Teel Londonisse by Postimees

100 päeva olümpiamängude alguseni

Teel Londonisse Briti saatkonna erileht

Palju rohkem kui pelgalt spordipidu

Gerd Kanter, Pekingi olümpiavõitja

Raul Must, Eesti sulgpallur, sai eelmisel aastal Londonis MM-võistlustel proovida olümpia võistluspaika Wembley Arenat. See oli ühtlasi aeg, mil Inglismaa noorsoorahutused olid täies hoos. Loe lk 3 Kahekordne 1500 meetri jooksu olümpiavõitja Sebastian Coe tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale Erki Noolele ekskursiooni Londoni olümpiaparki – ja see, mida Nool seal nägi, paneb muidu kriitilise meele poolest tuntud spordimeest siiani imetlust väljendama. Loe lk 4 Rein Haljand, Euroopa Ujumisliidu tehnilise komisjoni liige, sai Londoni olümpia testvõistlusel oma silmaga veenduda, kui moodsa veekeskuse on projekteerinud maailmakuulus iraagi-briti arhitekt Zaha Hadid. Loe lk 5 Grete Treier, Eesti parim naisrattur, tunnistab, et on olümpiahooaja ettevalmistust pisut muutnud, sest tahab olla nelja kuu pärast parimas hoos. «Loodan, et olen Londonis suuteline tugevamatega võrdselt sõitma,» lausub ta. Loe lk 6 Martti Raju, Eesti delegatsiooni juht Londoni olümpial, külastas olümpiaküla, mis on rajatud sellisesse kanti, kus tema sõnul korralik inimene varem elada ei tahtnud. «Meie mõistes oleks see sama, kui olümpiamängud tuleksid Lasnamäele,» võrdleb ta. Loe lk 6

OLULISI TÄHISEID TEEL LONDONI OLÜMPIALE

FOTO: POPULOUS

«Arvan, et medalite tulemused jäävad Londonis samasugusele tasemele nagu 2008. aasta olümpial Pekingis.»

18.04.2012

18. aprill – 100 päeva Londoni olümpia alguseni 23. aprill – Londoni olümpia kultuuriprogrammi raames algab Shakespeare’i teatrifestival 4.–7. mai – Londoni olümpiastaadioni katsevõistlus: selguvad Inglismaa üliõpilaste meistrid kergejõustikus 10. mai – Kreekas süüdatakse Londoni olümpiatuli 18. mai – olümpiatuli jõuab Inglismaale 30. mai – algavad kuninganna Elizabeth II 60. trooniaasta pidustused (Diamond Jubilee) 21. juuni – algab Londoni olümpia ametlik kultuuriprogramm, London 2012 Festival 27. juuni – esimesed olümpia kajastamisega tegelevad rahvusvahelise pressi esindajad saabuvad Londonisse 16. juuli – esimesed sportlased saabuvad Londoni olümpiakülla 20. juuli – olümpiatuli jõuab õhtul Londonisse 25. juuli – algavad olümpiavõistlused: peetakse naiste jalgpalliturniiri kolm esimest kohtumist 27. juuli – olümpiamängude avatseremoonia 12. august – olümpiamängude lõputseremoonia 29. august – paraolümpia avatseremoonia 9. september – paraolümpia lõputseremoonia ja Londoni olümpia kultuuriprogrammi lõpp

Vaimujõud otsustab Neli küsimust Eesti parimale judokale Martin Padarile, Euroopa 2009. aasta meistrile. Milline on eesmärk Londoni olümpiaks? Eesmärk on kõrge, kuid esimene ala-eesmärk on mitte saada vigastada – siis tuleb ka kindlus! Mida tuleb teha, et olla Londonis parimas hoos? Seoses vahepealse, korduvvigastustest johtunud kindluse kaotamise ja mõõnaga lagunes pisut mu heidete tehnika. Seega tuleb tehnika täpsust ja automaatikat harjutada ning muidugi maadelda ja maadelda, üldfüüsis on OK.

uuli lõpus, täpselt saja päeva pärast, algab maailma suurim vaatemäng. Jah, just nii – the greatest show on earth –, on Londoni olümpia korraldajad suvist tippsündmust reklaaminud. Ja just seda, et Londoni olümpiast saab maailma võimsaim etendus, on lubanud ka Suurbritannia peaminister David Cameron. Ega korraldajad ja Cameron liialda. Londonisse on lubanud tulla rohkem riike kui kunagi varem ühelegi olümpiale, 205. Linna idaossa rajatud olümpiapark on suurim park, mis loodud

Euroopas viimase pooleteise sajandi jooksul. Olümpiarajatiste projekteerijad ja ehitajad on pööranud erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Näiteks 80 000 kohaga olümpiastaadion on tänu hoolikalt valitud materjalidele kuni 75 protsenti kergem kui teised sama suured spordirajatised. Aga olümpia ja sellele augusti lõpus järgnev paraolümpia pole pelgalt kaks suurt spordipidu. Juba pärast eelmiste, Pekingi suvemängude lõppu algas kultuuriolümpiaad, mis saab jaanipäeva aegu sisse täie hoo. London 2012 Festival kestab seejärel tosin nädalat jutti.

Londoni olümpia pakub oma võimalusi ka ärimeestele. Mullu septembris loodud British Business Club, Briti Äriklubi, viib kokku inglise ja välismaa ettevõtjaid ning aitab neil leida koostöövõimalusi. Suvine vaatemäng Londonis võib tulla maailma suurim, aga mingil juhul ei tule see odav. Korraldajad loodavad siiski, et tänu läbimõeldud ja targale tegutsemisele õnnestub Londoni olümpial jääda kokkuvõttes rahaliselt plusspoolele. Erinevalt paljudest teistest varasematest suveolümpiatest.

Millest Londonis hea esinemine kõige rohkem sõltub? Minu puhul praegu vigastustevabast treeningperioodist, sellest kogunevast enesekindlusest ja seega lõpuks ikka oma rünnakuotsustavusest. Nii et vaimujõust üldkokkuvõttes. Te ei saa sageli esimeses kohtumises end korralikult käima. Mida ette võtta? Eks see pool on vajanud lihvimist tõesti ning päris lahti sellest sissejuurdunud puudusest polegi saanud. Kuid olen treeningul harjutanud edukalt ikkagi oma võitlushaarde esimestest hetkedest pealesurumist ja seega vastase kontrollimist. Efektiivsed heited tulevad mul aga tõesti matši teises pooles.

Teel Londonisse

2 • 18.04.2012

Nautigem mänge täiel rinnal FOTO. ANDRES HAABU

MIDA LONDON LÄHIKUUDEL PAKUB?

e a lugeja!

Maailma kõige erakordsema vaatemängu alguseni Londonis on jäänud täpselt sada päeva ning mul on hea meel ja suur au kutsuda kogu maailma ja Eestit üles seda kordumatut spordipidu nautima. Suurbritannia, kes võõrustab olümpiamänge Londonis juba kolmandat korda, kutsub sõpru üle kogu maailma oma keskmesse, kus 15 000 sportlast võtavad osa suvistest olümpiamängudest ja paraolümpiamängudest. Londonisse saabub spordisündmusest osa saama ligi pool miljonit külalist ning televisiooni vahendusel jagame seda erakordset sündmust veel nelja miljardi inimesega. Olümpiamängud annavad kõigile võimaluse meie riigiga tutvuda ning saada osa parimast, mida Suurbritannial on pakkuda. Käesolev London 2012 olümpialeht annab ülevaate innovatiivsusest, loovusest ja erisusest Briti ühiskonnas, mis avaldub ilmekalt ka Londoni olümpiamängude kontekstis. Suurbritannia kui esmatähtis turismi, kaubanduse ja investeeringute sihtriik on Eestile suurepäraseks partneriks. Olles avatud, salliv, moodne ja väljapoole vaatav ühiskond, on see soodne pinnas ettevõtlusele, uutele võimalustele ja lennukatele ideedele ning seega üks maailma parematest paikadest õppimiseks, töötamiseks ja äritegevuseks. Olümpialehest leiate huvitavat lugemist nii eelseisvate mängude kui ka Eestis toimuvate ürituste kohta, mida Briti saatkond koostöös Eesti Olümpiakomiteega järgnevate kuude jooksul korraldab, et olümpiavaim ja -ootus Eestis vääriliselt sisse juhatada. Lehest saate lugeda Eesti sportlaste unistustest ja lootustest ning tutvuda innovatiivsete ja loovate lahendustega, mis on mängude tarvis Londonisse rajatud. Sedamööda nagu Eesti sportlased valmistuvad Suurbritannias oma parimaks soorituseks – eesotsas Gerd Kanteriga –, tahaksin ma omalt poolt kutsuda kõiki lugejaid üles nautima neid suurejoonelisi mänge täiel rinnal. Me oleme valmis suurepärasteks mängudeks ning kutsume teid nendest osa saama.

Shakespeare’i festival 21. aprillist 9. juunini, Shakespeare’s Globe 37 teatritruppi kogu maailmast esitavad Shakespeare’i 37 näidendit 37 erinevas keeles. Londoni maraton 22. aprill Maailma ühel suurema osavõtjaskonnaga linnamaratonil tuleb starti 35 000 jooksjat. Kiireimate vahel läheb jagamisele miljon dollarit. Londoni kohvifestival 27.–29. aprill Hea võimalus saada Inglismaa kohvinädala kestel kolme päeva vältel osa Londoni kohvikultuurist. New Kids On The Block + Backstreet Boys 28. aprill, The O2 Kaks Ameerika nimekamat poistebändi annavad ühiskontserdi 1980.–1990. aastate hittidest, millest paljude pealkirjas sisaldub sõna... girl, tüdruk.

C H RI S TO P H ER H O LTBY

Camden Crawl 4.–6. mai Camdeni traditsiooniline muusikafestival kestab tänavu kogunisti kolm päeva.

Olümpia kaunistab kuninganna teemantjuubelit

J O

lümpiamänge on Londonis peetud varem kahel korral, kuid Eesti sportlased pole ajaloolistest põhjustest tulenevalt kummalgi osalenud. Tsaari-Venemaa esinduse koosseisus lõid eestlased olümpial esimest korda kaasa 1912. aastal Stockholmis. Siiski pole välistatud, et Londoni olümpial 1908 (osales 23 riiki 2047 sportlasega) võis Venemaa võistkonda kuulunud ja maratonijooksus 19. koha saanud Georg Lind olla eestlane. Paraku tõendid selle oletuse kinnitamiseks puuduvad. Kui olümpiamängud teist korda, 1948. aastal Londonis toimusid (osales 59 riiki 4106 sportlasega), oli Eesti okupeeritud NSV Liidu koosseisu. CCCP kirjaga dressis sportlased, sealhulgas eestlased, ilmusid pärast Teist maailmasõda olümpiaareenile neli aastat hiljem Helsingis. Kuid neile, kes olid sõjakeerises kaotanud kodumaa ja jäänud ilma võimalusest olümpial osaleda, peeti 1948. aastal protestiolümpia – ja neid toimus koguni kaks. Augustis, samal ajal Londoni

mängudega, kogunesid Eestist, Lätist ja Leedust ning mitmest Ida-Euroopa riigist pärit sportlased, kes elasid parajasti Saksamaal põgenikelaagris, Nürnbergi oma alternatiivolümpiale. Peaalal kergejõustikus, kus Eesti meessportlased saavutasid punktiarvestuses üldvõidu, teenis eestlastest ainsa kuldmedali Lembit Järver teivashüppes tulemusega 3.40. Kaugushüppes tuli esimeseks leedulane Valdas Adamicius-Adamkus, kellest täpselt pool sajandit hiljem sai Leedu president. Samal ajal toimus Saksamaal Hamburgis veel teinegi protestiolümpia, tõsi, mitte nii suurejooneliselt nagu Nürnbergis. Väikses põgenikelaagris osalesid ikestatud rahvaste olümpial kuus rahvust, kelle hulgas läks üldvõit eestlastele. Eesti võistkonnas olid edukaimad vennad Valter ja Verner Yllöd. Valter Yllö võitis kolm esikohta ujumises ja kaks kergejõustikus, 100 ja 400 meetri jooksus, ning teenis protestiolümpia parima sportlase eriauhinna. Verner Yllö võidutses kaugushüppes. Samuti aitasid vennad Eestil tulla esimeseks võrkpalliturniiril.

uulikuu viimase nädala kolmapäeva ehk seitsmemagajapäeva õhtupoolikul tervitavad Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Jacques Rogge ja Londoni suvemängude korralduskomitee juht Sebastian Coe olümpiastaadionil kuninganna Elizabeth II, maailma ainsat monarhi, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Kuninganna Elizabeth II, kel täitus tänavu veebruaris 60 aastat troonile tõusmisest, astub pärast Coe ja Rogge lühikõnesid mikrofonide ette, et kuulutada Londoni olümpiamängud avatuks. Elizabeth II 60. valitsemisaasta ehk teemantjuubeli pidustused kestavad terve aasta vältel. Nende varasuviseks kulminatsiooniks saab nelja vaba päeva pikkune nädalavahetus juuni algul, mis tipneb 4. juunil suure kontserdiga. Senistel andmetel astuvad seal üles kaks inglise teenekamat popstaari, Paul McCartney ja Elton John. Noorema publiku rõõmustamiseks esinevad tõenäoliselt Ameerika räpparid P. Diddy ja Kanye West. Teemantjuubeli puhuks kirjutavad ametliku laulu popgrupi Take That laulja Gary Barlow ja muusikalimeister Andrew Lloyd Webber. Päev enne juubelikontserti kulgeb mööda Thamesi jõge läbi Londoni viimase kolme ja poole sajandi suurim, rohkem kui tuhande laevaga paraad.

«Einstein rannas» 4.–13. mai, Barbican Centre Philip Glassi innovaatiline ooper «Einstein on the Beach» eirab enamikku ooperi raudreegleid ning kestab viis tundi jutti. Aga igaüks või tulla ja minna saali, millal tahab.

Spetsiaalselt tähtsündmuse puhuks tehtud alusel, mida kaunistavad lilled kuninganna aedadest, sõidab piki Thamesi ka Elizabeth II koos oma lähikondsetega. Esialgsete prognooside kohaselt koguneb paraadile jõe kaldapealsele kaasa elama vähemalt miljon inimest. Globaalselt raske majandusseisu tõttu saatis Elizabeth II aasta algul oma nõuniku kaudu üldsusele kaks palvet: esiteks, et teemantjuubeli tähistamiseks kulutataks nii vähe kui võimalik maksumaksjate raha, ja teiseks, et rahvast ei kohustataks pidutsema. Elizabeth II avab ka kaks nädalat pärast suveolümpia lõppu Londonis algava paraolümpia. 1984. aastal, kui paraolümpia toimus kahes kohas, USAs New Yorgis ja Inglismaal Stoke Mandeville’is, avas need viimati nimetatud paigas kuninganna poeg Walesi prints Charles. Tänavused Londoni suvemängud ei ole Elizabeth II-l siiski esimene kord kuulutada olümpia avatuks. 1976. avas ta olümpiamängud Kanadas Montrealis. Tema tütar printsess Anne kuulus tol korral ratsutamises Inglismaa koondisse. 1956. aasta suveolümpia Austraalias Melbourne’is avas kuninganna nimel tema abikaasa prints Philip. Pärast Londoni olümpia lõppu hakkab Londoni idaossa rajatud olümpiapark kandma kuninganna Elizabethi nime.

Maailma burleskimängud 7.–13. mai Londoni kuuendal burleskifestivalil astuvad üles Inglismaa ja kogu maailma säravamad burleski- ja varieteeartistid. MoonWalk London 12. mai, Hyde Park Õhtul kell kümme võtab 15 000 naist end rinnahoidja väele, et kõndida pimeduse saabudes läbi Londoni tuntuima pargi – selleks, et koguda raha rinnavähiuuringuteks. «Kuninganna: kunst ja kuvand» 17. maist 21. oktoobrini, National Portrait Gallery Kuninganna valitsusaja teemantjuubelile pühendatud näitus tema portreedest, autoreiks Cecil Beaton, Lucian Freud, Andy Warhol, Annie Leibovitz, Gilbert ja George, Gerhard Richter.

FOTO: VISITBRITAIN

Kaks Londoni olümpiat möödusid Eesti sportlasteta

«Briti disain 1948–2012: innovatsioon moodsal ajastul» 31. märtsist 12. augustini, V&A Näitusel on väljas nii mööbel kui rõivad, fotod ja graafika, keraamika ja tööstustooted, autoreiks sellised nimekad inglased nagu Paul Smith ja Norman Foster. Damien Hirsti isikunäitus 5. aprillist 9. septembrini, Tate Modern Näitusel saab näha viimaste kümnendite ühe kõmulisema kunstniku 70 tööd, sh kurikuulsat haid formaldehüüdis.

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi suursaadik Eestis

Takistusjooks Londoni 1908. aasta olümpial pooltühjade tribüünide ees.

Mõningaid sündmusi, millest tasub osa saada neil, kes sel ja järgneval kuul Londonisse satuvad.

«Ballikleidid: Briti glamuur alates 1950. aastatest» 19. maist 6. jaanuarini 2013, V&A Näitusel on väljas inglise moekunstnike, näiteks Stella McCartney, Hussein Chalayani ja Alexander McQueeni loodud kaunid pidulikud kleidid, mida on teiste seas kandnud Kate Moss ja Elizabeth Hurley. Muuseumiöö 18.–20. mai Paljud suured Londoni muuseumid ja kunstigaleriid on kolmel õhtupoolikul külalistele kauem ja tasuta lahti ning korraldavad sel puhul erilisi üritusi. Jay Z ja Kanye Westi kontsert 20. mai, The O2 Seda ei juhtu sageli: USA kaks hiphopistaari annavad Inglismaal ühise kontserdi.

The Gloriana, kuninganna alus Thamesi jõel.

FOTO: VISITBRITAIN

Teel Londonisse

18.04.2012 •

Teadlase prognoos: Eesti võidab kaks medalit PRIIT PU LLERITS

V Ratsutaja Greenwichis Londoni kesklinna imposantse silueti taustal.

Madonna jälgedes aasta suuršõule PR IIT P UL LE RITS

ui Raul Must saabus mullu augustis Londonisse sulgpalli MM-võistlustele ja sõitis lennujaamast võistlusareeni kõrval asuvasse hotelli, ei jäänud talle kuskil silma, et käiks palavikuline valmistumine aasta pärast algavaks suveolümpiaks. Tõsi, ega ta nelja võistluspäeva jooksul kordagi linna peale uudistama läinud. «Sest olid suured rahutused,» põhjendab Must. Just samal ajal MMiga puhkesid nii Londonis kui mitmes teises Inglismaa linnas noorte mässud, mille käigus laamendati, põletati ja rüüstati ning koguni tapeti. Viis inimest sai surma. Rohkem kui 3000 huligaanitsejat võttis politsei vahi alla, vähemalt tuhat said süüdistuse. Ainus koht, kus Must noil Londoni lähiajaloo pinevamatel päevadel ehitusmehi märkas, oli MM-areeni ja ühtlasi olümpia sulgpalli võistluspaiga Wembley Arena kõrval kerkiv maja. Asi on selles, et erinevalt näiteks Ateenast, kus olümpiarajatiste püstitamine käis 2004. aastal kaheteistkümnenda tunni viimaste minutiteni, on Londoni mängude korraldajad saanud enamiku töödega aegsasti valmis – ja jäänud ka eelarve piiresse. Ametlik raport kinnitab, et tänavu veebruariks oli 96 protsenti kõigist vajalikest ehitustöödest tehtud, kusjuures kokkuhoid küünib poole miljardi naelsterlingini. Näiteks 12 500 pealtvaatajat mahutav Wembley Arena, kuhu kevade algul maailma reitingus 74. kohta hoidev Must loodetavasti olümpial mängima pääseb, läbis põhjaliku, 35 miljonit naela maksnud remondi juba kuus aastat tagasi. Tegemist on kuulsa paigaga, kus 1948. aasta Londoni olümpia ajal peeti nii poksi- kui ujumise ja veepalli võistlused ning kus järgnevate kümnendite jooksul on rahvast hullutanud paljud maailmakuulsad muusikud, näiteks biitlid koguni kolmel korral. Pärast renoveerimist, kui areeni taasavas kontserdiga Depeche Mode, on selle ette rajatud Hollywoodi tähtede alleest inspireeritud Square of Fame ehk Kuulsuse väljak, kuhu esimesena sai sillutisse oma nime ja käejälgedega pronksplaadi Madonna. Hiljem on sama au osaliseks saanud mitmed teisedki Wembley Arenal esinenud staarid, näiteks Cliff Richard, Kylie Minogue, Dolly Parton ja Bryan Adams. Paisuvad arvud

Kuid aasta tagasi sulgpalli MMil polnud Londoni kesklinnast ligi 10 km loodesse jääval Wembley Arenal veel

VÕIMSAD NÄITAJAD Londoni suveolümpia suurust saab väljendada arvudes: • 26 spordiala ja 39 võistlusala • 34 spordiareeni • 44 suursponsorit • 205 osalevat riiki • 302 medaliala • 5000 dopinguproovi • 7500 sportlasi saatvat esindajat • 10 500 sportlast • 21 000 meediaesindajat • 200 000 töötajat, sh 6000 palgalist, 70 000 vabatahtlikku ja 100 000 lepingulist • 8,8 miljonit piletit ALLIKAS: LONDONI OLÜMPIA KORRALDUSKOMITEE

eriti näha ega tunda, et olümpia on peagi ukse ees. Must märkas saalis vaid paari olümpiaplakatit – ja see oligi kõik. «Võistluse õhkkond oli pingeline nagu MMil ikka,» meenutab ta. «Olümpiaga ma seda seostada ei osanud.» Sulgpall, kus lisaks Mustale osales eelmisel olümpial Pekingis ka Kati Tolmoff – mõlemad kaotasid paraku avaringis –, kuulub olümpial pigem väikeste alade hulka. Seal lööb kaasa 172 sportlast ehk täpselt sama palju kui tennises ja lauatennises. Seevastu kergejõustiklasi pääseb Londonis starti 2000, ujujaid 950 ja sõudjaid 550 ning jalgpallureid lööb kaasa 504. Kokku saabub Londoni olümpiale 10 500 sportlast ehk sama palju nagu oli Pekingis. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on püüdnud viimastel neljadel suvemängudel osavõtjate arvu rangete olümpianormidega kontrolli all hoida. Näiteks eelmise sajandi lõpus paisus

KAS TEATE, ET... Londoni olümpia korraldajad on varunud suvemängudeks 1 000 000 ühikut erinevat spordivarustust, mille seas on näiteks: • 26 400 tennisepalli • 6000 märklauda vibusportlastele • 2700 jalgpalli • 600 korvpalli • 541 päästevesti aerutajatele, ujujatele, sõudjatele, purjetajatele, triatleetidele • 510 tõket kergejõustiklastele • 356 paari poksikindaid • 120 peakaitset taekwondo sportlastele • 99 heitenukku ehk billyt maadlejaile ja judokatele • 24 käsipalli väravat ALLIKAS: LONDONI OLÜMPIA KORRALDUSKOMITEE

olümpialaste arv kolme kümnendiga lausa kaks korda: 1964. aastal Tokyos startis 5151 ja 1996. aastal Atlantas juba 10 318 sportlast. Sellegipoolest on Londonis loota ühte rekordit: senistel andmetel on oma osalusest teatanud 205 riigi rahvuslik olümpiakomitee. Seda on ühe võrra rohkem kui Pekingis. Vemmeldav veri

Nii suure rahvamassi vastuvõtmine on isegi suurte inimhulkadega harjunud suurlinnadele keeruline katsumus. Londoni transpordisüsteem peab olema valmis selleks, et olümpia tipp-päevadel tuleb linnas lisaks kohalikele tavareisijatele sõidutada ringi 800 000 pealtvaatajat. Heathrow’ lennujaamas, mis on niigi maailma tihedamaid liiklussõlmi, tõuseb mõnel päeval käideldavate pagasiühikute arv võrreldes tavapärasega tervelt kolmandiku võrra. Ja toitlustajad peavad suutma olümpia ajal pakkuda kokku 14 miljonit lisaportsjonit. Ainuüksi olümpiaküla kokkadel tuleb päevas valmistada 45 000 portsjonit. Sellises suures masinavärgis ei tohi ükski asi jääda kahe silma vahele. Korraldajail tuleb mõelda kõigele, ka sellele, et olümpia toob kokku tuhandeid kauni kehaga noori sportlasi, kel hormoonid möllavad ja veri vemmeldab. Ja mitte üksnes selleks, et ennast ületada ja vastastest jagu saada. Nõnda on organisaatorid pannud olümpialastele valmis 150 000 kondoomi. Arusaadavamasse keelde arvestatuna teeb see iga sportlase kohta kahe nädala vältel igaks päevaks ühe preservatiivi. Olümpia korraldajad pole seni avaldanud, kui mitu sulgpalli on nad varunud sulgpalliturniiri jaoks. Aga näiteks tennisepalle panevad nad valmis 26 400. Jalgpalle läheb treenimiseks ja mängimiseks vaja 2700, korvpalle neli ja pool korda vähem, kõigest 600. Selleks, et kõiksugu varustust ja atribuutikat erinevatesse kohtadesse laiali vedada, on vaja kolmsada veoautot. Huvitav, mida tunneb ja mõtleb nende hiigelarvude taustal Raul Must: kas Londoni olümpiast tuleb suur ja eriline spordipidu või mitte? «Iga olümpia on suur spordisündmus,» lausub ta. «Olümpia võlu on kindlasti selles, et meedia tähelepanu on väga suur ja tulevikku silmas pidades on see kõikidele sportlastele ääretult vajalik. Aga mulle tähendab see lihtsalt ühte vaheetappi arengus.» Järgmine suveolümpia toimub nelja aasta pärast augustis Brasiilias Rio de Janeiros.

arasemate olümpiamängude tulemuste täpse ennustamisega üleilmse tunnustuse kogunud Ameerika majandusteadlane Daniel Johnson prognoosib, et Eesti võidab Londonis kaks medalit, neist ühe kuldse. Colorado Springsis asuva Colorado kolledži majandus- ja äriteaduskonna professori Johnsoni loodud keeruline valem, mis võtab medalisaagi prognoosimisel arvesse mittesportlikke, peamiselt majandusega seonduvaid näitajaid – alates rahvaarvust ja rahvuslikust koguproduktist ühe elaniku kohta ning lõpetades valitseva majandusmudeli, riigi poliitilise ülesehituse ja kliimaga –, on viimase kuue olümpia edukamate riikide medalinoosi ennustanud keskmiselt 93-protsendilise täpsusega. Eelmisteks, Pekingi suvemängudeks prognoosis Johnson Eestile samuti kahte medalit, neist ühte kuldset. Gerd Kanter tuligi olümpiavõitjaks ning Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid sõudmises kahepaadil hõbemedali. Johnsoni valem andis Pekingi olümpiaks võrdlemisi täpseks osutunud medaliprognoosi ka Lätile ja Leedule. Ta arvutas välja, et Läti peaks saama kolm medalit, neist ühe kuldse – ja nii läkski. Leedule pakkus tema valem viit medalit, ent mitte ühtegi kulda. Leedu sportlased võitsid neli medalit, neist ühe kuldse. Johnsoni valem osutus Pekingis usaldusväärseks ka Soome medalite arvu kalkuleerimisel: see pakkus Eesti põhjanaabritele nelja medalit ja ühte kulda. Täpselt nii palju nad võitsidki. Ka Londoni olümpiaks pakub Johnson soomlastele samasugust saaki. Norra osas eksis valem neli aastat tagasi kõige napimalt: kuldmedalite arv osutus õigeks (kolm), kuid medaleid pakkus ühe jagu vähem – võidetud üheksa asemel kaheksa. «Mul on oma ennustustesse tugev usk,» tunnistas Johnson usutluses Londoni olümpia erilehele. «Minu kasutatav valem paistab olema päris täpne.» Tema prognooside kohaselt jõuavad poodiumile kõige sagedamini USA sportlased. Medalite saagi suuruselt teise koha saavad Venemaa, kolmanda koha Hiina ja neljanda koha Suurbritannia sportlased. Johnson soostus lahkelt vastama Londoni olümpialehe küsimustele. Kas lihtsam on prognoosida medalite arvu suurele või väiksele riigile? Protsentuaalselt oleks eksimus ju suur, kui pakute Eestile kaks medalit, aga medaleid tuleb kolm, samas kui seal pole teab mis suurt vahet, kas Hiina võidab 80 või 90 medalit. Senikaua kui lähteandmed on kättesaadavad ja usaldatavad, pole mingit vahet, millise riigi medalite arvu prognoosida. Minu kasutatav majan-

dusnäitajatele tuginev valem arvutab nii Hiina kui Eesti medalihulga välja sekundi-paari murdosa jooksul. Ent tõsi on see, et pole mõtetki loota, et kõik prognoosid läheksid täiesti täkkesse. Kui mõne suure riigi puhul eksin paari medaliga, siis ei pane keegi seda eriti tähele, sest kogusummas on see eksimus väike. Samas, kui eksin Sudaani tulemuses kahe medaliga, märkaks seda iga juhuslik lugeja. Sellegipoolest on valem koostatud arvestusega viia vigade arv miinimumini, et näiteks Zimbabwe näitajad oleks arvestatud samasuguse põhjalikkusega nagu Hiina näitajad, nii et tulemus saaks võimalikult tõepärane. Ma ei ürita siin vähendada oma valemi pihta tehtavat kriitikat, vaid vähendada vigu medaliprognoosides. Kui palju on teil medaliprognooside arvutamisel abilisi? Mul on abiks neli bakalaureuseastme tudengit. Eesti, Läti ja Leedu medalite prognoosimisel kasutasin nendest ühe abi. Ta hankis vajalikud lähteandmed, seejärel kontrollisin neid, vormistasin need analüüsi sobivaiks ja paigutasin valemisse. Miks te seda kõike teete? Mitmel põhjusel, mis kõik on seotud armastuse ja pühendumisega. Esiteks, ma armastan kasutada majandusmudelites matemaatikat, ja mulle meeldib jagada selle töö ilu teistega. Loodan iga kord, et seoses olümpiaprognoosidega saadav meediatähelepanu innustab vähemalt ühte tudengit võtma majandusõpiku kätte ja vaatama seda uue pilguga ning mõtisklema põhjalikumalt kõigi nende imeliste asjade üle, mida majandusmudelid suudavad seletada, ja ehk ka ette näha. Teiseks, ma armastan oma kõrgkooli, ja mulle meeldib tutvustada seda maailmale: et siin töötavad imelised inimesed, kes õpetavad uusi aineid uudsel moel. Ma loodan, et nii tärkab ka lugejais huvi uurida, mis koht on Colorado kolledž, ja võib-olla mõnel heal päeval tuleb mõni neist siia õppima või tööle. Kolmandaks, ma armastan olümpiat ja olümpiavaimu. Ma tahan tuletada inimestele meelde, et kuigi USA ja Saksamaa ning Venemaa ja Hiina võivad võita palju-palju medaleid, leidub kogu maailmas erakordseid sportlasi, kes suudavad ületada igasuguseid lootusi.

LONDONI OLÜMPIA MEDALIPROGNOOS Riikide arvestuses võidavad Londoni olümpial USA majandusteadlase Daniel Johnsoni arvutuste kohaselt enim medaleid ja kuldmedaleid Ameerika sportlased. Riik USA Venemaa Hiina Suurbritannia Austraalia Prantsusmaa Itaalia Jaapan

Prognoos 2012 olümpiaks Medalite arv Kuldmedaleid 99 34 82 25 67 33 45 20 38 8 37 11 31 10 31 9

2008 OM prognoos / medalisaak Medalite arv Kuldmedaleid 98/110 34/36 84/73 26/23 79/100 40/51 36/47 12/19 42/46 12/14 36/41 11/7 26/27 10/8 22/25 9/9

ALLIKAS: DANIEL K. N. JOHNSON, COLORADO KOLLEDŽ, COLORADO SPRINGS, USA

Teel Londonisse

Wa l t h a m Forest

Greenway transpordisõlm

Stratfordi raudteejaam

Newham

Westfield Stratford City

Olümpia- ja paraolümpiaküla

jõgi

Käsipalliareen

ay w

Energiakeskus

Pressikeskus

Victoria sissepääs

To w e r Hamlets

Rahvusvaheline ringhäälingukeskus

Soojendusväljak

Maailma väljak

Britannia Row

oria

Park Live We s t

Kergejõustiku soojendusväljak

Eton Manori transpordisõlm

Olümpiastaadion Le a

Lo n d o n W a y

River Lawns

Riverbanki maahoki võistlusareen

võ V ist ee lu pal sa li re en

We t l a n d s Wa l k

Lo o p Ro ad W al k

tur

e Gr

Vi c t

Et o

ava

A1 2

Eton Manori sissepääs

lk r W a

M a no

Orbit

Korvpalli areen

Park Live East n

Velodroom

O r b i ti torn

Tän

Eton Manori tennisekeskus

Olümpia veekeskus St

Maastikurataste Maastik ikku kur võistlusrada võistlusrad srad rada ada

West Hami raudteejaam

Greenway sissepääs

Stratfordi sissepääs

Olümpia esinduskeskus

Wa lk

Stratfordi rahvusvaheline raudteejaam

G ree nwa

4 • 18.04.2012

Hackney

N meetrit 0

Pealtvaatajate ala

Soojendusväljak

Linnalähedase rongi peatus

Sissepääsu ala

Muud rajatised

Metroopeatus

Võistlusareen

Sisse-, väljapääs

Raudteejaam

Doclandsi piirkonna raudtee peatus Park

Olümpiaala

200 Allikas: Crown

Paraolümpiaala

London saab suvemängudeks ennenägematu olümpiapargi PR IIT P ULLE RIT S

«S

ee tuleb ikka väga uhke! Ja ilus ka. Arhitektuuriliselt kift! Kindlasti võimas,» kiidab olümpiavõitja Erki Nool. Nool on käinud kõigil suveolümpiatel, kus taasiseseisvunud Eesti kaasa löönud – neist neljal korral on ta osalenud sportlasena –, aga nii muljetavaldavat olümpialinnakut nagu Londonis pole ta kusagil näinud. Mullu kevadel, kui Londonis peetud Euroopa Kergejõustikuliidu kongress valis Noole alaliidu nõukokku, korraldas suvemängude orgkomitee juht, kahekordne 1500 meetri jooksu olümpiavõitja Sebastian Coe ürituse valitud delegaatidele pooleteisetunnise bussiekskursiooni Londoni olümpiaparki – ja see, mida Nool seal nägi, paneb muidu kriitilise meele poolest tuntud spordimeest siiani imetlust väljendama. Näiteks meediakeskus, mäletab Nool Coe’ juttu, on nii suur, et sinna pidi mahtuma üksteise järel sappa kolm Boeing 747-t. Euroopa ühes suuremas kaubanduskeskuses, mida sinna parajasti rajati, pidi ainuüksi töötajaid olema rohkem kui mõnes Eesti väikelinnas. Maastik, mäletab Nool, oli kujundatud puude, põõsaste ja lillepeenardega nii, nagu inglaste kuulsatele aiatraditsioonidele kohane. Ja tagatipuks, mille poolest Londoni olümpiapark eelmiste olümpiate linnakuist Noole sõnul eriti teravalt eristub: sinna saavad pääsmega ringi uudistama ka

kõik need, kel hiiglasliku pargi aladele jäävaile olümpiaareenidele piletit soetatud pole. «See loobki olümpiameeleolu,» tõdeb Nool. Pessimistide kahtlused

Olümpiapark, mis hõlmab lisaks sportlaskülale ka üheksat võistlusareeni, sealhulgas 80 000 istekohaga kergejõustikustaadioni ja maailmakuulsa iraagi-briti naisarhitekti Zaha Hadidi projekteeritud lainelise katusega veekeskuse, on rajatud Londoni idaossa sisuliselt tööstuslikule kõnnumaale. Selleks, et ehitus seal üldse alata võiks, tuli kõigepealt maha võtta poolsada kuni 65 meetri kõrgust kõrgepingemasti ning teostada ulatuslikud pinnasetööd. Näiteks velotreki alusel maalapil tuli enne ehituse alustamist võtta keskmiselt iga päev üles ja töödelda 500 tonni rämpsu, mis oli sinna aegade jooksul kokku veetud. Elektriliinid viidi maa alla. Mis seal salata: eks alguses leidus ka pessimiste, kes ei pidanud ambitsioonika ja moodsa olümpiapargi rajamist kuigi arukaks. Esiteks pole saladus, et seesuguste hiidprojektide vedamisel läheb jäme ots tavaliselt arhitektide ja inseneride kätte ning need ideed, mida on pakkunud maastikuarhitektid ja linnaplaneerijad, on tihtipeale heidetud kõrvale kui väheolulised, isegi segavad. Teiseks on küllap igal Londoni elanikul tänini meeles need segadused ja probleemid, mis kerkisid seoses kolmanda aastatuhande saabumisega rajatud Millennium Dome’i näitusekompleksiga. Külastajaid tuli sinna li-

gi poole vähem, kui algul loodeti, mis üksnes süvendas niigi pöörase summa, ligi 800 miljonit naela maksma läinud Dome’i finantsolukorda. Kõige krooniks tekkis küsimus, mis teha selle ehitisega siis, kui aasta 2000 lõpule jõuab.

Rohelusest pakatavad mängud Raske on viimase 150 aasta jooksul leida Euroopas rajatud linnaparkide seas teist nii suurt nagu see, mis saab valmis Londoni olümpia puhuks. Ja raske on Vana Maailma suurlinnades viimastel kümnenditel leida teist nii suurt muutust nagu see, mis on aset leidnud Londoni külje all Stratford City lähistel. Seal, kus enne laiutas trööstitu tööstusmaastik, pole sellest nüüd enam mingit jälge. Saja hektari suurusesse olümpiaparki on istutatud 4000 puud, üle 300 000 taime ja rohkem kui kümne jalgpalliväljaku jagu nektarirohkeid lilli. Veekeskuse ja olümpiastaadioni vahele jääb poole miili ehk umbes 800 meetri pikkune olümpiaaed, kus kasvab 120 000 taime 250 liigist, mis pärit maailma eri nurkadest. Arhitektid on näinud vaeva, et urbanistlikus pargis tunneksid end mõnusalt ka erinevad looma- ja linnuliikide esindajad, alates jäälindudest ja hallhaigrutest ning lõpetades saarmatega.

Ent senine asjade areng kinnitab, et pessimistide kartused seoses Londoni olümpiapargiga on olnud asjatud. Terasemagnaadi torn

Suure tõenäosusega saab Londoni olümpiapargi tõmbenumbriks 115 meetri kõrgune painutatud terasest ja üksjagu kohmaka nimega vaatetorn ArcelorMittal Orbit. Londoni linnapea, värvika eraelu ja poleemiliste sõnavõttudega tuntud Boris Johnson tegi neli aastat tagasi ettepaneku, et olümpia puhuks tuleks rajada midagi erilist. Peagi sai sellest «erilisest» vähemalt saja meetri kõrguse torni sünonüüm. Tornikonkursi töönimeks pandi Orbit. Konkursi võitis India päritolu arhitekt Anish Kapoor. Maikuuks valmivast terastornist saab Inglismaa suurim avalikus ruumis paiknev kunstiteos. See läheb maksma üle 19 miljoni naela, millest 16 miljonit annetab Inglismaa rikkaim mees,

samuti India päritolu Lakshmi Mittal, terasekontserni ArcelorMittal juht. Siit ka vaatetorni mitteinglaslik põhinimi. Pöörates suurt tähelepanu sellele, et olümpiapark tuleks nii arhitektuuriliselt, kunstiliselt kui ka maastiku poolest kaunis ja eriline, loodavad nii olümpia korraldajad kui ka Londoni linnaisad, et pärast suvemängude lõppu saab piirkonnast, kuhu varem ükski suurlinna külastaja oma jalga ei tõstnud, pesueht turismimeka. Ja mitte ainult. Sinna on kavas rajada tehnoloogiakeskus ja koguni ülikool. Sportlaskülast saab 3600 korteriga uusrajoon. Lisaks on seal kahe aasta pärast plaanis avada olümpiamuuseum. Erki Nool kinnitab, et need, kes tulevikus Londonisse satuvad, võivad moodsas olümpiapargis kerge vaevaga ära käia. «Sinna on tehtud uued metroojaamad,» lausub ta. «Kesklinnast on olümpiaparki lihtne sõita.»

OLÜMPIAPARK Londoni olümpiaparki kuuluvad: • olümpiaküla 3300 apartemendi ja 17 320 voodikohaga; iga sportlase jaoks on arvestatud 16 ruutmeetrit; söögisaali mahub korraga kuni 5500 inimest.

• korvpalliareen, kus lisaks korvpalliturniirile peetakse ka käsipalliturniiri otsustavad mängud; istekohti on 12 000. • käsipalliareen Copper Box, kus istekohti on 7000.

• olümpiastaadion, kus peetakse ava- ja lõputseremoonia ning kergejõustikuvõistlused; istekohti on 80 000.

• maahokikeskus Riverbank Arena, kus istekohti on 16 000.

• veekeskus Aquatics Centre, kus peetakse ujumise, kujundujumise ja vetehüpete võistlused; istekohti on 17 500.

• BMXi rada, kus peetakse 400-meetrisel ringil maastikurataste krossivõistlus.

• velodroom, kus peetakse jalgratturite trekisõiduvõistlused; istekohti on 6000.

• veepalliareen, kus istekohti on 5000.

• Eton Manor ehk ratastoolitennise üheksa väljakuga areen; istekohti on 10 500.

Teel Londonisse

18.04.2012 •

Olümpiaareenid hiilgavad ekstramoodsa väljanägemisega FOTOD: GETTY IMAGES / LOCOG / SUURBRITANNIA SUURSAATKOND

KORVPALLIAREEN,

mis püstitati viieteistkümne kuuga, on olümpiaajaloo suurim ajutine spordirajatis. See on täpselt sama kõrge nagu on Tate Moderni, Londonis asuva maailma kõige külastatavama moodsa kunsti muuseumi torn. 12 000 pealtvaatajat mahutava korvpallihalli ehitamiseks kulus tuhat tonni terast. Mängude ajal tuleb ehitusmeestel muuta see 22 tunniga korvpalliareenist käsipalliareeniks. Pärast olümpia lõppu võetakse rajatis tükkideks ning tõenäoliselt kasutatakse selle osi mujal Inglismaal teiste ehitiste püstitamiseks.

VELODROOM, mida kutsutakse selle kaarja, kartulikrõpsu meenutava kuju järgi Pringle’iks, on olümpiapargi kõige «rohelisem» ehitis. Tõsi, velodroomi rajamiseks kulus 26 puusepal 56 km pikkuses siberi männi laudu ja ligi 350 000 naela, aga see-eest on laealune valgustus äärmiselt energiasäästlik ning ventilatsioonisüsteem ehitatud niimoodi, et muuta vajadus õhukonditsioneeride järele sama hästi kui olematuks. Vihmavee kogumise süsteem aitab jällegi vett kokku hoida. 3500 pealtvaatajat mahutava alumise ja 2500 inimesele mõeldud ülemise tribüüni vahele jääb klaassein, läbi mille saab publik heita igas ilmakaares pilku olümpiapargile – ning võistluste ukse taha jäänud saavad läbi selle elada kaasa võidukihutamistele.

FOTO: LIISA ELLERI ARHIIV

KÄSIPALLIAREEN, mis mahutab ligi 7000 pealtvaatajat ning kus peetakse ka moodsa viievõistluse vehklemisturniir, nimetati selle neljakandilise kuju ning vaskfassaadi tõttu aasta algul ümber Vaskkarbiks, Copper Boxiks. Kolm tuhat ruutmeetrit enamasti taaskasutatud vasest pressitud plaati võtavad ajapikku üha looduslikuma, rohelisema värvi. Tänavapinnalt kõrguvad klaasseinad võimaldavad areenil toimuvatele võistlustele kaasa elada ka neil, kes tribüünidele ei pääse. Tribüünid on kergesti teisaldatavad, et saaks kujundada täpselt nii suure võistluspaiga nagu parajasti vaja. Vaskkarp on ainus olümpiapargi siseareen, mis jääb püsti ka pärast olümpia lõppu. Sellest saab kohalik spordikeskus.

Ujuja Kardo Ploomipuu embab mullusel EMil treener Õnne Pollisinskit.

ui Rein Haljand, kes on üle veerand sajandi kuulunud Euroopa Ujumisliidu tehnilise komisjoni koosseisu, käis kuu aega tagasi Londoni olümpia testvõistlusel, kus selgitati ühtlasi Inglismaa koondis, tundus talle kõrgete tribüünide ülaservalt basseini vaadates, nagu sipleks seal sipelgad. Aga need tribüünid, kuhu mahub veekeskuse lainelise heleda katuse all 17 500 pealtvaatajat, võetakse pärast olümpiat maha. Alles jääb kõigest 2500 istekohta. Haljandi sõnul on asi selles, et ükski teine tiitlivõistlus peale olümpia ei suudaks nii võimsaid tribüüne publikuga täita. Ent see, millisena maailmakuulus iraagi-briti arhitekt Zaha Hadid on veekeskuse projekteerinud, avaldas Haljandile muljet. Kõik koridorid ja käigud, mis suunavad sportlasi, treenereid, kohtunikke ja ajakirjanikke neile ette nähtud paikadesse, on juba algselt projekti sisse arvestatud, mitte ajutiste taradega tekitatavad. Kaks tablood, üks tulemuste ja teine video näitamiseks, on kinnitatud stardist vaadates vastasseinale, nii et kui

ujuja võistlemise lõpetab ja ringi pöörab, on resultaadid tal hetkega silme ees. Ühe uuendusena on stardipukkidele paigutatud lambid, mis löövad põlema niipea, kui stardipauk käib – juhuks, kui mõni osaleja stardikäskluse «maha magab». Ja kohe, kui võistleja finišeerides elektroonilist seina puudutab, lähevad stardipuki kõrval tuled põlema: võitja puki kõrval üks, teise ja kolmanda koha saanu puki kõrval vastavalt kaks ja kolm tuld. Sedasi saab ka kõige kõrgemate ridade publikule kiiresti selgeks, kes võitis, kes tuli teiseks ja kes kolmandaks. Lisaks jookseb tribüünide allääres vee piirist kahe meetri kõrgusel meetrilaiusel tablool pidevalt infot, mis teeb basseinis toimuvast arusaamise veelgi paremaks. Ja tagatipuks hakkab võistluste ajal basseini ääres askeldama traadita mikrofoniga diktor, kelle ülesanne on nii rahvast kaasa elama ergutada kui ka vastselt võitjalt esimene intervjuu võtta. «Ilma šõuta ei tuleks rahvas enam võistlust väga vaatama,» nendib Haljand.

OLÜMPIASTAADION on väidetavalt kõige keskkonnasäästlikum olümpia peaareen, mis eales ehitatud. Kuna terase hind on maailmaturul kõvasti tõusnud, tuli selle osatähtsust staadioni rajamisel oluliselt vähendada. Kokku kulus terast 10 000 tonni, mis teeb Londoni olümpiastaadioni 75 protsenti kergemaks kui teised samasuurused spordirajatised. Betoonis, mis ehitusel käiku läks, on kasutatud tööstusjäätmeid ning kahandatud kahjulike ainete osa võimalikult väikseks. Samuti aitas terase ja betooni kulu vähendada see, et staadioni väljak ja alumised pingiread asuvad allpool ümbritsevat maapinda. Staadioni ülakorruste püstita-

misel läksid jällegi käiku varasematest ehitustöödest üle jäänud gaasitorud. Olümpiastaadion asub justkui poolsaarel: seda ümbritsevad kolmest küljest jõed. Huvilised pääsevad staadionile üle viie silla. Enne tribüünile astumist tasub kõht korralikult täis süüa, sest staadioni tribüünialustes ruumides toidupoolist ei pakuta – sedasi saab vähendada ohtu, et staadionil miski põlema läheb. Olümpia ajal mahub staadionile 80 000 pealtvaatajat. Pärast mängude lõppu võetakse tribüünide ülemine osa maha, nii et edaspidi jääb staadionile 25 000 istekohta. ÜLEVAATE RAJATISTEST TEGI PRIIT PULLERITS

Eesti neljapaat püüab pääsu paraolümpiale L I I S A E L LE R Eesti Paraolümpiakomitee

uigi parasõudmises kehtib keeruline reegel, et näiteks neljases paadis peab istuma kaks meest ja kaks naist, neist omakorda üks füüsilise ja teine nägemispuudega, püüab Eesti saata esimest korda paraolümpiale ka sõudjad. Paadiklassis LTAMix4+, mis tähistab neljast üksikaerulist roolijaga segapaatkonda, pürivad Londonisse Jelena Pipper ja Alar Õige (mõlemal füüsiline puue) ning Rea Kukk ja Ahti Tomp (mõlemal nägemispuue). Roolijaks on Mihkel Klementsov juunior. Pole kerge leida ühte paati samas kandis elavaid ja nõuetele vastavaid ning heas füüsilises vormis, pingutusele ja pingele vastupidavaid sportlasi. See

on õnnestunud tänu Alar Õige eestvedamisele. Suurel reedel sõitsid sõudjad kolmeks nädalaks Hispaaniasse Sevillasse laagrisse, et valmistuda mai algul Belgradis toimuvaks MK-etapiks, mis on viimane võimalus lunastada pääse Londoni paraolümpiale. Mullu septembris sõudmise MMil Londoni pääset veel ära tuua ei õnnestunud. Kolm kergejõustiklast

Kergejõustiklastest on paraolümpia normi täitnud kolm intellektipuudega sportlast, keda treenivad Liivi Rünk ja Mallika Koel. Jüri Bergmann (23), kes saavutas mullu rahvusvahelise intellektipuudega sportlaste ühenduse MMil kuulitõukes 8. koha tulemusega 11.83, on täitnud A-normi (11.50). Oma võistlusklassis kuulus talle eelmise hooaja maailma edetabelis 9. koht.

Denniss Sedelnikov (31) on täitnud kuulitõukes B-normi (10.50). Mullusel MMil sai ta 10.83ga 12. koha. Sirly Tiik (38) on täitnud kuulitõuke A-normi (8.80). Eelmise aasta MMil sai ta 6. koha tulemusega 10.42, kuues oli ta ka maailma hooaja edetabelis. Tiik osales paraolümpial juba 2000. aastal Sydneys, kus ta võitis odaviskes kuld- ning kõrgushüppes ja kuulitõukes pronksmedali. Enne Londoni paraolümpiat osalevad kergejõustiklased juuni teises pooles EM-võistlustel Hollandis. Kaks ujujat sihil

Ujujatest on Kardo Ploomipuu (24), mullune Euroopa meister 100 meetri seliliujumises ja Pekingi paraolümpia kolmas sel distantsil, täitnud olümpianormi kahel distantsil. Oma põhialal kuulus talle ajaga 1.01,89 eelmise aas-

ta maailma edetabelis viies koht. Lisaks on ta ajaga 26,47 täitnud normi ka 50 meetri vabaltujumises. Ploomipuu stardib klassis S10, mis on vähima füüsilise puudega võistlusklass. Kokku on võistlusklasse kümme, neist S1 sügavaima puudega. Nägemispuudega Kristo Ringas (28) on tulemusega 1.18,37 täitnud 100 meetri rinnuliujumises olümpianormi pisut rohkem kui sekundiga. Tema võistleb klassis S13, mis märgib väikseimat nägemispuuet. Einar Niin (19) on 100 meetri rinnuliujumise normi 1.19,29 täitmisest täpselt sekundi kaugusel. Eesti ainsal tipptasemel naisujujal Keit Jaanimägil (19) jääb olümpianormi alistamisest puudu alla sekundi. Niin stardib füüsilise puudega sportlaste klassis S9 ja Jaanimägi S8. Ujujaid treenivad Õnne Pollisinski ja Eric Roots.

Teel Londonisse

6 • 18.04.2012

Metroo päästab olümpial hädast

FOTO: VISITBRITAIN

artti Raju, Eesti delegatsiooni juht Londoni olümpial, soovitab kõigil, kes otsustavad sõita suvemängudele kaasa elama, vältida linnas liikumiseks taksosid ja busse, mis satuvad suure tõenäosusega ummikutesse, ning eelistada the Tube’i, metrood. Mida olulist olete olümpia-eelsetel käikudel Londonisse kõrva taha pannud? Olen käinud Londonis viimased kolm aastat jutti kokku kolmel korral. Mingeid üllatusi seal küll ei teki. Kuid seda, nagu Eestis, et igale poole peab tingimata autoga saama, seal küll loota ei maksa. Londonis normaalne inimene ikka autoga ei sõida. Ainuüksi selleks, et siseneda kesklinna, tuleb päev varem maksta üüratu summa. Üks mu kolleeg, kes vahepeal töötas Londonis olümpia korralduskomitees, viis mind kord lennujaamast hotelli ja see võttis kolm korda rohkem aega, kui oleksin end vedanud kohvriga the Tube’i ja sõitnud metrooga. Maapealne transport on Londonis ikka põrgu! Aga kujutate ette, mis saab siis, kui olümpia ajaks saabub Londonisse kümneid tuhandeid külalisi? Olen kõigile öelnud, et unustage seal ära bussisõidud ja autosõidud, vaid võtke hommikul metrookaart näppu, vaadake järele, kuhu jaama peate saama, ja asuge teele. Sportlastele tehakse muidugi linnas eraldi liiklusread, nemad veetakse kindlasti korralikult kohale, aga pealtvaatajad mingu metroopeatusse ja sõitku the Tube’iga.

Olümpia ajal tasub Londonis liigelda kas ratta või metrooga – nii saab kiiremini kui autoga.

Kas londonlased usuvad, et nad saavad olümpia läbiviimisega sujuvalt hakkama? Nad on ülimalt enesekindlad, sest metroo töötab neil suurepäraselt, ja usun, et paljud kolivad olümpia ajaks linnast kaugemale, üürivad oma korteri hea raha eest välja ning on pärast õnnelikud.

võrreldes teiste, varasemate olümpialinnadega? Kõik sõltub linnast. Kui olümpia oli Pekingis, siis Hiinas lõigati linn muust maailmast ära ja tänavad tehti muust liiklusest puhtaks. Aga Londonis ei saa keegi panna nii suurt ärikeskust seisma. Samas on Londonis kõik harjunud, et seal ei sõideta hommikul autoga tööle, vaid käiakse metrooga. Ma ei kujuta küll ette, kui palju inimesi metroosse mahub, aga küllap nad saavad seda reguleerida, panna rohkem ronge sõitma ja teha sõidugraafikuid tihedamaks.

Olete käinud paljudel olümpiatel. Milline tundub Londoni korraldus

Kus hakkavad Eesti sportlased elama?

Enamik hakkab elama olümpiakülas. See on rajatud sellisesse kanti, kus korralik inimene varem elada ei tahtnud. Meie mõistes oleks see sama, kui olümpiamängud tuleksid Lasnamäele. Nüüd on seal silmapaistvad ehitised, korralik park. Aga näiteks sulgpallivõistlused, kus osaleb Raul Must, toimuvad kaugemal, Wembley Arenal, ja sealkandis pakuvad korraldajad ka hotellitube neile, kes ei soovi olümpiakülast edasi-tagasi sõita. Olümpiakülast on Wembleyle ikka jube pikk maa ning korraldajad ei saa sportlastele öelda, et minge metrooga. Nad peavad garanteerima transpordi. Neile on soodsam ja lihtsam panna soovijad hotelli. Korraldajad maksavad,

v.a juhul, kui keegi tahab end vipina tunda. Millised on olümpiakülas elamistingimused? Väga tähtis on see, et korraldajad on iga apartemendi peale seadnud sisse teleka ja internetiühenduse – ja see pole meile üldse väike võit. Varasematel mängudel pidime need ise ostma. Arvestades, kui rangelt nõutakse sportlastelt dopingukontrolliks ADAMS-süsteemi täitmist, on korraldajailt internetiühenduse tagamine ülioluline, ja lisaks on see tasuta, mida samuti pole kunagi varem olnud. Kui kiire see ühendus on, seda ei oska öelda. Muidu pidime oma esinduse staa-

pi ehitama wifi-võrgu ja sinna arvutid üles panema, et kõik saaksid täita ADAMS-süsteemi. Küll me paneme oma võrgu ka nüüd üles, sest kõigil sportlastel ei pruugi sülearvutit kaasas olla. Aga üldiselt oli varem olümpiatel nii, et sportlastele pandi muudkui nõudeid ja kohustusi juurde, aga kuidas neid kohustusi täita, see jäeti meile lahendada, et vaadake ise, kuidas saate. Teine häda oli varem see, et kui oled olümpiakülas ja olümpiamängudel, ei saa sa teada, mis mujal toimub, kui sul pole telekat. Nüüd jookseb rahvusvaheline telepilt igasse apartementi sisse ja kõik saavad jälgida teiste võistlusi. Varem tuli telekas koos ühendusega üürida. Nüüd on live’is telepilt garanteeritud – see on korralduskomitee juhi Sebastian Coe teene – ta on seda omal nahal tunda saanud, mida olümpial muust maailmast äralõigatus tähendab. Kui kõrgele on teie teada kerkinud Londonis hotellide hinnad? Rusikareegel on kuuldavasti selline, et viietärnihotelli tuba maksab 500 naela, neljatärnihotelli tuba 400 ja kolmetärnihotelli tuba 300 naela. Ei tahaks küll halvasti öelda, aga Londoni hotellide tase on meie mõistes ikkagi naeruväärne. Viietärnihotell võib teinekord olla paras peldik. Asukoht on see, mis maksab, mitte see, et seal oleks neli kempsu ja kuus magamistuba. Asi on selles, et tegemist on suhteliselt ammu ehitatud hoonetega, mida ei anna nagu kummi venitada. See on vanade, korralikult maha pommitamata linnade paratamatus: elad küll kesklinnas, aga maksad tegelikult nagu vana Viru hotelli eest üüratut raha. Kuigi, jah, asi ei ole nii hull nagu näiteks Roomas mõne 500-aastase hoonega, kus on hotellil viis tärni, aga toas vaatad, et hea, kui telekas ka sinna on mahtunud. Samas, Londoni ümbruses leidub palju uuemaid ja avaramaid ning hoopis parema kvaliteediga hotelle. Arvestades, kui hea on Londoni ja ümbruskonna vaheline ühistransport, pole sõit metrooga midagi hullu. Võtke hotell pigem kesklinnast eemale, maksate vähem, sest nagunii peate seiklema metrooga – sellest pääsu pole.

KASP A R TA IM SO O, sõudja

G RE TE TRE I ER, jalgrattur

D EN I S S K A RP A K , purjetaja

G ERD KANTER JA MÄRT ISRAEL, kettaheitjad

Oleme kõik plaanid sättinud nii, et läbime Londoni olümpia lisakvalifikatsiooni edukalt ning sõidame võistlema neljase paadiga koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo. Eestist üritavad olümpiale saada ka Vladimir Latin ja Kaisa Pajusalu ühepaadil. Kahesel paadil on Londonis stardikoht juba olemas. Seni B-koondises olevad noored otsustavad omavahel, kes sinna paati pääseb. Oleme läbinud neljasega kolm veelaagrit ning mul on eessõudjana hea meel öelda, et iga trenniga on progressi näha. Sõit hakkab ühtlustuma ja päev-päevalt tunnetame paadis toimuvat aina paremini. Ma ise pole Etoni sõudekanalil võistlemas käinud, kuid õnneks on seda teinud kõik teised meie paatkonnas. Usun, et läheme piisavalt enne olümpiat kohale, et harjuda sealse elu ja olustikuga.

Kuivõrd olümpiale pääsemine selgub alles mai lõpus, siis praegu käib rutiinne ettevalmistus hooajaks. Usun siiski, et mul on piisavalt reitingupunkte, et pääseda olümpiale. Mai lõpu seisuga tuleb mahtuda maailma edetabeli 100 parema naise hulka. Olen tänavu hooajaeelset ettevalmistust pisut muutnud, et olla nelja kuu pärast parimas hoos. Loodan, et olen Londonis suuteline tugevamatega võrdselt sõitma. Esmane eesmärk on üle sõita Pekingi olümpia tulemus, 30. koht. Aga hooaja käigus muutuvad lootused ja eesmärgid kindlasti konkreetsemaks. Grupisõidu start ja finiš on Londonis. Trassi keskele jääb üks mägi, mida peab ületama paar korda. Sellist tüüpi rajad peaksid mulle sobima. Lõppkoht sõltub kindlasti sellest, kui palju tippsprintereid jääb pärast mägesid peagruppi.

Eesmärk? Jõuda esikümnesse.

Mis tulemus on vaja Londonis heita, et medalit saada? Kanter: Arvan, et medalite tulemused jäävad samasugusele tasemele nagu 2008. aasta olümpial Pekingis. Israel: Kullaks pakun 68 meetri lõppu ja pronksiks 66 meetrit.

Aga medal? Medali võtmine sõltub minust, minu tiimist ja toetusest. Ettevalmistus? Kõik on korras. Märtsis olime kogu tiimiga kahenädalases laagris Itaalias Scarlinos, kus seejärel toimus EM. Tõsine ettevalmistus olümpiaks algas just seal. Märtsi lõpus algas kahenädalane laager Garda järvel, mis lõppes 15. aprillil. Seejärel on kavas MK-etapp Prantsusmaal Hyeres ja mais Finn Gold Cup 2012 Falmouthis. Olümpiaregati paik? Tunnen seda päris hästi, sest olen seal juba kolm korda võistelnud. Seal on rasked olud, tugevad tuuleiilid ja hoovused. Tugev tuul sobib mulle, kui olen heas füüsilises vormis. Parem vorm peaks meie plaani järgi tulema juuli lõpus ja augusti alguses.

Millise tulemuse heitmiseks rihite oma ettevalmistust? Kanter: Minimaalselt medali vääriliseks. Israel: Maksimaalse tulemuse heitmiseks. 65 meetrit oleks okei, 66 – hea, 67 – väga hea, 68 – suurepärane. Mis on peamised tegurid, millest maksimaalne tulemus sõltub? Kanter: Hea heitetehnika, kindel vaim ja hea tuju. Israel: Et poleks mingit vigastust ja oma heited tehniliste nüansside poolest ära teeksin. Kui palju jälgite konkurentide tegemisi? Kanter: Kuna tegemist on väga tähtsa aastaga, siis üritan suurema osa ajast pühendada enda tegemistele ja nende analüüsimisele. Israel: Loen, kui kirjutatakse, aga muidu väga ei jälgi. Mille kallal kavatsete enne olümpiat peamiselt vaeva näha? Kanter: Peamiselt on fookuses tehnika lihvimine ning õige treeningu ja puhkuse vahekorra säilitamine. Israel: Minu puhul on selleks heitetehnika.

Teel Londonisse

18.04.2012 • FOTO: VISITBRITAIN/SAMSUNG

London loodab olümpiaga kasumisse jääda

iis aastat tagasi, kui Londoni olümpia eelarve oli kõigest kahe aastaga neljakordistunud, lubas tollane linnapea Ken Livingstone, et korralduskomitee jääb kõigele vaatamata kasumisse. Londoni olümpia ametlik eelarve küünib 9,3 miljardi naelani, millest kuus miljardit naela tuleb otse valitsuselt. Kuid Briti ajakirjandus on avaldanud ka sõltumatuid kalkulatsioone, mis väidavad, et olümpiaga seotud kõikvõimalikud kulutused küünivad koguni 24 miljardi naelani. Samas on nii poliitikute hulgas kui meedias levinud kriitilised hääled, mis avaldavad kahtlust, et arvestades Londoni rahvarohkust ja sagedasi liiklusummikuid hoiavad inimesed olümpia alates sealt eemale, mis tähendab, et loodetud tulu jääb saamata. Kuid olümpia korralduskomitee esindajad on avaldanud vastupidist lootust. Nad kinnitavad, et seoses olümpiaga suureneb turismilt teenitav tulu Londonis ja kogu Inglismaal tervelt kahe miljardi naela jagu. Puuduv tulu

Suur audiitorfirma PricewaterhouseCoopers on hinnanud, et aastail 2005–2016 teenib London tänu olümpiale lisa 5,9 miljardit naela, millest pool miljardit läheb vahetult olümpiaga seotud viie rajooni arvele. Muu Suurbritannia teenib seoses Londoni suvemängudega nimetatud aastail lisa 1,9 miljardit naela. Kuid nende positiivsete prognooside taustal on nii mitmedki teised uurijad hoiatanud, et kõik ei pruugi minna sugugi nii, nagu loodetud. ROKi endine turundusjuht inglane Michael Payne avaldas samal aastal, kui Londonist sai olümpialinn, raamatu «Olympic Turnaround», kus ta näitab, et enamik olümpialinnu on jäänud kahjumisse. Näiteks pärast Sydney ja Ateena olümpiat ei suurenenud turistide vool neisse linnadesse sugugi. Üks, kes on Payne kriitilist uurimustööd tunnustanud, on Sebastian Coe, Londoni olümpia korralduskomitee juht. Ta on öelnud: «Mitte keegi teine ei tunne olümpia kaubamärki paremini kui Michael Payne. Tema raamat «Olympic Turnaround» näitab kätte, kuidas saavutada 2012. aastal edu.» Esimesed andmed selle kohta, kas olümpia toob Londonile lisakasu või mitte, ilmnevad juba enne käesoleva aasta lõppu.

Londoni olümpia korralduskomitee juht Sebastian Coe (keskel) oma kolleegidega Samsungi esindajaid vastu võtmas.

Ärimeestele koidavad suured võimalused

aks ja pool kuud tagasi saabusid Londonisse viiepäevasele visiidile Sotši taliolümpia korralduskomitee seitse liiget, et inglise ärijuhtidega kaupa teha. Rohkem kui 40 Briti kompanii esindajat tundsid huvi, mida on venelastel neile pakkuda. Venelased kinnitasid brittidele, et ärivõimalused on rikkalikud. Grigori Selišev, Sotši delegatsiooni juht, tunnistas, et seoses kahe aasta pärast toimuva taliolümpiaga on neil vaja elektrigeneraatoreid ja valgustussüsteeme, telke ja moodulhooneid, piirdetarasid ja põrandakatteid, ajutisi tribüüne ja kempse, konteinereid ja treilereid, kütte- ja ventilatsiooniseadmeid, lipuvardaid ja tulekustutussüsteeme. See nimekiri pole kaugeltki lõplik. Lühidalt: olümpiamängud ei ole suur võistlus ja võimalus ainult sportlastele, vaid ka äriettevõtetele. Need ettevõtted, kes olümpia läbiviimiseks oma panuse annavad – ja selle pealt mõistagi ka kasu lõikavad –, ei pea olema tingimata pärit riigist, mille linn olümpiat korraldab. Nad võivad olla kust iganes. Just silmas pidades tõsiasja, et olümpia pole üksnes spordipidu, vaid

võiks olla ka suurepärane koht ärikontaktide loomiseks, käivitas Suurbritannia kaubandus- ja investeerimisamet (UK Trade & Investment) mullu septembris British Business Clubi, Briti Äriklubi. Veebipõhise ühenduse eesmärk on viia kokku Briti ja välismaa ettevõtteid, tutvustada ja pakkuda neile äri- ja koostöövõimalusi. Just British Business Clubil oli märkimisväärne roll selles, et viia inglise ärimehed kokku Sotši 2014. aasta taliolümpia korraldajatega. Lisaks kohtumistele inglise ettevõtjatega külastasid venelased Londoni olümpiaparki ja Wembley staadioni ning uurisid, mismoodi on suvemängude organisaatorid korraldanud sportlaste ja treenerite vastuvõtu, nende majutamise ja toitlustamise ning transpordi. Kõik inglased, kel tekkis huvi lüüa kaasa ka Sotši olümpia läbiviimisel, said täpsed soovitused, kellega neil tuleb ühendust võtta. Ettevõtted, kes soovivad liituda British Business Clubiga ja saavutada sedasi edu inglastega äri tehes, saavad äriklubiga ühineda tasuta internetiaadressil www.britishbusinessclub.org. Ühtlasi saavad nad seal end tutvustada, otsida sobilikke äripartnereid ja anda teada sündmustest, mis võivad pakkuda huvi Inglismaa ärikogukonnale.

Äriklubi omalt poolt aitab leida sündmusi, mis võivad huvi pakkuda klubiga liitunud ettevõtetele. British Business Club aitab järgmistel kuudel enne Londoni olümpiat kaasa mitmete rahvusvaheliste suurürituste läbiviimisele. Näiteks on Albaania andnud äriklubi kaudu teada, et korraldab 19. aprillil Londonis oma riigi huve esindava investeerimisfoorumi. Venemaa on jällegi reklaaminud, et viib 14. juunil koostöös Briti tervishoiuettevõtetega läbi ürituse, kus tutvustab, mismoodi võivad välisfirmad pääseda sealsele hiiglaslikule meditsiiniturule. Samuti annab äriklubi teada, et 24. mail peab Sheffield Hallami ülikooli sporditehnoloogia asjatundja David James Londonis tasuta loengu, kus räägib teadussaavutuste mõjust puuetega inimeste sporditegemise arengusse. Olümpiamängude ajal korraldab British Business Embassy ettevõtjatele ja ärijuhtidele peaaegu iga päev temaatilise suurürituse. Üritused algavad ärihommikueinega, jätkuvad arutelude ja seminaridega ning lõpevad õhtul vastuvõtuga. Energiateemalisest ärikohtumisest võtab osa ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kes nooruspõlves kuulus jooksjana Eesti paremikku.

ÜRITUSED ÄRIMEESTELE British Business Embassy korraldab Londoni olümpia ajal temaatilisi suurüritusi Inglise ja maailma ettevõtete tippjuhtidele. Teemad: • 26. juuli: globaalne investeerimiskonverents • 28. juuli: Suurbritannia ja Hiina koostöö • 30. juuli: reklaam, meedia, disain, arhitektuur • 31. juuli: muusika, arvutimängud, televisioon, film, mood, kirjastamine • 1. august: haridus • 2. august: loodusteadused • 3. august: tehnoloogia, telekommunikatsioon, internet • 6. ja 7. august: uus energia • 8. august: infrastruktuur – ehitus, raudtee, lennujaamad, veevärk • 9. august: jaekaubandus, toitlustamine • 10. august: autotööstus ja kosmosetehnoloogia • 12. august: globaalsed spordiprojektid

OLÜMPIAMÄNGUDE PILETITE HINNAD

• London 2012 olümpiamängudele müüakse kokku 10,8 miljonit piletit: 8,8 miljonit olümpia- ja 2 miljonit paraolümpiamängudele. • Piletihinnad avatseremooniale jäävad vahemikku 20–2000 Inglise naela. • Olümpiamängude korralduskomitee on teatanud, et 90 protsenti avalikkusele müüdavatest piletitest jäävad hinnaklassi alla 100 Inglise naela, 66 protsenti alla 50 naela ning 2,5 miljonit piletit maksavad 20 naela.

Piletihinnad küünivad kõrgustesse PRIIT PU LLERITS

ttevõtja Neinar Seli pääseb Eesti Olümpiakomitee asepresidendina Londonis võistlustele kaasa elama tänu akrediteeringule, kuid oma pereliikmetele, abikaasale ja kolmele lapsele on tal tulnud aegsasti piletid soetada. Piletihinnad on Londonis aga rekordiliselt kallid, märgib Seli, kes on alates Atlanta suvemängudest 1996 saanud vahetult osa kõigist suve- ja taliolümpiatest. Korvpalliturniiri otsustavate kohtumiste pääsete eest on ta maksnud 160 naela (192 eurot) tükist. Kergejõustiku õhtuste võistluste piletihinnad küünivad koguni 360 naelani (433 eurot). Kusjuures hommikusteks võistlusteks tuleb hankida eraldi pääse. «Hinnad on päris krõbedad,» nendib Seli, kes on ühtlasi Eesti Olümpiaakadeemia president. Õlu konteineris

Eesti Olümpiakomiteel on traditsioon kutsuda suuremad toetajad olümpiamängudest osa saama. Nagu tavaliselt, lendab ka Londonisse kaks 10–12-liikmelist gruppi, üks mängude esimeseks ja teine teiseks pooleks. Gruppide koosseisu kuulub ka iga toetaja üks kaaslane, kelleks enamasti on abikaasa. Kui toetajaile hangib pääsmed EOK, siis oma kaaslase võistlusele viimiseks tuleb pilet osta. EOKd toetavad ettevõtjad ja ärimehed saavad Londonis oma grupijuhi, kes korraldab neile transpordi, toitlustamise ja kohtumised. Tavapäraselt kuulub programmi visiit olümpiakülla, kus saab tutvuda sportlaste elamistingimustega ning kinnitada kõhtu sportlaste hiigelsööklas, samuti kohtumine kohaliku eesti kogukonnaga. Õhtupoolikutel kogunevad olümpiale sõitnud Eesti esindajad, pöidlahoidjad, ärimehed ja kõik teised asjaosalised Londonis seks puhuks reserveeritud pubis. Varasematel olümpiatel, näiteks Ateenas ja Pekingis, on sellistes kohtumispaikades voolanud ka Eesti õlu. Jutud grilliaias

Seli kinnitab, et viimastel olümpiatel on Montoni disainitud Eesti sportlaste esindusriietus kirevas rahvaste paabelis teiste koondiste hulgast kirkalt eristunud ning olümpialaste rõivastuse võrdluses korduvalt viie silmapaistvama hulka valitud. Varem, kui Eesti olümpiaesinduse paraadriietuses domineerisid rahvuslikud sinine, must ja valge, jäi rõivastuse värvikombinatsioon kahvatuks, tõdeb Seli. Ent seejärel – tõsi, pärast mitmeid vaidlusi tosin aastat tagasi –, murdsid Baltika disainerid vanadest värvitraditsioonidest edukalt läbi. Sestsaadik on Eesti esinduse riietus pälvinud olümpial korduvalt kiidusõnu. «Väline efekt loob ka sisemise hea enesetunde,» nendib Seli. Seli tunnistab, et olümpiamängud on meeldiv sündmus, kus saab ajada ka äriasju. Ta mäletab siiani elavalt Atlanta olümpiat, kus Eesti ärimehed ja ettevõtjad, EOK toetajad, olid äärelinnas rentinud korterid, mille juurde kuulus välibassein ja väike aed, kus sai grillida. Kodunt kaugel, meeldivas seltskonnas, on inimesed ikka avatumad kui ametliku ärilaua taga, märgib Seli. Liiati oli too Eesti äris veel noorusaeg, mil üksteisega suheldes oli igaühel palju õppida. «Mida kaugemale kodumaast saad, seda rohkem kodumaast räägid,» tunnistab ta.

8 • 18.04.2012

Teel Londonisse

Kuulsad nimed meelitavad publikut kultuuriolümpiale FOTO: VISITBRITAIN

PR IIT P ULLE RIT S

ustraalia näitlejal Cate Blanchettil, kes on mänginud kinolinal nii kuninganna Elizabeth I, Hollywoodi ikooni Katharine Hepburni kui ka pahelist vene agenti Irina Spalkot, pole ette näidata mingeid sporditulemusi, ent sellegipoolest saab temast Londoni olümpia aegu üks suuremaid tõmbenumbreid. Blanchett kuulub nende üleilmselt tuntud isikute hulka, kelle nimi peab mõjuma magnetina neile, kes ootavad Londoni olümpialt rohkem kultuurikui spordielamust. Ta astub olümpia ajal Sydney teatrikompanii trupi koosseisus Barbican Centre’i lavale saksa näitekirjaniku Botho Straussi tükis «Suur ja väike» («Gross und Klein»). Sürrealistliku alatooniga näidendist, mis algab sellega, kuidas Blanchetti kehastatud peategelane Lotte istub ihuüksinda Maroko hotelli söögisaalis ning kuulab selle akna tagant kostvat meeste vaidlust, kujuneb ilmselt Londoni kultuuriolümpia tippsündmusi. Suveolümpia korraldajad loodavad, et mängude raames korraldatavad kultuuriüritused meelitavad kohale rohkem kui kolm miljonit huvilist, kellelt laekuv tulu aitab katta neid hiigelkulutusi, mis on läinud maakera suurima vaatemängu korraldamiseks. Jah, just nii – the greatest show on earth –, on Londoni olümpia organisaatorid suvist tippsündmust kogu maailmale reklaaminud. Ja just seda, et Londoni olümpiast saab maailma võimsaim etendus, on lubanud ka Suurbritannia peaminister David Cameron. Originaalsed tööd

Olümpia korraldajad on kinnitanud, et tosina nädala pikkusest Londoni kultuuriolümpiast, mis algab 21. juunil ja kestab 9. septembrini, saab kõigi aegade suurim sedasorti suursündmus. Ühtekokku tuleb rohkem kui tuhandele etendusele, kontserdile, näitusele ja muule üritusele müüki üle 10 miljoni pääsme. Tõsi, mõni üritus on ka tasuta. Loomulikult sõltub olümpia kultuuriprogrammi edu suuresti sellest, kui palju õnnestub esinejate nimekirja kaasata kuulsaid nimesid. Ainuüksi Oscari võitjast Blanchettist ei piisa. Nõnda kuuluvad osalejate hulka ka näitleja Jude Law, afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat Toni Morrison, muusik Damon Albarn, kunstnikud David Hockney ja Rachel Whiteread ning lavastaja Mike Leigh. Näiteks Hockney, 1960. aastate popkunsti olulisi tegijaid ning 20. sajandi teise poole mõjukamaid kunstnikke Inglismaal, avab kaks kuud enne olümpiat Royal Academys suure näituse. Skulptor Whiteread, kes võitis kõigest 30-aastasena Turneri auhinna, Inglismaa mainekaima kujutava kunsti preemia, on lubanud üllatada oma loominguga Londoni idaosas. Morrison loob koos Mali lauljanna Rokia Traoré ja Ameerika teatrilavastaja Peter Sellarsiga William

Londoni olümpial võivad külalised saada linnas osa kümnetest kultuurisündmustest.

Shakespeare’i tragöödia ühest võtmetegelasest Desdemonast inspireeritud töö. Albarn ja tema loomekaaslane Jamie Hewlett grupist Gorillaz on kutsunud punti lavastaja Rufus Norrise, et luua olümpiaks muusikalis-visuaalne projekt. Leigh’l valmib ühistööna BBCga sporditeemaline lühifilm, mis seob ühte kergejõustiku, aeroobika, karate, jalgpalli, ujumise ja pilatese ning samuti taksod ja kasutatud sõidukid. Kultuuriolümpial osalejate lõplik

nimekiri pole tänini päris selge. Inglise vasakpoolse kallakuga ajaleht The Guardian on kirjutanud, et kultuuriprogrammi koostajad on valinud nn aeglase striptiisi taktika. Ehk teisisõnu: nad on välja reklaaminud mõned suurnimed (need said eespool just loetletud) ja lubanud, et neile tuleb ajapikku lisa. Stopp kaootilisusele

Tegelikult algasid Londoni olümpiaga seotud kultuuriüritused kogu Inglis-

MIS ON KULTUURIOLÜMPIA? Kultuuriolümpia algataja on nüüdisaja olümpiamängude ellukutsuja parun Pierre de Coubertin, kes pakkus 1906. aastal Pariisis välja olümpia kunstivõistluse idee. Esimene kultuuriolümpia toimus 1912. aasta Stockholmi suveolümpia raames. Esialgu oli eesmärk kutsuda kunstnikke tutvustama oma loomingut ning võistlema medalite eest viies kategoorias: kirjandus, muusika, skulptuur, maalikunst ja arhitektuur. Kultuuriolümpial ei võistelda enam medalite eest juba ammu. Samas on kultuuriolümpia ajaline kestus ja sisu muutunud väga varieeruvaks. Kuni Barcelona olümpiani aastal 1992 langes kultuuriolümpia laias laastus ühte olümpiamängude enda toimumisajaga, ent sestsaadik on kultuuriolümpia kestus hakanud hõlmama peaaegu tervet nelja-aastast mängudele eelnevat perioodi.

maal juba kolm ja pool aastat tagasi pärast Pekingi olümpia lõppemist. Esiotsa tabasid kultuuriprogrammi süüdistused läbimõtlematuses ja kaootilisuses, kuni kaks aastat tagasi sai 97 miljoni naela suuruse eelarvega kultuuriolümpia juhiks kogenud kunstimänedžer Ruth Mackenzie. Ent pole temalgi olnud kriitikast pääsu: MacKenzie’le on heidetud ette, et ligikaudu pool tuhat kultuurisündmust muudavad olümpia ajal vana hea Inglismaa Barbican Centre’iks – ja see pole mõeldud komplimendina, ehkki Barbican Centre on Euroopa suurim teatri- ja kontserdikeskus. Sellegipoolest kogub kultuuriprogramm tasapisi hoogu. Näiteks National Portrait Gallery on korraldanud eelmisel aastal surnud Lucian Freudi, psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi lapselapse portreede suurnäituse, kus on väljas rohkem kui sada tööd. Freud, keda kriitikud peavad viimaste kümnendite Briti üheks tähtsamaks kunstnikuks, on hinnatud oma maalide psühholoogilise sügavuse, ent ka kunstniku ja modelli suhte sageli ebamugavust tekitava vaatluse poolest. Kultuuriolümpia programmi kuulub ka 23. aprillil algav Shakespeare’i maailmafestival. Selle muudab eriliseks tõsiasi, et Globe’i teatris kannavad inglise ja ilmselt kogu maailma kuulsaima näitekirjaniku kõik 37 näidendit ette eri riikidest pärit trupid. Nad kõik mängivad oma emakeeles. Lisaks on olümpia kultuuriprogrammi tarvis tellitud uued heliteosed 20 briti heliloojalt, kelle hulgas on tuntumad Sally Beamish, Emily Howard, Anna Meredith ja David Bruce. Kultuuriolümpia ametlik avalöök 21. juunil ei toimu aga sugugi Londonis, vaid hoopis Põhja-Iirimaal Derrys. Seal saab terve päeva nautida rokk-kontserti. Ürituse produtsentideks on filmilooja Jeremy Gilley ja näitleja Jude Law. Seni on Londoni olümpia kultuuriprogrammist saanud rohkem kui kolme ja poole aasta jooksul osa juba üle 16 miljoni inimese.

Noored olümpiale!

ondoni olümpia pakub ka koolinoortele võimaluse oma sõna sekka öelda. Koolide partnerlusprogramm Twin for 2012 kutsub koole kogu maailmast looma mängudeteemalisi koostööprojekte Briti koolidega. Selleks tuleb koolil end registreerida kodulehel http://schoolsonline.britishcouncil. org/twin-for-2012. Samas leiab suure valiku materjale, mida koolid, huviringid ja noortekeskused saavad kasutada ilma, et nad peaksid Briti kooliga koostööleppe sõlmima. Samuti on igal koolil võimalus lüüa kaasa maailma suurimas tantsusündmuses ja aidata kaasa uue maailmarekordi sünnile. Uue Guinnessi rekordi püstitamine on kavas 18. mail, mil olümpiatuli jõuab Suurbritanniasse. Osalemine eeldab Wayne McGregori viieminutilise grupitantsu selgeksõppimist. Juhised ja tantsujoonised leiab Big Dance’i kodulehelt http://www.bigdance2012.com/schools_and_teachers.php Briti Nõukogu kutsub maailma koolidest klasse konkursile «Soojendus olümpiaks». Klass peab ennast esmalt registreerima, siis valima ühe kolmest võistluse alateemast, mis käsitlevad olümpiaideaale ja aateid, ning tõlgendama valitud teemat kas posteril, digitaalses formaadis või ajaleheartiklina. Võistlus on avatud 30. aprillini. Täpsem info: http://schoolsonline.britishcouncil.org/ warm-up-for-the-games. Võitja saab auhinnaks 500-naelase preemia oma koolis rahvusvahelise ürituse korraldamiseks. Rahvusvahelise keelevõistluse Languages for the Games eesmärk on näidata multimeedia esitluse kaudu oma võõrkeelealast loovust. Teemaks on paraolümpia ja väärtused. Koolid saavad osaleda kahes vanusekategoorias: 8–11-aastaste projekti teema on «Ta on kangelane» ning 12–16-aastastel «Minu parim paraolümpia poster». Võistlus lõpeb 18. mail. Vaata lisa: http://learnenglish.britishcouncil.org/en/englishfor-the-games/competition Lisaks on Briti Nõukogu loonud spetsiaalsed keeleõppematerjalid, mis aitavad õpetajaid ja keeleõppijaid, tehes keeleõppe põnevaks ja mänguliseks. Loodud on olümpiateemalised allalaaditavad interaktiivsed töölehed, mängud, videod ja ristsõnad. Need leiab aadressil http://learnenglish.britishcouncil. org/en/english-for-the-games U RSU LA ROOSMAA, Briti Nõukogu Eesti esindus

Väljaandja: Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Toimetaja: Priit Pullerits Projektijuht: Mae Britt Eskola Keeletoimetaja: Kai Koks Kujundaja: Andrus Rebane

EESTI OLÜMPIAKOMITEE ÜRITUSED ENNE LONDONI OLÜMPIAT 18. aprillist 24. maini olümpianäitus «Esimest korda Londonis» Eesti Rahvusraamatukogus

19. mail Londoni olümpiakollektsioonide esitlus Montonilt ja Nike’ilt Viru Keskuse aatriumis kell 16

25. aprillil IX spordimälumängu «Bumerang» finaal parvlaeval Tallink STAR

26. maist 1. juunini olümpianädal Solarise keskuses

1. juunil Londoni olümpiamargi esitlus Solarise keskuses kell 13

15. juunil laste spordipäev, Mia Milla Manda maja 75. sünnipäev Mia Milla Manda muuseumis Kadrioru pargis

2. juunil PAF Olümpiajooks Tartus 5. juulil Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee kinnitab Eesti koondise Londoni olümpiaks

13. juulil Martin Kleini postmargi esitlus – 100 aastat esimese Eesti sportlase olümpiamängudest (1912)