TEEMALEHES: Luude ja liigeste tervisest LK 2-3 Kõhugripp teeb järsult väga haigeks LK 4 Liikumine turgutab lapse aju LK 5 Kui pakane paneb nahale põntsu LK 6-7
TERVIS
FÜSIOTERAPEUT KATRE LUST-MARDNA: Vigastuste puhul on oluline mitte jääda passiivseks ega täiesti voodirežiimile. LK 2-3
TEEMALEHT 12. VEEBRUAR 2019
2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
Hea Tervise-eri lugeja! Talv oma täies lumises hiilguses on kohal. Seekordses erilehes võtame luubi alla nii talve eripärasid arvestava näohoolduse, kõhugripi kui ka libedaga luid ja liigeseid säästva liikumise. Viimase puhul paneb füsioterapeut Katre Lust-Mardna kõigile südamele, et pakast ja libedat kartes ei maksa siiski kodus istuda, sest just regulaarne liikumine ja treening parandavad tasakaalu ning tugevdavad lihaseid, et end osavamalt püsti hoida. Talvel on hea mõte teha näiteks kepikõndi, mille puhul on liikudes tuge pisut rohkem. Liikumise headusest aitab ülevaadet teha ka spordiarst Gunnar Männik, kes viitab eelkõige laste aktiivse liikumise tähtsusele. Kas teadsid, et juba neljast minutist liikumisest vahetunnis on kasu, et laps suudaks tunnis paremini kaasa mõelda? Selle võiksid kõrva taha panna nii õpetajad kui ka lapsevanemad, et suunata laps kasvõi lühikeseks ajaks nutiseadmest eemale ning ta hingaks õues korra värsket õhku. Liikumine on otseselt seotud aju tööga, mistõttu tasub siit õppust võtta ka täiskasvanutel. Seega on meilgi märksa kasulikum tööle tõtata treppi mööda ning lõunapausil teha kiire jalutuskäik, mitte loota autole. Pakane võib paraku kahjustada niigi õrna näonahka, seda kuivatada ja selle inetult ketendama panna. Selleks puhuks on kasulik, kui aastaaegade vahetudes vaatad üle oma igapäevase iluarsenali ning teed selles väikseid muudatusi. Küll aga kestab jätkuvalt kõhugripi hooaeg, mida tunneme n-ö talvise oksendustõvena. Igaüks, kes seda on põdenud, ilmselt kunagi seda rohkem teha ei taha. Õnneks on tegu suhteliselt ruttu, paari päevaga mööduva haigusega, mida enamasti aitab ennetada korralik hügieen. Täpsemalt saad aga juba käesolevast erilehest ise lugeda. Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn
postimees, 12. veebruar 2019
FÜÜSIS. Luid enam täiskasvanuna tugevdada ei saa, kuid lihased ja liigesed vajavad tasakaalu arendamiseks jõutreeningut.
Kukkumishirmus ei tasu talvel passiivseks muutuda Paula Rõuk
paula.rouk@postimees.ee
tasakaal
T
alvel sagenevad kukkumised ning paraku hiilib ligi ka hirm üldse libedaga välja minna. Kuigi külm pakaseline ilm võib liikumistahet vähendada, tasuks oma luude ja liigeste tervise huvides ka talvel säilitada aktiivne elustiil. Maailma terviseorganisatsiooni WHO soovituste järgi võiks inimene hea tervise säilitamiseks liikuda vähemalt 300 minutit nädalas. «Peaksime tänapäevases passiivses keskkonnas säilitama nii liikuva elustiili kui vähegi võimalik,» rõhutas Füsioteraapia kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna. Paljud vanemaealised on kimpus luude hõrenemise ehk osteoporoosiga. Sellega kaasneb kartus õues liikudes kukkuda ja luid murda. Lust-Mardna sõnul ei saa kukkumisi ja luumurde seostada niivõrd luude hõrenemise, kui pigem lihasmassi vähenemise ehk sarkopeeniaga. «Juba
30. eluaastast hakkab inimesel, kes lihastrenni ei tee, lihasmass vähenema. Siis esinebki kukkumisi, kus peasüüdlane võib olla vähene lihasmass, mis ei paku kehale piisavalt stabiilsust,» rääkis ta. Kuigi talvel mõeldakse, et milleks pimedas ikka välja sumpama minna, soovitab füsioterapeut siiski vanemaealistelegi aeroobset treeningut, näiteks kepikõndi. «Kepid aitavad tasakaalu hoida ja koormust saab ka ülakeha. See on igati tänuväärne spordiala,» kiitis ta. Kukkumist ja sellega seonduvaid luumurde võikski ennetada lihas treening ja kerge tasakaalutree-
ning. Lisaks aeroobsele treeningule (rattasõit, ujumine, jooksmine jm) peetakse füsioterapeudi sõnul aina olulisemaks lihaste tugevdamist. «Kolm seeriat treenitava lihasgrupi väsimiseni ja tugevad pingutused: jõuharjutusi saab hõlpsasti teha kummilindi või oma keharaskusega ning muidugi jõusaalis,» soovitas Lust-Mardna. Kuigi luid ümbritsevaid lihaseid saab treenida, siis otse luustiku tugevdamiseks täiskasvanu harjutusi teha ei saa. Tugevamad luud arenevad lastel, kes veedavad palju aega väljas liikudes. «Hilisemas elus luumassi ja -tihedust kasvatada ei saa, kuid
liikumine aitab pidurdada osteoporoosi. Väike lisakoormus skeletile tuleb samuti kasuks, näiteks seljakotiga poes käimine,» kirjeldas füsioterapeut. Talvel on õige riietus väga oluline, sest külm võib liigestele haiget teha. «Kuigi see ei pruugi olla teaduslikult tõestatud, ütlevad patsiendid tihti, et liigeseprobleem ägenes, kui sama piirkond külma sai,» tõi Lust-Mardna välja. Liigeste puhul on füsioterapeudi sõnul esimene probleem valulikkus. «Kuigi paljud on liigeste raksumise pärast mures, ei pruugi see probleemile viidata, vaid pigem tuleb ja läheb,» rääkis ta. Juba tekkinud
Soovitused liigeste hoidmiseks • Kasuta oma liigeseid mõistli kult, ära tõsta korraga liiga suuri raskusi. • Ülekaal koormab liigeseid väga kõvasti. Püsi mõistli kus kaalus. • Loobu suitsetamisest, sest suitsetajate liigesed on sageli viletsamas seisus kui mitte suitsetajate omad. • Toitu mitmekesiselt, tarbi vähe suhkrurikkaid ja töödeldud toite.
• Hoia oma D-vitamiini tase normis. • Head jalanõud kaitsevad liigeseid. Sportimisel kasuta hea amortisatsiooniga jalanõusid, mis ei ole liiga kitsa liistuga. • Treening ja liikuv elustiil on luude ja liigeste tervise võti. Püüa olla aktiivne vähemalt 300 minutit nädalas. • Juba tekkinud vigastusi ei tohi ignoreerida. Pööra tähelepanu valule või ebamugavustun dele liigestes. • Ilmale vastav riietus hoiab liigesed soojas.
Allikas: füsioterapeut Katre Lust-Mardna
EMO-EE-1901-02
JAHUTAV LEEVENDUS VALULE JA PÕLETIKULE! Emox (naprokseen) on paikseks kasutamiseks mõeldud geel, millel on põletikuvastased, valuvaigistavad ja tursevastased omadused. Geelis sisalduv mentool annab nahal külmatunde ja soodustab naprokseeni imendumist läbi naha.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: PharmaSwiss Ceska republika s.r.o Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. PharmaSwiss Eesti OÜ; Tammsaare tee 47; 11316 Tallinn; Tel: 6827 400
Tervis || 3
postimees, 12. veebruar 2019
Lihtne harjutus tasakaalu arendamiseks Esmalt seisa ühel jalal ja vajadusel hoia käega toetuspinnast kinni. Võid tugijala põlve 10 kraadi kõverdada ehk nõtkemaks lasta, et panna ka reie- ja tuharalihased tööle. Nüüd proovi toest lahti lasta ja
Tugevad tasakaalulihased aitavad kukkumist ennetada.
vigastusega soovitab ta pöörduda füsioterapeudi poole, kes soovitab harjutusi või saab aidata kinesioteibiga. «Vigastuste puhul on oluline mitte jääda passiivseks. Voodirežiim ei tule enamasti ühegi luu- ja lihaskonna probleemi puhul kasuks,» nentis Lust-Mardna. Füsioterapeut näeb sageli aktiivseid inimesi, kes vale koormuse või sporditehnika tõttu ennast vigastavad. «Teeninguid alustatakse liiga suure koormusega ja tehakse spor-
ti väga sageli, et kiireid tulemusi saada. Jooksmisega alustajad valivad tihti liiga pika distantsi ja suure kiiruse. Vigastused võivadki tekkida neil, kes proovivad väga mitu trenni ühte nädalasse panna või siis neil, keda kutsume «nädalavahetuse sõdalasteks» – inimesed, kes nädala sees väga ei liiguta, aga nädalavahetuseti pingutavad maksimaalselt,» rääkis Lust-Mardna. Tema sõnul on oluline koormus jaotada nädalale: alustada vaikselt ja kuulata oma keha.
tasakaalu hoida. Kui see on liiga lihtne, vaata paremale, vasakule ja üles. Kui soovid suuremat väljakutset, püüa teha harjutust kinnisilmi. Soovi korral võib harjutust sooritada tasakaalupadjal.
Foto: Panthermedia/Astrid Gast/Scanpix
Toidu poolest peaksime kindlasti võtma aasta ringi Dvitamiini, mis on oluline luude ja liigeste ainevahetusele. Paljud patsiendid saavad liigeseprobleemide korral abi ka glükosamiinist, mille mõju ei peeta uuringutes sageli platseebost suuremaks, kuid see võib toita liigeskõhresid. Teaduslikke tõendeid selle kohta pole, kuid patsientide kogemused näitavad, et paljudel glükosamiini tarbijatel väheneb liigeste valulikkus. Toi-
tumine peab aastaringselt mitmekesine olema, sõnas Lust-Mardna – olulised on just köögiviljad ja valgurohke toit. Valgulise toidu koostises olevad aminohapped aitavad lihasmassi kadu pidurdada. Tervislik ja mitmekesine toit panustab ka tervislikku kehakaalu, sest ülekaal koormab liigeseid. «Üks asi on raskusi tõsta, aga kui ise oleme rasked, teeme samuti oma liigestele haiget,» lisas Lust-Mardna.
Reporter Paula tasakaalu harjutamas.
Foto: Tairo Lutter/Postimees
4 || Tervis
postimees, 12. veebruar 2019
RIST JA VILETSUS. Haigestunu võib nakkust levitada veel isegi kuni kaks nädalat pärast paranemist.
Põrgulik kõhugripp niidab päevadeks jalust Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee
KÕHUVIIRUS
K
õhugripp lööb inimese üsna äkitselt rivist välja ja haiget võib ees oodata paar kohutavat päeva. Mida sel puhul ette võtta? Kõhugripp on rahvasuus kasutatav nimi viirusliku päritoluga soolehaiguste kohta, mida põhjustavad noro- ja rotaviirusenteriidid. Noroviirushaigust nimetatakse veel talviseks oksendustõveks. Haiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib kaasneda ka väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimus. Viirust levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satub see keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse viirust edasi kätega, kuid samuti ka inimeneinimene otsekontaktina. «Kuigi viirus võib levida ka õhu kaudu, siis nakatumist viiruse sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga,» kirjeldas Apotheka apteeker Kerli Valge. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko lisas, et haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Samas on oksendustõbi tema sõnul tavaliselt üs-
na lühikese kestusega, viies haige rivist välja 24–48 tunniks, ja pikaajalisi tervisehäireid inimesel ei teki.
Puhka ja joo rohkesti vett Soolenakkuse saamisel esineb oksendamist lastel tüüpiliselt sagedamini kui täiskasvanutel. «Kui haigestunu ei suuda juua piisavalt vedelikku oksendamise ja kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi,» rõhutas Dontšenko. Dehüdratsioon tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel. «Vanemad peavad väga hoolikalt jälgima, et laps saaks õigeaegselt arstiabi,» pani Dotšenko südamele. Valge sõnul on ohu märk see, kui patsiendil on tekkinud tõsise vedelikupuuduse sümptomid – uimasus, pearinglus, teadvuse hägustumine, uriini kogus on väike või puudub vajadus urineerida. Viirusega nakatumist peaksid tõsiselt võtma ka rasedad. «Naistel, kes jäävad kõhugrippi raseduse ajal, tuleks vedelikku kindlasti tarbida rohkem ja väikeste koguste kaupa. Rase peaks jooma vedelikku vastavalt kehakaalule, kusjuures tarbitud milliliitrite arv peaks olema 30kordne kehakaal. Näiteks 60 kg kaaluv naine peab jooma 60x30 ehk 1800 ml vedelikku päevas. Soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke. Kindlasti peaks nõu pidama ka arsti või ämmaemandaga,» soovitas Ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 asutaja Liina Normet. Kui haigusnähud ei
möödu lapsel või täiskasvanul ühe-kahe päevaga ega parane ka enesetunne, tuleb kindlasti võtta ühendust arstiga. Noroviiruse vastu pole paraku ka ravimit, mis organismi nakkusest kohe vabastaks. Ennekõike võiks haige püsida kodus nagu kord ja kohus ning lasta haigusel mööduda. Parim ravimeetod noroviirust põdedes on puhata. Valude ja ebamugavuse vähendamiseks võib abi olla valuvaigistist. Vältima peaks ka tugevalt maitsestatud toite, et hoiduda seedesüsteemi lisanduvast ärritamisest. Kui tekib isu, tuleks tarbida võimalikult lihtsaid toite nagu supp, puder, riis või sai. Kõige olulisem on haiguse ajal tarbida vedelikku.
Hakkab külge nagu takjas «Noroviirushaigus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus, mis sageli levib puhangutena – näiteks kruiisilaevadel. Noroviirused on väga nakkavad ja levivad isikult teisele väga kergesti,» tõdes Dotšenko. Noroviirusega nakatu-
Kõhugripi nimi on petlik – gripp on hingamisteede haigus –, kõhutõve puhul lööb nakatunu rivist välja hoopis äge soolenakkus. Foto: Panthermedia/Scanpix
«Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena.» Irina Dontšenko
nud levitavad tema sõnul viirust mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel kaks-kolm päeva kuni kaks nädalat. Viirused kanduvad haigelt suuresti edasi saastunud kätega, mistõttu on äärmiselt tähtis kätepesu. Dotšenko rõhutab, et käsi ei pea pesema ainult haige pereliige, vaid ka teised samas koosluses elavad inimesed. «Viirused võivad levida ka piiskadega oksendamisel,» hoiatas ta. Seepärast on haige viibimisel kodus ning pärast tõve põdemist oluline kõikide välispindade sage puhastamine ja desinfitseerimine. Noroviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist. Organismi võib tugevdada ka preparaatidega, mis aitavad taastada soolestiku normaalset mikrofloorat. Valge soovitab probiootikume võtta nädal aega pärast haiguse taandumist. Piimatoodetest tuleb alustada hapendatud toodetega, kuhu on lisatud piimhappebakterit.
Kõhugripi ennetamise ABC
Pea last erilise tähelepanuga silmas!
Kõhugripist hoidumiseks:
Kutsu arst koju või pöördu EMOsse, kui:
• Pese tihti käsi, eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete va hetamist ning enne toidu valmistamist ja söömist. • Enne söömist pese puu- ja aedviljad hoolikalt sooja jooksva veega. • Nakkusega saastunud pinnad tuleb puhastada ja desinfitseeri da, kasutades kloori sisaldavat puhastusvahendit. • Viirusega saastunud riided ja voodipesu tuleb ära pesta, kasu tades kuuma vett ja detergenti. • Hoia WC-pott ja selle ümbrus puhtana.
• äge kõhulahtisus ja/või oksendamine esineb alla kuue kuu va nusel lapsel; • laps oksendab pidevalt ja ta kõht on väga tugevasti lahti; • lapse väljaheites või okses on verd; • laps pissib harva (vähem kui neli korda ööpäevas) ega joo üldse; • laps on ebatavaliselt loid; • alla kolme kuu vanusel lapsel on kehatemperatuur üle 38 kraadi või vanemal kui kolmeaastasel lapsel üle 39 kraadi.
Allikas: terviseamet
Allikas: Kliinik.ee
Tervis || 5
postimees, 12. veebruar 2019
NOORTE TERVIS. Juba neljast minutist rahmeldamisest vahetunnis on kasu, et koolinoore pea tunnis paremini lõikaks.
Aktiivne liikumine parandab lapse õpitulemust Gunnar Männik spordiarst
TERVE ELUVIIS
K
uulus Kreeka arst, lääne meditsiini isa Hippokrates mõistis kehalise liikumise vajadust juba tänapäevase moodsa meditsiinitehnikata ja kaugelearenenud teaduseta inimese bioloogiast. Enne Hippokratest arvati ekslikult, et haigus on jumala saadetud karistus ja parim ravi selle vastu on palvetamine. Enne teda ei pööratud tähelepanu kehalistele harjutustele, toitumisele ega hügieenile. Hippokrates on öelnud: «Kui sul on halb tuju, siis mine jalutama. Kui tuju on ikka halb, siis tee veel üks jalutuskäik.»
Vähe aega ja palju haigusi Vähene liikumine lastel, noorukitel ja täiskasvanutel on muutunud viimastel aastakümnetel suureks probleemiks kogu maailma arenenud maades – USAs, Euroopas ja mujal. Riikides on aina rohkem ülekaalulisi lapsi ja noorukeid paralleelselt heaolu suurenemisega. Sama on juhtunud Eestis, kus hiljutiste uuringute järgi ligi veerand lastest ja noorukitest on ülekaalulised. Lastearstid ütlevad, et mitmed «täiskasvanute haigused» on sagenenud just laste ja noorukite hulgas. Need on näiteks sapikivitõbi, kõrgvererõhutõbi ja diabeet. Samas tuleb tõdeda, et paljud lapsed ja noorukid ei liigu päevas aktiivselt isegi ühte tundi. Õuemängud ei ole
enam nii populaarsed kui mõnikümmend aastat tagasi. Kehalise kasvatuse tundide arv (kaks korda nädalas 45 minutit korraga) ei kata laste ja noorukite liikumisvajadust. Nii käime kaasas moodsa ühiskonnaga, kus toitumine on puudulik – puu- ja köögivilju süüakse vähe, meeletus koguses juuakse magustatud jooke ning toidud pakatavad transrasvadest. Toitumisharjumused saavad aga alguse kodust ja ema-isa eeskujust. Vanematel on tihti kiire, pole aega kodus süüa teha ning ostetakse toite, mida tuleb lihtsalt üles soojendada. Kahjuks söövad paljud lapsed ja noorukid päeva ainsa sooja toidu koolis. Lisaks on moodsa ühiskonna probleem nutimaailm, mis on noorte jaoks huvitavam kui värskes õhus liikumine.
Liikumine turgutab ajutööd Uuringud on näidanud, et mida rohkem lapsed ja noorukid liiguvad, seda paremad on nende tulemused koolis – matemaatikas, füüsikas, keemias, võõrkeeltes jne. Eriti silmatorkav on poiste tulemuste paranemine. Näiteks ühe õppeaasta jooksul poiste ja tüdrukute õpitulemuste erinevus vähenes lastel, kel oli kehalise kasvatuse tund iga päev võrreldes nendega, kel oli see kaks korda nädalas. Põhjuseks peavad teadlased peaaju paremat varustamist vere, toitainete ja hapnikuga eriti hipokampuses ehk peamises mälukeskuses. Heas sportlikus vormis lastel on hipokampus mõõtmetelt suurem kui regulaarselt mitte treenivatel lastel ja seepärast on neil ka suurem mälumaht. Samuti parandab regulaarne ke-
haline aktiivsus närvirakkude tööd ajus – need vastutavad mõtlemise ja keskendumisvõime eest. Seepärast aitavad regulaarne koolisport ja treeningud parandada laste keskendumist kindlale alale, näiteks õppetööle konkreetses tunnis. Õpetajad võiksid arvestada, et ainult neli minutit aktiivset kehalist liikumist parandab laste tähelepanu ja keskendumisvõimet tunnis. Seega liikumisvõimalus vahetundides, eriti õues on ülioluline. Ülekaalulistel lastel, kes ei taha eriti liikuda ning keda koolisport ei huvita, soovitavad teadlased lasta pärast kooli ise valida, milline liikumisala neile meeldib (pallimängud, rattasõit, ujumine jne). Lastele piisab korraga 30–40 minutit kestvast kehalisest aktiivusest 3–4 korda nädalas. Selle tulemusena normaliseerub ainevahetus, väheneb kaal ja paraneda võivad ka hinded. Seega on kõige tähtsam, et lapsed ja noorukid oleksid kehaliselt aktiivsed ning nende pulsisagedus tõuseks üle 100 löögi minutis (soovitavalt 130–150 lööki minutis ). Sel juhul treenib laps aeroobses tsoonis, kus lihased ja aju saavad hapnikku. Kokkuvõtteks parandab igasugune kehaline tegevus laste ja noorukite südame verevarustust, skeletilihaste, luustiku ja aju tegevust, peale selle mälumahtu, matemaatilisi võimeid ning keskendumist konkreetsele alale ehk kogu õpitulemust. Kui välja jätta spordiklubid, ei nõua liikumine mingit raha, vaid ainult enda tahtmist ja vanemate eeskuju. Liikumine muudab meid kõiki targemaks.
«Paljud lapsed ja noorukid ei liigu päevas aktiivselt isegi ühte tundi.» Spordiarst Gunnar Männik
Füüsiline aktiivsus turgutab lapse ajutööd, et tunnis paremini kaasa lüüa. Foto: Panthermedia/Hannes Eichinger/Scanpix
6 || Tervis
postimees, 12. veebruar 2019
TERVISENÕU. Väljas uluv jahe tuul ja pakane panevad igaühe näonaha ja huuled proovile, mistõttu muutub korralik nahahooldus eriti oluliseks.
Talvekülm teeb näonahale karuteene Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
ILUNIPID
P
akasest õhetav pale, ketendav näonahk ning kuivad ja justkui narmendavad huuled – ilmselt on paljud neid muresid omal nahal tundnud. Kuigi päike käib juba kõrgemalt, ei näita talv veel möödumise märke. Kuidas saaksime seni oma naha eest efektiivselt hoolitseda? Miks peaks üldse olenevalt ilmast iluharjumusi korrigeerima? Põhjuseks on naha pidev kokkupuude keskkonnaga, mistõttu mõjutavad kõik keskkonnamuutused naha seisukorda rohkem kui teisi organeid, selgitas Apotheka Beauty ilueks-
pert Riin Liplik. «Õhk, eriti just õhus sisalduv niiskus mõjutab naha niiskustasakaalu. Niiskemas kliimas muutub nahk pehmemaks ning säilitab paremini kauni välimuse, kuiv õhk seevastu imab nahast niiskust ning toob peened kortsukesed ja jooned kergemini välja,» kirjeldas ta. Näohoolitsusega on kõige tähtsam olla järjepidev ning hoolitseda naha eest iga päev, pani Tallinki hotelliketi ilu- ja heaolu keskuse juht Astrid Sõmera südamele. «Kindlasti tuleks arvestada näohooldustoodete puhul ilmaga – talvised tooted peaksid olema õli baasil, tummise ning toitva struktuuriga. Vee baasil tooted sobivad nahahoolduseks suvel. Talvel on nende kasutamisel vastupidine efekt – õue tuule kätte minnes külmub naha pinnale jäänud vesi ning sel juhul teeme nahale kasu asemel hoopis kahju,» nentis Sõmera. Sobiva näopuhastusvahendi ja kreemi valimiseks on esmalt vaja teada oma nahatüüpi. Sõmera hinnangul saadakse enamasti ise aru, kas tegu on rasuse, normaalse või kuiva nahaga.
Eksiteele võib aga viia pindkuiv nahk, mis tegelikult on kas rasune või normaalne, kuid tekitab endale kas ilma, ebasobiva hooldamise või muude põhjuste tõttu peale kuiva ja ketendava kihi. Sõmera soovitab puhastada näonahka põhjalikult nii hommikul kui õhtul, kreemitada ning kasutada vajadusel intensiivsemaid, naha eripära arvestavaid tooteid. Liplik tõi välja, et kui suvel läheb suurema higistamise ja aktiivsema elustiili tõttu vaja tugevamat näopuhastusvahendit, siis sügisel ja talvel tuleks eelistada pigem õrnatoimelist ja niisutavat. «Näokreem tuleb sügis- ja talvekuudel vahetada paksema koostisega vahendi vastu, mis aitab niiskusel nahas paremini püsida. Kuna sügisel ja talvel toodab nahk vähem rasu, peab nahka toetama niisutav kreem. Rasusema nahaga inimesed võivad päevakreemina kasutada jätkuvalt suvist ja kergemat, aga kindlasti niisutavat kreemi, seevastu öökreem tuleb vahetada paksema kreemi vastu. Kuiva nahaga inimesed peaksid vaatama aga toitvate kreemide poole,» jagas ta näohooldusnippe.
«Vee baasil tooted sobivad nahahoolduseks suvel. Talvel on nende kasutamisel vastupidine efekt – õue minnes külmub naha pinnale jäänud vesi ning teeme nahale kasu asemel hoopis kahju.» Tallinki ilu- ja heaolu keskuse juht Astrid Sõmera
Et nahk püsiks talvel kaunis, tuleb selle eest hoolt kanda aastaajale omaste vahenditega. Foto: Panthermedia/Antonio Guillen Fernández/Scanpix
Tervis || 7
postimees, 12. veebruar 2019 Kindlasti ei tohiks unustada silmaümbrust, mis vajab samuti talvel rohkem niisutust. Kuni kaks korda nädalas tasub kasutada ka õrnatoimelist nahakoorijat. «Niisutavad maskid on sügisel ja talvel naha kohustuslikud abilised, kuna jahedam õhk on kuivem ning isegi kui kasutada tõhusamat niisutajat, võib nahk jääda ikka kuivaks. Isegi kui nahk suvel niisutavat maski ei vajanud, võiks selle sügisel-talvel oma ilurutiini lisada,» lisas Liplik. Samuti soovitab Liplik iga uue toote või näohooldusprot-
seduuri muutusega harjumiseks nahale aega anda mõni nädal, vahel isegi rohkem. Kui seejärel tundub, et toode või protseduur ei täida ootusi, võib kaaluda selle vahetamist uue vastu. Samuti ei ole hea kõiki nahahooldustooteid korraga välja vahetada. Alustada võiks puhastusvahendist ja lasta nahal nädal-paar muutusega harjuda, seejärel samm-sammult teiste toodetega edasi liikuda. Sõmera leiab, et tervisest pakatava naha tagab suurel määral siiski ka eluviis. Seega õues värskes õhus liikumine, regu-
laarne treening, veejoomine ja mitmekesine toit pole olulised ainult kaalulangetajatele, vaid ka neile, kes tahavad välja näha terved ja säravad. «Toitumise puhul on vitamiine, mis on naha seisukohast olulisemad kui teised. Näiteks kalaõlist ja rasvastest piimatoodetest saadav A-vitamiin ennetab väikeste nahakortsude teket ning vähendab naha kuivust. Munas, pähklites ja maksas leiduv B7-vitamiin (tuntud ka biotiinina) takistab enneaegset vananemist, ergutab ainevahetust ja annab nahale terve ilme,» loetles ta.
Kui talviselt karge ilm teeb huultele liiga Mida teha, et huuled ei muutuks talvel kuivaks ja narmendavaks? 1. Joo vett ja toitu mitmekülgselt Huultel paljastub nii kesine menüü kui ka vita miinide ja mineraalainete puudus. Huulte niisu tamise juures on väga oluline vedelikutarbimi ne – tuleb piisavalt juua. Veepuudus muudab huuled kuivaks ja need võivad kergesti keten dama hakata. Huultele mõjuvad eriti hästi Avitamiini sisaldavad toiduained (muna, piim, või, maks). Omal kohal on ka B-rühma vitamii nid, mis muuhulgas tagavad naha ja limaskes tade tervise. B-vitamiine sisaldavad piim, kala ja maks. Kahjuks võib sellest jääda aga vä heks. Külma ilmaga tuleks hingata läbi nina ja võimalusel suu ees salli kanda. Kui huuled on juba lõhenenud, tuleb pöörata erilist tähelepa nu nende niisutamisele. 2. Hoolitse huulte eest Niisutuse kõrval vajavad huuled aeg-ajalt ka koorimist. Seda saab teha kasvõi hambaharja ga, mis stimuleerib huulte vereringet ja eemal dab surnud naharakud. Huuli võib koorida ka suhkru ja oliiviõli seguga. Seejärel peaks kasu tama huulepalsamit või -kreemi, mis toob lee vendust nii narmendavatele huultele kui ka
kaotab lõhed kiiremini. Palsamikiht lukustab niiskuse ning kaitseb külma õhu eest. Niisu tust pakuvad ka näiteks mesi ja saialillesalv, mida tuleks huultele määrida ja lasta vähemalt kümme minutit mõjuda. 3. Vabane kahjulikest harjumustest Huultele mõjub kahjulikult suitsetamine, mis huuli kuivatab ja võib isegi tumedamaks muu ta. Halb harjumus on ka huulte limpsimine, mis pakub pakitsusele vaid ajutist leevendust. Limpsides kaob huultelt loomulik rasu, mille tagajärjel huuled samuti kuivaks muutuvad. Ka ebakvaliteetne huulepulk ei tähenda head. See ei tohiks sisaldada sünteetilisi lõhna-, värv- ja säilitusaineid, alkoholi, mentooli, kamprit ja fe nooli. Need leevendavad huuleprobleeme ajuti selt, kuid aja jooksul muudavad huuled kuive maks ja tekitavad soovi palsamit huultele üha uuesti määrida. Nii kujunebki ajapikku välja huulepulgasõltuvus. Hea oleks kasutada vita miinidega huulepulka. Ketendamise ennetami seks tuleb huulevärv eemaldada spetsiaalse meigieemaldajaga. Allikas: Apotheka Beauty iluspetsialist Riin Liplik