TEEMALEHES:
Kõhuelustik aitab immuunsust tugevana hoida lk 2 Millal pärast söömist on õige pesta hambaid? lk 3 Veenilaienditel on kuus staadiumit lk 4 Liiga rasvane toit annab voli haigustele lk 5
TERVIS
SILMAARST SVETLANA BELOVA: «Suitsetamine soodustab hallkae tekkimist ning võib olla kahjulik ka nägemisnärvile.» lk 6–7
TEEMALEHT 12. OKTOOBER 2021
2 || Tervis
postimees, 12. oktoober 2021
TERVIS TULEB SUU KAUDU. Erinevate ainete kättesaadavus on vastupidava organismi üks alustala.
Kõhubakterite kuningriik – tervise tagala Kaarel Adamberg
Olulised vitamiinid sügistalvisel perioodil
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse mikrobioomiuuringute valdkonna juht
Maia Remmelgas Apotheka proviisor
IMMUUNSUS
M
eie seedetrakt on kõhubakteritele ideaalne elukeskkond ning inimese ja bakterite vahel peab toimuma mõlemale kasulik koostöö. Ei ole ühte ega kahte head või halba bakterit, vaid bakterikooslust tuleb vaadata tervikuna. Tasakaalu hoidmiseks või taastamiseks peab toit sisaldama vajalikke toitaineid ka bakteritele, kes elavad jämesooles – bakterite kuningriigis. Kiudainetest on teada, et pektiinid aitavad kaasa vere glükoosi ja kolesterooli hulga normaliseerumisele, aga üha rohkem tuleb andmeid, et pektiinid on väga olulised ka mikrobioota mõjutamisel. Pektiinid soodustavad selliste bakterite arengut, kes toodavad jämesooles võihapet või propioonhapet, mis on vajalikud nii hormoonide (näiteks söögiisu) kui ka immuunsüsteemi reguleerimisel. Pektiinirikkad toiduained on eestlastele tuntud – õunad, ploomid, sõstrad, kapsas, porgand. Uued suunad on toonud kiudained ka joogitööstustesse, kus lahustuvad oligosahhariidid (lühikese ahelaga kiudained) muudavad joogi magusaks. Kui joogid ei sisalda lihtsuhkruid, on need vähese kalorsusega. Lisaks sellele muudavad jämesoolebakterid oligosahhariidid inimesele kasulikeks ühenditeks. Endiselt on toidulaual peamised kiudaineallikad täiste-
TERVIS
Viiruserohkel sügistalvisel ajal aitavad tervena püsida piisav puhkus, mõõdukas liikumine ning tasakaalustatud toit. Alati pole võimalik toiduga kõiki vitamiine ja mineraalaineid piisavalt saada ning sel juhul leiab erinevaid preparaate organismi varude täiendamiseks. Sügisel ja talvel on oluline säilitada organismis järgnevate vitamiinide piisavat taset. D-vitamiin osaleb kaltsiumi ainevahetuses, samuti immuunsüsteemi normaalses toimimises. Paljud uuringud on näida-
nud, et enamikel Eesti inimestest on D-vitamiini tase normist madalam, seega on selle lisakstarbimine sügisel ja talvel põhjendatud. D-vitamiini preparaate tuleks kindlasti manustada toiduga. C-vitamiin osaleb samuti immuunsüsteemi töös mitme erineva toimemehhanismi kaudu. Ta on tugev antioksüdant, aitab hoida nahka ja limaskesti normaalsena. C-vitamiini preparaate võiks tarvitada mitme väikse annusena päeva jooksul või toimeainet järk-järgult vabastava ehk prolongeeritud tabletina. B-grupi vitamiinid on
vajalikud ainevahetuse ja närvisüsteemi heaks toimimiseks, aidates vähendada väsimust ja kurnatust. Komplekspreparaadina manustatult toetavad B-vitamiinid üksteise imendumist. A- ja E-vitamiin on samuti antioksüdandid, mis aitavad kaitsta rakke vabade radikaalide eest, toetades immuunsüsteemi tööd. Need aitavad tagada head nägemisfunktsiooni ning limaskestade ja naha tervist. Samas on A- ja E-vitamiin rasvlahustuvad ning nende kestev suurtes kogustes tarbimine peab olema põhjendatud. Multivitamiine soovita-
takse tarvitada inimestel, kelle toiduvalik pole mingil põhjusel tasakaalustatud ning on oht, et toidust ei saa kõiki vitamiine ja mineraalaineid kätte. Kompleksvitamiine võiks võtta paarikuuliste kuuridena. Järjepideval multivitamiinipreparaatide kasutamisel võib keha muutuda laisaks, kuna on harjunud lisavitamiinid kätte saama tabletist, mitte toidust. Immuunsüsteemi tööd aitavad toetada mineraalained tsink ja seleen. Väsimust vähendab koensüüm Q10, mis osaleb organismis rakkudes energia tootmise protsessis.
Kuidas erinevad B-grupi vitamiinid? Kiudained aitavad kaasa vere glükoosi ja kolesterooli taseme normaliseerumisele, aga üha rohkem on andmeid nende soodsast Foto: Shutterstock mõjust immuunsüsteemile.
raviljad, kuid nendega ei maksa üle pingutada ja arvestada tuleb gluteenisisaldusega. Isegi kui inimene pole gluteenitalumatu, on gluteen seedeensüümide poolt raskesti lagundatav ja sellega rikastatud toodete liigsel tarbimisel jõuab märgatav osa gluteenist jämesoolde ning võib soodustada põletikega seostatud bakterite kasvu ja toksiliste produktide teket. Tavalistes leibades ja sepikutes võiks valgusisaldus olla väiksem kui seitse grammi 100 grammi kohta ja kiudainesisaldus
vähemalt kaheksa grammi 100 grammi kohta. Rõõmustav on, et paljud leidsid möödunud aastal tee hapendatud köögiviljade ja haputaigna juurde. Hapendatud köögiviljad rikastavad seedetrakti mikrobiootat piimhappebakteritega ning haputaignast küpsetistest (leib, hapusepik) on mitu toitainet paremini omastatavad (antioksüdandid, valgud), fütaatide (vähendavad mikroelementide omastavust) sisaldus väiksem ja konsistents parem (ei pudise).
Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee
Anne-Mai Rogenbaum Apotheka proviisor B1-vitamiin on oluline süsivesikute ja osa aminohapete ainevahetuse tagamiseks organismis, kuna tiamiin on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete lammutamises. Lisaks aitab B1-vitamiin normaalselt funktsioneerida närvisüsteemil, lihastel ja südamel. Olulist osa mängib see ka maomahla tekkimise juures. Antud vitamiini leidub nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduainetes. Kuna tegemist on vesilahustuva vitamiiniga, siis
enamasti imendumisega probleeme ei teki ja varud kehas kestavad ligikaudu üks-kaks nädalat. B1-vitamiin säilib 50 protsendi ulatuses skeletilihastes, 40 protsendi ulatuses maksas ning lisaks neerudes ja närvikoes. B2-vitamiin aitab tagada rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning toetab närvisüsteemi, lihaste ja südamelihaste talitlust. Lisaks on see vajalik nägemiseks ehk silmade väsimuse vähendamiseks; naha, limakestade, juuste ja küünte toetaja ning antikehade moodustajana.
Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.ee
B3-vitamiin sarnaselt eelnevatega on vajalik rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, lihaste ja närvisüsteemi talitluseks ning nahakahjustuste paranemiseks. Puudujääk võib muuta naha karedaks. B6-vitamiinil on tähtis roll aminohapete ja glükogeeni metabolismi juures, immuunsüsteemi toetamises, väsimuse ja kurnatuse vähendamises. Seda on tarvis antikehade ja punaste vereliblede moodustamisel, soolhappe sünteesiks maos ja B12-vitamiini imendumiseks. Aitab saavutada tasakaalu
naatriumi ja kaaliumi vahel, millest omakorda sõltub närvi- ja lihasesüsteemi normaalne toimimine. B9-vitamiin, tuntud ka kui foolhape, aitab koos B12-vitamiiniga tagada normaalse vereloome ja ennetada aneemiat. B12-vitamiin osaleb valkude sünteesis, aminohapete, süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. B12-vitamiini puudusele viitavad kahvatus või kahvatukollakas jume, isutus, kõhulahtisus, vaarikapunane ja valulik keel, väsimus, jõuetus, õhupuuduse tunne, koormustaluvuse vähenemine.
Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn
Tervis || 3
postimees, 12. oktoober 2021
TARVIDUS SÕLTUB KEHA SEISUNDIST. Teatud haigused ja ravimid suurendavad C-vitamiini vajadust.
C-vitamiin aitab haigusi ennetada Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
VITAMIIN
C
-vitamiin on üks tuntumaid antioksüdante. Olgugi, et tõsine C-vitamiini puudus pole kuigi sage, aitab piisava C-vitamiini taseme hoidmine ja vajadusel vitamiini toidulisandina juurdevõtmine immuunsust tugevdada. Pärnu Ristiku Benu apteegi proviisori Margot Lehari sõnul saab organism olulisima vesilahustuva antioksüdandi ehk C-vitamiini ainult toidust. «Inimese organism ise C-vitamiini ei tooda ning seepärast peame selle saama toidust,» selgitab proviisor. C-vitamiinil on organismis väga oluline roll täita. «C-vitamiin kaitseb rakke kahjustuste eest ning aitab ennetada haigusi. Läbi aegade on C-vitamiiniga proovitud ravida erinevaid haigusi,» räägib Lehari vitamiini immuunsust tugevdava toime tähtsusest.
Vitamiinipuudus avab ukse viirushaigustele Nii nagu kõigi vitamiinide puhul, saab proviisori sõnul ka C-vita-
miini rollist rohkem aimu siis, kui seda ei saa toiduga piisavalt. «C-vitamiini puudujäägi korral suureneb vastuvõtlikkus viirushaigustele, nahale tekivad verevalumid, igemed hakkavad veritsema, haavad ei parane hästi, nahk muutub lõtvunuks ja saab vanema ning tuhmima välimuse ning võib tekkida rauavaegusaneemia,» loetleb proviisor seisundeid, mis C-v itamiini puudusest tekkida võivad. C-v ita m iin i piisava varu tagamiseks soovitab proviisor süüa rohkelt kodumaiseid värskeid puu- ja köögivilju ning marju. «Kõige rohkem on C -v ita m i i n i mustsõstra ja astelpaju marjades, aga ka värskes tomatis, paprikas, brokolis ja spinatis,» loetleb Lehari. Ta rõhutab puu- ja köögivilja värskena tarbimise tähtsust, sest tõhusa antioksüdandina laguneb C-vitamiini kiiresti nii temperatuuri, UV-kiirguse kui ka hapniku mõjul.
Kes vajavad C-vitamiini? Esmane märguanne C- või mõne muu vitamiini puudusest annab enamasti tunda väsimu-
Teadusuuringud on näidanud, et kõige paremini imendub 200 milligrammine doos. tarvitavad ravimina kortisooni ning antibeebipille või muid östrogeeni sisaldavate pillide tarvitajatel,» loetleb apteeker terviseseisundeid, kus rohkem C-vitamiini vajatakse.
Toidulisandina tarvitamisel on oluline mõõdukus
C-vitamiini piisavat hulka organismis aitavad tagada kodumaiseid värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Foto: shutterstock
sena, kuid ainuüksi väsimusele tuginedes proviisor vitamiinipuudust diagnoosima ei tõtta. Ta rõhutab, et tähtis on jälgida ka teisi sümptomeid ja seda, kas tegemist on riskirühma kuuluva inimesega. «Teatud haigused ja ravimid
suurendavad C-vitamiini vajadust ning toidulisandina soovitan C-vitamiini juurde võtta viirushaiguste ja palaviku korral, menstruatsiooni ajal, aspiriini või paratsetamooli tarvitajatel, suitsetajatel, kopsuhaiguste ja bronhiidi haigetel, suurtes
kogustes vee tarvitajatel, sagedastel alkoholi tarvitajatel, diabeetikutel, ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumise korral, tsüstilise fibroosi, lihasdüstroofia ja psoriaasi korral, maohappe neutraliseerijate tarvitajatel, artriidihaigetel, kes
«Kuigi nii toimeainet aeglaselt vabastavatest kapslitest kui ka liposoomsest suu limaskesta kaudu imenduvast ravimvormist imendub vitamiini rohkem vereringesse, pole leiutatud viisi, kuidas kõrge C-vitamiini tase püsima jääks, sest inimkehal on eriline võime üleliigne askorbiinhape ja tema metaboliidid uriiniga väljutada,» selgitab proviisor, miks suuremate annuste võtmine kasu ei too ning soovitab C-vitamiini võtta mõõdukalt 60–300 milligrammise annusena. «Uuringud on näidanud, et kõige paremini imendub 200-milligrammine doos. Näiteks 1000-milligrammisest tabletist imendub umbes 30–65 protsenti ehk 350–650 milligrammi. Ülejäänu eemaldatakse vereringest neerude ja uriini kaudu,» räägib Lehari ja lisab, et üleliigne vitamiini kogus võib põhjustada kõhulahtisust.
4 || Tervis
postimees, 12. oktoober 2021
ÕIGED HARJUMUSED KÄE SISSE. Igapäevased lihtsad harjumused aitavad hoiduda tõsistest hamba- ja igemehaigustest.
Hammastele tuleb anda puhkust Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee
IGEMED
G
ingiviit ehk igemepõletik võib tekkida siis, kui hammastelt ei eemaldata kattu ja hambakivi ladestusi, nendib Unimed Sõpruse hambakliiniku hambaarst Elvira Hanzatjan. «Gingiviidi põhitunnused on igemete veritsus, halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse suus,» ütleb arst. «Igemepõletikku on võimalik ravida, kuid kui seda ei tehta, siis see süveneb ja tekib haigus nimega parodontiit – pärast pehmet kude läheb põletik ka luukoesse. Üks parodontiidi hilise staadiumi põhitunnus on tugev hamba liikuvus ja sellega kaasnev hamba kaotus,» kirjeldab doktor Hanzatjan. Parodontiiti ei ole ta sõnul võimalik täielikult välja ravida, haigust saab vaid kontrolli all hoida. Põletikulised protsessid vajavad parodontoloogi sekkumist. «Nagu hammaste, on ka igemete puhul oluline ennetus ja regulaarne kontroll. Hambakivi tuleb hammastelt eemaldada paar korda aastas,» sõnab hambaarst.
Korralik hambahaigusi ennetav suuhooldus eeldab ka hambavahede Foto: Shutterstock puhastamist.
Millal pesta hambaid? Hammaste ja igemete hoidmisel on esmatähtis igapäevane tervisekäitumine. «Suutervisele on oluline, et hambad jõuaksid päeva jooksul «puhata» ehk pärast söögikorda võiks teha kuni kolm tundi pausi. Selle aja jooksul jõuab hambaemail taastuda. Söögikordade vahel tuleks juua puhast vett,» õpetab dr Hanzatjan. «Näksimine ja
karastusjookide tarbimine söögikordade vahel koormab liigselt hambaid ja tekitab soodsa keskkonna hambaaukude tekkeks. Hammaste kõvakudede kahjustusi võib tekitada suurtes kogustes hapude ja magusate toodete tarbimine.» Hambaid ei ole soovitatav kohe pärast söömist pesta. «Ideaalis tuleks hambaid pesta 20–30 minutit pärast hommi-
kusööki, siis on suurem happerünnak hammastele lõppenud. Pärast sööki suureneb pH-tase suuõõnes ja tekib happeline keskkond, mis omakorda nõrgendab hambaemaili ja intensiivne hambapesu võib põhjustada hamba kõvakoe kahjustuse, millega kaasneb sageli ka hammaste tundlikkus,» selgitab arst. Hambapasta peaks ta sõnul sisaldama fluoriidi. Täiskasvanu puhul võiks fluoriidi kogus hambapastas olla klassikaliselt 1450 ppm. Lastel varieerub fluoriidi kogus hambapastas sõltuvalt vanusest: kuni kolmeaastastel 500 ppm, kolme- kuni kuueaastastel 1000 ppm, kuueaastastel ja vanematel 1450 ppm. «Uuringud on näidanud, et fluoriidi sisaldavad hambapastad tugevdavad hambaid. Siit ka soovitus: ära loputa suud peale hambapesu veega, vaid lihtsalt sülita üleliigne hambapasta välja. Nii jääb väike kiht hambapastat hammastele, mis tagab lisakaitse,» soovitab doktor Hanzatjan.
Harja hoia nagu pliiatsit Hambaharja valides tuleb lähtuda selle tugevusest. Tänapäeval soovitatakse reeglina kasutada pigem pehmet hambaharja. «Harja tuleb hambaid pestes käes hoida nagu pliiatsit – see tehnika ei lase hammastele liigset survet avaldada. Liiga tugevalt
harjates on oht hambakaeladefektide tekkeks. Hambaemaili kiht väheneb või kaob täielikult, sageli kaasneb hammaste tundlikkus,» rõhutab hambaarst. Hambapuhastustablett on alternatiiv hambapastale ja tableti närimisel tekkiv vaht meenutab tavalist hambapastat. Tableti tõhusus sõltub arsti sõnul selle koostisest koos efektiivse hambapesuga hambaharja abil ehk teoorias ei ole suurt vahet, millisel kujul hambapuhastusvahendit pesemiseks kasutada. Olulisemat rolli mängib õige ja tulemuslik mehaaniline hambakatu eemaldamine hambaharjaga.
«Hambaniidi kasutamine on hambapesu lahutamatu osa. Kuna hambahari ei puhasta hammaste vahesid, siis ilma hambaniidita või hambavaheharjata ei ole suuhügieen terviklik. Hambaid on soovituslik niiditada igal õhtul,» ütleb dr Hanzatjan. «Kui niiditamisel igemed veritsevad, siis tuleks esialgu ikkagi hambaid edasi niiditada. Veritsus igemetest võibki vihjata sellele, et igemed on põletikulised ja vajate tõhusamat suuhügieeni. Seda, kuidas hambaid õigesti niiditada või milliseid vahendeid kasutada, näitab teile hambaarst.»
Hea suuhügieeni aitavad tagada: Tõhus hambapesu ja niiditamine või hambavaheharjadega hambavahede puhastamine. «Kui hambaid ei puhastata hambakatust ja toidujääkidest piisavalt hästi, siis ei ole hammastel ja igemetel turvalist keskkonda. Sellisel juhul ei oma ka tähtsust, kas hambapesul kasutatakse mehaanilist või elektrilist hambaharja,» rõhutab Elvira Hanzatjan. Pausid söögikordade vahel. Iga söök on happerünnak hambaemailile. Nõrk hambaemail taastub sülje abil vaid ajaga. «Siit soovitus – pärast sööki närige ksülitooli sisaldavat närimiskummi või loputage suud puhta veega,» annab hambaarst nõu. Regulaarne kontroll hambaarsti juures. Ennetus annab võimaluse diagnoosida hamba ja igemete patoloogiaid varakult. Motivatsioon kanda hoolt suutervise eest. «Kui patsient ei ole motiveeritud oma hammaste eest hoolitsema või suuhügieeni parandama, ei saa ka hambaarst patsienti pikas perspektiivis aidata. Hiljuti tehtud täidiste alla võivad halva suuhügieeniga tekkida uued kaariese kolded ja pikaajaline prognoos on halb,» tõdeb doktor Hanzatjan. Allikas: Elvira Hanzatjan
Tervis || 5
postimees, 12. oktoober 2021
ÕIGEL AJAL JAOLE. Mida varem saada jälile süvenevale veenihaigusele, seda tõhusamaks osutub ravi ja paremaks edasine elukvaliteet.
Veenilaiendite kuus staadiumit – millised on sümptomid? Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
veenid
V
eenilaiendid on säärtel ja jalgadel sageli esinevad suured pundunud veenid, vahel on naha all näha võrgulaadselt laotuvaid peeneid veresooni ehk ämblikneevust. Need tekivad siis, kui veeniklapid ei tööta korralikult ja veri ei saa tõhusalt voolata. Veenilaiendid ei riku ainult jalgade väljanägemist, vaid võivad muutuda ka ohuks tervisele. Enamikul juhtudel ei ole veenilaiendid valusad, kuid esineda võivad järgmised tunnused ja sümptomid: valutavad jalad, eriti pärast füüsilist koormust; tavapärasest kauem kestev veritsemine pärast pisivigastust mõjutatud piirkonnas; pahkluu kohal oleva nahaaluse rasvakihi tihenemine, mille tulemusel nahk kokku tõmbub; tursed pahkluude piirkonnas; jalgadel nahapinna lähedal peened laienenud veresooned; veenilaiendite läheduses esineda võiv naha helendav värvimuutus; tavaliselt pruunikas või sinine hüperpigmentatsioon, venoosne ekseem ja dermatiit, räägib Confido meditsiinikeskuse vere-
soontekirurg ja Vilniuse ülikooli dotsent Gintaris Vilkevicius. Tõsisemate juhtumite korral võivad veenilaiendid lõhkeda ning põhjustada verejooksu, mis avaldub või areneb nahal olevate venoossete haavanditena. «Teame kogemustest, et alati tuleb veenihaigustele otsida ravi pigem varem kui hiljem. Kui veenihaigus ravimata jätta, muutub seisund aja jooksul tõsisemaks,» tõdeb veresoontekirurg. Veenihaigusel on kuus staadiumit.
Esimese staadiumi puhul on veenihaigus tihti raskesti märgatav «Retikulaarsed veenid ilmuvad inimese jala nahapinnale. Need on sinised, lillad või isegi punased. Veenide kuju ja liikumine moodustavad ämblikuvõrgu sarnase võrgustiku, mida kutsutakse teise nimega ämblikneevuseks. Veenihaiguse esimeses staadiumis põhjustab ämblikneevus valu harva. Tavapäraselt ravitakse retikulaarseid veene kosmeetilise probleemina. Sageli on neid lihtne ravida, kuid siiski ei pruugi ravi olla nii põhjalik nagu õige veenihaiguse puhul. Mõnel juhul võivad retikulaarsed veenid tekkida kroonilise venoosse puudulikkuse tõttu ja seda tuleb ravida esmajärjekorras,» kirjeldab Vilkevicius. Teise staadiumi tunnused on
veenilaiendid. «Erinevalt retikulaarsetest veenidest esinevad need pundunud jalaveenid loogetena naha all. Mõnede jaoks on pundunud veenilaiendid samasugune kosmeetiline probleem nagu retikulaarsed veenid. Kahjuks arvavad niimoodi liigagi paljud, sest pundunud veenilaiendid võivad põhjustada kroonilist venoosset puudulikkust,» märgib veresoontekirurg. Kolmandas staadiumis tekivad tursed. «Tursed on märk sellest, et jalaveenides on vererõhk tänu venoosse vereringe tagasivoolule veeniklappides tõusnud,» kirjeldab arst. Jalgadel olevad veenilaiendid võimaldavad verel koguneda.
Neljandas staadiumis ilmnevad värvimuutused «Nahk muutub ja veenihaiguse selles staadiumis kaasnevad värvimuutustega üldiselt ka jalavalud. Kui jalanahal hakkavad ilmnema värvimuutused, on ärritus- ja sügelustunne tavalised. Selles staadiumis paraneb nahk kauem ja on suurem oht pikaajaliste kahjustuste tekkeks,» märgib arst. Selles staadiumis on tavaline, et nahk hakkab pragunema ja veritsema, mis võib kaasa tuua haavandeid ja muid sümptome, sealhulgas veenilaiendite ümber oleva naha paksenemise, pahkluu piirkonna naha tekstuuri muutumise nahkjaks ja jalgade kitsenemise pahkluu kohal.
Veenihaiguse levinud sümptomid Veenilaiendite erinevates staadiumites esinevad erinevad tunnused ja sümptomid, mida võib ise märgata. • Nähtavale ilmuvad tumesinist või lillat värvid veenid. • Jalal olevad veenid näevad sageli välja nagu nöörid või looked. • Valu- või raskustunne jalgades. • Lihaskrambid sääre piirkonnas. • Jalavalu pärast pikemat istumist või seismist. • Sügelus või naha värvimuutused veenide ümber. Soovitame arsti poole pöörduda siis, kui täheldate muutusi nahal või muid eeltoodud sümptome pikema ajaperioodi jooksul. Veenilaiendeid peetakse sageli kroonilise venoosse puudulikkuse algetapiks. Allikas: Gintaris Vilkevicius
Vilkevicius manitseb, et selles staadiumis on hädavajalik otsida professionaalset meditsiinilist abi. Vastasel juhul võivad kaasneda kroonilised probleemid.
Viies ja kuues staadium toovad haavandid Veenihaiguse viiendas staadiumis tekivad jalale venoossed haavandid. Värvimuutuse tekkimine on arsti sõnul tingitud ebapiisavast verevoolust veenides ja samuti on takistatud vajalike toitainete saatmine naha pinnale. Veenihaiguse paljud tüsistused on ravitavad.
«Kui teil on veenilaiendid ja need ei tekita teis meditsiinilist ega esteetilist ebamugavust, ei pruugi olla vajadust külastada veresoontekirurgi või fleboloogi. Enese eest hoolitsemine – näiteks füüsiline aktiivsus, jalgade ülestõstmine või tugisukkade kandmine – aitab teil leevendada veenilaienditest tingitud valu ja ennetada olukorra halvenemist,» räägib veresoontekirurg. «Juhul, kui kahtlustate, et tegu võib olla nahaaluste veenide tromboflebiidi või süvaveeni tromboosiga, pöörduge viivitamatult fleboloogi või veresoontekirurgi poole.»
Mis on ravisukad?
Meditsiinilised kompressioonsukad ennetavad ja aitavad probleemide kulgu peatada, aga seda vaid siis, kui need on õiges mõõdus ja surveklassis. Õhtuks paistes ja valutavad jalad võivad olla paljudele tuttav probleem. Istuv või seisev töö ning ülekaal on ühed sagedasemad põhjused, miks tekivad jalavalud või veenilaiendid. Ravisukka kandes vereringe ühtlustub ja suka surve suunab üleliigset vedelikku kehas laiali. Nii jäävad uued veenilaiendid või tursed tekkimata. Tursed kätes või jalgades tekivad tihti sel põhjusel, et vedelike liikumine on takistatud ning kehas juhtub samasugune olukord nagu looduses seisva veega. Seisev vesi on vaja liikuma saada, et sooned ja klapid kehas saaksid teha oma tööd nii nagu vaja. Just vedelike kaudu saavad organismis vajalikud ained liikuda, aidata keha töökorras hoida ning taastuda. Allikas: MediPlus
6 || Tervis
postimees, 12. oktoober 2021
KULLIPILGUL TALVESSE. Nägemisteravuse hoidmiseks tuleb süüa mitmekesiselt, nii et organism saab kätte vajalikud mikrotoitained, ja anda silmadele võimalus puhata.
Pilguta terviseks! Nägemine sõltub nii argitavadest kui keha seisukorrast Svetlana Belova Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst
Samuti peaks jälgima regulaarselt üldtervist, eriti südame-veresoon konna haigusi, mis soodustavad võrkkesta veeni või arteri sulguse tekkimist.
SILMAD
S
ügisel muutuvad silmad tavapärasest tundlikumaks, sest kütteperioodi kuiv toaõhk, suurenenud arvuti jälgimise aeg ja külm tuul soodustavad tihti kuiva silma sündroomi teket. Silma pinna kuivuse sümptomid on kipitus, võõrkeha-, väsimustunne, silmade vesistamine – eelkõige õues, külma tuule käes – ja nägemisteravuse ajutine langus. Sügisel tõuseb arvuti taga veedetud aeg ning enam kui pooltel arvutikasutajatest tekivad aeg-ajalt silmade pinge, peavalu, pärast pikka tööpäeva ei näe kohe kaugele. See on põhjustatud silma tsiliaarlihaste spasmist. Ennetamiseks soovitatakse iga 20 minuti tagant tõsta pilk ekraanist eemale, vaadates kaugusesse, näiteks aknast välja vähemalt 20 sekundit. Iga paari tunni tagant võiks teha pikema pausi. Silmaharjutustel ei ole püsivat mõju nägemisteravusele,
sinine valgus pärsib unehormooni teket, unepuudus häirib omakorda tähelepanuvõimet.
Soovitused kaebuste leevendamiseks
Silmadele on koormus väiksem, kui ekraanile ei teki aknast või valgusallikatest peegeldusi.
kuid need aitavad vähendada pinget ja väsimust. Kuvari kaugus peaks olema silmadest üle 50 sentimeetri,
suurema ekraani puhul rohkem – see peaks olema samas piisavalt lähedal, et kuvari tekst oleks veel selge. Ekraani ülemine äär võiks
jääda silmade kõrgusele, nii et ekraanile vaadates pilk langeb veidi alla. Silmade koormus on väiksem ka siis, kui ekraanile
Foto: Shutterstock
ei teki peegeldusi aknast või valgusallikatest. Ekraani kasutamine õhtul häirib uinumist, kuna kiirguv
Ärge unustage pilgutamist – see niisutab silmi. Kasutage niisutavad tilkasid või geeli, soovitavalt säilitusaineteta, sõltuvalt sümptomite raskusest kaks kuni viis korda päevas, leides sobivaima preparaadi. Niisutavaid silmatilku tuleb kasutada seni, kuni probleem kaob, vajadusel pidevalt. Tõstke toa õhuniiskuse taset, reguleerige autos konditsioneer nii, et see ei puhuks näkku. Kui kannate kontaktläätsi, üritage neid hoida silmas vähem arv tunde ja teha nädalas läätsevaba päev. Kui raviga ei õnnestu
Tervis || 7
postimees, 12. oktoober 2021 sümptomeid leevendada, silmadest tuleb mädane eritis, tekib tugev valu, nägemine halveneb, tuleb pöörduda silmaarsti poole.
Nägemist aitab hoida toitumine Silmade jaoks on oluline tasakaalustatud toitumine nii kuivade silmade ennetamisel kui ka ravis, samuti võrkkesta funktsiooni tagamiseks. Menüüs võiks olla eri värvi puu- ja köögiviljad, marjad, taimsed õlid, oomega-3 rasvhapped, mida leidub enim rasvases kalas, pähklites ja seemnetes. Karotenoidid luteiin ja zeaksantiin, mida leidub lehtköögiviljades, brokolis, munakollases, paprikas, maisis, kaitsevad kollatähnihaiguste eest ja toimivad antioksüdandina. Retinool ehk A-vitamiin osaleb otseselt nägemisprotsessis. Seda leidub loomamaksas, munas, vitamiini eelvomi on palju porgandis, bataadis ja kõrvitsas. Õnneks esineb retinooli puudust tänapäeval varasemast vähem. C- ja E-vitamiinid aitavad tugevdada kapillaaride seinu ja pidurdavad rakkude vananemist. Samuti on tähsad tsink ja seleen.
Silmade ja südame tervis on seotud Suitsetamine soodustab hallkae ja ealise kollatähni muutuste tekkimist ning võib olla kahjulik ka nägemisnärvile. Tubakasuits ka ärritab silmi, süvendades kuiva silma sündroomi. Sügisel aiatööd tehes – puhuriga lehti koristades, heki pügamisel, muru niites – peaks kindlasti kasutama kaitseprille, et hoida silmi traumade ja lendava prahi eest.
Päikesepaistelisel päeval ei tohiks unustada päikeseprille, sest liigne UV-kiirgus kahjustab sarvkesta, võib muuta silmaläätse tuhmimaks ja soodustada vanemas eas kollatähni degeneratsiooni teket. Silmaarsti poole peaks pöörduma, kui nägemisteravus on muutunud, optometristi vastvõtul ei õnnestu prille määrata, kui nägemisvälja mingi osa on tuhm või kui nägemine on moondunud. Diabeedi puhul tuleks kontrollida silmi kord aastas
silmaarstil või silmaõe diabeedivastuvõtul, järgida hoolikalt arsti soovitusi dieedi ja ravi osas. Nii väheneb diabeetilise retinopaatia tekkimise risk, mis võib areneda raskeks nägemiskaotuseks. Samuti peaks jälgima regulaarselt üldtervist, eriti südame-veresoonkonna haigusi, mis soodustavad võrkkesta veeni või arteri sulguse tekkimist. Kui perekonnas on olnud nägemislangusega kulgevaid silmahaigusi, tasub tulla profülaktilisse silmade kontrolli.
Mis on kollatähn ehk maakul? Võrkkestal eristatakse kahte osa: perifeerne võrkkest ja kollatähn ehk maakul. Maakul on väike ümar ala silmapõhja keskosas, silma närvi lähedal. Kogu ülejäänud silmapõhi, mis ümbritseb maakulit, on perifeerne reetina ja moodustab 90 protsenti kogu silmapõhjast. Terve silm töötab nagu fotoaparaat. Valgus satub silma läbi sarvkesta, läbib pupilliava ja läätse. Nende silmaosade töö tulemusena fokuseeritakse pilt võrkkestale nii, nagu fotoaparaat fokuseerib kujutise filmile. Silmas on see film võrkkest ehk reetina – õhuke membraan silmapõhjas. Fokuseeritud kujutis on kõige teravam maakulis – seda nimetatakse tsentraalseks nägemiseks. Normaalselt on tsentraalse nägemise teravuseks sada protsenti. Ülejäänud võrkkest vastutab perifeerse nägemise eest, mis ei ole nii terav kui tsentraalne nägemine. Kuna maakul on väga väike piirkond ehk kümme protsenti reetinast ja selle aluskoest, peab see töötama täiuslikult, et tagada terav nägemine ja värvitaju. Maakuli kahjustuse korral ei suuda kogu ülejäänud reetina ja aluskude tagada teravat nägemist ega värvitaju. Maakuli degeneratsiooni riskifaktorid on geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, kaugelenägevus, kõrgenenud vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine. Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega ja kõige tavalisem sümptom on udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale. Objektide kuju ja kontuur on moondunud ja tuhm, segab tume laik nägemisvälja keskosas, ei ole võimalik ajalehte lugeda. Haigusest kahjustamata võrkkesta osad tagavad külgnägemise. Allikas: ITK
8 || Tervis
postimees, 12. oktoober 2021
TUGISAMBAD IMMUUNSUSELE. Tsink ja seleen aitavad rakutasandil läbi viia olulisi protsesse, mis hoiavad keha vastupanuvõimelisena haigustele.
Tsink ja seleen – tandem tugeva immuunsuse taga Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
MIKROELEMENDID
K
ui tugev on organismi vastupanuvõime haigustele? Pakatad energiast või oled sageli tõbine? Seleen ja tsink on ühed olulisemad mikroelemendid, mida organism vajab küll väga väikeses koguses, kuid nende piisav sisaldus organismis pakub olulist tuge immuunsüsteemile. Tänu sellele kimbutavad haigused harvem ning need põetakse läbi kiiremalt või kergemalt.
Seleeni ja tsingi mitukümmend omadust «Seleen on mitme protsessi toimimiseks hädavajalik ning paljudel eestlastel on seleeni veres liiga vähe,» ütleb meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Meeli Glükmann. Seleeni antioksüdantsed omadused aitavad vähendada rakkude enneaegset kahjustu-
mist ja vananemist ehk oksüdatiivset stressi. Seeläbi pärsib seleen põletike teket ja hoiab organismi tervena. «Immuunsüsteemi rakud vajavad normaalseks arenguks ja toimimiseks piisaval määral tsinki,» sõnab doktor Glükmann. Ta selgitab, et tsink on oluline antioksüdant ja vajalik organismi kasvamiseks, naha terviklikkuse säilitamiseks, haavade paranemiseks, juuksekasvuks, insuliini sünteesiks, alkoholi toksilisuse neutraliseerimiseks, meestel spermatosoidide arenguks ja muuks taoliseks. «Mõnel juhul võib tsingi lisamanustamine lühendada haiguse kestust, näiteks tavalise nohu korral,» märgib arst. Igaühe puhul tuleb läheneda personaalselt, sest vitamiinide ja mineraalainete puudusele lisaks võivad nõrka immuunsust või väsimust põhjustada ka haigused. Tegureid on palju, kuid tsingi või seleeni vähesus organismis võib olla nõrgema immuunüsteemi põhjuseks. Kuidas tasakaalustada igapäevane tsingi ja seleeni vajadus ja
Tasakaalustatud toitumise korral tavaliselt toitainete defitsiiti ei esine, küll aga mõne dieedi, alkoholi liigtarvitamise ja pikaajalise stressi tõttu.
Nõrga immuunsuse ja pideva väsimuse põhjus võib olla mikrotoitainete puudus. Seda aitab ennetada mitmekesine toitumine. Foto: shutterstock
Tervis || 9
postimees, 12. oktoober 2021
Head seleeni allikad on maks, munakollane, parapähkel, kala, mereannid, liha, brokoli, seened, täisteratooted, Foto: shutterstock kamapallid, küüslauk, sibul, piimatooted, kapsas, päevalilleseemned.
leida parim viis immuunsuse toetamiseks? Doktor Glükmanni sõnul segatoitumise korral tavaliselt toitainete defitsiiti ei esine, küll aga mitme dieedi, alkoholi liigtarvitamise ja pikaajalise stressi tõttu. Seega, kui toitumine on ühekülgne, jõuetus on püsinud juba pikemat aega ning perearst ühtegi haigust ei tuvastata, tuleks üle vaadata toidulaud ja vajadusel tarvitada mikroelemente preparaadina lisaks.
Seleeni- ja tsingirikkad toidud Ehkki tsinki ja seleeni saab ka toidulisanditest, on alustuseks parem suurendada just tsingi- ja seleenirikaste toitude tarbimist. Nagu iga teise dieediga, on ka siin oluline järjepidevus. Soovitatav päevane tsingiannus täiskasvanutele on üheksa-kümme milligram-
mi. Ülekaalukalt parim tsingi allikas on auster. Teised head tsingi allikad on maks, punane liha, kala ja karplased, tera- ja kaunviljad, pähklid, mandlid, kõrvits, päevalilleseemned, spinat, keedetud muna, juust ja šokolaad. Toiduga saadavast tsingist peaks seedetraktis imenduma ligikaudu 30 protsenti. «Päevase vajaliku seleenikoguse saamiseks, mis on täiskasvanud naistel ligi 30 µg ja meestel 35 µg, piisab, kui süüa tervislikult ja mitmekesiselt. Suurenenud seleenivajadus on rasedatel ja imetavatel emadel ning üle 60-aastastel,» räägib arst. Hoolsalt peavad seleeni tarbimist jälgima ka taimetoitlased ja suitsetajad, samuti need, kes puutuvad kokku raskemetallidega. Head seleeni allikad on maks, munakollane, parapähkel, kala, mereannid, liha, brokoli, seened,
täisteratooted, kamapallid, küüslauk, sibul, piimatooted, kapsas, päevalilleseemned. Toidulisandite võtmisesse tuleb suhtuda ettevaatusega, kuna erinevatel toitainetel on vastastikmõju. Näiteks kui liigne tsingi tarbimine pärsib raua omastamist ning võib põhjustada vase defitsiiti, siis liialt suur rauakogus vähendab omakorda tsingi omastamist. Parim viis teada, kas ja kui palju on organismis tsinki ning seleeni, on seda laborianalüüsiga testida. «Tsingi ja seleeni hulk kehas võib varieeruda ööpäeva vältel, näiteks on seda rohkem söömise järel. Seetõttu on soovitatav anda vereproov hommikul, olles eelnevalt vähemalt kümme tundi söömata,» ütleb laboriarst. Tulemuste alusel saab hinnata, kas on vajadus menüüd muuta või ajutiselt organismi toidulisanditega turgutada.
10 || Tervis
postimees, 12. oktoober 2021
HEAOLU VUNDAMENT. Terviseprobleeme aitavad ennetada füüsiline aktiivsus, mõõdukates kogustes tarbitud tasakaalustatud toit ja vaimne virgestus.
Liiga rammus toit avab ukse haigusteks sele tasemele tunni möödudes, õhtul aga 2,5 tunni möödudes, kusjuures veresuhkru sisaldus tõusis õhtul ligi kaks korda kõrgemale. Sarnane oli olukord ka rasvaga. Tehti järeldus, et organism ei kasuta suhkrut ja rasva õhtul efektiivselt ja ladestab neid pigem rasvana. Üldine soovitus on süüa vähemalt kolm tundi enne magamaminekut.
Tiiu Liebert
TTÜ emeriitdotsent
MEESTE TERVIS
H
aiguste ennetamiseks ja virguse hoidmiseks tasub panustada organismi talitlust toetavale elustiilile – nii saab vältida kehas põletikutaseme tõusu ja säilitada sealhulgas ka aju nooruslikkust. Ühendkuningriigis avaldati 2008. aastal uuring, mille kohaselt kehakaalu tõus oli seotud kroonilise põletikuga. Teises, 250 inimest hõlmavas uuringus selgus, et kui kehakaal vähenes vastava dieedi tagajärjel, vähenesid ka põletikulised näitajad. Ajakirjas «Metabolism Open» avaldati artikkel, milles järeldati, et põletik on pigem rasvumise tagajärg kui seda soodustav tegur.
Õhtune söömine ja rasvumine James Brown, USA rasvumise ekspert, leidis, et meie organism kasutab energiat päeval palju efektiivsemalt kui hilisõhtul või öösel. Seda kinnitab ka suur USA uuring, kus osales 50 tuhat inimest. Nimelt leiti, et
Parimad toidud seedetrakti mikroobidele
Kuna meestel on rohkem lihaseid ja vähem rasva, on nende argine veevajadus naiste omast suurem. Foto: shutterstock
kui inimesed sõid oma põhitoidukorra varem päeval, oli neil ka väiksem kehamassiindeks. Dr Howard M. Shapiro, New Yorgi meditsiinibüroo asutaja ja direktori andmetel on ainevahetus öösel 10–15 protsenti ja sügavamate unetsüklite ajal isegi 35 protsenti aeglasem. Viimase kümne aasta jooksul on brittide kõige suurem söögiaeg nihkunud poole kuuest õhtul kaheksale. Arvatakse, et see on üks brittide rasvumise põhjustest.
BBC dokumentaalfilmis «The Truth About Obesity» («Tõde rasvumisest» – autor) vaadeldi, kuidas õhtune söömine mõjutab rasvumist. Huvitavas katses anti katsealusele süüa sama toitu ainult kaks korda päevas. See oli tüüpiline inglise hommikusöök, mis koosnes praetud peekonist, kahest praetud vorstist, kahest praemunast, kahest tomatist, seentest ja ubadest kastmes. Vahemärkusena peab ütlema, et selline hommikusöök on
äärmiselt ebatervislik, kuna selle energiasisaldus on umbes 1000 kcal, millest ligi 2/3 annavad rasvad. Selline eine sisaldab liiga palju soola, kolesterooli ja küllastunud rasva, kuid väga vähe kiudaineid. Katsealusele anti esimene selline hommikusöök kell 8.30 hommikul ja teine kell 21.30 õhtul. Seejärel määrati vere suhkru- ja rasvasisaldus. Selgus, et hommikul langes katsealuse veresuhkrusisaldus söömiseel-
Kiudained soodustavad kasulike soolebakterite kasvu. Täiskasvanud inimeste kiudainete hulk päevas peaks olema naistel vähemalt 25 ja meestel vähemalt 35 grammi. Täisteratooted sisaldavad rikkalikult kiudaineid, vett imades paisuvad kiudained seedetraktis ja suurendavad toidumassi mahtu ja nii ka täiskõhutunnet. Puu- ja köögivili ning marjad sisaldavad samuti palju kiudaineid. Pähklites ja seemnetes on lisaks kiudainetele ka kasulikku rasva. Polüfenoolirikkad toiduained nagu tume šokolaad, kohv ja roheline tee stimuleerivad kasulike ja pidurdavad kahjulike bakterite kasvu. Toidusedel võiks sisaldada piisavalt ka fermenteeritud toiduaineid – jogurtit, hapupiima, kefiiri ja hapukapsast, milles on rikkalikult kasulikke baktereid. Seevastu rohke liha, suhkru ja tahke rasva söömine
vähendab soolestiku mikroobide liigikust. Peab tõdema, et Eestis on soovitatav liha tarbimist vähendada. Segatoidulised inimesed võiksid piirduda WHO soovitatud 700 grammi lihaga nädalas, eelistades linnuliha ja mõnel päeval süüa ka kala, eriti räime. Käesoleval ajal süüakse liha üle kahe korra rohkem. Liha söömise vähendamine tuleb kasuks nii loodusele kui ka inimese tervisele. Ekspertide hinnangul põhjustavad töödeldud lihas leiduvad nitraadid ja nitritid oksüdatiivset stressi, mille tagajärjel vananevad rakud kiiremini. Rohke punase liha söömine suurendab ka II tüübi diabeedi teket. Tuleb rõhutada, et need ohud on seotud liha liigsöömisega, segatoidulised ei pea liha söömisest loobuma, küll aga piirama selle söömist – termiliselt töödeldud liha puhul ei tasu tarbida üle 500 grammi nädalas. Maailma Vähiuurimise Fond (The World Cancer Research Fund) on samal arvamusel, kuid soovitab punase liha tarbimist vähendada 300 grammini nädalas ja vältida töödeldud liha.
Vedelikukaotus tekitab peavalu ja isegi krampe Vesi reguleerib keha temperatuuri. Higistamine kaitseb keha ülekuumenemise eest.
Tervis || 11
postimees, 12. oktoober 2021 Higi sisaldab palju naatriumi, mistõttu rohkel higistamisel, kui kõrvale tarbitakse vaid tavalist joogivett, võib tekkida naatriumi defitsiit, mida nimetatakse hüponatreemiaks. Kergematel juhtudel väljendub see peavalu ja apaatsusena, raskematel aga tekivad lihaste krambid ja isegi surm. Harvardi teadlased uurisid mõni aeg tagasi Bostoni maratoni osavõtjate tervist pärast maratoni ja selgus, et ligi 13 protsenti neist kannatas hüponatreemia all. Enam kannatasid harrastus sportlased, kes jõid väga palju vett ja kelle maratoni läbimise aeg oli pikk. Hüponatreemia võib tekkida ka kuumas kliimas rasket kehalist tööd tegevatel inimestel. Meeste organism sisaldab rohkem vett kui naiste oma, kuna meestel on rohkem lihaseid ja vähem rasva – seega on meeste veevajadus suurem. Inimene saab vett toidu ja jookidega. Eestis on juhin-
dutud Euroopa Toiduohutus ameti (EFSA) soovitustest, mille kohaselt mehed peaksid saama päevas 2,5 ja naised 2,0 liitrit vedelikku. Toiduga soovitatakse vett tarbida ligikaudu liiter kuni poolteist päevas. 70 kilo kaaluv täiskasvanu võiks vedelikuvajaduse katmiseks juua päevas kaks-kolm 220-milliliitrist klaasitäit vett.
Kehaline koormus kaitseb ka aju Kehaline koormus alandab vererõhku, parandab kolesterooli taset, aitab vähendada veresuhkru sisaldust. See on parim stressi alandaja. Uuringud on näidanud, et kehaline koormus ergutab ka aju tegevust, kuna ajju suundub palju hapnikurikast verd, mis parandab aju toimimist. Selleks ei ole vaja minna spordisaali treenima, piisab, kui regulaarselt jalutate värskes õhus. Alates 30. eluaastast hakkab mälu mõnevõrra halvenema,
mis muutub märgatavaks viiekümneselt. Vananemisel on närvirakkude vähenemise tõttu ajukoor õhem, aju maht ja mass vähenevad, ajus ladestuvad ainevahetusjäägid, mistõttu ajutegevus aeglustub. Halveneb mälu, õppimis- ja tähelepanuvõime, keeruline on keskenduda mitmele tegevusele üheaegselt. Halvemal juhul järgneb sellele dementsus. Piisav füüsilise aktiivsuse tase on seotud Alzheimeri tõve riski olulise vähenemisega. Paljud inimesed, eriti vanemaealised liiguvad väga vähe, kuid on ka erandeid. Igaüks peaks valima võimetele sobiva koormuse. Iga vaimne tegevus stimuleerib aju tööd. Lugege, osalege kursustel, lahendage ristsõnamõistatusi, proovige õppida mõnda võõrkeelt, külastage kultuuriüritusi. Katsetage asjadega, mis nõuavad nii käelist osavust kui ka vaimset pingutust, näiteks joonistamist, maalimist ja muud käsitööd.
Rasvarikas toit tõstab eesnäärmevähi riski Eesnäärmevähi teket soodustavad võimalikud tegurid on keskkonna saaste mõju, normaalsed ealised (vananemine) ja haiguslikud hormonaalsed muutused, eesnäärme põletikulised haigused (krooniline prostatiit), rasvarikas toit. Varases arengujärgus eesnäärmevähi spetsiifilised kaebused puuduvad. Urineerimisraskused avalduvad siis, kui kasvaja ahendab kusitit või kusepõiekaela. Et kasvaja areneb sageli näärme äärmistes osades, tekivad kaebused alles kasvaja hilisemas arengujärgus. Hilisemas kasvaja arengustaadiumis võib esineda spermas verd või esineb püsiv valu vaagnas, mis on tingitud kasvaja sissekasvust vaagna luudesse ja närvidesse.
Selliste haigusnähtudega tuleb pöörduda kindlasti oma perearsti poole, kes määrab PSA analüüsi ning vajadusel suunab edasisele kontrollile uroloogi juurde. Eesnäärmevähi õigel ajal avastamine on võimalik vaevusteta meeste eesnäärme kontrollimisel. Sagedase haigestumuse tõttu viiakse mõnes riigis edukalt läbi sõeluuringuid. Kasvaja avastamiseks kasutatakse üht või mitut eesnäärme uurimise meetodit. Arstile tuleks pöörduda ka eesnäärme vaevuste esinemisel. Vaevuste põhjuseks on enamasti eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid vähi võimaluse saab välistada vaid uuringutega. Allikas: TÜ Kliinikum