«Praeguseks on andmeid, et isegi kergelt läbi põetud puukentsefaliit on lastel tulevikus seotud peavalude, õpiraskuste, mälu ja tähelepanu muutuste ning käitumishäiretega.» lk 6
TERVIS
MARGUSVIROLOOGVARJAK:«Uueviiruseganakatudeslähebumbesnädal,ethakkaksidtekkimaantikehad.»lk5Sügisannid aitavad parandada seedimist lk 2 Argiharjumused võivad kahjustada hambaid lk 4 Kuidas sõdib immuunsüsteem? lk 5
TEEMALEHES:
Kilpnäärmeprobleemid kõigutavad kaalu lk 6
PEREARST PIRET ROSPU:
TEEMALEHT 13. SEPTEMBER 2022
Treening, mis põletab keharasva lk 2 Tervist turgutavad abilised seedesüsteemis lk 3 B-vitamiin - närvisüsteemi tugisammas lk 4 Elastne nahk nõuab mitmekesist toitu lk 5
M hiilinud.jaläbitultärkamaonsuvisaanudsügisligi
Ir
Koduaia saadused pakuvad võimalust tugevdada tervist
(1 portsjon = 375 kcal)
XXX. Eestis kehtib soovitus süüa iga päev vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju –täpsemalt kolm peotäit köögivilju ja kaks peotäit puuvilju või marju. Siinjuures on kindlasti oluline rõhutada sõna «vähemalt». Kuid miks on neid nii oluline süüa igapäevaselt? .
SEEDIMINE
Puu- ja köögiviljad on väga head vitamiinide, mineraalide ja anti
Võimas lehtkapsas Viimastel aastatel on Eesti inimeste seas aina enam populaarsust kogunud köö givili lehtkapsas, sageli teatakse seda kui kalekap sast. Lehtkapsas on väga tänuväärne köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei
Oluline energiatihedus Paljud taimsed toiduaineid, eel kõige just puu- ja köögiviljad ning marjad on väiksema ener giatihedusega kui toiduained teistest toidugruppidest, mis tä hendab, et koguseliselt sisalda vad nad portsjoni kohta vähem toiduenergiat. See tuleneb eel kõige puu- ja köögiviljade suu rest veesisaldusest. Energiati hedus näitab, kui palju kaloreid saab ühest grammist tarbitud toidust. Seega on madala ener giatihedusega toiduained väga kaalusõbralikud ning asenda matud kaalulangetajatele. Tuues oma menüüsse erinevaid puu- ja köögivilju ning marju, saab oma toiduportsjonid kasvatada suu remaks, ilma et kasvaks suu reks nendest saadav toiduener gia hulk. See aitab nii tervislik ku kaalu hoida kui ka vajadusel kaalu langetada.
IN a Ta MME Fitlap toitumisnõustaja
Kiudainetetarbimineaitabhoida veresu hkru taset stabiilsena Foto:ELMoRIIG/SAKALA/SCANPIX
Vaja läheb: 90 g kikerherneid (konservee ritud, nõrutatud), 100 g lehtkap sast, 24 g parmesani juustu (rasva 26%), 55 g Kreeka jogurtit (rasva 10%), 1 paprika, 5 g Dijoni sinepit, küüslauku, soola, sidrunimahla.
Korja ja külmuta
Rösti kikerherneid kuival Eemaldapannil. paksemadlehtkapsaltrootsudja lõika Puhastaribadeks.paprika ja lõika ribadeks.
2 || Tervis postimees, 13. september 2022
Kindlasti tasub puu- ja köögivilju ostes valida ko dumaiseid või lähiriikide vil ju, nii on tõenäosus suu rem, et saate puhtama toi du ja ei söö liigselt pestit siidide jääke sisse ning sa muti aitab see vähendada keskkonnale negatiivset mõju. Puu- ja köögivilju tarbides tasub pöörata tä helepanu sellele, et osa saaks kindlasti söödud too rena ning osa võib tarbida kuumtöödeldult.
Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Aldur, elina.aldur@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.eeTERVIS Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn
Imeline aeg, mil aedades on valminud palju erinevaid vilju ja saab saaki koristada. Kes ise pole kasvatamisega tegelenud, saab praegusel ajal väärt kodu maist kraami poest, turult või naabertalunikult. Seda võima lust ei tasu kindlasti käest lasta.
Kiudained normaalsetagavadseedetegevuse Üks oluline põhjus, miks tarbi da puu- ja köögivilju, on kindlas ti kiudained, sest neid saab vaid taimsest toidust. Täiskasvanud inimene vajab päevas 25–35 grammi kiudaineid ning neil on organismi seisukohast mitmeid olulisi mõjusid. Eelkõige on need vajalikud normaalse seedetege vuse tagamiseks, sest kiudai ned on toiduks meie soolesti kus elavatele kasulikele bakteri tele. Õige bakterite tasakaal soo les tagab normaalse mikrofloo ra ja korras seedimise. Kiudai ned aitavad vältida kõhukinni sust ning omavad rolli kehast kolesterooli väljutamisel, seega on nende piisavas koguses tar
bimist seostatud mit mete haiguste enne tamisega, nagu näi teks mõningate vä hivormide, kutenebeedi.gusteveresoonkonnahaisüdame-jaIItüüpidiaKiudainetetarbimiaeglustabkasüsivesiimendumistning
Valmistamine: Nõruta ja loputa kiker herned, kuivata majapida mispaberi vahel.
kikerhernesalatLehtkapsa-
dest. Vitamiinidest saab puu- ja köögiviljadest enim C-vitamiini, aga ka E-vitamiini, folaate ja tei si B-grupiAntioksüdandidvitamiine. on ühen did, mis kaitsevad meie orga nismi oksüdatiivsete stressori te ehk vabade radikaalide eest. Oksüdatiivse stressi tekitajaid, mille eest antioksüdandid meid kaitsma peavad, on mitmeid eri nevaid, näiteks raskemetallid ja kiirgused. Oksüdatiivsest stres sist peab organism hoiduma, et vältida enneaegset vananemist, samuti südame- ja veresoonkon nahaiguste, diabeedi ja kasvaja te teket. Antioksüdantide suu repärased allikad on erinevad puu- ja köögiviljad, samuti mar jad ning oluline on teada, et an tioksüdantide sisaldus viljades ja marjades kasvab paralleelselt nende küpsemisega.
karotenoidid, millest keha sünteesib A-vitamiini, ning folaadid. Näiteks C-vitamii ni on lehtkapsas lausa kaks korda rohkem kui apelsinis. Just C-vitamiin aitab pare mini imenduda ka köögivil jas sisalduval raual. Seega on lehtkapsas tõesti köögi vili, mida kindlasti tasub oma toidulauale tuua. Sel lest saab teha maitsvat pestot, lehtkapsakrõpse, panna seda hautistesse, suppidesse, wokiroogades se, salatitesse – tuleb lasta vaid fantaasial lennata.
Sega paprikaviilud ja leht kapsas kastmega, mait sesta soovi korral soolaga. Serveerides raputa peale röstitud kikerherned.
tab hoida veresuhkru taset stabiilsemana. Samuti aitavad kiudained paremini saavutada ja hoida täiskõhutunnet. Seega on neid oluline tarbida ka sel leks, et ei tekiks pärast söömist kohe uuesti nälga ja erinevaid isusid.
Kui palju on vaja vitamiine, mineraale ja antioksüdante?
närvide tööd ning aita vad organismi kaitsta viirus- ja nakkushai guste eest. Vitamiine ja mineraalaineid lei dub ka loomsetes toi duainetes (näiteks Dja B12-vitamiini taim setes toitudes ei leidugi), kuid ka taimsed toidu ained on väga head mikro toitainete allikad, seega nen de piisavas koguses saamiseks on väga oluline tarbida igapäe vaselt piisavas koguses puu- ja köögivilju.Mineraalainetest saab näi teks kaaliumi kapsast, pee dist, rohelistest köögiviljadest ja porgandist, kaltsiumi spina tist, kaunviljadest ja spargelkap sast, magneesiumi maitsetaime dest ja rohelistest köögiviljadest, vaske, tsinki ja rauda kaunvilja
moodusta kapsapead ning toiduks tarbitakse tema lehti, mitte õisikuid. Leht kapsast on lihtne kasvata da, sest ta talub suurepära selt ka külma ning muutub külma saades isegi magu samaks ja kudlehtkapsasfosforitrohkestiseasonraalainetetioksüdantidestLehtkapsasmaitsvamaks.onpungilanningminesisaldusepoolestseeköögiviljakultuurideesirinnas.Sellesleidubkaaliumi,kaltsiumi,jarauda.Lisaksonvägaväärtuslivitamiinid:C-vitamiin,
KAMALUGA TERVIST. Eestis kehtib soovitus süüa iga päev vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju – täpsemalt kolm peotäit köögivilju ja kaks peotäit puuvilju või marju. Siinjuures on kindlasti oluline rõhutada sõna «vähemalt». Kuid miks on neid nii oluline süüa igapäevaselt?
ai
Kuna sügis annab palju erinevaid vilju, siis on sel ajal tänuväärne abiline sü gavkülmik. Selle võib julgelt varuda täis Tarbimareeteharikkad,sidningploomid,marju.gavkülmutadaSamutivitsat,lehtkapsast,suvikõrvitsat,brokolit,kõrlillkapsastjaaedube.onvägamugavsüerinevaidKelvalmivadaiasõunadjapirnidtraditsioonilisedmootunduvadliialtsuhkrusiisonheavõimalusnendestviljadestpüjaseesügavkülmutada.hakatessaabsinna
oksüdantide allikad. Vitamiinid ja mineraalid on inimesele vä ga tähtsad mikrotoitained, sest kuigi need ei anna energiat, on nad ülivajalikud organismi nor maalseks toimimiseks. Näiteks osalevad nad ainevahetusprot sessides, luu- ja lihaskoe moo dustamisel, samuti reguleerivad
• Sega kastmeks kokku Kreeka jogurt, sinep, parmesan, sidrunimahl ja purustatud küüslauk.
soovi korral veidi mett lisa da ja ongi maitsev moos olemas. Väga mõnusa nüansi lisab see, kui vilju enne püreestamist ahjus küpsetada.
Selleks peaks hambaid harjama umbes kaks minutit. «Siis muutub hambapind tänu fluoriidile kõvemaks ja vastupidavamaks bakterite rünnaku tele. Fluoriidi toime maksimeerimiseks ei tasu pärast hammaste harjamist suud veega loputada,» sõnab ta.
4 || Tervis postimees, 13. september 2022
lihtne reegel – kui jook värvib ära valge tassi, siis värvib ta ka valget hambaemaili,» ütleb dr Akkalainen. Lisaks hammaste värvi tumendamisele võib liiga kuuma tee või kohvi joomine kahjustada hambaemaili. «Kohv on ka üsna happeline jook, mis tähendab, et ta on hammastele kahjulikum kui must või rohe lineHambaarsttee.» soovitab endale harjumuseks kujundada pärast kohvi või tee nautimist vee joo mise või suu loputamise. «Vesi ei tohi olla külm,» lisab ta. Äk ki oleks abi, kui hambad pärast kohvitamist üle pesta? «Kindlas ti mitte, harjamine võib sellisel puhul püsivalt hambaid kahjus tada. Veega loputamisest piisab.» Kohv ja tee pole ainsad ham maste värvijad. Ehk vähem on teada fakt, et hambavärvi muu davad ka värvilised kastmed ning tugeva värviga maitseai ned, nagu karri ja kurkum. Taas aitab vee joomine ja suu lopu tamine.
S
Näksimist hambad ei armasta 2–2,5 tunniga suudab meie or ganism neutraliseerida suus happelise keskkonna, mis te kib sinna pärast iga toidukorda. Kui aga pidevalt näksida, püsib
maste külge kleepuvad. Nimeki ri on pikk: kartulikrõpsud, küp sised, iiriskommid, pulgakom mid, karamellkommid, äädika baasil kastmed, ketšup, palsa miäädikas, sojakaste, mahlad, vein, röstitud päevalilleseem ned, maitsestatud kuivikud ja küüslauguleivad. Isegi sellised pealtnäha süütud ja lausa tervis likud toiduained nagu rosinad ja kuivatatud puuviljad on ham maste seisukohalt pigem kah julikud – nimelt on need magu sad, happelised ja kipuvad ham maste külge kinni jääma.
ellest, et kohvi ja tee kuulnud.värvi,muudabliigtarvitaminehammasteonpaljud«Siinon
HAMBAD
Kuigi võib tekkida soov pä rast iga söömist hambaid har jata, piisab kahest pesukorrast päevas. Hommikul tasub ham baid pesta kohe pärast ärka mist. «Suud tohib pärast söö ki ainult loputada, puhastada hambavahed niidiga ning nä rida suhkruvaba nätsu,» lisab arst.
Peamised tundlikkust vähendavad toimeained on ta sõnul kaaliumnitraat, tinafluoriid ja arginiin. Hambaemaili tugevdavad hambapastad sisaldavad näiteks kaltsiumsilikaati ja naatriumfosfaati. «Hambaarstid ja paljud teised spetsialistid on arvamusel, et ükskõik, milline koostis on, hamba
AllikAs: PM Tervis
Happelist jooki joo kõrrega Hammastele ei meeldi happe lised ja gaseeritud joogid, na gu mahlad, smuutid, gaseeritud veed, limonaadid, sidrunivesi, veinid. «Neid võiks juua kõrre ga, siis ei jõua happed hamba pinda vigastada,» ütleb ham baarst. «Kõik gaseeritud joo gid on happelised. Süsihappe gaasi lisamine tavalisele veele tõstab joogi happelisust. Kuna hambaemail on mineraalne ku de, siis teoreetiliselt võib gasee ritud jook (isegi tervislik mine raalvesi) hambapinda kahjusta da. Siiski on uuringud näidanud, et mõõdukas gaseeritud vee tar bimine ei vigasta märkimisväär selt hambaid.»
Mida võiks sisaldada hambapasta?
Valgendavad hambapastad sisaldavad näiteks vesinik- või kaltsiumperoksiidi, sinist kovariini, naatriumvesinikkarbonaati ehk soodat või puusütt, ütleb BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.
happerünnak suus kauem ja see kahjustab hambaid. Seega tu leks dr Akkalaineni sõnul näk simisega piiri pidada ja toidu kordade vahed võiksid olla vä hemalt kolme tunni pikkused.
PM Tervis tervis@postimees.ee HAMMASTE TERVIS. Millised toitumisharjumused võivad hammastele karuteene teha, mida ja kuidas süüa, selgitab Unimed Kaarli hambakliiniku hambaarst dr Andrei Akkalainen .
Kahjulikult mõjuvad hammaste külge kleepuvad toidud.FoTo: shuTTersTock
pasta peaks sisaldama ka fluoriidi, sest see imbub hambaemaili pinnale ja jõuab sinna, kuhu harjamine ei ulatu,» selgitab Hirvlaan.
Asi muutub, kui gaseeritud veele on lisatud happelisi kom ponente, näiteks sidruni- ja puu viljahappeid. Dr Akkalaineni sõnul võib selliste jookide sage tarbimine tõsiselt hambaemai li vigastada, põhjustada ham maste kulumist ja tundlikkust ning soodustada kaariese teket. Kindlasti tasub janu kustutada tavalise gaseerimata joogiveega, mitte mullidega sidruniveega.
Hambavaenulik on ka kuu ma ja külma toidu samaaegne söömine. Jäätis kohviga võib tunduda ahvatlev, aga hambad ei täna selle eest. Hambaemail võib taolisest asjast lausa mõ raneda.Veel toob hambaarst väl ja asjaolu, et hambad on mõel dud siiski sihtotstarbeliselt söö miseks, mitte aga abivahendiks koorimata pähklite purustami sel, pudelite avamisel või päe valilleseemnete puhastamisel. Hammaste sõbrad ja vaenlased Dr Akkalaineni sõnul võib ham basõbralikeks pidada suhkru vabu või vähese suhkrusisaldu
sega toite. «Hambasõbralik on süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbiliikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv toit võib olla hambasõbralik,» selgitabNäiteksta. on hambasõbralikud suhkruta piimatooted. Juust sti muleerib süljeeritust ja on või meline neutraliseerima suu hap pelist keskkonda. Pähklite söö mine enne ja pärast toidukorda vähendab tänu suurele kaltsiu mi ja rasvade sisaldusele tunta valt hambaid tabava happerün naku tugevust. Hea uudis šoko hoolikutele: tänu suurele rasva sisaldusele on šokolaad suhteli selt hambasõbralik maius. Eri ti kui see sisaldab ka pähkleid. Hammastele kahjulikke toi duaineid on palju. Laias laas tus on nendeks kõik magusad ja happelised toidud ja joogid, samuti need toidud, mis ham
Valed harjumused rikuvad hambaid
teist haigust), on antikehade toot mine ajakulukas T-lümfotsüüdidtöö. ehk T-ra kud jagunevad kaheks: abista ja-T-rakud ja tapja-T-rakud. Abis taja ülesanne on aidata B-rak kudel antikehi toota ning saada paremini hakkama makrofaagi del – immuunrakkude alagrupil, mis tegeleb haigustekitajate «al la neelamise» ja nakatunudmigiTapja-T-rakudlagundamisega.–niinaguniütleb–hävitavadviirusegaraku.«T-rakupinnal TÖÖÜLESANNE on võidelda kehaväliste sissetungijatega ehk pahategijatega, nagu näiteks viirused, bakterid või parasiidid. Immuunrakke ehk valgeid vereliblesid on terves kehas, kuid eriti palju on neid lümfisõlmedes ja põrnas.
seal valkude jupid, mida enne ei olnud, selgitab Varjak ning li sab, et selle järgi tunnevadki im muunrakud pahategijad ära. Kuidas immuunsüsteem jätab meelde varem kohatud haigustekitaja? Lümfotsüüdid mäletavad varem kohatud haigustekitajaid.
Kui organismi on sattunud pa togeen, hakkavad tööle im muunrakud valged verelibled. Esimesena haaravad haigusteki taja endasse õgirakud, mis rün davad valikuta kõiki sissetungi jaid, et neist kiiresti vabaneda. Sedasi ei ole aga võimalik kõiki pahategijaid hävitada.
lümfotsüütideks ehk B-rakku deks. Kui kehasse siseneb mi dagi tundmatut, siis just need rakud teevad kindlaks, kas see tuleb hävitada ja leiavad viisi se da teha.B-rakkude ülesanne on too ta antikehasid, mis kinnituksid haigustekitajale ja takis taksid selle elutsüklit – viiruste puhul sise nemist rakku, mil le kaaperdamine on vajalik seladjanapaljunemiseks.patogeeniKuigahaigustekitavastutoimivadkindantikehad(ühehaiguantikehadeihoiaära
Mille tavalisestnakatunuderinebpoolestrakkrakust?
Kui inimene puutub kokku haigustekitajaga, hakkavad töö le B-rakud ja toodavad antike hasid, mis jäävad inimese verre pikemaks ajaks. Samuti on ole mas mälu-B-rakud. Nende üles anne on haigustekitaja «meelde jätta». Kui nüüd inimene haiges tub uuesti, hakkavad mälu-Brakud väga kiiresti tootma an tikehasid, mis on paremad kui need, mida valmistavad tavali sed B-rakud. See tähendab, et immuunsüsteem saab kiiremi ni tegutseda.KaosaT-rakkudest «mäleta vad». Enamasti teevad nii abis taja-T-rakud kui ka tapja-T-ra kud kehas kontrollkäike, et lei da võimalik haigustekitaja. «Or ganismis on palju T-rakke, mis juhtumisi ei tee midagi, nad on ooteseisundis. Kohe, kui üks T-
Nii looduslikul kui omandatud immuunsusel on kanda oluli ne roll. Omandatud immuun sus võib olla lühiajaline, mis tä hendab, et inimene võib haigust korduvalt põdeda, näiteks grip pi. Ometi võib omandatud im muunsus kesta teatud haigus te puhul, nagu tuulerõuged, pu netised, leetrid ja läkaköha, ter ve elu ning inimene ei haigestu pärast põdemist enam kunagi. «Kui me nakatume uue vii rusega, millega me varem pole kokku puutunud, siis läheb um bes nädal selleks, et verre hak kaks tekkima antikehi ja siis teine nädal läheb selleks, et pa
mmuunsus jaguneb kaheks: loomulik ja omandatud. Esimese saame sündides kaasa ehk see pärandub vane matelt lastele ning omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, tekkides mõne haiguse läbi põdemise või vaktsineerimise tulemusel.
hategijast organismis lahti saa da,» sõnab Varjak. Mõnikord on oluline, et keha hakkaks haigus tekitaja vastu kiiremini võitle ma ning siis tuleb appi vaktsi neerimine.Varjaku selgituse kohaselt imiteerib vaktsiin viirust, val mistades organismi ette, et soo dustada immuunsüsteemi kom ponentide paljunemist. Vaktsiin soodustab B-rakkude ja T-rak kude paljunemist, mis tunnevad ära patogeeni. Nii et kui enda immuunsüsteemil läheb viiru sega tegelemiseks nädalaid, siis värskelt vaktsineerituna on or ganism valmis kohe pahategija ga kokku olladavadvanus.detud.neidturvalisemadonkinnitab,Viroloogiapuutuma.kaasprofessoretkoroonavaktsiinidhetkeseisugamaailmaühedvaktsiinid,sestonäärmiseltpaljutestiMisvõibagakõrvalmõjutekkimisesrollimängida,on«Vanemadinimesedvõivaktsiinilevähemreageerivõieipruugivaktsiiniefektniisuur.»
Kes vastutavad viirustega võitlemise eest?
«Raku membraani sees on tu handeid erinevaid valke ning igast valgust pärit jupike pan nakse raku pinnale,» räägib vi roloogia kaasprofessor. Piltlikult võime endale ette kujutada, et raku pind on justkui toodete reklaamtahvel, millel on pildid selle kohta, mida täpsemalt sel les poes müüakse. Enamasti on raku pinnal inimese tavalised valgu osad. Kui aga toimub na katumine, siis sel hetkel hak kavad raku pinnale tekkima valed koodiread, sest nüüd on
Foto: ShutterStock
on antikehadele väga sarnased molekulid, mis samuti tunne vad ära patogeene, kuid T-raku eripära seisneb selles, et ta ot sib välja juba nakatunud rakke. Kui teine rakk on nakatunud viiruse või bakteriga, siis T-rakk seondub selle külge ja tapab na katunud raku ära,» selgi tab Tartu Ülikooli vi roloogia kaasprofes sor Margus Varjak (fotol).
Siin tulevad mängu lümfot süüdid, mis jagunevad T-lümfot süütideks ehk T-rakkudeks ja B-
Kuidas haigusteimmuunsüsteemvastuvõitleb?
Artikkel tugineb KUKU raadio saate «Kukkuv õun» episoodile.
Ly-m ar L ee N Tamme postimeesgrupp.eely-marleen.tamme@ IMMUUNSÜSTEEMI
postimees, 13. september 2022 Tervis || 5
Immu u NS u S
Mis saab koroonaviirusest? «Koroona hakkab muutuma üs na leebeks haiguseks, kohati sel le pärast, et me oleme nii vakt sineeritud kui ka haiguse läbi põdenud. Lisaks viitavad mär gid sellele, et pandeemia on lõp pemas, kui ei tule mõni halb ül latus,» loodab Varjak, kuid soo vitab siiski vanematel inimes tel teha tõhustusdoos. Kolman da doosi võiksid teha aga noore mad inimesed, sest see tugevdab immuunmälu. Neljanda doosiga võivad nooremad soovi korral veel oodata.
rakk tunneb ära, et mingi rakk on nakatunud, toimub aktivee rumine ja T-rakkude paljune mine.» Varjak nendib aga: «See protsess võtab aega, sest T-rak ke on palju, nad peavad sattu ma õigesse kohta, tundma ära, et seal rakus on midagi ebata valist, mis siis käivitab paljune mise.» Kui võttes arvesse, et ini mese kehas on miljardeid erine vaid T-rakke, leidub alati mõni, mis suudab viiruse üles leida ja hakata sellega võitlema. Varja ku sõnul võib T-rakul nakatu nud raku leidmine võtta umbes nädal.
Vaktsineerimine immuunsüsteemionaitamine
I
võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehai guse sümptomid,» nendib eks pert.Kilpnäärmehaigustel on seos pärilikkusega, seega peaksid la boriarsti sõnul end vajadusel kontrollima eelkõige need, kel le emal või isal on haigus aval dunud. «Oma kilpnääret võiks kontrollida last planeerides nii naised kui ka mehed, et hinna ta rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäär meprobleemide tõttu. Muidugi
Vajalikud ained Tervisliku toitumise üldpõhi
K
Ta soovitab erinevate toidu lisandite toimeainete kohta ap teekritelt julgelt infot küsida.
Enamik põdejatestkilpnäärmehaigustenaised
Kilpnäärmeprobleemid toovad kaasa suure väsimuse. Foto: ShutterStock
haigused naistel, seda fakti toe tavad ka SYNLABis teostatud analüüside andmed. Põhjusena toob laboriarst välja joodivae guse, mille vajadus kasvab nais tel puberteedis ja raseduse ajal ning mida inimene saab peami selt toidust. Eriti head joodi al likad on mereannid, piimasaa dused ja muna, kuid joodi saab organism ka joogiveega põhja veest. «Kuna kilpnääre on när visüsteemiga tihedalt seotud, on teiseks probleemide põhjusta jaks stress ja ülepinge. Samas
Kilpnäärmeprobleemid kõigutavad kaalu
6 || Tervis postimees, 13. september 2022
VEEL TERVIS.POSTIMEES.EE
Kui reoosigamisttoodetaksekilpnäärmehormooneliigapalju,ontegeületalitluseehkhüpertüjaesmastekssümpto
PM T ER v I s tervis@postimees.ee PIDEV VÄSIMUS võib olla märk kilpnäärme üle- või alatalitlusest. Teised kilpnäärme probleemidega seotud sümptomid on põhjendamatu kaalumuutus, meeleoluhäired, higistamine ning juuste väljalangemine. Kuidas kilpnäärmehaigust märgata ning mida ette võtta?
Probleemid kilpnäärmega või vad vallanduda igas vanuses. Kilpnäärmehaigusega inimeste osakaal on ligikaudu viis prot senti maailma rahvastikust. Sa gedamini esinevad kilpnäärme
LOE
mõtted nagu õige valkude, sü sivesikute ja rasvade vahekord ning piisav kogus vitamiine ja mineraale kehtivad loomuli kult ka kilpnäärme hea tervi se puhul. Südameapteegi pro viisor Mariana Džaniašvili rää gib, et kilpnäärmehaiguste kor ral on kasulik lisada menüüs se järgmised toiduained: Atlan di punavetikas, metsmustikad, idandid, seller, petersell, küüs lauk, kanepiseemned, kookos õli, parapähklid ja vaarikad. Li saks on kilpnäärmele väga head erinevad ristõielised köögiviljad nagu lillkapsas, lehtkapsas, bro koli, peakapsas, üdikapsas ja lill naeris.Kilpnäärme talitluse toeta miseks sobivad proviisori sõnul toidulisanditest tsink, seleen, punased merevetikad ja spiru lina. «Tsingi toidulisandid pa randavad küll kilpnäärme hor moonide taset, kuid selle tar bimisega tuleb ettevaatlik ol la ega tohi ületada lubatud ko gust,» hoiatab proviisor. Ületar bimine võib põhjustada raua ja vase taseme vähenemist kehas ning kilpnäärme ületalitlust.
ja täidab kehas mitut funkt siooni. Peamine ülesanne on osaleda ainevahetuse, seal hulgas valkude ja süsivesikute ainevahetuse ja kehatempera tuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus.Meditsiinilabori SYNLAB la boriarst Anneli Raave-Sepp sel gitab, et kilpnäärme tööd saab hinnata hormoonide taseme kaudu. Kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoosi korral toodab kilpnääre hormoone liiga vähe. Hüpotüreoosi korral on inime ne väsinud ja energiapuuduses ka pärast korralikku ööund, sü dametöö aeglustub, kõht on kin ni, nahk kuiv, juuksed langevad välja ja isu küll ei ole, aga aegla se ainevahetuse tõttu kehakaal muudkui tõuseb.
miteks on hoopis põhjendama tu kaalulangus suurenenud söö giisu foonil. Lisaks käte värise mine, närvilisus, liighigistami ne ja kuumatalumatus ning taas tohutu väsimus.
ka kõik need, kes tunnevad liig set väsimust ja energiapuudust, kellel esineb järsk kaalulangus või -tõus ning teisi kilpnäärme ala- ja ületalitlusest tulenevaid sümptomeid.»AnneliRaave-Sepp toob esi le, et hea ülevaate võimalikust kilpnäärme ala- või ületalitlu sest annavad kolm vereanalüü si: TSH ehk kilpnääret stimu leeriv hormoon, FT4 ehk vaba türoksiin ja anti-TPO ehk tü reoidperoksüdaasi vastased an tikehad, mis aitab selgitada kilp näärmehaiguse autoimmuunset põhjust.
Suurem osa probleemidest kergesti ravitavad Kilpnäärmehaigused on ena masti healoomulised ja kerges ti ravitavad ning ravi toob üs na kiiresti tagasi hea enesetun de ja elukvaliteedi. «Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaa tilisele ravile, raskemate juhtu de korral on abi radiojoodravist. Alatalitluse korral seta,»tundmadamoonilettidegavaliselthormoonasendusravi,rakendataksemisontakülleluaegne,kuidtabsaabkilpnäärmehororganismisnormishoininginimenepeaksennastsamahästikuihaiguselgitabRaave-Sepp.
KILPNÄÄRE
ilpnääre on toodabeesosas,nääreliblikakujulineväikekaelamishormoone
postimees, 13. september 2022 Tervis/reklaam || 7
