TEEMALEHES:
Treening, mis põletab 2 Südame nimel tuleb kakeharasva tööpäevallk liigutada lk 2-3 Tervist turgutavad abilised seedesüsteemis Mis annab sügisel tugeva immuunsuse? lk 4 lk 3 B-vitamiin - närvisüsteemi tugisammas 45 Põiepõletikul võib olla erinevaid põhjuseidlklk Elastne nahkräägivad nõuab mitmekesist toitu lk 5 lk 7 Verenäitajad organismi seisukorrast
TERVIS
KARDIOLOOG PEREARST PIRET ROSPU: «PraeguseksVIIGIMAA: on andmeid, et MARGUS isegi kergelt läbi puuk «Venitan, teenpõetud ekspandriga entsefaliit on lastel tulevikus harjutusi ja mitu minutit seotud peavalude, õpiraskuste, planku, mis on seljale mälu ja tähelepanu muutuste ja lihastele tohutult hea ning käitumishäiretega.» 6 harjutus.» lk lk 2-3
TEEMALEHT 14. SEPTEMBER 2021
2 || Tervis
postimees, 14. september 2021
KRAPSA TÖÖL ARVUTI TAGANT PÜSTI. Euroopa Kardioloogide Seltsi äsja välja antud preventsioonijuhiste järgi tuleb rõhku panna personaalsele ennetusele. Olulised südametervise tagajad on õige toitumine ja piisav liikumine ka tööpäeva keskel.
Istumine on uus suitsetamine – tööl tuleks teha harjutusi ja jalutamispause Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee
SÜDA
A
ugusti lõpus nä g id i l m a valgust uued amet likud Euroopa Kardioloogide Seltsi süda me haiguste prevent sioonijuhised, mille koostajate hulgas olnud Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa jagab olulisemaid uusi soovi tusi südametervise vallas. Euroopa Kardioloogide Selt si hiljutisel aastakonverentsil tõstatati kolme peamise prob leemina kõrge kolesterooli ja vererõhu sage esinemine, samu ti diabeet või kõrge veresuhkru tase. «Rõhutatakse, et patsien dil peab tekkima arusaamine, miks on erinevad tahud ravis olulised, milline on kasu ja või malikud ohud. Siis saab teha ühise otsuse. Kui inimene ise ei
ole veendunud, et peab tegema elustiilis muutuse, siis ta seda ka ei tee.» Juhistes on kirjas, et suitse tamisest tuleb loobuda. «Nagu teame, sellega kaasneb mõninga ne kehakaalu tõus. Esmakordselt on toodud välja, et kaalutõusu ei tohiks karta ja vaatamata sellele on kardiovaskulaarse riski langus ikkagi väga suur.» Suitsetamisest loobumine on esimese klassi soovitus, mis tähendab, et suit suvaba elu loetakse südame tervise üheks peamiseks alustalaks.
Sangpomm ja ekspander Eelnevalt on olnud juhistes soo vitatud vähemalt 30 minutit kõndimist päevas ehk 150 kuni 300 minutit mõõduka inten siivsusega tegevust nädalas või kaks korda nädalas kokku 70 kuni 150 minutit aktiivsemat tervisetreeningut. «Uutes ju histes on aga ka välja toodud, et peame vähendama istumist. Juba varem on räägitud, et istu mine on uus suitsetamine. Kui inimene istub päeval passiivselt kaheksa tundi laua taga ja mi dagi ei tee, siis vaatamata õhtu
sele treeningule tekivad sellised biokeemilised muutused, mis kahjustavad veresoonte seinu,» nendib Viigimaa. Töö kuvari ta ga eeldab, et iga tunni või poo leteise tagant soovitatakse veidi ringi kõndida. «Kui mina lähen siit uksest välja, mul on kohe haigla terviserada – liikumisele kutsuvad vaimukad tekstid. Mina kõnnin treppidest. Minna ja kõndida lihtsalt trepist üles, võib-olla kolleegi juurde. Ei tohi täieliku passiivsuse aega pikaks muuta.» Viigimaa sõnul kestaks ideaalne liigutamispaus 15 mi nutit, aga ka kümnest minutist piisab. «Mul on sangpomm ja eks pander. Venitan, teen ekspandriga harjutusi ja mitu minutit planku, mis on seljale ja lihastele tohutult hea harjutus. Vahepeal on imelik tunne, kui keegi tuleb kabinetti ja näeb, et professor on põrandal pikali,» naerab Viigimaa. «See harjutus aitab aga tohutult. Mängin väga palju tennist, aga see on ikkagi ühekülgne. Mida aasta edasi, seda rohkem on vaja teha liigeste ja lihaste pärast venitusharjutusi.» Arst ütleb, et ideaalis võiks päeva alustada hommikuvõimlemisega. «Mina kahjuks ei saa seda, kuna pean
Kardioloog Margus Viigimaa tõdeb, et päeva võiks ideaalis alustada hommikuvõimlemisega. Vahendid võib võtta kaasa ka tööle, kus peaks Foto: Shutterstock samuti vahepeal harjutusi tegema.
üsna vara tööle tulema ja mulle on uni magus. Ma väga austan inimesi, kes teevad korralikku hommikuvõimlemist. Mina kompenseerin seda sellega, et teen töö juures korduvalt harjutusi.»
Kohv võib aidata haigusi ennetada Loomsed rasvad soovitatakse asendada ehk süüa liha asemel kala. «Vähemalt korra nädalas
on soovitatud süüa rasvast kala,» sõnab Viigimaa. Samuti võiks süüa 30 grammi pähkleid päevas – see vähendab kardioloogi sõnul umbes kolmandiku võrra südamehaiguste riski. Suhkruid tuleks tarbida võimalikult vähe – need peaksid moodustama alla kümne protsendi päevasest kaloraažist. Soola peaks tarbima alla viie grammi päevas. Kohv on aga juhistes lubatud. «Kolm kuni neli tassi päevas
on ohutu, võib isegi teatud haiguste ennetamisel olla posi tiivne. Diabeeti aitab mingil määral ennetada, aga kui on kõrgvererõhutõbi ja südame rütmihäired, siis tuleb ikkagi veidi limiteerida.» Alla 65-aastaste vererõhu ravi saavate inimeste süstoolne vererõhk peaks olema 120–130 ja diastoolne 70–80. Euroopa südamearstid soovitavad tarbida 200 grammi puuvilju päevas ja sama palju juurvilju. Kiudainete sisaldusele toidus tuleks pöörata rohkem tähele panu. Neid peaks tarbima 30–45 grammi päevas, aga paljudel on raskusi ka miinimumi toidust kättesaamisega. Juba kümne grammi kiudainetesisalduse tõusuga väheneb oluliselt ajuin suldi ja südameinfarkti risk. Vältida tuleks transrasvhap peid, mil on organismi kahjustav toime ja mis on paljudes riikides keelatud. Alkoholi preventiivsed doosid on läinud pidevalt väiksemaks ja nädalas ei tohiks tarbida üle saja grammi absoluutset alkoholi. See tähendab üldiselt klaas veini naistel ja meestel maksimaalselt poolteist päevas.
Tervis || 3
postimees, 14. september 2021
Kui inimene istub päeval passiivselt kaheksa tundi laua taga ja midagi ei tee, siis vaatamata õhtusele treeningule tekivad sellised biokeemilised muutused, mis kahjustavad veresoonte seinu. Juhistes on esimest korda ka välja toodud kaalukirurgia oluline osa. «Seal on muidugi oma ohud, kaasa arvatud erinevate toitainete imendumise häired, ja pärast protseduuri esineb osal depressiooni, aga üldiselt on see parem variant kui elada väga suure ülekaaluga. Kõigepealt tuleb proovida loomulikul moel kaalu langetada.» Koroonapandeemia ajal on tõstatunud veel teravamalt depressiooni ja psühhoemotsionaalse stressi laostav mõju. «Covidi perioodil on asi läinud hullemaks. Inimesed peaksid erinevate vahenditega üritama stressi vähendada. Depressioonis inimestele on väga keeruline tervisekäitumist muuta või stabiilselt hoida ja see on väga oluline südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.»
Oluline kolesteroolikärbe Välja on ka toodud, et müokardi infarkti põdenute halva kolesterooli (LDL) tase peaks olema 1,4 ja alla selle. «Isegi arutasime, et on ka tõendust, et see võiks olla alla ühe.»
Euroopa Kardioloogide Seltsi äsjasel aastakonverentsil tutvustati uuringut, kus Suurbritannia biopanga andmete põhjal uuriti kõrge kolesteroolitaseme ennetamise võimalust poole miljoni inimese põhjal, kel ei olnud südame isheemiatõbe ega diabeeti ja kes olid alla 30. Praegu on olemas vaktsiinilaadne ravim inklisiraan, mis ainult kord aastas süstituna alandab halba kolesterooli 34 protsenti. Uuringu baasil arvutati välja, et üle poole infarktidest saab ära hoida, kui ennetust alustatakse enne 30. eluaastat. «Kui alustame 40-aastaselt, siis on protsent väiksem, 50-aastaselt veel madalam, umbes 25 protsenti.» Ravim on alles väga uus, ootame
Foto: Shutterstock
ära suurte kliiniliste uuringute tulemused. Eesti on Viigimaa sõnul õnnelikus seisus, sest alates juulist kompenseeritakse infarktijärgsete patsientide jaoks bioloogiline ravim evolokumaab, kui patsiendil ei ole võimalik saada LDL kolesterooli taset alla kolme – ravimiga on võimalik kolmelt jõuda 1,4 peale. «Esimest korda on juhistesse toodud, et laiemaks südamehaiguste preventsiooniks peab patsienti maksimaalselt kaasama – juba siis, kui ta on potentsiaalne tulevane patsient. Peame arvestama ka inimese eelistustega – oluline on arsti ja patsiendi koostöö,» ütleb Viigimaa.
4 || Tervis
postimees, 14. september 2021
KEHASISENE LAHINGUTANNER. Immuunsüsteem peab toime tulema ka «sisevaenlasega» ehk kontrollima ja hävitama keha enda rakke, millest võiks aja möödudes areneda vähk.
Perearst Madis Veskimägi: pole olemas ühte immuunsust tugevdavat ravimit Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
immuunsus «Immuunsüsteemi võiks piltlikult võrrelda superriigi hüper-super sõjaväe, luure, rünnakrühma, salateenistuse ja tohutu vaenlaste arhiiviga,» nendib Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi. Immuunsüsteem on üks keerukaim inimkeha talitlustest. Immuunsus kaitseb meid väliskeskkonnast pärinevate haigust tekitavate bakterite, viiruste, seente ja parasiitide eest. Samas peab immuunsüsteem toime tulema «sisevaenlasega» ehk kontrollima keha enda rakke ja avastama ning hävitama võimalikult vara haiguslikult muutunud rakke, millest võib aja möödudes areneda vähk. «Me võime rahulikult elada oma elu, hingata näiliselt puhast õhku, süüa värskena näivat toitu, hajameelselt puudutada sõrmega suud, viibida näiliselt tervete
inimeste seltskonnas, saada kehavigastusi, olla lähedussuhte kõrghetkes – tunneme end ikka üsna tervena. Samal ajal teeb meie immuunsus, see «hüpersuper armee» märkamatult, kuid pidevalt oma tööd,» kirjeldab Veskimägi immuunsüsteemi toimimist. Immuunsüsteemi moodustavad elundid ja rakud, erinevad valgeverelibled-lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, lümfisõlmed koos lümfisoontega, tüümus ehk harknääre. Immuunvastust haigustekitajatele võib jagada kaheks peamiseks rühmaks – loomulik ehk kaasasündinud ja omandatud immuunsus. «Loomulik immuunsus reageerib sekundite jooksul, kui organismi on sattunud haigustekitaja. Vallanduvad erinevad reaktsioonid: palavik, punetus, turse, limaskestade eritise suurenemine. Kui jäsemevigastuse järel tekib nahal punetav triip ja suurenevad kehapoolsed lümfisõlmed, siis see on tõsine märk. Käib tõsine lahing sisse tungivate haigustekitajate ja immuunrakkude vahel, häiresse on viidud «piirkond-
likud garnisonid», tekkinud on lümfiteede ja sõlmede põletik,» räägib Veskimägi. Kõik reaktsioonid püüavad haigustekitajat erinevat moodi hävitada või välja uhtuda. Perearst täheldab, et üks põletiku tunnus on üldnähuna tekkiv haiglus, inimene tunneb end väsinuna ja sooviks vaid magada. «Selle tekkides on tõesti mõistlik jääda koju ja puhata, suisa kuritegu enda ja teiste suhtes oleks näiliselt kangelaslik töölkäimine,» kinnitab perearst. «Mõne päeva kuni nädala jooksul hakkab immuunsüsteem välja õpetama vaid ründava vaenlase, haigustekitaja vastu suunatud snaipersõdureid ja rünnakrühmi, nii tekivad ägeda faasi IgM klassi antikehad. Erinevate immuunreaktsioonidega õnnestub loodetavasti haigustekitaja hävitada, järgneb ka nii-öelda lahingutandri korrastus hukkunutest ja rusudest,» räägib Veskimägi. «Immuunsüsteem ei unusta, haigustekitaja andmed säilitatakse immunoloogilises mälus, selle üks kandja on IgG klassi antikehad. Kui organismi satub sama haigustekitaja, siis «erikomando teeb vaenlase vaikselt kahjutuks». See on ka vaktsiinide toime alus.»
Immuunsüsteem võib mõnikord minna häireolukorda hoopis ohutust tegurist, sõnab Veskimägi ja lisab, et nii tekib tüütu ja mõnikord ka elu ohustav allergiline reaktsioon. «Võib juhtuda, et viirusinfektsioon kulgeb kehas väga raskelt, algne viirus ei olegi nii ohtlik kui just ülemäärane immunoloogiline reaktsioon, tsütokiinide torm. Ja veel on üks suur ja raskelt ravitav haiguste rühm – autoimmuunhaigused ja kroonilised põletikulised haigused: I tüüpi diabeet, liiges-, kilpnäärme-, soolepõletik jt. Nende korral on kurja juured keha enda kudede vastu suunatud immuunreaktsioon ja krooniline põletik.» Veskimägi mõistab soovi leida mõni ravim või looduslik vahend, mis tugevdaks immuunsust, kuid peab nentima, et seda kahjuks ei ole. «Immuunsüsteemi keerukuse tõttu pole võimalik ühe ainega mõjutada nii paljusid erinevaid protsesse. Tõsi küll, eriolukordades on kasutusel ravimid, millega saab mõjutada üksikuid immuunsüsteemi reaktsioone – elu ohustavat allergilist reaktsiooni, tsütokiinide tormi, patsiendi oma keha vastu suunatud rünnet ja muud,» lisab perearst.
Tugeva tervise ABC Hea kehalise ja vaimse tervise hoidmiseks, sealhulgas normaalseks immuunsüsteemi toimimiseks on Veskimägi sõnul oluline juhinduda järgnevast: • normaalne ja kosutav ööuni kestusega vähemalt seitsekaheksa tundi; • normaalne, tasakaalustatud toiduvalik, sealhulgas puu- ning tsitrusviljad, mis annab piisava C-vitamiini koguse. Toidulisandina on põhjendatud D3 vitamiini tarvitamine septembrist-aprillini, annust aitab soovitada arst või apteeker; • mõõdukas füüsiline koormus, piisav on reibas kõnd värskes õhus 30 kuni 45 minutit enamusel nädalapäevadest; • mõõdukas karastamine, jaheda vee protseduurid meeldiva enesetundega; • normaalkaalu hoidmine või saavutamine. Liigne rasvkude muutub kehas üheks immuunpõletiku tandriks, mis nõrgestab üldist vastupanuvõimet; • liigse füüsilise ja vaimse stressi vältimine; • oluline on vältida immuunsüsteemi ülekoormamist võitluses pisikutega. Viirushaiguste kõrgajal tuleks vältida rahvarohkeid kohti, ühistransporti ja massiüritusi, kanda maski ja pesta käsi, tuulutada elu ja tööruume. Koolides ja töökohtades, miks mitte ka teatri- ja kontserdisaalides võiks abiks olla õhupuhtuse indikaator, CO2 mõõdik. Hea oleks, kui CO2 näit jääks alla 800 PPM-i; • immuunsüsteemi kahjustava haiguse, AIDS-i vältimine. Haigus levib sugulisel teel ja saastunud süstevahendite ja instrumentide korduvkasutamisel. Kui teisiti ei saa, tuleb kasutada kondoomi ja ainult ühekordset süstevahendit; • tervist kahjustavate tegevuste, suitsetamise ja liigse alkoholitarbimise vältimine. Allikas: dr Madis Veskimägi
Tervis || 5
postimees, 14. september 2021
TULEB SÜGISEL KIMBUTAMA. Põiepõletikku saab ennetada lihtsate argiellu kohandatavate moodustega.
Põiepõletikku soodustab alakeha jahtumine võiks tarbitava vedeliku hulka ja juua vähemalt kaks kuni kaks ja pool liitrit vedelikku päevas. Alustada võiks apteegis käsimüügis pakutavate põiepõletiku sümptomeid leevendavate preparaatide kasutamisega.
Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
tsüstiit Tsüstiidi korral tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena.
«Põiepõletik ehk tsüstiit on sagedasemaid põie haigusi nii lastel kui ka täiskasvanutel eriti sügisel, kuigi päris külmetushaiguseks seda pidada ei saa,» räägib Vee perearstikeskuse arst Külli Ulst. Põiepõletiku sümptomid on sagenenud, valulik urineerimine, ebamugavus või valu alakõhus. «Et naiste kusiti on oluliselt lühem kui meestel (umbes kolme kuni viie sentimeetri pikkune) ja tupeavast nakkustekitajate pääs kuseteedesse lihtsam, esineb põiepõletikku naistel üle kahe korra sagedamini kui meestel. Meestel esineb põiepõletikku harva ja see on tavaliselt seotud muu kuse-suguelundkonna haiguse, näiteks eesnäärme suurenemisega.»
Pahalasteks mikroobid Ulst lisab, et tsüstiidi korral tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. «Kaheksal juhul kümnest tekitab haigust normaalsesse soole mikrofloorasse kuuluv mikroob nimega Escherichia coli. Haigus tekib siis, kui mikroobid satuvad anaalpiirkonna nahalt kusitile
Doktor Külli Ulst
Uriinipidamatuse lahendus koos arstiga Ulst lisab üheks levinumaks põieprobleemiks uriinipidamatuse, kuigi alati ei olegi tegemist vaid põiest tingitud probleemiga. «Uriinipidamatus ehk inkontinents on tahtmatu, kontrollile allumatu uriini eritus. Inkontinentsus võib esineda mitmes
raskusastmes, alates väikesest lekkest täieliku põie kontrolli kaotamiseni. Inkontinentsuse puhul räägitakse ka mitmest erinevast inkontinentsi tüübist ning ravi on samuti erinev,» sõnab Ulst. Inkontinentsi võivad põhjustada rasedus, sünnitamine, operatsioonid alakeha piirkonnas, menopaus, eesnäärmeprobleemid meestel, ülekaalulisus, kõhukinnisus, teatud ravimid. «Et uriinipidamatus võib olla põhjustatud erinevatest faktoritest, sealhulgas haigustest, tuleks kaebuste esinemisel esmalt pöörduda arstile edasisteks ravisoovitusteks.»
Kuidas ravida põiepõletikku: • Bakteriaalset põiepõletikku ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab enamasti kolm kuni seitse päeva. • Haiguse ajal on oluline rohke vedeliku tarbimine. • Soovitatakse vältida kofeiini sisaldavaid jooke ja alkoholi, vürtsikaid toite, magusat. Enamasti tekitab haigust mikroob nimega Escherichia coli.
ja sealt ülespoole kuseteedesse. Haigustekitaja täpne määramine ei ole alati tähtis, kuid on siiski mõnel juhul korrektse ravi alustamiseks vajalik, näiteks on see alati vajalik, kui lapsel on diagnoositud tsüstiit,» märgib arst. Põiepõletikku seostatakse Ulsti sõnul tihti külmetamisega, kuigi see ei ole põiepõletiku tekkimise otsene põhjus.
Põhjus on alakeha jahtumine, mis nõrgestab põie kaitsevõimet nii, et bakteritel on kergem sinna elama asuda. Naisterahvastel esineb ka niinimetatud mesinädalate tsüstiiti, mille puhul põhjustavad põletikku seksuaalvahekorra ajal tekkivate mikrotraumade kaudu kuseteedesse sattunud mikroobid.
Foto: Shutterstock
Harva esineb kiirgustsüstiiti (peale kiiritusravi) ja interstitsiaalset tsüstiiti (krooniline mittebakteriaalne põiepõletik). Tsüstiiti võivad tekitada ka neerukivid ja põiekivid. Põiepõletiku kaebuste puhul tuleks arsti soovitusel võtta ühendust perearstikeskusega, et teha uriini analüüs ja vajadusel uriini külv. Suurendada
Ennetamine: • Tarbida piisavalt vedelikku – soovituslikult kaks kuni kaks ja pool liitrit vett päevas. • Vältida alakeha külmetamist. • Suguelundite pesemiseks kasutada vaid vett või spetsiaalseid intiimhooldusvahendeid. • Kasutada puuvillast aluspesu. • Pärast roojamist pühkida alati eest taha, igal pühkimisel kasutada uut paberit. • Pärast vahekorda urineerida. • Parim profülaktika on tasakaalustatud toit, korralik uni ja stressivaba elu. Allikas: dr Külli Ulst
6 || Tervis
postimees, 14. september 2021
Tervis || 7
postimees, 14. september 2021
Milliseid verenäitajaid peaks inimene oma tervise kohta teadma? Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
K
uigi elu jooksul kogevad kõik väiksemaid või suuremaid terviseprobleeme, võib tervislike eluviiside ja regulaarse tervisekontrolliga elukvaliteeti parandada, suurendada tervena elatud aastate arvu ja tõsisematele tervisemuredele algstaadiumis jälile saada. Verest tehtavad analüüsid on enamasti esmane tööriist tervise hindamisel, sest veri ühendab kudesid ja organeid ja analüüsi on kiire, täpne ning lihtne teostada. Milliseid verenäitajaid talve saabudes kontrollida, et saada ülevaade oma tervisest ja immuunsüsteemi valmisolekust, annab nõu SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp. «Kuigi enamasti määrab analüüse ja tõlgendab tulemusi pere-, eri- või ka laboriarst, on tänapäeva terviseteadlikkuse kasvades üha enam inimesi, kes ise tunnevad huvi, mida üks või teine vereanalüüs neile teada annab. Kuigi lõplik hinnang võiks jääda meditsiiniharidusega arstile või õele, annavad baasteadmised oma verenäitajatest parema ülevaate ühest meie hinnalisemast varast – heast tervisest,» sõnab doktor Raave-Sepp. «See annab omakorda võimaluse teha teadlikumad valikud elustiilis, vastutustunde oma terviseotsuste eest ning suurema tõenäosuse, et tervena elatud aastaid koguneb rohkem,» lisab SYNLABi laboriarst. Pere- ja laboriarstid on tuhandete laborianalüüside seast esile toonud 16 vereanalüüsi, mis sobivad tervise üldseisundi hindamiseks. 1) Hemogramm on uuring, milles mõõdetakse hemoglobiini, loendatakse ja kirjeldatakse vererakud: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid. See annab ülevaate vere hapniku transpordivõimest, võimaldab hinnata organismi haigus tekitajate vastast kaitsevõimet ning avastada kehvveresust ehk aneemiat, nakkushaigusi, põletikke, veritsushäireid, vereloomehaigusi ja muud. 2) Ferritiin peegeldab organismi rauavarusid. Madalad väärtused viitavad rauapuudusele, mille sümptomid võivad olla liigne väsimus, üldine nõrkus, vähenenud vastupanuvõime külmetushaigustele, madalam lihasjõudlus ja sooritusvõime, mälu halvenemine, külmakartus, haprad juuksed ja küüned ning kahvatu jume. Kõrged väärtused võivad viidata liigsele rauasisaldusele, mille tagajärjel tekivad ladestussündroomid, vallanduvad allergiad, maksa- ja
TERVIS
Verest tehtavad analüüsid on enamasti esmane tööriist tervise hindamisel, sest veri ühendab kudesid ja organeid.
Lisaks D- ja B12 vitamiinile on olulisemad mineraalained ja vitamiinid, mis immuunsüsteemi kujunemises ja Foto: Shutterstock kaitsevõimes rolli mängivad – seleen, tsink ning vitamiinid A ja C.
kõhunäärmekahjustus, liigeste valulikkus jmt. 3) C-reaktiivne valk (CRP) on valk, mis võimaldab hinnata põletikulise protsessi olemasolu ja aktiivsust organismis. Koos lipiidide (kolesteroolid, triglütseriidid) hindamisega võimaldab selgitada ka südameveresoonkonnahaiguste riski. 4) Glükoos ehk veresuhkur on organismi peamine energia allikas. Analüüsi tulemus võimaldab hinnata süsivesikute ainevahetust ja suhkruhaiguse ehk diabeedi avaldumise riski. Eestis on diabeet diagnoositud 70 000 inimesel ning hinnanguliselt on 50 protsendil juhtudest veel avastamata (http://www. diabetes.ee/organisatsioon/ diabeet-eestis).
D-vitamiin mõjutab kaltsiumi ainevahetust, verehüübivust, närvikoe talitlust, omab immuunsüsteemi ja südametööd tugevdavat ning veresuhkru taset ja vererõhku alandavat toimet. 5) Glükohemoglobiin on näitab vere glükoosi keskmist sisaldust proovivõtule eelneva kuue kuni kaheksa nädala jooksul. Analüüs sobib 1. ja 2. tüüpi diabeeti põdevatel isikutel haiguskulu jälgimiseks ja diabeedi avaldumise riski hindamiseks. 6) Alaniini aminotransferaas on ensüüm, mida esineb suures koguses maksarakkudes. Selle kõrged väärtused veres on tingitud maksahaigustest. Aktiivsuse mõõdukas tõus veres võib olla lihaskahjustuse või
Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee
maksarakkude kahjustuse korral, mida põhjustab teatud ravimite kasutamine, ülekaalulisus ja alkohol. 7) Kreatiniin on jääkaine, mis moodustub lihaskoes lihastöö käigus ning eritub organismist peamiselt neerude kaudu. Tulemus aitab hinnata neerude võimet organismist jääkaineid eemaldada ning näitab inimese füüsilist aktiivsust. 8) Uurea on valkude ainevahetuse lõpp-produkt. Selle tulemus võimaldab hinnata valkude ja aminohapete aine vahetust ja koos niinimetatud lihastööd peegeldavate analüüsidega lihaste ja organismi taastumist füüsilisest koormusest. 9) Kusihape on lämmastikku sisaldavate ühendite ainevahetuse lõpp-produkt ja antioksüdant. Selle kuhjumist võib põhjustada geneetiline soodumus, kusihapperikaste toiduainete ja alkoholi tarvitamine ning mõni ravim. Kusihappe kõrge taseme korral veres hakkab see kristallidena ladestuma kudedesse ja organitesse nagu näiteks neerud. Kusihappe suur sisaldus uriinis on eeldus ka neerukivitõve tekkeks. 10) Lipiidide ehk kolesterooli, HDL- ja LDL-kolesterooli ning triglütseriidide taseme jälgimine ja tulemuste alusel vajadusel elustiili korrigeerimine võimaldab ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Siiski on lipiididel ka olulisi rolle organismis. Näiteks on lipiidid vajalikud rakkude ehituses, D-vitamiini, sapphapete ja suguhormoonide tootmisel. 11) Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) reguleerib kilpnäärme hormoonide sünteesi ja vabanemist. Vastavalt hormooni üle- ja alatootmisele kaasuvad haiguslikud seisundid – kilpnäärme ala- ja ületalitlus. Kilpnäärmehaigusi esineb rohkem naistel. Alatalitlusele viitavad kaalutõus, kõhukinnisus, pidev väsimus, isegi apaatsus, pulsi
Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimees.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn
aeglustumine, kõrge kolesterool, külmatalumatus, juuste väljalangemine, kuiv nahk, ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel. Ületalitlusele aga kaalulangus, kiire pulss, ärrituvus (nutuvalmidus), käte värisemine, kuumatalumatus näiteks saunas olles, pidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega ning valgustundlikud silmad.
Meestel on haiguse kliiniline pilt tunduvalt varjatum. 12) D-vitamiin mõjutab kaltsiumi ainevahetust, verehüübivust, närvikoe talitlust, omab immuunsüsteemi ja südametööd tugevdavat ning veresuhkru taset ja vererõhku alandavat toimet. Selle vitamiini roll lihastöös aitab säilitada tasakaalu ja toetab koordinatsiooni. Kuigi suvi oli päikeseline ja D-vitamiini varudele soodne, siis talvel tuleks siiski toidulisand appi võtta. Mis koguses, seda aitab hinnata analüüsi tulemus. 13) Vitamiin B12 sisaldub vaid loomsetes toiduainetes. See on vajalik närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ja rakkude uuenemiseks, võimaldab hinnata aneemia põhjust, tasakaalustab protsesse stressis organismis nagu energia tootmine ja immuunsüsteem. Lisaks osaleb B12 vitamiin aminohappe homotsüsteiini ainevahetuses, kaitstes sellega veresoonte seinu, ennetades südame-veresoonkonnahaigusi, Alzheimeri tõve ning dementsust.
Immuunsus on tugeva tervise alus «Tugevat immuunsüsteemi vajame aastaringi, kuid viiruste hooajal, kui päikest napib, saab organism tugeva löögi. Et vitamiin D tase tuleks hoida optimaalsena, on paljudele
teada ning ka vitamiinil B12 on immuunsuses oluline roll. Kuid vaid nendest ei piisa. Olulisemad mineraalained ja vitamiinid, mis immuunsüsteemi kujunemises ja kaitsevõimes rolli mängivad, on seleen, tsink ning vitamiinid A ja C. Neil on aga teisigi ülesandeid,» märgib doktor Raave-Sepp. Laboriarsti sõnul võiks tsingisisaldust veres kontrollida seetõttu, et seda on vaja naha terviklikkuse säilitamiseks, küünte ja juuste kasvuks, haavade paranemiseks ning meestel spermatosoidide tekkeks. Lisaks tsingile on oluline seleen. Seleen on antioksüdant, mis mõjutab kilpnäärmehormoonide tootmist ning paljunemist. Viimaseks on vitamiinid A ja C, sest vitamiinil A on ülioluline roll nägemises, naharakkude arengus, kõhre, luude, hammaste arengus ja kasvus. C kaitseb rakke oksüdatiivse stressi kahjustava toime eest. Lisaks aitab see kaasa taimsetest allikatest pärit raua omastamisele ja haavade normaalsele paranemisele. «Verenäitajad on omavahel seotud, mistõttu tulemuste tõlgendamisel tuleks kaasata arst. Ka lisauuringud võivad olla vajalikud. Seetõttu on mõistlik analüüse omal algatusel tehes pidada ikka nõu pere-, eri- või laboriarstiga,» sõnab SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp.