TEEMALEHES: Väikese Raheli elu diabeetikuna. LK 4 Kolesterooli ei tasu karta. LK 6 Luuhõrenemist saab edasi lükata. LK 7 Tüsistuste hirmus ei tasu vähiravist loobuda. LK 10
TERVISEERI
Kadi Veri:
Paar tundi enne und väldi nutiseadmete kasutamist, telerivaatamist, tugevat füüsilist aktiivsust, liigset söömist ja maiustusi. LK 2
TEEMALEHT 14. NOVEMBER 2017
2 || Terviseeri
postimees, 14. november 2017
Toimetaja kolumn Triin Ärm
triin.arm@postimees.ee
Hea terviseeri lugeja! Laste tervis läheb paljudele korda – vaadake või hiljutist rahakogumist vähiga võitlevale Annabelile, kellele annetati vähem kui ühe ööpäeva jooksul üle 230 000 euro. Novembrikuu terviseeris toome sinuni loo teisest väikesest tüdrukust, seitsme-aastasest Rahelist, kes põeb diabeeti. Hoolimata suuri elumuutusi kaasa toovast kroonilisest haigusest on tüdruk väga tubli. Ema sõnul pole ta näiteks kordagi haiguse pärast nutnud või protesteerinud. Nii mõnigi arvab, et lapse diabeedis on süüdi hooletud vanemad, kes ei piira lapse magusalembust. Tegelikult pole aga laste diabeeti haigestumise põhjused suuresti teada. Tasub meelde tuletada, et I tüüpi diabeet ei ole kaasasündinud ja see ei teki ka magusasöömise tõttu. Valearvamusi levib samuti laste une kohta. Kas teadsid näiteks, et laste unehäired on seotud ka hambumusega või et neid seostatakse isegi laste hüperaktiivsusega? Terviseerist leiad soovitusi nii pere unehügieeni hoidmiseks kui ka häiretega toimetulekuks. Kuid isegi pimedal ajal ei saa vaid kodus magada. Enne suuremat libedust on mõistlik läbi mõelda, kas talviseks liikumiseks vajalik varustus, näiteks spetsiaalsed liikumist hõlbustavad tallad, on olemas. Seda eriti juhul, kui kimbutab osteoporoos ehk luuhõrenemine, mille teket tasuks üritada võimalikult pikalt edasi lükata. Kui aga ravi on vaja ja sellega on juba kord alustatud, ei tohiks seda kindlasti kergekäeliselt pooleli jätta, sest muidu – nii lihtsalt ja loogiliselt, kui see ka ei kõlaks – jätkub luude hõrenemine. Ometi kipub see arsti sõnul siiski meelest minema. Unustama kiputakse ka ennetuse ja varajase kontrolli jõudu. Seetõttu on meestekuu, november, hea meeldetuletus, et eesnääre, meeste teine süda, vajab sama palju tähelepanu kui esimene. Seega, mees, sea vuntsid korda ja kikilips otseks ning võta julgus kokku – mine kontrolli, isegi kui kaebusi pole, sest ignorantsus võib lõpuks kurvalt kätte maksta. Teemalehe toimetaja: Triin Ärm, triin.arm@postimees.ee Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn
Laste hüperaktiivsus või järsk väsimine võib viidata hoopis unehäiretele.
HÄIRED. Kuigi tavaliselt on laste uneprobleemid mööduvad ja abi saab kindla unerežiimi järgimisest, siis mõnikord süvenevad need seoses elumuutustega ja võivad samas viidata ka tõsisematele tervisehäiretele, nagu epilepsia, uneapnoe või narkolepsia.
Lapse kehv uni võib peita vihjeid ka tõsisematest tervisehädadest Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee
uni
U Väikelaste unehügieen • Kindel lapse vanust ja vajadusi arvestav une- ja ärkvelolekurežiim nii lasteaia- kui puhkepäevadel. • Paar tundi enne uneaega vältida nutiseadmete kasutamist, telekavaatamist, tugevat füüsilist aktiivsust, liigset söömist, eriti rasvaseid, praetud ja vürtsikaid toite, samuti maiustusi. • Lapse magamistuba peaks olema puhas, vaikne, hämar ja õhutatud, eelistada tuleks naturaalsest hingavast materjalist neutraalsetes toonides ning tagasihoidliku mustriga madratsit ja voodipesu. • Lapse magamistuppa ei kuulu televiisor, nutiseadmed ja lemmikloomad. • Voodis ei mängita ega mürata, see on koht lõõgastumiseks ja uinumiseks, ka unejuttu võiks lugeda tugitoolis, hoides last süles. • Unehügieeni soovituste järgimisel on eeskujuks lapsevanem ise. • Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda juhul, kui lapse kehv uni mõjutab tema päevast toimetulekut. Allikas: Hea Une Keskuse lastearst ja -neuroloog Kadi Veri
Foto: Panther Media/Scanpix
nega seotud probleeme ja kaebusi, uinumisraskustest ja rahutust unest kuni tõsise uneaegse hingamishäireni, esineb kuni veerandil väikelastest, rääkis Hea Une Keskuse lastearst ja -neuroloog Kadi Veri. Lasteaeda minek, eriti esimest korda, on kahtlemata suur muutus ööpäevases une- ja ärkveloleku režiimis. Unevajadus sõltub lapse vanusest: väikelapsed vanuses 1–3 aastat võiksid magada ööpäevas kokku 11–13 tundi, sealhulgas päevane uinak 2–3 tundi, eelkoolieas piisab 9–11 unetunnist. Lapsevanemal oleks mõistlik eelnevalt lastekollektiivi päevakavaga tutvuda ja võtta rahulikult vähemalt üks kuu, et magamamineku- ja ärkamisaegu paika sättida, jälgides lapse unevajadust ja päevast enesetunnet, soovitas dr Veri.
Kõik lapsed päevaund ei vaja «Eelkooliiga, 4–6 eluaasta on tundlik periood, mil enamik lastest sooviks päevasest uinakust pigem loobuda. Selles vanuses on individuaalsed erinevused unevajaduse osas suhteliselt suured ja ainult umbes neljandik lastest tõesti vajab 2–3 tunnist päevaund,» rääkis lastearst.
Kas unetunde on piisavalt, näitabki eelkõige see, kui lihtne on last hommikul voodist välja saada – kas ta on ärgates rõõmus ja tegus või peab lapsevanem riidesse panema tukkuva ja pahura mudilase. Olulise info öise une kvaliteedi kohta annab ka lapse päevane enesetunne – kas ta jõuab mängida ja joosta, keskenduda koolieelsele õppetegevusele või on viril ja tujukas. Lapsed võivad maskeerida päevast väsimust ka hoopis hüperaktiivsusega. «Lasteaiaõpetajad näevad püsimatust, vastuvaidlemist, impulsiivsust, nutuvalmidust, agressiivsust ja muid käitumishäireid, tekivad konfliktid eakaaslastega,» ütles ta.
Sageli lükatakse adenoidilõikust põhjendamatult edasi, vahepeal jõuab aga tekkida juba tõsine hambumushäire, mille korrigeerimine on hiljem aeganõudev ja kulukas. Kui eelpool mainitule lisaks on rasked keskendumist ja tähelepanu nõudvad tegevused, tuleks kindlasti lapse une- ja ärkvelolekurežiim üle vaadata ning pöörduda spetsialisti poole, et hinnata une kvaliteeti ja võimalike unehäirete esinemist. «Terviseseisundit mõjutavad unehäired lapseeas on aladiagnoositud. Ka siis, kui perearst ei leia väikese patsiendi pea- või kõhuvalule meditsiinilist põhjust, tasub alati uurida, kui palju ja kuidas laps magab,» rääkis lastearst. Ka isutuse, söömisprobleemide või hoopis ülekaalulisu-
se taga võib olla unehäiretest tingitud päevane väsimus.
Uneprobleemid jäävad perearsti juures varju Perearst Iris Koort rääkis, et perearst puutub lapse uneprobleemidega sageli kokku ning need muutuvad lapse kasvades. Teismeeas on sageli probleem energiajookide ja sotsiaalmeedia ületarbimisest põhjustatud unehäired, ütles ta. «Väikelapseeas esineb tihti ninaneelumandli suurenemisest tingitud ninahingamise häiret, mis jääb sageli tähelepanuta, kui selle kohta eraldi küsida ei märka,» rääkis Koort. Mõlema arsti sõnul jõuab enamik lapsi kõrva-nina-kurgu-arsti vastuvõtule ja operatsioonilauale sagedaste mandlija kõrvapõletike tõttu. «Väikesed norskajad võiksid sagedamini jõuda ka unemeditsiini-alase väljaõppega tohtri juurde, sest ainult röntgenpildi alusel ei saa hinnata, kuidas mõjutab suurenenud ninaneelumandel hingamisteede läbitavust une ajal, kui lihastoonus langeb,» pakkus välja neuroloog Kadi Veri. Vali norskamine koos hingamispausidega on iseloomulik uneapnoele, mille ajal hingamistee vajub osaliselt või täielikult kokku. Kui öö jooksul on selliseid hingamispause korduvalt, on hapnikupuuduse tõttu uni katkendlik, laps sipleb, higistab ja hingab valdavalt suu kaudu, kirjeldas dr Veri.
Uni on seotud hambumusega Dr Koorti arvates on probleem veelgi laiem ning ninahingami-
se takistus põhjustab lisaks unekvaliteedi häirumisele hambumushäiret. Tema sõnul on viimasel ajal sellele seosele hakatud enam tähelepanu pöörama ning koostöö perearstide, ortodontide ja kõrva-nina-kurguarstide vahel on sel puhul väga tähtis. «Sageli lükatakse adenoidilõikust põhjendamatult edasi, vahepeal jõuab aga tekkida juba tõsine hambumushäire, mille korrigeerimine on hiljem aeganõudev ja kulukas,» rääkis perearst. Ta lisas, et väikelastel on probleeme ka hammaste krigistamise, uneskõndimise, öise voodimärgamise ehk enureesiga. Kui öine enurees jääb püsima pärast lapse viieaastaseks saamist, siis soovitas unearst lisaks kuseteede uuringutele uneuuringut ehk polüsomnograafiat koos aju elektrilise aktiivsuse hindamisega. Selline uuring võimaldab välistada enureesi põhjusena nii obstruktiivse ehk sulgusliku uneapnoe kui öised epileptilised hood. Polüsomnograafia uuringul salvestatakse lapse ööund vähemalt kaheksa tunni jooksul. Erinevate anduritega registreeritakse ajutegevust, hingamisrütmi ja selle häireid, lihasaktiivsust ja liigutushäireid, südametööd ja vere hapnikusisaldust. Lisainfot une ajal toimuvast annab video- ja helisalvestus. «See uuring aitab diagnoosida nii kahjutuid ja enamasti isemööduvaid unehäireid, nagu parasomniad (näiteks unes kõndimine, unepaanika) ja uneaegsed liigutushäired kui ka tõsisemate tagajärgedega uneapnoed,» lisas dr Veri.
4 || Terviseeri
postimees, 14. november 2017
DIABEET. Eesti lapsed haigestuvad diabeeti tihedamini ja nooremalt, ent ajaga käivad kaasas ka diabeetikule vajalikud seadmed, mis elu märksa lihtsamaks teevad.
Väike vapper Rahel tuleb diabeediga toime Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
lapse tervis
M
arju Värtoni (37) tütar Rahel (7) oli kahe ja poole aastane, kui lapse pideva joogijanu ja varasema diabeedi esinemise tõttu suguvõsas taipas perearst seda haigust kahtlustada. Analüüsidega saigi I tüüpi diabeedi kahtlus kinnitust. «Mingisugust riski teadsime, aga ei olnud selleks päris valmis. Nii pisikesel lapsel ja täiskasvanud diabeetikul on suur vahe, vähemalt alguses tundus nii, ei osanud veel seda aimata,» rääkis Marju. Tüdruk aga on olnud algusest saati väga tubli – pole nutnud ega protesteerinud ema sõnul kordagi. Kui raviarstilt sai pere diabeediga hakkama saamiseks piisavalt näpunäiteid, siis pigem oli suurem teadmatus oma võimaluste osas. Nimelt saab diabeetikust lapsele võtta lapsehoidja ja tugiisiku ning neid teenuseid teatud osas toetatakse. «Alguses püüdsime ise hakkama saada ja tasapisi tilkus infot juurde, kuidas ja mida paremini teha. Kui haigusega ise tegeled ja veel hakkama saad, siis muuga oli keerulisem, et kogu vajalikku teavet üles leida,» kirjeldas ta.
Pump ja sensor teevad suurema töö ära Rahel läks lasteaeda nelja-aastaselt ning kuigi õpetajad algul teadmatusest diabeedi osas lapsega hakkamasaamist veidi pelgasid, tuldi ikkagi hästi toime. Sügisest on tüdruk juba koolilaps ning saab ise kenasti hakkama, kuigi ka õpetaja hoiab tal silma peal. Suureks abiks on insuliinipump, mida Rahel kannab kõhu ümber ja mis annab märku, kui veresuhkur madalaks läheb. Pumbale saadab automaatselt info veresuhkru kohta glükoosisensor, mis on samuti tüdrukul kogu aeg küljes. «Enne sensori saamist oli aegu, kus mõõtsime Raheli veresuhkrut näpu otsast 12 või rohkem kordi ööpäevas,» selgitas Marju. Iga hommik algab ja õhtu lõpeb nüüd vereprooviga, mille andmed tuleb pumpa sisestada. Ka iga söögikorra süsivesikute arvu peab välja arvutama ja pumpa sisestama, sest selle kaudu arvutab pump ravimi koguse, mis nupule vajutades läheb kanüüli kaudu kehasse. «Ülejäänud ajal teda sõrme otsast torkima ei pea, sest pump näitab numbreid iga viie minuti tagant ja piiksub, kui on vaja tegutseda. Kanüüli peab küll vahetama kaks korda nädalas, aga võrreldes sellega, kui peaks teda 5–6 korda päevas enne söömist süstima, on see ikka suur vahe,» kirjeldas Marju. Tema sõnul läksid just glükoosisensorit ja kvaliteetset insuliinipumpa kasutades peres ööd ja päevad julgemaks,
sest haigus on oluliselt paremini jälgimise all. Selline ravi on Rahelile sobilik ja hetkel parim. Öösiti tuleb nüüd reageerida ainult pumba häälekatele alarmidele – kui see piiksub ja näitab madalat veresuhkrut, tuleb Rahelile anda kommi või glükoositabletti, kõrge taseme puhul vajutada nupule, millega manustatakse insuliini, mis normaliseerib veresuhkru. Küll aga ütleb naine, et kodus üritavad vanemad alati, kui Rahel soovib, ise vajalikud nupuvajutused ja arvutused ära teha. «Püüame ennetada haigusväsimust ehk et diabeet ei muutuks talle koormavaks,» lisas ta.
Söömist palju ei piira Varasem pump tegi märksa vaiksemat häält kui praegune, mistõttu oli ka öiseid ärkamisi ja kontrollkäike rohkem. Marju ütleb, et kuna uue pumbaga saab ka veresuhkru ohtlikult madalaks minemist ennetada, on öine kommisöömine kordades vähenenud. Raheli enda jaoks on aga tegevus nõnda automaatne, et see teda magusast unest enam ei äratagi. Kommid peavad väikesel Rahelil alati kaasas olema, mille peale nii mõnigi laps on öelnud, et tahaks isegi suhkruhaige olla, et magusat süüa. Tüdruk seda enam plussiks ei pea, vahel on isegi vastumeelne järjekordne komm põske pista. Menüü osas pole Marju lapsele rangeid piiranguid teadlikult seadnud, vaid üritab vältida mingi toidu täielikku keelamist. Nii ei puudu menüüst jää-
Ema Marju süles istuval Rahelil diagnoositi diabeet juba kaheaastaselt, laps on sellest saati haigusega kenasti toime tulnud. Foto: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
tis või mõnel harval õhtul kartulikrõpsud, kui just nende järele isu tuleb. Perele on palju toeks olnud Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, mille kutsus 2009. aastal kokku endokrinoloog dr Ülle Einberg. Marju sõnul leidis ta ühingu kodulehel olevast foorumist oma küsimustele vastuseid ja muud olulist teavet just siis, kui Rahelil haigus alles diagnoositi.
Enne sensori saamist oli aegu, kus mõõtsime Raheli veresuhkrut näpu otsast 12 või rohkem kordi ööpäevas. Ühing korraldab ka koolitusi ning suviti lastelaagreid, mis on samuti üks põhjus, miks Rahel täna iseseisvalt nii hästi hakkama saab. Kuna insuliinipumpa kannavad ja käsitlevad ise paljud lapsed, tekkis ka laagris nende eeskujul Rahelil suurem huvi pumba kasutamise vastu. Koolitustel ja laagrite korraldamisel saavad suhelda ning kogemusi
jagada ka lapsevanemad, üksteisele ollakse alati toeks.
Haigestuvad üha nooremad lapsed Raheli raviarstiks on TÜ Kliinikumi endokrinoloog dr Aleksandr Peet, kes ütles, et laste diabeeti haigestumise põhjus on suuresti teadmata. «Hea näide on ühemunakaksikud: ühesuguste geenidega, elavad ühes peres, söövad sama toitu, põevad samu haigusi ja üks jääb haigeks, teine mitte. Miks? Keegi ei tea,» rääkis ta. Haiguse väljakujunemise protsess on see-eest üsna hästi teada – inimese immuunsüsteem, mis muidu võitleb viiruste ja bakteritega, otsustab, et kõhunäärmes insuliini tootvad beetarakud on «vaenlased» ja hakkab neid ründama. Haigusi, kus inimese immuunsüsteem ründab omaenda organeid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks ning I tüüpi diabeet on üks neist. See tähendab, et I tüüpi diabeet pole kaasasündinud ning selle tekkega pole seotud ka magusasöömine. «See müüt tekitab palju pahandust, sest haigestunud laste vanemad kuulevad sugulastelt või tuttavatelt tihti sellelaadseid süüdistusi: «Andsite lapsele liialt ma-
gusat, nüüd on tal diabeet.» See ei ole nii,» täpsustas arst. Haigus avaldub tema kinnitusel siis, kui enamik insuliini tootvaid beetarakke kõhunäärmes on hävinenud ja tekib insuliini defitsiit. Hävimise protsess võib olla väga kiire ning siis võib I tüüpi diabeet avalduda 1.–2. eluaastal, aga ka hiljem või kulgeda aeglaselt, avaldudes alles täiskasvanuna. Üle 90 protsendil Euroopas elavatel lastel esineb I tüüpi diabeet, II tüüpi diabeet esineb meie regioonis harva ega avaldu enne teismeiga. Diabeeti haigestumus tõuseb arsti sõnul kogu Euroopas – ida pool kiiremini, läänes aeglasemalt, sealjuures haigestuvad aina nooremad. «Eesti taasiseseisvumisest alates on haigete laste arv kolmekordistunud. Kui 30 aastat tagasi jäi haigeks tüüpiliselt 10–14-aastane nooruk, siis nüüd pigem 5–7-aastane lasteaialõpetaja-koolimineja,» tõi arst näite. Ka ei saa tema sõnul välistada, et haigestumus veel tõuseb. Näiteks soomlastel on kõige sagedasem laste diabeedi esinemissagedus maailmas, mis on kaks korda suurem kui Eestis. Praegu on I tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsi Eestis umbes 600, igal aastal haigestub veel 50–60 last.
reklaam || 5
postimees, 14. november 2017
Kolesteroolikoll – kui ohtlik see tegelikult on? Kes meist ei oleks kuulnud, et kõrgenenud kolesteroolitase veres kujutab endast tõsist ohtu tervisele. Kas me aga tegelikult mõistame, kui suur on reaalne oht ja mida tuleks selle ohu võitmiseks ette võtta? Kõrgenenud kolesteroolitasemest tingitud veresoonte lupjumine paneb organismis tiksuma viitsütikuga pommi Kõrgenenud kolesteroolitase iseenesest ei ole ohtlik. Tõeline oht seisneb selles, et liiga kõrge kolesteroolitase veres põhjustab ateroskleroosi – veresoonte lupjumist. Ateroskleroos on haigus, mille puhul arterite siseseintele ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja lubjastuvad. Veresoonte lupjumise tagajärjeks on soonte ahenemine ning nende seinte jäigastumine ja rabedaks muutumine. Selle tulemusena halveneb verevarustus ning võivad tekkida veresoonte rebendid, trombid, südameinfarkt või ajuinsult.
Parem on ennetada kui ravida Üldine reegel on, et kui kolesteroolitase on piiripealne või mõõdukalt kõrgenenud, tuleb alustada selle ravi toitumise ja elustiili muutmise ning looduslike kolesterooli normaliseerivate vahenditega. Kui kolesteroolitase on veel kõrgem, tuleb seda korrigeerida ravimitega – statiinidega. Need ravimid on tõepoolest efektiivsed, kuid kahjuks sugugi mitte ohutud. Statiinidele omastest kõrvaltoimetest tuleb ennekõike mainida võimalikku maksakahjustust ja lihaskoe kahjustust. Siinjuures on oluline meeles pidada, et hoolimata kõrvaltoimete riskist ei tohi arsti määratud statiinravist loobuda! Kõigil ravimitel esineb kõrvaltoimeid. Kuna kõrgenenud kolesteroolitase on ohtlik ning selle ohjamiseks kasutatavad ravimid pole samuti täiesti ohutud, tuleks teha kõik endast
sõltuv, et kolesteroolitaset normaalsena hoida ja veresoonte lupjumist vältida.
davad riski haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse. Flavonoide sisaldavad rikkalikult ka mitmed
Mida teha, et kolesteroolitase oleks normis ja ateroskleroosi ei tekiks?
marjad, nt aroonia, metsmustikas ja jõhvikas. Küüslauk vähendab vereliistakute kok-
Üks, mis on täiesti kindel: kõige kiiremas korras tuleb loobuda suitsetamisest. Suitsetamine on üks neist faktoreist, mille otsene seos ateroskleroosi tekkimise ja arenemisega on veenvalt tõestatud.
kukleepumist, aidates vältida trombide teket ning kaitseb veresoonte seinu ladestuste tekkimise eest. Õigem on süüa küüslauku värskelt, mitte kuumutatult. Soja sisaldab letsitiini, mis teatud määral oh-
Kindlasti tuleks teha kõik, et vabaneda liigsest kehakaalust ja leida rohkem võimalusi kehaliseks aktiivsuseks värskes õhus. Kolesteroolitasemega seotud toitumissoovituste osas on viimasel ajal toimunud muutused. Veel üsna hiljuti räägiti kanamunadest kui ohuallikast. Nüüdseks on aga selge, et munade söömisest loobuma ei pea. Pigem vastupidi – kanamuna on väga väärtuslik toiduaine. Munad sisaldavad muuhulgas ka rohkesti letsitiini, mis aitab kolesteroolitaset ohjata. Tänapäevane seisukoht on, et mõõdukalt võib süüa kõike, mis meeldib. Suurtes kogustes ja igapäevaselt ei soovitata tarbida rasvast liha, rasvas praetud toiduaineid ning rämpstoitu. Vältima peaks ka väga soolaseid toite. Tervise säilitamiseks on oluline toituda mitmekesiselt ning tarbida palju erinevaid värskeid aed- ja puuvilju.
Toiduained, mida soovitatakse kolesteroolitaseme normaliseerimiseks ja ateroskleroosi vältimiseks Kiudainerikkad toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse ko-
jab vere kolesteroolitaset. Soja kiudained seovad soolestikus sapphappeid, mis seejärel kehast välja viiakse. Uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama temas talletatud kolesterooli. lesterooli ja aitavad seda kehast väljutada. Lisaks soodustavad nad seedimist ja on tänu täis-
Looduslikud vahendid apteegist
kõhutunde tekitamisele abiks kehakaalu alanda-
Kolesterooli normis hoidmiseks on soovitav ap-
misel. Kiudainerikkad toiduained on täisteratoo-
teegist küsida looduslikke vahendeid. Kõige tõ-
ted, pähklid ning puu- ja köögiviljad. Puu- ja köö-
husamaks looduslikuks vahendiks on punane
gi-viljadel on suurem osa kiudainest koondunud
fermenteeritud riis, õigemini selles sisalduv ai-
välimisse kihti. Seepärast on õigem neid hooli-
ne nimega monakoliin K. Teadusuuringutega
kalt pesta, mitte koorida.
on tõestatud, et 10 mg monakoliin K tarbimine päevas aitab hoida normaalset kolesterooli-
Pähklid ja seemned sisaldavad väärtuslikke
taset. Sisuliselt on monakoliin K näol tegu loo-
õlisid, asendamatuid rasvhappeid ja E-vitamiini,
dusliku statiiniga, mille suureks eeliseks on kõr-
mis korrastavad rasvade ainevahetust ja aitavad
valtoimete puudumine.
ohjata kõrgeks kippuvat kolesteroolitaset. Eriti head on kõrge kiudainete ja oomega-3-rasvha-
Juhul, kui teil on nii kolesterooli kui veresuhk-
pete sisaldusega Kreeka pähklid, aga ka pistaat-
ru tasemed piiripealsed või kõrgenenud, oleks
siad, mandlid ja India pähklid. Soolatud või suhk-
õigem apteegist küsida sellist preparaati, mis si-
rustatud pähklitest on õigem hoiduda.
saldab nii monakoliin K kui ka berberiini. Selline kombinatsioon hoiab kolesteroolitaseme kont-
Roheline tee on rikas antioksüdantide poo-
rolli all ja aitab ka kõrgenenud veresuhkrutase-
lest ning sisaldab ohtralt flavonoide. Flavonoidid
mega paremini toime tulla. Berberiin toetab ka
aitavad säilitada veresoonte tervist ning vähen-
monakoliin K toimet.
6 || Terviseeri
postimees, 14. november 2017
ASENDAMATU AINE. Kui arst võtab teemaks kolesterooli, arvavad paljud, et see ei tõota midagi head – nüüd peab end piirama ja pidevalt kontrollima hakkama. Mõnikord peabki, kui halb kolesterool võidutseb hea üle. Aga mis on hea ja mis halb kolesterool? Teeme selgeks!
Kolesterool – sõber või vaenlane? sirje niitra
sirje.niitra@postimees.ee
OLE KURSIS
K
olesterool ei ole meie vaenlane – tegu on rakuseinte asendamatu koostisosaga, mis reguleerib rakumembraanide läbilaskvust ja mida leidub paljude hormoonide koostises. Kolesteroolita oleks rakkude talitlus organismis häiritud ning keha ei suudaks toimida. Kolesterool muutub ohtlikuks alles siis, kui tema tase on kõrgem, kui normid ette näevad. Kindlasti olete ka kuulnud, et on olemas hea ja halb kolesterool. Asi on selles, et inimese organismis olev kolesterool pärineb kahest eri allikast. Ligikaudu 70 protsenti moodustab kehaomane kolesterool, mida sünteesitakse peamiselt maksas, ülejäänu saame aga kehaväliselt ehk toiduga.
Mis on hea ja mis on halb? Halb kolesterool ehk LDL (madala tihedusega kolesterool) moodustub vere kolesteroolist.
Sellel on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ja tekitada seal naastusid, mis kuhjudes takistavad verevoolu ning pikema aja jooksul põhjustavad veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Hea kolesterool ehk HDL (kõrge tihedusega kolesterool) seevastu seob liigse kolesterooli ning toimetab selle maksa, kus toimub ümbertöötlemine või organismist väljutamine. Kui head kolesterooli on vähe, võidutseb halb. Liigne kolesterool vähendab veresoonte võimet sünteesida elutähtsaid aineid, näiteks lämmastikoksiidi, mis väldib lupjumist ja on lõõgastava toimega. Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti-teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnul ütleb tõenduspõhine meditsiin, et halva kolesterooli taseme ja südame-veresoonkonnahaiguste vahel on üks kõige tugevamaid seoseid, mida üldse meditsiinis tuntakse. Kui kolesteroolinäitajad on paigast ära, kirjutavad arstid raviks välja statiinideks nimetatud ravimeid. Ehkki meedias on kõlanud väiteid nende kahjulikkuse kohta, ütleb Viigimaa, et eranditult kõik statiinidega tehtud kliinilised uuringud näita-
vad ülimalt positiivseid tulemusi infarkti-, insuldi- ning koguni üldsuremuse riski langetamisel. «Ei ole mingeid märke vähki haigestumise, enesetappude, kognitiivse funktsiooni, Alzheimeri tõve riski suurenemisest, on vaid tagasihoidlikke positiivseid tulemusi vähi ennetamises ja ajufunktsiooni säilimises,» lausub Viigimaa.
Väga suurt rolli kolesteroolitaseme kasvamisel mängivad kõrgenenud vererõhk, suitsetamine, diabeet, kilpnäärme alatalitlus, maksahaigused, liig- ja väärtoitumine, vähene liikumine ja stress. Maailmas on ka leitud täiesti uued ravimid, mis langetavad kolesteroolitaset märksa tugevamalt kui praegu kasutatavad statiinid. Need on siiski alles katsetamisjärgus, ka Eestis. Viigimaa, kes on Eesti uuringute juht ja ülemaailmsete uu-
Kolesteroolitaset tõstab ka ebatervislikult ja liigselt söömine.
ringute juhtkomitee liige, usub, et sellest võib saada tõeline revolutsioon ateroskleroosi ravis. Esimesed tulemused on igal juhul suurepärased. USAs ja Euroopa Liidus said kaks ravimit möödunud suvel juba näidustuse pärilike haigete ravis. Jätkuvad uuringud infarktijärgsetel patsientidel. Tartu ülikooli kliinikumi südamekliiniku juhataja, professor Jaan Eha sõnul saame parima tulemuse siis, kui ravimite võtmisega kaasneb ka elustiili korrigeerimine: suitsetamisest loobumine, kehakaalu optimeerimine, normaalne söömine, diabeedi ja kõrgvererõhktõve ravi ning piisav kehaline aktiivsus.
Foto: Panther Media/Scanpix
Ohtlikud transrasvad Hea kolesterooli taseme tõstmisel on abi transrasvade tarbimise vähendamisest. «Elustiili muudatused on ravijuhistes alati esimene asi,» nendib ka Viigimaa. «Loomseid rasvu vähem, asemele taimeõlid ja kindlasti peaks sööma kiudainerikast toitu.» Transrasvad, mis tõstavad halva ja langetavad samal ajal hea kolesterooli taset, on tema sõnul ravijuhistes uus teema. Viigimaa lisab, et transrasvhapped on südame-veresoonkonna haiguste põhjusena sama ohtlikud nagu toidus leiduv kolesterool, kuid selle peale inimesed tavaliselt ei mõtle.
Tasub teada Kolesterooli normväärtused (millimooli liitris): Üldkolesterool < 5,0 mmol/L HDL-kolesterool > 1,1 mmol/L LDL-kolesterool < 3,0 mmol/L
Eestis pole kohustust märkida pakendile, kas toidus on transrasvhappeid, aga piimatooted – kohupiim, jogurt, jäätis – sisaldavad neid väga palju. Transrasvhapete sisaldusest saab Viigimaa sõnul aimu, kui pakendil on märgitud hüdrogeenitud rasvad, paraku ei anna see sööjale infot nende kogusest. Väga suurt rolli kolesteroolitaseme kasvamisel mängivad kõrgenenud vererõhk, suitsetamine, diabeet, kilpnäärme alatalitlus, maksahaigused, liig- ja väärtoitumine, vähene liikumine ja stress. Riskiteguriteks on ka vananemine ja mõned ravimid. Mehed haigestuvad üldiselt nooremas eas kui naised. Ekslikult arvatakse, et kolesterooli sisaldus veres on seotud kehakaaluga. Kolesteroolitase ei sõltu oluliselt kehakaalust, ka saledatel inimestel ei pruugi need näitajad normis olla. Kui kolesterooli on normist vähem või rohkem, häiruvad ajus närviimpulsside ülekanded. Seetõttu on oluline teada oma kolesteroolitaset ja kontrollida seda vähemalt korra viie aasta tagant. Ülalnimetatud haiguste puhul peaks seda tegema aga sagedamini.
Terviseeri || 7
postimees, 14. november 2017
LIIGU TERVISEKS. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mis on enamasti tingitud luustiku vananemisest, kuid see, kuidas ta üht või teist inimest tabab, sõltub paljuski tema varasemast elustiilist ja igapäevasest treeningust.
Lihaste treenimine aitab osteoporoosi eemale hoida Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee
luud
S
ageli diagnoositakse luuhõrenemine pärast esimest osteoporootilist luumurdu. «Kui on juba murd olemas, siis seda enam ignoreerida ei tasuks. Kõrge riskiga haigeid, kel on suur tõenäosus murde saada, võib hakata juba enne ravima,» rääkis reumatoloog Ivo Valter. Tema sõnul hakkab kõigil naistel pärast menopausi luutihedus langema, kuid mõnel on geneetiliselt, elustiilist või töökohast sõltuvalt luutihedus kõrgem. Kuigi luutugevus pärast 30. eluaastaid enam ei suurene, siis hoiavad naissuguhormoonid luu ainevahetust erksana, aitavad luu ülesehitamisele kaasa ja säilitavad luude tugevust. «Kui östrogeeni tase pärast menopausi langema hakkab, kaob see kaitse ära, kaltsiumit ei seota enam luudesse nii edukalt ning luud hakkavad nõrgenema. Halvemal juhul tekivad lülikeha, käeluu, lõpuks ka reieluukaela murrud,» lausus Valter. Põhiliselt põevad luuhõrenemist menopausi jõudvad naised, sest neid on elanikkonnas suhteliselt rohkem. «Tänase keskmise eluea puhul ei näe me osteoporoosieas mehi nii palju, sest nad on kaitstud 10 või enam eluaastat rohkem kui naised,» ütles reumatoloog. Üle 70-aastastest naistest on igal kolmandal luutihedus madal ja umbes igal viiendal on ka tõsine osteoporootiline murd. Kuigi luuhõrenemist ei saa lõplikult ära hoida, siis saab seda vähemalt edasi lükata. Ravi aitab vähemalt pooled murrud ära hoida.
Ravi pooleli jätta ei tasu Osteoporoosi ravist moodustavad ühe osa ravimid, mida on kahte tüüpi. Bisfosfonaadid on taskukohased ravimid, mis on kasutusel juba mõned aastakümned. Neid on kas suukaudseid või tilgana, süstitakse terve aasta doos korraga. Samasuguse toimega on kasutusel ka uudne bioloogiline ravim Denosumab, mis on vaid mõned aastad kasutuses olnud, sest bisfosfonaadid ei sobi kõigile, näiteks maovaevuste tõttu. Bioloogilise osteoporoosiravimi puhul süstitakse kaks korda aastas naha alla antikehi, mis lõikavad luu sõnumivahetuse läbi ja aeglustavad luulõhustumist. «Kui raviga alustada, siis ei tohi seda kergekäeliselt ära jätta. Paljud haiged võtavad rohtu pärast osteoporootilist murdu kuus kuud ja kuna uut retsepti ei küsita, siis jätavad selle võtmise pooleli. Paraku on ravi aastatepikkune ja pidev, kuna pärast ravi katkestamist hakkavad luud kohe uuesti hõrenema,» ütles Valter. Toitumine peaks olema tasakaalustatud ja sisaldama kaltsiumirikkaid toitaineid ja D-vitamiini. Kõige odavam ja paremini omastatavam kaltsiumiallikas on piimatooted. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda ja seda saadakse rasvasest kalast, maksast, munast, kukeseentest ning toidulisanditest. Teine osa osteoporoosi ravist hõlmab füüsilist vormi, mis on sama tähtis kui toitumine, sealhulgas regulaarne füüsiline aktiivsus ja jõutreeningud ning kindlasti ka tasakaalutreening ja venitused. «Kui nooremana tegeleme oma luupanga tekitamise, tugevdamise ja hoidmisega, siis vanemas eas tuleb võidelda selle kahanemisega,» rääkis taastusarst Eve Sooba. Tervele inimesele sobib hüppamine, ka jooks-
mine, sest see mõjub luu ainevahetusele ergutavalt, kuid näiteks ujumise ja jalgrattasõiduga otseselt luid ei tugevda. Sooba sõnul peab selleks tegema kohtspetsiifilist jõutreeningut. Treenida tuleb kõiki lihasgruppe eraldi, sest siis tugevnevad ka nende piirkondade luud.
Kui keha on nõrk Tegelikult hakkavadki osteoporootilised murrud tekkima sealt, kus inimese keha on alati kõige nõrgem olnud. «Kui oleme juba varem seljast väsinud, lihased nõrgad, selg vajumas kühmu, siis on selgroog ka esimene koht, kust luud üles ütlevad,» rääkis Sooba.
Kui oleme juba varem seljast väsinud, lihased nõrgad, selg vajumas kühmu, siis on selgroog ka esimene koht, kust luud üles ütlevad. Eve Sooba, Taastusarst
Jõutreeningut peaks tegema kolm korda nädalas kõikidele lihasgruppidele ja terve inimene võib seda vabalt teha jõusaalis. Osteoporoosi puhul peaks harjutuste ja sobivate koormuste osas küsima nõu spetsialistilt. Kumera seljaga harjutusi ja keha vinti keeramist ei või Sooba sõnul luuhõrenemisega teha ja ka raskuste tõstmine siis ei sobi. Raskete asjade tõstmine on osteoporoosihaigetele kõige ohtlikum.
Vibratsioonimasinatega treening, hüppenööriga hüppamine, rulaga sõit toimivad samuti luukoe kasvamisele soodsalt ja sobivad nendele, kellel osteoporoosi ei ole. Tasakaalutreeningud on näiteks tantsimine, vehklemine, jooga ja tai chi. «Tasakaalukomponent joogas ja tai chi’s sobib osteoporoosihaigetele eriti hästi, sest lisaks saavad koormust ka lihased. Võiksimegi olla mitmekesisemad ja õppida idamaadest kasulikke teadmisi,» sõnas Sooba. Valteri sõnul on teaduslikult tõestatud, et kui oma tasakaalu treenida, siis on võimalik kukkumisi vähendada ning neil, kes teevad tasakaaluharjutusi, on poole vähem murdusid. «Meie kogemus on, et eakad on sotsiaalselt aktiivsed, kuid spetsiaalne teadlik tasakaalutreening jääb vajaka,» rääkis reumatoloog oma patsientidest. Kahest korrast nädalas, näiteks tantsurühmas käimisest, tema hinnangul ei piisa. Iga päev 10– 15 minutit tasakaaluga tegelemisest on aga juba abi. «Tasakaaluharjutused on tavalisest kõnnist erinev liikumine –näiteks rumba tantsimine toimib. See ei maksa midagi ega kahjusta sind kuidagi,» andis ta nõu. Sooba arvates tuleks eakatel valida südame-veresoonkonna treeninguks ka luudele sobiv treenimisviis, näiteks kõndimine, tantsimine ja harrastada seda viiel korral nädalas. Oluline on leida endale sobiv treeninggrupp. Tema sõnul võiks eakate majades olla rohkem spetsiaalseid treeninguid, mis sobivad ka osteoporoosi korral.
Enneta kukkumist «Kõige lihtsam käeluumurd halvendab elukvaliteeti märgatavalt, riidesse panemine, söögitegemine, enda eest hoolitsemine, on kõik raskendatud,» ütles
Luuhõrenemine tekib sageli vanemas eas naistel. Nad peaksid küll vältima raskete asjade tõstmist, näiteks jõutreeningul, kuid ei tohiks enda Foto: Panther Media/Scanpix liigutamist unarusse jätta.
Valter. Seetõttu tuleks inimestel endil ja nende lähedastel teha nii kodus kui mujal kõik, et kukkumisvõimalust vähendada. Libedaga väljaminemist tema sõnul siiski vältida ei tasu, sest see piirab liikumisvõimalusi. «Libisemise vastu aitavad spetsiaalsed tallad, mis maksavad mõni euro, kuid on väga efektiivsed, samuti teravikuga käimiskepp,» soovitas reumatoloog.
Lisaks tuleks tema hinnangul vaadata, et kodus ei oleks vaipu, mööblit ega uksepiitu, kuhu komistada. «Vannitoa põrandale ja vanni põhja käib libisemisvastane vaip, samuti käsipuu vannile,» loetles Valter sagedasemaid eakate kukkumise põhjuseid. Samuti võiks üle vaadata öise valguse, sest tihti komistatakse just öösel tualetis käies mõne mööblieseme otsa.
8 || Terviseeri
postimees, 14. november 2017
KUULMINE. Keskmiselt üks inimene kuuest kannatab kuulmislanguse all, kuid 80 protsenti inimestest ei võta siiski midagi ette.
Halvenev kuulmine võib viia eraldatuseni Carina Truuverk Kuulmiskeskus Audiale kõrvaarst-audioloog
otsi abi
K
ompenseerimata kuulmislangus on seotud dementsuse ja kognitiivsete ehk tunnetuslike võimete langusega, seda sõltumata vanusest. Kerge ja keskmise kuulmislangusega täiskasvanutel on risk dementsuse tekkeks 2–3 korda suurenenud võrreldes tavakuuljatega ning raske kuulmislangusega täiskasvanutel on see risk koguni viis korda suurem. Seda juhul, kui inimene ei kasuta kuulmisaparaati.
Vähe tähelepanu Ravimata kuulmislangusega inimesed kogevad 30–40 protsenti suuremat langust vaimsetes võimetes, eriti mõtlemise kiiruses, võrreldes hästi kuuljatega. Kuulmislangus on kolmandal kohal vanusega seotud invaliidsuse põhjustest, pärast artriiti ja kõrgvererõhutõbe.
Kuulmismeel aitab meil inimestena omavahel suhelda, võimaldab koostöös ajuga kõnest aru saada. Kuid seda adekvaatselt ja hästi ainult siis, kui meie kuulmisfunktsioon toimib normaalselt. Tihti jääb lähedase inimese kuulmislangus esialgu tähelepanuta, kuigi just nende suunamine, toetus ja julgustus on sageli määrava tähtsusega, et inimene abi otsima hakkaks. Vanemas eas toimub enamikul üle 63-aastastel inimestel kuulmise füsioloogiline ehk loomulik, ealiste iseärasustega kaasas käiv nõrgenemine. Tavapäraselt toimub see protsess aegamööda, mitmete aastate jooksul ja tasapisi – kuulmine nõrgeneb pika aja jooksul. Inimene hakkab vestluse käigus tihti üle küsima üksikuid sõnu ja lauseid, muutub raskemaks kõnest arusaamine ning situatsioonides, kus räägitakse mürakeskkonnas, näiteks kohvikus või sünnipäevapeol, on kuulmise, kõnest aru saamise ja suhtlemisega suured raskused. Ka kodune televiisori helinupp kipub olema teist pereliikmete ja naabrite jaoks liiga kõvasti.
Üksindus ja eraldatus Ei ole harvad olukorrad, kus inimene häbeneb oma kuulmislangust ning selle asemel, et paluda vestluskaaslasel juttu korrata, vastab midagi juhuslikult ning tihtipeale ka veidike jutu sisust mööda. Nii hakatakse vältima keerulisemaid teemasid, mida seltskonnas arutada ja inimene jääb sotsiaalsesse eraldatusesse. Õigeaegselt ja hea spetsialisti paigaldatud ja programmeeritud kuulmisaparaat aitab seda olukorda vältida. Ka teatris ja seltskondlikel koosviibimistel võib tekkida olukord, kus justkui hääled ja kõne on olemas, aga sõnadest aru ei saa. Nii kurdavad vanemaealised tihti, et tänapäeva näitlejatel ja saatejuhtidel pole enam hea diktsioon. Tegelikult on inimesel aga probleemid kuulmisega ning koos kuulmisaparaadiga on teatrietendus taas nauditav. Kuulmislangusega inimestel, ka aparaadi kasutajatel, on siiski soovitav teatris istuda võimalusel eespool ja keskel. Pikka aega kuulmislangusega üksi olnud inimene võib jääda kinni oma vaikuse maailma. Aja
Kuulmisaparaadiga harjumine nõuab küll aega, kuid seda õigesti kasutades on võimalik elu rohkem nautida. Foto: Panther Media/Scanpix
jooksul harjutakse uue olukorraga – suhtlemist on vähem, seltskondlikke üritusi samuti ning ühel hetkel võibki see tunduda mugavaim variant.
õppida uuesti kuulama ja tähele panema. Seega on väga oluline õigeaegne hästi sobitatud kuulmisaparaadi soetamine ja selle kasutamisega harjumine.
Aparaat aitab
Tihti jääb lähedase inimese kuulmislangus esialgu tähelepanuta, kuigi just nende suunamine, toetus ja julgustus on sageli määrava tähtsusega, et inimene abi otsima hakkaks. Üksi vaikusemaailmas olles halveneb veelgi kõnest arusaamine ning enam kimbutab ka meeleolu langus ja depressioon. Kui kuulmisaparaadi kasutamiseni lõpuks jõutakse, on raskem
Tänapäevased kuulmisaparaadid on digitaalsed, programmeeritavad vastavalt inimese kuulmislangusele erinevates helisagedustes ning kõrvalise müra summutusvõimega. Kuulmisaparaadiga harjumine nõuab veidi enam aega kui prillide puhul, ajul on vaja kohaneda uue helikeskkonnaga ning see omaks võtta. Kui kuulmislangus on mõlemas kõrvas, soovitatakse tänapäeval kanda kuulmisaparaati mõlemas kõrvas, nii on tagatud parim kuulmine ja kõnest arusaamine. Tavaliselt on inimene paari kuuga aparaatidega nii harjunud, et ilma tundub mõeldamatu. See on väga positiivne, sest paraneb nii inimese enda kui ka lähedaste elukvaliteet.
Kahjuks liiga tihti oleme aga tunnistajaks olukorrale, kus inimene on küll aparaadi soetanud, kuid seda kasutama ei kipu. Sageli polegi viga mitte aparaadis, vaid inimese oskuses aparaati käsitleda. Kui aga tehnika veab alt, mida samuti võib juhtuda, saab seda enamikul juhtudel parandada. Aparaadiga harjumiseks tuleb anda endale aega. Tasub meeles pidada, et korralikult töötav, hästi seadistatud ja inimesele sobiv kuulmisaparaat ei vilista, ei tekita ebameeldivaid hääli ja parandab kuulmist. Tänapäeva tehnoloogiaga saab aidata suurt hulka kuulmisprobleemidega inimesi palju paremini kuulma, unustamata sealjuures, et kuulmisaparaat on siiski abivahend. Ja vastupidiselt paljulevinud müüdile aeglustab kuuldeparaadi kasutamine kuulmislanguse süvenemist ning aitab püsida mõttel ja vaimul värske.
KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA! 3 põhjust miks meie poole pöörduda : Pead pingutama, et vestluses osaleda Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti Telefonis suhelda on raske
Kuulmiskeskus Audiale koostöös USA firmaga Starkey pakub parimaid ja innovaatilisemaid lahendusi erinevatele kuulmisprobleemidele. Meie valikus on väga kaasaegsed kõrvasisesed ja kõrvatagused kuulmisaparaadid eri hinnaskaalas, võimalik on valida paljude mudelite, suuruse, värvi ja tehniliste omaduste vahel. Koos leiame lahenduse, et maailm oleks jälle täis kauneid helisid. Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahenid kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.
ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt (väljastame vajaliku arstitõendi) • kuulmisuuringud • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järjekorrad • lai valik aparaate kohapeal olemas • tasuta järelnõustamine • individuaalsed kõrvaotsikud • tasuta parkimine maja ees Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.
Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400
www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170
reklaam || 9
postimees, 14. november 2017
Südameasjadest ilma keeldude ja käskudeta Terve süda – tegus ja pikk elu «Ja kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult praegugi.» Umbes selliste sõnadega lõpeb suur osa meile kõigile tuttavaist õnneliku lõpuga muinasjuttudest. Selles, et meie elu kujuneks tegusaks ja nauditavaks ning kestaks kaua, on väga suur roll südame tervisel. «Südameasjadest» on räägitud ja kirjutatud palju. Enamasti on selleteemalistes artiklites loetletud kümneid asju, mida südame tervise huvides teha ei tohi: ära suitseta, ära võta napsi, ära söö liiga palju, ära istu liiga palju jne, jne, jne ... Keeldudega on neis kirjutistes paari pandud käsud: muuda elustiili, langeta kaalu, liiguta ennast, vähenda stressitaset ... Loomulikult on need keelud ja käsud kõik õiged ja vajalikud, kuid ainult keeldude ja käskude najal elamine pole mingi meelakkumine.
Südant saab hoida ka elu nautides
Südamehaiguste olulisemad riskirühmad • Keskealised ja vanemad inimesed • Kõrgenenud vererõhuga inimesed • Ülekaalulised • Väheliikuva eluviisiga inimesed • Suitsetajad • Inimesed, kellel on suur töökoormus ja ülepinge • Stressi all kannatavad inimesed
litsemine, laheda ja humoorika sisuga raamatu
Hea uudis nr 2: alkoholist ei pea (täielikult) loobuma. Pokaal punast veini või klaas õlut ei tee midagi halba, vaid pigem tuleb südamele kasuks. Mõõdukas alkoholitarbimine võib tõsta «hea» kolesterooli (HDL) taset ning aidata ära hoida trombide teket.
rohelisi, oranže kui kollaseid vilju ning tume-
Hea uudis nr 3: süüa võib praktiliselt kõike, aga parem on mõnede toiduainetega mitte liialdada. Kõige olulisem on lihtne reegel: toitu mitmekesiselt, see on hea tervisele ja muudab ka igapäevase elu vaheldusrikkamaks.
Rohkem taimseid, vähem loomseid rasvu.
Hea uudis nr 4: sportimine ei ole kohustuslik. Selleks, et tagada oma südame tervise jaoks oluline füüsiline koormus, ei pea ilmtingimata kümneid kilomeetreid jooksma või tundide viisi jõusaalis rassima. Piisab ka hoogsamast pooletunnisest jalutuskäigust; meeldiva elamuse saamiseks võiksid selleks valida mõne oma lemmikkohtadest. Võimlemise saab edukalt asendada meeldiva muusika taktis tantsimisega.
lugemine), ühistegevused koos elukaaslase või
Kas on võimalik toimetada sellisel moel, et südame tervise eest hoolitsemine oleks meeldiv ja nauditav osa meie igapäevasest elust? Lühike vastus sellele küsimusele on: «Jah! On küll võimalik.»
sõpradega (nt kokkamine). Positiivsete emot-
Peamine küsimus on – kuidas seda teha? Esitamegi siin mõned keeldude ja käskudeta juhtnöörid.
Asendamine loobumise asemel. Asjadest
sioonide saamiseks on ka teisi lihtsaid võimalusi, näiteks töölt koju naasmisel uute huvitavate marsruutide leidmine või looduskaunite kohtade külastamine.
loobumine on alati raskem, kui nende asendamine teistega. Sellest tuleneb oluline nõu-
Positiivsus tagab südame tervise. Läbi oma mõtlemise korrastamise saab keskenduda meeldivatele ja nauditavatele asjadele oma elus. Negatiivsed emotsioonid (muretsemine, viha, vaenulikkus jne) lõhuvad südame tervist, aga positiivsed emotsioonid toetavad südant ja loovad eelduse pikaks eluks.
anne: asenda südant kahjustada võivad asjad
Positiivsete emotsioonide saamiseks on mitmeid võimalusi: meeldiva muusika kuulamine, lemmikloomadega tegelemine, lõõgastavalt mõjuvad hobid (käsitöö, lillede eest hoo-
asjadest on meeldivad ja nauditavad. Väga
nendega, mida nautides sa ka südame eest hoolt kannad.
Head uudised Hea uudis nr 1: enamik südamele kasulikest heaks kinnituseks sellele väitele on arstide tõdemus, et regulaarne seks on südamele ja veresoontele kasulik.
daid marju. Need toidud sisaldavad antioksüdante – karotenoide, flavonoide, seleeni, E- ja Cvitamiini ning on ka rikkad B-grupi vitamiinide poolest. Väga maitsvad ja kasulikud on kaunviljad: herned, läätsed ja oad.
Taimsed küllastamata rasvad on südamele palju kasulikumad kui loomsed küllastatud rasvad. Taimsete rasvade maitsvaks allikaks on pähklid, mandlid, seemned ja oliivid. Oliiviõliga maitsestatud toidud, eriti salatid on väga maitsvad. Rohkem rohelist teed, vähem kohvi. Roheline tee on maitsev ja kasulik: ta ergutab vaimu sama hästi kui kohv, kuid erinevalt kohvist sisaldab ta erinevaid antioksüdante ning aitab hoida südame tervist. Täisteratooted nisujahutoodete asemel. Südamele on kasulik, kui eelistad täisteraleiba, täisterast pastatooteid ja pruuni riisi. Parem
Toitumissoovitused südame tervise hoidmiseks
kui ka hommikusöögihelbed oleksid täisterast.
Üldine soovitus: ühenda meeldiv kasulikuga! Südame tervist toetavate toiduainete loetelu on pikk ja nende seas on palju selliseid, millest saab kerge vaevaga teha ülimaitsvaid roogi.
Eelista mere- või kaljusoola tavalisele keedu-
Tervislikud ja nauditavad maitseained. soolale. Toidule annavad hea maitse südamesõbralikud taimed: küüslauk, oregano, salvei ja rosmariin. Küüslauk on südamele eriti hea – seda võiks tarbida vähemalt üks küüs päevas.
Rohkem kala, vähem liha. Kaladest tasub eelistada avamerekalu (lõhe jt rasvased kalad), mis sisaldavad palju südamele kasulikke omega3-rasvhappeid. Loomsetest toodetest on soovitatav eelistada «puhast» väherasvast liha (mitte pooltooteid ja vorste), kanamune, kodujuustu. Rohkem värskeid aedvilju, vähem maiustusi. Saiakesed, küpsised ja kommid on kasulik asendada puuviljade ja pähklitega ning pastatooted köögiviljadega. Mida värvilisem, seda parem. Hea on süüa erinevaid puu- ja aedviljade kombinatsioone: nii
Riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on soovitav kasutada südant toetavaid looduslikke vahendeid. Apteegist on oma südame toetuseks soovitatav küsida looduslikke tooteid, mis sisaldavad erinevaid üksteise toimeid toetavaid bioaktiivseid aineid. Hea looduslik vahend südamele peaks sisaldama ravimtaimede (viirpuu, hõlmikpuu, küüslauk) ekstrakte ning koensüümi Q10. Hea oleks, kui südant toetavas preparaadis oleksid ka E-vitamiin ning südame tööks olulised mineraalid – magneesium ja kaalium.
10 || Terviseeri
postimees, 14. november 2017
Eesti meeste hirm – eesnäärmevähk MEESTE TERVIS. Sageli esineva eesnäärmevähi ravi tüsistuste hirmus ei maksa sellest siiski loobuda, sest ravivõtted on viimase kümnendiga palju arenenud ja tõsiselt elukvaliteeti halvendavaid tüsistusi esineb harva.
Eesnäärmevähi risk kasvab koos mehe vanusega.
Foto: Panther Media/Scanpix
Triin Ärm triin.arm@ postimees.ee
kontrolli
K
õige sagedamini ohustab eesnäärmevähk mehi vanuses 55 kuni 74 eluaastat. «Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi. Arsti hinnangul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. Kahel kolmandikul juhtudest diagnoositakse mehel lokaalne ehk eesnäärmega piirdunud ja madala progressiooniriskiga eesnäärmevähk. Eesnäärmevähil ei ole spetsiifilisi sümptomeid. Uroloogi poole pöörduvad mehed peamiselt urineerimishäirete ja eesnäärmepõletikust tingitud probleemidega. Ühel mehel kolmest vanuses 50 ja rohkem eluaastat esineb urineerimishäireid. «Patsiente, kes pöörduvad uroloogi juurde kusemishäiretega, kontrollitakse alati ka kuseteede pahaloomulise kasvajate suhtes,» rääkis dr Kivi.
Tohtri sõnul on üheks haiguse riskifaktoriks mehe vanus: vananemisega kasvab eesnäärmevähi risk. Dr Kivi sõnul oleks soovitatav kontrollida eesnääret alates 50. eluaastast. Kui aga mehe lähisugulastel (isal, onul või vennal) on diagnoositud eesnäärmevähki, tuleks kontrolli tulla viis aastat varem, 45-aastasena, kuna sel juhul on kaks kuni neli korda suurem risk sellesse vähivormi haigestuda.
Loobuda ravist võimalikke tüsistusi kartes ei ole hea alternatiiv, sest tegemist on tõsise haigusega, millest ei ole võimalik ilma ravita paraneda. Eesnäärmevähi tekkimise ja arenguga seoses on uuritud palju toitumise ja keskkonnategurite mõju ning on leitud, et suitsetamine on seotud kõrgema eesnäärmevähki suremuse riskiga. Samas näiteks tomatitele punase värvuse andev lükopeen, punane liha, seleen või Evitamiin ei mõjuta selle vähivormi esinemise sagedust ega arengut. Dr Kivi sõnul pole praegu ka tõestatud toitumis-
soovitusi, mis aitaksid eesnäärmevähki ära hoida. Arsti sõnul on eesnäärmevähi ravi tänapäeval väga efektiivne, kasutatakse erinevaid radikaalse ravi võimalusi: radikaalset eesnäärme eemaldamist, radikaalset kiiritusravi või nende kahe kombinatsiooni. Kaugele arenenud kasvaja puhul ka hormoonteraapiat, keemiaravi ja uuemaid ravimeid, mis pidurdavad haiguse arengut ja aitavad haige elu pikendada. «Iga radikaalne eesnäärmevähi ravi mõjutab alati suuremal või vähemal määral elukvaliteeti,» lausus dr Kivi. Tema sõnul on kõige sagedasemad tüsistused pärast kirurgilist ravi uriinipidamise- ja erektsioonihäired. Kiiritusravi järel aga erektsiooni- ja kusemishäired, uriinipidamatus ja pärasoole funktsiooni häired. Arst rõhutas, et kui vähil on keskmine või kõrge haiguse levimise risk, tuleb arstil arutada patsiendiga individuaalselt kõiki ravivõimalusi ja selgitada välja võimalikud tüsistused. «Loobuda ravist võimalikke tüsistusi kartes ei ole hea alternatiiv, sest tegemist on tõsise haigusega, millest ei ole võimalik ilma ravita paraneda,» ütles arst. Ta lisas, et viimase kümnendi jooksul on kirurgilised võtted ja kiiritusravi meetodid väga palju täiustunud ning tõsiseid tüsistusi, mis halvendavad tugevalt patsiendi elukvaliteeti, esineb harva.
Terviseeri || 11
postimees, 14. november 2017
SILMAD. Tänapäeva nutiajastul kipuvad inimesed oma silmi liigselt koormama ja nii on tagajärjeks probleemid, mida saaks puhkepauside ja harjutustega ära hoida.
Silmade tervist tasub hoida Ann-Marii Lõhmus Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku arst-resident silmahaiguste erialal
ennetus
E
i saa öelda, et arvuti või televiisori vaatamine iseenesest silmadele halvasti mõjuks. Samuti ei saa tee seda ka lugemine. Tuleb aga meeles pidada, et kõike tuleb teha mõõdukalt. Liigselt lähedale ja eriti ekraanile vaatamisel suureneb oluliselt koormus silmadele ning tihti unustatakse silmade puhkamiseks pause teha.
Ülekoormatud ja kuivad silmad Näiteks koolilapse puhul on koormus silmadele koolitööst niigi suur. Kui pärast koju jõudmist mitu tundi järjest arvutivõi telefoniekraani jälgida, väsivad silmad ära. Sageli ütlevad lapsed, et vajavad puhkust koolitööst ja veedavad vaba aja arvutis meelt lahutades. Kuigi vaim ehk puhkab, siis silmadele on see veelgi suurem koormus. Samamoodi unustavad end arvuti taha töötama või vaba aega veetma ka täiskasvanud. Inimene pilgutab silmi automaatselt. Kui aga pingsalt pik-
ka aega lähedale vaadata ja teha süvenenult tööd, pilgutatakse silmi oluliselt harvem. Seetõttu kuivab silmapind kiiremini ja pisaravedelikku toodetakse vähem. Tekivad erinevad kaebused. Silmad kipuvad väsima ja punetama. Kuivusest tekib ebamäärane kihelustunne või liivateratunne silmades. Kurdetakse ka, et silmad jooksevad tihti vett ja on märjad. See on samuti silmakuivuse sümptom, kuigi võib esmapilgul tunduda ebaloogiline. Pikemat aega lugedes võivad tekkida ka peavalud ja raskused teksti teravustamisel.
bes kümme minutit. Silmadele teevad head näiteks ringjad liigutused, erinevates suundades või kaugusesse vaatamine. Sobivaid harjutusi leiab ka guugeldades. Silmade tervisele mõeldes tuleks hoida korras ka üldtervis. Näiteks suhkruhaigetel on otsene seos keskmiste veresuhkruväärtuste ja silmaprobleemide vahel. Kui veresuhkrud, kolesterool ja vererõhk on kontrolli all, siis on ka silmapõhjade seisund rahulik. Kui aga suhkrunäitaja on pidevalt liiga kõrge, on samuti silmahädad kerged tulema.
Aita oma silmi ise Eelpool nimetatud sümptomite korral tuleb esimese abinõuna kindlasti anda silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse, näiteks siseruumis viibides aknast välja. Üldreegel on, et 45 minutit võiks olla lähitööd ja 15 minutit puhkust. Puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid virgutust vajab kogu organism. Silmi tuleks ka tihedamini pilgutada. Kui sellest ei piisa, võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid kunstpisaraid ehk niisutavaid silmatilku. Võib proovida ka võimlemisharjutusi, mis aitavad vältida silmade väsimist. Neid tasub teha paar korda päevas, korraga um-
Kui pingsalt pikka aega lähedale vaadata ja teha süvenenult tööd, pilgutatakse silmi oluliselt harvem. Seetõttu kuivab silmapind kiiremini ja pisaravedelikku toodetakse vähem.
vad silmadele piisava päikese- ja UVkiirgusekaitse. Kui tööd tehes on oht, et midagi võib silma lennata, tuleb alati kasutada kaitseprille. Näiteks metallvõõrkehad silmapinnal on väga valulikud, tekitavad silmas tugevat punetust ja pisaratevoolu ning sageli peab neid silmast eemaldama silmaarst. Oluliselt lihtsam on enne töö alustamist prillid ette panna. Silmapinna söövituse korral peab silma kohe ja pikka aega ohtra puhta veega loputama. Nii tuleb käituda, kui silma satub kogemata potentsiaalselt ohtlik aine, näiteks kodukeemia või liim. Mida kiiremini ja rohkem loputada, seda väiksem on tõenäosus silma kahjustada. Silmatraumadega tegelevad näiteks Ida-Tallinna keskhaigla silmaarstid ning vahetult pärast loputamist tuleb tulla valvesilmaarsti juurde kontrolli.
Eestlaste sagedasemad silmaprobleemid
Talvisel lumisel ja päikeselisel perioodil muutuvad aktuaalseks päikeseprillid. Neid valides tuleb meeles pidada, et optikakauplustest ostetud polaroidprillid võivad olla küll veidi kallimad, kuid on see-eest kvaliteetsed ja anna-
Väga paljudel silmaarsti juurde pöördujatest on probleem kuivade silmadega. Seda süvendavad ka tänapäevane elukorraldus ja nutiajastu. Paljud kasutavad juba noores eas regulaarselt, 4–5 korda päevas, kunstpisaraid. Ka krooniline blefariit ehk pikaajaline silmalaugude põletik
Silmi tuleb puhata ja hea on neid ka treenida. Foto: Panther Media/ Scanpix
ei ole harv nähtus. Sageli pöördutakse selle murega korduvalt valvesilmaarstile, kuna probleem pole nädalaga lahenenud. Tuleb aga teada, et paranemiseks võib kuluda 4–6 nädalat ja väga palju tööd peab tegema ka patsient ise: lauge tuleb masseerida, hoida laugude hügieenitingimusi ja neid pidevalt salvitada. Valvetoas näeb silmaarst igas vanuses patsiente, kelle mure on äkki tekkinud suur punetav turseline punn silmalaul. Siis võib olla tegemist halaasioni ehk rahetera ehk silmalau sees oleva rasunäärme ummistusega. Kuigi halaasion näeb üsna ebameeldiv välja, ei mõjuta see patsiendi nägemisteravust ega ole nakkav. Väga sage probleem just vanemaealiste patsientide seas on kollatähni lupjumishaigus ehk maakuli degeneratsioon.
Haigus algab tavaliselt pärast 50. eluaastat. Veel on kroonilistest haigustest sagedamini esinevad glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae ja diabeetiline retinopaatia ehk suhkruhaigusest tingitud silmahaigus. Esimese puhul on suurenenud silma siserõhk ja see kahjustab aegamööda silmanärvi. Teisel puhul on tegemist diabeeditüsistusega, kus liig kõrge veresuhkur kahjustab silmamuna võrkkesta ehk reetinat. Sel juhul tuleb käia kogu elu regulaarselt silmaarsti või -õe vastuvõttudel. Kõige sagedasem operatsioon silmakirurgias on kindlasti katarakti ehk hallkae ehk hägustunud silmaläätse vahetus. Opereeritakse neid patsiente, kellel hakkab hallkae häirima igapäevast elu.
Kiire ja looduslik niisutus
kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.
põhjustatud ü
Kui kuiva Meditsiiniseade
Säilib peale esmast avamist 6 kuud
Vabasta oma silmad
Arvuti kasutamine
• • • •
ast . konn
Säilitusainevaba
e
e sk tk
Kontaktläätsed
mb rit s
Artelac Splash annab Teie silmadele t agasi s är a ning vär skus e. Toote s sisalduv looduslik niisutaja hüaluroonhape rahustab ja värskendab teie silmi, leevendade s väsinud, pinges ning isegi vesiste silmade sümptomeid.
Küttesüsteemid Konditsioneer Saaste (näiteks sigaretisuits) Ilmastik (tuul)
OLETE KONTAKTLÄÄTSEDE KANDJA? Artelac Splash sobib nii pehmete kui ka jäikade kontaktläätsede niisutamiseks kandmise ajal ning parandab kogu päeva jooksul kontaktläätsede kandmismugavust.
Saadaval hästivarustatud apteekides
ART-EE-1711-29
d on
silm as
i om pt m
s va
ü
us l i k h a n ism d n e Uu bame h e p um ta b õig et! vä l j u se to o d kogu