Tervise Extra, oktoober 2012 by Postimees

tervise extra teemaleht

Järgmine

TERVISE EXTRA

erinumber ilmub

MÄRTSIS

2013

8. oktoober 2012

tervise extra

8. oktoober 2012

Külmetushaigus ei teki külmetamisest Haigust, mis algab üldise halva enesetunde, kurguvalu, köha, nohu ja sageli palavikuga, nimetatakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniks või sageli ka külmetushaiguseks. Tegelikult pole vallandajaks mitte külmetamine, vaid sarnaseid sümptomeid põhjustab üle kahesaja erineva viiruse tüübi.

aigestumine on küll kõrgem sügistalvisel perioodil, kuid ilma viirusteta siiski haigust ei teki. Kõige sagedasem on haigestumine eelkooliealiste laste seas, kes põevad aastas keskmiselt viis korda, ent ei ole harukordne, kui laps põeb aastas 10-12 haigusepisoodi. Täiskasvanud haigestuvad keskmiselt 2-3 korda aastas. Registreeritud ülemiste hingamisteede ägedate haigusjuhtude arv Eestis on ligi 200 000 aastas. Haigestumist soodustab suitsetamine või laste puhul ka kokkupuude tubakasuitsuga ning lastekollektiivis viibimine. Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon on iseparanev haigus. Nohu ja kurguvalu taanduvad enamasti nädalaga. Köha taandub kolmveerandil juhtudest kahe nädalaga, kuid võib kesta ka kauem. Kuna külmetushaigust põhjustavad viirused, siis antibiootikumravi ei mõjuta haiguse kulgu. Samuti ei vähenda multivitamiinid ja toidulisandid haigestumise riski. Seega jääb üle vaid oodata haiguse möödumist ning üritada leevendada sümptomeid.

soolalahus aitab Nohu korral on oluline leevendada ninahingamistakistust ning vähendada sekreedieritust. Imikutel ja väikelastel, kes ei oska nuusata, võib nina tühjendamisel olla abi ninaaspiraatorist. Nina puhastamiseks sobivad ka soola- või meresoola lahused. Ninna pihustatavad limaskesta turset alandavad ravimid sobivad nii täiskasvanutele kui ka üle kaheaastastele lastele. Seevastu tabletina manustatav pseudoefedriin sobib vaid vanematele lastele ja täiskasvanutele. Ninna pihustatavaid ravimeid võib kasutada vaid 3-4 päeva, seevastu tabletiravi nädala vältel. Arsti poole peaks pöörduma siis, kui nohu ei taandu kahe nädala jooksul. Köha leevendamiseks peaks nii lapsele kui ka täiskasvanule pakkuma juua. Kurguärrituse leevendamiseks peaks jook olema soe või jahe, kuid mitte kuum. Selleks, et neelu sattunud ninasekreet ei tekitaks köha, on oluline nina puhastada. Vahel leevendab nii nohu kui ka köha, kui voodis peaalune kõrgemaks tõsta. Võib kasutada leebeid rahvameditsiini vahen-

deid: mett, sibulasiirupit, rindkere määrimist hanerasvaga. Kindlasti ei tasuks kasutada vahendeid, mis võivad tekitada valu, ebamugavust või põletuse ohtu, nagu kuuma auru hingamine, sinepiplaastrid vms. Käsimüügiravimitest on köha puhul vähe kasu. Suitsetamine või tubakasuitsuses ruumis viibimine soodustab köhaärrituse püsimist. Arsti juurde peaks minema siis, kui alla üheaastasel lapsel on tekkinud äge köha, laps hingab raskelt või häälekalt või kui köha ei möödu kolme nädala jooksul.

Aspiriin ei sobi Palavik ei ole üldiselt ohtlik, kui see pole üle 40 kraadi. Samas ei ole ka kehatemperatuuri väärtust, mille korral ei tohiks palavikku alandada. Palavikuravimit võib võtta siis, kui on vaja leevendada üldist halba enesetunnet, kurgu-, pea- või kõrvavalu. Samuti võib pärast palaviku alandamist hakata laps paremini sööma või jooma. Palaviku alandamiseks sobib paratsetamool või ibuprofeen, aspiriin lastele ei sobi. Palaviku tõustes tekib tavaliselt vappekülm – sellises olukorras tuleks panna soojalt riidesse ja vajadusel katta tekiga. Kui palaviku ajal on palav, käed ja jalad on soojad, siis peaks riietuma kergemalt – nii, et oleks mugav. Hea on pakkuda piisavalt juua. Kuidas vältida haigestumist? Parim viis haiguse ennetamiseks on võimalikult palju viibida värskes õhus, tuulutada tube ning pesta hoolikalt käsi. Viiruste levik toimub peamiselt käte vahendusel ja väga lähedase kontakti kaudu. Juba lapsi peaks õpetama köhides ja aevastades katma suu pabertaskurätikuga või küünarvarrega. Gripp on ainuke ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon, mida on võimalik ennetada vaktsineerimisega. Eriti oluline on vaktsineerida eakaid ja krooniliste haigustega isikuid. Gripp kulgeb oluliselt raskemalt, kui teiste viiruste põhjustatud infektsioon ning sageda-

Palaviku tõustes tekib tavaliselt vappekülm – sellises olukorras tuleks panna soojalt riidesse ja katta tekiga.

FOTO: SCANPIX

Anneli Rätsep, perearst

Käsimüügiravimitest on köha puhul üldiselt vähe abi. Köha leevendamiseks peaks nii lapsele kui ka täiskasvanule pakkuma juua, mis ei tohiks olla liiga kuum.

Arsti poole peaks pöörduma, kui • alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik; • laps on väga loid ega mängi päeva jooksul üldse; • laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada; • laps hingab raskelt või häälekalt; • laps keeldub joogist; • palavik on kestnud rohkem kui kolm ööpäeva; • esineb püsiv ebatavaline naha värvuse muutus (sinakus) ja lööve. Kui haige terviseseisund teeb muret, siis helistage pereõele või perearstile. Õhtul, öösel või nädalavahetusel saate nõu küsida telefonil 1220.

mini tekivad tüsistused. Haigus algab tavaliselt tugeva pea-, liigese- ja lihasvaluga, millele lisanduvad köha ja nohu. Üldjuhul on gripi korral palavik 39–41 kraadi piires ning üldseisund suhteliselt halb. Haiguse esimese paari päeva jooksul on võimalik kasutada ravimit, mis võib haiguse kulgu kergendada. Ravimi saab määrata arst. Seetõttu peaks gripi kahtluse korral konsulteerima pereõe või perearstiga.

Köha pole takistus Alati tekitab küsimusi, millal võib minna kollektiivi. Palavikuga ja halva enesetundega ei tohiks last saata lasteaeda või kooli ega minna tööle. Kui aga haigus hakkab taanduma ja enesetunne on hea, siis ei ole kestvam köha ega nohu takistuseks kollektiivi naasmisel. Ema või isa saavad oma last haiguse ajal pidevalt jälgida, meditsiinitöötajatel on selleks vaid paarkümmend minutit

ning seejuures ei viibi laps talle tuttavas keskkonnas. Kui lapsel palavikku ei ole, ta sööbjoob tavapäraselt ning mängib ja tegutseb aktiivselt, siis tuleb ta ka kollektiivis toime. Laste eraldamine kollektiivist ei aita viirusinfektsioonide levikut vältida, sest isik on nakkav juba päevi enne haigussümptomite avaldumist, teisalt pärast mõnepäevast haiguse kestust ei ole isik enam teistele nakkav, kuigi nohu ja köha võivad püsida kauem. Seetõttu on näiteks Skandinaavia maades tavaline, et nohu ja köhaga, kuid hea üldseisundiga lapsed käivad lastekollektiivis ning viibivad õues. Lapsevanemad saavad käia tööl ega pea muretsema lastehoiu pärast. Pereõed ja perearstid võivad vajadusel lapse seisundit hinnata ning aidata emal-isal otsuseid teha, kuid meditsiinitöötajate kohus ei ole kirjutada arvukaid tõendeid ei kooli ega lasteaeda.

Teemalehe toimetaja: Eger Ninn Projektijuht: Marge Martjan Küljendus: Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees egerninn@gmail.com marge.martjan@postimees.ee | tel 666 2317 Makett: Andrus Rebane Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202

tervise extra

8. oktoober 2012

Ravimtaimedega talvele ja viirustele vastu

iiruste ja külmetuse korral soovitab taimetark ja ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke ennast isetehtud salviga kokku määrida ning kindlasti üks soe taimetee juua. Tee võiks teha kas iisopist, salveist, kibuvitsast, kassinaerist või miks mitte ka pärnaõiest. «Kõigist neist võib ka segu teha ja siis juua,» möönis Luke. Kui inimene on külmetanud, tuleks naise sõnul minna sooja vanni, duši alla või sauna, ja kui neid võimalusi pole, siis kasvõi süüa kuuma suppi. «Peaasi, et supis oleks palju ürte sees. Kindlasti tuleb ennast ka millegagi määrida ning siis soojas ja rahus olla. Kui on gripiviirus, siis on väga hea puhastav angervaksa- või pärnaõietee.» Juba suvel tasuks varuda igasuguseid taimi, millest teha elujõuteed ning mis tugevdavad organismi. «Tugev organism ei jäägi tegelikult haigeks, kui õigesti süüa ja juua,» sõnas Luke. Ravimtaimeaia köhatees on jahvatatud männipungi, iisopit ja aed-liivateed – kõik need taimed on pisikuid hävitava toimega, sisaldavad rohkesti eeterlikku õli ning on seetõttu hingamisteid puhastava toimega, selgitas retseptide autor. Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külme-

tuse üheks tunnuseks just valus kurk. «Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on meie enda pere lemmiktee külmetuse korral,» sõnas naine. Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad limaskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsamarjadest teha siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest. Ameerikas süüakse külmetushaiguse korral tihtipeale kanasuppi, mille saladus peitub Luke sõnul just selles, et supis on kasutatud palju ürte, paprikat ja tšillit. Eesti inimestele soovitas taimetark tervendavat suppi tehes kasutada meil kasvavaid ürte nagu tšilli, küüslauk ja tüümian, millest viimane aitab näiteks suurepäraselt ka köha korral. Sageli kasutatakse külmetushaiguse leevendamiseks sibulat, küüslauku, ingverit, mett

Iisop on soojendava toimega, palavikku alandav ja higistama ajav. See on meie pere lemmiktee külmetuse korral.

Köhatee • • • • • •

Iisop kassinaeris, pune, aed-liivatee, männipungad, kibuvitsamarjad.

Külmetuse tee • • • • • • •

Iisop pune, vaarikaürt, päevakübar, õunakoored, pihlakamarjad, kibuvitsamarjad.

Gripisupp Foto: Raigo pajula

Eger Ninn egerninn@gmail.com

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke soovitab kõikvõimalikke taimi varuda juba suvel, et neist siis organismi tugevdav elujõutee kokku segada. ja sidrunit, mille kohta taimetark ütles, et ega need halba ei tee. Nii sibulas kui küüslaugus on väävliühendeid, mis hävitavad mikroobe. Küüslauku ja sibulat tasuks kindlasti kasutada ka toidus ja salatites. Ingver parandab vereringet ja soojendab. Sidrun peaks aga olema mahedalt kasvatatud, sest siis saab seda kasutada koos koorega, nentis Luke. «Muidu suurt mõtet pole – koo-

res on eeterlikud õlid, aga üldise välismaiste asjade vaimustuse kõrvale pakuks mee sisse hoopis eestimaist ebaküdooniat ja jõhvikat. Neis on ka palju Cvitamiini. Lisaks on jõhvikad palavikku alandava ja puhastava toimega.» Hea C-vitamiini allikas on veel must sõstar, mis on antioksüdantide poolest üks rikkamaid taimi. Mari ise sobib suurepäraselt toiduks, taimelehed

• Voki või prae veisehakkliha (võib ka muu liha olla). • Tükelda seller, porgand, sibul, küüslauk, paprika ja tükike tšillipipart. Hauta liha viis minutit, lisa vesi ja keeda. • Maitsesta ürdisoola, pune, iisopi ja liivateega. Serveeri rohelise peterselliga. Supp on soojendav, mürkaineid väljutav, mineraalainete varu taastav ning sobib hästi külmetushaiguste ja gripi korral. Allikas: Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine

aga teeks. «Sinep ja mädarõigas on head looduslikud antibiootikumid. On aga kurb, et nendest piisavalt ei räägita.» Lisaks eespool mainitutele tõi Luke välja veel kaks organismi turgutavat taime – immuunsüsteemi tugevdava ja baktereid hävitava toimega purpur-siilkübara, millest saab teha nii tinktuuri kui teed, ning suure C-vitamiini ja karoteeni sisaldusega energiapommi astelpaju. «See ei

sobi aga kõigile, näiteks mao ülihappesuse korral. Sama on ingveri ja laukudega, aga eks igaüks leiab oma.»

Loe lisa: Täpsemat infot ravimtaimede, erinevate retseptide ja koolituste kohta saab Karepa ravimtaimeaia veebilehelt ravimtaimeaed.ee.

tervise extra

8. oktoober 2012

Külma ilmaga ei pea õues jooksmisest loobuma Arvestades meie kliimat tuleb jooksusõpradel treenida küllaltki pikka aega külma ja tuulise ilmaga. Harry Lemberg,

Tuule ja õhutemperatuuri koosmõju 10 ºC

laskvust. Riidekihtide vahele jääv õhukiht kaitseb külma eest. Liigne soojus ja higi peab haihtuma kehapinnalt õhku, mitte jääma riidekiududesse pidama. Riiete niiskumise korral kaotavad nad võime soojust isoleerida. Just niiskus on see, mis soodustab ja kiirendab mahajahtumist ning on kahjulik tervisele. Eriti just külma ja tuulise ilmaga haihtub õhku rohkem soojust, kui organism suudab toota ja selle tulemusel võib tekkida ebameeldiv külmatunne, mis võib viia hüpotermia tekkimiseni. Hüpotermia on küllaltki tavaline nähtus algajate maratonijooksjate puhul, kes jooksevad distantsi teise poole tunduvalt aeglasemalt kui esimese, samas ei suuda nende organism säilitada distantsi teisel poolel normaalset kehatemperatuuri. Hüpotermia esimesed sümptomid on külmavärinad, lõdisemine, uimasus ja liigutuste koordineerimatus. Kergest hüpotermiast jagu saamiseks piisab passiivsest ülessoojendamisest enda kehasoojuse abil. Selleks tuleb minna sooja ja panna selga kuivad riided. Riietus on välitreeninguteks optimaalne, kui treeningu algul tunnete kerget jahedust, mis pärast 10–15-minutilist liikumist kaob. Kui aga tunnete, et on liiga soe, võtke üks riidekiht vähemaks.

amuti peetakse paljud maanteejooksuvõistlused samades tingimustes. Küll aga ei pea külm ilm ning lühikesed sügis- ja talvepäevad tähendama, et lemmiktegevusest tuleks loobuda, teha treeninguid kergejõustikuhallis ja jooksulindil või tegeleda hoopis mõne tubasema tegevusega. Et treenimine külmas ja tuules ei teeks kahju, tuleb treeningutel ja võistlustel arvestada teatud reegleid. Oluline on õige riietumine, mis sõltub treeningu iseloomust ja koormusest. Riietus ei tohi olla liiga paks ega õhuke. Mõlemal juhul tekib külmetusoht: esimesel juhul võimaliku jahtumise tõttu pärast liigset higistamist, teisel juhul keha jätkuva jahtumise tõttu. Külmaga treenides on oluline jälgida, et sõrmed, varbad ja kõrvad oleksid soojas. Kõige sobivam on kasutada sellist riietust, mis võimaldaks riietusesemete lisamist või eemaldamist vajaduse järgi. Lisaks eeldab jooksmine rõivastelt kergust ja elastsust. Mitu riietuseset kaitseb keha paremini külma eest ja hoiab soojana. Riietusesemete valikul tuleb arvestada nende soojusläbi-

• 5 päeval majutus, üks koht 2-kohalises toas (lisatasu ühekohalise toa eest 9.50 € 1 päev ja sviidi eest 32 € 1 päev) • 5 hommikusööki • 4 õhtusööki • iga päev 2 lõõgastavat protseduuri: pärlivann loodusliku mineraalveega ja 25 min käsimassaaþi • veepargi ja saunade ning jõusaali piiramatu kasutus lahtioleku aegadel Saabumine Setomaale pühapäeval alates kella 19-st Lahkumise päeval palume toad vabastada kell 15.00 Info ja broneerimine tel +372 799 3901 või info@spavarska.ee

Hind

200ÅUR/

inimene

–10 ºC

–15 ºC

–20 ºC

–25 ºC

0 m/s

–5

–10

–15

–20

–25

2 m/s

–1

–6

–11

–16

–21

–26

4 m/s

–1

–7

–13

–18

–24

–30*

–37

6 m/s

–4

–10

–17

–24

–30*

–37

–43*

8 m/s

–6

–13

–20

–27

–34*

–41

–48*

Soovitused treeninguteks riietumisel külma ilmaga

1. Ihu vastas olevas riidekihis tuleks vältida puuvillasest materjalist niiskust imavaid riideid. 2. Alusriietuseks sobivad niiskust läbilaskvad tehismaterjalid. Sellisel juhul imendub niiskus ihult riidekihtide vahele ja haihtub kiht-kihilt õhku. Klassikaliseks alusriietuseks on kvaliteetne pikk spordipesu, mis valmistatakse mitmesugustest tehismaterjalidest (polüpropüleen, polüester, kapilen, thermax jne), mille kohta on spordirõivastel ka vastav märge.

Külma ilmaga saab väljas joosta veel päris pikalt, kui valida õiged riided.

(laih - Seto keeles kerge, kohev) Ainult perioodil 30.09 - 30.12.2012

–5 ºC

Allikas: «Jooksuga tippvormi» Ari Paunonen ja Seppo Antila

T! T E K A UUS P

Seto laih (E-R)

0 ºC

*Katmata nahk on külmumisohus

2x foto: Scanpix

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige ja treener

5 ºC

3. Ülerõivad peaksid olema õhku läbilaskvast, kergest, aga samas vett ja tuult pidavast materjalist ning kergesti avatavad, et vajadusel üleliigne soojus paremini välja pääseks. Kõik avad, nagu kaelus, varrukad ja alumine osa, peavad olema organismi soojakadude vähendamiseks tihedalt suletavad. Hea pealisrõivas püsib kerge ka märjaks saades. See, kui tõhusat kaitset külma, niiskuse ja tuule vastu tahetakse, on individuaalne. 4. Olulised on müts ja kindad. Tuleb meeles pidada, et kaotame oma kehasoojusest pea, käte ja jalgade kaudu päris palju. Seetõttu peab müts andma sooja, kuid laskma ka peal hingata. Higist märg pea ei ole tervisele hea. Mõne külmakraadiga piisab sõrmikutest, aga kui temperatuur langeb tugevasti alla nulli, on vaja kahekordseid sõrmikuid. Kuumatunde tekkimisel saab sõrmikud vajadusel käest ära võtta ja siis jälle tagasi panna. Kui ilm on tõesti väga külm ja tuisune, on soovitav kasutada spetsiaalseid näomaske, mis katavad ära kõrvad, nina ja suu. Sellistel maskidel on hingamiseks ninapilu ja niiskuseprobleeme ei teki. Kindlasti ei sobi selline mask intensiivseks treeninguks, pigem ikka rahulikuks liikumiseks. 5. Jalga soovitatakse panna polüpropüleenist sokid, mille peale võib tõmmata veel õhukesed villased sokid. Villa soojapidamisvõime ei halvene ka niiskuse sidumisel. Heal jooksusokil ei ole hõõrumist tekitavaid õmblusi. Tähtis on, et Achilleuse kõõlused oleksid kaetud ja soojas. 6. Kuna paljud treeningud toimuvad õhtusel ajal, tuleb kindlasti kanda helkurit. Tavaliselt on jooksurõivastel juba helkurpaelad küljes, kuid nendest ei piisa. Pimedas treenimisel võiks lisaks kasutada helkurvesti. 7. Talvel väljas joostes vali hoolega teid ja kohta, kus treenida. Konarlik ja libe tee ei sobi jooksmiseks. Hangi endale talveks ja külmal ajal treenimiseks sobilikud jalanõud. Tähtis on, et need poleks liiga väikesed ning võimaldaksid panna jalga paksemad sokid. Paljudel jooksukingadel kaob külmaga elastsus, mistõttu väheneb nende amortiseerimisvõime. Meie talvetingimustes sobivad jooksukingad, mille amortisatsiooniomadused põhinevad talla vahekihtides asetsevatel hõljukitel ja mille tallas on sügav muster. Viimane aitab hästi libeda pinnase puhul. Ka jaheda ilmaga treenides tuleb tarvitada vedelikku. Me ei tunneta hästi külmas higistamist, kuid aktiivse õhuvahetuse tõttu on treeningul soovitav juua, et vältida vedelikupuudusest tekkivat alajahtumist. 8. Kui häid talviseid treeninguriideid pole käepärast, võiks kasutada soojakreemi. Sellega peaks sisse määrima eelkõige jalalihased, käed, selja ja rinna. Kindlasti ei tohi panna palju kreemi, sest siis võivad määritavad piirkonnad liiga kuumaks minna. Kasutatavad soojasalvid ei tohiks sisaldada vett. 9. Külma ilmaga tuleb jälgida ka tuule tugevust. On arvestatud, kui palju muudab tuul ilma külmemaks. Treeningute planeerimisel peab arvestama, et tuulise ilmaga on soojakadu tavalisest suurem. Planeeri jooksutreening nii, et alguses jooksed vastutuult ja treeningu teises pooles pärituult. 10. Külma ilmaga ei pea treeninguplaani alati täitma sajaprotsendiliselt. Tuleb olla paindlik ja teha tingimustest olenevalt plaanis muudatusi.

tervise extra

8. oktoober 2012

Elektriravi aitab taastumisel valust üle saada

Eger Ninn egerninn@gmail.com

aastusarst on passiivsete taastusravivõtetega tegelenud juba aastakümneid, mistõttu tunneb ta protseduure sügavuti ning oskab nende tõhususele ka adekvaatse hinnangu anda. «Need meetodid, mida me kasutame, on väga auväärse ajalooga. Eelmise ühiskonnakorra ajal kasutati palju passiivseid taastusravi võtteid, millest üks osa ongi elektriravi. See oli täiesti tavaline, et inimene sai mitmeid eri liiki elektriravi protseduure». Siiski on Audova sõnul kõige olulisem see, mida inimene ise teeb ehk teisisõnu aktiivne osalemine taastusravi käigus. See tähendab liikumisravi ja ravivõimlemist. «Valdavalt on passiivsete ravivõtete kasutamise eesmärk kergendada liikumisravi läbiviimist, vähendada valu ja muuta kudesid elastsemaks. Samal ajal on ka protseduurid, millega saame teatud piirkondades verevarustust parandada. Ja kui verevarustus on parem, on ka haigus kergemini taandatav,» kirjeldas ta elektriravi toimemehhanismi.

Kombineeritud meetodid Kui taastusravist üldisemalt rääkida, pole ei kroonilistel ega ka ägedatel juhtudel valdavalt ühte võtet, mis inimese terveks teeks. Et tulemus oleks tõhusam, peab taastusravis kombineerima mitut meetodit – lisaks ravivõimlemisele, elektriravile, vesiravile, massaažile ka näiteks parafiinija nõelravi, manuaalteraapiat ning psühholoogilist nõustamist. «Võtmetegelaseks taastusravis on ikkagi patsient – tema suhtumine ravisse ja see, kuidas me suudame haigele selgeks teha, kui tähtis roll on temal endal selles protsessis. Meie suuname ta teeotsale ja edasi on juba tema valik,» möönis taastusarst. «Kui meil on näiteks nimmevaluga patsient, suunan ta liikumisravisse ja panen talle juurde ka elektriravi, siis on juba minu ülesanne püüda patsiendile selgeks teha, et elektriravi on vaid abistav meetod, mis vaigistab valu,» lisas ta. Elukvaliteedi parandamiseks peab inimene ise vaeva nägema, sest niisama toolil istudes terveks ei saa. «Elektriravi efekt on tegelikult küllaltki hea. Põlata seda protseduuri pole küll mingit põhjust,» nentis tohter.

sioonist, kaebustest ja kõigest muust valime meetodi. Elektriravi aitab luua paranemiseks võimalikult soodsad tingimused.» Elektriravi on üldine termin, hõlmates erinevate füüsikaliste tegurite kasutamist, mille saamiseks tuleb n-ö stepsel seina pista. «Me kasutame ultraheli, mis on tegelikult mehaaniline energia. Kasutame magnetvälja toimet, mis on tõhus traumajärgsete seisundite, liigesevaevuste puhul ja veel paljudel muudel juhtudel. Lisaks on kasutusel laserravi ning valgusravi eri liigid, kõik oma konkreetsete mõjudega,» selgitas Audova. Tema hinnangul on täiesti teenimatult lükatud kõrvale kõrgsagedusvoolu kasutamine. Tohter meenutas, et praegu keskealised või ka vanemad inimesed mäletavad tõenäoliselt päris hästi kunagi laialdaselt kasutatud ultralühilaineravi. «Kui oli põskkoopapõletik, kurk haige või köha, pandi klapid haige koha juurde ja tekkis soojatunne. Ultralühilaine toime ei ole sugugi vähemaks jäänud, et me seda ei kasuta – see toime on täiesti olemas ja too on igati auväärne meetod,» sõnas ta ning lisas, et praegu liialdatakse paljudel juhtudel medikamentidega, kuigi sellised mured saaks lahendada ka lihtsate looduslike ja füüsikaliste vahenditega. Millal elektriravi kasutada, otsustab taastusarst. Kuna see on tasulinte teenus, tuleb arstil arvestada ka patsiendi rahaliste võimalustega.

Vähki ei põhjusta Nagu paljude teiste ravivõtete puhul, on ka elektriravis vastunäidustused, mil seda kasutada ei saa. Näiteks südame- vm elektrilist stimulaatorit kasutavale patsiendile see variant ei sobi. «Oskuslikult tuleb ravi korraldada juhul, kui patsiendil on liigeseproteesid või kui tal on kuskil metallist nõelad-naelad. Kindlasti peame olema ettevaatlikud südameprobleemide ja rütmihäiretega patsientidega ning kui on teada, siis kasvajahaiguste korral,» loetles taastusarst raskendavaid asjaolusid. Väite kohta, et elektriravi võib põhjustada vähki, ütles Audova, et seda teemat on palju uuritud. Ameerika teadlased on näidanud, et ainsana praegu kasutusel olevatest meetoditest on mutageenne toime ultraviolettkiirgusel, mida kasutatakse näiteks solaariumites. Teiste tegurite puhul sellist toimet leitud pole.

Põhjus määrab ravi Elektriravi puhul kasutatakse erinevaid meetodeid, igal viisil on kindlad näidustused ja vastunäidustused ning konkreetse ravi määrabki taastusarst. «Kui hakkame valu ravima, siis taastusarst peab kindlasti teadma valu põhjust. Olenevalt patsiendi üldisest füüsilisest kondit-

Elukvaliteedi parandamiseks peab inimene ise vaeva nägema, sest niisama toolil istudes terveks ei saa.

Foto: Scanpix

Elektriravi on üks taastusravi passiivne vorm, mida kasutatakse traumade ja vigastuse korral liikumisravi kõrval, et leevendada valu ja soodustada funktsiooni taastumist, selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova.

Elektriravi on taastusravis vaid toetav meetod, mis vähendab valu ja muudab liikumise lihtsamaks.

protseduurid Elektriravi hõlmab mitmeid erinevaid vooluliike: • Alalisvoolul töötab galvaaniline aparaat, millega saab teha protseduure erinevate ravimitega, mis toimivad valuvaigistavalt, turset alandavalt ja spasme lõõgastavalt. Protseduur võib kesta 15–30 minutit. • Sinusoidaal-moduleeritud voolude abil saab leevendada valu ja stimuleerida lihaste tööd. • Interferentsvoolul on väiksem ärritav toime, seepärast on sobiv kasutada ägedas faasis, näiteks õlaliigese periartriidi korral. • Diadünaamilisel voolul on kiire valuvaigistav toime, kus ravi tulemus peab olema tunda 3–5 ravikorra järel. • Impulssvoolude aparaadil on mitmed erinevad voolud: ▫ Träberti vool – valuvaigistava ja verevarustust parandava toimega. ▫ Stohhastiline vool – valuvaigistava toimega, eriti hea õlaliigese periartriidi ja epigondüliitide korral. ▫ TENS-vool – krooniliste närvija lihasvalude korral neile patsientidele, kellel on tundlikkusehäireid. ▫ Selle aparaadiga saab teostada veel simultaanravi ultraheliga. • Ultralühilaine tekitab soojuse kõikides kudedes, tänu millele väheneb põletik ning alanevad turse ja valu. • Darsonvalisatsioon on kõrge sageduse ja väikese voolutugevusega vool, kus inimese naha ja elektroodi vahel tekib sädelahendus, mis parandab kudede ainevahetust ja verevarustust ning vähendab valu. Allikas: Tartu Ülikooli kliinikum

tervise extra

8. oktoober 2012

Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees

Üksinda muremõtete mõlgutamise asemel tasub pigem otsida aktiivset tegevust, mis kurvad mõtted eemale peletaks.

Pime aeg tuleb ise rõõmsaks mõelda Talvist stressi tekitavad mitmed füsioloogilised tegurid, mis on seotud vähese valguse ja pimeda ajaga ning mängus on kogu keha keemia. Eger Ninn egerninn@gmail.com

liinilise psühholoogi Inge Asi sõnul on aga halbade emotsioonidega hakkama saamisel peamine muuta oma suhtumist. «Kui ma mõtlen, et pimedus, pori, vihm ja külm on pahad ja et minu kehas ongi kõik

niimoodi, siis ma hakkangi ennast nii tundma. Mina rõhun kõige rohkem mõtlemisele. Neile sõnadele, mida ma endaga rääkides kasutan. Miks ma ei võiks hoopis mõelda, et nüüd mul ongi rohkem aega magada, tolm ei paista välja, suured tööd on ära lõpetatud ja ma lihtsalt põõnangi kauem,» sõnas ta. Rääkides talvemasendusest

möönis psühholoog, et tema seletab seda patsiendile tavaliselt hästi lihtsalt – see on meie kehakeemia, mis lihtsalt toimib niimoodi ning tegelikult on kõik inimese tunded üks kehakeemia. Oluline on sellise sügistalvise masenduse puhul positiivse – või nagu Inge Asi seda nimetab – kasuliku meele hoidmine. See tähendab, et kui selle vastu väga ei saa, kuidas inimese psüühika ja organism on üles ehitatud, siis kindlasti on võimalik olukorda enda jaoks kuidagi kasulikuks mõelda. «Ma räägin ratsionaalsest ehk kasulikust mõtlemisest. Tunded aga tulevad sellest, et te olete juba midagi enne mõelnud – et ma tunnen ennast halvasti,» selgitas psühholoog ning lisas, et kui tema tõuseks hommikul üles mõttega, et on nii pime ja et üldse ei viitsi tööle minna ning et 63-aastasena oleks ta nõukogude ajal juba ammu pensionil olnud, siis juba see loob eelduse halvale enesetundele ja mossis meelele. «Aga ma mõtlen hoopis, et «Inge, sa saad hakkama! Oled tubli ja tuled toime! See on ju väga hea, et sul on töö!». Siis ma tunnen ennast kohe hoopis teistmoodi. Tunne tekib alles pärast seda, kui midagi on juba peast läbi lipsanud,» nentis ta.

Vaidlusta mõtteid Kõige olulisem on Inge sõnul just iseenda mõtlemise suunamine teisele rajale. Kui inimene on loomult ja geneetiliselt rohkem depressiivne, vajab selline mõtlemise suunamine harjutamist. «No aga ma lihtsalt olen selline. Mis siis! See on võimalik, kui ma tahan sellest august välja ronida. See ei ole nii, et siuhti, vehid käega ja lähebki üle. Aga kui ma ikka vaikselt katsetan, proovin ja tasapisi ikka järjekindlalt teen, siis see õnnes-

tub,» soovitas Asi olla meelekindel. Kognitiivkäitumusliku teraapia eesmärk ongi psühholoogi sõnul leida üles need veendumustes ja uskumustes olevad vead, mis meis kõigis on, ja siis järjepidevalt neid vaidlustada, kuni selline veendumus või uskumus lõpuks vaibuma hakkab. «Aga ega need päris lõplikult kuhugi ei kao, sest ajus me midagi kustutada ei saa. Küsimus on selles, kuidas nende raskete tunnetega hakkama saada, mis tulenevad meie mõtlemisest ja sellest, kui mõni probleem tekitab muret. Me ei saa öelda emale, et ära muretse oma lapse pärast. Ta ikka vaikselt tunneb muret. Aga kuidas ta sellega toime tuleb ja kuidas natukene kergem muretseda oleks, selles on küsimus,» möönis ta. Psühholoogi sõnul ei saa stressis ja pinges inimese aju piisavalt hapnikku ja vajalikke õnnehormoone (kehasiseseid endorfiine), mistõttu tuleks proovida rahulikult lõdvestuda ja sügavalt hingata ning keelata endale halbade mõtete mõtlemine selleks ajaks ära. Alles pärast rahunemist tasuks püüda uurida, mis pingeolukorra käivitas. Kindlasti tuleks halva meeleoluga otsida endale mingi muu tegevus, mis viiks mõtted mujale. «Peaks tegema ikka midagi sellist, mis haarab ka mõtteid kaasa ning paelub. Kasvõi hakata ristsõnu lahendama,» soovitas psühholoog ning lisas,

Stressis inimese aju ei saa piisavalt hapnikku, mistõttu tuleks rahulikult lõdvestuda ja sügavalt hingata.

et kindlasti tuleks käia väljas loodust nautimas. Ja ärge unustage inimestele naeratada, sest niimoodi tuleb positiivne emotsioon bumerangina tagasi. Loomulikult tuleb kasuks ka kerge ja meelepärane füüsiline tegevus. «Tegelikult mulle ei meeldi, kui räägitakse sügisest ja talvest kui süngest ja pimedast ajast. See on ju lihtsalt meie kliimavöötmes nii tavapärane, et suvele järgneb sügis, siis talv ja taas kevad ja suvi. Elus käib ju kõik niimoodi – on tõusud ja mõõnad. Varsti hakatakse rääkima jõulustressist, siis suvepuhkuse stressist, koolimineku stressist jne. Kõik on kinni meie suhtumises sellesse ja sõnades, mida kasutame endaga ja teistega rääkimisel,» möönis kliiniline psühholoog.

positiivne mõtlemine Aga võib-olla tuleb hoopis super aeg – võidan loteriiga, kohtun oma tulevasega, saan ametikõrgendust, perre sünnib laps või lapselaps tuleb kaugelt maalt tagasi. Muidugi on ka see ennustamine, aga sellise ennustamise korral tunneb inimene end hoopis paremini ja rõõmsamalt, näeb asju teisiti ning keha tunneb ja töötab ka teistmoodi, tõi Inge Asi välja võimalusi, kuidas ellu veidi positiivsust süstida. «Mul on meeles ühe polaarjoone taga elava Norra psühhoterapeudi sõnad, kes imestas meie inimeste kõrge stressivalmiduse ja masenduse üle: «Meil on ju kogu aeg pime. Ja kui siis saabub suvi, mis kestab vaevalt neli kuud, loodame ka päikest näha. Kui ta esimesel kuul end ei näita, siis usume, et küll ta teisel või kolmandal ikka paistab. Kui ta aga sel suvel üldse välja ei tule, siis oleme kindlad, et järgmisel aastal on ta taevas säramas niikuinii! Ning ei mingit stressamist!»,» tõi psühholoog lõpetuseks tabava näite.

Kuidas ennast depressiooni korral aidata • Ära kannata üksi, vaid otsi abi. Leia inimene, keda võid usaldada ja kellele oma muredest rääkida. • Hoia ennast tegevuses. Selleks sobib suurepäraselt näiteks jalutuskäik, sportimine, osalemine huviringis või miks mitte ka kodutööde tegemine. • Planeeri oma päeva vähemalt üks positiivne tegevus, mis teeks tuju paremaks ning pakuks rahulolu. • Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu pole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi. • Ka alkohol on kahjulik nii sinu tervisele kui meeleolule. See võib küll lühikeseks ajaks tekitada tunde, et mured kaovad, ent tegelikult muudab alkohol depressiooni veelgi raskemaks. • Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti ühel ja samal ajal magama, püüa enne uinumist tegeleda millegi lõõgastavaga ning väldi päevast magamist ja liigset voodisolekut. • Õpi ära lõõgastumine hingamis- ja lõõgastumisharjutuste abil. • Selgita lähedastele, et soovid aeg-ajalt omaette olla. Selgita neile oma vajadusi. • Probleemide korral alusta kõigepealt kergemate probleemide lahendamisest. Suuremad probleemid püüa aga jagada väiksemateks osadeks. Ära püüa lahendada kõiki probleeme korraga. • Pöördu terapeudi poole. Psühhoteraapia abil on võimalik lihtsamini tekitada muutusi oma tunnetes, mõtetes ja käitumises, mis aitavad leevendada või kõrvaldada depressiooni sümptomeid. Allikas: Tartu Ülikooli kliinikum

tervise extra

8. oktoober 2012

Apteeker vastab Miks jalad higistavad, millist rohtu anda imikule, miks sääremari krampi läheb ning muudele Postimehe lugejaküsimustele vastab Tõnismäe apteegi proviisor-juhataja Triinu Entsik-Grünberg. Milliseid toidulisandeid võiks süüa sügisel ja talvel, et väsimusest võitu saada? Kas üldse peaks? Väsimuse põhjuseks on tihti vitamiinide puudus. Seega võib sügistalvisel perioodil kuuridena tarvitada multivitamiinide ja mineraalainete segusid. Kuna B-grupi vitamiinid osalevad väga paljudes erinevates protsessides (nt süsivesikute, rasvhapete, aminohapete ainevahetuses, mille tulemuseks on ka organismi sisemise energia teke), siis võib tarvitada ka vaid Bvitamiinide kompleksi. Veel on organismi energiavajaduse rahuldamise seisukohalt oluline vitamiin Q, mida võib samuti väsimuse korral iseseisvalt tarvitada. Tähtis on aga seda mitte liiga kaua järjest teha. Vitamiinikuure tuleks teha enesetunde järgi. Kui inimene elab tervislikult (ei tarbi alkoholi, ei suitseta, on kehaliselt aktiivne) ja toitub mitmekesiselt (sööb liha, kala, kana, piimatooteid, puu- ja köögivilju), siis üldiselt ei tohiks vitamiinide-mineraalide puudust tekkida. Paraku pole me keegi ideaalsed ja seetõttu võiks aastas 1-2 vitamiinikuuri ette võtta. Miks läheb öösiti ja hommikuti sääremari krampi (eriti just ringutades)? Mis seda põhjustab ja mis selle vastu aitab? Krampide põhjuseks võib olla magneesiumi ja kaltsiumi puudus organismis. Nimelt on just need mineraalid olulised lihaste lõõgastumises ja kokkutõmbumises. Kui organism ei saa toiduga piisavalt magneesiumi/kaltsiumi või on nende ainete vajadus suurenenud (nt kehalise aktiivsuse, teatud haiguste, füsioloogiliste seisundite korral), võivadki tekkida krambid, esmajoones just jalakrambid. Mida te soovitate teha titekõõma puhul? Kuidas või millega oleks seda kõige tõhusam ja ohutum eemaldada? Titekõõma korral soovitame lapse pea õliga (nt tavalise beebiõli või oliiviõliga) kokku määrida ja õhukese mütsikese pähe panna. Umbes poole tunni kuni tunni möödudes, kui kõõm on pehmeks muutunud, tuleks kas beebikammi või -harjaga tasakesi lahti harjata ja siis pea ära pesta. Võib ka enne vannitada ja seejärel harjata. Vahel aitab ühekordsest protseduurist, mõnikord on seda vaja korrata mõne päeva pärast. Apteekides on müügil ka spetsiaalne titekõõmavastane šampoon, mida tuleks enne juustest väljaloputamist paar minutit peas hoida.

Milliseid toidulisandeid või muid apteegis müüdavaid abivahendeid te soovitaksite kehakaalu alandamisel (plaastrid, tabletid, teed jm)? Kas need üldse mõjuvad ja kuidas? Kehakaalu alandamiseks on apteekides tõesti väga palju erinevaid vahendeid – rasvade, süsivesikute ainevahetuse kiirendajaid, nn täiskõhutunde tekitajaid jne. Preparaadi valik sõltub aga juba igast inimesest konkreetselt, näiteks tema igapäevastest söömisharjumustest. Paljud on dieedipreparaatidest kehakaalu langetamisel abi saanud, aga nagu juba mainitud, siis mõjuvad eri preparaadid inimestele erinevalt. Üks on aga kindel – ükski tablett, tee või mikstuur ei aita ebatervisliku eluviisi ja järjepideva füüsilise koormuseta kaalu alandada. Milliseid ravimeid soovitate imikule köha ja nohu korral, mis leevendaks lapse vaevusi? Esmavalik beebide nohu korral on kindlasti füsioloogilise lahusega (nn mereveega) nina loputamine ja seejärel sekreedi eemaldamine ninapumba abil (ettevaatlikult, et mitte limaskesta vigastada). Alla kaheaastastele lastele keemilisi aineid sisaldavaid ninatilkasid ja süsteemseid preparaate ei manustata. Soovitame lapse lähedale panna eeterlike õlidega (eukalüpti-, männi-, nulu-, teepuuõli) niisutatud vatitupsu või lahtilõigatud küüslauguküüned. Eralduvad eeterlikud õlid aitavad nina avada ja lapse enesetunnet parandada. Pikemaajalise nohu korral soovitame pöörduda perearsti poole. Köha korral on esimene ravivõte auru tegemine inhalaatoritega. Hingamisteedesse sattuv aur aitab limaskesti niisutada, turset vähendada ja sekreeti vedeldada. Samuti aitab sekreeti vedeldada vedeliku tarbimine, seetõttu tuleb lapsele palju juua anda. Köhimise ajal võiks lapse püsti tõsta või isegi natuke ettepoole kummardada, sest niiviisi on tal kergem sekreeti välja köhida. Samuti soovitame lapse jalataldasid määrida hanerasva või tärpentinisalviga (palaviku korral ei tohiks viimast kasutada). Alla üheaastastele lastele üldjuhul rögalahtisteid ei manustata, sest nii väikesed lapsed ei oska tekkinud sekreeti välja köhida. Kui anda, siis vaid luuderohu baasil valmistatud siirupeid ning kindlasti jälgida, et laps saaks tekkinud röga väljaköhimisega hakkama, vajadusel aidata kaasa kehaasendi muutmisega. Köha pärssivaid aineid alla

kaheaastastel ilma arsti soovituseta kasutada ei lubata. Mida teha, kui jalad kipuvad kõvasti päeva jooksul higistama? Isegi kui pesen neid nii hommikul kui ka õhtul. Tugeval higistamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks stress, klimakteerium, ülekaal või psühhosomaatilised seisundid. Higistavate jalgade korral soovitame neid pesta kindlasti jaheda veega. Lisaks soovitame kasutada spetsiaalseid kreeme/antiperspirante, mida määritakse puhastele jalgadele ööseks, kuid mille mõju ei kao hommikuse pesemisega. Kasutada saab veel antibakteriaalseid aineid sisaldavaid jaladeodorantpuudreid, mis imavad higi, hävitavad baktereid ja hoiavad ära halva lõhna tekke. Kas rasedatele mõeldud vitamiinid on vajalikud ja miks? Mis siis juhtub, kui neid raseduse ajal mitte süüa? Rasedatele mõeldud vitamiinid on välja töötatud arvestades rasedate füsioloogilist omapära. Nendes on teatud ainete kogust muudetud võrreldes mitterasedatele mõeldud vitamiinikompleksiga (näteks foolhape ja raud), sest katta tuleb nii ema kui ka lapse vitamiinivajadused. Tasakaalustatud toitumise korral peaks toidust kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained küll kätte saama, aga tihti tekib ikkagi nende ainete vaegus. Selle üheks põhjuseks võib olla näiteks tihe oksendamine raseduse alguses. Eriti tähtis on raseduse ajal tarbida vajalikus koguses foolhapet, mis aitab vähendada loote arenguhäirete tekkimise riske. Mida teha juhul, kui põlved naksuvad ja nii-öelda ragisevad sporti (näiteks kükke) te-

hes? Millest see tuleb ja mis selle vastu võiks aidata? Kui sportimisel kipuvad põlved «ragisema» võib olla põhjuseks kõhre kulumine ja liigesevedeliku vähesus. Viimasel juhul võiks kasutada hüaluroonhapet sisaldavaid preparaate, mis toidavad liigeseid ja parandavad liigesevedeliku kvaliteeti. Kõhrkoe kaitseks oleks hea juurde võtta glükoosamiini ja kondroitiini sisaldavaid preparaate. Kas apteegis on müügil mingid vahendid, millega kõrva tekkivast vaigukorgist ise ohutult lahti saada (olen käinud ka kõrvaarsti juures korduvalt kõrvu puhastamas)? Kõige sagedamini tekib vaikummistus lastel ja vanematel inimestel. Lastel tekib kõrvavaiku suhteliselt rohkem, kuid reeglina on see pehme konsistentsiga ja väljub kuulmekäigust iseenesest. Vanematel inimestel on kõrvavaik tavaliselt kõvema konsistentsiga. Kui kõrvavaik sulgeb väliskuulmekäigu täielikult, tekib kuulmise langus. Lisaks võib ummistunud kuulmekäigus tekkida sügelus- või survetunne. Mõnikord võib kaasneda ka kõrvakohin, pearinglus, mis on tingitud sisekõrva ärritusest. Apteekides on kõrvavaigu eemaldamiseks erinevaid vahendeid – näiteks oliivõli sisaldav pihusti kõrvavaigu pehmendamiseks ja loomulikuks eemaldamiseks. Samuti on hea vahend vedelat parafiini ja piparmündiõli sisaldav kõrvavaiku lahustav aerosool. Kindlasti ei tohiks kasutada vatitikku, sest vatitikuga kõrvu puhastades lükatakse kõrvavaik kuulmekäiku sügavale sisse. Tihedalt kuulmekäiku surutud vaigukorki võib olla hiljem keerulisem välja võtta, halvemal juhul võib vatt jääda kõrva või vatitikk kahjustada kuulmekile.

tervise extra

8. oktoober 2012

Suhkruhaigus hiilib ligi vargsi Sagedamini esinev suhkrutõbi ehk II tüüpi diabeet on raske haigus, mille avaldumisest ei pruugi alguses hea enesetunde tõttu arugi saada, ent mis oma olemuselt ja kulult võib olla väga keeruline ning kurnav, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Vallo Volke.

Mida kujutab endast II tüüpi diabeet? Selle haiguse puhul ei suuda organism hoida vere glükoositaset normi piires. Terve organism hoiab väga täpselt vere glükoositaset, ent diabeedi puhul on see kõrgem. II tüüpi diabeedi korral on alguses insuliini organismis piisavalt. See on tunduvalt sagedasem haigus kui I tüüpi diabeet. Kuivõrd mõjutab haiguse avaldumist pärilikkus või elustiil? Pärilikkusel on haiguse tekkel oluline roll, nagu ka liigsel kehakaalul. Kindlasti ei ole aga siin võrdusmärki kehakaalu ja diabeedi vahel. On ülekaalulisi inimesi, kellel on ideaalne glükoositase. Organismis peab olema mingi süsteem nõrgem, mis reguleerib glükoosi ainevahetust. Küll on aga kindel see, et ülekaal suurendab haiguse tekke riski. Kui peres on kellelgi diabeet, siis kui suur on võimalus, et ka mõnel teisel pereliikmel haigus välja lööb? Võimalus on suurem, aga see ei pruugi avalduda. Suure tõenäosusega on selle haiguse taga veel mitu haiguse tüüpi. Kui vanem on olnud haige ja ta on ülekaaluline, siis on täiesti reaalne, et normaalset kaalu säilitades ei teki suhkruhaigust kunagi.

Kas lisaks ülekaalulisusele ja pärilikkusele on veel mingeid tegureid, mis võivad suurendada suhkruhaiguse tekke ohtu? Eriti ei ole. Kindlasti on haiguse ärahoidmiseks kasulik füüsiline aktiivsus. Mida vähem aktiivne inimene on, seda kergemini suhkru ainevahetus korrast ära läheb. Kuidas inimene aru saab, et tal on tekkinud suhkruhaigus? Tegelikult inimene ei taju enesetunde muutust, kui vere suhkrusisaldus on normist kõrgem, aga mitte veel liiga kõrge. Selles mõttes on tegemist väga ohtliku haigusega, et inimene tunneb ennast pikka aega väga hästi. See vähendab osal inimestel ka natuke motivatsiooni haigusega tegeleda. Kui enesetunne on korras, siis tundub, et ka haigus pole väga tõsine. Alles siis, kui glükoositase läheb väga kõrgeks, tekib janutunne ning juuakse rohkem. Ja kui inimene joob rohkem, siis ka uriini hulk suureneb. Seal vahepeal on periood, kus inimesed tunnevad ennast päris hästi, aga vere suhkrusisaldus on kõrgem ning kui see pikalt kestab, kahjustab see organismi. Kui inimese enesetunne on alguses hea, siis kuidas haigust üldse varakult tuvastada? Kui inimesel on ikkagi perekonnas olnud suhkurtõbe ja tal on kaaluprobleemid, tasub aegajalt tühja kõhuga vere suhkrusisaldust mõõta. Teine aspekt on see, et suhkruhaigus sageneb vananedes – mida vanem on

FOTO: SCanpix

Eger Ninn egerninn@gmail.com

da juhul, kui see ei ole väga kaugele arenenud. Tavaliselt on selleks vaja ikkagi drastilist kehakaalu langust. Nii on see võimalik.

Kui inimesel on perekonnas olnud suhkurtõbe ja tal on kaaluprobleemid, tasub aegajalt lasta mõõta oma vere glükoosi taset. inimene, seda suurem on risk, et see avaldub.

see inimestel enamasti ei õnnestu.

Mida inimene suhkruhaiguse puhul ise teha saab? Siin on kaks võimalust: esiteks jõukohane treening ja teiseks dieet. Kaalulangetamisega midagi keerulist ei ole. Suures plaanis on vaja toituda tervislikult ja piirata summaarset toidu kalorite hulka, mida inimene päevas tarbib. Ideaalis võiks see viia ülekaalulise suhkruhaige kehakaalu märgatava alanemiseni. Tegelikult

Kas selline dieet eeldab suhkrut sisaldavate söökide menüüst välja jätmist? See käibki tervisliku toitumise juurde. On olemas erinevaid arusaamu, aga minu hinnangul ei pea suhkrust täielikult loobuma. Mõistlikus koguses võib seda tarvitada.

See on tõsine signaal ja väga paljud üritavad oma eluviisi muuta. Aga inimesed on erinevad ja välja tuleb mitut moodi – mõnel väga hästi ja mõnel pisut halvemini. Põhiline vaev on korralikult ravimeid võtta. Haigus küll koormab elu, aga see ei ole midagi hirmsat. Kõik on saavutatav, kui suhtuda haigusesse tõsiselt ja korralikult ravida.

Kui keeruline on inimestel oma elustiili muuta ja haigusega hakkama saada?

Kas haigust on võimalik täielikult välja ravida? Seda haigust saab välja ravi-

Milliseid muid probleeme võib pikalt põetud suhkruhaigus hilisemas eas põhjustada? Kui haigus kestab pikalt, kahjustab see palju erinevaid organeid. Klassikaliselt esinevad need neljas vormis: südamehaigused, silma-, neerukahjustus ja vaevused jalgadega – närvide tundlikkus kaob ära ning kauaaegse haiguse korral võib tekkida vajadus amputeerida kas varbaid või jäsemeid. Tavaliselt tekitavad probleeme haavandid jalgadel. Sellesse haigusesse on tegelikult sisse programmeeritud, et see läheb ajapikku raskemaks, kuigi inimene teeb kõik õigesti ja ravib ennast. Enamasti teame juba haiguse algusjärgus, et mida aeg edasi, seda tugevamaid ravimeid on vaja veresuhkru korrashoidmiseks. Enamik peab hakkama lõpuks ka insuliini süstima. See haigus lihtsalt lõpeb niimoodi. Kui suur on võimalus, et haigus ei lähe raskemaks ja inimene paraneb? Inimeste haigused on erinevad ja igaühel kulgeb see eri moodi. On üks grupp patsiente, umbes 10-20 protsenti, kes saavad jääda kauaks tablettravile. See haigus on väga varieeruva pildi ja kuluga.

Loe lisa: www.diabetes.ee www.kliinik.ee/diabeet www.toitumine.ee/diabeet www.diabeet.ee www.lastediabeet.ee www.diabetes.org

tervise extra

8. oktoober 2012

Lennuka nimega lastehaigus – tuulerõuged Tuulerõuged on väga kergelt nakkavad – kui peres või lasteaiarühmas nakatub keegi tuulerõugetesse, siis haigestuvad 90-protsendilise tõenäosusega ka teised.

uulerõuged on varizella zosteri nimelise viiruse põhjustatud, üle maailma laialt levinud ja iseloomuliku lööbega kulgev nakkushaigus. Eestis haigestub terviseameti andmeil tuulerõugetesse igal aastal 6000–8000 inimest, haigust esineb rohkem talvel ning kevadel ja valdavalt nakatuvad lapsed. Haigus levib eelkõige samas ruumis viibides piisknakkuse teel ja kokkupuutel villide eritisega, kuid võib levida ka kaugemale, näiteks kõrvalruumi või koridori, sellest ka haiguse lennukas nimi. Esemetel haigustekitajad kaua nakkusohtlikuna ei säili ja nende kaudu tuulerõuged üldiselt ei levi. Nakkuse peiteperiood võib kesta seitsmest kuni 21 päevani ning haige on teistele nakkav juba 1-2 päeva enne iseloomuliku lööbe teket. Haigus jääb nakkavaks seni, kuni kõik lööbeelemendid on kattunud koorikuga, tavaliselt toimub see 5-10 päeva jooksul. Tuulerõuged võivad alata kerge palavikutõusu ja lapse enesetunde halvenemisega, kuid sageli on haiguse esimeseks tunnuseks nahale tekkivad mõnemillimeetrise läbimõõduga sõlmekesed. Päeva-paari jooksul arenevad sõlmedest väikesed villikesed, mis omakorda kattuvad mõne päeva jooksul koorikutega. Häirivalt sügelevat löövet tekib pidevalt juurde üle kogu keha – näole, juustega kaetud peanahale, kaelale, kerele, jäsemetele, ka suhu, ninna, silma

ja suguelundite limaskestadele. Löövet ei ole kunagi talla all ega peopesades. Iseloomulik on, et kehal on näha erinevas staadiumis lööbeelemente – sõlmekesi, ville ja koorikuid. Lööbeelementide arv võib olla väga erinev – mõnest kuni mitmesajani. Haigus pole enam nakkav, kui kõik lööbeelemendid on koorikutega kaetud, see juhtub tavaliselt nädalaga. Koorikud kukuvad ise ära paari nädala jooksul, mõne suurema kooriku kohale võib jääda ka arm. Haiguse läbipõdemine annab üldjuhul eluaegse immuunsuse. Üksikutel juhtudel on võimalik siiski korduv nakatumine tuulerõugetesse, seda enamasti juhul, kui haigust põeti ülikergelt, mõne üksiku lööbeelemendiga. Tuulerõugetele puuduv spetsiifiline ravi ning võimalik on vaid haige enesetunnet parandada ja kaebuseid leevendada. Kergetel juhtudel ei olegi vaja lapsele ravimeid anda, sest tegemist on isemööduva haigusega. Kuna haigus on ülinakkav, tuleks laps jätta koju ja tagada talle rahulik, säästev režiim. Vajadusel võib lapsele anda palavikku langetavat ravimit paratsetamooli või ibuprofeeni.

Sügelevad punnid Kuna lööve on piinavalt sügelev, tuleks lapse küüned lühi-

Haigus pole enam nakkav, kui kõik lööbeelemendid on koorikutega kaetud.

ohutu Rõugevaktsiin

Foto: Kalev Vapper

Kati Paal, Randvere perearst

kesega ja tema üldseisund on hea, siis teine võib olla üleni lööbega kaetud ja kõrges palavikus, samuti ei osata alati ette aimata võimalike tüsistuste teket. Nii ei soovita arstid «tuulerõugepidusid» ehk laste meelega tuulerõugetesse nakatamist ning iga selline juhtum jääb üksnes lapsevanema südametunnistusele.

Kuigi briljantroheline määrib nahka ja riideid, on sellel ka üks eelis – erinevalt mittemäärivatest vahenditest jätab too selge märgi, millist punni juba on tupsutatud ja millist mitte. keseks lõigata, et ta ei saaks lööbeelemente katki kratsida. Sügelust aitavad leevendada suukaudsed antihistamiinsed ravimid, samuti lööbeelementide töötlemine kuivatava ja/või antiseptilise vahendiga, mis aitab vältida ka sekundaarse nahapõletiku teket. Maailmas kasutatakse lööbe töötlemiseks mitmeid vahendeid alates talgist ja tsinkoksiidist, lõpetades briljantrohelise, saialilletinktuuri ja teepuuõliga. Saadaval on ka spetsiaalselt tuulerõugelööbe leevenduseks mõeldud aaloed sisaldav vaht, millel on sügelust leevendav ja jahutav toime. Pole tõestatud, et üks vahend oleks oluliselt efektiivsem kui teine, kuigi üldiselt eelistatakse tänapäeval riideid mitte määrivaid vahendeid, mille pealekandmine on mugav. Teada on, et lööbele ei tohi määrida hormoonsalve, sest siis suureneb sekundaarse nahapõletiku tekke risk.

Limaskestadele võib määrida tuimastavaid ja põletikku leevendavaid vahendeid. Last võib ja tuleb haiguse ajalgi pesta, kuid üldvanni oleks soovitav teha siis, kui villid on koorikutega kaetud.

Sagedasim tüsistus – mädapõletik Täiskasvanud põevad haigust oluliselt raskemalt kui väikesed lapsed ning neil on suurem tõenäosus tüsistuste tekkeks. Samuti on tuulerõuged ohtlikud immuunpuudulikele patsientidele, vähihaigetele, keemia- või hormoonravi saavatele patsientidele, samuti lootele ja vastsündinule, kelle ema on värskelt nakatunud. Tuulerõugete kõige sagedasem tüsistus on lööbeelementide piirkonda lisanduv sekundaarne naha mädapõletik, mille tekitajaks on stafülokoki või streptokoki nimeline bakter.

Nahapõletiku raviks piisab enamasti antibiootikumi sisaldava salvi määrimisest nakatunud piirkondadele. Harvem võib tuulerõugete tüsistusena tekkida kopsupõletik või entsefaliit ehk ajupõletik, mis on juba haiglaravi nõudvad tõsised seisundid. Suure tüsistuse riski korral on näidustatud suukaudne ennetav viirusevastane ravi atsükloviiri või valatsükloviiriga, mille määrab arst. Viiruse põdemise järgselt jääb varizella zosteri viirus närvilõpmetesse alles ning võib hilisemas elus, harilikult vanemas eas aktiveerudes põhjustada valulikku villilist löövet piki närvikulgu, mida ravitakse samuti suukaudsete viirusevastaste ravimitega. Kuigi tuulerõugeid peetakse üldiselt kergeks nakkushaiguseks, siis pole ometi ette teada, kuidas haigus konkreetsel juhul kulgeb. Kui mõni laps põeb tuulerõugeid vaid üksiku villi-

Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis ei kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavva ning valik, kas last tuulerõugete vastu vaktsineerida või mitte, jääb praegu vanematele, kuna vaktsineerimise kulud peab kandma patsient. Vaktsineerida ei saa rasedaid ega alla aastaseid lapsi. Vaktsiin on maailmas laialt kasutusel ning ohutu, kõige sagedamini esineb lokaalseid kõrvaltoimeid (süstekoha punetus ja turse). Vaktsineerimist võiks kindlasti kaaluda, kui laps ei ole murdeikka jõudes veel tuulerõugeid põdenud või kui tegemist on lapsega, kelle puhul on oht, et haigus kulgeb raskelt. Samuti on soovitav vaktsineerida haigust mittepõdenud naisi, kes planeerivad rasestuda ning meditsiinitöötajaid, kes pole haigust põdenud. On leitud ka, et kui vaktsineerida tuulerõugeid mittepõdenud isikuid esimesel võimalusel, aga hiljemalt 3-5 päeva jooksul peale kokkupuudet haigega, saab tuulerõugeid ära hoida või vähemalt leevendada haiguse kulgu. Kuigi vaktsineerimine ei anna tuulerõugete vastu sajaprotsendilist kaitset, on teada, et vaktsineeritud põevad haigust kergemini – neil tekib vähem lööbeelemente, üldseisund ei häiru ning neil ei teki ohtlikke tüsistusi.

tervise extra

8. oktoober 2012

Halvad harjumused ja hap Inimestel on hambaid kahjustavaid halbu harjumusi palju ning erinevaid. Tohtrid näevad üha rohkem liialt kulunud hambaid ka noorte suus. Eger Ninn egerninn@gmail.com

Elektriline hari puhastab hambaid tõhusamalt Kui Kliinik 32 hambaarst Martin Martma näeb, et patsiendil on probleeme hambakatu kogunemisega, soovitab ta tavalise hambaharja asemel kasutada pigem elektrilist harja – vahe on märgatav. Eger Ninn egerninn@gmail.com

«M

uidugi on patsiente, kes on väga hoolsad ja saavad tavalise hambaharjaga kõik ilusti sama puhtaks. Aga üldiselt, kui patsient ei saa hammaste puhastamisega hästi hakkama ja me soovitame talle elektrilist hambaharja, siis pärast selle kasutuselevõtmist on näha väga suur vahe,» selgitas tohter. Elektriline hambahari teeb Martma sõnul sekundis umbes

300 liigutust, mis ei ole võrreldav käsitsi harjamisega. «Käsitsi me lihtsalt ei jõua niimoodi hambaid puhastada ning seda on näha just igemeservade juurest, kuhu katt koguneb ja mille puhul on elektriline hambahari eriti tõhus.» Samuti tekib elektrilist harja kasutades vähem igemeprobleeme. Tavalise harjaga kiputakse mõnikord liialt tugevalt harjama ning ige hakkab selle tagajärjel taanduma. Elektrilise hambaharjaga sellist probleemi enamasti ei teki. Uuematel harjadel on peal andur, mis annab liigtugeva harjamise korral sellest märku.

Elektrilist hambaharja võiksid kasutada ka lapsed. Soovitatav on kuni kuueaastaste laste hambad alati üle pesta, sest ise nad sellega tõenäoliselt nii hoolikalt hakkama ei saa. Kui aga õpetada lapsele, kuidas elektrilise harjaga õigesti puhastada, on harjamine talle lihtsam – laps peaks kõik hambapinnad ilusti harjaga üle käima ning liigutused teeb hari tema eest ära. «Ma ise olen tähele pannud, et laste puhul on elektrilise hambaharjaga pesemine huvitavam. See põriseb, teeb kõdi ja natuke nagu motiveerib hammaste pesemist,» ütles Martma. Lastele on mõeldud spetsiaalsed elektriharjad, mille otsik on väiksem, kuna täiskasvanute omaga on kõigi pindadeni raskem jõuda. «Kui tehnikat õigesti valdad, siis on elektrilise harjaga kindlasti lihtsam ning see on efektiivsem,» lisas tohter.

«E

sialgu tundub, et patsientide teadlikkus sellest, millised on ohtlikud harjumused ja kuidas neid vältida, on suhteliselt väike. Kõige olulisem on, et patsiendid saaksid aru, milles probleem seisneb ja mida selle ärahoidmiseks teha,» nentis Kliinik32 hambaarst Martin Martma. Kulumine on väga lai mõiste, mille puhul eristatakse suures plaanis kolme vormi – hammas hamba vastu kulutamine ehk krigistamine, happelise keskkonna tekitatud kulumine ning mehaanilise instrumendiga kulutamine. Kõige levinum neist on Martma sõnul ehk krigistamine, aga noorte seas on sagenenud ka suhkrute ja happeliste jookide põhjustatud hambavaaba kahjustused. Mehaaniline kulutamine tähendab aga, et hambaid kahjustatakse mõne suuvälise esemega – näiteks pesemisel kasutatakse liiga tugevat harja või teralist hambapastat. «Inimestel on naljakaid harjumusi palju. Näiteks tükk aega piipu teinud patsiendil on sinna kohta, kus ta piipu hoiab, tekkinud auk, kuhu on mugav piipu asetada,» kirjeldas tohter ning lisas, et samuti võib hambaid kahjustada pidev pastaka närimine. Happelise kahjustuse põhjustajad on Martma sõnul eelkõige energiajoogid ja kõikvõimalikud karastusjoogid. «Selliste patsientide puhul on hästi iseloomulik, et nende üldine igemete tervis on hea ja hambaauke on suhteliselt vähe, sest happeline keskkond ei lase aukudel eriti tekkida. Aga raskematel juhtudel on ravi suhteliselt kompleksne ja võtab päris kaua aega, sest meil on vaja kogu hambumus taastada.» Ekstreemsete juhtumite puhul võib ravi kesta aastaid. Tuues näitena ühe noore IT-töötaja pea olematuks kulunud hambad, ütles Martma, et päevast päeva pidevalt koolat ja energiajooki juues ei võta hammaste täielik hävimine sugugi kaua aega. «Kui hammaste kõvem osa on pealt ära kulunud, siis see hästi pehme sisemine osa kaob tunduvalt kiiremini.»

Kallis ravi Lisaks pikale ja keerulisele ravile läheb hambumuse taastamine ka äärmiselt kulukaks – kogu suu taastamine võib maksta lausa 12 000 eurot või veelgi enam, kui suust on ka mitmed hambad puudu. «See on kindlasti kallis, mistõttu peaksid inimesed teadma, mida vältida ja mida teisiti teha. Muidugi võime kokakoolat juua, aga põhiline on, et happeline keskkond oleks suus võimalikult vähe aega,» sõnas tohter ning soovitas pärast koolajoomist suud lihtsalt kraaniveega loputada. Samuti aitab ksülitooliga nätsu närimine. Samas hoiatas hambaarst, et

kohe pärast happelise joogi joomist ei tohiks hambaid pesta, sest hambavaap on veel pehme. Sellisel juhul võib tekkida happelise ja mehaanilise kulumise kombineeritud kahjustus. Happesöövituse esimene tundemärk on hammaste muutumine tundlikuks. Liigne tundlikkus tekib siis, kui hape on jõudnud läbi söövitada hamba tugevama osa ehk hambavaaba ja jõuab seesmise pehmema koe ehk dentiini juurde, mis on äärmiselt tundlik. Happesöövitust võivad põhjustada ka haigused nagu buliimia ja anoreksia, mille korral inimene oksendab, või ka reflukshaigus, mille puhul maohapped tulevad inimesele öösiti suhu. Sellisel juhul peaks hambaarsti sõnul kõigepealt välja juurima haiguse ja alles siis saab hakata hambaid taastama. «Kui põhjust välja ei ravi, võib taastatud töö hakata lihtsalt lagunema.»

Sellisel hambakahjustusel on arstide kui inimene lutsib igalpäevaselt oma

Krigistatakse öösel Hammaste krigistamine on enamasti seotud tööstressi ja pingeolukorraga. Inimesed krigistavad hambaid pigem öösiti, mil puudub kontroll oma tegevuse üle. Martma sõnul on see kõige levinum hammaste kulumise vorm just keskealiste seas. Tihtipeale ei pruugi inimesel oma öisest harjumusest aimugi olla ja kui sellest teatakse, siis vaid tänu partneri tähelepanekutele. Öisest krigistamisest annab märku näiteks see, kui hommikul ärgates on mälumislihastes suur pinge või pea valutab, kuna öösel on lihased kõvasti vatti saanud. «Öise krigistamise puhul on oluline see võimalikult varases staadiumis avastada, kui kulumine ei ole veel väga kaugele jõudnud. Krigistamisele on iseloomulikud hästi siledad hambapinnad,» selgitas hambaarst. Krigistamist pole üldiselt võimalik välja ravida, ent hammaste kaitsmiseks saab tohtril lasta teha spetsiaalsed läbipaistvast plastmaterjalist hambakatted ehk kaped, mis tuleb magama minnes suhu torgata. Mingil määral kuluvad Martma sõnul hambad aja jooksul nagunii, aga sealjuures ongi oluline aru saada, millal on see toimunud kiiremini kui peaks. «Samas, paljud inimesed elavad elu lõpuni niimoodi, et kulutavad hambaid järjest vähemaks ning harjuvad sellega. Aga sellisel juhul võivad hakata tekkima probleemid ka lõualiigestes – kui hambumus väga kokku vajub, ei asu liigese pähik enam õiges asendis. Ja kui see on vales asendis, tekivad valud,» rääkis tohter.

Happelise kahjustuse põhjustajad on eelkõige energiajoogid ja kõikvõimalikud karastusjoogid.

Öise krigistamise tagajärjel võivad Ta soovitas hammastel regulaarselt silma peal hoida ning mitte lasta olukorral jõuda sinnani, kui ravi oleks keeruline ja kallis. «Vaevalt, et keegi tahaks oma hammastesse nii palju investeerida. Palju lihtsam on seda vältida. Kui regulaarselt arsti juures käia, siis arst peaks selle probleemi juba varakult ära nägema ja soovitama mingisugust lahendust, et asi ei läheks nii kaugele.»

Mehaaniline kulutamine Mehaanilise kulutamise vähendamiseks ja liigtugeva harjamise vältimiseks soovitas Martma kasutada pehmet hambaharja. Ja mis veelgi parem – pesta elektrilise hambaharjaga, sest uuematel harjadel on peal sensor, mis liiga kõva surumise korral annab märku või jääb sootuks seisma. «Kui peseme hambaid manuaalselt, siis teeme suurema amplituudiga liigutusi ja meil puudub survele igasugune kontroll. Muidugi soovitatakse pehmet hambaharja, ent kui piisavalt tugevalt nühkida, siis tekib see kahjustus ikkagi. Elektriline hambahari teeb väiksemaid liigutusi ja see on ka hammaste kulumise mõttes parem,» möönis ta. Tohter rõhutas, et ükskõik millise kulumisega on tegu, peaks patsient seda probleemi enesele teadvustama ning püüdma sellest lahti saada, sest vastasel juhul ei ole mõtet hambaid ravima hakatagi. «Me küll ehitame kõik ilusti üles, aga kui harjumus jätkub, siis tegelikult annab uus konstruktsioon mingi aja pärast alla ja laguneb.»

8. oktoober 2012

tervise extra

ppelised joogid võivad hambad lihtsalt ära kulutada

d hambad täiesti ära kuluda.

3xFoto: Kliinik32

keeles olemas ka spetsiaalne nimetus lemon sucker mis tekib juhul, esihammaste vahel sidrunit.

Kõigi hammaste täielik taastamine maksab küllaltki kopsaka summa.

tervise extra

8. oktoober 2012

Aastaid kestev krooniline valu põhjustab depressiooni Eger Ninn egerninn@gmail.com

autor: Priit Simson

artu Ülikooli kliinikumi reumatoloog Mare Tender kohtub päevast päeva patsientidega, kes põevad rasket ja eluaegset haigust, mille kurnavaimaks sümptomiks on pidev valu. «Depressiooni ja halba meeleolu on meie põletikuliste liigesehaigete hulgas väga palju ning seda tingib eelkõige krooniline valu. Ükskõik, millisest kroonilisest valust me ka ei räägiks,» selgitas tohter. Just krooniline ja aastaid kestev valu on see, mis kurnab inimese psüühikat, mitte niivõrd haiguse äge faas. Tavaliselt kipub põletikuline liigesehaigus olema ägedam just esimesel 10-15 aastal ning kui inimene saab õiget ravi, siis valulikumad perioodid raugevad. «Need väga ägeda haigusega inimesed on oma psüühika poolest isegi tervemad või vastupidavamad kui need, kes on põdenud 20 või 30 aastat. Nad on sellest haigusest lihtsalt niivõrd väsinud. Depressiooni võib esineda igas vanuses, aga eakamatel ja väga kaua haigust põdenutel näeme seda rohkem,» nentis Tender. Mida teadlikum on patsient oma haiguse olemusest ja ravivõimalustest, seda vähem ta kardab ning seda paremini ta suudab ka emotsionaalses mõttes hakkama saada. Tenderi sõnul peaks patsient kindlasti arstidega nõu pidama – see tõstab haigusteadlikkust ja parandab ravisoostumust. Tohtri sõnul võib aastatepikkune medikamentide tarvitamine muuta ravi vastumeelseks, ent selliste põletikuliste liigesehaiguste korral on baasravi äärmiselt oluline ja see ei tohiks katkeda. Masenduse korral on kindlasti abi toimivast tugivõrgustikust, oluline on hoida ja väärtustada suhteid lähedastega. «Inimene ei tohiks jääda nurka nukrutsema. Tuleks teha tööd, mis pole üle jõu käiv, hoiaks sotsiaalselt pildil ja annaks võimaluse teistega suhelda, tunda end väärtustatuna ning rahaliselt hakkama saada,» kirjeldas ta aspekte, mis aitavad kehva enesetundega hakkama saada. Raskematel juhtudel, kui depressioon saab võitu või kui valu on väga tugev, võiks Tenderi soovitusel ka psühhiaatri poole pöörduda. «On olemas ju psühhiaatrid, kes tegelevadki kehaliste haiguste põhjustatud depressioonidega ning oskavad haiget nõustada ja vajadusel antidepressante määrata.» Tema hinnangul kasutatakse Eestis kroonilise valu raviks võibolla liialt vähe antidepressante, kuna neid häbenetakse ja peljatakse. «Osa antidepressante ongi sellised, mis ei ole niivõrd meeleolu parandamiseks, kuivõrd mõeldud just kroonilise valu ravi ühe osana,» lisas tohter. Kui inimene on tõesti masenduses ja tegelikult vajaks ravimit, siis üks õigesti valitud antidepressant teeb rohkem ära, kui kõik teised valuravimid, selgitas Tender. Raviskeemid on paindlikud ja kindlasti ei tohiks ühe juurde toppama jääda, kui inimene tunneb, et sellest pole piisavalt abi.

Selline lahas aitab reumatoidartriiti põdeval inimesel liigest fikseerida ja toetada, et haige koht vähem valu tekitaks.

Sageli avaldub põletikuline liigesehaigus küllaltki noores eas Põletikulisi liigesehaigusi on mitmeid erinevaid, osa põevad rohkem mehed, teisi jällegi naised. Põhimõtteliselt võivad need avalduda igas vanuses inimestel, ent sagedamini algab põletikuline liigesehaigus küllaltki noores eas. Eger Ninn egerninn@gmail.com

«T

egevreumatoloogi igapäevatöös põevad põletikulisi liigesehaigusi valdavalt nooremad või keskealised inimesed, mitte vanemad. Eestis on neid haigusi palju,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi reumatoloog Mare Tender. Haigestumise sagedus ei sõltu niivõrd kliimast, traumadest, koormusest või töötegemisest, millega neid väga sageli seostatakse, vaid pigem inimese enda geneetilisest soodumusest ja perekondlikest pärilikkuse teguritest. Reumatoloog tõi välja viis peamist põletikulist liigesehaigust, mis Eesti inimesi kimbutavad: reumatoidartriit, spondüliit, reaktiivne artriit, podagra ning juveniilne idiopaatiline artriit. «Üks tõsisemaid ja ka sagedasemaid neist on reumatoidartriit, mida põevad üldjuhul noored keskeas naised ning mis haarab ja kahjustab väga paljusid liigeseid. Eelkõige väikeseid nagu sõrmed ja varbad, aga ka keskmise suurusega ning mõnikord ka suuri liigeseid,» kirjeldas tohter. Enamikust põletikulistest haigustest ei parane inimene täielikult enam kunagi, tänapäevase meditsiini abil on võimalik seda haigust vaid pidurdada. Haigus kulgeb tasapisi progresseeruvas suunas ning võib liigeseid lõpuks niivõrd moondada, et patsient invaliidistub. Teine suur grupp põletikulisi

liigesehaigusi on spondüliidid, mida põevad eelkõige noored mehed. Spondüliiti põevad ka naised, ent harvemini. Haigus elab enamasti seljas, selgrooliigestes ja sellega seonduvates suurtes liigestes nagu õlad, puusad ja vaagnapiirkond. «Mõnikord hilinebki nende (noorte meeste – toim) arsti juurde tulek seetõttu, et seljavalusid võetakse kui radikuliiti ning arvatakse, et see läheb üle või et ollakse töö juures endale lihtsalt liiga teinud. Aga selle taga võib tegelikult olla hoopis tõsine algav reumaatiline haigus,» nentis reumatoloog. Kolmas grupp põletikulisi liigesehaigusi on seotud infektsioonidega – näiteks bakterite, viiruste ja muude nakkushaiguste foonil tekkiv reaktiivne artriit. Peamiselt põhjustavad sellist artriiti just bakterid. Haigus ilmneb inimestel, kellel on selleks ka geneetiline soodumus.

ravimata Põletik Üheks soodustavaks asjaoluks on Tenderi sõnul see, kui mõne muu põletiku kolle jäetakse välja ravimata: «Igasugused kurgumandlite, kuseteede põletikud, suguinfektsioonid, kopsuklamüüdia – sellised infektsioonid, mis võivad kulgeda küllalt varjatult ning millega patsient ei tormagi arsti juurde, ent mis võivad muutuda krooniliseks ja lõpuks põhjustada liigesepõletikke.» Üks sage põletikuline reumaatiline haigus on podagra, mis ei ole küll immuunsüsteemihäi-

re, nagu seda on teised artriidid, aga on siiski äge liigesepõletik, mis esineb rohkem kesk- või vanemas eas meestel. «See on pigem tüsedusele kalduvate, vähe jalgsi liikuvate ja liiga palju söövate meeste probleem, kes kipuvad olema sageli ülekaalulised, tarvitavad alkoholi ja suitsetavad,» kirjeldas tohter riskifaktoreid. Podagra käib sageli koos südame-veresoonkonna haigustega, kolesterooli ja vererõhu tõusu ning suhkruhaigusega. Lastel esinev juveniilne idiopaatiline artriit võib välja lüüa juba üsna varases eas ning selle kulg on väga erinev. Raskemal juhul võib laps invaliidistuda ning vajada suuremate liigeste endoproteesimist ja rasket bioloogilist ravi juba noorukieas. Aga võimalikud on ka sellised vormid, mille puhul haiguse kulg vanemana peatub ja selle aktiivsus raugeb. Liigesepõletike ravimist alustatakse tavaliste konventsionaalsete baasravimitega, mis mõjuta-

vad immuunsüsteemi ja pidurdavad haigust. «Valuvaigistid või põletikuvastased medikamendid ei ravi, vaid mõjutavad ainult sümptomeid ja parandavad inimese enesetunnet. Ravi on ikkagi see, mille määrab eriarst ja need on rohud, mis mõjutavad immuunsüsteemi,» selgitas reumatoloog.

bioloogiline ravi Kui äraproovitud kombinatsioonid või preparaadid ei ole andnud piisavat tulemust või inimene ei talu seda ravi, on olemas ka bioloogiline ravi. Tender rõhutas, et bioloogiline ravi pole mõeldud sugugi kõigile, kelle liigesed valutavad, vaid ikkagi raskelt haigetele patsientidele. «Sel on väga ranged kriteeriumid, keda saab bioloogilisse ravisse kaasata ja kes täidab need kriteeriumid,» selgitas arst, et otsus kellelegi bioloogiline ravi määrata ei sõltu sellest, kui palju ravi jaoks raha on.

Baasravi kõrvale võib kasutada ka põletiku- ja valuvastaseid ravimeid, ent nende puhul kehtib tohtri sõnul põhimõte: mida vähem, seda parem. «Aga siinjuures on olulised kaks asja – et see valitud ravim oleks efektiivne, sest pole mõtet süüa arstirohtu, mis on lihtsalt kodus olemas, kuigi ei toimi. Ja teine asi on ohutus. Inimesed kipuvad kartma meie baasravimeid, kuna nende infolehed on väga jubedad, aga nad unustavad ära või ei teagi, et tegelikult võib tavaline valuvaigisti olla veelgi ohtlikum.» Baasravimi korrektsel kasutamisel ning pideval jälgimisel võib selle oht kogu organismile olla Tenderi sõnul isegi väiksem, võrreldes sellega, kui võtta iga päeva diklofenakki või ibuprofeeni, mida inimesed on harjunud pidama suhteliselt ohututeks ravimiteks ja mida süüakse liiga palju.

8. oktoober 2012

tervise extra / REKLAAm

tervise extra / REKLAAM

8. oktoober 2012

tervise extra / REKLAAM

8. oktoober 2012