TEEMALEHES: Tervise säilimine tööl on paljuski enda teha. LK 2 Müra kahjustab teismeliste kõrvakuulmist. LK 3 Meelerahu on mõtte ja käeulatuse kaugusel. LK 6-7
ADIK LEVIn: Inimese tervis sõltub 50 protsenti temast endast, 20 protsenti geneetikast, 20 protsenti ökoloogiast ehk elutingimustest ja ainult 10 protsenti meditsiinist. LK 4
TERVISE EXTRA
TEEMALEHT 8. MÄRTS 2016
2 || Tervise exTra
postimees, 8. märts 2016
TÖÖTERVISHoID. Esmed Töötervishoid arst Hedy-Reet Übner ütles töötervishoiust rääkides, et inimeste tervisemured on suuresti mõjutatud tehtavast tööst. Seega saab töötegijaid jagada tinglikult kahte suurde gruppi – kontoris töötajad ja füüsilise töö tegijad – ning mõlemal grupil on selgelt eristuvad kutsehaigused.
Targalt toimides säilib tervis Juuli lAAnemeTS teemalehe toimetaja
TeRViS «Sõltuvalt sellest, kumba gruppi inimene oma töösooritusega kuulub, on tervisemured väga erinevad. Arvuti taga tööd tegevatel on õlavöötmed rohkem pinges, valud seljas ja kätes, esineb silmade väsimist ja pilgu fokuseerimisega on raskusi, kurdetakse nägemise halvenemist. Füüsilise töö tegijatel on kõige levinumad tervisehädad seljavalud turjapiirkonnas ja kätega seotud probleemid – nii käte öine suremine kui käte liigesteja lihastevalud. Lisaks kimbutavad neid inimesi enim kõrge vererõhk ja -veresuhkur ning sagedamini võivad esineda südame rütmihäired,» loetles Übner terviseprobleeme. Füüsilise töö tegijale on oluline teha töötamise vahepeal istumispause ja lihtsalt puhata. Mida sagedamad on lühikesed puhkepausid, seda parem on inimese töövõime taastumine. «Olen märganud, et puhkepauside tegemise soovitust on raske järgi-
da neil, kelle füüsiline töö on seotud tükitöö alusel tasustamisega. Siis pole eriti oodata, et inimene oma teenistuse arvelt puhkaks ehk on siin mõttekoht tööandjale, kes töökorraldusse vajalikke pause planeeriks,» lisas Übner. Kõige tervemad on töötervishoiuarsti sõnul töötavad pensionärid. Selles vanuses annab aktiivne tööelu olulise eelise võrreldes mittetöötava eakaaslasega. Arvutipõlvkonna inimesed võib jällegi jagada kaheks; need, kes ei tee sporti, neil on palju rühihäireid ja nõrk lihaskond ning sellest
Füüsilise töö tegijale on oluline teha töötamise vahepeal istumispause ja lihtsalt puhata. Mida sagedamad on lühikesed puhkepausid, seda parem on inimese töövõime taastumine. Hedi-Reet Übner
tingituna esineb palju probleeme. Sporti tegevatel noortel on töötervisenäitajad head. Samas ähvardab suure vaimse pinge all töötavaid inimesi läbipõlemissündroom ja muud ülepingetest tulenevad terviseprobleemid. Kõige raskem kontingent on pensionieelsed füüsilise töö tegijad. «Kokad, keevitajad, raskuste käsitsi teisaldajad – neil on kogu tervise üldseisund kulunud. Samas on need inimesed rahaliselt vähem kindlustatud ja peavad kohati, halvenenud tervisele vaatamata, hambad ristis ikka tööl edasi käima,» selgitas Übner. «Seega nende tervisehädad ei kao kuhugi, pigem isegi süvenevad.» Kuvariga tööst tingitud tervisehädasid saab ja tuleb leevendada. Übneri sõnul on vajalik istuva töö korral teha pidevalt väikeseid pausikesi. Toolilt püsti tõusmine ja silmaharjutuste tegemine aitab paljuski kaasa, et ei kujuneks välja kuiva silma sündroom või «hiirehaigus», millest annab märku randmevalu käes ja käte suremine. «Randmevalu korral pole suurt abi randmetoest, pigem tuleks kasutada ergonoomilist, püstise kujuga hiirt. Kahjuks pakutakse neid, tublisti kallimaid hiiri, ainult netipoodides. Püstine hiireasend aitab muuta käe asendit ning koormuse vähenedes kaob randmest ka paine. Sundasendiga seotud terviseprobleemid on õnneks üsna ravitavad,» rääkis Übner. «Inimene tunneb käes valu, sest lihastes verevarustus häirub ning lihas läheb pingesse. Seega ei tohi ära unustada pidevat asendi muutmist ja korrigeerimist ning randmete venitust. Kuna oleme kahekäelised, siis vaatamata harjumuse puudumise-
Randmevalu korral pole suurt abi randmetoest, pigem tuleks kasutada ergonoomilist, püstise kujuga hiirt. Kahjuks pakutakse neid, tublisti kalleimaid hiiri, ainult netipoodides.
Enim kahjustavad töövõimet • Kontoritöötajal esineb tooli käetugede reguleerimisega probleeme, sest lauakõrgus ei ole reguleeritav. Nii tuleks tooli reguleerida lähtuvalt laua kõrgusest. Pahatihti selgub, et tooli käetoed jäävad lauaplaadile ette, sellisel juhul tuleks käetoed ära kruvida ja lühemakasvulistel kasutajatel tuleks kaaluda jalatoe soetamist. • Vaimne ülepinge ja sundasendid on põhilised probleemid töökohtades. • Konditsioneerist tulenev ülenormatiivne õhuliikumiskiirus või hoopis selle puudumine. • Füüsilised ohutegurid: müra, vibratsioon, tolm. Müra ja vibratsioon kahjustavad kõrvakuulmist ja põhjustavad väsimust ning tekitavad südameveresoonkonnahaiguseid. Tolmune keskkond tekitab kopsutolmustusi. Füüsiliste ohutegurite vastu aitavad enamasti isikukaitsevahendid, nagu kõrvatropid, -klapid, prillid, kuulmis- ja nägemiskaitsevahendid. Juba tekkinud kõrvakahjustused ei taastu ja võivad tipneda kuuldeaparaadiga. Kõrvakahjustus on seda ohtlikum, et tuleb hiilimisi ja pikkade aastate jooksul. • Raskuste tõstmine – juriidiliselt algavad raskused viiest kilogrammist. Seljatraumad on sagedased juhtuma ja töötajate kukkumised, mis on tingitud raskuste tõstmisel tasakaalu kaotamisest. Inimesed pillavad asju maha või tõmbavad neid endale kaela. Tõsta tuleks alati otse, mitte seljast kummardades, liigutus oleks pigem kükkasendist. Kui tõstetakse seljaga ehk kummargil asendist, siis lülide eesservad suruvad vahekettale, millest võib tekkida vaheketta ehk diski väljasopistumine, rahvakeeli radikuliit. Näiteks tõstes ette kummardudes 5 kilost raskust on lülide surve kettale 750 kilo. • Ülekoormuse tagajärjel toimub käte ja sõrmede korduvliigutusega närvikanali kokku pitsitamine. Ohustatud on enim kokad ja juuksurid, kes teevad palju korduvliigutusi, lisaks mõjutab juuksurite tervist pidev kemikaalide sissehingamine.
le on tööd tehes hea hiir võtta ka vaskusse kätte. Üldse tuleks vasakut kätt rohkem kasutada, sest nii saame käte koormust ära jaotada. Vähem oluline pole ka hiire suurus, väikese käelabaga kasutajal on käsi juba seetõttu rohkem pinges. Sülearvutitega töötajatele põhjustab touche pad´i kasutamine suurema koormuse vasaku käe nimetissõrmele, tekitades samuti liigesekaebusi. Juba tekkinud liigesehädade korral on parim ravi ikkagi rahu.» Übneri sõnul kasutatakse võrreldes naaberriigi Soomega meil Eestis kordades vähem isikukaitsevahendeid. Samas aitab kaitseprillide, kõrvatroppide ja ergonoomiliste hiirte kasutamine säilitada pikemalt tervena töötamise aega. Suuresti on töötajate enese hoiaku taga, et töökaitsevahendid veel meil nii enesestmõistetavad pole.
Kahjuks ei kasuta meie töötajad isikukaitsevahendeid nii sageli kui vaja. Naaberriigis Soomes on enesestmõistetav, et tööd tehes on kaitseks prillid, kõrvaklapid või kinnitusköis. Foto: Peeter LANGoVItS / PoStIMeeS
Hea teada Istumine – alaseljavaludega kimpus olevad inimesed saavad leevendust palli peal istumisest. Pall on ebastabiilne ja ei võimalda liiga mugavalt istuda. Tugevast kummist valmistatud pallil tasakaalus püsimine hoiab süvalihased töös, kaks ühes – trenn ja töö – on koos. Hiire kasutamine – õlavöötme piirkonna kaebuste korral tuleb kasuks töö ajal venitamisharjutuste tegemine ja ringutamine. Tähtis on, et inimene töötaks pigem ühe kuvariga, sest pideval pea pöördes olekul tekivad lisapinged vasakule õlavöötme piirkonda, rahvakeeles tiivakondi alla. Kuiva silma sündroom saab pahatihti on alguse kontorihoonete ebapiisavast õhuniiskusest, kus kuvariga töötajad unustavad silmade piisava niisutamise (pilgutamise). Eriti ohustatud on numbritega tööd tegevaid inimesed, sest nende silmad on tugevalt fokuseeritud pikema aja jooksul. Normaalse töö tegemise jaoks on vajalik niiskuse tase ruumis 40–60%, kaasaaegsetes kontorihoonetes on kütteperioodil õhuniiskus tublisti madalam, jäädes 20–40% vahemikku.
Tervise exTra || 3
postimees, 8. märts 2016
MÜRAKAHJUSTUS. Järjest rohkem on lapse- või noorukiea kuulmislanguse põhjuseks mürakahjustus. Pidev valju muusika kuulamine võib põhjustada pöördumatud muutusi kuulmisorganites.
Ka noortel tuleb kõrvakuulmist kaitsta Kuulmine CARinA TRuuVeRK
Kuulmiskeskus Audiale kõrvaarst
Ligi 60 protsenti lapseea kuulmislangusest on õigete meetmetega ärahoitavad. Haigused, mis pole ennetatavad, on tihti ravitavad või kui see pole võimalik, saab kuulmist kompenseerida abivahendiga. Küll aga võib kuulmislangus tekkida lapse- või noorukieas. Siin on sageli põhjuseks läbipõetud infektsioonid (kõrvapõletikud, ninakõrvalkoobaste põletikud, pikaajaline nohu, adenoidid jm), kuid järjest rohkem ka mürakahjustus. Kõrvapõletikke ei tohi jätta tähelepanuta ning alati on kahtluse korral mõistlik konsulteerida arstiga. Füsioloogiline ehk eaga seonduv kuulmislangus algab varastes kuuekümnendates, kuid järjest rohkem ähvardab kuulmislangus tänapäeval ka nooremaid inimesi. Ligi 10 protsenti elanikkonnast kannatab mingit moodi kuulmislanguse all. Järjest rohkem on meie ümber müra ja valjusid helisid, järjest valjemaks läheb heli meie kõrvaklappides, kontsertidel, ööklubides ja viimasel ajal kahjuks ka kinos. Selle kõigega pole meie kõrvad aga kohanenud ega loodudki kohanema. Kuulmisrakud ei talu pikaajalist valjude helide toimet, kui jätkuvalt tekitada kuulmisorganile helitrauma, siis teatud sagedustel kuulmine ei taastu kunagi. Mida kõvem on heli, seda lühemat aega on see meie kõrvale talutav. Tervislik mürataust on alla 85 dB ja mitte rohkem kui 8 tundi päevas.
5 nõuannet hea kuulmise säilitamiseks Keera helitugevus vaiksemaks ja pea kinni ohutust helitugevusest.
• Muusika kuulamine on tore tegevus, kuid sedagi tuleb teha targalt. Proovi vaikses ruumis sättida helitugevuse nupp mitte rohkem kui 60% maksimumist. • Kasuta vajadusel kõrvatroppe. Neid on saadaval erinevaks otstarbeks, erineva kujuga ning erinevast materjalist. Kui oled sage ööklubide külaline, siis on kõrvatropid vajalikud. • Kasuta võimalusel müra summutavaid kõrvaklappe, nii väldid ebavajalikke helisid ja saad hoida helitugevuse vaiksema, samaaegselt kuulates hea puhta kõlaga heli. Ka kõrvasisestele kõrvaklappidele on kuulmiskeskusest võimalik tellida spetsiaalselt sinu kõrva järgi tehtud otsikud, mis toovad selge ja puhta muusikaheli vaiksemalt kõrva. Kuigi nende hind pole alati kõige soodsam, on hea kuulmine tähtsam.
Meie kuulmisrakud ei talu pikaajalist valjude helide toimet. Mida kõvem heli, seda lühemat aega on tema toime kõrvale talutav. Piira aega, mida veedad tugevate helide keskkonnas. • Kui käid tihti ööklubides, spordivõistlustel ja kontsertidel, tee nn vaikusepause. Siis saavad kuulmisrakud vahepeal puhata ja taastuda, nii lühendad mürakeskkonnas viibimise aega.
• Mine väga valjudest heliallikatest eemale. Pole soovitatav seista otse valjuhääldite või helivõimendite vahetus läheduses. • Piira aega, mida veedad kõrvaklappidest muusikat kuulates, soovitatavalt mitte üle 1 tunni päevas. Jälgi ohutut tervisesõbralikku helitugevust (dB). • Nutitelefonidele on mitmeid äppe, mis võimaldavad mürataset mõõta. Kasuta neid ja jälgi aega, mida veedad mürarikkas keskkonnas ning jälgi mürataseme ja aja suhet. • Mõõda, millisel helitugevusel kuulad enamik aega oma lemmikmuusikat. Jälgi esimesi märke võimalikust kuulmislangusest. Kui kuuled kõrvades vilet või kohinat või ei kuule kõrgeid helikõrgusi nagu uksekell, telefon või äratuskell, kui esineb raskusi kõnest arusaamisega mürarikkas keskkonnas (näiteks restoran, koosolek, sün-
nipäevapidu), pöördu kuulmisega tegeleva spetsialisti või oma perearsti poole. Kontolli regulaarselt oma kuulmist. • Kasuta kindlasti kooli või tööandja pakutavat tervisekontrolli, kus saab ka kuulmist kontrollida. Kui sul tekib kahtlus, lase endale teha kuulmistest ehk audiogramm. Seda saab teha kas oma perearsti juures, perearsti poolt suunatuna kõrvaarsti juures või otse kuulmiskeskuses. • Kui sulle on näidustatud kuuldeparaadid, siis ära viivita, vaid hangi need kohe. Sinu kuulmine ei parane iseenesest – koos sotsiaalse suhtluse vähenemisega, sest kes ikka jaksab kogu aeg karjuda, väheneb kiiremini ka kõnest arusaamine. Kuulmist tuleb hoida – kord kaotatud kuulmisvõimet ei saa enam tagasi, siis on abiks ainult kuulmisabivahendid.
Enneta kahjustust Eestis teostatakse kõikidele vastsündinutele sünnitusmajas kuulmise skriining ehk spetsiaalse lihtsa testiga selgitatakse välja, kas laps kuuleb. Vähimagi kahtluse korral suunatakse laps edasi kõrvaarsti juurde täpsematele uuringutele. Seega on meil kaasasündinud kuulmispuude avastamiseks tehtud ära hea töö ja võib väita, et suudame sünnipärast kuulmislangust väga hästi diagnoosida. WHO algatusel on saanud traditsiooniks pidada iga aasta 3. märtsil Rahvusvahelist Hea Kuulmise päeva (International Hear Care Day), mis on alati pühendatud mõnele kitsamale teemale. Tänavu oli see päev pühendatud kuulmise tervishoiule lapseeas. Maailmas kannatab kuulmislanguse all, millega kaasneb suuremal või vähemal määral invaliidsus ehk puue, ligi 5% elanikkonnast, nendest u 32 miljonit ehk üheksa protsenti on lapsed. Enamik probleemsetest lastest elab küll arengumaades, kus arstiabi kättesaadavus ja ka teadlikkus kuulmise tervishoiust on kasin.
Kõrvaklappidest muusikat kuulates on hea piirata oma aega, soovitatavalt mitte kuulata üle 1 tunni päevas. Foto: WAVeBrAKeMeDIA LtD
4 || Tervise extra
postimees, 8. märts 2016
PIKEM ELUIGA. Meditsiiniteaduste doktori ja ülemaailmse liikumise «Humaanse vastsündinud meditsiini» initsiatiivi autori Adik Levini sõnul on inimeste elukvaliteet ja elurütm viimastel aastakümnetel kardinaalselt muutunud. Kõrgemale elueale vaatamata on krooniliste haigustega kimpus aina nooremad inimesed. Kõige enam vajab muutust seisukoht, et minu tervise eest vastutab keegi teine, mitte mina ise.
Aeg on muuta strateegiat Juuli Laanemets teemalehe toimetaja
RAHVASPORT «Kui vaadata sellest aspektist, et eluiga kõigele vaatamata tõuseb, siis oleks nagu kõik korras. Süüa meil on, elame soojas, peame kinni hügieeninõuetest – need faktorid ongi teinud meile eluea pikenemise võimalikuks. Ka on kõrgtehnoloogiline meditsiin arenenud tohutult. Näiteks tundus veel 20 aastat tagasi võimatu väljuda haiglast insuldi- ja infarktijärgselt terve inimesena. Tänu sellele, et inimkond elab kauem, on tõusnud kordades krooniliselt haigete inimeste hulk – me ei räägi vanadest inimestest, praegu on tohutult tõusnud haigustega kimpus olevate noorte inimeste hulk. Näiteks diabeet, mida ilmneb ka noortel kordades varasemast rohkem,» rääkis Levin. «Kahjuks kõrgtehnoloogiline meditsiin, oma suurte saavutuste kõrval haiguste diagnostikas, ei ole tihti edukas krooniliste haiguste ravis. Haigusi esineb rohkem, kuid tõenduspõhine meditsiin ei saa kõige selle ravimisega hakkama ja ei aita ka ravimid, mis meil on olemas. Nii on tavainimene asetatud väga raskesse olukorda – ta saab infot seinast seina ja tal on keeruline otsustada. Kui inimene ei saa abi, pöördub ta teise arsti poole. Juhul, kui ka siis abi ei saa, hakkab inimene otsima alternatiivseid ravimeetodeid. Ma pole nõus, kui süüdistatakse neid, kes tegelevad alternatiivsete ravimeetoditega, sest ini-
mesed pöörduvad ju nende poole, kui nad mujalt abi ei saa. Riigi ülesanne oleks otsustada, missugused alternatiivsed meetodid on tõenduspõhised ja millised pole. Niisama lahmida, et kõik alternatiivne meditsiin on kahjulik, ka ei saa. Veel hullem on, kui hakatakse käskima ja lahmima nagu toimus tolles riigis, kus minu põlvkonna inimesed elasid palju aastaid. Minu kaasaegne filosoofia, kuidas mina elust aru saan, on järgmine. Meie mentaliteet ja kultuur oli aastakümneid üles ehitatud selliselt: «Kui ma haigestun, lähen arsti juurde, tema mind aitab,» nii elasime palju aastaid. Tollel ajal ei saanud mina ega paljud teised aru, et kui inimene on haigestunud, siis on juba tulekahju käes. Medikamentidega surume lihtsalt haiguse maha. Mul on tunne, et kui inimkond oleks selle teadmisega alustanud 40– 50 aastat tagasi, oleks meditsiin täna teistsugune,» selgitas Levin.
inimene õppima ära, kuidas ise ennast aidata ja alles siis hakata ravimed kasutama. Oma loengute ajal küsin alati, kas me kõik peame ikka võtma vitamiine – järsku saame neid ka mujalt, näiteks toidust. Meil on võimalus hakata tegema midagi muud kui pimesi ravimeid võtta.»
Rahvaspordi vajalikkus
Otsustame meie ise Tema sõnul on tervise püsimiseks kõige tähtsam faktor toitumine ja alles siis liikumine. Samas on tänu toiduhulga plahvatuslikule tõusule langenud tohutult toidu kvaliteet, see omakorda tingib nii suure krooniliste haiguste võidukäigu. «Inimkond on valiku ees, elada nii, nagu on praegu elatud või valida teine tee, mida töötas välja Maailma Tervishoiu Organisatsioon juba 1980. aastate alguses. Tollal ei pööratud tähelepanu soovitustele, et inimese tervis sõltub 50 protsenti temast endast, 20 protsenti geneetikast, 20 protsenti ökoloogiast ehk elutingimustest ja ainult 10 protsenti meditsiinist,» ütles Levin. Tänu kõrgtehno-
Poolteist aastat tagasi ilmunud raamat tegi Adik Levini näo tavainimesele tuntuks. Viimased rohkem kui kümme aastat on Levin olnud hinnatud toitumisspetsialist ja aidanud paljusid oma nõuannetega. Foto: ANTS LIIGUS / Pärnu PM
loogilise meditsiini kallihinnalisusele on see protsent tõusnud 15-le. «Arvan, et meil Eestis on head elutingimused, tootmist meil ei ole, põllumajandus on väike. Kui vaadata, mis toimub praegu maailmas, siis elame ju tegelikult paradiisis. Ma ei saa aru inimestest, kes kogu aeg virisevad, et oleme nii vaesed ja nagu armastatakse rääkida: «oleme nii muserdatud». Need, kes nii räägivad, ei tea siis üldse, mis on halb,» selgitas Levin. «On küsitud, kas eestlas-
tel on ka oma haiguseid. Loomulikult on ja tänu diagnostika võimaluste suurenemisele saame neid küllalt hästi diagnoosida. Kuid me ei saa ennast võrrelda rootslastega. Juba 50–60 aastat tagasi kaardistasid nad juba üle paarisaja geneetilise haiguse. Mida vaesem on genofond, seda rohkem on geneetilisi haiguseid. Võrreldes rootslastega on meie genofond väga rikas. Meie populatsioonis pole geneetilised haigused suureks probleemiks, pigem peame mõtlema kuidas
pikema eluea juures parandada oma elu ja tervise kvaliteeti. Tekib küsimus: «Kuidas edasi liikuda?». Tahaks meelde tuletada, et tervisest on meie endi kätes 50 protsenti, mis sõltub inimese enda toitumis- ja liikumisharjumuse valikutest. Elame ajastul, mil otsustatakse, kas hakkame ennast ise aitama või võidab meid farmaatsia. Teada on, et farmaatsiat huvitab, et kõik oleks farmaatsia nõelal. Siinkohal arvan, et ravimeid on ka vaja. Enne nende kasutamist peab iga
Levin kirjeldas praeguseid valikuid: olla või mitte olla? Kas loota ainult farmakoloogiale või hakata tegema midagi muud? «Mul on väga kahju, et me enam pole iseseisvad, et me peame kõiki käske täitma – kui enne täitsime Moskva käske, siis nüüd täidame Brüsseli ja Ameerika käske. Kurvastab meie poliitikute mentaliteet, kes vastutavad inimese tervise eest, nad ei mõista, et meie julgeolek pole ainult NATO tankid, vaid eelkõige meie inimese tervis. Me pole siiamaani aru saanud, et maksame tohutuid rahasid farmaatsiafirmadele ravimitena, aga meie riigi Haigekassa eelarvest maksame alla poole protsendi haiguse ennetusele,» lausus Levin. «Kas pole loogilisem, et inimene, kes hoolib oma tervisest, käib trennis või basseinis ujumas, et me riigina omalt poolt toetaksime neid tegevusi kas läbi maksusoodustuse või hüvitades mingil määral inimeste tervisespordikulusid. Jookseme nagu rongi ees, kui räägime riigi julgeolekust ja soovime kulutada üle 2 protsenti SKP-st. Mina isiklikult arvan, et see summa, mis läheb üle kahe protsendi, peaks minema ennetavale meditsiinile. Nii säästaksime selle abil palju raha haigekassa kuludest. Kõikide inimeste tervis on riigi julgeoleku seisukohast number üks.»
tervise extra || 5
postimees, 8. märts 2016
SilikooniKATSE. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuses lõppes hiljuti pea neli kuud väldanud uuring, kus jälgiti niisketes ruumides kasutatavate silikoonide hallituskindlust. Siseruumides levivad hallitusseened on tugevad allergeenid ja võivad ohustada inimeste tervist.
Nii kõrvuti seistes ei oska aimatagi, milline silikoonituub läheb kiiresti hallitama ja missugune mitte.
Silikoonikatses otsiti hallituskindlust KORRASHOID Kalle Pilt
ehitusinsener ja TTÜ doktorant
Katses osalesid valged ja värvita silikoonid, muid eelistusi toodetele valiku tegemisel polnud. Kokku testiti 15 toodet 6–7 tootjalt. Soovides mitte mõjutada katsetulemusi, anti testi läbi viinud bioanalüütikule numbritega varustatud toodete proovid. Seega ei teadnud testija hallituse külvi tehes testitavate silikoonide nimesid ega tootjaid. Katseks valitud hallitusseen kuulus perekonda Cladosporium, sest seda esineb silikoonidel kõige sagedamini, värvudes silikoonipinnal algul hallikaks ja lõpuks omandades iseloomuliku musta värvi. Loendati valgusmikroskoobiga kuni 400-kordse suurendusega hallitusseente kolooniate hulka silikoonil. Maksimum kolooniate hulk 10 mm silikooniribal oli 60 hallituskolooniat, kõige parem tulemus jäi alla 10 koloonia 10 mm kohta. Katses testitud silikoone jälgides võib öelda, et tootja reklaam toodete kohta ei pruugi vastata tõele, osa hallituskindlaid tooteid nakkusid hallitusega vaatamata pakendil olevatele lubadustele. Neid aineid, mis peaksid takistama seente levikut, kas ei olnud silikoonile lisatud või polnud ainete hulk silikoonil piisav. Teemalehe toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194
Sõltumatu katse finantseeris Mükoloogiauuringute keskus ise. Katse algas 16. novembril ja kestis neli kuud. Sõltumatute laborite uuringuid on üsna vähe nii Eestis kui mujal Euroopas. Tootjate tehtud uuringutulemusi ei saa pimesi usaldada, sest pahatihti on tegu lausreklaamiga.
Perekond Cladosporium Hallitusseente perekond Cladosporium on meie kliimas laialt levinud ning võib esineda ka siseruumides. Hallitus on võimeline tungima viimistlusmaterjalidesse, põhjustades nende bioloogilist lagunemist. Samuti võib see siseruumides suure kontsentratsiooni korral põhjustada nahaärritusi ning saastata toitu. Mõned perekonna Cladosporium liigid võivad olla tugevad allergeenid.
Mida teha, kui silikoon on kaetud hallitusseente kolooniatega? Kui silikoon on kaetud hallitusseente kolooniatega, siis võib seda puhastada pesuvahendi vesilahusega ning pärast puhastamist hoolikalt kuivatada, kuid kogemused näitavad, et sarnaselt puhastatud silikoon kattub uuesti kolooniatega juba kuu paari möödumisel. Palju parema tulemuse annab silikooni eemaldamine ning asendamine uue, parema silikooniga, kus hallitusseened nii kiiresti ei arene. Projektijuht: Airi Järvelaid, airi. jarvelaid@postimees.ee, tel 666 2317
Foto: Margus Ansu / Postimees
16 nädalat kestnud katse protsess • Silikoonid kanti katseklaasidele, iga silikooni kuuele klaasile ning paigaldati kuude erinevasse karpi, igasse karpi üks eksemplar. • Viies karbis piserdati silikoonid hallitusseente vesilahusega (destilleeritud veega). Kuuendas karbis piserdati katsekehad destilleeritud veega ilma hallitusseente eosteta (kontrolliks). • Kõikidesse karpidesse lisati katseklaasidest allapoole vett (ei puutunud kokku katsekehadega). Karpidesse tagati õhu juurdepääs läbi filtri. • Kõikidesse karpidesse paigaldati temperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse mõõturid, mis salvestasid näidud iga tund. • Katsekarbid paigutati inkubaatorisse (temperatuur 28°C). • Destilleeritud vett lisati karpidesse kolm korda katseperioodil.
Kõige rohkem oli hallitust NoviPro universaalsel silikoonil, eristus teistest oluliselt – 64 kolooniat 10 mm kohta. Foto: 2x Kalle pilt
Hallituseente kasv (kolooniate arv)
Kõige puhtamad olid Bauhof universaalne silikoon ja Ceresit express sanitary silicone, millel reklaamis polnud kirjas, et on hallituskindel.
Toote nimetus
Parim tulemus Alla kümne koloonia 10 mm kohta Ceresit express sanitary silicone Alla kümne koloonia 10 mm kohta Bauhof universaalne silikoon
Keskmine tulemus 10–20 kolooniat 10 mm kohta 10–20 kolooniat 10 mm kohta 10–20kolooniat 10 mm kohta 10–20 kolooniat 10 mm kohta 10–20 kolooniat 10 mm kohta 10–20 kolooniat 10 mm kohta 20–30 kolooniat 10 mm kohta 20–30 kolooniat 10 mm kohta 20–30 kolooniat 10 mm kohta
Makroflex neural construction Kiilto saniteettisilikoni Soudal neutraalne silikoon Penosil sanitary silicone Soudal silirub 2/S sanitary Soudal sanitaarne silikoon Makroflex sanitary silicone Bauhof sanitaarsilikoon NoviPro sanitaarsilikoon
Halb tulemus 30–40 kolooniat 10 mm kohta Penosil general silicone 30–40 kolooniat 10 mm kohta NoviPro neutraalne sanitaarne silikoon 40–50 kolooniat 10 mm kohta Penosil neutral silicone
Kõige halvim tulemus üle 60-ne koloonia 10 mm kohta
Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2329
NoviPro universaalne silikoon
Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn
6 || Tervise exTra
postimees, 8. märts 2016
JUHI EnnAST. Konfliktses olukorras laseme pahatihti end tugevatel tunnetel juhtida ise oma tunnete eest ja saame muuta oma kahjuliku käitumise mustreid.
Võime emotsioone juhtida HelenA VÄlJASTe Psühholoog
meeleOlu
Jäta meelde sõna SToPP Seda lihtsat praktikat saad kasutada käigupealt – igal ajal ja igas kohas! Stopp – peatu stopphetkeks. Teadlik hingetõmme – hinga mõned korrad teadlikult sisse ja välja. Ole tunnistaja – märka hinnangutevabalt oma emotsioone, mõtteid ja kehalisi aistinguid. Pidurid pealt – asu taas tegutsema, nüüd juba kõrgendatud tähelepanu ja kohalolutundega. ALLIKAS: WWW.MeeLerAHU.ee/MeeLerAHU-NIPID
Meie ajus on 100 miljardit ajurakku, mis omakorda on seotud sünapside kaudu 10 000 teise ajurakuga. Iga hetk leiab ajus aset tohutu infoliiklus, seal toimuvat võib ette kujutada teedevõrgustikuna. Mõned teed, mida kasutatakse harva, on rohtu kasvanud, teised aga on pideva kasutuse tõttu mitmerealiste maanteede mõõtu. Mõeldes kellestki halvasti ja tundes seejuures vihatunnet, ehitad endale just sellele seisundile vastavat teedevõrgustikku laiemaks. Olgu see siis viha või mis iganes teine emotsioon, mida me kogeme, saab just see – kasutuses olev närvivõrgustik – ajus tugevdatud. Samas suureneb tõenäosus, et just sedasorti seisund vallandub meis uuesti. Järgmine kord, kogedes viha, solvumist, kättemaksuiha või süütunnet, võid endalt küsida, et oot-oot, kas tõesti soovin investeerida selle sama seisundi kordumisse? Iga minu mõte ja tunne on investeering tulevikku. Kas ma tahan, et minu kohta öeldak-
se tulevikus pigem, et olen pahur vanainimene või hoopiski alati rõõmsameelne pensionär? Õnne valem tundub olevat lihtne, tuleb vabaneda negatiivsetest mõtetest ja tunnetest ning suurendada positiivset. Keerukaks teeb valemi järgimise tõsiasi, kui vähesel määral sa tegelikult valid mõtteid, mis su pähe tulevad ja nendega seotud emotsionaalset reageeringut? Tihtilugu tunded lihtsalt vallutavad meid ja me reageerime automaatselt ning alles tagantjärele saame öelda: «Vabandust, käitusin emotsiooni ajel». Selline käitumine on mõistetav, kuna emotsioonid on seotud limbilise süsteemiga ehk aju ühe vanima ja seega ka primitiivsema osaga. Teadliku emotsionaalse reageeringu taga on hoopis peenem mehhanism, mida tuleb teadlikult valdama õppida.
Ära otsi süüdlast Kes meist pole näinud lahku läinud paare, kes on omavahel süüdistaval sõjajalal? Või noori vanemaid, kes käituvad oma lastega kannatamatult? Või siis vanureid, kes on pahurusest kibedad, süüdistades kõiges maailma? Neid ja teisigi kibedate emotsioonide ohvreid näeme endi ümber pidevalt. Ja mis salata, oleme ka ise aeg-ajalt sääraste emotsioonide marionettnukud. Vaadakem õige ühe näite abil
sellistes olukordades aset leidvat lähemalt. Kujutle, et sõidad hommikul tööle ja sulle keerab niigi tihedas liikluses auto ootamatult ette. Selline liikluskäitumine on sind alati ärritanud, nii mõtled seegi kord: «Igavene jobu!», annad talle signaali ja viibutad sajatades rusikat, endal nägu vihast punane. Vallandunud ongi automaatne reaktsioon (sa pole ju seda valinud), vastavad närvivõr-
gustikud aktiveeritud. Sinu vererõhk on tõusnud kümne pügala võrra ja räägid veel lõunalauaski oma kolleegile tohmanist, kes sulle ette sõitis. Niimoodi külvad pahameele seemneid veelgi oma päeva edasi, poetades neid ka kaaslaste kogemusse. Huvitav, kumb aga selles olukorras rohkem kannatada saab, kas too tundmatu autojuht või rusikaviibutaja ise? Gautama
Tervise exTra || 7
postimees, 8. märts 2016
ja hiljem peame ekslikult oma reaktsioonide põhjustajaks kedagi teist. Harjumist vajab mõte, et vastutame
annab vabadusetunde
Meie ajus toimub tohutu infoliiklus, seal toimuvat võib ette kujutada teedevõrgustikuna. Mõned teed, mida kasutatakse harva, on rohtu kasvanud, teised aga on pideva kasutuse tõttu mitmerealiste maanteede mõõtu. Foto: PANtHerMeDIA
Buddhagi olla tabavalt öelnud, et enda vihast kinni hoida on nagu kuuma söe hoidmine, et sellega kedagi visata – põletada saad ikka sina. Teine huvitav aspekt niisugustes olukordades on, et pigem näeme süüdlasena ja juhtumi põhjustajana teist inimest. Kontrollküsimuseks sobib järgmine test: mitu sõrme on enda poole suunatud, kui näitad nä-
puga kellegi teise suunas? Suunates oma pahameele kellegi poole, saad sellega ise mitmekordselt pihta. Seega tasuks pöörata pilk endasse ja küsida: «Miks see olukord mind puudutab?». Järelikult peab olema minu sees üks reaktiivne nupp, mis on parasjagu sisse vajutatud ja ma olen täiesti veendunud, et too nupuvajutaja on selles süüdi. Ometigi, kui minus seda nuppu ei oleks, ma ju sellisel kombel ei reageeriks: mõni teine oleks samas olukorras täiesti rahulikuks jäänud. Ükskõik, mis ka elus aset leiab – liiklusohtlik olukord, arusaamatus, lahkuminek, haigestumine – on see juba juhtunud ning asjalood on, nagu nad on. Me ei saa muuta minevikus juhtunut, küll aga seda, mis saab edasi. Saame võtta vastutuse ja muuta oma sisemaailma reaktsiooni toimuvale selliselt, et see ei põhjustaks ei meile endile ega teistele kannatusi, sest tõelisi kannatusi loovadki peaasjalikult meile meie endi hinnangud, mõtted ja tunded, mitte elu ise.
4-astmeline emotsioonidega töötamise tehnika Märka oma emotsiooni. Seejärel NIMETA. Tunne ära, millise emotsiooniga on tegu ja anna sellele nimi, näiteks «kurbus» või «ärritus». Kui nimetust on raske leida, siis küsi: «Millise emotsiooni moodi see on?».
AKTSEPTEERI. Kas saad lasta sel emotsioonil olla endas ehk kas saad olla sellega koos? Kas on OK tunda niisugust emotsiooni? Vaata, kas saad tuua hella aktsepteerimist siia, saades aru, et kõik emotsioonid on lihtsalt energia liikumises. Meenuta endale, et kõik, mida koged, on OK, see on hetke reaalsus. Kogedes hirmu, ja kui sul on selle pärast häbi, siis tööta oma häbitundega. UURI. Luba endal uudishimulikult vaadelda ja kogeda seda emotsiooni. Kuidas see sulle tundub, kus kohas seda oma kehas tunned, kas see liigub või jääb samaks? Millised on kaasnevad mõtted? Kuidas selle emotsiooni ajendil käitud või tahaksid käituda? TUNNISTA. Küsi: «Kas ma olen selle emotsiooni küüsis või on meie vahel natuke ruumi? Kas olen see emotsioon või olen see, kes teab, et emotsioon on? Olen ma vaba või selles kinni?» Tehes läbi kolm esimest sammu, juhtub sageli, et pärast enese sees küsimustele vastamist suhtud emotsiooni vähem isiklikult. Tunnistad emotsiooni olemasolu, mitte ei samastu sellega, olles võimeline nägema emotsiooni sellena, mis see on – emotsioonina. Seeläbi tekib sinu ja emotsiooni vahele rohkem ruumi ja sa ei lähe automaatselt emotsionaalse «karusselliga» sõitma ning saad teha arukamaid tegusid.
Tasub teada Kuidas õppida teadlikult olukordadele vastama, mitte pelgalt automaatselt reageerima, ning harida oma sisemaailma aeda nii, et seal kasvaks umbrohu asemel kaunid lilled? • Kui tuvastad emotsiooni, anna sellele nimi (nt häbi, solvumine) – niimoodi toimides vaigistad emotsiooni jõu. • Kui märkad iha reageerida automaatselt, siis hinga teadlikult sisse ja välja. Viibi koos oma sisemise seisundiga ja täna, et see tuli ning võimaldab sul õppida midagi iseenda kohta. • Ole nagu teadlane ja uuri toimuvat lähemalt. Millised mõtted keerlevad mu peas? Milline emotsioon on hetkel aktiivne? Millised on füüsilise keha aistingud? Kuidas ma käituda tahaksin? Niimoodi endas toimuvat teadvustades ei luba sa automaatsel reageeringul võimust võtta. • Meenuta endale, et keegi teine pole «süüdi», vaid sinus endas on sisse lülitunud reaktiivne nupuke. Vastutus järgneva reaktsiooni ees lasub sinul. • Naerata heatahtlikult sellele sisemisele reaktsioonile ja tea, et iga kord, kui jätad automaatselt reageerimata, jätad sellesse emotsiooni investeerimata ja osa sisemise aia umbrohtu saab jälle välja juuritud. • Kasuta abimehena emotsioonide 4-astmelist tehnikat. • Räägi nendest automaatsetest reaktsioonidest hea sõbraga, et leida mõni muu parem lahendus. Kui sa ei taha või ei oska ise pusida, pöördu julgesti terapeudi juurde. Ka kursusest on abi: näiteks mindfulness´i või Teadliku Muutuse Kunsti kursused. • Omanda mõned meelerahunipid. • Harjumuse jõud on tugev ja neurovõrgustike ümberprogrammeerimine nõuab aega ja pidevat harjutamist, mistõttu ole ikka enda vastu hell ja hea, isegi kui rakendatav kohe ei toimi.