Tourest 2013 - Postimehe ametlik messileht

Page 1

AMETLIKUS MESSILEHES: Reisides hoia rahal silma peal. lk 3 Kuidas eestlast Pekingis kodustada? lk 7 Automatk viib pere ja sõbrad Euroopasse. lk 10 Lapsesõbralik Euroopa pakub seiklusi. lk 14

KODUMAINE REISIEKSPERIMENT: Toimetaja Rain Uusen käis kolm täispikka päeva ja ööd mööda hilistalvist Eestit, et varakevadet otsida ja peatseks suveks põnevaid uusi või taasavastatud vanu reisivihjeid koguda. lk 12

TOUREST 2013

7. VEEBRUAR 2013


2 || tourest

TERVITUS kriSten LaHtein

Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär

Põnev ja seiklusterikas reisihooaeg algab messilt Baltimaade vanim ja suurim turismimess Tourest toimub nüüdseks 22. korda. Alates messi toimumise esimesest korrast 1991. aastal on Tourest kasvanud pea viis korda suuremaks. Tänavusel messil on ligikaudu 400 eksponenti, kes esindavad rohkem kui 20 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austria, Belgia, Eesti, Egiptus, Horvaatia, Indoneesia, Jaapan, Leedu, Läti, Montenegro, Poola, Rootsi, Serbia, Sloveenia, Soome, Tai, Tuneesia, Türgi, Valgevene, Venemaa. Esimest korda osaleb messil Lõuna-Aafrika Vabariik. Messi ootame külastama üle 25 000 inimese. Tourest on turismivaldkonna suurim müügi- ja reklaamisündmus Eestis ning ühtlasi perekeskne meelelahutusüritus. Paralleelselt messiga toimub messi lavadel ja stendidel interaktiivne kultuuri- ja meelelahutusprogramm ning eriprogramm spetsialistidele. Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, laevafirmad, mitmed lennu-, rongi- ja bussifirmad, reisibürood, hotellid, restoranid, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm Pipi ja klouniga, lastele pakutakse ka isetegemisrõõmu. Messi avab reedel, 15. veebruaril kell 12 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Traditsiooniliselt kuulutatakse välja ka Eesti Turismifirmade Liidu aastaauhindade – parim turismiedendaja ja parim turismiobjekt – saajad. Tere tulemast meie messile Tourest 2013!

erILeHe PArtNer:

Turismimess Tourest 2013 toimub 15.–17. veebruaril Tallinnas Eesti näituste messikeskuses. Tutvu programmiga lk 8–9. Erilehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Projektijuht: Eve Kruuse eve.kruuse@postimees.ee; tel 666 2383 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 7. veebruar 2013

Pakettreisi ostmisel varu aega MURETU PUHKUS. Mullu jäi ostetud reis helesiniseks unistuseks ligi 170 Eesti inimesele, kuna neile puhkusepaketi müünud reisibürood muutusid maksejõuetuks. Leia meid messilt! Siiri eraLa

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

nÕUanne Turismi kõrghooaja eel tasub ennetavalt üle korrata mõned puhkusepaketi soetamise põhitõed, sest plaanitud ja juba ostetud reisist ilma jäädes on õppetund väga valus. Pakettreisi ostmisega seotud nüansside mõistmiseks ja tarbijaõigustest arusaamiseks peab reisiostja endale selgeks tegema mõned olulised terminid. Esiteks tuleb eristada, mis on ja mis pole pakettreis. Pakettreis kestab vähemalt 24 tundi ja koosneb vähemalt kahest ühtse hinna eest ostetud teenusest (näiteks transport, majutus, päralesõit, ekskursioonid). Just sellise reisi puhul kaitsevad reisiostjat Euroopa Liidu pakettreisi direktiivist tulenevad õigused. Omal käel üksikult ostetud teenustest koostatud reisi puhul need õigused ei kehti.

Tee taustauuring Teiseks on oluline teada, et turismiturul tegutseb kaht tüüpi firmasid: reisikorraldajad ja reisibürood. Reisikorraldaja koostab pakettreise ja müüb neid ise või siis teiste firmade kaudu. Bürood ise reise ei korralda, vaid tegelevad teiste koostatud pakettide vahendamisega. Eestis tegutsevatest reisiettevõtetest on 63 protsenti just vahendajad. Kolmandaks peab reisiostja olema tuttav mõistega «tagatis». Reisifirma tagatis on otseselt seotud tarbija raha ja selle

Puhkusereisi üle otsustades ära kiirusta, vaid uuri ja küsi palju. Foto: sCAnpiX/CoRBis

kaitsega. Nimelt tähendab tagatis pakettreisidega tegelevate firmade jaoks kohustuslikku kindlustust, millest saab maksejõuetusse sattumise korral reisita jäänud ostjatele tagastada ettemaksud. Tagatise summa peab Eestis tegutsevatel firmadel katma müüdud reisid sajaprotsendiliselt. Minimaalne tagatise suurus välisreiside müügi korral on 13 000 eurot, lende sisaldavaid pakette koostavatele firmadele aga 32 000 eurot. Kui terminid selgeks tehtud, tuleb ikka ja jälle talitada vanasõna «üheksa korda mõõda, üks kord lõika» järgi. Kuna reisipaketi ostmine tähendab enamasti teenuste ostmist kaks-kolm kuud või isegi pool aastat varem ning nõuab ettemaksete tegemist üsna suurtes summades, peab firmat väga hoolikalt valima.

Lepingut tuleb lugeda Enne ostu peab välja uurima, kas paketti müüv ettevõte on korraldaja või vahendaja. Kui tegemist on teise firma reise müüva bürooga, peab vahendaja andma ostjale teada, kes

on reisi tegelik koostaja ja korraldaja. Kui seda infot ei anta, ei saa vahendajat usaldusväärseks pidada. Taustakontroll tuleb enne ettemaksu tasumist teha nii büroole kui korraldajale. Esiteks peaks üle vaatama tarbijakaitseameti kodulehel avaldatud musta nimekirja. Teiseks tuleb majandustegevuse registrist kontrollida, kas ettevõte tegutseb legaalselt (on registreeritud) ja kas tal on ka piisav tagatis. Kolmandaks võiks firma kohta infot otsida tavalise internetiotsingu abil. Nüüd jõuan tarbija jaoks ilmselt kõige tüütuma punkti juurde – lepingu lugemine. See on tülikas, kuid enda ja oma raha kaitseks tuleb see siiski enne lõplikku nõusoleku andmist läbi lugeda. Tõsi, see võib võtta aega ning tähendada, et tehingut ei saagi netis 15 minutiga või ostukampaania/messi ajal sabas seistes tehtud.

Teise firma reise müüv büroo ehk vahendaja peab andma ostjale teada, kes on reisi tegelik koostaja ja korraldaja.

Tarbijakaitseameti spetsialistidelt saab nõu ja abi küsida ka 15.–17. veebruaril Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuval turismimessil Tourest. Ameti boksinumber on A1 ning see asub kohe sissepääsu juures. Samas boksis on oma infomaterjalidega väljas ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Turismimessi kohta loe lähemalt: www.tourest.eu. Kohtumiseni Tourestil!

Kiirelt sõlmitud tehing pole aga kindlasti väärt riski, et reisiostja paneb oma raha panti ja käe alla lepingule, mille tingimustest tal aimugi pole. Reisilepingu läbilugemine on kasulik juba ainuüksi seetõttu, et teada, kuidas vajadusel pretensiooni esitada. Enamasti tuleb reisikorraldajat lepingutingimustele mittevastavusest viivitamatult kohapeal teavitada, sest hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta. Viimaks üsna primitiivne, kuid 2012. aastal kogetud reisifirmade maksejõuetuse valguses ikkagi vajalik meeldetuletus: nii ettemaksu kui hiljem ülejäänud reisisumma tasumise kohta tuleb võtta tšekk – seda eriti sularahas arveldades. Seega peaks reisiostja turismimessil ja ka teiste müügikampaaniate ajal meeles pidama kolme nõuannet: uuri, kes on reisi tegelik korraldaja, tutvu põhjalikult reisilepinguga ja võta ettemaksu tasumisel tšekk. Helesiniseks unistamiseks on aeg siis, kui puhkus juba käes – reisi valides tuleb siiski hoida kainet meelt.


tourest || 3

postimees, 7. veebruar 2013

Tea, millele reisil raha kulutad SULARAHA JA KAARDIMAKSED. Kulukate üllatuste vältimiseks tuleb reisi eel selgeks teha erinevate teenustasude suurused – seda nii pangaautomaadist raha välja võtmisel kui ka valuutat vahetades.

HeLi LeHtSaar

tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

nÕUanne Eestis on pangakaardiga maksmine väga harjumuspärane isegi pisikestes poodides, aga välismaal ei pruugi see alati nii olla. Seega peaks läbi mõtlema, kas ja kui palju sularaha oleks vaja sihtkohariigis kehtivas valuutas kaasa võtta, sest võib juhtuda, et kaardiga maksmine pole võimalik või sularahaautomaat ei tööta. Kui otsustad valuutat vahetada Eestis, saad seda teha pankade kontorites (välja arvatud sularahata kontorid) ning valuutavahetustes. Kuna vahetuskursid on erinevad, tasub enne raha vahetamist võrrelda, kus soodsamat kurssi pakutakse. Kindlasti küsi enne rahavahetust, kas tehingu eest võetakse komisjonitasu ning kui jah, siis kui suur see on. Välismaal tasuks valuutat vahetada pigem pangakontoris, mitte tänavaputkades, kus kurss on ebasoodsam ning võib petta saada. Kui palju maksab sularaha väljavõtmine välismaal? Kui sul peaks tekkima vajadus võtta välismaal pangaautomaadist deebetkaardiga sularaha välja, pead selle eest tavaliselt maksma ka teenustasu. Üldjuhul koosneb teenustasu kahest osast – fikseeritud tasust ning lisaks teatud protsendist väljavõetavast summast. Soodsam on sinu jaoks olukord siis, kui su pangal on sularahaautomaate mõnes välisriigis, näiteks Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Venemaal – siis võib sealsetest sinu panga sularahaautomaatidest raha välja võtmine olla teenustasuta. Pane tähele, et kui võtad raha välja krediitkaardiga, küsitakse selle eest üldjuhul teenustasu.

Enne raha vahetamist küsi, kas tehingu eest võetakse ka komisjonitasu – kui jah, siis tee kindlaks selle suurus ja võrdle seda teiste rahavahetuspunktidega. Valuutat vaheta aga alaFoto: sCAnpiX/CoRBis ti turvalises, usaldusväärses ja ametlikku litsentsi omavas rahavahetuspunktis.

Väljaspool eurotsooni sularaha välja võttes või kaardiga makstes pead arvestama ka valuuta konverteerimistasuga.

Väljaspool eurotsooni kaardiga sularaha välja võttes või kaardiga makstes pead arvestama ka valuuta konverteerimistasuga. Krediitkaardiga maksmisel ole tähelepanelik. Kui maksad poes või restoranis krediitkaardiga, ära kunagi lase oma kaarti teise ruumi viia, sest kaarti on võimalik kopeerida ja hiljem sinu arvelt raha välja petta. Jälgi sedagi, et kaardiga makstes sisestaks teenindaja makseterminali õige summa. Reisilt naastes tasub krediitkaarditehingute väljavõtet uurida, et võimalikele pettustele kiiresti jälile saada, samuti on hea muuta reisilt naastes esimesel võimalusel oma pangakaardi PIN-kood.

Tee pangakaardi tehingute teenustasud selgeks enne reisi Tarbijaveebist minuraha.ee saad vaadata, kas ja kui suurt teenustasu sinu pank võtab, kui peaksid välismaal sularahaautomaadist deebetkaardiga raha välja võtma. Aadressilt minuraha.ee kasulike abivahendite rubriigist leiad teenustasude põhjaliku võrdlustabeli, kus on kirjas teenuste hinnad kümnes enam tuntud pangas.

Tabelist selgub, et näiteks kolm Eesti panka küsivad deebetkaardiga sularaha väljavõtmise eest välismaal 2,5% väljavõetavalt summalt pluss 2 eurot. Seega kui võtad sularahaautomaadist välja sada eurot, kulub sul teenustasuks 4 eurot ja 50 senti – seda tasub arvestada juba reisieelarve planeerimise

Raha turvalisus reisil • Ära hoia kogu sularaha ja kõiki pangakaarte ühes kohas. Pane osa rahast ja kaartidest kas jope või mantli põuetaskusse, jäta hotelli seifi vms. Kui peaks juhtuma, et rahakott varastatakse või see kaob, jääb vähemalt osa rahast alles. • Ära hoia rahakotti kergesti ligipääsetavas püksitaskus või jope välimises taskus.

etapis. Kui oled riigis, kus pole käibel euro, pead üldjuhul arvestama ka valuuta konverteerimistasuga. Heli Lehtsaar

• Ära hoia kunagi rahakotis koos pangakaarte ja nende PIN-koode. • Kirjuta üles või salvesta mobiili oma panga telefoninumber, kuhu kaardi varastamise või kaotamise korral kaardi sulgemiseks kohe helistada. AlliKAs: MinURAHA.EE


4 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013

Lennupunktid tasub kokku koguda LOJAALNE KLIENT. Boonuspunktide või lennumiilide kogumise nimel lendavad vähesed, aga juba välja teenitud boonused jätavad siiski registreerimata üllatavalt paljud.

rain UUSen toimetaja

LennUndUS Meie rahakotis on kümneid püsikliendikaarte, mida oste tehes kas taipame esitada või mitte, kuid arvestades asjaolu, et eestlased on reisihimulised, on üllatavalt paljud unustanud end kirja panna lennundusalliansside boonusprogrammidesse. Iga lennusegmendi eest teenib aga nii ehk teisiti boonuspunkte, mis on alati targem lennundusalliansi piires ühele boonuskontole koondada – kui ühel päeval on lennumiile kogunenud piisaval hulgal, õnnestub need uue lennupileti, parema teenindusklassi, äriklassi ootesaali sissepääsupileti või muu kauba vastu vahetada. «Kõige kasulikum on Eurobonus siis, kui seda rakendatakse põhieesmärgil – kogutakse punkte lennupiletite jaoks,» selgitab lennulojaalsusprogrammi Eurobonus (SAS, Estonian Air) esindaja Katrin Luhaäär.

Ülejäänud partnerid nagu autolaenutus, hotellid, bussid ja taksoteenus Skandinaavias ning erinevad ostuvõimalused vaid täiendavad Luhaääre sõnul kaardi funktsionaalsust. Tema sõnul on viimasel ajal tõusutrendis just upgrade’ide vormistamine kogutud punktide eest – kui teil on näiteks turistiklassi pilet puhkusele, saab nii reisida hoopis mugavamas äriklassis. «Seda võimalust kasutatakse sageli just pikamaalendude puhul,» kinnitab Luhaäär. Samuti võib paljudes lojaalsusprogrammides annetada punktid lihtsalt heategevuseks. Luhaääre sõnul on lojaalsusprogrammide tulevikusuunaks lihtsustumine reisijatele pakutavates lahendustes. «Iseteenindus, internet, mobiilsed lahendused on võtmesõnadeks,» kinnitab ta. Reeglite lihtsustamisele on rõhunud ka teised lennunduses enam levinud boonusprogrammid. Balti lennufirma Air Balticuga seotud BalticMiles sidus eelmisel aastal programmi põhimõtete lihtsustamise tarbija kaasamisega sotsiaalmeedias, kui kuulutas välja ideekonkursi programmi parendamiseks.

Turkish Airlines – maailma kümne parima seas

Kogudes piisavalt boonuspunkte, saab lunastada endale sissepääsu mugavusi ja Foto: AiRBAltiC suupisteid pakkuvasse äriklassi ootesaali. Pildil Riia lennujaam.

Lojaalsusprogrammi juht Gabi Kool kinnitab, et tulevikus on nii nemad kui ka teised lojaalsusprogrammid aina enam interaktsioonis tarbijaga. Samuti hakatakse boonuseid jagama mitteostuliste tegevuste kaudu. «Osta oma lumelaud meie partneri juurest ning jaga oma parimast lumelauahüppest tehtud videot Facebookis oma sõpradega – nii teenid tuhandeid boonuspunkte,» illustreerib Kool oma visiooni. Kolmandaks kinnitab Kool, et praegu saavad tuhanded lojaalsusprogrammide kliendid veel nende jaoks ebahuvitavat infot ja pakkumisi, kuid peagi

Boonuseid hakatakse aina enam jagama ka mitteostuliste tegevuste kaudu – näiteks jagades oma ostukogemusi sotsiaalmeedias sõpradega.

hakkavad paremaid lahendusi pakkuma arenevad mobiilitehnoloogiad. «Süsteem peab hakkama toimima hästi igal mobiilsel seadmel, asukohast sõltumata,» selgitab ta. Tehnoloogia tähtsust lojaalsusprogrammide arengus kinnitab ka programmi Miles & More esindaja, Lufthansa kommunikatsioonidirektor Martin Riecken. «Nagu teisteski valdkondades, tahavad ka meie kliendid saada asjakohast, neid puudutavat infot ning sellele kõigele tahavad nad ligi pääseda läbi nutitelefonidele mõeldud funktsionaalsete rakenduste, asukohast sõltumata,» selgitab ta. «Teiseks trendiks on kasutada tehnoloogiate abi selleks, et veelgi täpsemalt eristada erinevaid kliendigruppe ja segmente, eesmärgiga edastada igale kliendile individuaalseid pakkumisi.»

Tänavu oma 80. tegevusaastat tähistav Türgi rahvuslik lennufirma Turkish Airlines TA, (türgi keeles Türk Hava Yollari A.O ehk THY) pälvis 2012. aastal juba teist korda järjest Euroopa parima lennufirma tiitli ja valiti maailma parimate lennufirmade esikümnesse. Selle aasta juunis alustab lennufirma otselende Tallinna ja Istanbuli vahel. TA asutati 1923. aastal, napilt kümme aastat pärast Türgi vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist. Vastloodud lennufirma kuulus esialgu Türgi kaitseministeeriumi alluvusse. 1938. aastal viidi nooruke lennufirma transpordiministeeriumi alluvusse ja see hakkas kandma nime Riiklik Õhuliinide Peadirektoraat. Esimene rahvusvaheline lennuliin Ankara–Istanbul– Ateena avati 1947. aastal. Usin lennuliinide avamine lähinaabrite juurde Kairosse, Beirutisse ja Nicosiasse sai teoks Ameerika abiprogrammi raames pärast Teist maailmasõda. Praegune nimi võeti kasutusele 1956. aastal. 1983. aastal võttis Türgi valitsus endale eesmärgiks muuta TA maailmatasemel lennupargi

ja teenindusega firmaks. Firmale kuulub ühtekokku 127 Airbusi ja Boeingu lennukitehases valmistatud lennukit, tšarterlendudeks kasutatakse 65 lisalennukit. 2004. aastal telliti Airbusilt 36 tuliuut jet’i ja 15 Boeing 737. Suurepärase lennupargi ja mugavate sõitjateruumide kõrval kiidetakse aga ka eeskujulikku teenindust ja suurepärast toitlustust. Kõik see kokku lõi eelduse, et 2008. aastal sai TA kutse liituda Star Alliance’iga. Lennufirma opereerib 160 rahvusvahelist ja 41 siseriiklikku lennuliini, teenindades enam kui 200 Euroopa, Aafrika, Ameerika ja Aasia lennujaama. TA äriklassireisijate ootesaal kuulub parima teenindusega lounge’ide nimistusse maailmas. Eelmisel aastal alustas lennufirma eriprogrammi, millega pakutakse transiitreisijatele terve päeva kestvat linnaekskursiooni. TA kodubaasiks on Istanbulist 24 km kaugusel Yeşilköys asuv rahvusvaheline lennujaam, mis kannab 1980. aastast Atatürki nime. Riina Luik

VALIKuVÕMALuseD LeNNuPuNKtIDe KoGuMIseKs

Milliseid muudatusi on läbi teinud enam levinud lojaalsusprogrammid?

Star aLLianCe

OneWOrLd

SkY team

BaLtiCmiLeS

Ka Eurobonuse (SAS, Estonian Air) puhul tegeletakse ülesehituse lihtsustamisega. Viimased uuendused jäävad möödunud aasta maisse, kui lihtsustati punktide teenimise ja kulutamise tabeli ülesehitust. Samuti kehtestati üks ja ühine kuldkaardi saamiseks vajaminevate punktide limiit – 50 000 põhipunkti (varem oli see riikide kaupa erinev). Viimane muudatus hakkas kehtima detsembris – nüüd saavad Eurobonuse liikmed tellida punktide eest pikamaalendudele kinnitatud teenindusklassi tõstmist (confirmed upgrade).

Finnair tutvustas uusi piletitüüpe mullu novembris, samal ajal viidi sisse ka muudatusi Finnair Plusi lojaalsusprogrammi – näiteks tõsteti teenitavate boonuspunktide kogust pileti kohta keskmiselt umbes 30%, mis annab lootust, et oma esimese väljateenitud preemiareisini jõuab sage lendaja oluliselt kiiremini. Loomulikult teenib odavamate lennupiletite eest vähem punkte ja kallimate (Business Saveri ja Businessi tüüpi) piletite eest jagatakse lennupunkte heldemalt. Püsikundedele, kes on piisavalt boonuspunkte kontole kogunud, jagatakse klienditasemeid, mille eest saab lisaks mitmeid mugavusteenuseid, näiteks eelisjärjekorras lennule registreerimine, turvakontrolli läbimine kiirelt ja järjekorrata, ligipääs äriklassi puhkealadele, eelisjärjekorras lennukisse pääsemine või paremasse teenindusklassi lubamine järgmisel lennul. Punkte võib kasutada Finnair Plusi programmis ka kombineeritult rahaga, mis muudab kasutatavaid teenuseid punktide olemasolul soodsamaks, samas ei pea tingimata ootama vajaliku punktisumma täitumist.

Kuigi Czech Airlines on lennud Tallinnast Prahasse (vähemalt edasiste teadeteni) katkestanud, on paljudel siiski alles OK Plus boonuskaart, mida ei pea ära viskama, samuti ei lähe raisku juba kogutud punktid. Sky Teami lennundusalliansi piires saab punkte edasi koguda ja neid ka kasutada. OK Plus kaardile kogutud boonuspunktid kehtivad uute reeglite kohaselt 24 kuud. Palju aastaid kõneainet tekitanud dilemma, et kui ettevõte või asutus maksab pileti eest, siis kes peaks saama endale boonuspunktid – lendaja või maksja – on nüüd leidnud vähemalt osaliselt lahenduse OK Plusi programmis. Ärikliendid saavad nüüd ise valida, kas koguda punkte firmakontole või loovutada need firma raha eest lendaja erakontole. Soodsaima edasi-tagasilennu boonuspileti «hind» algab OK Plusi programmis 15 000 kogutud miilist (kui lennata Tšehhi ja Skandinaavia vahel) ja mujale Euroopas 20 000 – 30 000 boonusmiili, samuti tehakse igakuiseid soodustusi ja pakutakse edasi-tagasipileteid 50% vähemate punktide eest.

BalticMilesil mullune aasta suuremaid muudatusi kaasa ei toonud, küll aga võib neid oodata juba alanud aastal – eelmisel aastal küsis BalticMiles Facebookis oma sõpradelt ideid programmi parendamiseks ja kolme võitja ideid lubati juurutama hakata, nende hulgas eestlanna Anu Kalmuranna soovitusi parandada auhindade-preemiate põhisüsteemi. 2012. aastal lisandus aga balti «rohelise raha» võrgustikku üle saja uue partneri, mis muudab programmi veelgi ahvatlevamaks neile inimestele, kes lendamist ei eelista või kes tahavad oma esimese lennupileti välja teenida maisemaid teenuseid – näiteks bussisõitu – kasutades. BalticMilesi koostööpartnerite võrgustik, kust punkte teenida ja kus neid ka soovi korral muude väärtuste vastu vahetada, sisaldab jaekaubandust, restorane, tervise- ja iluteenused, pangandusteenused, meelelahutus- ja reisiteenused. Kui seni oli BalticMiles rohkem Balti riikide keskne, siis nüüdseks on laienetud juba ka Soome ja Venemaale. MalticMiles on asunud korraldama internetipõhiseid kingioksjoneid.

staralliance.com EuroBonus, Miles & More

Miles & More (Lufthansa, LOT) sisestas hiljutised muudatused programmi mullu septembris – äriklassis lendamise eest saadavate lennumiilide kogus on nüüd paremini seotud piletile kulutatud rahaga. Samuti tohib alates 1. septembrist 2012 kasutada kogunenud lennumiile ühesuunaliste preemiapiletite vormistamiseks. Punkte saab nii teenida kui ka kulutada paljude partnerteenuste kaudu (autorent, hotellid või elustiilikaubad programmiga seotud netikaubamajas Worldshop).

oneworld.com Finnair Plus

skyteam.com OK Plus

balticmiles.com Air Baltic



6 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013

Internet aitab reisihuvilisi kokku tuua REISIKAASLANE INTERNETIST. Neil, kel sõprade-tuttavate seas sarnase reisikirega kaaslane puudub, kuid üksinda reisimine ka ei ahvatle, tasub tutvust teha reisikaaslasi vahendavate portaalidega.

kadri penjam vabakutseline ajakirjanik

SeLtSkOnd Ühiste reisihuvidega inimesi koondavate portaalide Trip.ee ja Tripme.eu vahendusel saab panna üles enda kuulutuse või otsida sobivat reisikaaslast teiste kuulutusi sirvides. Tripme.eu looja Liina Rukki kinnitab, et idee luua portaal kui selline tekkis umbes kolm ja pool aastat tagasi, kui ta kaotas oma isa. «Kuna isa oli emale ainsaks kaaslaseks, kellega maailmas erinevatesse sihtkohtadesse reisida, kaotas ema koos abikaasaga ka toreda reisikaaslase,» selgitab ta.

Lihtne kasutada «Nii tekkis mõte luua portaal, kus erinevatel põhjustel üksikuks jäänud inimestel on võimalik endale lihtsalt, kiirelt ja mugavalt reisikaaslane leida,» meenutab Rukki. Lisaks ajendas teda ideed teostama tuttavatelt kuuldud arutelu teemal, et miks ei võiks näiteks Touresti turismimessil olla esindatud selline teenusepakkuja, kes aitaks inimestel reisikaaslast leida.

Rukki sõnul on Tripme.eu mõeldud julgetele, reisihimulistele ja uutest tutvustest huvitatud inimestele – perekondlik staatus pole oluline, sest reisikaaslase otsinguportaal ei ole mõeldud kellegi paari panemiseks. Ka seltskonnad, paarid ja perekonnad võivad uusi reisikaaslasi otsida, et reisi põnevamaks muuta. «Eestlane on oma loomult suhteliselt kinnine, seepärast võib reisikaaslase leidmine olla algul pisut aeganõudev,» selgitab Rukki. «Leian, et selline portaal on vajalik, sest see lihtsustab inimeste elu.» Tripme.eu portaali kaudu on võimalik otsida kuulutusi erinevate parameetrite kaudu – nii saab kuulutustest hea ülevaate. Samuti on võimalik kuulutajal endal erinevad soovid ja kriteeriumid kirja panna. Tripme.eu on turvaline, kuna selle kasutamiseks ei ole vaja avalikustada oma isiklikke andmeid – telefoni, meili- või kodust aadressi – suhtlus on võimalik vaid portaalisiseselt. «Seda muidugi juhul, kui inimene ise ei taha oma isiklikke andmeid jagada,» ütleb asutaja.

Kaaslast valides veendu, et huvid ja reisieesmärgid kattuksid. Kiirustada ei tasuks kontaktandmete andmisega.

Teise portaali Trip.ee esindajad Veigo Kell ja Kaido Mäeots lisavad, et nende loodud keskkonnas on võimalik inimestel avaldada tasuta reisikaaslase otsimise kuulutusi, märkides ära sihtkoha, reisi kestuse ja sellegi, millisest soost reisikaaslast soovid. Samuti võib kuulutuses kirjeldada pikemalt oma plaane. Enne kuulutuse avaldamist tuleb end registreerida kasutajaks.

Turvalisus ennekõike Mehed kinnitavad, et mida konkreetsem ja nõudlikum on kuulutus, seda vähem huvilisi vastab. «Inimesed pelgavad, et ei vasta nõudmistele,» teavad nad selgitada. «Alati oleks hea juba kuulutusse märkida, mida reisikaaslase otsija teab reisi kohta, näiteks kuupäevad ja piletite maksumus, samuti pole paha ära tuua reisi ligikaudne kogumaksumus.» Aeg-ajalt kasutatakse reisikaaslase otsimise rubriiki ka lähisuhete sõlmimise võimalusena, mida portaali asutajad pole enda sõnul kasutajatele pahaks pannud. Liina Rukki paneb reisikaaslase otsijatele südamele, et inimestega tutvumiseks tuleks võtta veidi aega. «Kuulutuste seast saab valiku teha üsna kiirelt. Edasi tuleks aga nende inimestega enne reisi juba

põhjalikumalt suhelda ja alles siis otsustada, kas tegu on sobivate reisikaaslastega,» soovitab naine. Kaaslast valides peaks iga inimene olema kindel, et huvid ja reisieesmärgid kattuvad. «Kiirustada ei tasuks kontaktandmete andmisega. Seda võiks teha siis, kui inimene tundub tõeliselt aus ja usaldusväärne,» ütleb Rukki. Tema sõnul oleks hea, kui saaks enne reisi potentsiaalse reisikaaslasega kohtuda ja mõne lühema seikluse kodumaal tutvumise eesmärgil ette võtta. Reaalselt kohtudes saab paremini aru, kas klapp on ka päriselt nii hea nagu internetis suheldes. Liina sõnul tuleks oma sisetunnet usaldada, sest kui on tunne, et see pole inimene, kellega koos reisile minna, tuleks seda viisakalt öelda ja alustada uue reisikaaslase otsinguid. Konfliktide ja arusaamatuste vältimiseks oleks hea, kui saaks plaanid ja arusaamad enne reisi kohe paika panna. Veigo Kell ja Kaido Mäeots lisavad, et eelkõige ei leia reisikaaslast need, kes on liiga ebamääraselt eesmärki kirjeldanud või on nõudmistes reisikaaslasele liiga täpsed olnud. Kui inimene tundub sobiv, saab esimesed vestlused portaali keskkonnas privaatsõnumite abil maha pidada ja siis edasi otsustada.

KoMMeNtAAr

anU SÕnajaLG

leidnud endale uusi ja toredaid tuttavaid just interneti kaudu

Soov leida reisikaaslast oli tingitud soovist reisida, aga samas ei leidnud oma sõprade-tuttavate hulgast kedagi, kes oleks kampa löönud. Hoidsin juba mõnda aega Trip.ee reisikaaslaste rubriigil silma peal ja otsustasin proovida. Olen Trip.ee kaudu paaril korral inimestega suhelnud ja ühe reisikaaslase nädalaseks reisiks ka leidnud. Reisikaaslase, kellega olen kolm ühist reisi ette võtnud, leidsin reisibüroo Diamond Travel kodulehekülje kaudu ja see oli

suur vedamine, et kaks enamvähem ühesuguste huvide ja soovidega inimest niimoodi kokku said. Esimene reis nüüdseks püsireisikaaslaseks kujunenud kaaslasega oli Malaisiasse ja Bali saarele. Järgmisel aastal reisisime Vietnamis, mis oli mõnus ja sõbralik maa ning kahe nädalaga ennast ei ammendanud. Selleks kevadeks otsisime juba teadlikult võimalust sinna uuesti minna. Vahepeal tegime lühema, nädalase sügisreisi Katalooniasse, kus käisime Dali ja Gaudi radadel. Internetiotsingu probleemiks võib olla see, et reisikaaslasel võivad olla muud eesmärgid.

Paljud kuulutused on sellised, kus mees otsib reisikaaslaseks naist. Sel puhul tasub olla ettevaatlik. Mõned portaalid, mida on reklaamitud kui reisikaaslase otsimise kohad, kisuvad lõpuks kosjakontoriks. Kui endale seeläbi kaaslane eluks leitakse, pole ju paha, aga kui see pole eesmärgiks, võib tekkida probleeme. Samas pole välistatud, et mees ja naine ongi lihtsalt sõbralikud reisikaaslased. Ka selline kogemus on mul olemas ning see oli väga tore. Arvan, et kõige tõenäolisem on endale kaaslane leida Trip.ee-st, kus suhtlevad innukad reisihuvilised.


tourest || 7

postimees, 7. veebruar 2013

Et Hiinas ringi liikudes hakkama saada, tuleb ka turistil leida veidi aega, et mõned käibefraasid ja kõnekeelsed väljendid reisi eel selgeks õppida, soovitab Pekingis töötav Inga Adamson.

Foto: ERAKoGU

Kuidas eestlast Pekingis kodustada? ELU SUURLINNAS. Reisimine või Euroopa piires õppimine, töötamine ja elamine on saanud paljudele tavaliseks. Kuidas valmistuda ja kohaneda aga siis, kui tee viib ootamatult üsna kaugele?

inGa j. iSaBeL adamSOn Peking, Hiina

SiHtpUnkt Juhtus nii, et minu uued tööalased väljakutsed viisid mind Aasiasse – mu töö- ja elukoht on olnud juba teist aastat Hiinas Pekingis. Eelnevalt polnud mul Hiina ajaloo, keele või kultuuri vastu just ülemäärast vaimustust ega ka huvi tekkinud. Minu teadmised selle maa ja tavade kohta olid seega üsna pealiskaudsed – lausa napid, pärit eelkõige filmidest ja raamatutest, mida olin näinud või lugenud. Ehk just seetõttu oli minu ettekujutus Pekingist ja Hiinast üsna stereotüüpne ja – pean siinkohal tunnistama – küllalt rumal, nagu keskmisel Lääne inimesel ikka ning reaalsusega polnud sellel just palju puutepunkte.

Mitmetahuline Hiina Arvan, et suurim möödalaskmine, mida eestlased (ka mina) ja teisedki Lääne inimesed Hiinale hinnangut andes teevad, on kogu Hiina üldistamine odava tööjõu ja võltskaubanduse paradiisiks (kuigi leidub ohtralt mõlemat), kus elavad ainult hiinlased ja räägitakse ainult mandariini keelt. Tänapäevane Hiina on nii mitmetahuline ja pidevas muutumises, et sellised stereotüübid lihtsalt ei kehti. Hiina territoorium on üle kahesaja korra suurem kui Eesti. Sellele mahub elama lisaks hiinlastele veel 55 etnilist gruppi, siin räägitakse mitmeid keeli ja hiina keele murdeid – mitte igal pool Hiinas ei saa hakkama mandariini keelega. Hiina helgemal poolel (riigi idapoolne rannik) on modernseid suurlinnu, moodsaid äri-, kaubandus- ja kultuurikeskusi, kosmopoliitsust, rikkust ja glamuuri, selle pahemal poolel aga vaesust, ükskõiksust, odavtööjõu kasutamist, arhailisust.

Siiani leidub külasid, kus elukorraldus käib nii, nagu see on toiminud juba eelnevad tuhat aastat. Hiina avastamiseks ja tundmaõppimiseks tuleks varuda rohkelt aega. See maa ja inimesed avavad end aeglaselt ja tasahilju. Ühe turismireisiga – enamasti suurlinnadesse – ei kogu just palju teadmisi ega avasta ka selle maa põnevaid saladusi.

Keeleoskus komistuskiviks Minul oli ettevalmistusteks aega neli kuud, mida ma ei kasutanud just väga otstarbekalt. Lugesin küll mitmeid reisikirju ja kirjeldusi elust Hiinas, suhtlesin ka mõne Pekingis elava eestlasega, kuid nende kirjeldatut oli äärmiselt keeruline endale ette kujutada. Nii lendasingi Pekingisse, oskamata sõnagi mandariini keelt, kaasas täpselt nii palju pagasit, kui palju mahub lennufirma lubatud kaalupiiridesse. Vaatamata sellele, et mu tööandjaks Pekingis on ülikool, kus töötab palju (üle 60) välisõppejõude ning mulle on määratud ka n-ö personaalne inglise keelt valdav kontaktisik, kes peaks kõik mu mured-probleemid lahendama, oli esimene šokk üldisema inglise keele oskuse puudumise üle Hiinas jahmatav. Olen reisinud üsna erinäolistes riikides ja siiani olin ikka inglise või mõne teise keelega hakkama saanud. See abituse tunne ning poolpõlglikud pilgud Pekingi tänavatel ja kaubanduses – et täitsa rumal välismaalane, kuidas on võimalik, et sa ei räägi kohe üldse mandariini keelt – olid üsna ehmatavad. Kuigi ma ei pea silmas kohti, kus liigub palju turiste, leidub siiski ka hotellides teenindajaid, kel puudub oskus või tahe suhelda elementaarses inglise keeles. Eestis oleme harjunud, et enamik inimesi räägib natukenegi võõrkeeli ning vaatame veidi halvustavalt nende suunas, kes keeli ei valda. Nüüd aga olin sattunud vastupidisesse olukorda – mind vaadati

üsna varjamatu halvakspanuga põhjusel, et ma ei rääkinud ega mõistnud sõnagi maailma suurimat, mandariini keelt. Ja see tunne torgib üsna valusalt. Minu esmaseks katsumuseks sai elementaarsete käibesõnade ja hieoroglüüfide omandamine mandariini keeles, sest ma ei tahtnud poes, turul, pangas või toitlustuskohas oma personaalse hiinlasest kontaktisikuga koos käia. Palju abi oli ka teistest välisõppejõududest, kellelt sai nõu küsitud ikka korduvalt. Seega kujunes iga uude kohta minek kergeks katsumuseks. Kõigepealt mõtlesin läbi kõik fraasid või sõnad, mis selle toiminguga võiksid seotud olla, kirjutasin need üles, õppisin selgeks ja võtsin ka spikrid igaks juhuks kaasa.

Hiina avastamiseks ja tundmaõppimiseks tuleks varuda rohkelt aega. See maa ja inimesed avavad end aeglaselt ja tasahilju. Nüüd suudan enamikku igapäevaseid toiminguid teha juba ilma abimaterjalideta. Näiteks oskan taksojuhile enamvähem selgitada, kuhu sõita soovin, laekurile selgeks teha, mis tehingut teha ja postkontoris marki osta. Mandariini keeles kohalikega suhtlemine vajab aga vilunumat keeleoskust ja vaba vestluse tasemele ma veel ei küüni. Igaühel oleks mõistlik hankida endale enne Hiinat avastama minnes väike eesti-hiina vestmik või sõnastik, seda eriti juhul, kui tullakse maad avastama turismigrupiväliselt või plaanitakse liikuda palju omapäi.

Tingida tasub alati Kui esimene ehmatus enda (mitte hiinlaste) vähesest võõrkeeleoskusest edukalt üle elada, võib suunduda selle «odava» Hiina nänni otsingutele, mis meie kaubanduses juba valdavaks on saamas. Kuid oh üllatust! Hiinas te seda kaupa ei leia.

Seal ei ole Jyski- või Tiimari-laadseid kodutarvete poode. On kallid kaubamajad rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkidega, kus hinnad vähemalt kolmandiku võrra priskemad kui samadel toodetel Eestis. Esindatud on ka Hiina siseturule mõeldud kaubandusketid, kus müüdavad (odav)tooted on üsna erinevad neist, mida müüakse mujal maailmas n-ö Hiina odavtoodetena. Tuleb tunnistada, et need kohalikule turule mõeldud tooted on paljuski algelisemad ja ebakvaliteetsemad kui need, mida müüakse väljaspool Hiinat. Odavamat kvaliteetelektroonikat on võimalik osta vaid Hongkongist, kus kehtivad maksusoodustused. Ka need paljuräägitud odavtööjõudu kasutavad tehased on koondunud eelkõige Shanghai ja Hongkongi, Hiina peamiste ärikeskuste ümbrusesse ning enamik sealsest toodangust läheb välisturule, Hiina siseturule need üldse ei jõuagi. Igatahes ei soovitaks turistina panna suuri lootusi odava elektroonika ostmisele, sest kvaliteettooted maksavad rohkem kui Eestis ja ostes ei või kunagi kindel olla, et tegu pole osava võltsinguga. Ja võltsitakse kõike, elektroonikast majapidamistarveteni, kosmeetikast aksessuaarideni. Seega tasub olla tähelepanelik ja hinna üle kõvasti tingida – seda tasub teha ka fikseeritud hindadega väikepoodides. Üldiselt kehtib reegel, et osta on võimalik Hiinas kõike. Hiinas toimuvad praegu Eestiga üsna sarnased arenguprotsessid. Noored tahavad õppida, trügivad ülikoolidesse, inimesed liiguvad (suur)linnadesse parema elu ja töö otsingutele, paljude maapiirkondade elanikkond koosneb aga valdavalt pensionäridest. Miks muidu võeti Hiinas hiljuti vastu seadus, mis kohustab lapsi külastama ja toetama oma eakaid «mahajäetud» vanemaid. Inga J. Isabel Adamson töötab Pekingi rahvusvaheliste keelte ülikoolis eesti keele õpetajana.

Hiinasse reisija meelespea 1. Planeeri reisi hoolikalt, ära kiirusta – viisa saamiseks vajalike dokumentide hankimine ja kõikide nõudmiste täitmine vajab aega. 2. Varusta end eesti-hiina / inglise-hiina vestmiku või sõnastikuga. 3. Internet on Hiinas enamasti aeglane, Facebook ja Youtube blokeeritud, Google ja Google Maps tsenseeritud ning töötavad halvasti – kui vajad kaarte või aadresse, oleks mõistlik need juba Eestis välja otsida ja arvutisse salvestada või välja prinditult kaasa võtta. 4. Enamik arveldustest käib Hiinas sularahas – turgudel ja väiksemates poodides tasub alati kõvasti tingida. 5. Raha ei pea vahetama Eestis – lennujaamades ja suuremates linnades on piisavalt pangaautomaate, kaubanduskeskustes toimivad ka rahvusvahelised kaardimaksed, rahavahetus hotellides ja pankades on sama kursiga. 6. Toidukohtadest tasub eelistada neid, kus on piltidega menüü. Hiinas erineb toit suuresti sellest nn Hiina toidust, mida Eestis müüakse (kohandatud eurooplase maitsele). Toit on Hiinas aga enamasti tervislik ja maitsev ning kõhuhädasid esineb harva. Kohalik alkohol on samuti odav. 7. Isiklikel asjadel tuleb reisil olles ikka silm peal hoida, kuid üldiselt on Hiina turvaline ja kohalikud turiste ei tülita – ka öösel Pekingi tänavatel liikudes võib end üsna kindlalt tunda. 8. Suured rahvahulgad võivad väsitada – enamik vaatamisväärsusi ja ühistransport on ülerahvastatud ning vahel tuleb endale lihtsalt jõuga teed teha. 9. Ei tasu kohkuda, kui keegi teid salaja pildistab või filmib. Julgemad hiinlased tulevad ligi ja paluvad luba koos pilti teha – eriti tuleb seda ette suurlinnadest väljaspool liikudes. 10. Hiinas on avatud meel väga vajalik, sest reisi kestel võid kohata tõesti n-ö Hiina imesid. AlliKAs: inGA J. i. ADAMson


8 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013 SISSEPÄÄS / ENTRANCE

EESTI KONTSERT

ROOSTA

A3

A4

A5

A6

A7

A8

A9

A10

A11 A12

A14

A15

A16

A17

A18

A19

A20 D1

B1

D2

E1 E2 E7

G1

H1

L1

I1

E3

L2

B3 G2

E4

H2

F2

F6 E6

J2

J1

K1

I3 G3

E5

B5

I2

G4

F4

H3

H5

H6

H7

H8

L3

I4

H4

I8

I5

I6

D3

K2

J3

J4

J5

J6

J7

C8

C9

Lava

K3

G5 F8

I7

B6

K5

K4

D4 C1

C2

C3

C4

C5

C6

C7

C10

C11

SISSEPÄÄS «PUHKA EESTIS» HALLI / ENTRANCE TO THE «HOLIDAYS IN ESTONIA» HALL D-HALL K1, I1 D-HALL D-HALL Fuajee F2 L1 J2 E1 I2 F2 D-HALL G1, F2 D-HALL L1 C4

A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA ABC REISID ADAVERE TUULIK AJAKESKUS WITTENSTEIN SA AJAKIRI MARI / MARIKIRI OÜ AKKA HOTELS ALANYA TOURISM PROMOTION FOUNDATION / ALTAV ALBAMARE OÜ ALBION REISID OÜ ALFA-TOUR OÜ AMARA WORLD HOTELS ANGLA TUULIKUMÄGI MTÜ ANHEL TOURS AS ANIJA MÕISA HALDUS AS ANTALYA TOURISM DEVELOPMENT AQVA HOTELS OÜ

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI TÜRGI TÜRGI EESTI EESTI EESTI TÜRGI EESTI EESTI EESTI TÜRGI EESTI

D-HALL

ARENSBURG BOUTIQUE HOTEL & SPA JA VESKI TRAHTER / ARENSBURG OÜ

EESTI

D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL H1 D-HALL D-HALL I7 I7 G3 I1 K1, I1 A15 I7 J1 E5 D-HALL E5 D-HALL G1 F8 D1 E5 F2 G5, G1, I1 G1 C9 K1, I1

ARMUNUD KUNSTNIK - KÄSITÖÖPOOD / OÜ ARTBEE ARTURI TRAHTER ATLA MÕIS JA MÕISAKERAAMIKA ATLA MÕISA KOOL AURINKO OÜ AVINURME ELULAADIKESKUS SA AVINURME PUIDUAIT BALTIC BEACH HOTEL / BBH INVESTMENTS BALTIC COUNTRY HOLIDAYS BALTIC FERRY TICKETS OÜ BALTIC TOURS BALTIC TRAVEL REISID BALTIC-BREAKS GOLF TOUR OPERATOR BALTICTOUR.COM / SIA GRAND BALTICS BALTIKUMS AAS BEST WESTERN HOTELS FINLAND, BALTIC STATES AND POLAND BONIFATIUSE GILD BOTNIA TOURIST C. R. JAKOBSONI TALUMUUSEUM CLUB MARCO POLO COFFEE BEAN OÜ COFFEE4EMOTIONS OÜ COMMA GROUP OY CRYSTAL HOTELS CWT ESTONIA AS DELFIIN REISIBÜROO OÜ DERMOSHOP OÜ DIAMOND TRAVEL

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI LÄTI SOOME EESTI SOOME EESTI TÜRGI EESTI EESTI SOOME TÜRGI EESTI EESTI EESTI EESTI

B3

DUBAI DEPARTMENT OF TOURISM AND COMMERCE MARKETING

AÜE

F6 VÄLJAS C8 K5 D-HALL K5 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL I4 D-HALL D-HALL D-HALL E3 J7 G2 F8/C2, G1 K1 L2

ECKERÖ LINE ECOLINES ESTONIA OÜ EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL / EHTE EESTI KARAVAN / MTÜ KLUBI EESTI KARAVAN EESTI KONTSERT EESTI KÄMPINGUD EESTI MAANTEEMUUSEUM EESTI MAATURISM MTÜ EESTI MUUSEUMRAUDTEE MTÜ EESTI PIIMANDUSMUUSEUM EESTI POLITSEIMUUSEUM / SA VIRUMAA MUUSEUMID EESTI RINGHÄÄLIGUMUUSEUM EESTI SÕJAAJALOO PÄRAND EGCC AS EGYPT / EMBASSY OF EGYPT TOURIST OFFICE EIVERE MANOR OÜ ELAMUSPANK OÜ ELVA PUHKEPIIRKOND EMERAUDE TRAVEL OÜ ESTLIVE TRAVEL OÜ ESTONIAN AIR AS ESTRAVEL AS EST-REISID OÜ ETAMP OÜ

SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EGIPTUS EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI

F1

ETIHAD AIRWAYS / AVIAREPS AIRLINE MANAGEMENT OÜ

AÜE

E5 I1 K1 I8 A5 F8 D-HALL K1 H3 D-HALL B1 E6 E6 E6 E6, G1, I1, F2 I1 A15 K1 D-HALL H7

EUROHOSTEL LTD / HOSTELLING INTERNATIONAL EXPRESS REISID TARTU FANTAASIA REISID OÜ FIE ARUT ARUTYUNYAN FIESTA REISID OÜ FINNISH RAILWAYS / VR GROUP LTD FISHINGTRIPS OÜ FORTEST REISID OÜ FRA MARE THALASSO SPA GEORG OTS SPA HOTELL / GOSPA OÜ GERMALO REISID GO BUS GO HOTEL SHNELLI GO RAIL GO TRAVEL / GOTRAVEL AS GOADVENTURE OÜ GOLFEST AS - SUURESTA GOLF GONDVANA REISID GRAND HOTEL VILJANDI GRAND ROSE SPA HOTEL

SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI

I7

GULBENE MUNICIPAL AGENCY / GULBENE TOURISM AND CULTURAL HERITAGE CENTRE

LÄTI

B5 D-HALL

GÜRAL PREMIER HOTELS & RESORTS HAGERI MUUSEUM

TÜRGI EESTI

C1 D-HALL

HANSABUSS AS HARJUMAA ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUS

EESTI EESTI

D-HALL

HARJUMAA MUUSEUM / AMANDUS ADAMSONI ATELJEEMUUSEUM

EESTI

D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL J4 H4 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL A19 A6 E1 I7, I3 I7 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL A7 D-HALL D-HALL G1 D2 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL I7 D-HALL D-HALL D-HALL E5 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL I3, I7 D-HALL D-HALL D-HALL H8 B6 L3

HARMOONIKUM OÜ HELENA PUHKEMAJA HIIUMAA TURISMILIIT MTÜ HILDA VILLA HIRVEMÄE PUHKEKESKUS / OÜ HILLIS HOTEL JURMALA SPA HOTELL EUROOPA / CALISTEX HOTELS OÜ HOTELL PESA / OÜ KAGUREIS HOTELL RÄPINA HUNDI TALU IDA-VIRU ETTEVÕTLUSKESKUS SA IISAKU VALLAVALITSUS INDIGO TRAVEL OÜ INDONESIA / THE EMBASSY OF THE REPUBLIC OF INDONESIA Jaapani Suursaatkond JELGAVA REGIONAL TOURISM CENTRE JURMALA CITY COUNCIL TOURISM INFORMATION CENTER JUURIMAA TALL JÕEVEERE TALU JÕGEVA LINNAVALITSUS JÕGEVAMAA ARENDUS- JA ETTEVÕTLUSKESKUS SA JÕHVI KINDLUSKIRIKU MUUSEUM JÕHVI KONTSERDIMAJA JÄRVA ARENGU PARTNERID MTÜ JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUM JÄRVAKANDI KLAASISTUUDIO JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA JÄRVAMAA GIIDID MTÜ JÄRVAMAA MUUSEUM JÄRVAMAA TURISMIINFOKESKUS JÄÄAJA KESKUS KAGUREIS OÜ KAJAMAA VIBURADA / ROBIN HOOD MANAGEMENT KALEVIPOJA KODA SA KALLASTE TURISMITALU OÜ KAROL AS KAUKSI PUHKEMAJAD / KAUKSI MOTELL OÜ KELGUKOERTE TURISMITALU HUSKYPARK KEMER RESORT HOTEL KESKKONNAMINISTEERIUM KIVISAARE RATSATALU OÜ KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS KOHTLA KAEVANDUSPARK-MUUSEUM SA KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM KOIDU KODU KOIDULAPARK HOTELL OÜ KOLME SÕSARA HÕRGUTISED / OÜ ALTERNATURA KOLONNA HOTELS GROUP KONDASE KESKUS KOOSTÖÖVÕRGUSTIK EHEDAD ELAMUSED LAHEMAAL MTÜ KOPLI MADISE TURISMITALU KOUVOLA TOURIST OFFICE AND TYKKIMÄKI AMUSEMENT PARK KRANTSI KÕRTS KUKE TURISMITALU / CUCE-CAMP OÜ KUKRUSE POLAARMÕIS SA KURESSAARE TURISMIINFOKESKUS KURZEME TOURISM ASSOCIATION KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS / SPORTLAND EESTI AS KÕUE-MARDI TURISMI-PUHKETALU / ADEPTE OÜ KÜLARESTORAN ROOTS LAITSE LOSS OÜ LAITSERALLYPARK LATGALE PLANNING REGION

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI INDONEESIA JAAPAN LÄTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI TÜRGI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI

I7

LATVIA / THE ASSOCIATION OF HOTELS AND RESTAURANTS OF LATVIA

LÄTI

I7 C3 A16 G1 D-HALL G1 K4 E5 K1 A14 D-HALL D-HALL H2 D-HALL D-HALL K5 I3 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL B6 D3 D-HALL K3 D3 F2

LATVIAN TOURISM DEVELOPMENT AGENCY LAULASMAA SPAA JA KONVERENTSIHOTELL LEON TRAVEL OÜ LETOONIA GOLF RESORT BELEK LIINAMÄE REISID OÜ / JÜRI SAARE BUSSID LIMAK HOTELS / 5* LINDALIINI AS LINNANMÄKI-AMUSEMENT PARK LIVEHOUSE REISID / KA & KA PROJEKT OÜ LJUNA TOURS OÜ LOONA MÕIS VILSANDI RAHVUSPARGI KESKUS / MTÜ LOONA LOOTUUR OÜ LOT POLISH AIRLINES LUHTRE TURISMITALU LUIGE KANDIKESKUS MTÜ LÄTI KÄMPINGUD LÄÄNE-EESTI TURISM MTÜ LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU MTÜ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRUMAA / LÄÄNE-VIRU TURISM MTÜ MAARJA-MAGDALEENA GILD MTÜ MAHTRA TALURAHVAMUUSEUM MAIDLA MÕIS / MTÜ MAIDLA MÕISA ARENDUS MAINEDD OÜ MATKAAUTO24.COM / MN HOME INVEST OÜ MATKAPESA / AHTJA OÜ MATKASPORT OÜ MATKASUVILAD.EE / HEIDENLINE OÜ MAXX ROYAL BELEK GOLF & SPA

LÄTI EESTI EESTI TÜRGI EESTI TÜRGI EESTI SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI POOLA EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI TÜRGI

D-HALL

C-HALL

B2

F1

I1 D-HALL D-HALL D-HALL

MEIE REISID MEIESELTS MEROOS MTÜ MERESUU SPA & HOTEL METSANURME MTÜ

EESTI EESTI EESTI EESTI

D-HALL

MISSOMAA PUHKEKESKUS OÜ / KIMALASE METSAMAJA JA PULLIJÄRVE PUHKEKÜLA

EESTI

E5 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL G4 D-HALL G4 G4 C11 D-HALL D-HALL G1 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL A2, F2, G1 D-HALL D-HALL E5 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL J6, I7 D-HALL D-HALL I5 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL F2, I1 A1 L3 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL H6 D-HALL H2 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL K1 F1, G1 E7 F2, I1 I7 I1 D-HALL D-HALL D-HALL I7 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL B2 D-HALL D-HALL E5 I1

MOOMINWORLD MOOSTE MÕIS SA MOTOVILLA / LIISBET INVEST MUHU TURISMI ASSOTSIATSIOON / MUHU JAANALIND OÜ MULGI KULTUURI INSTITUUT MULGIMAA ARENDUSKODA MÄETAGUSE MÕISAHOTELL MÄETAGUSE VALD NAISSAARE TURISMI- JA PUHKEKESKUS OÜ NARVA LINNA ARENDUSE JA ÖKONOOMIKA AMET NARVA MUUSEUM SA NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS NARVA-JÕESUU SANATOORIUM AS NATURALI TEKSTILE NOPRI TALUMEIEREI OÜ NORMAN RAVIMTAIMED OÜ NOVATOURS NÕMME KÕRTS NÕRGA TALU O. LUTSU PALAMUSE KIHELKONNAKOOLIMUUSEM OBINITSA MUUSEUM OIKUMENA OÜ OKO RESTO KABERNEEMES / OKO RESTORANID OÜ OLUSTVERE MÕIS OMENAHOTELS.COM OXFORELL PUHKEKESKUS / OXFORELL OÜ PADISE KLOOSTER PADISE MÕIS / OÜ VON RAMM PAIDE SPORDI- JA TERVISEKESKUS SA PAIK MTÜ PALMSE MÕIS / SA VIRUMAA MUUSEUMID PARVEMATKAD OÜ PEGASA PILS MEDI SPA & RESORT HOTEL / ARBAT RIGA SIA KU PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK MTÜ PEIPSIMAA TURISM MTÜ PHOTOPOINT / NORDIC DIGITAL AS PIDULA MÕIS OÜ PIUSA KOOBASTE KÜLASTUSKESKUS / SA PIUSA PIUSA ÜRGORU PUHKEKOMPLEKS / OÜ NAXOS PRANGLI REISID OÜ PREERIAKODA PRIME TOUR OÜ PROFEXPO OÜ PSKOV TOURISM DEVELOPMENT CENTER PUUNA ÖÖMAJA PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU MTÜ PÕLTSAMAA FELIX AS PÕLTSAMAA MUUSEUM PÕLVAMAA TURISM MTÜ PÄIKSEMAJA PUHKEMAJA / OÜ KÕVERJÄRVE PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU MTÜ (PLPK) PÄRNU MUUSEUM PÄRNUMAA TURISM SA PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS RAE KEEGEL RAIL EUROPE RAKVERE LINNUS / SA VIRUMAA MUUSEUMID RAKVERE MARATON MTÜ RANNAMÕISA KÜLA MTÜ RANNAMÕISA LAEVASELTS MTÜ RANNARAHVA MUUSEUM SA RAPLA TURISMIINFOKESKUS RAPLAMAA ARENDUS- JA ETTEVÕTLUSKESKUS RAUDOJA KÕRTS OÜ REBALA MUUSEUM / MTÜ JÄGALA LINNAMÄE REBASEONU.EE OÜ REIMANN RETKED OÜ REISIBÜROODE LIIT MTÜ REISIEKSPERDI AS REISIMAAILM REISIPUNKT / EVMAR BUSINESS GROUP OÜ RIGA TOURISM DEVELOPMENT BUREAU RIO REISID RISTIMÄE KÜLALISTEMAJA RMK SAGADI MÕIS ROHELISTE RATTARETKED MTÜ ROJA TOURISM SOCIETY ROOSTA PUHKEKESKUS RUUNAWERE POSTIMÕIS HOTELL RÕSNA PUHKEMAJA / TURIST OÜ RÄPINA TURISMIINFOKESKUS RYTBERGI OÜ SAAREMAA TURUNDUSÜHING MTÜ SAAREPUHKUS OÜ SAARTE TURISMIARENDUSKESKUS MTÜ SADAMA PUHKEALA SAKA MÕIS / SAKA MÕIS OÜ SALVA KINDLUSTUSE AS SANAKA BAAR / VIRUPILOOT OÜ SANGASTE RUKKIKÜLA / MTÜ SANGASTE TURISMIKÜLA SEA LIFE HELSINKI OY SERENO REISID

SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LEEDU EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI SOOME EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI VENEMAA EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI BELGIA EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI SOOME EESTI

RANNARAHVA MUUSEUM

SÕJAAJALOO PÄRAND

RAPLAMAA

TARTUMAA MAATURISM

A2

«PUHKA EESTIS» HALL

A1

TALLINNA FILHARMOONIA

VILJANDIMAA

PEIPSIMAA JÕGEVAMAA

IDA-VIRUMAA

JÄRVAMAA

HIIUMAA

VALGAMAA

PÄRNUMAA LÄÄNE-VIRUMAA SAAREMAA

PÕLVAMAA

HARJUMAA

SETOMAA

D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL K2, I7 D-HALL D-HALL A11 F8 A18 I7 A9 C5 A15 C6 F2 F2 E1 D-HALL D-HALL K1 D-HALL J3, I3 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL C9 E2 H7 D-HALL D-HALL A12 D-HALL

SETO ATELJEE GALERII MTÜ SETO LINE LAEVAREISID / OÜ SETO LINE REISID SETO TALUMUUSEUM JA SETO TSÄIMAJA SETOMAA TURISM MTÜ SETOMAA TURISMITALO OÜ SIBULATEE MTÜ SIGULDA TOURISM DEVELOPMENT AGENCY SILLAMÄE LINNAVALITSUS / SILLAMÄE MUUSEUM SILLAOTSA TALUMUUSEUM SINU REISIBÜROO AB MATKAPUNKT TRAVELTOP OÜ SKY24.EE SKYTRAVEL / SLK COMPANY OÜ SMILE LINE INCOMING TRAVEL AGENCY SOUTH AFRICAN EMBASSY SPAA-HOTELL VIIKING STARTOUR OÜ STRAND SPAA & KONVERENTSIHOTELL SUNNY HOLIDAYS OÜ SUSESI LUXURY RESORT SUSHIHOUSE / OÜ SUSHIPRO SUURE-JAANI KOHVIK JA KÜLALISTEMAJA SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL SV TOURS / A&B DESIGN GROUP OÜ SÕRVE KÜLASTUSKESKUS MTÜ ZEMGALE PLANNING REGION TAAGEPERA KÜLA / LOODUSTURISM OÜ TAARKA TARÕ KÖÖGIKÕNÕ / TAARKA TARÕ OÜ TAASTUSRAVI & HOTELL WASA TABINA PUHKEMAJA TAKTIKALISE LASKMISE KESKUSE OÜ TALLINK GRUPP AS TALLINN VIIMSI SPA TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET TALLINNA FILHARMOONIA TALLINNTOUR OÜ TAMME AIANDUSTALU

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI LAV EESTI EESTI EESTI EESTI TÜRGI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI

A4

TARBIJAKAITSEAMET / EUROOPA LIIDU TARBIJA NÕUSTAMISKESKUS

EESTI

D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL A8 H5 F2 A5 F4, D-HALL D-HALL D-HALL A10

TARTU SEIKLUSPARK OÜ TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ TARTUMAA ARENDUSSELTS TARTUMAA TURISM SA TENSI-REISID AS TERVIS SPAA GRUPP TEZ TOUR OÜ TIIT REISID OÜ TOILA SPA HOTELL TOILA VALD TOOSIKANNU PUHKEKESKUS TOURISM AUTHORITY OF THAILAND

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI TAI

L1

TOURISM DEVELOPMENT AND INFRASTRUCTURE OPERATION UNION OF SOUTH ANTALYA / GATAB

TÜRGI

D-HALL J1, K1 J1 F8 J5 D-HALL C10 L1 L1 E5 D-HALL A3 A17, I1 D-HALL

TRAHTER HÜÜRU VESKI TRAVEL DREAMS OÜ TRAVEL1 OÜ TUI ÖSTERREICH TUNISIAN NATIONAL TOURIST OFFICE TURISMITALUD OÜ TURISMIWEB.EE TURKISH AIRLINES TURKISH EMBASSY INFORMATION COUNSELLOR’S OFFICE TURKU TOURING TÜRI VALD UAB STENA LINE UNION TRAVEL AGENCY OÜ VAIVARA SINIMÄGEDE MUUSEUM

EESTI EESTI EESTI AUSTRIA TUNEESIA EESTI EESTI TÜRGI TÜRGI SOOME EESTI LEEDU EESTI EESTI

D-HALL

VALGA MILITAARMUUSEUM / SA VALGA ISAMAALISE KASVATUSE PÜSIEKSPOSITSIOON

EESTI

D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL I6, I3 D-HALL D-HALL D-HALL E4 D-HALL

VALGAMAA ARENGUAGENTUUR SA VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS VANA JÜRI SEEBIKODA VANAMÕISA KÜLA MTÜ VANAÕUE PUHKEKESKUS VAO KÜLALISTEMAJA / TAUR KÜLALISTEMAJAD OÜ VIDZEME TOURISM ASSOCIATION VIHULA MÕIS / VIHULA MANOR HOSPITALITY OÜ VIIMSI VALD VIKING FORELL OÜ VIKING LINE VILJANDI LINNAVALITSUS

EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI LÄTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI

D-HALL

VILJANDIMAA OMAVALITSUSTE LIIT / VILJANDI TURISMIPIIRKOND

EESTI

E1 D-HALL D-HALL E2 D-HALL H2, G1 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL C7 D-HALL D-HALL D-HALL D-HALL F2

VINICOM TRADE OÜ VIRU FOLK MTÜ VIRUMAA KUNSTI JA KÄSITÖÖ SELTS VISERE STOCKHOLM VOORE TALLID WRIS REISIBÜROO / AS WRIS VUDILA SA VÕERAHANSU PUHKEMAJAD VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS VÄIKE-MAARJA VALD VÄLISMINISTEERIUM VÄRSKA KÜLALISTEMAJA / OÜ CANDELA-KET VÄRSKA SANATOORIUM JA VÄRSKA VEEKESKUS VÄÄNA KÜLAKODA MTÜ ÜKSIK RÜÜTEL OÜ XANADU RESORT HOTEL

EESTI EESTI EESTI ROOTSI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI EESTI TÜRGI


tourest || 9

postimees, 7. veebruar 2013

PUHKA EESTIS hall (d-hall) REEDE, 15. VEEBRUAR 2013 10:00-18:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga medaljone valmistada

PROGRAMM Peahall (C-hall) REEDE, 15. VEEBRUAR 2013 10:00

Mess avatud spetsialistidele

12:00

Messi ametlik avamine

14:15

Indoneesia rahvatants Gaba-Gaba

14:30

Mahtra Talurahvamuuseumi viktoriin

15:00

Oksjonid alghinnaga 1 € Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

Messi avab EV majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti Turismifirmade Liidu aastaauhindade väljakuulutamine: Parim turismiedendaja 2012 Parim turismiobjekt 2012

Mahtra Talurahvamuuseumi viktoriin

16:00

Oksjon alghinnaga 1 €: • Laulasmaa – Rannaromantika pakett kahele, kehtib kasutamiseks kuni 01.06.2013 • Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

16:30

Jõgeva linn esitleb: folklooriselts Jõgevahe pere neiduderühm

17:00

Setomaa esitleb: Seto Kuningriik 20 – viktoriin

17:15

Setomaa esitleb: seto leelokoor Sõsarõ

18:00

Messipäeva lõpp

EKSPONENTIDE BOKSIDES: Albion Reisid (E1) 11:30-13:30 kohtumine reisijuhi Taivo Koppeliga 13:30 origamide meisterdamine 14:30-16:00 proovime Jaapani maitseid: sushi mekkimine (Sushihouse) 16:00 kohtumine reisijuhtidega: Hendrik Relve, Taivo Koppel ja Kertu Bramanis Hotell Euroopa (H4) Osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00 Kl 16:00 on oodatud kutsetega külalised vastuvõtule Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal paaristäistunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vahvaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi. Tallink (E2) 12:30 vastuvõtt agentidele Esineb DJ Enrique – Skandinaavia paremikku kuuluv Salsa DJ: 14:00-14:20; 15:00-15:20; 16:00-16:20; 17:00-17:20 Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus: 14:30-14:40, 15:30-15:35; 16:30-16:40. Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 17:30-17:40

14:00-15:00

SETOMAA esineb leelokoor Sõsarõ

JÕGEVAMAA Kalevipoja Koja viktoriin

15:00

VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse toodete pakkumine

12:00

VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse ja Liiwi Heliisi toodete degusteerimine

15:00

SETOMAA esinevad Seto leelotajad VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva pakkumine

12:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

16:00

SETOMAA esinevad Seto leelotajad

12:00-16:00

VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik Kaie Pungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)

16:00 16:00

VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! kutsetega)

16:30-17:00

LÄÄNE-VIRUMAA päeval toimunud küsitluse auhindade väljaloosimine

17:00

VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! Kutsetega)

Kogu päev

HIIUMAA messikülalisi tervitavad Hiiu Folgil ülesastuvad folkmuusikud Astridi juhtimisel. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd

12:00-17:00

SETOMAA Seto kuningriigi hõrgutiste degusteerimine

13:00-15:00

JÕGEVAMAA Põltsamaa Veinikelder pakub veini

13:00

VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva ja Karme hõõgveini degusteerimine

13:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele VILJANDIMAA Kandlemängu töötuba, Võrtsjärve ühendus IDA-VIRUMAA loosime auhindu päeva jooksul meie stendi tegevustes osalenutele

PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 2013

15:00

VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse ja Liiwi Heliisi toodete degusteerimine

10:00-16:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga medaljone valmistada

16:00

VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva ja Karme hõõgveini degusteerimine

10:00-16:00 SETOMAA seto käsitöö õpituba

16:00-17:00

SETOMAA esineb leelokoor Sõsarõ

16:00

VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! kutsetega)

11:00

VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!! (NB! kuni loose jätkub)

17:00

VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! kutsetega)

11:00-15:00

SETOMAA Seto kuningriigi hõrgutiste degusteerimine

Kogu päev

HIIUMAA. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd.

11:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

11:00-14:00

VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik Kaie Pungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)

11:00-11:20

JÕGEVAMAA akordionil musitseerib Johannes Haav VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva ja Karme hõõgveini degusteerimine

EKSPONENTIDE BOKSIDES Albion Reisid (E1) 11:00-12:30 kohtumine reisijuhtidega: Mati Kaal, Aleksei Turovski, Riho-Bruno Bramanis 12:30 origami meisterdamine 13:00 Jaapani kalligraafia 14:30-16:00 mekime jaapani maitseid sushi (Sushihouse) ja umeshu (Vinicom) 16:00 kohtumine reisijuhtidega Märt Läänemets, Riho-Bruno ja Kertu Bramanis Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 12:00-12:30, 14:00-14:30 ja 16:00-16:30

IDA-VIRUMAA Spordipealinn 2013 pakub energilisi ja füüsilisi tegevusi.

LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 2013

Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal täistunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vahvaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi ja reisitarvikuid.

10:00-18:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga medaljone valmistada

12:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

10:00-18:00 SETOMAA seto käsitöö õpituba

12:00-15:00

SETOMAA Facebooki mäng Setomaa auhindadele

13:00-15:00

JÕGEVAMAA Põltsamaa Veinikelder pakub veini

13:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

13:00-13:20

JÕGEVAMAA akordionil musitseerib Johannes Haav

14:00

IDA-VIRUMAA loosime auhindu päeva jooksul meie stendi tegevustes osalenutele

14:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

14:30-15:00

LÄÄNE-VIRUMAA päeval toimunud küsitluse auhindade väljaloosimine

Tallink (E2) 12:00 messipäeva avamine Esineb DJ Enrique 12:00-12:20; 13:00-13:20; 14:00-14:20, 15:00-15:20; 16:00-16:20; 17:00-17:20 Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus 12:30-12:40; 13:30-13:35, 14:30-14:40; 15:30-15:35; 16:30-16:35 Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 17:30-17:40

10:00-18:00 JÕGEVAMAA „Lible loterii” 11:00-17:00

VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!

11:00-18:00

SETOMAA Facebooki mäng Setomaa auhindadele

11:00-11:30

JÕGEVAMAA Külmalinna viktoriin

11:00-16:00

VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik Kaie Pungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)

CWT/Kaleva Traveli (G5) Aafrika viktoriin. Osale ja võid võita seikluspuhkuse Aafrikas! CWT stendil leiad veel mitmeid üllatusi! Astu läbi!

11:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

12:00-13:00

JÕGEVA LINN pakub küüslaugusuppi

15:00-15:20

JÕGEVAMAA akordionil musitseerib Johannes Haav

Viking Line’i (E4) interaktiivne messimäng Viking Line’i erinevatele auhindadele. Peavõiduks laevakruiis Rootsi.

12:00

VILJANDIMAA pakub mulgiputru, saateks musitseerib lõõtsal Rein Pärtmaa

Kogu päev

PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 2013

12:00-17:00

SETOMAA Seto kuningriigi hõrgutiste degusteerimine

12:00

VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse ja Liiwi Heliisi toodete degusteerimine

HIIUMAA messikülalisi tervitavad Hiiu Folgil ülesastuvad folkmuusikud Astridi juhtimisel. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd.

12:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

10:00

Mess avatud

11:00

LATGALE esitleb: kohalik folkmuusika, esineb Edgars Kluss, kitarrist-laulja

11:30

Paberlaevukeste võistupuhumine Viking Line`i auhindadele

12:00

Oksjon alghinnaga 1 €: Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta

12:30

LATGALE esitleb: keraamik VALDIS PAULINŠI etteaste

13:00

Oksjon alghinnaga 1 €:

13:30 14:00

14:30 15:00

LASTEHALL PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 2013

10:00

Avatakse Lastehall

10:00

Avatakse Lastehall

11:00

Virgutusvõimlemine koos Klouniga, meisterdamine

11:00

Virgutusvõimlemine koos Klouniga, meisterdamine

Hiiu Folk tervitab! Esinevad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend

12:00

Viimsi Spa esitleb: teeme koos seebimulliloomi

12:00

Balbiino kutsub kõiki tantsima

13:00

Art-Mod Stuudio tantsukollektiiv «Primavera”

13:00

Oksjon alghinnaga 1 €:

13:30

Viimsi Spa esitleb: teeme koos õhupalliloomi

Lastega mängib Teletorni roheline tulnukas, lisaks nime arvamise võistlus

Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasisõidul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffeega Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013

14:00

Balbiino kutsub kõiki tantsima

13:30

Art-Mod Stuudio tantsukollektiiv «Primavera!

14:30

Lastega mängib Teletorni roheline tulnukas, lisaks nime arvamise võistlus

14:00

Karaoke lauluvõistlus koos Viking Villega

15:00

Ära Arvamise Võistlus koos Pipi ja Klouniga Kohtume uuel aastal!

Paberlaevukeste võistupuhumine Viking Line`i auhindadele

15:00

Karaoke lauluvõistlus koos Ville Vikingiga

16:00

Turismiwebi auhindade üleandmine: „Rahva lemmik messistend” Puhka Eestis hallis ja „Rahva lemmik messistend” Peahallis

16:00

TEATER

17:00

Ära Arvamise Võistlus koos Pipi ja Klouniga

TÖÖTOAD

18:00

Ootame teid homme tagasi!

15:45

Messi ametlik lõpetamine

16:00

Mess on selleks aastaks lõppenud

10:30

LATGALE esitleb: keraamik VALDIS PAULINŠI etteaste

11:00

Oksjon alghinnaga 1 €:

Albion Reisid (E1): 11:00 kohtumine reisijuhtidega: Riho-Bruno ja Kertu Bramanis 11:30 Jaapani kalligraafia 12:30-14:00 mekime jaapani maitseid sushi (Sushihouse) ja umeshu (Vinicom)

11:00-18:00

Õpi Tiiu Kiviloo käe all meisterdama ingleid ja puuslikke ning ise seepi valmistama.

11:00-12:00

Mamsli Mängumaa ja Jaanoja Käsitöötalu õpetavad meisterdama kasespoonist kroone, sarvi, kõrvu ja muud põnevat

11:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

Mamsli Mängumaa ja Jaanoja Käsitöötalu õpetavad meisterdama kasespoonist kroone, sarvi, kõrvu ja muud põnevat

12:00

Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust

13:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust

11:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

14:00 15:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

TÖÖTOAD 11:00-18:00

11:00-12:00

Õpi Tiiu Kiviloo käe all meisterdama ingleid ja puuslikke ning ise seepi valmistama.

11:30

Jõgeva linn esitleb: JJ Street noored tänavatantsijad

12:00

Viktoriin Tarbijakaitseameti auhindadele

Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 12:00-12:30 ja 14:00-14:30

12:00

Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust

12:15

Paberlaevukeste võistupuhumine Viking Line`i auhindadele

Hotell Euroopa (H4) osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00.

13:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

14:00-15:00

12:30

Tallinn Cardi viktoriin põnevatele auhindadele Tallinn Cardilt ja tema partneritelt

Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal täistunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vahvaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi ja reisitarvikuid.

Mamsli Mängumaa ja Jaanoja Käsitöötalu õpetavad meisterdama kasespoonist kroone, sarvi, kõrvu ja muud põnevat

14:00

Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust

15:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

16:00

Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust

17:00

Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

• Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta • Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasisõidul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffeega Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013 13:15

Indoneesia rahvatants Saman

13:30

Birgitta Festival 2013 tutvustus ja piletite loos

13:45

Hiiu Folk tervitab! Esinevad Astrid ja hiidlased

14:00

Tule saarele Sa: Saaremaa üllatustega meremängud

IDA-VIRUMAA Spordipealinn 2013 pakub energilisi ja füüsilisi tegevusi.

LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 2013

Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

EKSPONENTIDE BOKSIDES

Oksjon alghinnaga 1 €:

10:00-16:00 JÕGEVAMAA „Lible loterii”

12:00

Mess avatud

13:00

IDA-VIRUMAA Spordipealinn 2013 pakub energilisi ja füüsilisi tegevusi.

Hotell Euroopa (H4) osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00

10:00

Laulasmaa – Rannaromantika pakett kahele, kehtib kasutamiseks kuni 01.06.2013

SETOMAA Facebooki mäng Setomaa auhindadele

12:00-13:00

14:00

Viking Line’i (E4) interaktiivne messimäng Viking Line’i erinevatele auhindadele. Peavõiduks laevakruiis Rootsi.

LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 2013

11:00-18:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 14:30-15:00 ja 16:30-17:00 CWT/Kaleva Traveli (G5) Aafrika viktoriin. Osale ja võid võita seikluspuhkuse Aafrikas! CWT stendil leiad veel mitmeid üllatusi! Astu läbi!

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

14:00

Messipäeva lõpp

15:30

11:00

LATGALE esitleb: kohalik folkmuusika, esineb Edgars Kluss, kitarrist-laulja

18:00

Euroopa hotell – viktoriin vahvatele Euroopa hotelli auhindadele

IDA-VIRUMAA loosime auhindu päeva jooksul meie stendi tegevustes osalenutele

VILJANDIMAA Vanaõue suitsulamba liha pakkumine (vaheaegadega)

16:30

Jaapani võistluskunstide tutvustus ja demonstratsioon

15:15

14:00

11:00-16:00

Jõgeva linn esitleb: JJ Street noored tänavatantsijad

17:00

Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasisõidul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffee`ga Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013.

LÄÄNE-VIRUMAA Lääne-Viru maavanema vastuvõtt spetsialistidele

SETOMAA seto käsitöö õpituba

16:00

Oksjon alghinnaga 1 €:

Oksjon alghinnaga 1 €:

JÕGEVAMAA Põltsamaa Veinikelder pakub veini

13:30-14:00

11:00-18:00

14:00

Mess avatud linnarahvale

15:00

SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

13:00-15:00

VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!!

Setomaa esitleb: Seto Kuningriik 20 – viktoriin

14:00

Jõgeva linn esitleb: folklooriselts Jõgevahe pere neiduderühm

13:00

11:00-17:00

15:30

Hiiu Folk tervitab!

14:30

VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva ja Karme hõõgveini degusteerimine

Setomaa esitleb: seto leelokoor Sõsarõ

14:00

Euroopa hotell – saunaõhtu 10-le, kasutamiseks kuni 31.12.2013

JÕGEVAMAA Kalevipoja Koja viktoriin

13:00

15:15

12:20

Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta

12:00-13:00

Tallink (E2) Messipäeva avamine 12:00 Esineb DJ Enrique 12:00-12:20; 13:00-13:20; 14:00-14:20; 15:00-15:20 Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus 12:30-12:40; 13:30-13:35, 14:30-14:40 Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 15:30-15:40 Viking Line’i (E4) interaktiivne messimäng Viking Line’i erinevatele auhindadele. Peavõiduks laevakruiis Rootsi.

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi. Praktiline info külastaJAtele: • Tourest 2013 üksikpilet 1,6 eurot, perepilet 2,6 eurot • Avatud 15.02 kl 14–18, 16.02 kl 10–18, 17.02 kl 10–16. • Loe lisaks: www.tourest.eu

Lisaks: batuut, hiigelmaskott, legolauad ja Skypargi takistusrada. Kindlasti kohtute Muumi ja Väikese My-ga NB! Päeva jooksul toimuvad sportlikud võistlused Skyparki auhindadele! Terve päeva jooksul saab teha järgmisi põnevaid tegevusi: Metsanurme õpetab matkakotte pakkima, täpsust viskama, saab puslet kokku panna ja palju muud. Kajamaa viburajal saab vibulaskmises mõõtu võtta. Või siis hoopis lasta endale näomaaling teha J

Kohtume jälle 14.–16.02.2014 messil TOUREST 2014.


10 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013

Hoolas eeltöö jätku ruumi ka põnevatele SELTSKONDLIK SEIKLUS RATASTEL. Kui soovite seltskonnaga reisida ja kaeda kohalikku eluolu pigem omal käel, või jõuda paikadesse, kuhu grupireiside sihid ei ulatu, tasub kaaluda võimalust matkata pereautos. aUtOmatk kadri penjam

erilehed@postimees.ee

Portaali autocamp.ee esindaja Urmas Jõgi on koos perega kirglik automatkaja, olles nõnda läbi sõitnud üle kolmekümne riigi. «Autoga olen reisinud viimase kümne aasta jooksul,» täpsustab ta. «Kunagi pole olnud eesmärgiks ekstreemreis maailma äärele või inimvõimete katsetamine. Reisime alati koos lastega ja eesmärgiks on olnud mugav, põnev, hariv ja lõbus koguperepuhkus.» Sõiduvahendiks on nende perel olnud tavaline universaalkerega pereauto. Jõgi jutustab värvikaid lugusid imeilusatest paikadest Euroopas. «Erakordse mulje on jätnud Plitvice järvede rahvuspark Horvaatias ja Aadria mere saared. Suurepärased on Slovakkia koopad, veepargid, Tatrate mäed ja muidugi Slovensky Raj rahvuspark,» teeb ta lühikokkuvõtte. «Seal matkamine pakub unustamatu elamuse.» Põnev on olnud aga ka Bosnias avastatud püramiidide külastamine, sõit Albaania mägiteedel või Istanbulis ning Rumeenia mustlaskülades. Kindlasti ei saa automat-

kale minna ette valmistamata. Millest aga reisi planeerimist alustada? Siinkohal kinnitab Urmas Jõgi, et kindlasti tuleks automatka planeerima asudes mõelda sellele, kui pikka reisi soovite. «Mida kaugemal on piirkond, seda kauem kestab sõit. Soovitan vähemalt kolm nädalat vältavat reisi,» õpetab mees. Vaatamisväärsuste kohta leiab infot internetist, kasutada võiks aga ka Google Earthi ning süüvida reisifirmade pakettreiside kirjeldustesse. «Soovitan valida välja sealt huvitavad vaatamisväärsused ning sõita neid siis omal käel vaatama,» soovitab Jõgi esialgse plaani arvuti abil paika panna.

Eeltöö ja spontaansus Siiski tuleks tema sõnul reisi vältel säilitada veidigi spontaansust. «Kuna reisil võib alati ette tulla ootamatusi, ei tasuks liiga täpset plaani kodus paika panna, kuna seda ei õnnestu nagunii järgida,» teab ta oma kogemuste põhjal. «Näiteks satud ummikusse ja jõuad edasi hoopis vähem kui plaanisid. Tee oma plaan selline, et saad seda käigu pealt muuta.» Liiga täpselt paika pandud reis, eriti juhul, kui ajakavast üritatakse iga hinna eest kinni pidada, ajab reisiseltskonna

kiiresti hullumise äärele. Kui ühe päevaga üritada näha liiga palju vaatamisväärsusi, tormate kõigest läbi ja suurt midagi ei näegi. «Oleme oma asisuses harjunud asju võimalikult kiiresti tegema, et n-ö linnuke kirja saada. Naudingute – mida reisimine kahtlemata on – puhul ei tohiks see reegel kindlasti kehtida,» soovitab Jõgi. Urmas Jõgi kinnitusel võiks ööbimist broneerida vaid siis, kui soovitakse mingisuguses kindlas majutusasutuses olla paigal pikemalt. «Kindlasti tasub endale selgeks teha, millised ööbimisvõimalused teele jäävad,» soovitab ta. Kui varustuses on telk, ei teki ööbimiskoha leidmisega teel olles üldjuhul kunagi raskusi. Uude riiki jõudes tasuks mehe sõnul osta endale riigi autokämpingute kaart, enamikus riikides on need bensiinijaamades müügil. Tavaliselt on sellistel kaartidel kirjas ka autoga reisijatele sobivate kämpingute info, kohtade arv, pakutavad teenused ja muu vajalik. «Selle abil saate oma teekonna ja vaatamisväärsuste lähedale otsida kämpinguplatsi,» räägib Jõgi. Mis puutub ööbimisse, siis tuleb tähele panna, et paljudes riikides ei tohi n-ö metsikult üldse ööbidagi – enamasti

Puhkusepakett

al.

39€

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

tuleb kasutada kämpinguplatse või kodumajutust. Kui Eestis tähendab kämping enamasti väikest majakest, kus on võimalik ööbida, siis mujal maailmas tähendab (auto)camp ehk kämping matkajatele mõeldud ala, kus on võimalik ööbida telgi, matkaauto või haagissuvilaga.

Autokämping pakub unerahu Kämpingus võib olla ka väikesi majakesi, mida kutsutakse bangaloteks. Autokämpinguid on enamasti üpris palju ja kui reisiseltskond on teinud veidi eeltööd, leiab need väga lihtsalt teel olles ka üles. Kindlasti tuleks autokämpingusse jõudes täita seal kehtivaid reegleid. «Telki paigaldades ära roni teistele selga elama,» alustab Jõgi õpetussõnadega. «Jäta kõigile nende privaatsus. Pea kinni öörahust. Loogilised nõudmised, kuid ikkagi eksitakse nende vastu.» Üldiselt peaks vaikust hoidma õhtul alates üheteistkümnest kuni hommikul seitsmeni. Mõnes autokämpingus öörahu ajal territooriumile au-

toga ei lubata, selgitab Jõgi. Ta paneb inimestele südamele, et kämping ei ole läbukoht. «Väike õlu või vein õhtusel ajal on igati asjakohane,» rahustab ta. «Maani täis, lärmav, telkide otsa koperdav ja tüli noriv tegelane ei meeldi aga kellelegi. Kui Eestis on mõned telkimisalad kujunenud odavateks joomakohtadeks, siis mujal maailmas see nii ei ole – kämpimine on seal pigem elustiil.» Jõgi sõnul on harilikult hinna sees WC ja duššide kasutamine, nõude- ja pesupesemise kohad ning joogivee võtmise võimalus. «Üldjuhul on sanitaarruumide kvaliteet väga hea,» teab ta kõnelda. «Eriti hea mulje on jätnud Horvaatia, Ungari ja Põhjamaad.»

Paljudes riikides on kämpingute hinna sees ka köögi kasutamise võimalus, seal on alati vähemalt vesi, kraanikausid ja pliidid, nõud peavad aga endal kaasas olema. Raha eest saab paljudes kämpingutes kasutada pesumasinat ja külmkappi. Elektriühenduse eest tuleb enamasti eraldi maksta. Elektri tarbimiseks tuleb kaasa võtta umbes 20 meetri pikkune pikendus. Wifi-ühendus on olemas, kuigi kaootiliselt, aga seegi paraneb iga aastaga. «Suuremates autokämpingutes on ka väikesed poed. Tihti on neil laste mänguväljakud või mängutoad,» selgitab Jõgi ning lisab, et inimesed on kõikjal enamasti lahked ja abivalmid.

Esmaabipakk, atlas ja navi

Kui Eestis on mõned telkimisalad kujunenud odavateks joomakohtadeks, siis mujal maailmas see nii ei ole – kämpimine on seal pigem elustiil. Portaali autocamp.ee esindaja Urmas Jõgi

Millised asjad võiksid aga automatkajal igal juhul kaasas olla? «Kindlasti atlas ja navi,» soovitab Urmas Jõgi. «Kogemus on näidanud, et ainult navist jääb väheks, eriti siis, kui on soov reisi ajal oma plaane muuta. Kontrollida tuleks, et navis oleks olemas kõige uuemad kaardid.» Nagu juba mainitud, tuleb autoreisile kaasa pakkida kindlasti ka telk. Kämpinguplatsil ööbimise hind koosneb järgmistest komponentidest:


tourest || 11

postimees, 7. veebruar 2013

seiklustele telk, inimesed, auto, elektriühendus, turismimaks. Kasulikum on ööbida ühes mitme magamistoaga telgis kui mitmes väikeses. Sama palju tuleb maksta telgikoha eest, sõltumata sellest, kas seal ööbib kümme või kaks inimest. Vajalik magamisvarustus sõltub Jõgi sõnul aga reisi ajast ja kohast. Vahemere ääres piisab suvel ka lihtsalt linast või õhemast tekist. Mägedes ööbides tuleb arvestada öösel päris madalate temperatuuridega. Kui toitu valmistatakse ise, võiks Jõgi soovitusel olla kaasas ka priimus ning söögitegemise ja söömise abivahendid. Osas riikides on kämpingutes köögid (Poolas, Ungaris), mis on varustatud pliitide, jooksva vee ja kraanikaussidega. Horvaatias aga üldjuhul kööke pole. «Samuti annavad kerged matkatoolid ja -laud reisile oluliselt mugavust juurde,» selgitab Jõgi. «Õhtuseks ajaks on valgusallikana lauale parim laterna tüüpi lamp. Vaba aja sisustamiseks tasub kaasa võtta lauamänge, mängukaardid, DVD-mängija või hea juturaamat.» Üle ega ümber ei saa ka reisi eelarvest. Millise summaga peaks minimaalselt arvestama? «Põhiliselt kulub raha

Raha ja dokumente tuleb autoreisil hoolega hoida

sõitmise, ööbimise, söömise ja lõbutsemise peale,» võtab Jõgi oma senised reisieelarved lühidalt kokku. Enamik raha kulub autokütusele – kui auto võtab 7 liitrit 100 km kohta, tuleb kilomeetri hinnaks umbes 0,1 eurot.

Koosta eelarve varakult Näiteks ühe Horvaatia reisi pikkuseks on 5500 km. Kütusele kulub seega ligi 550 eurot, õpetab Jõgi automatka huvilisi eelarvet koostama. Lisaks peab arvestama kiirteemaksudega (kokku pea sada eurot), tuletab ta meelde. Ööbimine kämpingualal telgiga maksab 3–4-liikmelisele perele olenevalt riigist 12– 35 eurot öö kohta, kämpingumajakestes 25–60 eurot/öö. «Ise toitu valmistades on kulud umbes sama suured, kui kodus süüa tehes,» ütleb Jõgi. Kui ööbida telgis ja teha enamasti ise süüa, peaks 3–4-liikmelise pere kolmenädalase reisi eelarve jääma suurusjärku 2000–2500 eurot, seda ka Vahemere-äärsetel randadel suvitades. «Selle sees on kõik kulud, ka vaatamisväärsused ja jäätiseraha,» selgitab Jõgi. Muidugi on harjumused ja soovid erinevad, mis alati mõjutavad ka reisi eelarvet.

Autoga matkates pakub reis hingekosutavaid ja maalilisi vaateid ning põnevaid külateid, mis ise juba vaatamisväärsused – peatu alati, kui soovid. FotoD: ERAKOGU

Hansalinn Viljandi kutsub külla!

16. veebruaril 1. mail 7.-9. juunil 9.-14. juulil 25.-28. juulil 1.-3. augustil 17.-22. septembril

Kuldkala 2013 Viljandi järvel Suurjooks ümber Viljandi järve Viljandi Hansaööd Viljandi Vanamuusika Festival Viljandi Pärimusmuusika Festival Rock Ramp Viljandi Kitarrifestival

1. juunist – 25. augustini giidiga linnaekskursioon iga päev kell 13 Vabaduse platsi maasika juurest!

www.viljandi.ee

Kindlasti ei tohi maha unustada arstimeid. «Reisile tasub kaasa võtta väike esmaabipaun lihtsate ravimitega (kõhuhädad, palavik, peavalu), haava puhastamise vahendid, haava- ja villiplaastrid,» soovitab Urmas Jõgi. Kindlasti on soovitav eelnevalt sõlmida ka reisikindlustus. Aga kuritegevus? «Tasuks mõelda, et mida teeksid sina, kui sinu kodu juurde satub võõralt maalt pärit automatkaja. Kas püüaksid teda röövida, peksta või tappa? Ilmselt mitte,» pajatab mees. «Nii käituvad peaaegu kõik maailma inimesed. Loomulikult pead olema ka ise viisakas, sõbralik, austama kohalikke inimesi ja kombeid.» Kindlasti tuleks kõikidest dokumentidest, mis reisile kaasa tulevad, teha mitu valguskoopiat ja paigutada need eri kohtadesse. «Raha jaga mitmesse ossa,» soovitab kogenud automatkaja. «Meeles tasuks pidada, et rahakotti on kergem varastada kui kitsasse taskusse pistetud lahtist paberraha.»

Kui kogu reisivarustus ei mahu pakiruumi, paki asjad nii, et salongi jääks võimalikult väheatraktiivsed asjad (mänguasjad, tekid, padjad). Üldise turvalisuse kohta kehtib Euroopas reegel – mida arenenum riik ja suurem linn, seda ebaturvalisem, märgib Jõgi. «Loomulikult, mida suurem turistimagnet, seda rohkem kuritegevust,» selgitab ta. «Suhtle kõigiga sõbralikult, aga ära kipu liigselt vennastuma. Ära praali oma rahaga ega nori tüli. Austa kohalikke kombeid ja reegleid. Politseilt võid alati teed või abi küsida.» Kui pead trahvi maksma, ole viisakas ja tagasihoidlik, soovitab mees. «Ida-Euroopas saab enamasti maksta n-ö mustalt, aga mitte kõikjal. 20 eurot sulas olgu igaks juhuks alati taskus,» õpetab ta. «Isegi kui asi käib ametlikult, saab viisaka suhtlemisega trahvisumma väiksemaks. Matkajaid, eriti perega matkajaid, üldjuhul kurjategijad ei kimbuta,» julgustab Jõgi automatkaselle. Kadri Penjam


12 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013

Rakvere või Rooma? Lahemaa või London? Ka Tartus on natuke Toulouse’i! REISIEKSPERIMENT. Me kõik ootame puhkuselt mõnusat lõõgastust, sportlikku põnevust, kummitavat ajalugu, erksaid või mõtlikke kultuurikilde, karget loodust ja hingematvaid vaateid ning loomulikult kulinaarseid ja kosutavaid naudinguid – Eestis leiad seda kõike kasvõi hästi planeeritud pikal nädalavahetusel. Päevake-kaks peamurdmist ja – teele!

rain UUSen toimetaja

pUHka eeStiS Kui lendaks, siis ikka kaugemale ja kauemaks, aga praegu pole selleks aega (ega ausalt öeldes ka raha). Ent puhata tahaks, sest igapäevasest rutust ja töömõtetest saavad mured ja muredest stress, mida kodulähedases kohvikus või järjekordses bodypump’i trennis enam sirgeks ei triigi. Kui esmaspäeva hommikul aga tagasi kontorisse jõuan, on piimakohvi luristades üsna selline tunne, nagu oleksin nädala-kaks eemal olnud. Justkui tahaks kõigiga õhinal muljetada, pea on mõnusalt puhas ja mõtted erksad – mis peamine, ennist kuhjas konutanud töömured tunduvad taas lahendust ootavate põnevate väljakutsetena. Võtsin pika nädalavahetuse, et teha eksperimendi käigus kindlaks, kas Sharm el Sheiki või Goasse lendamata on võimalik end argirutiinist tühjaks naudelda siinsamas harjumuspärases Eestiski. Planeerisin oma nädalavahetusse kodumaised sihtpunktid, mille külastamist olin endale (või teistele) juba ammu lubanud, et saaks kaks ühes ja seega üks stressiallikas tänu lubaduste täitmisele taas vähem. Päeva kestnud paanikavaba planeerimise järel vormus nädalalõpust aga endalegi üllatuseks põnev ja lõõgastav avastusretk tuntusse. Selmet vahel sülle sadavad pikad (ja tihedamini lühikesed) nädalavahetused teleka ees reisi- ja kokasaadete vaatamisele või unistamisele kulutada, võib hoopis ise kogeda-koguda positiivseid emotsioone ning tunda rõõmu igapäevasest elamisest. Lume ja külma üle ma enam ei kurda, sest ees on ootamas kaunis kevad, kirev suvi ja kuldne sügis.

Mitmekülgne rahvuspark Ühes eelmises reisiloos mainisin, et mul käib rahvusvahelise kodumajutuse kaudu palju mööda ilma kakerdajaid, keda hoolimata nende kirjust kultuurist ja kõverast keelest seob siiski üks ühine soovunelm – Eestisse sattununa kipuvad nad kõik küsima, et kuidas «seda imede maad», puhast loodust ehk Lahemaa rahvusparki ikkagi külastada. Juhtusin sinna aastaid tagasi ja siis ka öösel ujuma, seega tegin nüüd kindla otsuse – see-

kord võtan sama teekonna põhjalikumalt ette. Tahtsin kultuuri, natuke lõõgastust ja loodust, korralikku kõhutäidet ja mõnusat und ning vürtsitasin oma plaani ka kahe teatrietendusega – Lahemaal ja Tartus. Lahemaale saab mitmeti, sõltuvalt alguspunktist kas siis (rendi)auto, päevatuuri või sportlikumad jalgrattaga, aga ka kombineerides ühistransporti. Kolmel korral nädalas saab Tallinnast näiteks Palmse mõisa juurde bussiga, istudes mugavalt ümber Viitnal.

Päeva kestnud paanikavaba planeerimise järel vormus nädalalõpust endalegi üllatuseks põnev ja lõõgastav avastusretk tuntusse. Lahemaa rahvuspargi territooriumi katab 70% ulatuses mets (tunduvalt rohkem kui Eestis keskmiselt), pakkudes maagilisi loodusvaateid, matkaradu ja rikkalikult metsaande transpordivahendist sõltumata. Heaks sihtpunktiks külalisele, olgu saabuja välisriigist või kodumaalt, muudab lahtederikka piirkonna hoopis mitmekülgsus – on seal ju Viru raba, aga samuti ohtralt rannajoont. Ka binoklitega linnuvaatlejad leiavad teeotsa rahvusparki kergesti üles. Metsade keskel peidavad end aga Lahemaa tõelised aarded – Palmse (palmse.ee), Sagadi (sagadi.ee) ja Vihula mõis (vihulamanor.com), lisaks neljast allesjäänust ainsana restaureerimata Kolga mõis. Mõisate välisilme ja hingeelu võrdlemine on rohkem küll nagu soola võrdlemine suhkruga – et kumb siiski parem või kasulikum on? Iga mõis räägib oma ajastu ja pere lugu, mõni traagilisem, mõni tavalisem, sekka koomikatki. Minul oli plaan õhtuseks Rakvere teatri tükiks («Kevad ja suvi ja», rakvereteater.ee) Vihula mõisa viinakööki jõuda, seetõttu palusin sel korral Palmse ja Sagadi tutvustamisel abi Reisieksperdi giidilt Elina Treifeldtilt (reisiekspert.ee), kuid rahumeeli võib mõisates ringi konnata ka omal käel – infot ja ekspositsioone jagub kuhjaga. Veidi teistsuguseid päevareise korraldavad neljal päeval nädalas Lahemaale ka Tallinn Travelleri noored ja lõbusad (traveller.ee). Kui rahvuspargis ja selle ümbruses paiknevatel matkaradadel (rmk.ee) aja maha võtad ning ühest mõisast teise samal päeval rutata ei plaanigi, saab kõigist kolmest mõisast nii süüa kui ka ööbimisaseme. Samuti pakutakse võimalust

tutvuda metsaelu, piirkondliku käsitöö ja ajalooga, seda ka erisugustes töötubades lastele ja täiskasvanutele; viimastele on programmis loomulikult mõisaelu juurde kuulunud veini- ja viinakultuur. Kuigi Palmse ja Sagadi on üksteisest kiviviske (või vähemalt jalgrattasõidu) kaugusel, tegin sel korral täiesti teadlikult ühest teise liikudes kolmetunnise ringi, sest olin ju plaaninud nädalavahetuseks aja maha võtta ning ühtlasi tahtsin lõunatada Juminda poolsaare kodurestoranis MerMer (mermer.ee). Paar mu sõpra on varem oma kogemustest rääkinud ja maininud, miks nad just seda restorani eelistavad. Nüüd, kõrghooaja eel, mil seal kandis eriti usinaks asjatoimetamiseks läheb, kasutasin juhust ja palusin ennastki «vahele» broneerida, et edaspidi sõpradega samal gurmeelainel seilata. Loomulikult kulus valdav osa juba mainitud kolmest tunnist MerMeri kamina ees head toitu ja pererestorani-rahva sundimatut seltskonda nautides. Hetketi lubasin oma pilgul rännata horisondile, mere ja taeva piirile, siis jälle rannikule, kuhu oli terve luigepere end näitama kogunenud. Ei ühtki töömõtet ega argimuret. Giidiga jätsin hüvasti Vihula maamõisa hoovis – kohalikku eluolu tutvustas mulle kompleksis aastaid töötanud Dina Kivi. Mõisatuur ei ole ainult puhkama sattunud ajakirjaniku privileeg – sellest võivad osa võtta kõik mõisakülalised, ka need, kes öömajale ei plaani jääda. Jõudsin Vihulasse täpselt niipalju varem, et jõudsin enne teatrietendust hüpata läbi ka lõõgastuskeskuse aurusaunast ja paar otsa basseinis ujuda, mis võib-olla polnud kõige parem idee just selles järjekorras, sest süvenedes Tõnu Õnnepalu päevikutekstidesse Tiina Mälbergi esituses, kippus uni vägisi peale tulema.

Hetketi lubasin oma pilgul rännata horisondile, mere ja taeva piirile, siis jälle rannikule. Ei ühtki töömõtet ega argimuret. Unest ja teatritükist võitu saanuna lõpetasin tegusa ja muljeterohke päeva mõisarestoranis La Boheme, kus mahemaius-tartar, küpse vürtsõun ja muud maitsemeeletused mu une eel taas ärkvele meelitasid. Mõisa peamaja soe ja hubane hotellituba sai oma ülesandega siiski kenasti hakkama ja suigutas mu seitsmeks tunniks magusasse unne.

Aga ega see kõik liialt kulukaks ei kujune? «Kõige odavam on ööbida oma kodus,» sõnas selle peale Kivi varahommikul, kui ta mind lahkesti Haljalasse hommikusele Rakvere bussile küütis. Kui tahad aga väljaspool kodu mõnusat olemist, haarata hetkeks unustusehõlmast ja vajuda lihtsurelike naudingute rüppe, tuleb mõnikümmend eurot hõlmataskust paraku kümniseks kulutada.

Tegus ööpäev Tartus Jõudsin Rakverre varakult, tunnike enne bussiga Tartusse suundumist, mistõttu otsustasin bussijaama tasuta wifi-ühendust ära kasutades uurida lähemalt, et «kui vaid oleks suvi, kuhu ma siis kõikjale läheks». Sõbrad on mind ikka Peipsiveerele kutsunud ja nüüd mul siis tee suveks selge. Vanausuliste tänavkülad. Soe suplus järvevees. Kalapüük. Tutvumine Sibulateega – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri! (sibulatee.ee). Suvekski plaan valmis! Muuseas – Rakveres asub ju Eesti paremaid vee- ja saunakeskuseid (aqvahotels.ee). Mina põrutasin sel korral õkva Tartusse (visittartu.com). Tundub, et tarkuselinnas on nüüdseks vist küll üks kohvik või pubi iga kümne üliõpilase kohta, ja kõik omamoodi lahedate nimetustega. Hubased. Maa-alused. Kärarikkad. Modernsed. Kõigile midagi. Et meenutada-muljetadanostalgitseda ja kõige uuegagi end kiiresti kurssi viia, palun loodusajakirjaniku Toomas Jüriado endaga tunnipikkusele jalutuskäigule. Ta soovitab külastada Tartu Tähetorni (obs.ee), ajaloomuuseumi (ajaloomuuseum.ut.ee) ning suvel kindlasti Jaani kiriku torni ronida (jaanikirik.ee). Ja aega soovitab ta maha võtta Antoniuse gildi õuel (antonius.ee). Peab ikka suvel tagasi tulema! Sel korral otsisin sooja aga hoopis teatrist Vanemuine (vanemuine.ee) ning Aura veekeskusest (aurakeskus.ee), kus erinevalt paljudest teistest veeparadiisidest kehtib pilet ajalimiidita. Kui olin Ahhaa teaduskeskuses (ahhaa.ee; samuti ajalise piiranguta) oma Tartu tuuri lõpetamas ja juba klassikaks saanud prantsuspärasesse Creppi (crepp.ee) einestama suundusin, mõistsin, et ega rohkem seiklusi sellesse nädalavahetusse polekski tahtnud mahutada. Üks seni nägemata film Sebe uues mugavas ja ruumikas täistunniekspressis (sebe.ee) – ja kodus ma olingi. Lugu valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse toetusel ja koostöös. Aitäh Regina Soopile.

Tartu «Pisa» – linna üks pildistatumaid objekte.

Vihula mõisa ökofarmis munevad kohalikud kanad omletimune, aga sinna võib ka niisama jäneseid paitama minna.

Vihula mõisaköögi maheveise tartar anšoovisega.

Rohelise õuna - pastinaagisupi kaaslasena leiab pasteedi.

La Boheme`i restorani pearoogadest üks soodsamaid on ehe suitsusiga kartulikoogi ja vürtsika ahjuõunaga.


tourest || 13

postimees, 7. veebruar 2013

Palmse mõisa veinikeldri kõrval ilutseb vana ja väärikas köök.

Tartus Ahhaas saab tibude koorumist jälgida.

Vihula teeb meelele ja kõhule mõnusa pai Kui võrrelda Vihula mõisarestorani keskkonda ja restoranimenüü sisu ning toidu kvaliteeti, on selle hinnatase enam kui mõistlik. Loomulikult tuleb juurde arvestada transpordikulu ja pikemalt peatujail ka öömaja, aga vältida mõisarestorani La Boheme siiski ei tohiks. Teenindus on restoranis tähelepanelik, soe ja siiras, sõbralikult soovitav. Lisaks pakub à la carte menüü roogi ka spetsiaalselt lastele (3–5 eurot). Mina valisin alustuseks maheveise tartari Läänemere anšoovisega (9 eurot), mis oli hea ja värske, seda nii maitselt kui kvaliteedilt. Kuigi mu vanaema pole kunagi tartari teinud, oli veiseliha tooresroas miski, mis mind maale karjatas. Kogusin viimasele võis röstitud saiale viisakalt lihariismed ja nautisin. Kuigi ma end kohutavalt näljasena ei tundnud, kutsus rohelise õuna - pastinaagisupp küülikumaksa-pasteediga (7 eurot) end

siiski ära proovima ja kui tartar võib olla kas hea või halb, siis supiga ühes pole ma kunagi varem pasteeti söönud, no tõesti ei ole. Aga nüüd vist hakkan sööma – ei mingit pasteedi leivale määrimist enam! Proovisin suppi ja pasteeti eraldi ja koos – igatpidi oli hea. Õnnitlused peakokale huvitava kombinatsiooni eest. Kuigi pearoogadest oli ka kallimaid valikuid, olen õnnelik, et soodsama kasuks otsustasin – suitsusiga kartulikoogi, ahjuõuna ja brändikastmega (14 eurot). Õuna magus vürtsikus tegi restoraniroa mõnusalt koduseks. Mmm... kardemon! Kartsin hetkeks, et see meenutab liialt jõule, aga tegelikult tuli meeltesse hoopis kevadine värskus. Uneooteks valitud hapukoore panna cotta punasesõstraželeega (6 eurot) lõpetas söömingu viisakalt. «Minu arvates meie maja parim magustoit,» kiitis kelner. Rain Uusen

Fotod: Rain Uusen

Villa Margaretha Tartus pakub juugendstiilis majutust.

Praktilisi soovitusi reisi planeerijaile • Tee selgeks, mis piirkonda või milliseid linnu soovid külastada ja uuri seejärel lähemalt, mis jääb tee peale – näiteks mõni huvitav koht, millest oled küll kuulnud, aga kuhu pole ise kunagi sattunud, või siis mõni uus atraktsioon-restoran-teemapark-spaa. • Lähene plaani koostamisele positiivse suhtumise ja avatusega – isegi kui oled mõnes kohas elu jooksul paar-kolm korda käinud, on paljud linnad ja piirkonnad sulle endalegi üllatusena viimaste aastate jooksul arenenud, muutunud ja täienenud. Ära pelga «kulunud» paiku taas läbida. • Kui reisid autota (aga võib-olla tasub autoga sõber hoopis kaasa kutsuda?), on heaks abimeheks transpordi planeerimisel portaalid peatus.ee ja tpilet.ee, mis aitavad leida ühendusi, kui puuduvad otseliinid. Teekond ei peagi olema alati punktist punktini – tee julgelt vahepeatusi! Tutvu ka rongiühendustega (edel.ee ja elektriraudtee.ee). • Majutust planeerides vali üheks ööks midagi eksklusiivsemat, teiseks jälle midagi teistsugust või soodsamat – Eestis on erisuguseid mõisahotelle, kodumajutusi ja turismitalusid, külaliskortereid ja kümneid tasuta metsaonne (rmk.ee). • Kui jääd ise hätta, kirjuta-helista piirkondlikesse turismiinfokeskustesse, kus töötavad kohalikud entusiastid, kes kõik hea meelega sulle oma kodukoha parimaid palu ja põnevaid saladusi selgitavad ning teed oskavad juhatada. Teel olles astu infopunktidesse julgelt sisse isegi siis, kui sul otseselt midagi küsida pole – stendidelt saad koguda kasulikke infotrükiseid ja lisaideid aja sisustamiseks. • Mida eksklusiivsem või eripärasem on külastatav objekt – spaakeskus, mõisahotell või kohalik kästitöötuba-muuseum-kohvik –, seda suurema tõenäosusega leiavad need turismi kõrghooajal maist septembri-oktoobrini üles ka paljud teised, ehk tee võimalusel broneeringuid ja teata oma tulekust ette esimesel võimalusel. • Kui kohtad teel kurja eestlast, siis naerata ja mine rõõmsalt edasi! Ära nori tüli ega muutu ise tigedaks.


14 || tourest

postimees, 7. veebruar 2013

Lapsesõbralik Euroopa pakub seiklusi LASTEGA REISILE. Selleks et lastega reisile minnes tunneksid puhkusest rõõmu nii suured kui ka väikesed, tuleb kõvasti eeltööd teha. teemapark kadri penjam

erilehed@postimees.ee

Lastega perele sobiv sihtkoht peaks sisaldama lõbusat ajaveetmist ja mugavaid tingimusi. Sellist lustimisrõõmu pakuvad teemapargid Euroopas. Kel rahakott kannatab, võib lustima sõita Euroopa kaugemasse otsa, kuid mõnusat tegevust leidub lähiriikideski. Kindlasti tuleks lastega reisides varuda kõvasti kannatust ning aega – ülejäänu on juba valikute ja rahakoti küsimus. Mida aga reisi planeerima asudes tähele panna? Edda-Merike Pelt Perereisidest kinnitab, et kindlasti tuleks esimese asjana selgeks teha, kui kallist reisi pere endale lubada saab. Seejärel tuleks kriitiliselt mõelda sellele, milline sihtkoht oleks peres kasvavate laste vanust ja huve arvestades õige valik. Kas lapsed on võimelised bussireisi taluma või on lennureis ainumõeldav valik? Millised on soovid – kas lapsi huvitab ainult lõbutsemine või on nad juba piisavalt suured, et kogeda ja vaadata midagi tõsisemat? Loomulikult tuleks end kurssi viia sihtkohamaa kliimaga ning sõlmida reisikindlustus koos reisitõrke lisakaitsega.

CWT Estonia turundusjuhi Hiie Aru sõnul on lastega reisides kindlasti soovitav jälgida, et sihtkoht pakuks piisaval määral huvitavat tegevust ning annaks võimalusi tervel perel koos aega veeta. Kaugemate reiside puhul tuleks ennekõike silmas pidada välja valitud sihtkoha turvalisust, mille kohta saab alati head infot Eesti välisministeeriumi veebilehelt.

Lähinaabrid peibutavad Kuhu soovitavad reisieksperdid sõita, kui aega, energiat või raha kaugema reisi tarbeks ei jagu? Mida siinsamas naaberriikides huvitavat näha-teha saab? Estraveli tootesuhete juht Katrin Samlik kinnitab, et tegelikult ongi rahva seas kõige populaarsemad meile lähedal asuvad teemapargid Soomes ja Rootsis. «Näiteks Rootsis asuvad sellised vahvad kohad nagu Gröna Lund, Liseberg, Astrid Lindgreni maailm, Skanseni vabaõhumuuseum ja Kolmårdeni loomaaed. Põhjanaabrite juurest Soomest leiab aga sellised kohad nagu Jukupark ja Serena veepark, Särkänniemi lõbus-

Tuleb mõelda kriitiliselt, milline sihtkoht oleks peres kasvavate laste vanust ja huve arvestades õige valik.

tuspark, Muumimaa, SeaLife’i akvaarium ja talvine Santaparki jõulumaa,» selgitab Samlik. «Samas on märgata, et talvel jäävad Euroopa ja Skandinaavia teemapargid lastega perede jaoks tihti mängust välja, sest siin kipub olema pisut külmavõitu ning ei leidu just palju siseparke.» Pelt kinnitab samuti, et pisemate lastega pered eelistavad just lähedasi sihtkohti, kus lastega hullata saaks. «Lätis kindlasti Jūrmala Livu veepark, Leedus Vilniuse Vichy veepark, Soomes Naantali Muumimaa koos Väski seiklussaarega, Turu Caribia Spa veepark,» loetleb ta lisa eelkõneleja nimetatule. Aru sõnul on eestlaste armastatud sihtkohad nii Läti kui ka Leedu. Kui Jurmala Livu veepark on laiemalt tuntud, siis Vilniuse Vichy veepark ja samuti Leedus asuv Druskininkai vee- ja saunakeskus on samuti kohad, kuhu võiks perega sõita. Kel veidi enam aega ja võimalust, saab lustida KeskEuroopas. Katrin Samliku sõnul leiab ka natuke kaugemalt mitmeid toredaid teemaparke. Taanis asuvad sellised kohad nagu Legoland, Bakkeni ja Djurs Sommerlandi lõbustuspark ning Odense loomaaed, Saksamaal aga Europa park, Phantasialand ja Heide Parki lõbustuspark. Foto: vandensparkas.lt

«Lisaks muidugi Saksamaa põhjaosas asuvad suured lõbustuspargid – Hansapark ning Hodenhageni safaripark ja Walsrode linnupark – ning Berliini lähedal Troopiliste Saarte veepark,» täiendab Edda-Merike Pelt võimaluste nimekirja. Tema sõnul on populaarsed sihtpunktid ka Kopenhaageni Tivoli ja Givskudi Lõvipark. Neile lisanduvad loomulikult Prantsusmaal Pariisis asuv Disneyland Paris ning Asterixi teemapark, lisaks soovitab Samlik sisse põigata ka vähem tuntud Futuroscope’i teemaparki.

Lõõgastav Lõuna-Euroopa Edda-Merike Pelt Perereisidest kinnitab, et ka Lõuna-Euroopa ning selle ümbrus on eestlaste jaoks huvitav. Näiteks pakub nii lastele kui ka täiskasvanutele lõõgastust Itaalias asuv kaunis Garda järv, mille kaldal asub Põhja-Itaalia suurim ja populaarseim Garda lõbustuspark. Sealsamas asuvad ka Movieland Studios ja Aquastudios, kus ühes saab erinevatel atraktsioonidel vees hullata ja teises oma lemmikfilmikangelastega aega veeta. Katrin Samlik lisab, et Lõuna-Itaalias tasub kindlasti külastada Napoli lähedal asuvat Edenlandiat ning Roomast veidi lõunasse jäävat merepar-

ki Zoomarine. Itaalia ja Sloveenia piiri ääres asuvad aga Gulliverlandia ning veepark Aqua Splash. Hiie Aru kinnitab, et ka linnapuhkused on lastega perede hulgas populaarsed. Hispaanias kindlasti Barcelona, kus tunnikese sõidu kaugusel asub Hispaania suurim ja atraktiivseim lõbustuspark Port Aventura. Samuti on külastamist väärt Tibidabo lõbustuspark. Madridi külastajad saavad nautida sealset loomaaeda ning tutvuda tasub ka veidi linnast väljas asuva Warner Brothersi lõbustuspargiga. «Lisaks muidugi peibutavad peresid Kanaari saared, Türgi, Kreeka saared ja Bulgaaria,» kinnitab Aru. «Koolivaheaegadel korraldame grupireise Dubaisse, kus lapsed on näinud maailma kõrgemaid ja uhkemaid ehitisi ning nautinud 30-kraadist merevett,» selgitab Pelt. «Lõbutsemas on käidud nii Wild Wadi veepargis ja palmikujulisele kunstsaarele rajatud Aquaventure veepargis kui ka Abu Dhabisse rajatud hiigelsuures teemapargis Ferrari World, kus isad lustivad poegadest ehk rohkemgi,» lisab Pelt. Kui tegu on suuremate lastega, on ka teemaparkide valik palju suurem, sest siis suudavad lapsed juba pikemalt lustida ning reisi tervikuna nautida.


tourest || 15

postimees, 7. veebruar 2013

Koduloomaga saab reisida küll

1 KÜsIMus

Kui levinud on lemmikloomade kindlustamine enne reisi?

ENNE REISI. Tutvu kohalike seadustega. nÕUanne kadri penjam

erilehed@postimees.ee

Veterinaar- ja toiduameti kodulehe andmetel peaks koera, kassi või valgetuhkru Eestist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesmaasse transportimisel olema täidetud neli tingimust: loomal peab olema kehtiv ja tingimustele vastav loomapass, loom peab olema mikrokiibi alusel identifitseeritav ning talle peab olema tehtud vajalikud vaktsineerimised ja ussitõrje. Muude lemmikloomade transportimiseks pole Euroopa Liidu piires erireegleid kehtestatud, kuid kindlasti peavad loomad olema kliiniliselt terved ning nende heaolu riigis viibimise ajal tagatud. Kui aga on soov viia lemmikloom euroliidust välja, tasub silma peal hoida sihtkohas kehtivatel seadustel – kindlasti nõutakse loomaga riiki sisenemisel veterinaarsertifikaati, mida saab taotleda asukohajärgsest maakondlikust veterinaarkeskusest.

Lemmikloom lennukis Lemmikloomaga reisitakse mitmesugustes transpordivahendites, stressirohkeim on looma jaoks kindlasti lennureis. Kuidas peaks käituma inimene, kel soov lemmikloom lennukisse kaasa võtta – mida tuleks jälgida ning kuidas reisiks valmistuda? Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen kinnitab, et nende lennufirma veab klientide lemmikloomi iga päev.

Kui reisija soovib võtta lennule kaasa lemmiklooma, tuleb loom paigutada eriotstarbelisse transpordikasti. Kast peab tagama looma turvalise ja mugava transpordi. Lisaks peavad reisijal kaasas olema vajalikud nõutavad lemmiklooma dokumendid. Tähele tuleb panna, et loomade arv igal lennul on limiteeritud, nii et looma reisile kaasa võtmisest tuleks lennufirmat varakult teavitada. «Koeri (ka juhtkoeri) ja kasse võib lennuki sõitjateruumi võtta vaid juhul, kui loom on puhas, looma transpordikast peab vedelikku – CRJ-lennukites ei tohi kasti mõõdud ületada 56 × 45 × 25 cm (pikkuslaius-kõrgus), Saab SF3-tüüpi lennukis 45 × 35 × 20 cm ning E170 lennukis 45 × 30 × 20 cm,» õpetab Eskelinen. Looma transpordikast või -kott võib olla pehmest või kõvast materjalist. Kassi võib lennuki salongi võtta spetsiaalselt lemmiklooma transpordiks mõeldud pehmes kotis, mis on kõva põhjaga ja peab vedelikku. Tähele tasub panna, et loom ja transpordikast võivad kokku kaaluda maksimaalselt 8 kg ning üks reisija tohib kaasa võtta vaid ühe looma, kes peab ko-

Kui on soov viia lemmikloom euroliidust välja, tasub silma peal hoida sihtkohas kehtivatel seadustel.

SerGei kLenOVSki ERGO riskijuht

Võib öelda, et iga aastaga hoolivad loomaomanikud oma lemmikutest järjest enam. Eelmisel aastal sõlmisime näiteks 50% rohkem lepinguid kui aasta varem. Enamasti kindlustatakse tõukoeri, kuid kasvanud on ka segavereliste lemmikute kindlustamine. Lemmikloomakindlustus pakub loomasõbrale kaitset olukorras, kus tema

Kuigi mõningaid reegleid tuleb teada ja tunda, on loomaga reisimine lihtne ja võimalik. Foto: sCAnpiX/CoRBis

gu lennu jooksul viibima transpordikastis. Pagasiruumis on lubatud transportida koeri, kasse, hamstreid, linde, naaritsaid ja nirke, oravaid ja tšintšiljasid, meri- ja tavalisi sigu. Looma pagasiruumi paigutades võivad tema transpordikasti maksimaalsed mõõdud olla 110 × 76 × 73 cm ning looma maksimaalne kaal koos puuriga ei tohi ületada 50 kg. Ilona Eskelinen paneb omanikele südamele, et looma puur peab olema talle sobiva suurusega. «Juhul kui looma puur on selline, et loom mahub sinna vaevu ära ehk tema karvad on puuri vahelt väljas, palume loomaomanikul muretseda suurema puuri,» toonitab Eskelinen. «Lennureis võib olla lemmikloomale väga kurnav ning eelnimetatud reeglid on kehtestatud lemmiklooma turvalisust ja mugavust silmas pidades.»

Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul tuleb väiksemate lemmikloomade, eriti kasside-koerte reisimist laevadel tihti ette, nii et selles pole midagi erilist ja sellega on laevade ehitamisel arvestatud.

Ühine laevareis «Oleme kõikidele uutele laevadele juba tehases lasknud sisse ehitada n-ö kennelruumid, kus on eri suurusega puurid ja pesemisvõimalused,» selgitab Lääne. Suvel on mõningatel laevadel välistekkidel avatud ka koerte jalutamisala, kus võib lemmikloomadega viibida. Samuti on kõikidel laevadel lemmikloomakajutid, kuhu saab oma lemmiku terveks reisiks kaasa võtta. Lemmikloomakajutid erinevad tavakajutitest vaid sisekujunduse poolest – neis on palju vähem kasutatud tekstiili, näiteks puuduvad

lemmik jääb haigeks või juhtub õnnetus. Lemmikloomakindlustuse saab sõlmida nõuetekohaselt vaktsineeritud lemmikule vanuses neli kuud kuni kaheksa aastat. Pakume kindlustust nii tõudokumentidega kui ka segaverelistele kassidele ja koertele. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata looma pärilike ja krooniliste haiguste ega enne kindlustuslepingu sõlmimist ilmnenud haiguste ravi. Lemmikloomal peab olema tätoveering või mikrokapsel. Looma on vaja märgistada eelkõige selleks, et oleks võimalik teda kahjujuhtumi korral tuvastada. Enamik

vaipkatted. «Et lihtsustada pärast kajuti koristamist,» selgitab Lääne. Neljajalgsete reisijatega osatakse laevadel arvestada – nende reis püütakse seega võimalikult mõnusaks teha. «Loomulikult pole tavareisijate alale lemmikloomaga – välja arvatud pimedate juhtkoer – minna lubatud,» lisab naine. «Seda seepärast, et välistada võimalikke ebamugavusi allergikutest reisijatel.» Kindlasti tuleb enne loomaga laevale minemist tutvuda kõigi reeglitega, sest juhul kui lemmiklooma dokumendid pole korras ning reisija saadetakse piirilt tagasi, kannab tekkinud kulutused reisija ise, tuletab Lääne meelde. «Kui suurematest loomadest rääkida, siis päris tihti tuleb ette ka hobuste ülevedu, eriti just sportloomade puhul – oleme näiteks ka Eesti Rat-

juhtumeid toimub koertega, sest nad on aktiivsemad ja viibivad omanikuga rohkem väljas. Kui koerad on saanud erikoolituse, saab valida kindlustuse, mille korral hüvitatakse omanikule kuni pool koera väärtusest, kui koer ei saa õnnetuse tagajärjel enam eriülesandeid täita. Loomaomanik saab valida, millises piirkonnas kindlustus kehtib – üldjuhul Eestis –, kuid välismaale sõitmiseks saab sõlmida lisakindlustuse lühiajaliselt, või kui reisitakse tihti, siis ka terveks kindlustusperioodiks. Välismaa kate ei ole territoriaalselt piiratud ja kehtib kogu maailmas.

saspordi Liidu toetajad ning Eesti sportlaste ratsud saavad meil soodustusega sõita,» ütleb Lääne. Suured loomad jäävad laevasõidu ajaks autotekile spetsiaalsetesse treileritesse. Väiksemaid loomi (koerad-kassid) on lubatud ülesõidu ajaks jätta sõiduautosse vaid Tallinna– Helsingi liini kiirlaevadel, kus ülesõit kestab kaks tundi, seda aga loomaomaniku vastutusel, kes peab hoolt kandma, et loomal on autos piisavalt vett, toitu ja õhku. Turvalisuse kaalutlustel pole reisijate viibimine autotekil sõidu ajal lubatud. «Otseselt meil nimekirja loomadest, keda lubame üle vedada, ei ole ning kõik otsused tehakse jooksvalt,» kõneleb Lääne. Täpsem info loomadega reisimise kohta on veterinaar- ja toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee, lisaküsimuste korral tuleb võtta ühendust loomaarstiga.


Leiad meid Touresti messil boksist A10 *P천genemine maagilisse maailma! Alati imeline!


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.