Tuleviku energia by Postimees

Miks meil on vaja energiat säästa ja kuidas selleni jõuda? Teema üle arutleb Marek Strandberg. Loe lk 2

LED-tehnoloogia tungib igapäevaellu. Kuidas valida endale LED-valgusteid ja mis asi on õigupoolest LED-teler? Loe lk 3, 8

Energiasäästmine nüüd ja tulevikus on aktuaalne teema ka maailma ühes «rohelisemas» riigis Norras. Loe lk 4-5

Lähimad aastad toovad teedele hulga elektriautosid. Eestis pole aga hübriididki suurt populaarsust saavutanud. Loe lk 6-7

TULEVIKU ENERGIA LED-TEHNOLOOGIA JA ELEKTRIENERGIA TEEMALEHT

22. NOVEMBER 2010

LED teeb tänavad taas valgeks

FOTO: CORBIS / SCANPIX

TÄNAVAVALGUSTUS. Energiasäästlik LED-lampe kasutav tänavavalgustus võib tuua taas valguse pimedatele tänavatele. Tänini kasutatavate hõõglampidega võrreldes tarvitavad LED-tehnoloogial põhinevad tänavavalgustuslambid kuni kaheksa korda vähem energiat. KRISTIINA REBANE Kliima- ja Energiaagentuuri juht

arastel hommikutundidel Tallinnas liikleja on ilmselt kogenud urbanistlikku pimedust. Muidu nii valged ja säravad tänavad on ühtäkki tontlikult pimedad ning ainsad valgusallikad on autotuled ning üksikud valgusreklaamid. Sellise olukorra põhjuseks ja eesmärgiks on üsna märkimisväärne energia, aga ka raha kokkuhoid. Ainuüksi Tallinn säästab nii ühe tunniga 30 000 krooni. Ometi on praeguste tehnoloogiliste lahenduste juures võimalik saavutada märksa suuremat kokkuhoidu,

samal ajal valgustust välja lülitamata.

LED-VALGUSTITE PÕLVKOND LED-valgustite tehnoloogia ei ole veel jõudnud niikaugele, et seda võiks pidada valmis tehnoloogiaks. Uusi võimalusi ja lahendusi lisandub iga aasta või isegi kuuga. Samas on juba olemasolevad tehnoloogilised lahendused võimelised üllatama nii oma vastupidavuse kui energiasäästlikkusega. Näiteks hinnatakse osa LED-tänavavalgustuslampide elueaks 50 000 kuni 100 000 tundi, mis on kümnetes kordades enam kui praegu ka-

sutuses olevatel hõõglampidel. Selline valgusti annab sama valgustugevuse juures kuni kaheksakordse energiakokkuhoiu. Need on aga esialgu vaid numbrid paberil.

KATSETUSED TAVATINGIMUSTES LED-tänavavalgustust on mitmel pool maailmas juba katsetatud ja näidisobjekte on rajatud ka Eestis. Nii on LED-valgusteid kasutatud näiteks Nõmme turu parklas, aga ka Jõhvi suusaradadel ning Rae ja Tartu valla tänavavalgustuses. Uusi kasutuskohti ja testobjekte lisandub igal aastal.

LEDlambid võimaldavad hoida kokku ka tänavavalgustust välja lülitamata.

Mitmel pool on LED-valgustite pilootprojektid toonud ka tagasilööke. Valgustite töökindlus on jätnud soovida, tihti on esinenud juba tootjapoolset kvaliteedi kõikumist, reaalne energiakulu on olnud suurem dokumentides märgitust, temperatuuri kõikumised on märgatavalt mõjutanud nii valgusviljakust, töökindlust kui seadme eluiga. Siiski on leitud, et vaatamata tehnilistele probleemidele on LED-valgustid juba ennast tõestanud dekoratiiv- ja erivalgustitena.

TOETAME KODUMAIST ARENDUSTÖÖD LED-valgustite arengus töökindluse täiustamises on oma panust andmas ka mitmed Eesti ettevõtted ja organisatsioonid. Samuti on LEDide laiema kasutussevõtu vastu huvi tundmas paljud ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. Selliste huvitatud ja

visiooniga organisatsioonide väljaselgitamiseks korraldas Kliima- ja Energiaagentuur ideekonkursi LED-tänavavalgustuse projektidele. Kokku laekus konkursile 13 projekti kogumaksumusega 50 miljonit krooni. Milliseid neist toetatakse, selgub juba lähiajal, kuid kahtlemata näitab projektide hulk, mis suhteliselt lühikese ettevalmistusperioodi jooksul esitati, jätkuvalt kõrget huvi innovaatiliste lahenduste vastu. Konkursile esitatud ideede hulgas leidus nii LED-tehnoloogia rakendusi, uudsete tööstusdisainlahenduste väljatöötamist kui ka LED-tänavavalgustuse juhtimissüsteemide tarkvaralahenduste väljatöötamist. Esitatud töödele annab omapoolse hinnangu ekspertide grupp ning parimatest parimatega sõlmitakse töö jätkamiseks lepingud. Ideaalis saavad eestimaalased projektide vilju kogeda juba 2011. aastal.

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

Inimene kasutab rohkem kui loodus pakkuda jõuab

FOTO: KLIIMA- JA ENERGIAAGENTUUR

OLUKORD EESTIS. Energiasäästu ja isegi tavaliste valgusallikate teemal ringleb palju müüte ja linnalegende. Mõnel neist on rohkem, mõnel vähem tõepõhja. Esitasime enam levinud energiasäästu teemalised arusaamad küsimustena Kliima- ja Energiaagentuuri nõukoja esimehele Marek Strandbergile, et tuua väheke valgust nende teemade sisule ja tagamaadele.

Marek Strandbergi sõnul võiks lühikesi vahemaid läbida ka elektri abil liikuva jalgrattaga.

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

nergiasääst on popp teema, kuid kas sellel on midagi pistmist igapäevaelu ja isiku enda otsuste ja valikutega? Alates 1987. aastast kasutab inimkond rohkem loodusvarasid kui maal iga-aastaselt tekib. Sel aastal pruugime neid tervelt 40% rohkem. Maa elanikkonna ülalpidamiseks on vaja seega piltlikult öeldes umbes 1,4 maad, millelt võtta vajaminev ressurss, kus elada ja kuhu panna jäätmed. Riigiti on see mõnevõrra erinev. Kui kõik elaksid nii nagu Ameerika Ühendriikides, oleks vaja tervelt viit maad. Kui nii nagu Eestis, siis kolme maad. Me oleme raiskavad olendid ja elame tuleviku arvel. Ent nii ei saa väga pikalt elada. Ongi möödapääsmatu, et igas eluvaldkonnas püüaksime eelkõige tehnoloogilise innovatsiooniga toime tulla väiksema energiakasutusega ja säästvama loodusvarade tarvitamisega. Kasutatakse ka aina rohkem väikese voolukuluga säästulampe ning mida rohkem areneb pooljuhtide tehnoloogia, seda enam võetakse kasutusse ka valgusdioode. Vii-

mased vähendavad aga oma pikaealisuselt väikese energiakulu tõttu valgustusele mineva energia vajadust märkimisväärselt. Energiasääst ei ole seega pelk moesõna, sest kui räägime näiteks korteriühistutest ja kodudest, siis igakuiselt säästetud kilovatid tähendavad ka väiksemaid kommunaalarveid. Kohati tundub, et energiasäästuga on mindud juba üle piiri. Keelatakse ära 100- ja 75-vatised hõõglambid, nüüd võib osta vaid säästupirne või halogeenpirne või siis LEDlampe. Nende vahel on aga keeruline valida ja kõik need maksavad kümneid kordi rohkem, kus siin siis säästmine on? Energiasäästuga ei saa minna üle piiri. Tõsiasi, et Euroopa Liidus on keelatud 100- ja 75-vatised hõõglambid ei ole pelgalt poos, vaid selle taga on sügavam sisu. Meil ei ole mõtet ajal, mil majad tegelikult kütmist ei vaja, kasutada valguse saamiseks lampe, mis enamiku oma energiast muudavad soojuseks, mitte valguseks. Just seetõttu on möödapääsmatu kasutada tulevikus üha rohkem ja rohkem valgusdioodidel (LEDidel) põhinevaid valgusteid ning enamgi veel, nagu ütlevad sise-

arhitektid, on mõttekas need kavandada hoone loomupäraste osadena. LEDid on ju jõulukaunistuste lambid pigem. Ja tihtipeale ei pea need jõulukaunistustena kauem kui paar-kolm aastat vastu. Kas neid saab siis kuidagi ka tõsisemates kohtades kasutada? Valgusdioodid on oma kasutuses aastakümneid vanad. Just viimase aja läbimurded nii luminofooride kui pooljuhtide endi tootmises on muutnud valgusdioodid tugevamaks ja kättesaadavaks valgusallikaks. Nende võime elektrit valguseks muuta on väga suur. Seetõttu näeme üha rohkem autosid, millel kasutatakse tavaliste hõõglampide või halogeenide asemel just nimelt valgusdioode. See tehnika areneb ja meil on põhjust jälgida, et olla õigeaegselt kohal ja kasutusele võtta need tehnoloogiad, mis energiasäästu pakuvad. Rääkides autodest – bensiinimootor kasutab ära vaid 30% tegelikust kütuse energiasisaldusest. Siin saaks säästa, kuid praktikas on see suhteliselt võimatu. Elektriautodest räägitakse palju, kuid osta neid ei saa. Mõni firma on nõus olemasoleva tavaauto

elektri peale ehitama, kuid selle ARKis arvele võtmine muutub ilmselt luupainajaks. Kas üle jääb vaid säästmine elukvaliteedi arvel? Inimesed on üle saja aasta kasutanud jõuallikana kõikvõimalikes liikumisvahendites just sisepõlemismootorit, mille efektiivsus pole just kõige parem. Sisepõlemismootor võimaldab mehaaniliseks energiaks muuta parimal juhul vaid 30% kütuses olevast energiast. Ka kütuse põlemine ise muutub efektiivseks alles siis, kui sõiduk on sõitnud läbi päris mitmed kilomeetrid. Enamgi veel, kütuse põlemisel tekkivate heitgaaside töötlemiseks on autodel katalüsaatorid ning ka need vajavad kütusejääkide põletamiseks kõrget temperatuuri. Ja kuna katalüsaator lühikeste sõitude puhul kuumaks ei lähe, siis heidetakse õhku väga palju mürgiseid ja vähki tekitavaid ühendeid. Just nimelt lühikesed sõidud, mida linnades tehakse on põhjuseks, miks me vajame teistsugust transporti, elektritransporti. Elektrimootor on oma loomult lihtsam, elektrimootoriga sõiduki hoolduskulud on väiksemad ja elektrimootori peale kuluv elektrienergia oluli-

Konkurentsivõime kindlustamiseks peame tegelema energiasäästliku majandamisega.

selt vedelkütustest odavam. Seetõttu peaksime linnades kasutama sisepõlemismootori asemel just elektriautosid, aga ka elektrijalgrattaid ja mopeede, mille jõuallikaks või lisajõuallikaks on elektrimootor. Liikumise mugavus ja liiklusvahendite kättesaadavus ning kergliiklusvahendite parkimisvõimalus on see, mis parandab nende kasutust. Ja on täiesti selge, et iga päev pole vaja kasutada ei sisepõlemismootoriga autot ega sageli ka elektriautot. Lühemate, 10-15 kilomeetrit vältavate reiside jaoks oludes, kus ilmad on soodsad ja pori maas ei ole sobivad ka elektrirollerid ja elektrijalgrattad. Kuid kas siis ei hakka me lihtsalt vedelkütuste asemel kordi rohkem elektrit tarbima. Eestis kasutatakse aga elektri tootmiseks põlevkivi. Üldine saastepilt sellest seega eriti ei muutu? Elektritranspordile üleminek tähendab seda, et leiame laiemat kasutust ka enda toodetud taastuvelektrile. Eesti rannikumere alad on tuule mõistes väga rikkalikud. Sinna püstitatud tuulikute elektrit on sobiv laadida elektrisõidukite akudesse. Nii toimides võime olulisel määral vähendada oma süsihappegaasi emissiooni. Ühine kliimapoliitika erinevate riikide vahel on see, mille tõttu peame juba nüüd mõtlema, milline hakkab välja nägema meie energia- ja materjalide kasutus 10, 20 ja 50 aasta pärast. Ei ole olemas teist teed oma konkurentsivõime ja tööviljakuse tõstmiseks, kui teha õigel ajal õigeid investeeringuid. Investeeringud energiasäästu on samal ajal ka investeeringud ajasäästu ning nende tegemine on mõeldav tänu sellele, et Ky to lepingust tulenevalt on võimalik kaubelda süsihappegaasi kvootidega. Mõistlikult seda raha kasutades võime teha Eestist energiasäästu ja energiainnovatsiooni näidismaa samal moel, nagu 90. aastate alguses võtsime kasutusele suurel hulgal infotehnoloogia lahendusi, mis viisid meie riigi arengus oluliselt edasi. Väikese riigi eeliseks on see, et me saame uued tehnikad kiiresti kogu ühiskonna ulatuses kasutusele võtta. Me saame näidata, kuidas need tehnikad ühiskonnas toimivad ja millist majandusedu nad pakkuda suudavad. Tark investeerimine tulevikutehnoloogiatesse on see, millega Eesti majandust kosutada ja heaolu saab tulla vaid efektiivselt toimivast majandusest, mitte maksude pidevast ümberjagamisest. Hea majandus on aga see majandus, mis arvestab tulevikuga, looduse ja keskkonna võimalustega, mis meil olemas on, elamata võlgu.

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

FOTO: INTERNET

Valgusallikat valides tuleb mõelda eesmärgile

LED-lambid sobivad standartsetesse soklitesse.

VALGUSTUS. Koju valgusteid valides võib silme eest kirjuks minna. Lisaks paljudele erinevatele lampidele tuleb valida ka eri valgusallikate ehk rahvakeeli pirnide vahel. Mida ja mille alusel valida, aitab selgitada Bauhofi tehnikakaupade arendusjuht Artur Ande. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

sudes valima uut valgustit või uut pirni olemasolevasse valgustisse, tuleb esmalt selgeks teha eesmärk. Näiteks tööl on valgustuse peamine ja tihti ka ainus eesmärk funktsionaalsus. «Lamp peab piisavalt tugevasti valgustama töökohta, et

silmad ei saaks alavalgustusest tingituna lisakoormust,» räägib Artur Ande. Kodus on eesmärgiks luua aga pigem hubane õhkkond. «Selleks on vajalik tekitada ruumis erinevaid valguspunkte, kasutada eri valgusteid ja ka erinevat tüüpi valgusallikaid.» Näiteks kui kasutada kodustes tingimustes ainult ühtlaselt tugevat üldvalgustust, on tulemuseks üsnagi kõle ruum.

Selle asemel tuleks erinevate valgusallikatega rõhutada erinevaid detaile, näiteks maali seinal või lugemislampi diivani kõrval.

LED, HALOGEEN VÕI SÄÄSTUPIRN? Kui valgustuse soovid paika pandud, siis saab hakata valima juba konkreetsemaid valgusallikaid ehk rahvakeeli lihtsalt

pirne. Tehnoloogia arenedes on aga nii mõnedki «pirnid» võtnud puuviljast sootuks erineva kuju. Artur Ande rõhutab, et valgusallika kuju on oluline, kui pirni otsitakse valgustisse, kust valgusallikas näha jääb. «Näiteks lühtritesse soovitakse küünlakujulisi valgusallikaid,» ütleb ta, lisades, et neid leiab nii säästulampide, halogeenide kui LED-pirnide hulgast. Tähtis on ka sokli vastavus lambis kasutatavale. Kuna siin on tegemist standarditega, siis tuleb vaid veenduda lambi sokli standardis ja leida poest vastava sokliga valgusallikas. Kindlasti peab tähelepanu pöörama aga sellele, kas on tegemist mattvalgusega või kirka valgusega. Mattvalgust pakuvad säästupirnid ehk kompaktluminofoorpirnid ja LED-tehnoloogiat kasutavad pirnid. Kui on soov saada kirgast valgust, siis on valida hõõglambikujuliste halogeenide või jällegi LEDide vahel.

LED ON SOBIV PALJUDESSE KESKKONDADESSE Valgusallika valikut mõjutab ka see, kas pirn peab süttima kohe ja saavutama soovitud valgusvõimsuse, või on sel lubatud n-ö soojeneda ehk saavutada valgus teatava lühikese aja jooksul. «Näiteks tualettruumis ja vannitoas sobib seetõttu kasutada eelkõige LED- või halogeenlampi, sest säästupirn ei saavuta kohe soovitud valgust,» ütleb Artur Ande. Kindlasti peab Artur Ande sõnul arvestama ka lülituste arvu. «Säästulambi puhul on lülituste arv piiratud ning seega ei sobi see puhtpraktilistel kaalutlustel keskkondadesse, kus se-

LED-tehnoloogia on üle 100 aasta vana AJALUGU. Enamik inimesi on kuulnud LED-valgustitest ja sellestki, et LEDidele pannakse üha enam lootusi kui tuleviku valgusallikale. Üsna vähesed teavad aga, et LED-tehnoloogia on pea niisama vana kui hõõglampide tehnoloogia ning erinevalt hõõglampidest on LEDid teinud oma eluloos läbi väga märkimisväärse arengu. MIKK MAIVEL Kliima- ja Energiaagentuuri hoonete energiatõhususe projektijuht

namikus allikates peetakse LED-tehnoloogia sünniaastaks 1907, mil Briti teadlane H. J. Round leiutas elektroluminestsentsi. Paraku polnud sellest kuigi palju kasu, sest leiutisel puudus praktiline väljund. Mõned aastakümned hiljem astus sammukese sellel teel edasi Oleg Vladimirovich Losev, kes leidis vähemalt teoorias tehnoloogiale rakendusvõimalusi. Reaalsete tulemusteni jõuti aga alles 1962. aastal, mil Nick

Holonvak juunior töötas välja esimesed praktilist kasutust võimaldavad tooted. Selleks ajaks oli valgust eraldavast ainest (LES – Light Emmiting Solid) kujunenud välja nimetus valgusdiood ehk LED (inglise keeles Light Emmiting Diode). Pärast 1968. aastat, kui LEDide juures võeti kasutusele galliumarseniid, jõudis punane LED viimaks erinevate seadmete küljes poelettidele. Muide, seesama galliumarseniid annab tänapäeval lootust viia päikeseenergia tootmine täiesti uuele tasemele. Sellest materjalist päikesepatareid suudavad muundada kuni 40% päikeseenergiast elektriks. Seniste ränipõhiste päikesepa-

tareide võimekus oli pea poole väiksem. Järgnevad aastakümned ei arendanud tehnoloogiat praktikas aga kuigivõrd edasi. 1971.72. aastal leiutati küll ka sinine ja kollane LED, kuid talutava hinnaga tootmisvalmis said need alles 1990. aastate alguses. Sealtmaalt algab aga LED-tehnoloogiates üsna kiire areng. 1995. aastal leiutati valge LED, mis omakorda avas ukse valgusdioodi kui reaalse valgusallika kasutuselevõtuks. LED-valgustite areng ongi senimaani selle tehnoloogia kõige praktilisema väärtusega suund. Neid võib leida tänapäeval juba pea igast kodust. LEDe

kinnitatakse jõulukuusele, neid kasutatakse taskulampides, kellades ehk sisuliselt pea kõikjal, kus on vaja miniatuurset valgusallikat. Üha enam leiavad LEDid aga rakendust ka tavavalgustitena. Juba võib kauplustest leida LEDide põhiseid lambipirne ja tänavatel kohata LED-tänavavalgusteid. Kuigi praegu kaasneb tehnoloogiaga veel mitmeid piiranguid, ennustatakse LEDidele suurt tulevikku. Kui juba nüüd võib elektroonikakauplustest osta üsna mõistliku hinnaga LED-taustavalgusega telekaid, siis peagi on oodata turule ka päris LED-ekraaniga telekaid. Viimaseidki on tegelikult juba võimalik osta, kuid väikesed ekraanid ja väga kallid hinnad muudavad need pigem tootjate näitusetoodeteks. Seegi tehnoloogia on tegelikult üsna vana. LED-teleka ekraan leiutati juba 1977. aastal. Seega on LED praeguseks jõudnud juba kaunis soliidse eani.

da tihti sisse-välja lülitatakse.» Sellistel puhkudel sobivad eriti hästi jällegi halogeen- ja LEDvalgustid. Viimased sobivad hästi ka välistingimustesse, eriti külma ilma korral.

LED LUBAB OODATA PÕNEVAID LAHENDUSI Kui luminofoorlamp annab lihtsalt kas soojemat või külmemat valgust ja sellega erinevat hubast meeleoluvalgust saab luua ainult lambi enda omadusi ära kasutades, siis LED on tehnoloogia, mis võimaldab valgusele palju mängulisemalt läheneda. «LED on kiirelt arenev tehnoloogia, tulemas on kindlasti väga huvitavaid ja efektseid lahendusi,» usub Ande. Juba praegu on võimalik poest osta näiteks dekoratiivseid LED-lampe, mis vahetavad värve.

OLULINE ENERGIASÄÄST Üks põhjus, miks Euroopa Liidus ja ka teistes maailma piirkondades on asutud järk-järgult keelustama hõõglampe, seisneb energia säästmise vajaduses. Hõõglambi kasutatavast energiast kulub valguse saamiseks vaid tühine osa. Suur osa ener-

giast läheb näiteks soojuse tootmisele, mis ei ole aga pirni ega lambi eesmärk. «Nii kompaktluminofoorlambid kui ka LEDlambid annavad hõõglampidega võrreldes kuni 80% energiasäästu,» ütleb Ande. Samas on LED-lambid säästupirnidest oluliselt kallimad. Kallima hinna eest saab aga ka mitmeid eeliseid, näiteks süttib LED-lamp kohe, lülituste arv ei ole piiratud ja selle klaaspind ei kuumene. «Veel hiljuti levinud arusaam, et LED on ainult dekoratsiooniks sobiv ja kasulikuks valgusallikaks sellest asja ei ole, on nüüdseks vananenud arusaam,» kinnitab Ande. Nii on olemas tavapärase hõõglambi väljanägemisega LED-lampe, mis valgustugevuselt asendavad 40 W lampe, tarbides ise seejuures vaid 7 W. Seega võib tarbija mõneti segasest olukorrast ka rõõmu tunda. Olles endale selgeks teinud, millist valgust oma elamise või töökoha erinevatesse ruumidesse soovime, on võimalik leida sobivaid lampe ja valgusallikaid. Ja mis pole sugugi vähem oluline – moodsa valgustusega saab hoida kokku elektrikuludelt.

Võrdlus: hõõglamp ja säästulamp Kui palju energiat tarbivad erinevad lambid sama valguse saavutamiseks? Hõõglamp 24 W 40 W 60 W 75 W 100 W

Säästulamp 5W 9W 11 W 15 W 20 W

Et tagada valgustuse piisavust, on hea valida klassi võrra suurem säästulamp. Näiteks tasub 60 W hõõglamp asendada 14 W või 15 W säästulambiga.

LED-valgustite kasuks räägivad mitmed argumendid: • nende eluiga on kümneid kordi pikem hõõglampide elueast • nende energiakulu on oluliselt väiksem teiste valgustite energiakulust • nad ei sisalda ohtlikke keemilisi ühendeid nagu näiteks elavhõbe, mida leidub tavalistes säästupirnides • nad on märksa töökindlamad, taludes ka üsna tugevaid põrutusi

Läbipõdemist vajavad lastehaigused: • turul on palju odavaid LEDe tootvaid firmasid, kes ei suuda garanteerida kvaliteeti, isegi tunnustatud tootjatel võib eri partiidel esineda kvaliteedi (näiteks valguse, värvi) kõikumisi • vaatamata arvutustele paberil ei anna LEDvalgustid alati loodetud energiasäästu • LED-valgustid ei pruugi toimida kõrgete ja madalate temperatuuride puhul

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

Norra taastuvenergiapoliitika toob edu NORRA. Väljavõte Norra nafta- ja energiaministri Terje Riis-Johanseni kõnest Põhja-Euroopa taastuvenergia kokkutulekul.

K FOTO: TORBJØRN TANDBERG

Ettekande tervikteksti on võimalik lugeda Norra saatkonna kodulehelt aadressil www.norra.ee

liimamuutused on tänapäeva ühiskonnale üks suuremaid väljakutseid. IPCC andmetel peaks globaalse soojenemise kahe kraadiga piirdumiseks tipnema maailma kasvuhoonegaaside emissioonid hiljemalt 2015. aastal ja 2050. aastaks peaksid need vähenema võrreldes 1990. aastaga 50–85%. See on arvestatav väljakutse. IEA (Rahvusvaheline Energiaagentuur) andmetel võib aastaks 2030 primaarenergia nõudlus kasvada 40% võrreldes 2007. aastaga. Enam kui 80% sellest tõusust kaetakse fossiilkütustega. Kolm neljandikku sellest ennustatud energianõudluse tõusust läheb arengumaade, sealhulgas Hiina ja India arvele. Meie ülesanne on leida sellele energianõudlusele jätkusuutlik lahendus. IEA esitles tänavu Energy Technology Perspectives 2010 (Energiatehnoloogiate väljavaated 2010) dokumenti, milles toob välja, et kliimamuutuste ja energiajulgeoleku alaste väljakutsete lahendamiseks on vaja üleilmset tehnoloogiarevolutsiooni. IEA andmetel peaks energiaefektiivsuse parandamine katma suurema osa ehk 54% vajalikust emissioonide vähendamist. Veelgi enam, meil on vaja jätkuvalt pingutada raampolii-

tikatega, mis edendaksid taastuvenergia kasutust elektri, soojuse ja jahutuse tootmisel ning ka transpordis. Me peame tunnustama süsiniku püüdmist ja ladestamist kui üht olukorda leevendavat lahendust, mida peame arendama. Meie ees seisvad kliimamuutused ja energiajulgeoleku väljakutsed on oma olemuselt ülemaailmsed ja seetõttu tuleb neid ka lahendada ülemaailmsete tegevustega. Norra valitsusel on energiaefektiivsuse ja taastuvenergia osas suured eesmärgid. Näeme ka süsiniku püüdmist ja ladestamist (ehk CCS) kui kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise olulist vahendit. CCS projektide puhul on valitsus astunud konkreetseid samme selle tehnoloogia edasi arendamiseks ja täiustamiseks. Norra on maailma suurim hüdroenergia tootja elaniku kohta ja absoluutarvudes Euroopas esimesel ning maailmas kuuendal kohal. 2009. aastal koosnes Norra elektritoodang 127.1 TW/h hüdroenergiast, 4,7 TW/h geotermilisest energiast (sh gaasil põhinev energia) ja 1,0 TW/h tuuleenergiast. Hüdroenergia arvele läks seega 96% kogu Norra elektritoodangust 2009. aastal. Euroopa Liidu vastav näitaja oli 11%.

Kuid meie sõltuvus hüdroenergiast teeb meid ka haavatavaks ilmastikuolude muutumise suhtes. Kuivad suved võivad kaasa tuua keerulise talve, mil nõudlus on suur. Varude kindlus on seetõttu murekoht, ka Norras. Valitsusel on visioon, mille järgi saab Norrast loodussõbralik energiarahvas ja taastuvenergia liider. Me arendame jätkuvalt arvestatavas koguses hüdroenergiat, kuid edendame ka teisi taastuvenergia tootmise liike. Energiaefektiivsust edendame nii üldiste kui ka konkreetsete meetmetega. Üheksa aastat tagasi asutas Norra valitsus riikliku agentuuri Enova, millest on saanud valitsuse kõige tähtsam instrument energiaefektiivsuse ja taastuvenergia toodangu eesmärkide täitmisel. Enova administreerib tervet rida programme ja toetusskeeme, mis katavad mitmesuguseid ettevõtlusalasid. Sinna hulka kuuluvad tuuleenergia, kaugküte ja energiaefektiivsus nii tööstuses kui majades. Me oleme Enovale seadnud täpsed eesmärgid arvutatuna teravatt-tundides. Andes pikaajalise rahastuse oleme määranud ka konkreetse tähtaja nende eesmärkide täitmiseks. Alates 2002. aastast oleme andnud Enova kä-

Energiajulgeoleku väljakutsed on üleilmsed ja nõuavad koostööd.

sutusse peaaegu 1,2 miljardit eurot. Organisatsioonil on sõltumatu direktorite nõukogu ja iseseisev administratsioon, kes otsustavad, kuidas kõige paremal viisil kasutada olemasolevaid vahendeid seatud eesmärkide täitmiseks. See toob tulemusi! Enova puhul valitud mudelil on terve rida eeliseid. See võimaldab jagada rahalisi vahendeid sektoritele kõige paremate tulemustega. Enova peab leidma praktilisi lahendusi ja haldama fondi selliselt, et see kindlustaks energiapoliitika eesmärkide täitmise kõige kuluefektiivsemal moel. Enova kaudu toetame ka täiemahulisi näidisprojekte, kus anname investeeringutoetust uue energiatehnoloogia juurutamisele ja uute energiaturgude arengule. Enova on toetanud tõusu-mõõna energia projekte (Hydro Tidal ja Kinetic Energy), maailma esimest ujuvat tuuleturbiini (Hywind) ja esimest soolaenergiajaama. Enova on andnud toetust ka maailma suurimale tuuleturbiinile Sway. Norras toimub ikka põnevaid arenguid! 2012. aastal tahaksime asendada Enova antava investeeringutoetuse tuuleenergiale rohelise sertifikaadi turuga, mis ühendab Norrat ja Rootsit. 2009. aastal sõlmitud kokkuleppes sä-

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

Keskkonda reostav energiatootmine on asendumas puhta ja sõbraliku taastuvenergia kasutamisega.

testati ühise rohelise sertifikaadituru põhimõtted – võrreldavad eesmärgid mõlemal maal, rakendamise aeg ja tehnoloogiate diskrimineerimatuse põhimõte, mis tähendab toetust mitte ainult tuule-, vaid ka hüdro- ja bioenergiale.

EUROOPA SUUREMAID TAASTUVENERGIA TOOTJAID Tänu Norra õnnelikule olukorrale taastuvenergia vallas, on meie alguspunkt oluliselt erinev Euroopa Liidu maadest. Norra taastuvelektri toodang moodustab EL-27 kogu taastuvelektri toodangust 25%. Kuna peaaegu kogu meie elektritoodang on taastuvenergiast, siis oli baasaastal (2005) meie taastuvenergia osakaal 58%. Taastuvenergia osakaal 2005. aastal oli 8,5%. Moodsas ja turvalises ühiskonnas on vaja usaldusväärset ja efektiivset elektrisüsteemi. Nüüdseks on Norra praeguse ülekandevõrgu võimsuse tõstmise potentsiaal ammendatud. Vanade ülekandeliinide investeeringuvajadus, äärmuslikemate ilmade võimalikkus ja suurenenud elektritootmine taastuvenergia allikatest viitavad kõik sellele, et meie ees seisab suurte võrguinvesteeringute aeg. On oluline aidata kaasa võrguvõimsuste suurendamisele nii riigisiseste piirkondade vahel kui ka riikidevahelistes ühendustes. Viimase 20 aasta jooksul ei ole ülekandevõrkudesse tulnud

piisavalt investeeringuid. Järgmise kümne aasta jooksul on eesmärgiks investeerida 5 miljardit eurot olukorra uuendamiseks. See hõlmab nii investeeringuid Norra ülekandevõrku kui ka ühendustesse teiste riikidega. Kogu energiakasutusel on mõju loodusele. Käesoleval aastal on Norras poliitiliselt kõige raskem teema olnud seotud elektriliinide ehitusega LääneNorras. Ma ei hakka laskuma selle juhtumi üksikasjadesse, kuid see on toonud luubi alla tähelepanu, mida võrguehitus tõmbab selle mõju tõttu kohalikule loodusele. Selleks, et saavutada rahuldav energiavarustuse kindluse tase, tõsine lähenemine kliimamuutustega seonduvatele väljakutsetele ja taastuvenergia toodangu kasv, peab ühiskond leppima ka mõningase lokaalse kahjuliku mõjuga keskkonnale. Tulevikus vajab võrk investeeringuid nii Norras kui Euroopas. Seetõttu on meile äärmiselt oluline, et taastuvenergiaga seotud suurte investeeringute puhul toetuksid otsused kohalikule tasandile ja toimuks hea dialoog. Paljudel Põhja-Euroopa maadel on auahned tuuleenergia tootmise plaanid merealadel. On tähtis, et toimiks koostöö nende maade vahel, kellele kuuluvad kõrvuti asetsevad ning energia tootmiseks sobivad merealad. Selle väljavaatega ühinesi-

me veebruaris Põhjamere Riikide Merealade Võrgu Initsiatiiviga, kus osalevad veel üheksa teist Põhja-Euroopa maad. Kuigi integreeritud merealade võrk on kauge tuleviku perspektiiv, on oluline, et tehtaks head koostööd ja toimuks koordineeritud ja efektiivne merealade võrgu areng.

FOTO: INTERNET

Huvitavaid fakte Norra ja taastuvenergia kohta

ROHELISED TÖÖKOHAD Käesoleval valitsusel on visioon panustada roheliste töökohtade loomisse. Sellega seoses võtsime rõõmuga vastu uudise, et tööstusettevõte General Electric on otsustanud sel aastakümnel investeerida ümmarguselt 75 miljonit eurot Norra avameretuuletehnoloogia arendusse ning näidiseksemplaridesse. Asjaolu, et GE tahab rajada uut äri Norras, on tõend selle kohta, et Norra on investeerimiseks atraktiivne maa. See on vaid üks näide. On mitmeid teisi alasid, kus me oleme juba loonud tööstuse. Konsultatsioonifirma Menoni koostatud raport, mis suvel INTPOW-le esitati, näitab selgelt, et taastuvenergiatööstus on Norrale väga tähtis, olgu see hüdro-, päikese- või bioenergia vallas. Raportist nähtub, et taastuvenergia sektoris töötab 40 000 inimest. Ma ootan huviga dialoogi ja koostöö jätkumist tööstuse ning Norra teadus- ja arendusasutustega strateegiate ja vahendite tulevasel väljatöötamisel, nii et need oleksid hästi kalibreeritud meie maa eelistega.

Taastuvenergia sektoris on ligi 40 000 töökohta.

• Norra on maailma suuruselt viies naftaeksportija ning kolmas gaasieksportija; • 24% Euroopa Liidu imporditavast maagaaasist tuleb Norrast; • 95% Norras toodetavast elektrist saadakse taastuvatest energiaallikatest, peamiselt hüdroenergia; • Umbes 60% kogu Norras tarbitavast energiast tuleb taastuvatest energiaallikatest, peamiselt hürdoenergia; • Norra on CCS-tehnoloogia innovaator süsiniku püüdmisel ja ladestamisel; • Alates 1991. aastast kehtestas Norra maksud süsiniku tootmisele naftasektoris. See on kaasa aidanud kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisele; • Naftatootmisest saadavad tulud kogutakse tulevaste põlvede tarvis nn valitsuse pensionifondi; • Umbes 70% kogu Norra impordist tuleb Euroopa Liidust. Norra eksport Euroopa Liitu moodustab umbes 80% kogu ekspordimahust; • 2008. aastal toetas Norra Euroopa Liidu programmide eelarvet 188 miljoni euroga; • Norra on maailma suuruselt teine mereandide eksportija; • Norrale kuulub maailma suuruselt viies kaubalaevastik; • Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osapoolena on Norra täielikult integreeritud ühtse energiaturuga. Olles maailma suurimaid gaasi- ja naftaeksportijaid, on Norral oluline roll Euroopa energiaturu kindlustamisel; • Üks neljandik Euroopa Liitu imporditavast maagaasist pärineb Norrast, mis on Venemaa järel mahult teisel kohal. Mõnedes Euroopa riikides moodustab Norra gaas enam kui 30% gaasitarbimisest. Norra gaasitootmine on tõusuteel. Kuna peaaegu kogu Norra maagaas eksporditakse ELi liikmesriikidesse, kasvab vastavalt sellele ka Euroopa import Norrast; • Norra on üks maailma suuremaid hüdroenergia tootjaid. Norral on tihe kaubavahetus nii teiste Põhjamaade kui mandri-Euroopaga; • Norra peab Euroopa Komisjoniga energiaküsimustes tihedat poliitilist dialoogi. Norra nafta- ja energiaminister kohtub Euroopa Komisjoni energiavolinikuga vähemalt kaks korda aastas; • Norra ja EL teevad tihedat koostööd ka õigusalastes ja siseriiklikes küsimustes, seda nii Schengeni koostöö raames kui muudes valdkondades; • Norra välispoliitika baseerub suuresti samadel väärtustel ja prioriteetidel kui ELi ja selle liikmesriikide oma.

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

Elektriauto võib Eestisse jõuda aastal 2012 ELEKTRIAUTO. Maanteeameti autoregistris oli novembris arvel kaheksa vaid elektrimootori jõul liikuvat autot. Elektriauto siinse buumi alguseks ennustatakse aastat 2012, mil Eesti teedel sõidab vähemalt 100 elektriautot. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

lektriauto tulek on juba väga vana, 19. sajandi esimesse poolde ulatuv jutt, kui elektrimootor vedas neljarattalist sõidukit enne sisepõlemismootorit. Kuni maapõues veel naftat leidub, on elektriauto tulek vaevaline. Teiselt poolt tuleb praeguste autode bensiini ja diislikütuse vajadus konverteerida elektriautode elektrivajaduseks ehk milline saab olema energiakandja, millest autoelektrit tootma hakatakse ja milline saab olema selle hind? Elektriauto tulekut on väidetavalt takistanud ka naftakompaniid, ostes akutehnoloogia patente. Huvitavat materjali pakub 2006. aastal DVDle jõudnud film «Kes tappis elektriauto?», kus juttu üheksakümnendatel General Motorsi loodud elektriautost EV1 ja selle surmast.

Ka möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel püüti USAs leida alternatiivi kallinevale naftale ja tehti pingutusi elektrisõiduki loomiseks. Naftahinna normaliseerudes elektrimootori huvi vaibus taas. Aga ükskord lõpeb nafta niikuinii, CO2 emissiooninormid karmistuvad veelgi ja meie lapselapsed vaatavad bensiinimootoriga sõidukeid vaid internetist. Praegustel elektriautodel on mitu probleemi. Esiteks on nad tänu akude kõrgele hinnale kallid. Probleemiks on ka akude mahutavus, mis ei ole piisav, et saaks ühe laadimisega läbida paagitäie bensiiniga võrdse maa. Ka akude laadimine võtab märgatavalt rohkem aega kui bensiini või diiselkütuse tankimine. Kuid need ei ole ületamatud probleemid ja nii on elektriauto arendamisest teatanud suurem osa autotootjatest. Toyota on üle 10 aasta tagasi tulnud välja bensiini- ja elektrimootoriga hübriidautoga, selle hübriidsüsteemi edasiarendus on pistikust laetavate akudega kuni 20 kilomeetrit sõitev Prius Plug-in, mille põhikonkurendiks peetakse Honda hübriidautot Insight. Honda on esitlenud ka kütuselemendiga autot FCX, kuid kütuselemendi kommertskasutusse jõudmisega läheb veel aega.

FOTO: AUTOBLOG.COM

AKUD KALLID JA MAHUTAVAD VÄHE

Chevrolet Volti nn Euroopa-versioon kannab Opel Ampera nime ja märki. Chevrolet Volti Euroopa versiooni müügiletuleku eest vastutab Opel, kes on hakanud võtma vastu eeltellimusi Amperanimelisele elektriautole. Sisult ja välimuselt Voltiga põhimõtteliselt samasugune Ampera maksab Euroopas aga 43 000 euro ringis ehk üle 650 000 krooni. Alanud on ka Nissani elektriauto Leaf tellimuste vastuvõtt. Nissan Nordic Europe’i turundusjuhi Henri Daumi sõnul saavad auto osta esimesena Inglismaa, Portugali ja Hollandi huvilised. Seal on auto hind kriips vähem kui 30 000 eurot ehk 469 000 krooni. Seejärel jõuab auto müügile Põhjamaades ja arvatavasti ka Eestis.

ENTUSIASTIDE PÄRUSMAA

ESIMESED ELEKTRIAUTOD TULEMAS Nii-öelda päris elektriautodest on müügile tulekule kõige lähemal Chevrolet Volt ja Nissan Leaf. Esimene neist jõuab California autosalongidesse juba sel kuul. Volt on varustatud akusid laadiva generaatoriga, mida käitab bensiinimootor. Volti hind on pärast maksusoodustusi 33 500 dollarit ehk ligikaudu 380 800 krooni.

Nissani elektriauto võib jõuda Eestisse 2012 aastal.

Eesti elektriauto «isa» Meelis Merilo on ise ehitanud mitu elektrijõul liikuvat sõidukit, peaaegu kõik registris olevad elektrisõidukid on temaga seotud. Tema elektri-Pobeda on meedias tuntud. Tema teine, veidike vähem tuntud arendus on Subaru pisibuss Elcat, mis seisab keskkonnaministeeriumi ukse ees. Seal peab Merilo IT-mehe ametit. Ministeerium on Merilole eraldanud oma

elektriarvestiga pistikupesa, igakuine elektriarve on mehe sõnul ligi sada krooni. Lisaks muidugi kodupistiku elektrikulu. Meelis Merilo on teinud mitmeid arvutusi ja leidnud, et samast naftakogusest toodetud elektriga saab elektriauto sõita 30% rohkem kui bensiinimootoriga auto. Elektrimootori kasutegur on seejuures 95%, bensiinimootoril aga 14%. Merilo teab ka seda, et 5% Eestis toodetud tuuleenergiaga saaks sõita 200 000 autot. Kui elektriauto ise kulutab väga vähe energiat, siis auto arendamise ja omamise teevad kalliks akud. Merilo on arvutanud, et elektriauto pidamine koos kõigi kuludega on umbes kolmandiku võrra odavam kui sisepõlemismootoriga auto puhul. Merilo tegutseb aktiivselt ka Eesti elektriautode arendamisele keskendunud firmas ZEV (zero emission vehicle, nullemissiooniga sõiduk), kus tema ülesandeks on arendustööd. Täpsemalt on eesmärgiks võetud akude eluea pikendamise tehnoloogia arendamine. Tema Subaru pisibussi pliiakude mahtuvus on suurenenud kolm korda, mis on võimaldanud läbida ühe laa-

dimisega 30% pikemaid vahemaid. Meelis Merilo on elektriautodega sõitnud üle 40 000 kilomeetri ning kinnitab, et midagi tegemata pole tal jäänud. Siiski, pikemate vahemaade katmiseks laenab ta sisepõlemismootoriga auto.

levikule Norras, mis on omakorda aidanud tekkida kodumaisel elektriautotööstusel – elektriauto Think on Norra päritolu. Nissan Nordic Europe’i turundusjuhi Henri Daumi sõnul on Eestis vähe teadlikkust nullemissiooniga sõidukite kohta, seetõttu on nende vastu ka väike huvi. Seoses sellega pole meil alustatud infrastruktuuri arendust ega loodud soodustusi elektriautode turustamiseks.

NORRA NÄITAB EESKUJU Eestis elektriautot populariseeriva MTÜ Elektromobiilne Eesti ambitsioonikas eesmärk on saada aastaks 2020 viiendik meie autodest elektriautodeks. Saksamaa on võtnud eesmärgiks tuua 10 aasta pärast teedele miljon elektriautot. MTÜ Elektromobiilne Eesti juht Eero Elenurm toob elektriautondust propageeriva riigina esile Norra. «Näiteks Norras on elektriautod populaarsed muu hulgas seetõttu, et roheline transport võib seal kasutada bussirada, samuti on elektriautode parkimine tasuta,» teab Elenurm rääkida. Tema sõnul on Norras märkimisväärsed automaksud, millest elektriauto on vabastatud. «Isegi käibemaksu ei tule Norras elektriautot ostes tasuda.» Kõik see on olnud märkimisväärseks motivatsiooniks elektriautode suhteliselt kiirele

EESTIL PIKK ARENG EES

Elektrimootori kasutegur ületab oluliselt bensiinimootori oma.

Meelis Merilo kinnitusel on Eesti Euroopas keskkonnavaenulikkuselt Läti järel teisel kohal. See vaenulikkus on põhjustatud liiga suure töömahuga mootoritega autode eelistamisest ja töötab «lahjemate» elektriautode vastu. Elektriauto temaatikaga tegelejad viitavad Eestis nii riigi kui ka potentsiaalsete kasutajate vähesele huvile elektriauto teema vastu. Tõepoolest – IT-riigi kõrval võinuksime ju olla ka elektriautoriik, aga see elektrirong on juba läinud ning paar pistikut Vabaduse väljaku aluses parklas on liiga väike samm selles suunas.

TULEVIKU ENERGIA

22. NOVEMBER 2010

FOTO: TAIRO LUTTER / VIRUMAA TEATAJA

Hübriidautode vastu leige, kuid kasvav huvi HÜBRIIDAUTO. Väiksema kütusekuluga ja keskkonnasäästlikke hübriidajamiga autosid on Eesti teedele tekkinud visalt. Aasta-aastalt suurenev pakkumine ja tehnoloogia areng kasvatavad aga autode hulka paari aasta pärast hüppeliselt. Toyota Prius on tuntuim hübriidauto ja tõestanud end Eesti talves. Pildil 2003. aasta mudel.

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

Kahjuks on hübriidtehnoloogia meie inimeste jaoks suhteliselt tundmatu ja seepärast on huvi autode vastu pigem ettevaatlik,» tõdeb Toyota brändijuht Margus Nõmmik. Sama mõtet jagab ka Honda Balticu järelteeninduse osakonna juht Kaupo Veegen. «Lisaks majandusolukorrale mängivad rolli igasuguste kohalike või riiklike maksude soodustused, mida keskkonnasäästlike autode propageerimiseks rakendatakse,» ütleb ta. Nii oli hübriidautode vastu suurem huvi siis, kui Tallinnas kehtis neile tasuta parkimine.

RAHAKAD TEHNIKAHUVILISED Praegu tunnevad hübriidautode vastu huvi eelkõige tehnoloogiateadlikud tarbijad. «Sõltumata oma ülesehitusest on kõik hübriidsüsteemid n-ö tehnoloogia viimane sõna,» ütleb Veegen. Margus Nõmmik lisab, et ostes hübriidauto saab tavaliselt kaasa ka suure hulga muud varustust, mis muidu vaid kallimatel autodel pakkuda on, ja sedagi lisavarustusena. Vähem tähtis pole ka keskkonnasäästlikkus ja sellega kaasnev mõtteviis. Kuid tänapäeva hübriidautode puhul ei tähenda see sõidumugavuselt bensiini- või diiselmootoriga autoga võrreldes lahjemat masinat. «Suurte hübriidide puhul, mille ostjad ka hinna suhtes vähem tundlikud on, võib üheks argumendiks lugeda hübriidajami elektrimootori pakutavat lisavõimsust ja väändemomenti, mis lisab märgatavalt dünaamikat,» räägib Veegen. Uute mudelite turuletulekuga ja tehnoloogia arenedes võib aga olla kindel, et lähiaastatel huvi hübriidautode vastu taas kasvule pöörab. Hübriid- ja ka elektriautode aina laiem levik põhjamaa karmis kliimas lükkab ümber linnalegende hübriidautode mittesobivusest Eesti ilmastikku. «Külmades oludes võtavad ka tavalised sisepõlemismootoriga autod rohkem kütust,» räägib Veegen, kelle sõnul on kuluerinevuse suhe samasugune võrreldes sisepõlemismootori kütusekulu soojas ja külmas ning kõrvutades seda hübriidajamit kasutava auto kütusekuluga erinevates kliimatingimustes. Tema sõnul on oluline panna tähele hoopis seda, kus sõi-

detakse. «Linnatsüklis töötab hübriidauto märksa efektiivsemalt kui pikal maanteesõidul.» Seetõttu ei pruugi maanteesõite harrastaval autojuhil hübriidauto ökonoomsemaks osutudagi.

HOOLDUS EI OLE KALLIM Margus Nõmmik toob konkreetse näite hübriidauto efektiivsusest linnas. «Pirital ummikute kaudu Maarjamäelt Russalka ristmikuni sõites ei kasutanud auto kordagi bensiinimootorit,» ütleb ta. Tõsi, talvel lülitub aegajalt tööle ka bensiinimootor, kuid võrreldes tavalise sissepritsemootoriga on kütusesääst endiselt tajutav. Linnalegendiks võib lugeda ka hübriidauto hoolduse kallima hinna. «Hübriidautot tuleb hooldada nagu iga teist bensiinimootoriga autot, hinnas ei ole samuti mingit vahet,» ütleb Nõmmik. Kaupo Veegen lisab siia juurde huvitava nüansi, et hübriidajam ise on sisuliselt hooldevaba. «Tootja annab hübriidajami komponentidele eraldi märksa pigema garantii võrreldes ülejäänud autoga.» Veegeni sõnul teatud komponentidele tehtavad kulutused isegi vähenevad. Siin võib nimetada näiteks piduriklotside vahetusele kuluvaid summasid, kuna hübriid kasutab suures osas aeglustuseks generaatorit ja rattapidureid kasutatakse generaatori pidurdustõhususest suurema aeglustuse saavutamiseks. Nii võib esialgu kallim hübriidauto osutuda pikema aja jooksul tavaautost soodsamaks. Samas võib oodata ka hübriidautode odavnemist vastavalt pakkumise kasvule.

OLULINE ROLL KA RIIGIL Tulevikku vaatavad mõlemad hübriidautode propageerijad optimistlikult. «Tendents on, et hübriidsõidukite tootjate arv ja mudelivalik kasvab järsult,» usub Veegen, kelle sõnul viib see ka autode hinna tavakasutajale käepärasemaks muutumiseni. Samuti ei ole tema sõnul alust karta, et elektriautod hübriidid lähitulevikus välja tõrjuks. Margus Nõmmik rõhutab taas ka riigi olulist rolli loodussäästlike autode leviku soodustamisel. «On mitmeid riike, kes toetavad hübriidauto ostmist madalamate maksude näol või vabastatakse näiteks linnamaksust, nagu seda on teinud London,» teab Nõmmik rääkida.

TULEVIKU ENERGIA

Kas LCD-telerit tasub välja vahetada LED-teleri vastu? TELERID. Telerite, mobiilide, monitoride ja ka arvutite ostmisel räägitakse ekraanide puhul üha enam LED-tehnoloogiast. See peaks olema energiasäästlikum, parema pildikvaliteediga, pikema elueaga ja ka kompaktsema disainiga kui LCD-tehnoloogia. Kuid kas kõik on ikka nii üheselt mõistetav?

KAREL KASK Elioni AV tootejuht

LCD-telerite müügile saabudes rabasid need oma disainiga. Vana kineskoopteleri kõrval näisid need uskumatult õhukesed. Kohmaka teleri asemel võttis laual või kapinurgal koha sisse midagi, mis meenutas pigem pildiraami. Tollal tarbijat tabanud imestust võib tunda uuesti nüüd, kui kõrvutada uus LED-teler LCD-ga. Varem nii õhuke tundunud LCD paistab äkki kohmakas. Kuid lisaks lummavale disainile pakuvad LED-telerid ka palju ilusamat pildikvaliteeti, seda seejuures energiat säästes. Kuid nagu arenenud tehnikaga ikka, ei ole sugugi kõik telerid valmistatud ühe tehnoloogia järgi, mis omakorda mõjutab nii pildikvaliteeti kui ka energia säästmise võimalusi.

INVESTEERING LEDTEHNOLOOGIASSE TAGAB MADALAMA ENERGIATARBIMISE Praegu levinud LCD-ekraan kasutab taustvalgustuseks päevavalguslambi-laadseid CCFL-lampe. Võrreldes näiteks plasmateleriga võtavad need oluliselt vähem voolu. Kuid LED-ekraanidel puudub üks suur taustvalgustuse süsteem. Selle asemel kasutatakse LED-lampe, mis üldjuhul on paigutatud teleri paneeli külgedele või ülemisele ja alumisele äärele. Seda tehnoloogiat nimetatakse inglise keeles edge LED ehk äärtele paigutatud LED-valgustus. Need lambid tarbivad kokku vähem elektrit kui eelnevalt kirjeldatud LCD taustvalgus-

tuse süsteem. Seega võrreldes CCFL valgustusega LCD-ekraaniga tarbib LED-teler vähem energiat. Veelgi suuremat energiakokkuhoidu tagavad, aga tunduvalt kallimast hinnaklassist on LED-telerid, mille lambid katavad kogu teleri ekraanipaneeli tagumise osa. Tegemist on inglise keeles direct LED-teleritega, mis oskavad vastavalt ekraanil olevale pildile valida, milliseid LEDdioode parajasti kasutada. See tagab väga suure kontrastsusega telepildi ja erksad värvid ning veelgi väiksema energiatarbimise kui edge LED-i puhul. LED on praegu maailmas väikseima energiatarbimisega ekraani valgustustehnoloogia.

LED-TELERITE PILDIKVALITEEDI NÄITAJAD ALGAVAD SEALT, KUS LCD OMAD LÕPPEVAD Ka pildikvaliteedilt annavad LED-valgustust kasutavad telerid vanemale LCD-põlvkonnale silmad ette. Oluline näitaja on seejuures kontrastsus ehk pooltoonide arv täiesti mustast täiesti valgeks. Kõrgetasemelised LCD-ekraanid pakuvad kuni 500 000:1 suhtes dünaamilist kontrastsust, samal ajal kui LED-teleritel see alles algab samast näitajast. Direct LED suudab saavutada kuni 10 000 000:1 dünaamilise kontrastsuse, ehk enneolematult kirka pildi. LEDtelerite eelis on ka see, et ühtset valgusallikat ei ole ning LED-lampide mõjul on võimalik reguleerida musta värvi sügavust ja kvaliteeti. Edge LED tehnoloogia puhul küll vähem, kuna lampe on vähem

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Reklaami projektijuht: Mariann Maasi mariann.maasi@postimees.ee | 666 2328

ja need asuvad külgedel või äärtel, Direct LED-i puhul on aga musta värvi reguleerimisvõimalused suuremad. Samuti valgustatakse LED-tehnoloogia teleri pikslite rühmasid eraldi, mis tagab erksad värvid ja väga suure kontrastsuse. Kokkuvõtvalt ja näitlikult võib öelda, et kui LCD-teleril on öö teleriekraanil halli värvi, siis LED-teleril on öö sügavmust. Nagu eelnevalt mainitud, nõuab LCD-tehnoloogia ühte suurt valgusallikat, et vedelkristallekraani igast nurgast korralikult ära valgustada. LED-telerite tehnoloogiad võimaldavad aga imepisikeste lampide abil valmistada enneolematult õhukesi televiisoreid. Hea näide on Samsung, kes on valmistanud teleri, mis on kõigest 7,98 mm paks. Õigupoolest tundub sellise teleri esmakordsel nägemisel see lausa uskumatu, sest endiselt on tegemist suure diagonaaliga teleriga.

LCD-PANEELI ELUEAKS KUNI 100 000 TUNDI LCD-telerite tehnoloogia on piisavalt vana, et kogemusele tuginedes annab enamik tootjaid LCD-paneeli oodatavaks elueaks 100 000 tundi ehk umbes 11 aastat. See näib suhteliselt pika ajana, kuna tehnoloogia arenedes tekib inimesel ikka soov uus teler soetada. Samas mängib siin olulist rolli üks nüanss, mida teleritootjad LCD-paneeli elueast rääkides väga ei maini. Nimelt muudab LCD-valgusallikas aja möödudes oma värvi. See toob endaga kaasa valge värvuse tasakaalu paigast nihkumise, mis mõjutab

Küljendus: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

värvide erksust tervikuna ja seeläbi ka pildi tõepärasust. Teleri kalibreerimine ja lampide vahetamine võib seda küll parandada, kuid kahtlemata kaasnevad selliste lisategevustega kulud. Mis puudutab LED-telerite eluiga, siis seda on veel raske prognoosida, kuna ajalugu on lühike. LED-tehnoloogia kasuks räägib siiski tõsiasi, et LED-lampide eluiga on väga pikk ning seetõttu ei ole põhjust teisiti arvata ka LED-televiisorite osas.

PILT PAITAB SILMA LCD-ekraanide puhul muudetakse valguslaineid ja erinevad värvid lahutatakse ühest valgest värviallikast. Tegemist on üsna keerulise tehnoloogiaga, mille tulemusel kannatab värvide sügavus ning võib kaasneda värvide vibratsioon. Nii nagu LCD-teler, sisaldab ka LED-teleri iga piksel punast, rohelist ja sinist elementi, mida «segades» on võimalik tekitada mis tahes värv. Taustvalguse reguleerimine on LED-teleril aga täpsem ja kiirem, mistõttu kuvatakse ekraanile täpsem värviinfo ning pilt on sügavam, detailsem ja n-ö silma paitav. Kokkuvõtvalt teeb LEDtehnoloogia igas tähtsamas valdkonnas teleri vaatamisel LCD-le pika puuga ära. Tõsi, tehnoloogia on küll kallim, aga kaalub üles energiasäästlikkuse, pildi detailsuse ja tõepärasuse. LED-teleri mõõtmed on pisemad, kaal on väiksem ning võtab teie majapidamises vähem ruumi. Artikli alguses püstitatud küsimusele: «Kas LED telerit ikka tasub osta?» võib julgelt vastata: «Jah, tasub küll!»

Erilehe väljaandmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ja Kuninglik Norra Saatkond

22. NOVEMBER 2010

Enne kui asuda analüüsima ja võrdlema erinevaid tehnoloogiaid ja nende pakutavaid omadusi ja võimalusi, peab mõisted selgeks tegema. LCD TV – traditsiooniline vedelkristallekraaniga teler, kus taustvalguse eest hoolitsevad kolm või enam CCFL-külmkatoodiga luminestsentslampi, mille tööpõhimõte on vägagi sarnane päevavalguslambiga. Ekraani energiatarve ei sõltu värvide hulgast ega toonist, kuna taustvalgus töötab kogu aeg. LED TV – uuemate LCD-telerite nimetus, kus katoodlampide asemel on kasutusel LED-taustvalgustus.

Taustvalgustuse ehituse alusel jaguneb LED TV omakorda kaheks erinevaks tüübiks: Edge LED TV – äärevalgustusega ekraan, kus LED-lambid asetsevad ekraani servades. Energiatarve on kuni 25% väiksem kui LCD-ekraanil, kuid ei sõltu värvide hulgast ega värvitoonist, sest taustvalgustus töötab kogu aeg. Direct LED TV – otsevalgustusega ekraan, kus üks LED valgustab korraga paari tuhandet pikslit, võimaldab sujuvamalt reguleerida ekraani erinevate osade taustvalgustust. Energiatarve on võrreldes LCD-ekraaniga umbes 40% väiksem, sest see sõltub värvide hulgast ning toonist – kõige enam energiat kulub valge pildi näitamiseks ning kõige vähem musta kujutamiseks. Tootja järgi on kasutusel ka sellised mõisted nagu Intelligent Dynamic LED (Sony), Full LED (LG, Sharp), LED Pro (Philips). OLED TV (orgaaniline LED) – kiletehnoloogia-põhine valgust kiirgav ekraan, mis ei vaja taustvalgustust. Värvide erksus ning kontrastsus on kordi suurem kui LCD- ja LED-teleritel ning voolutarve veelgi väiksem kui LEDtaustvalgustuse korral. Hetkel on OLED-tehnoloogial põhineva teleri toonud turule Sony, mille ekraani suurus on 11’ ja maksumus ligikaudu 75 000 krooni.