A JALOOGA M AJAD, AIAD JA DISAINIKL ASSIKA
Nr. 1 (14) / kevad 2019 100 0 AASTAT EESTI KEELT KO D U TA RT U S UP I L I NNA S / K R E U TZWALDI M AJA VÕRUS / PÄTSI KLOOSTRIM E TSA AE D STI IL I A A B I TS : TOO L I D / D I SA I NIKL ASSIKA: TARB EKL AAS / VANAD KOKARAAM ATU D GR A A F I K A SÄ I L I TA M I NE / A K ENDE AJALU GU / AKNAD KORDA: PU IDUPARANDUSED A L E V ITE PÄRLEID – SUU RE- JAANI
11
2
S E LE EK H OR EK D Ü LG E!
5,49€
ALGUSES OLI SÕNA
PÖÖ NI NG U TO I ME T USE KO LLEEG I UM A NNEL I BA NNER
(Eesti Vabaõhumuuseumi aianduskuraator-teadur) VÄ L JA A N DJA
TA RG O K A L A MEES
MTÜ Väärt Vanad Võtted
(Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor)
TO I M E T US
K A D RI K A LL A STE
Heli Nurger Karola Mursu toimetus@ajakiripooning.ee +372 526 5499 +372 5660 5920 A A D RESS
Toompuiestee 30, Tallinn 10149, Harjumaa KU J U N D US M A K E T T
Angelika Schneider KÜ L J E N DA JA
Tuuli Aule FOTO G RA A F I D
Rasmus Jurkatam Kaido Haagen Tõnu Tunnel R EK L A A M I M Ü Ü K
toimetus@ajakiripooning.ee +372 526 5499
(tapeediajaloolane) ELO LU TS EPP
(Arhitektuuriajaloolane, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja) K A IS MAT TEUS
(Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja) L II SA PA KOSTA
(ajalooga maja omanik) A NNEL I RA ND L A
(Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja) VI L JA R VISS EL
(Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja)
TRÜKK
Printall ISSN 2461-2855
Uudised võõrsil: Kadri Kallaste
Kaanefotol Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Foto autor: Rasmus Jurkatam.
Pööningu varasemaid numbreid on võimalik osta ajakirja toimetusest (e-post toimetus@ajakiripooning.ee).
Eesti on ju mitmeski mõttes päris eesrindlik maa, kuuldavasti pidime olema ka Euroopa ühed suuremad raamatulugejad – või siis vähemalt raamatute ostjad. Iseenesest võime uhked olla ka sellesama eestikeelse kultuuripärandi ajakirja ilmumise üle – nišiajakirja, nagu öeldakse – nii väikese rahvaarvuga riigis. Hiljuti, rääkides varateismelisega sõnast ja selle väljendusjõust, oli tagasiside umbes niisugune, et kahju küll, aga eesti keeles kirjutamine on enese asjatu kulutamine – varsti seda keelt nagunii ei mõisteta. Kahekümne aasta eest rääkis ülikoolis professor, et laensõnad on nagu mood – need muutuvad kiiresti ega ohusta eesti keele püsimist. Palju hullem olevat, kui hakkame alateadlikult üle võtma teiste keelte konstruktsioone, sest seda ei ole nii lihtsalt võimalik tagasi pöörata. Ehk näitena: tšau või pakaa on süütud laenud võrreldes näiteks lausega koer liputab sabaga, selmet koer liputab saba. Keelekonstruktsioonide muutus toob kaasa mõttekonstruktsioonide muutumise, võimalik, et lihtsustumise poole. Hiljuti Prantsusmaal käies üllatas raamatupoes lasteraamatute osakond – umbes 80% raamatuist olid koomiksilaadsed ümberjutustused, kaasa arvatud klassikalistest muinasjuttudest. Tavalist teksti-pilti sisaldavad raamatud olid paigutatud kõrgematele riiulitele. Tähed on liiga keerulised, nõuavad suurt üldistusjõudu, me oleme tagasiteel piktogrammide suunas. Käesoleva eesti keele tähtaasta puhul kutsume Pööningu toimetusega üles: jutustagem lastele eesti keeles oma perede lugusid, kasutagem julgesti ka neid sõnu, mis võib-olla pole kirjakeelsed, aga mida erinevais paigus on kodudes kasutatud; lugegem neile ette muinasjutte; soovitagem noortele luulet, et keel kui väljendusvahend saaks areneda rikkaks ning eesti oma sõnu poleks mõistmiseks vaja selgitada inglise keele abil. Ausõna! RÕÕMSAT K E VAD E T !
Karola Mursu ja Heli Nurger
www.ajakiripööning.ee www.facebook.com/ajakiripooning/
3
9
SISUKORD
MAJA, AED, INTERJÖÖR Tartu Supilinna kodu … 13 Fr. R. Kreutzwaldi Võru kodu … 28 Alevite pärleid: Suure-Jaani … 49 K. Pätsi Kloostrimetsa aed … 81 23 66 INIMESED JA ASJAD
Meister tööriistamuuseumiga: Tõnu Parmakson … 23 T. Õnnepalu mõtisklus … 41 1000 aastat eesti keelt ... 42 Maa salakeel … 45 Eesti Kunstimuuseumi 100 aastat kogusid … 57 Stiiliaabits: toolid … 61 Disainiklassika: Tarbeklaas … 66 Vanad kokaraamatud kui köögikeele varamu … 75 Majaomaniku päevik … 107 Üks asi ja lugu: Ivo Felt … 114
13
4
6
PÄ E VA K A J A L I S T Toimetuselt … 3 Kodus ja võõrsil … 6 Reisisoovitus … 9
Militaarpärand saab täiendust … 54 28
8 95 N Õ U A N D E I D J A I N S P I R AT S I O O N I Graafika säilitamine … 90 Akende ajalugu … 95 Aknad korda: puiduparandused … 101 Ekspert vastab … 112
57
5
Kihnu kudumisfestival. Foto: Olev Mihkelmaa.
KO DUS JA VÕÕ RS I L
Kodus K IHNU K U DU MISFESTIVAL
Aprillis toimub Kihnu II kudumisfestival – kjõndad. Kolme päeva jooksul lastakse Kihnu parimate kudujate juhatusel vardaid välkuda, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja –stiilidega: kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine ja muud põnevat. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Toolilugu.
TOO L I LUG U
Eesti Rahva Muuseumi galeriis on avatud Eesti toolidisaini 100 aastast jutustav näitus „Toolilugu”, mis vaatleb kronoloogiliselt ja stiiliajaloo kaudu Eesti mööbliajalugu 1920. aastate algusest kuni 21. sajandi teise kümnendini. Väljas on ikoonilise staatuse pälvinud toole, mida võib leida ühiskondlikes hoonetes [nt Riigikogu saal (1920.-d), Tallinna Seltskondlik Maja (1920.-d), Kadrioru lossi administratiivhoone (1930.-d), Tallinna kohvik Pegasus (1960. -d), Tartu Ülikooli aula (1960.-d), Tallinna raekoda (1970.-d), Tallinna restoran Eeslitall (1980.-d) jm], aga ka paljude eestlaste kodudes, ning tänasele publikule vähem tuntud, kuid omas ajas väga levinud toole. Eksponeeritud on nii suurte mööblitööstuste, nagu Tallinna Lutheri vabriku, Vikeri tehase (Jaan Siiraku kavandid), Standardi, Tallinna vineerija mööblikombinaadi jt toodangut kui ka külatislerite tööd. Näitus on valminud koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga. Kuraatorid: Harry Liivrand (kunstiteadlane), Lilian Sokolova (disainer) ja Katrin Tammsaar (sisearhitekt). Näitus jääb avatuks 30. juunini 2019. Eesti Rahva Muuseumi galerii Tartu, Muuseumi tee 2, B-sissepääs www.erm.ee/toolilugu
6
K ERAAMIK A MEISTRIK L ASS – P UUPÕLE TUS
Maikuus toimub põhjalik keraamikakursus, kus saab nii teadmisi keraamika põletamise viisidest kui ka kogemuse pottsepakedral treimisest. Koolitus koosneb loengust, ateljeetundidest Kumus ja osalemisest nn puupõletuse protsessis Tohisool, kus on võimalik tutvuda puudega köetava anagamatüüpi keraamikaahjuga. Juhendaja on Aigi Orav.
26.–28. aprill 2019 Kihnu saar, Rootsiküla, Metsamaa pärimustalu www.kultuuriruum.ee/kudumisfestival K U RSUSTE SARI „MEISTRI KOOL"
Kõigil neil, kes hindavad traditsioonilisi ehitusvõtteid ja materjale, on sel kevadel võimalik osaleda neljal põhjalikul koolitusel. LUBI ja LUBIKROHVID (11., 13. ja 15. märts) SAVI ja SAVIKROHVID (25., 27. ja 29. märts) LOODUSVÄRVID (aprillis) EKSKLUSIIVSED VIIMISTLUSED (aprillis) Koolitusi viivad läbi oma ala meistrid ning õppe käigus kasutatakse häid kvaliteetseid materjale. Vaata lisa ja registreeru www.ehituslahendused.ee/koolitused
Toimumisajad: 03.05–05.05 kell 14.00–18.00 Kumus ja 27.05–29.05 ja 02.06 Kohilas. Info ja registreerimine: kumustuudiod@ekm.ee; tel 5199 7615 kumu.ekm.ee/syndmus/keraamikameistriklass-puupoletus/ Anagama-tüüpi keraamikaahjuga keraamika põletamisest saab lugeda Pööningust nr 2 (3) / 2016.
Curly Strings. Foto: Krõõt Tarkmeel
Raamat võiks kutsuda mitte ainult ajarännule, vaid ka vaatluse all olevaid hooneid ise avastama minema; mõtisklema, milliseks on nõukogude kihistus muutnud keskkonna ja meid endid. Autor: Karin Paulus Kujundaja: Mari Kaljuste Kirjastus Varrak, 2019 SÜ M F OO N I L I N E C U R LY ST R I NG S
Armastatud ansambel Curly Strings, mis ammutab inspiratsiooni muu hulgas meie enda pärimusmuusikast ja ameerika bluegrass’ist ning kelle intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävad kaunid meloodiad ja siiras esitus on vallutanud paljude kuulajate südamed, annab mai alguses kontserte sümfooniaorkestri saatel. Kõlavad Curly Stringsi armastatud lood uues kuues – Tõnu Kõrvitsa, Rasmus Puuri, Tauno Aintsi ja Arno Tamme seades. Kontserdid toimuvad 01.05. Estonia kontserdisaalis 03.05. Pärnu Kontserdimajas 04.05. Vanemuise kontserdimajas www.concert.ee
autoritoodetest. Lisatud on ka Nikolai Langebrauni ettevõttes kasutatud põhimärkide ja erandlike markeerimisviiside kirjeldused koos piltidega. Albumkataloog on sobiv kingitus kaugematelegi külalistele, sest tekstid on tõlgitud ka inglise keelde. Autor: Anne Ruussaar Kujundaja: Mari Kurismaa Kirjastus Tänapäev, 2018 Langebrauni tehase toodangust on kunstiajaloolane ja Eesti Ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar kirjutanud Pööningus nr 2 (3) /2016 ja Langebrauni lastenõudest nr 1 (10) / 2018.
101 EEST I NÕU KOGU DE AJA EHITIST L A N G E B RAU N
Raamat „Langebraun. Oma ja võõras: Nikolai Langebrauni portselan” tutvustab Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise tööstuse ajalugu ja toodangut. Tallinnas 1920.–1930. aastatel tegutsenud Nikolai Langebrauni ettevõttes dekoreeritud esemeid leidub praegugi Eesti kodudes, need on osa perekonnaloost, kandes „kuldse Eesti aja” hõngu. Mahukas kataloogiosa, milles on põhiliselt kasutatud esemeid Tallinna Linnamuuseumi kollektsioonist ja Priidu Nõmme erakogust, annab ülevaate nii laiatarbekaubana dekoreeritud portselannõudest kui eksklusiivsetest
Nõukogude Eesti ehituskunst on rabav, mitmekesine ning tummine. Viie kümnendi jooksul püstitati väga palju eritüübilisi hooneid, sest tänu industrialiseerimisele hakati aina kiiremini ja odavamalt ehitama. Lisaks oli nälg uute hoonete järele suur – Eesti rahvastik kasvas selle perioodi vältel enam kui poole miljoni võrra. Raamatusse on valitud mõned kaunid hõrgud arhitektuuriteosed, ajastule iseloomulikud kurioosumid, paljude inimeste koduks olnud tüüpmajad ja kodupoed, sümbolehitised ja väikesed väärt projektid. Mõned esile tõstetud ehitistest on tänaseks kadunud või tundmatuseni ümber ehitatud.
Antiigimess. E EST I A N T I I G I MESS 201 9
Antiigimessi on Eestis korraldatud 1998. aastast. Möödunud aasta aprillis, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal, toimus see juba 20. korda. Nagu ka 20 aasta tagune esimene antiigimess, leidis üritus aset Tallinna Lillepaviljonis. Eesti Antiigimess on pika traditsiooniga populaarne sündmus antiigihuviliste ja kogujate seas. Messil kohtuvad antiigikaupmehed, kultuuripärandihuvilised ning kollektsionäärid nii Eestist, Lätist kui ka Soomest, sisustustekstiilide ja restaureerimisvahendite müüjad, restauraatorid ja kõik teised, kelle kireks on vana ja väärtuslik. Info e-posti aadressil info@antiigimess.ee. 19.–20. aprillil kell 11.00–17.00. Tallinna Lillepaviljon Tallinn, Pirita tee 26 www.antiigimess.ee VINTAGE TALLINN üritus kolib sel kevadel Kuressaarde ja leiab aset legendaarses Saare KEKi haldushoones (arhitekt Marika Lõoke, 1980) 4. mail kell 11:00–18:00. TAGADI RESTAU RAATORITE PÄEV
toimub 5. mail Harjumaal Saku vallas Tagadi külas.
7
Koloman Moser. Paravent (1906).
klaasist, keraamikast ja metallist toodetud tarbeesemeid, ruumikujundust ja arhitektuuri. Näitus jääb avatuks 5. maini 2019.
KO LOMAN MOSER KO DUS JA VÕÕ RS I L
Võõrsil
Foto: Museo Casa Natal de Cervantes. M I G U E L D E CERVA NT ES E S ÜNNI KO DU
Ei leidu vist kedagi, kes poleks kuulnud kuulsast rüütliromaanist „Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast”. Selle autor Miguel de Cervantes (1547–1616) sündis väikeses Hispaania linnas Alcalá de Henareses, mis asub Madridist lühikese sõidu kaugusel. Cervantese sünnikoduks peetavas hoones avati juba 1950.-tel kirjanikule pühendatud muuseum. Enamik selle ruumidest on taastatud 16. ja 17. sajandi võtmes, mis annab külastajatele aimu tolleaegsetest tavadest, maitseeelistustest ja eluolust. Osa muuseumi ruumidest on pühendatud Cervantese loomingule, mida on tõlgitud erinevatesse maailma keeltesse. Olulist rolli muuseumi programmis mängib rahvusvaheline raamatupäev, 23. aprill, mil tähistatakse Cervantese (ja ka William Shakespeare`i) surma-aastapäeva. Tegemist on püsinäitusega. Museo Casa Natal de Cervantes Hispaania, Alcalá de Henares, C/ Mayor, 48 www.museocasanataldecervantes.org
8
Austria kuulsa juugendkunstniku Koloman Moseri (1868–1918) 100. surma-aastapäeva puhul, on Austria tarbekunstimuuseum MAK (Museum der Angewandten Künste) pannud kokku ulatusliku soolonäituse Moseri elust ja uuenduslikust loomingust. Moser oli mitme ala meister: suurepärane maalikunstnik ja illustraator, toimetas edukalt ka tarbekunsti, moe, ruumikujunduse ja stsenograafia valdkonnas. Asutajaliikmena mängis ta olulist rolli nii Viini Setsessiooni (Wiener Secession) kui kaunite kunstide ühingu Wiener Werkstätte tegevuses. Tema panust Austria kunstiajakirja Ver Sacrum kujundajana hinnatakse tänaseni. Arhitektuurihuvilised teavad kindlasti Moseri kauneid vitraažaknaid, mis ehivad Viini psühhiaatriahaigla Steinhofi juugendstiilis ehitatud kirikut. Näitust saab külastada kuni 22. aprillini 2019. Koloman Moser. Universal Artist between Gustav Klimt and Josef Hoffmann Museum der Angewandten Künste Austria, Viin, Stubenring 5 www.mak.at GIO PONTI. TUT TO PONTI!
Musée des Arts Décoratifs avas möödunud oktoobris Prantsusmaal esimese ja suurima retrospektiivi mõjukast itaalia disainerist ja arhitektist Gio Pontist (1891–1979). Mitmekülgse loomeinimesena huvitus Gio Ponti nii tööstusdisainist kui kunstikäsitööst. Näitus hõlmab disaineri pea kuuskümmend aastat väldanud karjääri ja käsitleb selle erinevaid aspekte: mööbli-, valgusti- ja kangadisaini, Gio Ponti.
Tutto Ponti. Gio Ponti Archi-Designer Musée des Arts Decoratifs Prantsusmaa, Pariis, 107 Rue de Rivoli www.madparis.fr
Foto: Christian Dior. CHRISTIAN DIOR – U NISTUSTE DISAINER
Veebruaris avab Victoria & Albert Museum Inglismaal Christian Diorile ja tema moemajale pühendatud näituse, mis keskendub peamiselt Diori armastusele briti kultuuri vastu. Ch. Diorile avaldasid muljet Briti kõrgklassi kodud ja aiad, aga ka suured ookeaniristlejad, muuhulgas Queen Mary. Vaatluse all on Diori koostöö erinevate Briti tootjatega, nagu Dents (kindad), Rayne (kingad), Lyle & Scott (kudumid) ja Mitchel Maer (ehted). Enamik viiesajast eksponaadist kuulub Diori moemaja arhiivkogusse, nende seas üle kahesaja haruldase haute couture`i riideeseme, mida eksponeeritakse koos nende juurde sobivate aksessuaaride, erinevatest kümnenditest pärit kosmeetikatoodete, parfüümide, illustratsioonide, moefotode, filmide, ajakirjade ja Christian Diori isiklike esemetega. Näituse pärliks on Londoni Muuseumilt (Museum of London) laenuks saadud kleit, mida printsess Margaret oma 21. sünnipäeval kandis. Näitus on jagatud üheteistkümneks osaks, iga osa keskendub erinevale teemale Diori elus ja loomingus: reisid, inglise aiad, armastus ajalooliste kostüümide vastu ja palju, palju muud. Näitust saab külastada 14. juulini 2019. Christian Dior: Designer of Dreams Victoria & Albert Museum Suurbritannia, London, SW7 2RL, Cromwell Road www.vam.ac.uk
› Runebergi kodumuuseumi interjöör. REISISOOVITUS
J. L. RUNEBERGI KODUMUUSEUM PORVOOS
Kadri Kallaste FOTO: AU TORI KOGU
Helsingist umbes 50 kilomeetrit ida poole sõites jõuab Porvoosse, ühte kuuest Soome vanimast linnast. Täna on see väike linn tuntud oma hästisäilinud 18.–19. sajandi arhitektuuri ja kohalike seas populaarse jõuluturu poolest. Lisaks ajaloolisele linnasüdamele leiab Porvoost Soome kultuuriloos olulise luuletaja Johan Ludvig Runebergi (1804–1877) kodumuuseumi. Runebergi võib oma olulisuse poolest soome kultuuriloole võrrelda ehk meie J. V. Jannseniga. Mõlemad mehed, nii Runeberg kui Jannsen, kirjutasid sõnad saksa helilooja Fredrik Paciuse viisile, millest tänaseks on saanud nii Eesti kui Soome rahvushümni meloodia. J. L. Runebergi kodumuuseum asub tema perele kuulunud majas Aleksanterinkatu ja Runeberginkatu nurgal. Runebergid, Johan Ludvig koos abikaasa Frederika ja kuue pojaga, kolisid tänaseni hästisäilinud hoonesse 1852. aastal. Kolm aastat peale kirjaniku surma, 1880. aastal, ostis veel Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud Soome Suurvürstiriik hoone koos kogu liigutatava varaga Runebergi perekonnalt ära ja avas seal luuletajale pühendatud muuseumi. Tõsiasi, et tänapäevani säilinud vara hulka kuuluvad ka erinevad väga olmelised esemed, nagu sisseostude nimekiri või Frederika pooleldi kootud sokk, viitavad sellele, kui oluliseks Runebergide pärandit on peetud.
Pärast J. L. Runebergi surma tegi hoones mõned ruumid algkooli tarbeks üürinud J. E. Strömborg väga täpseid märkmeid iga eseme algse asukoha kohta – mainimata ei jäänud isegi see, kus asusid tavalised toataimed. Strömborgi märkmed kulusid marjaks ära, kui hoone ja sinna juurde kuuluv liigutatav vara aastatel 2002–2003 konserveeriti ja restaureeriti. Kõikides interjöörides taastati 1868. aasta seisukord kuni algse põrandatooni ja seinakateteni. Mainitud aasta on maja ajaloos eriti oluline, kuna just sellest ajast pärineb hoone tänapäevani säilinud ruumijaotus. Korrastustööde käigus sai olulise tähelepanu osaliseks ka Runebergi abikaasa Frederika aed. See on üks väheseid Soomes säilinud 19. sajandi aedu, mille puhul on olnud võimalik ennistada selle algne taimede kooslus ja kujundus. Hoone põnevat ajalugu ja restaureerimisprotsessi on kajastatud Soome Muinsuskaitseameti (Museovirasto) väljaantud raamatus „Runebergin koti – rakentamisesta restaurointiin” (Selja Flink, 2006). Kellel tekkis huvi muuseumi ja raamatu vastu, võib viimast enne Porvoosse suundumist Tallinnasse Rahvusraamatukokku lehitsema minna. J. L. Runebergin koti, Soome, Porvoo, Aleksanterinkatu 3 www.runeberg.net
9
Ajakiri Pööning ja Baltic Tours korraldavad:
PÖÖNINGU LUGEJAREIS VÕRRATUSSE VIINI 20.–22. september 2019 Reisijuhiks on Viinis elanud ja konservaatorina töötanud KADRI KALLASTE. HIND SISALDAB: • lennupiletid Tallinn-Viin ja Viin-Riia-Tallinn • transfeer Viini lennujaamast hotelli • majutus 4* hotellis Bellevue Vienna • ekskursioonid Viinis kolmel päeval • piletid Schönbrunni lossi • ühine õhtusöök Viinis • eestikeelne giid ja reisisaatja
Pööning viib võrratusse Viini! Kõigi oma lugejate vahel, kel on 21. APRILLI (2019) seisuga tasutud Pööningu aastatellimus või tellimus e-püsimakselepinguga, loosime välja
REISI KAHELE VIINI Pööningu lugejareis toimub 20.–22. septembril 2019.
LISATASU EEST (palume valida reisi broneerimisel): • Sala Terrana (Saksa ordu saali) Mozarti muusika kontsert • reisi- ja tervise kindlustus
Reisi korraldavad ajakiri Pööning ja Baltic Tours.
REISIK AVAGA SAAB TU T VU DA AJAK IRJA KOD UL E HE L WWW. AJAK IRIPÖÖNING. EE VÕI BALTIC TOU RSI KODU LEHEL WWW. BALT I CTOURS .E E
* Juhul kui Teile naeratab loosiõnn, kuid olete reisi juba broneerinud, saate reisiraha tagasi.
REISI HIND PÖÖNINGU LUGEJALE: 587 eurot (tavahind 750 eurot) Lugejareisi parool „Pööning”. Täpsem reisikava: www.baltictours.ee www.ajakiripööning.ee
1 Reisi 0 broneerimiseks pöörduge palun Baltic Toursi poole e-postil: klienditeenindus@baltictours.ee või telefonil 6 300 400 või 7 400 000 www.baltictours.ee