Vahva r채tsep
Vahva rätsep 2008. AASTA LÕPUL KUULUTAS TALLINNA SAKSA KULTUURIINSTITUUT / GOETHE INSTITUUT 5.-7. AASTASTELE LASTELE VÄLJA JOONISTUSVÕISTLUSE „VENDADE GRIMMIDE PÕNEV MUINASJUTUMAAILM“. LAPSED JOONISTASID TOREDAD PILDID VENDADE WILHELM JA JAKOB GRIMMI MUINASJUTTUDE „LUMEEIT“, „HANS JA GRETE“ VÕI „RAPUNTSEL“ JUURDE. KOKKU OSALES JOONISTUSVÕISTLUSEL LIGI 70 LASTEAEDA ÜLE TERVE EESTI. MEILE SAADETI UMBES 240 IMEILUSAT JOONISTUST. NENDEST VALISIME KOOSTÖÖS EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUSEGA VÄLJA 22 TÖÖD, MILLE AUTORID SAID VÕIMALUSE JOONISTADA KUNSTNIKE VIIVE NOORE JA PIRET MILDEBERGI JUHENDAMISEL PILDID MUINASJUTTUDE „VAHVA RÄTSEP“ JA „BREEMENI LINNA MOOSEKANDID“ JUURDE. NENDEST PANIME KOKKU KAKS VÄIKEST RAAMATUKEST. RAAMAT „VAHVA RÄTSEP“ VALMIS TÄNU JÄRGMISTE LASTE JOONISTUSTELE: - ALEXANDRA ANTONS (KUUSALU LASTEAED JUSSIKE) - MARKUS AUS - HELENA HAGA (LÄHTE LASTEAED) - JOEL KENTEL (VARBOLA LASTEAED MUUMI) - KERT KÕND (KOOSA LASTEAED-ALGKOOL) - SIREL LAUD (PÄRNU MAI LASTEAED) - LINDA LEPIKU (PÄRNU LASTEAED PILLERPALL) - URMAS PÕLLUÄÄR (PÄRNU RAEKÜLA LASTEAED) - KRISTER SUUR (PÕLVA LASTEAED MESIMUMM) - KAROLIINE TROSS (JÕGEVA LASTEAED ROHUTIRTS) - SASKIA TUBERG (TARTU LASTEAED KIVIKE) SUUR TÄNU KÕIKIDELE VÄIKESTELE KUNSTNIKELE! TALLINNA SAKSA KULTUURIINSTITUUT / GOETHE INSTITUUT KÄESOLEVA RAAMATU KOOSTAMISEL ON KASUTATUD VÄLJAANNET „JAKOB JA WILHELM GRIMM MUINASJUTTE“ (TÕLKINUD L. RONK JA S. TUI).
2
V A H V A
R Ä T S E P
Joel Kentel - 6 a
Ü
hel suvehommikul istus rätsep akna all laual, oli heas tujus ja õmbles nobedasti. Tänavat mööda tuli talunaine ja hüüdis: „Ostke head moosi! Ostke head moosi!” Pakkumine kõlas rätsepale ahvatlevalt ja ta kutsus talunaise enda juurde üles. Naine läks oma raske korviga üles, pani kõik moosipurgid rätsepa ette lauale. Rätsep vaatas iga purki vastu valgust, nuusutas ja ütles: „Moos paistab hea olevat. Kaaluge mulle, armas naine, natuke oma maitsvat moosi.” V A H V A
R Ä T S E P
3
Helena Haga - 7 a
R
ätsep tõi nüüd kapist leiva, lõikas sellest suure kääru ja määris keedist peale. Kuid enne ta ei söönud, kui oli oma vammuse valmis saanud. Ta pani leiva enda kõrvale ja õmbles edasi. Vahepeal aga kandus magus keedise lõhn toas laiali, kerkides lae alla, kus kärbsed koos istusid. Lõhna peale lendas neid hulganisti ligi.
4
V A H V A
R Ä T S E P
Sirel L aud - 4 a
R
ätsep hakkas neid eemale peletama, kuid kärbsed ei lasknud end hirmutada. Nüüd sai rätsep kurjaks, haaras tüki riiet ja hakkas vaenlast maha lööma. Kui ta riidetükki kergitas, oli selle all seitse surnud kärbest. „Kae, kus kange mees! Seda peab küll kogu linn teada saama”, sõnas rätsep. Kiiruga lõikas rätsep endale vöö, õmbles selle valmis ning tikkis sellele suurte tähtedega: ”Seitse ühe hoobiga!” Rätsep pani vöö endale ümber ja otsustas laia maailma rändama minna. Kaasa võttis ta tüki vana juustu ja linnu, keda ta märkas värava juures.
V A H V A
R Ä T S E P
5
Sirel L aud - 4 a
T
ema tee viis mäkke, kus ta märkas suurt hiiglast. Rätsep kutsus hiiglast endaga kaasa õnne otsima. Hiiglane vastas, et sellise nadikaelaga tema küll matkama ei lähe. Seepeale näitas rätsep oma vööd, millel oli kirjas „Seitse ühe hoobiga!”. Hiiglane tundis nüüd rätsepa ees koheselt aukartust. Siiski soovis ta rätsepa vaprust proovida. Ta võttis kivi ning pigistas seda nii, et sellele tulid veepiisad.
6
V A H V A
R Ä T S E P
Joel Kentel - 6 a
Rätsep sõnas, et see on käkitegu, võttis taskust pehme juustutüki ja pigistas seda nii, et see tilkus. Hiiglane tegi teise katse. Ta tõstis maast kivi ja viskas selle nii kaugele, et silm vaevalt seletas. Rätsep sõnas: „Hästi tehtud, kuid kivi kukkus maa peale tagasi. Kui mina viskan, ei kuku see üldse enam alla.” Ta võttis taskust linnu ja viskas õhku. Lind oli nii rõõmus, et pääses vabadusse ning lendas minema ja ei tulnud enam tagasi. Nüüd tahtis hiiglane näha, kas rätsep jaksab ka puud metsast välja kanda.
V A H V A
R Ä T S E P
7
Sirel L aud - 4 a
R
ätsep oli nõus ja ütles: „Võta sa tüvi õlale, ma kannan latva okstega, see on ju raskem.” Hiiglane võttis tüve õlale, rätsep aga istus oksale. Kuna hiiglane ei saanud tagasi vaadata, nii ei märganudki ta, et kandis lisaks puule veel ka rätsepat. Hiiglane otsustas teha rätsepaga järgmise katse. Kui nad ühest kirsipuust möödusid, haaras hiiglane ladvast kinni, kus kõige küpsemad marjad olid, painutas selle alla ning andis oksad rätsepale pihku ja käskis marju süüa. Rätsep ei jaksanud okstest kinni
8
V A H V A
R Ä T S E P
M arkus Aus - 4 a
hoida ja lendas nendega koos õhku. Hiiglane arvas, et rätsep on nõrk ja ei suuda okstest hoida. Kuid rätsep sõnas, et ta hüppas üle puu, kuna jahimehed paugutavad all põõsastikus püssi. Rätsep ütles: „Hüppa ka, kui suudad!“ Hiiglane proovis, kuid ei saanud, vaid jäi okstesse rippuma. Nüüd kutsus hiiglane rätsepa enda juurde koopasse, kus elas teisigi hiiglasi. Hiiglane näitas, kus rätsep saab magada, kuna aga voodi oli väga suur, puges rätsep ühte nurka. Öösel arvas hiiglane, et rätsep magab, võttis suure raudkangi ja lõi voodi pooleks, arvates, et tegi mehikesele lõpu peale.
V A H V A
R Ä T S E P
9
Kar oliine Tr oss - 6 a
H
ommikul läksid hiiglased metsa, kus tuli neile vastu rõõmus rätsep. Hiiglased kohkusid, sest nad kartsid, et mehike lööb nad kõik surnuks, ja jooksid kiiresti minema. Rätsep rändas edasi, kuni jõudis kuningalossi juurde. Ta heitis murule magama. Kui inimesed teda seal magamas nägid, vööl kiri „Seitse ühe hoobiga“, arvasid nad, et sellisest mehest oleks võitluses palju abi. Seetõttu teatati temast ka kuningale. Kuninga käskjalg läks rätsepa juurde, ootas kuni ta üles ärkab ja teatas siis rätsepale, et kuningas kutsub ta oma sõjaväkke. See mõte meeldis rätsepale, kes ütles: „Olen
10
V A H V A
R Ä T S E P
Kert K õnd - 7 a
valmis kuninga teenistusse astuma.“ Teised sõdurid ei olnud sellest mõttest vaimustuses. Nad kartsid, et tüli korral langeb iga löögiga seitse meest ja palusid end teenistusest vabastada. Kuningas muutus kurvaks ja soovis rätsepast vabaneda. Ta ei julgenud teda aga vallandada, sest ta kartis, et rätsep võib ta koos tema rahvaga surnuks lüüa ning ise troonile astuda. Kuid nüüd tuli kuningale hea mõte. Ta palus rätsepale öelda, et metsas elavad kaks hiiglast, kes teevad röövimise, tapmise ja põletamisega suurt kahju. Kui rätsep nad kinni püüab ja tapab, annab kuningas talle oma ainsa tütre naiseks ja pool kuningriiki kaasavaraks.
V A H V A
R Ä T S E P
11
M arkus Aus - 4 a
R
ätsep oli sellega nõus. Ta asus teele, metsas märkas ta veidi aja pärast mõlemat hiiglast. Need lamasid puu all ja magasid norsates, nii et puuoksad üles-alla kõikusid. Rätsep ronis hiiglaste kohale puu otsa ja hakkas nende pihta kive pilduma. Kivirahe peale ärkasid hiiglased üles ja hakkasid omavahel kaklema. Mõlemad süüdistasid teineteist kivide loopimises. Peagi olid nad nii vihased, et kiskusid üles puud ja lõid
12
V A H V A
R Ä T S E P
Ale xandr a Antons - 6 a
nendega teineteist, kuni lõpuks mõlemad surnult maha langesid. Rätsep hüppas nüüd puu otsast alla, lõi mõlemale hiiglasele mõõgaga paar tugevat hoopi rindu ja läks metsast välja. Seal teatas ta teda oodanud ratsanikele, et ülesanne on lahendatud. Ratsanikud, kes ei suutnud teda uskuda, läksid metsa vaatama. Seal leidsid nad hiiglased lamamas, ümberringi aga vedelesid üles kistud puud. Rätsep läks kuninga juurde, et oma tasu kätte saada. Kuid kuningas soovis temast endiselt lahti saada ning mõtles selleks rätsepale veel ühe ülesande välja.
V A H V A
R Ä T S E P
13
Linda Lepiku - 5 a
Sa skia Tuber g - 7 a
K
uningas teatas: „Metsas elutseb ükssarvik, kes palju kahju teeb. Selle pead sa kinni püüdma!“ Rätsep võttis köie ja kirve kaasa ning läks metsa. Peagi nägi ta ükssarvikut, kes jooksis tema poole, nagu tahaks ta rätsepa oma sarvega läbi torgata. Rätsep jäi seisma ja laskis looma endale üsna ligidale tulla, siis aga hüppas kiiresti puu taha. Ükssarvik tormas kõigest jõust vastu puud ja ta sarv tungis nii sügavale tüve sisse, et ta seda enam välja ei jõudnud tõmmata. Rätsep tuli puu
14
V A H V A
R Ä T S E P
Urm a s Põlluäär - 7 a
tagant välja, sidus ükssarvikule köie kaela, raius sarve puust lahti, ja kui kõik korras oli, viis looma kuningale. Ikka veel ei tahtnud kuningas tasu anda. Ta mõtles rätsepale välja uue ülesande. Rätsepal tuli kinni püüda metsas suurt kahju põhjustav metssiga. Ta läks taas metsa. Kui metssiga teda märkas, hakkas ta kohe tema poole jooksma. Rätsep jooksis kabelisse ja hüppas teiselt poolt aknast välja. Metssiga jooksis talle järele, kuid aknast välja ei mahtunud. Rätsep pani ukse kiirelt kinni. Nii oli metssiga kinni püütud.
V A H V A
R Ä T S E P
15
Helena Haga - 7 a
N
üüd tuli kuningal oma tütar rätsepale naiseks anda ja kaasavaraks veel ka pool kuningriiki. Pulmad olid uhked, aga rõõmu oli seal vähe. Rätsepast sai kuningas. Mõne aja pärast kuulis noor kuninganna öösel, kuidas ta mees unes rääkis: „Poiss, tee mulle vammus ja paika mu püksid, muidu saad küünarpuuga vastu kõrvu.“ Nüüd taipas kuninganna, millisest seisusest ta mees pärit oli. Ta läks hommikul isa juurde ja palus, et see teda mehest, kes oli ainult tavaline rätsep, vabaneda aitaks. Kuningas palus tütrel ööseks toauks lahti jätta. Kui rätsep on uinunud, tulevad teenrid ja viivad ta laevale,
16
V A H V A
R Ä T S E P
Krister Suur - 5 a
mis rätsepa laia ilma viib. Seda kuulis ka üks kuninga relvakandja, kes oli rätsepa poolt ning rääkis talle salanõust. Öö saabudes arvasid teenrid, et rätsep magab ja sisenesid tuppa. Ent rätsep vaid teeskles magamist ja lausus: „Poiss, tee mulle vammus ja paika mu püksid, muidu saad küünarpuuga vastu kõrvu! Lõin seitse ühe hoobiga, surmasin kaks hiiglast, tõin ükssarviku ära ja püüdisn metssea kinni, kas peaksin siis kartma neid, kes ukse taga seisavad!“ Kui kuninga teenrid seda kuulsid, ehmusid nad ja jooksid minema. Nii jäigi rätsep kuningaks.
V A H V A
R Ä T S E P
17
Vahva r채tsep
Joonista siia
oma lugu!
Vahva rätsepa postkaartide illustraator: G. Hinke Allikas: Brüder Grimm “Das tapfere Schneiderlein” G. Hinke pinx, Nr. 4779 - 4784, seeria 299 Kujundus: Taivo Org
16
imekaunist joonistust väikestelt kunstnikelt ilmestamas vendade Grimmide muinasjuttu „Vahva rätsep”.
Tallinna Saksa Kultuuriinstituut / Goethe Instituut Suurtüki 4b, 10133 Tallinn tel +372 627 6960 e-mail: dkigi@tallinn.goethe.org www.goethe.de/tallinn