AJALUGU
TOIMETA JA -KONS U LTA NT
ADAM H ART-D AVIS
AJALUGU t s i v i l i s at s i o on i k oi d i k u s t tä n a pä e va n i
t ä p n e
j a
n ä i t l i k
t e e j u h t
Inglise keelest tõlkinud Olav Renno ja Kalle Klein
LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN JA DELHI
Esmatrükk Suurbritannias 2007. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R ORL Penguin Company Copyright © 2007 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978 1 4053 1809 9 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1913-0 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, Olav Renno, 2009 Tõlke toimetanud Kalev Lattik Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.dk.com www.varrak.ee
Toimetaja-konsultant Adam Hart-Davis Põhikonsultandid Professor Brian Fagan
Dr Karen Radner
Professor Richard Lim
Dr Roger Collins
Tekkelugu
Valitsejad ja võimukorraldus
Mõtlejad ja uskujad
Sõdalased, rännumehed ja leiutajad
California ülikooli antropoloogia emeriitprofessor, USA, Santa Barbara
Londoni Ülikooli kolledži Lähis-Ida ajaloo lektor, Ühendkuningriik
Smithi kolledži Vahemere maade ajaloo ja hilisantiigi professor, USA, Massachusetts
Edinburghi ülikooli ajaloo ja antiikkirjanduse kooli auliige, Ühendkuningriik
Dr David Parrott
James Freeman
Professor Richard Overy
Renessanss ja reformatsioon
Tööstus ja revolutsioon
Rahvas ja võim
Oxfordi ülikooli Uue kolledži uusaja lektor, Ühendkuningriik
Cambridge’i ülikooli järeldoktor-uurija (18. ja 19. sajandi ajalugu), Ühendkuningriik
Exeteri ülikooli ajalooprofessor, Ühendkuningriik
Kaastöötajad ja erikonsultandid Kaastöötajad: Simon Adams, Lindsay Allen, Robin Archer, Debbie Brunton, Jack Challoner, Nick McCarty, Thomas Cussans, Erich DeWald, Brian Fagan, Emma Flatt, Abbie Gometz, Reg Grant, Alwyn Harrison, Ian Harrison, James Harrison, Michael Jordan, Ann Kay, Paul
Kriwaczek, Keith Laidler, Siobhan LambertHurley, Sarah Lynch, Margaret Mulvihill, Liz Mylod, Owen Miller, Sally Regan, Nigel Ritchie, J.A.G Roberts, Natalie Sirett, Giles Sparrow, Paul Sturtevant, Jenny Vaughan, Philip Wilkinson.
Konsultandid: varane Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika Dr Jim Aimers, Londoni Ülikooli kolledži arheoloogia instituut; India professor David Arnold, Warwicki ülikool; Toit ja nakkused professor Kenneth Kiple; LadinaAmeerika professor Alan Knight, Oxfordi ülikooli
ajaloo osakond; Jaapan ja Korea Dr Angus Lockyer, Londoni ülikooli Ida ja Aafrika uuringute kooli ajaloo osakond; Tõendusmaterjal Dr Iain Morley ja dr Laura Preston, Cambridge’i ülikooli arheoloogia instituut; konsultanttoimetaja Philip Parker; Hiina Dr J.A.G Roberts
3
SISUKORD
1
Väärtuslik metall
Linnade kujunemine
12
Sissejuhatus ja ajatelg
14
Meie kauged esivanemad
16
Inimeste sugupuu varaseimatest sugulastest kuni Homo sapiens’i valitsemiseni
Suhtlemisoskus
20
Kõne ja keele tekkimine ning ürginimeste kunstivõimed
Jääajad
22
Umbes 1,5 miljoni aasta eest alanud kliimamuutused ja nende mõju inimestele
Lahkumine Aafrikast
24
Väljaränded, mis viisid Maa asustamiseni
Kütid ja korilased
30
Eelajalooline eluviis: toidu korjamine ja jahipidamine
Hingede maailm Ürgaegsed kombetalitused ja usk surmajärgsesse ellu
34
Esimene vili
36
Külaelu
Tavandid ja usutalitused Stonehenge’i jt megaliitide mõistatus
46
Sissejuhatus ja ajatelg
48
Haigused ja tervis
52
Haigused ja nakkused ning varased katsed neid mõista ja ravida
54
Terviklike asumite teke Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel
56
Egiptuse vana riigi õitseng Niiluse kaldail ja püramiidide ehitamine
58
Linnad ja kultuur Induse orus
38
Paiksete kogukondade teke teravilja- ja loomakasvatuse mõjul
Hiina pronksiaeg
60
Shangi dünastia kaks suurt avastust: kiri ja pronksivalu
40
Kivile kirjutatud Kirja vormide, sealhulgas kiilkirja ja
66
Osirise riik
68
■ EGIPTUSE MÄLESTISED
70
Igavikuehitised
72
Jaaguarirahvas
74
Esimene Euroopa tsivilisatsioon 76
62
78
Lähis-Ida riikide diplomaatiline ja kaubanduslik liit ning pronksiaegse elukorralduse mõistatuslik hääbumine
Rauaaja valitsejad
84
Sissejuhatus ja ajatelg
86
Võimupiirid
90
Kuidas maastik ja keskkond kujundasid Euraasia vanu hiigelimpeeriume
92
Pärsia impeerium
Enneolematu ulatusega Ahhemeniidide Pärsia impeerium laius üle Aasia Vahemereni
94
■ ALEKSANDER SUUR
96
Kreeklased Aasias
98
Aleksander Suure vallutuste tagajärjed Lähis-Idas ja Aasias ning Kreeka-mõjulised kultuurid
Demokraatia sünd
100
Demokraatliku elukorralduse areng Ateenas, mille põhimõtted on kujundanud enamikku tänapäevaseid riigivorme
80
Suur Assüüria riik, mis valitses rauaaja Lähis-Idas kaks sajandit, alates 9. sajandist eKr
Mere ja kõrbe vallutamine
700 eKr – 600 pKr
Vana-Kreeka suured linnriigid, sealhulgas Ateena, Sparta ja Korintos
Kesk- ja Lõuna-Ameerika esimene kõrgkultuur: olmeegid ja Chavíni kultuur
Pronksiaja hääbumine
MÕTLEJAD JA USKUJAD
Kreeka linnriigid
Minose kultuuri õitseng pronksiaja Kreetal
3000 – 700 eKr
Induse mõistatused
Maaviljelusel ja loomade kodustamisel põhineva ühiskonna kujunemine
■ RAMSES II
Muistsete riikide arhitektuur, sealhulgas Vana-Egiptuse hauakambrid ja Mesopotaamia tsikuraadid
VALITSEJAD JA VÕIMUKORRALDUS
Jumalikud vaaraod
■ VARASED ÜHISKONNAD
64
Vana-Egiptuse tõus ja langus Keskmise ja Uue riigi korrastatusest kuni kaootiliste vaheperioodideni
Jumal Osirise kultus ning rohked surma ja hauataguse elu rituaalid Vana-Egiptuses
2
Tsivilisatsiooni häll
32
hieroglüüfide sõltumatu areng kogu maailmas
Kord ja kaos Egiptuses
44
Asumid suurenesid ja arenesid
TEKKELUGU 4,5 MAT – 3000 eKr
42
Vasetöötlemisest pronksiajani, metallitöötlemise avastamise mõju
Müüdist ajalooni
102
Kirjutamise taasavastamine Vana-Kreekas ja suulise ajaloo areng kirjalikuks
82
Keerukas kaubateede võrgustik, mis laienes üle Vahemere läbi Araabia ja Aafrika kõrbete
Kreeka teaduse võidukäik
104
Tänapäevase teadusliku meetodi juured pärinevad vanadelt kreeklastelt, kes otsisid elu mõistatustele mõistuspäraseid vastuseid
Rooma esiletõus
106
Tagasihoidlikust algusest Tiberi-äärsetel kinkudel võimsa linna ja impeeriumini
■ JULIUS CAESAR
108
Vabariigist keisririigiks
110
Rooma impeerium andis tõuke tähelepanuväärsele kultuurile, mille mõju on näha veel tänapäevalgi
114
Rooma sõjavägi
Klassikaline kunst
Allakäik ja langus?
116
Vanakreeka ja vanarooma skulptuur, keraamika, maalikunst, mosaiik ja arhitektuur
Egiptus Kreeka ja Rooma ajal
■ KLEOPATRA
120
Pärsia taassünd
122
Pärsia pärast kreeklasi: Partia laienemine ja Sassaniidide valitsusaeg
124
Maurjate valitsemine Indias ja budismi tõus
Hiina ühendamine
126
Sõdivate riikide periood, Qini riigi kujunemine
Tsentraliseeritud riik
128
Hani dünastia Hiina ja tõhusa riigiteenistuse areng
Klassikaline mõte
130
Filosoofiliste põhimõistete kujunemine Vana-Kreekas, sealhulgas Sokratese, Platoni ja Aristotelese tööd
Laienev maailm
132
Kauba- ja kultuurivahetuse kasv, mis lõi sidemeid kogu antiikmaailmas
Keldi sõdalased
134
■ KELDI METALL
136
Stepirahvad
138
Euraasia hiigelrohtlate hõimud: sküüdid ja kušaanid
140
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kultuurid: maajad, sapoteegid ja Nazca
Jumalad ja jumalannad
Suurte maailmausundite teke ja levik
4
142
144
178
Delhi sultanaat
180
Indias asutati suur islamiriik
182
184
13.–14. sajandi suurim kaubatee, mis kulges Euroopast Kaug-Itta
Must Surm
186
Taud, mis nuhtles Euroopat keskajal
Keskaja Euroopa
188
Püha Rooma riigi loomine ja feodaalkord Euroopas
■ HASTINGSI LAHING
192
Võim ja kuulsus
194
Roomakatoliku kiriku võim keskaja Euroopas
152
Sissejuhatus ja ajatelg
154
Teadmiste levimine
158
Bütsantsi keisririik
198
Suurriik keskusega Konstantinoopolis (Istanbulis)
Ristisõdijad
Moslemi õpetlased ja ideede levimine läände
160
Röövretked ja kaubitsemine
200 202
Viikingid – sõjakad hõimud Skandinaaviast, kes jõudsid kõikjale Euroopasse
162
Tõusu ja pöördeliste reformide ajastu
■ TŠINGIS-KHAAN
164
Mingi dünastia
166
Mingide ajal sai Hiina pealinnaks Peking ja ehitati Suur Hiina müür
168
■ AIN JALUTI LAHING
204
Osmani riigi teke
206
Sõjakad rändrahvad rajasid Anatoolias (Türgis) Osmani impeeriumi
Linnad ja kaubandus
170
208
Rikkad ja arenenud maaja, asteegi ja inka ühiskonnad
■ ASTEEKIDEST INKADENI
214
Polüneesia asustamine
216
172
Vaikse ookeani lõunaosa asustamine
Kagu-Aasia riigid, sealhulgas Khmeri, Pagani ja Dai Vieti riik
1450–1750
218
Sissejuhatus ja ajatelg
220
Avastusreisid
224
Eurooplaste ümbermaailmareisid ja uute maailmade avastamine
■ KASTIILIA ISABEL
226
■ KOLUMBUS MAABUB
228
Kesk-Ameerika vallutamine
230
KARIIBI MERE SAARTEL Hispaania vallutajad Lõuna- ja KeskAmeerikas
232
Taimede, loomade ja tõbede vahetus Euroopa ja Ameerika vahel
Hispaania hõbe
234
Lõuna-Ameerika tohutute loodusrikkuste avastamine ja ekspluateerimine
Palverändureist esivanemad
236
Inglise puritaanid rajasid USA ja kujundasid Põhja-Ameerika hilisemat asustamist
238
Euroopa tohutud kaubandusriigid, mis laiendasid end 15.–18. sajandil Aafrikasse, Aasiasse ja mõlemasse Ameerikasse
Kolm keisrit
210
Kerkib esile Chosoni riik, mis valitses Koreas kuni 1910. aastani
Kadunud riigid
RENESSANSS JA REFORMATSIOON
Kaubandus ja impeeriumid
Kaubanduse ja linnriikide esiletõus keskaegses Euroopas
Ameerika enne Kolumbust
5 Suur vahetus
Ususõjad Püha Maa (Palestiina) pärast
Hiina kultuuri suur õitseng Tangi dünastia ajal
Korea keskajal
■ ISLAMI AARDED
Siiditee
600–1450
Samuraide esiletõus
174
Islami üleilmne levimine pärast Muhamedi surma
Aafrika kaubanduskeskused ja riigid, sealhulgas Suur-Zimbabwe, Songhay ja Mali
SÕDALASED, RÄNNUMEHED JA LEIUTAJAD
Songi dünastia
Islami tõus
Lõuna pool Saharat
Šogunaadi loomine ja sõdalaste klassi ülemvõim Jaapanis
Polüteistlikud usundid ja panteonid antiikmaailmas
Usu levimine
150
Rooma impeeriumi lõpp, jõudude vahekorra muutumine läänes ja kristliku Bütsantsi keisririigi tõus idas
Hiina kuldaeg
Keldi kultuuri laienemine üle terve Euroopa, kontaktid roomlaste, kreeklaste ja kristlusega
Varased Ameerika tsivilisatsioonid
148
118
Egiptuse muutumine kreeklaste juhitud kuningriigist Rooma ja hiljem Bütsantsi provintsiks
Esimene India riik
■ LAHING MULVIUSE SILLAL
Rooma elukutselise sõjaväe struktuur ja organisatsioon
240
Õitsenguaeg, mil Hiina keisririik saavutas suurima ulatuse
Jaapani suur rahuaeg
242
Edo ajajärk, mil Jaapan isoleeris end muust maailmast ja arendas välja ainulaadse kultuuri
Suurmogulid
244
Suurriik, mis oma haripunktil valitses enam kui sadat miljonit alamat üle India
Osmani impeerium
246
Osmani impeerium oma kõrgajal ja languse alguses
■ LEPANTO LAHING
248
Renessanss
250
Euroopa kunsti, arhitektuuri ja kultuuri silmapaistev õitseng 15. ja 16. sajandil
■ LEONARDO DA VINCI Reformatsioon
254 256
Suured usulised muudatused tuhisesid 16. sajandil üle Euroopa
6
■ ABRAHAM LINCOLN
Ladina-Ameerika vabastamine 318 Vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali Lõuna-Ameerika kolooniates
Maailmakaardi valmimine
TÖÖSTUS JA REVOLUTSIOON
Linnaelu
1750–1914
284
Kolmekümneaastane sõda
262
Sissejuhatus ja ajatelg
286
Toidurevolutsioon
290
Meie riik
292
Euroopa ümberkujundamine
264
Toiduainete tootmise järsk suurenemine viis elanikkonna kasvuni
Sõda parlamendi ja monarhia vahel, mis muutis Inglismaa palet
Tööstusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon
Tehniline ja sotsiaalne areng kujundas läänemaailma põllumajanduslikust ühiskonnast tööstuslikuks
266
Põhjalikud läbimurded teaduses ja tehnikas muutsid ettekujutust meie kohast universumis
■ LISSABONI MAAVÄRIN
268
Valgustusajastu
270
Intellektuaalne liikumine, mis seadis teaduslike meetoditega kahtluse alla väljakujunenud arusaamad
Sõjaisandad
272
■ RELVAD JA TURVISED
274
Kapitalismi teke
276
278 280
Jõhker kaubandus, mis viis 10 miljonit aafriklast üle Atlandi sunnitööle koloniaalistandustes
Vaikse ookeani avastamine
298
282
Koordinaatide täpne määratlemine muutis võimalikuks eurooplaste uurimisreisid ja Vaikse ookeani koloniseerimise
336
Prantsuse revolutsioon
302
Charles Darwin ja evolutsiooniteooria
Napoleoni sõjad
306
Prantsuse keisririigi plaanid Euroopas ja kaugemal Napoleoni valitsemisajal
■ WILLIAM WILBERFORCE
308
Piiride avardamine
310
Ameerika pioneerid ja nende „ettemääratud saatus” koloniseerida terve kontinent
330
Poliitilised liikumised, mille eesmärgiks oli kasvava töölisklassi organiseerimine ja tööstusrevolutsiooni hüvede jagamine
Liikide tekkimine Teadus jumala vastu
338
340 342
344
Tehnoloogia plahvatuslik areng 19. sajandil
Impeeriumide maailm
346
Impeeriumid, mis domineerisid maailmakaardil aastal 1900
■ KUNINGANNA VICTORIA
348
KULTUURID
Kolooniate vastupanu
350
Ameerika kodusõda
Koloniaalriikide ning Vaikse ookeani ja Kagu-Aasia põlisrahvaste suhted
■ AMEERIKA INDIAANI
Konflikt, mis lõhestas USAd aastatel 1861–1865
300 314
360
7
RAHVAS JA VÕIM 1914 – tänapäev
362
Sissejuhatus ja ajatelg
364
■ MÕRV SARAJEVOS
370
Suur sõda
372
I maailmasõda (1914–1918), mis laastas kogu Euroopat, hävitas terve põlvkonna ja kujundas ümber maailmakaardi
Avalik vaidlus, kus teadussaavutuste eelõhtul seisis teadus vastamisi religiooniga
Geniaalsed leiutised
Võitlus Aafrika pärast
328
Töölised, ühinege!
300
358
Aafrika vallutamine ja koloniseerimine eurooplaste poolt
334
■ BASTILLE’ RÜNDAMINE
Vägivaldsed sündmused ja terror, mis raputasid Prantsusmaad 18. sajandi lõpus
326
■ KARL MARX
Eneseväljenduse ja fantaasia ideed, mis suurendasid kunsti ja teaduse lahknevust
356
Jaapani tõus nüüdisaegseks tööstusriigiks pärast sajandeid kestnud isolatsiooni Islamiriigid ja -valitsused 19. sajandi lõpus
Euroopa kaardi muutumine 18. ja 19. sajandil
Romantiline liikumine
354
Konfliktid Suurbritannia ja Hiina vahel 19. sajandil
Noortürklaste ülestõus
Natsionalismiidee Euroopas ja USAs ning selle tagajärjed
Sõda Ameerika asunduste ja Suurbritannia vahel, mis päädis Ameerika Ühendriikide loomisega
■ NAPOLEON BONAPARTE 304
Vaba turumajanduse kujunemine ja moodsate rahandusasutuste algus
Orjakaubandus
296
Seitsmeaastane sõda – esimene konflikt, mis haaras terveid mandreid
Ameerika iseseisvusdeklaratsioon
Kuna sõda oli muutunud kaubandusvaidluste lahendamise valdavaks võtteks, siis muutus militaarne taktika järjest keerukamaks
■ LOUIS XIV
Esimene ülemaailmne konflikt
322
352
India – Briti impeeriumi kroonijuveel
Tõusev päike
Täienevad teadmised ja arusaamad anatoomiast, meditsiinist, nakkustest ja haigustest
260
Inglise kodusõda
320
Plahvatuslik linnastumine, mis leidis 19. sajandil aset kogu maailmas
Bakterisõda
Briti ülemvõim Oopiumisõjad
Maailma geograafiline uurimine 18. ja 19. sajandil
■ ELIZABETH I Laastavaim ja kulukaim sõda, mida seni maailmas nähtud oli
316
Vene revolutsioon
376
Kümme päeva, mis vapustasid maailma – vana korra langemine Venemaal ja esimese kommunistliku riigi loomine
■ JOSSIF STALIN
378
Sirp ja vasar
380
Nõukogude eksperiment: kollektiviseerimine, industrialiseerimine ja stalinistliku võimu surve
■ NÕUKOGUDE
PROPAGANDA
382
Suur depressioon
384
Ülemaailmne majanduskriis, mille põhjustas Wall Streeti krahh
Fašism
386
Fašismi tõus Euroopas, millega kaasnes militarismi kasv ja kõikide ühiskonnatahkude haaramine riikliku kontrolli alla
Hispaania kodusõda
388
Hispaaniat lõhestanud fašismi ja kommunismi konflikt
■ ADOLF HITLER
390
Välksõda
392
Lääne-Euroopa langemine Hitleri armee kätte II maailmasõja alguspäevil
■ STALINGRAD
394
Totaalne sõda
396
Sõda Atlandil, Põhja-Aafrikas, olude pöördumine Natsi-Saksamaa vastu
Revolutsioonilised ja rahvaliikumised, mis muutsid Ladina-Ameerikat
Hiina Pikk marss
424
Nüüdisaegne tehnika
Külm sõda
406
Maailma jagunemine kommunistlikuks idaks ja kapitalistlikuks lääneks
■ MAHATMA GANDHI India jagamine
408 410
Endise Briti asumaa iseseisvumine ning jaotamine Indiaks ja Pakistaniks
Koloniaalajastu lõpp
412
Endiste kolooniate iseseisvumine Aafrikas, Lähis-Idas ja Kagu-Aasias
Tõotatud maa
414
Imelised saavutused tervishoius ja meditsiinis, mis on meie elu oluliselt parandanud ja pikendanud
■ MARTIN LUTHER KING
432
■ 9/11
466
Kodanikuõigused
434
Lahesõjad
468
Aafrika
428
Maailma toidulaud
Seksuaalne võrdsus, radikaalne poliitika ja popmuusika – aastakümme, mis muutis hoiakuid
Vietnami sõda Ameerika sõda kommunismi vastu Kagu-Aasias
Diktatuur ja demokraatia
Sõda Afganistanis
Perestroika
Idabloki lagunemine, kui Nõukogude ripatsriigid end iseseisvaks kuulutasid
Ameerika unelm
418
Sõda Jugoslaavias
Viva la Revolución!
422
442
444
448
450
452
Euroopa Ühenduse moodustamine ja areng
Apartheid ja selle lõpp
470
472
Hiina kiire ühiskondlik ja majanduslik muutumine pärast vabaturumajanduse kasutuselevõttu
474
Linnade jätkuv kasv, kui linnapiirkondadesse valgub üha rohkem rahvast
476
Maailma pidev soojenemine inimtegevuse tagajärjel
Pisenev maailm
478
Aja- ja ruumipiiride kadumine tehniliste saavutuste abil on loonud ülemaailmse kogukonna
446
Etnilised vastasseisud kommunismijärgses Jugoslaavias viisid kodusõjani
Ühinenud Euroopa
Superriik Hiina
Kliimamuutused
Mihhail Gorbatšov ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine
416
464
Kaupade, teenuste, tööjõu, tehnoloogia ja kapitali kiirem liikumine tänu uutele kommunikatsioonitehnoloogiatele
Dünaamiline rahvastik
440
Venemaa sissetung Afganistani ja järgnenud kümneaastane sõda
■ ALBERT EINSTEIN
420
438
USA-meelse valitsuse kukutamine ja Iraani islamiriigi loomine
Raudse eesriide kerkimine
■ KENNEDY SURM
436
Kasvav kütusetarbimine ja sõltuvus välisimpordist tõmbas kogu maailma tähelepanu Lähis-Itta
Iraani revolutsioon
Maailma tervis
Üleilmastumine
Ladina-Ameerika poliitika ja ühiskond 20. sajandi teisel poolel
Naftakriis
462
Revolutsioon biotehnoloogias suurendas põllumajanduse tootlikkust kogu maailmas
Sõjad Iraagi vastu
Vägivallatu võitlus mustanahaliste kodanikuõiguste eest USAs ja teised õigustega seotud liikumised
Iisraeli riigi loomine ja selle mõjud Lähis-Idas
Majandusbuum ja masstootmise tõus, mis tõid kaasa USA sõjajärgse õitsengu
502
430
Kuuekümnendad
400
404
Euroopa
Uuendused, mis muutsid 20. ja 21. sajandit
Holokaust
■ HIROSHIMA
458
426
30 aastat usukonflikti katoliiklike rahvuslaste ja protestantlike unionistide vahel PõhjaIirimaal
Sõjategevus Vaiksel ookeanil alates Pearl Harborist kuni aastani 1945
456
■ BERLIINI MÜÜR
Tüli
402
494
Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Monaco, Hispaania, Andorra, Portugal, Itaalia, Vatikan, San Marino, Malta, Šveits, Liechtenstein, Sloveenia, Austria, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia, Albaania, Küpros, Kreeka, Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene.
398
Sõda Vaiksel ookeanil
Majandustiigrid
Lõuna-Ameerika
Colombia, Venezuela, Guyana, Suriname, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Tšiili, Uruguay, Argentina.
Aasia majandustõus
Natsionalism, kommunism ja Mao tõus võimule Hiinas
■ D-PÄEV
Seniolematute mõõtmetega massimõrv: natside koonduslaagrid
Apartheidisüsteemi lõpp ja Lõuna-Aafrika uus algus
454
RIIKIDE AJALUGU Põhja- ja Kesk-Ameerika
548
Maroko, Alžeeria, Liibüa, Niger, Tšaad, Sudaan, Egiptus, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Roheneemesaared, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Libeeria, Sierra Leone, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, EkvatoriaalGuinea, São Tomé ja Principe, Gabon, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Djibouti, Etioopia, Somaalia, Keenia, Uganda, Tansaania, Rwanda, Burundi, Angola, Sambia, Malawi, Mosambiik, Madagaskar, Komoorid, Mauritius, Seišellid, Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa, Lesotho.
Aasia
562
Türgi, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Süüria, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, AÜE, Bahrein, Katar, Kuveit, Iraak, Iraan, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Afganistan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Sri Lanka, Maldiivid, Bangladesh, Birma, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Tai, Laos, Kambodža, Vietnam, Malaisia, Singapur, Filipiinid, Brunei, Indoneesia, Ida-Timor.
480
Okeaania
482
Austraalia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Tuvalu, Samoa, Fidži, Tonga, Antarktika.
Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Jamaica, Haiti, Dominikaani Vabariik, Bahama, Antigua ja Barbuda, St Kitts ja Nevis, Dominica, St Lucia, St Vincent, Barbados, Grenada, Trinidad ja Tobago.
588
REGISTER
594
TÄNUAVALDUSED
608
Eessõna jalugu, mida ma koolis õppisin, näis aastaarvude ning kuningate ja kuningannade nimede lõputu loeteluna. Ma vihkasin seda ega näinud üldse seoseid mitmesuguste ajalooliste arengute vahel. Nüüd ma mõistan, et ajalugu on tähtis ning me kõik võime õppida oma esivanemate saavutustest – ja vigadest. Nii ülimalt paeluva kui ka tohutult informatiivsena on siinne teos teaberaamat, mis näeb läbi sõdade ja revolutsioonide vahust ning paljastab suurte tsivilisatsioonide tausta. See näitab ajalugu elavana, maalides laialdase pildi ajaloo võimsast haardest. See püüab lugejat ergutada ja julgustada, keskendudes kõige huvitavamatele ja köitvamatele minevikusündmustele, rahvastele ja ideedele.
A
Fotod, kaardid ja joonised on kõik kaasahaaravad, sundides teid süvenema ja uurima igal leheküljel pakutavat. Kujutis kõrvalleheküljel näitab iidseid kivisambaid Callanishis Šotimaal, kus kakskümmend kiviringi tungivad esile lagedast turbapinnasest. Nende neli tuhat aastat püsinud, inimeste püstitatud kivide esmane otstarve näib olevat tähistada üht harukordset kuuvarjutust, mida juhtub vaid kord iga 18,61 aasta tagant – need ammused astronoomid pidid küll väga järjekindlad olema! Üks selle raamatu plusse on, et enamikku teemasid, kui tahes tohutud need näivadki, esitatakse sobivas mahus. Mõned kirjeldavad VanaEgiptuse tsivilisatsiooni aastasadu või järske murranguaegu, nagu usupuhastust 16.–17. sajandi Euroopas ja 19. sajandi tööstusrevolutsiooni. Teised võtavad jutuks palju lühemad perioodid: Inglise kodusõda või Vene revolutsioon. Arutatakse ka traagilisi pöördehetki – võtmesündmusi, mis osutusid ajaloo pöördepunktideks, näiteks ertshertsog Franz Ferdinandi mõrvamine, mis vallandas Esimese maailmasõja või 1755. aasta Lissaboni maavärin, mis vapustas Euroopat väga sügavalt. Kuid siin ei käsitleta mitte üksnes sündmusi, mis meid on kujundanud. Keskendudes maailma muutnud ideedele, uuritakse selliseid mõisteid nagu demokraatia, evolutsioon ja üleilmastumine. Oma koht on tähtsamate ja mõjukamate ajalooliste isikute elulugudel alates Aleksander Suurest kuni Adolf Hitlerini. Ning teaduse ja tehnika entusiastina olen ma nautinud inimkonnale tõukejõuks olnud otsustavate uuenduste, leiutiste, teaduslike avastuste ja teooriate jälgimist, alates metallitöötlemisest kuni internetini ja DNAst globaalse soojenemiseni.
ADAM HART-DAVIS
1
TEKKELUGU 4,5 mat (mln aastat tagasi) – 3000 eKr
Kesk- ja Ida-Aafrikas on leitud tõendusmaterjali varaseimate hominiidide, nüüdisinimeste eellaste kohta, mis on pärit miljonite aastate tagant. Ürginimese jäänused annavad tunnistust suurepärasest kohastumisvõimest maakera muutuva keskkonnaga, mis on olnud meie liigi evolutsioonis sedavõrd tähtis.
4,5 mat–3000 eKr
TEKKELUGU 4,5 mat–3000 eKr 4,5
Olduvai kuristik
30 000
1 mat
mat ▶
U 1 MAT Homo erectus on Põhja-Aafrikas ja Kesk-Idas hästi kohanenud. U 600 000 AT Lähis-Euroopas hästi kohanenud Homo heidelbergensis võtab kasutusele mõlemalt küljelt hoolikalt tahutud kiviriistu.
U 4,5 MAT Etioopias kujunes nüüdisinimese ürgne eellane Ardipithecus ramidus.
10 000
at
eKr
U 150 000 AT Esimeste Homo sapiens’ide kujunemine Aafrikas; hiljem eksisteerib koos Homo erectus’ega Aasias ja Homo neanderthalensis’ega (neandertallasega) Euroopas ja Lähis-Idas.
U 10 000 eKr Temperatuuri tõus, jääkilbi taganemine, merepinna tõus. Siber eraldub Põhja-Ameerikast, mandrilavad jäävad vee alla.
▼ Neandertallase kolju
▼ Kodustatud kitsed
◀ Lucy luustik
▲ Jääaja maastik
U 3 MAT Ida-Aafrikas elas Lucy nime all tuntud Australopithecus afarensis. U 2,5 MAT Esimene olend inimese perekonnast, Homo habilis Ida-Aafrikas Olduvai kuristikus.
U 30 000 AT Cro-Magnoni koopakunst ja kaunistatud esemed Lääne- ja KeskEuroopas.
U 2,75–1 MAT Varaseimad teadaolevad kiviriistad Etioopias. Liha on inimlaste energiaküllases toidusedelis ilmselt kesksel kohal. U 1,8 MAT–500 000 AT (aastat tagasi) Tõendid teadlikust tulekasutusest.
◀
U 24 000 AT Homo neanderthalensis’e kadumine.
U 10 000 eKr Esmane põlluharijate asustus Anatoolias (Türgis), Lähis-Idas ja Mesopotaamias. Varased tõendid lammaste ja kitsede kodustamisest PõhjaMesopotaamias.
Mammutiluudest
▼ onn ▲ Homo sapiens’i kolju U 70 000 AT Asustuse laienemine seiskub, ilmselt katastroofilise Toba vulkaanipurske tõttu Sumatral; üleilmne temperatuur alaneb aastatuhandeteks.
U 20 000 AT Jääaja rahvastik elatub küttimisest ja korilusest, ehitades käepärastest vahenditest varjualuseid.
▼ Kütid-korilased ▲ Tuli U 4,2 MAT Ida-Aafrikas kõnnib varaseim australopiteek (lõunaahv) kahel jalal, tema ajumaht on üks kolmandik nüüdisinimeste omast.
U 350 000 AT Homo neanderthalensis’e ilmumine Euroopasse.
Acheuli pihukirves
14
▶
Külaasundus
U 10 000 eKr Varaseim keraamika Jomonis Jaapanis kuulutab olulist pööret toidu transportimisel ja säilitamisel.
Jomoni keraamika
▶
TEKKELUGU
Maakera oletatava 4,5 miljardi aastase ajaloo taustal on inimesed – eriti anatoomilises tähenduses nüüdisinimesed – arenenud suhteliselt hiljuti. Nüüdisinimene Homo sapiens ilmus u 150 000 aastat tagasi, rännates kiiresti Aafrika kodupaikadest kohtuma teiste inimliikidega: Homo erectus’ega Aasias ning neandertallasega Euroopas ja Kesk-Idas.
5000 eKr
6000 eKr
8000 eKr
Umbes 24 000 aastat tagasi kujunes sotsiaalselt enim arenenud Homo sapiens’ist ainus inimliik. Seejärel, u 6000 aastat tagasi asustati LähisIda, kus kujunesid üha keerukamad ühiskonnad. Seal tekkisid esimesed linnad ja riigid. See oli tänapäevase tsivilisatsiooni sünd.
4000
e ◀ Obsidiaan vulkaaniline klaas
eKr
U 4000 eKr Adra esmakasutamine Mesopotaamias.
U 7000 eKr Esimesed Hiina põlluharijate kogukonnad Jangtse orus. Põllundus laieneb praegusest Türgist Kagu-Euroopasse.
▼ Stonehenge ▲
U 6000 eKr Varase linnakultuuri õitseaeg, näiteks Halafi kultuur EdelaAasias.
Nöörkeraamiline pott
▲
Mais
U 5000 eKr Ecuadoris ja osas Põhja-Ameerikast viljeldakse teravilja (maisi). Teraviljakasvatus algas Tehuacáni orus Kesk-Ameerikas.
▼ U 3100 eKr Kuningas Narmer viib lõpule Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamise ning saab esimeseks vaaraoks. Egiptuses on Hierakonpolis (Nekhen) tähtis kaubalinn.
Catal Hüyüki kujuke
U 6500 eKr Vasesulatus ja obsidiaanitöötlemine Catal Hüyükis praeguses Türgis.
◀ U 8000 eKr Maailma vanima pidevalt asustatud linna – Jeeriko – asutamine Palestiinas.
U 6500 eKr Põhja-Aafrikas, Induse orus ja Aasias kodustati edukalt veiseid.
U 5500 eKr Nöörkeraamika kultuuri õitseaeg Kesk-Euroopas.
Kuldesemeid Varnast
▲
U 3500 eKr Maailma esimeste linnriikide teke Mesopotaamias; Uruk on võib-olla esimene linn maailmas. U 3350 eKr Jäämees Ötzi suri Alpides.
U 5000 eKr Vaske kasutati esmalt Mesopotaamias; Kagu-Euroopas toodeti kuld- ja vaskesemeid.
▼ Kodustatud veised
Hierakonpolise vandel
U 5500–4500 eKr Maailma vanim niisutussüsteem Mesopotaamias.
Halafi kujuke
Varka vaas Urukist
U 4500 eKr Niisutusvõtete juurutamine Induse orus. Kesk-Aasias kodustati hobune.
▶
U 3200 eKr Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses. Sumeris võeti kasutusele ratasveokid. Põhjaja Lääne-Euroopas püstitati kiviringe ja -ridu.
▶ 15
Palverändureist esivanemad 102 Inglise puritaani saabumine Plymouthisse Massachusettsis 11. detsembril 1620 on USA ajaloo üks legendaarseid seiku. Neid mehi, naisi ja lapsi on ülistatud kui palverändureist esivanemaid ja hilisematele Ühendriikidele aluse panijaid, kuigi nad ei olnud esimesed sellel maal kanda kinnitanud eurooplased.
Esimesed Ameerikat külastanud eurooplased olid pigem maadeuurijad kui asunikud.
PRANTSUSE KANADA Prantslane Jacques Cartier uuris 1535–1542 St Lawrence’i jõge ja nimetas irokeeside asula Hochelaga ümber Mont Réaliks HOCHELAGA (Montrealiks). Järgnesid kalapüüdjad ja karusnahakaupmehed. Prantsuse asunikud saabusid palju hiljem – pärast Québeci asutamist aastal 1608.
236
aja aasta jooksul pärast Kolumbuse saabumist Ameerikasse (vt lk 228–229) olid eurooplaste sidemed PõhjaAmeerikaga üsna kasinad. Kulda ja vallutusi ihaldanud hispaanlased keskendusid Kesk- ja LõunaAmeerika rikaste riikide rüüstamisele. Põhja pool uurisid prantslased St Lawrence’i jõe piirkonna rikkalikke kalapüügi ja karuslooma küttimise paiku. Ameerikat külastanud Euroopa laevnikke huvitas pigem ümbersõit Aasiasse kui manner ise. Kui hispaanlased asutasid oma kullalaevastike kaitseks tugipunkte, nagu St Augustine Floridas, ja prantslased kauplesid Kanadas üha põhja pool, siis inglased püüdsid
S
EN N E
ALGONKINI INDIAANLASED
ELLUJÄÄMISE NIMEL Selles uues ja vaenulikus keskkonnas ellujäämiseks sõlmisid prantslased liite kohalike hõimudega, eriti algonkini indiaanlastega. Hiljem astusid irokeesid liitu inglastega.
asustada idarannikut. 1584. a rajas Inglise maadeuurija Walter Raleigh asunduse Roanoke’i saarel, ent tal polnud vahendeid selle ülalpidamiseks. 1590. a rüüstas asunduse lõpuks kohalik Croatoani suguharu. Selleks ajaks oli Hispaania armaada lüüasaamine 1588. a (vt lk 260–261) teinud lõpu Hispaania võimutsemisele Põhja-Atlandil ja avanud Ameerika mandri teistelegi rahvastele. 1607. a kasutas seda võimalust Londoni Virginia Kompanii ja pani aluse Jamestowni asundusele Virginias.
Palverändurid Jamestowni asutanud mehed ja naised tahtsid maad ja rikkust. Need, kes maabusid 1620. a New Plymouthis, tulid pakku usulise tagakiusamise eest Euroopas. Ehkki neid nimetatakse tihti puritaanideks, olid nad pigem lahkusulised, kes läksid 1608. a Inglismaalt Hollandisse, ent otsustasid siis luua omaenda ühiskonna uuel maal. Varustatud Virginia kompanii maakinkeaktiga, asusid nad Mayflower’i pardale. Kahe kuu pikkuse retke järel saabusid nad New Plymouthi piirkonda. Aasta pärast pühitsesid nad oma esimest
PALVERÄNDUREIST ESIVANEMAD
kveekerid Pennsylvaniasse 1682. Teised kolooniad, iseäranis Põhja- ja Lõuna-Carolina, oli Inglise kuningas annetanud teda toetanud aadlikele. Ka Hollandi ja Rootsi kaubanduskompaniid liitusid asustamisrüsinaga. Hollandi Lääne-India Kompanii, mis rajati 1621, asutas 1623 Hudsoni jõele Fort Orange’i (tänapäeva Albany). Siis ostsid nad 1626. a pärismaistelt kanarseedelt 40 kuldna eest Manhattani. Kaugemal lõuna pool asutas Rootsi Lääne-India Kompanii 1638. a Delaware’is Uus-Rootsi. Hollandlased tegid 1655 rootslaste võimule lõpu, ent seejärel, 1664 vallutasid paiga britid. Nii levis inglaste võim kogu idarannikule: Uus-Inglismaast põhjas kuni Carolina ja 1724. aastal ka Georgiani lõunas.
Töö ja vaev Inglased käsitlesid oma kolooniaid inglise ühiskonna ümberasustamisena Uude Maailma – asumaa mõiste kehtis nii Jamestowni kui ka Plymouthi kohta – ega püüdnud kohanduda oma naabritega. Inglise asunikud eelistasid moodustada oma suletud kogukondi. Kui nende ponnistused nurjusid, mida juhtus sageli, pöördusid asunikud harva leplikult pärismaalaste poole, vaid püüdsid neid rünnata, hävitada või minema kihutada. Inglasele oli põlisameeriklane takistus, kellest tuli jagu saada, mitte aga tööjõud, keda oma huvides ära kasutada. See osutus probleemiks, kui kolooniad kosusid. Põhjapoolsed muutusid edukateks kaubanduskoguMayflower kondadeks, kus põldu hariti toidu See maal näitab 12 aasta vanust Mayflower’it Delfti saamiseks, mitte ekspordiks, ja nii oli sadamas enne Ameerika-reisi algust. See oli kohaliku tööjõu vajadus väike. 25–30-liikmelise meeskonnaga, eeskätt Lõunapoolsed aga vajasid töölisi. veinivedamiseks kasutatud kaubalaev. Tubaka ja muude eksportkultuuride kasvatamine tingis suurte kordaläinud saagilõikust lõunasöögiga, maamõisate tekke. Neid hoidsid käigus esmalt Inglismaalt pärit valged mida tänini tähistatakse teenijad, kuid seejärel üha enam novembrikuise tänupühaga. Aafrika orjad (vt lk 280–281), kellest Asunikud – puritaanide nimi pandi esimesed 20 saabusid 1619. a neile hiljem – said algul abi kahelt Hollandi laevaga Jamestowni. indiaanlaselt, Samosetilt ja Tisquantumilt (Squantolt), kes kõnelesid inglise keelt sama hästi kui oma algonkini emakeelt. 1605. aastal oli üks Inglise meresõitja viinud Squanto üheksaks aastaks Inglismaale. Puritaanid polnud esimesed selles piirkonnas elanud eurooplased, kuna seda rannikut tundsid Inglise kalurid 1500. aastate algusest saadik – paljud neist olid siinsel varjulisel rannal talvitanud ja kodureisiks toiduvaru kogunud. Usk ja kaubandus Paljud inglaste kolooniad idarannikul olid usklike loodud: puritaanid asusid Massachusettsisse 1630, katoliiklased Marylandi 1634, usklikud vabamõtlejad Rhode Islandile 1636 ja
Puritaanide elamud
puust rõngastega ehitud sarvest käepide
Koloniaalne Põhja-Ameerika See 1721. a kaart näitab Briti võimu (kollasega) ulatust piki Atlandi rannikut. Hispaania (sinisega) valitses praegust Floridat, kuna Prantsusmaa (roosa) võimu all oli enamik Kanadast. Sinisel alal Kanada põhjaosas olid nii Prantsuse kui ka Briti asundused.
Pärismaine ehistöö Asunikud müüsid indiaani hõimudele karusnahkade eest noateri, mida sageli toodi Inglismaalt Sheffieldist.
PÄRAST Asunikud hakkasid vastu sellele, et neid valitseti ookeani tagant, ilma et neil mingeid õigusi oleks.
terasest noatera loomanahast noatupp, mis on kaunistatud okassea okastega
Puritaani elamu sisemus
See Plymouthi asunduse rekonstruktsioon näitab, Mööbel tehti kohalikust puidust, eesriided ja voodipesu milliseid maju asunikud ehitasid: lihtsad puitsõrestikud kooti enda kasvatatud linakiust või villast. Polnud mingit kaeti kaitseks halva ilma eest lattide ja õlgkatusega. luksust – asunikud kasutasid ainult seda, mida nad ise valmistada suutsid.
KOLONIAALVALITSUS 1750. aastaks valitseti enamikku 13 kolooniast ASUNIKE KOOSOLEKUMAJA enamjaolt ühtmoodi. Igaühel oli oma esinduskogu – Rhode Islandi oma tuli kokku Newporti koosolekumajas (ülal paremal) – ja monarhi määratud või heaks kiidetud kuberner. Iga koloonia tegi ise oma seadusi ja oli omavalitsuslik. Nad olid sealjuures suhteliselt iseseisvad ning nende poliitilised ja ühiskondlikud asutused erinesid üsna märgatavalt Suurbritannia omadest. KESKVALITSUS Kolooniad allusid Briti parlamendile ja valitsusele, kes reguleerisid nende kaubandust ja raha, vältimaks võistlust Briti tööstusega. Kui Briti parlament hakkas 1765. a nõudma kolooniatelt maksu koloniaalsõdade kulude tasumiseks, oldi sellele ägedalt vastu, kui ei saada esindatust Briti parlamendis. See oli Ameerika revolutsiooni 298–299 ❯❯ üks peamisi põhjusi.
237
1450–1750
ispaania, Portugal ja
idas. Macauni Lõuna-Hiinas jõuti 1517 ning 1560. aastateks tõi Portugal Euroopasse 50 protsenti vürtsidest ja nende õukondlaste juhtimise all 75 protsenti piprast. Samal ajal vedasid olevad riigid. Igasugune ülemereportugallased esimesed Aafrika orjad kaubandus oli kindlalt seotud kuninga Brasiiliasse (vt lk 280–281), tagades rahandussüsteemiga. selle koloonia saamise maailma Portugallased kujundasid impeeriusuurimaks suhkrutootjaks. mikeskse mudeli: 15 aasta jooksul 1580–1640 juhtisid Portugal ja pärast jõudmist India ookeanile 1480. Hispaania oma impeeriume koos, aastatel olid nad hävitanud araablaste Hispaania kuninga alluvuses. Hispaamerevõimu. Portugania kaubanduslil oli piiratud bürokraatia tagas, et rahvaarv ja loodusmonarh sai tasuks ressursid, kuid konvoide turvalisuse rikkalik laevanduseest 20 protsenti ja meresõidukogekogu Uues Maailmas mus. Impeeriumina kaevandatud võis ta sekkuda Aasia väärismetallidest. tulusasse vürtsikauUued kolooniad bandusse, tuues Filipiinidel kindlustasellesse suuremat sid transiidi Ameerirahanduslikku ka ja Hiina vahel, kindlust. Portugali kuna Portugal aitas laevastiku ülema Hispaanial domineeFRANCISCO DE ALMEIDA, ESIMENE Afonso da Alrida Kaug-Ida PORTUGALI ASEKUNINGAS INDIAS, buquerque rajatud kaubanduses, viies U 1507 tugipunktid India kulda ja hõbedat ookeanil Malakas, Ormuzis ja Goas Hiinasse ning tuues Vaikse ja Atlandi kindlustasid võimu Pärsia lahel ja ookeani kaudu vastukaubana siidi. suurtel vürtsikaubanduse mereteedel Richelieu ja hiljem Colbert’i kaupolid H Prantsusmaa isevalitsejate-monarhide ja
„ Teadke, et kui teil on tugev laevastik, on India kaubandus teie käes.”
MERERÖÖVEL (U 1680–1718)
EDWARD TEACH
Briti kapten Edward Teach, rohkem tuntud Musthabemena, oli kurikuulus piraat, kes tegutses oma 40-kahurilise sõjalaevaga Queen Anne’s Revenge Virginia ja Carolina rannikute lähedal ning kogu Kariibi merel. Ta nõudis Põhja-Carolina asevalitseja toetusel laevadelt tolli, kuni Briti merejõud sellele puuvillakasvatajate nõudel lõpu tegid. Teda rünnati ja novembris 1718 raiuti ta pea maha.
mehelik ärifilosoofia küttis Louis XIV ajal üles Prantsuse koloniaaltaotlused. Prantsuse koloniaalimpeerium oli riiklik moodustis ja tekitas Prantsusmaa kaupmeeste klassis algul vähe entusiasmi. Üks tähelepandav erand oli Uus-Prantsusmaal (Kanadas) loodud karusnahakaubandus Suure järvistu ümbruskonnas. Kaubandus tähendas Prantsuse ja Hispaania valitsejatele kolooniate
loodusvarade kasutamist, et kindlustada oma seisundit Euroopas. Mõlemas riigis jäid kaupmeeste huvid tagaplaanile.
Kaupmeeste impeeriumid Kaubitsejad ja maadeuurijad olid Inglismaa ja Hollandi „eraette-
Kaubandus ja impeeriumid 15. sajandi lõpust 18. sajandini rajasid paljud Euroopa riigid suuri kaubandusimpeeriume, mis hõlmasid Aafrikat, Aasiat ja mõlemat Ameerikat. Impeeriumid kasvasid kahe mudeli järgi: keskvõimuga bürokraatlik ja monarhistlik või kaubanduslik ja juhuti kaootiline. EN N E Navigatsiooni edusammud avasid uusi uksi. DRAAKONI VÄLJUMINE Aastail 1405–1433 uuris seitse suurt Hiina ekspeditsiooni ookeane ja kaubitses läänes Aafrikani. Hiinlaste kaubandussidemed võinuksid edasigi kesta, kuid kavadest loobuti – suurelt jaolt usaldamatuse tõttu välismaalaste vastu. NAVIGEERIMISE ARENG Alates 15. sajandist lubasid kaartide ja navigeerimisvahendite täiustamine MEREMEHE KÄSIRAAMAT, Euroopa purjetajatel seilata üle 1588 maailmamerede. „Meremehe käsiraamat” oli esimene raamat, mis pakkus ühtseid sümboleid poide, kanalite, ohutute ankrupaikade ja veealuste kaljude kohta.
Karusnahakaupleja vöö Väikestest merekarpidest vööd, mida nimetati wampum’iks, valmistasid irokeesid Uus-Inglismaa rannikul. Hollandi kaubitsejad kasutasid alates 17. sajandi algusest irokeesidega äritsedes karusnahkade eest tasumiseks vööhelmeid.
KAUBANDUS JA IMPEERIUMID
PÄRAST võtluslikes” impeeriumides esirinnas. Mõlemaid abistati pankade, börside ja ühisaktsiaseltside (vt lk 276–277), eriti aga Ida-India kompanii loomisega. Aktsionärid möönsid kaitseüksuste, laevastiku ja kindlustuste vajalikkust oma kaubandushuvide turvamisel, kuid neid ei huvitanud allutatud rahvaste valitsemine. Hollandlased, keda huvitas eeskätt kauplemine, mitte impeerium, rajasid Euroopa ulatuslikema kaubandusvõrgu, kinnitades kanda Jaapaniski. Hollandi Lääne-India Kompanii laevad edendasid Kariibi suhkrutööstust ja tõid Virginia tubakaistandustesse esimesed orjad (vt lk 280–281). Ka Inglismaa oli kaubandusimpeeriumi rajamises sabassörkija, rahuldudes Hispaania konvoide kimbutamise ja röövimisega ja jäädes hollandlaste varju. Inglise Ida-India Kompanii asutati kaks aastat enne Hollandi oma, kuid selle algelisem maksesüsteem ja siseprobleemide kallal nokitsemine andsid hollandlastele eelise. Olukord muutus 17. sajandi lõpul. Uued laevandusseadused piiritlesid koloniaalkaubanduse ja monopolid, Hudsoni Lahe Kompanii hakkas kaubitsema Kanadas ja 1715. a andis Utrechti leping Inglismaale monopoli orjade toimetamiseks Hispaania aladele Ameerikas. Selle tulemusena kahekordistus Inglise väliskaubandus 1780. aastaks.
Euroopa mõju laienemisel üle maailma olid kaugeleulatuvad tagajärjed.
NELK
müügi eest makstava aastasumma jooksev kurss
Lloyds’s List Londoni ajalehele Lloyd’s List pani aluse Edward Lloyd (vt lk 276–277). See avaldati esmalt teabeallikana kaupmeestele ja kindlustusevõtjatele, kes regulaarselt külastasid Lloydi kohvikut. 1764 hakati välja andma Lloydi registrit. Selles olid kirjas kõik üle 100-tonnised kaubalaevad. Kaupmehed kasutasid seda, et kontrollida kogu maailmast, sealhulgas Vürtsisaartelt saabunud laevade liikumist. kolme päeva aktsiahinnad Londoni börsil
VÕÕRAPÄRASED MAITSED Lääne ühiskonna huvi mitmekesiste maitseviljade suhtes pärineb ülemaailmsete merendusimpeeriumide ajastust. Tee ja kohv, tubakas, oopium, suhkur ja šokolaad said kõik kõrgelt hinnatud tarbeaineteks, mida veeti edasi-tagasi riikide võimukeskuste ja nende asumaade vahel. Konflikti tekkides olid suurriigid oma kaubandushuvide läbisurumisel halastamatud – kõige ilmekamalt 19. sajandi keskpaiga oopiumisõdades 354–355 ❯❯. KAUBANDUS JA TÖÖSTUS Suurenenud võimalused saada välismaiseid tooraineid aitasid kaasa tööstusrevolutsioonile 292–295 ❯❯, mil läänes toodetud saadusi sageli reeksporditi samadesse piirkondadesse, kust olid pärit toorained. Kuna tarbeainete kaubandus muutus keerukamaks, siis arenesid kaubandusimpeeriumide ajal loodud rahandussüsteemid järjest tihedamalt seotud tänapäevaseks rahandusmaailmaks. Turu kasvav tähtsus mõjutas paljusid filosoofe, viies vabaturukapitalismi 276–277 ❯❯ kujunemisele ja selle põhimõtete rakendamisele teistes valdkondades, nagu majanduses, poliitikas ja filosoofias.
KANEEL
MUSKAATPÄHKEL
Batavia rajamine Jaava looderannikul paikneva Batavia (nüüd Indoneesia pealinn Jakarta) vallutas 30. mail 1619 Jan Pieterzoon Coen ja see sai Hollandi Ida-India keskuseks. Uus linn oma kanalitega meenutas tüüpilist Hollandi linna.
1450–1750
EN N E ingi dünastiat (vt lk 166–167)
Kui viimased Mingi dünastia keisrid siserahutuste tagajärjel kukutati, tekkis uus võim põhjas. TŠURTŠENI LAHINGULIPUD Tšurtšeni rahvas põlvnes Jini dünastia ❮❮ 163 loojatest. 16. sajandiks elasid tšurtšenid Jilini lähedal Kirde-Hiinas, kus nad küttisid, harisid põldu ja kaubitsesid laialdaselt hiinlastega. 1616. a pani tšurtšenite juht Nurhaci aluse hilisele Jini dünastiale ja hakkas korraldama nii oma rahva kui ka tšurtšenitele alistunud mongolite ja hiinlaste elu. Kogu elanikkond jagati neljaks sõjaringkonnaks – lipkonnaks, keda eristati nende lahingulippude värvi järgi.
300 25
tšurtšeni perekonda moodustasid ühe niru (kompanii).
niru’t ehk 7500 perekonda koondati ühte lipkonda.
TŠURTŠENITEST MANDŽUDEKS Nurhaci pärija Huang (Hung) Taiji korraldas tšurtšenite eluolu Hiina eeskujul. 1636 nimetas ta oma rahva mandžudeks (tundmata päritoluga sõna) ja 1637 võttis ta dünastianimeks Qing, mis tähendab „selge”. Lipkondade süsteem laienes Huang Taiji sõjakäikude ajal ning hõlmas aastal 1644 kaheksa mandžu, kaheksa mongoli ja kaheksa hiina lipkonda.
poole, surudes maha Mingi poolehoidjate igasuguse vastupanu. Nad käskisid ka kõigil hiina meestel sissetungi oht. Aprillis kinnitada, et nad 1644 hõivas mässujuht nõustuvad Qingi Li Zicheng Pekingi ja valitsusega, pügades Mingi keiser tegi endal lagipea paljaks ja enesetapu. Li püüdis kandes pikaks patsiks keelitada kõige punutud juuksevõimsamat piirikaitse palmikut, mis oli Hiinas juhti Wu Sanguid kogu Qingi aja enesega ühinema. Selle sunduslik. Saanud Hiina asemel pidas Wu oma võimu alla, rajas läbirääkimisi Qing riigiaparaadi, mis mandžudega, lubades toetus Mingi valitsemisneil vabalt käia üle tavadele, nähes ette ka Hiina müüri. Mandžud Keiserlik luulekunst riiklikud eksamid. haarasid Pekingis juunis Keiser Kangxi oli nii suurepärane Mandžude seas oli vähe võimu ja Li Zicheng hiina keele oskajaid ja luuletaja kui ka kunstitoetaja. pages. Huang Taiji veel haruldasem oli Selle luulekogu luuletusi peetakse (vt ENNE) kuueaastane tema omadeks. ametnikukogemus, nii poeg Fulin sai Shunzhi et kõikidele keisriks, pannes aluse Qingi vanemametniku ametkohtadele olid dünastiale (1644–1911). määratud nii mandžu kui ka hiina Mandžud jätkasid edasitungi lõuna ametnikud – poliitika, mis pisut 17. sajandi hakul M ahistasid siserahutused ja mandžude
Kolme keisri – Kangxi (1661–1722), Yongzhengi (1722–1735) ja Qianlongi (1736–1796) – valitsusaega tuntakse kokku kui õitseaega, mil Hiina keisririik saavutas oma suurima ulatuse ja ta elanikkond kahekordistus.
Am u u r i m aa
Nertšinsk
uu r
Am
Ussu u r i
i
a
Dž
u
ar
VälisM o ngo o li a
1
Man d ž u u r i a
69
17 5 7
6
Xin j i a ng Si seM o ng ool i a
Peking
KOREA
He ng
0
i
75 ,1 17 17
Xian g ts Jan
Chengdu
Nanjing
e
-H
Lhasa
NEPAL
Shanghai
BH UT A N ASSAM
Changsha
Taiwan
BI RM A
Guangzhou Macau
Bengali laht
ANNAM L A OS H A IN A N L õ
240
Ida
T I I BE T
JA A P A N
Kollane meri
a Hu
mer
7
Jaapani meri
Rehe
iina
1
75
INDIA
Õitseng Shunzhi oli lootustandev valitseja, ent ta suri varases eas rõugetesse. Qingi võimu kindlustamine jäi tema kolme järglase ülesandeks. Shunzhi poeg keiser Kangxi oli pikima valitsusajaga keiser Hiina ajaloos. Ehkki sünnilt mandžu, sai Kangxi Hiina keisri koondkujuks. Ta luges iga päev enam kui 50 märgukirja ja tegi neile märkmeid ning reisis laialt ringi. Ta oli kunstide patroon ja soosis õpetlasi.
Kolm keisrit
VENE T S A A RI RI I K
a ng
leevendas hiinlaste pahameelt võõramaiste sissetungijate üle.
a un
-
Hi
ina
m
er
i
Qingi maa-alad 1689. a Nertšinski lepinguga määrati kindlaks Hiina ja Venemaa piir. 1750 deklareeris Qianlong Tiibeti Hiina protektoraadiks. 1757 suruti džungaaride ülestõus halastamatult maha ja nende maad liideti keisririigiga.
Oma valitsusajal surus ta maha suure mässu ja juhtis edukaid sõjaretki Mongoolia džungaaride vastu. Kangxi järglaseks sai Yongzheng, kelle pärimisõigus on vaieldav. Yongzheng nõudis õukonnas mandžu keele kasutamist ja tõstis ametnike palku korruptsiooni ärahoidmiseks. Kindlustamaks ideoloogilist ühtsust, käskis ta konfutsiaanlikes templites kaks korda kuus ette lugeda seadust, mis manitses alamaid keisrit austama. Neljanda Qingi keisri Qianlongi (vt paremal) valitsusajal küündisid Hiina piirid oma suurima ulatuseni (vt vasakul). Tänu territooriumi lisandumisele laienes ka majandus ja rahvaarv suurenes märkimisväärselt.
Misjonärid Esimene kristlik jesuiitide misjon Pekingis rajati 1598. Kui mandžud võimule tulid, jätkasid nad Mingi praktikat, andes jesuiitidele mitmesuguseid ametlikke ülesandeid. Näiteks isa Adam Schallile pani Kangxi vastutuse keiserliku kalendri väljatöötamise eest. Kui selles leiti
KOLM KEISRIT
MANDŽU KEISER (1711–1799)
QIANLONG Purjesid sai džonkil liigutada
Qianlong lõi endast kujutluse kui Hiina ideaalvalitsejast, pühendudes hommikul riigiasjadele ning maalides ja kirjutades pealelõunal luuletusi. Ehkki mitte eriti andekas, oli ta viljakas poeet; talle on omistatud üle 40 000 luuletuse. Tema valitsusaja lõpuaastaid häiris soosik Hesheni (vt PÄRAST) kasvav võim.
sissepoole, seades purje tuulde samalaadselt nagu tänapäeva lainelaudadel ja katamaraanidel.
Bambusliistud muutsid purje jäigemaks ja tegid hõlpsamaks selle kokkurullimise kõva tuule korral. Need vältisid ka purje liiga hõlpsat rebenemist.
TIKITUD SIIDRÜÜ
PÄRAST NIKERDATUD NEFRIIT
ROHELINE TEE
PORTSELANVAAS
INGVERIJUUR
Sõudepaat riputati Hiina džonkil laevapära külge, mitte Euroopa moodi laeva küljele.
Tüürilabasid laevapäras kasutati džonkidel sajandeid varem kui need läänes kasutusele võeti.
viga, mõisteti Schall süüdi ja ta pääses napilt surmast. Teisi jesuiidi preestreid värvati diplomaatideks, arhitektideks, kunstnikeks ja matemaatikuteks. Aastal 1692, kui jesuiidi misjonärid olid keisri malaariast terveks ravinud, andis Kangxi välja sallivuse edikti, mis lubas õpetada ristiusku. Ent kui paavst keelas Hiina kristlastel täita esivanemate kummardamise riitusi, keelati Hiinas ristiusu jutlustamine.
Teekaubandus Hiinal olid laialdased kaubandussidemed maitsi Kesk-Aasiaga ja meritsi Kagu-Aasiaga. Hilise Mingi ajajärgust peale oli Hiina kaubelnud ka Euroopa riikidega. 18. sajandiks oli Suurbritanniast saanud Hiina suurim kaubanduspartner läänes. Huvi Hiina keraamika ja siidi vastu oli veel tugev, ent Hiina peamiseks väljaveokaubaks sai kiiresti tee. Kuna hiinlased olid nõus teed vahetama vaid hõbeda
Hiina džonki mudel Need Hani dünastia ajal (vt lk 128–129) kasutusele võetud ookeanikõlblikud laevad olid väga pikka aega Hiinas kasutusel. Qingi dünastia kaubadžonkid vedasid mitmesuguseid tooteid, alates teest ja vürtsidest kuni siidi ja nefriidini.
vastu ja britid tahtsid tekitada nõudlust ka millegi muu kui tee vastu, saigi teoks oopiumikaubandus (vt PÄRAST). Qingi ajal reguleeriti väliskaubandust hoolikalt ja 1760. a koondati see tervenisti Guangzhou linna. Kaebused kaubanduspiirangute üle sundisid Briti valitsust 1792. a läkitama Hiinasse Macartney saatkonna (vt lk 354).
Qianlongi valitsemise viimastel kümnenditel jõudis õitsenguaeg lõpule. QINGI KORRUPTSIOON 1775. a sai keiserlik ihukaitsja Heshen Qianlongi soosikuks ja hakkas looma äraostetava patronaaži võrku. Qianlong andis talle võimu keiserlike tulude üle ja lubas tal määrata kõrgematele ametikohtadele oma käsilasi. Arvatakse, et Heshen pani aluse korruptsioonile, mis kestis kogu 19. sajandi, järk-järgult õõnestades Qingi dünastiat. OOPIUMIKAUBANDUS Indias kasvatatud oopiumi sahkerdati Hiinasse Briti OOPIUMIPIIP firmade kaudu. Kuni 1821. a oli oopiumi sissevedu 4500 kasti aastas. Siis alandati hinda ja 1830. aastaks jõudis kauplemine 18 956 kastini. Oopiumi salakaubandus kasvas uuesti, jõudes 1834. a enam kui 40 000 kastini, mis maksis 34 miljonit hõbedollarit ja põhjustas riigi tulude olulise väljavoolu. Hiinlaste katsed seda kaubandust ohjeldada viisid Oopiumisõdadeni 354–355 ❯❯.
300
MILJONIT Hiina hinnanguline rahvaarv 1762. a.
241
1450–1750
Jaapani suur rahuaeg 17. sajandil sulges Jaapan välismaailmale oma uksed. Igaüks, kes ületas piiri ja julges naasta, võidi hukata. Järgmisel 250 aastal astus äsja ühendatud Jaapan sakoku ehk riikliku eraldatuse teel ning arendas oma majandust ja ainulaadset kultuurilist identiteeti. ujutlegem 17. sajandi linna tornidega kivimüüride, pikkade puidust kaitsekäikude, suurte väravarajatiste ja sügavate vallikraavidega, mis ümbritsevad maailma suurimat kindlust. See askeldav sadamalinn käsitööliste, kaubitsejate ja töölistega on Edo (tänapäeva Tokyo), mis on kaks korda suurem kui tollased Euroopa suurimad linnad London ja Pariis. Selle elava liiklusega tänavad olid tulvil eri klassidesse kuuluvaid inimesi, kes kõik nautisid suurt rahuaega ehk Edo
K
EN N E Enne Edo ajajärku oli Jaapan poliitiliselt killustunud ja ebastabiilne. KODUSÕDA 12. sajandist kuni 16. sajandi lõpuni talus Jaapan ikka ja jälle puhkevat kodusõda ❮❮ 168–169. RAHU SAABUMINE Sekigahara lahing oli viimane suur taplus kahe Jaapani väeüksuse vahel. Võitja, daimyo (väejuhi) poeg Tokugawa Ieyasu võttis šoguni (sõjalise diktaatori) tiitli.
perioodi. Jaapan koges senitundmatut rahuaega, mis jäi kestma 250 aastaks.
se valitsenud piirkondlikud juhid. Šogun, kelle võimu all oli esialgu vaid Edo, pidi nendega koostööd tegema, et saada oma võimu alla kaugemad Šogunivõim provintsid, Äsja võimule kuhu oli raske saanud šogunina pääseda. See oli (vt lk 168–169) ebakindel liit valitseva Tokugawa ning püsis Ieyasu all sai Edo sobingute ja Jaapani sõjaväelikavaluse varal: seks pealinnaks. daimyo pidi Valitseja ja tema suuremates lähikond allusid ettevõtmistes tseremoniaalselt šogunile Kyotole kui Jaapani kuuletuma ning pealinnale. Kui tema naine ja vähese võimuga, lapsed pidid ent lugupeetav aeg-ajalt Edos ametlik keiserlik elama, et õukond andis HOLLANDI KAUPMEES ENGELBERT KAMPFERER,1621 kinnitada liitu, Ieyasule šoguni kuid oma tiitli, oskas ta seda piirkonnas toetust suurepäranautisid nad suurt vabadust ja võimu. selt enda huvides ära kasutada. Kuid Nad võisid külaelanikelt nõuda füüsilist peaosalised Jaapani stabiliseerumisel olid daimyo’d (vt lk 168–169) – provint- tööd ning makse ja renti.
„ [Edo] on enamikul päevadel tihedamalt inimesi täis kui mis tahes Euroopa rahvarohkeima linna käidavaim tänav.”
Edo – suurim linn Jaapani kunstniku Ando Hiroshige joonistus 18. sajandist kujutab vaadet Edole, mis oli 18. sajandil üks maailma suuremaid linnu. Tänapäeva jaapanlased vaatlevad Edot, millest kujunes Tokyo, oma põliskultuuri kodupaigana ja seal sündinud inimesi nimetatakse seniajani Edo-ko – Edo lasteks.
Suur muutus Šogunivõimu ajal viidi jaapani ühiskonnas läbi suuri ja enamasti edukaid sotsiaalseid ümberkorraldusi. Rahvas jaotati samuraideks, põllupidajateks, käsitöölisteks ja kaupmeesteks. Süsteemi tipus oli sõdalaste klass – samuraid, ainsad, kel oli lubatud relva kanda. Sõjalistele juhtidele – šogunile või kohalikule daimyo’le – allunud samuraid töötasid riigiametnike, ihukaitsjate, politseinike ja kohalike võimukandjatena. Suur muutus oli põlluharijate esiletõstmine teisele kohale ühiskonnas. Nad moodustasid 80 protsenti elanikkonnast ja nende töö oli majandusele eluliselt tähtis. Kuigi daimyo’te ja samuraide võimualused, olid talupojad külakogukonnas kõrgel positsioonil. Nad valisid juhte ja moodustasid nõukogusid, kes lahendasid kohalikke küsimusi. Nad maksid küla kaupa makse (riisi näol) ja neile oli tagatud õigus nende nimel olevat maad harida. Vastutasuks pidid nad tagama, et talud ei jääks sööti, mis tähendas, et nad ei tohtinud lahkuda külast, kus nad asusid.
JAAPANI SUUR RAHUAEG
No-mask No-mask peab olema kerge, sest seda kantakse kogu etenduse kestel. Tavaliselt on mask nikerdatud ühestainsast küpressipuidu tükist.
Maski pind kaetakse liimiga segatud kipsiga ja lisatakse siis uusi kihte, andmaks maskile lõplikku kuju Musta tušši kasutatakse ripsmete ja juuste tähistamiseks
Silmad kullatakse üle
Teetseremoonia
Õiguste ja kitsenduste poolest olid talunikest alamal käsitöölised ja oskustöölised; kaupmehed ja poepidajad kuulusid selle range klassistruktuuri kõige alamasse kihti. Siiski arenes kaubandus Edo, Osaka ja Kyoto laienevates linnakeskustes ning kaupmeeste klass teenis äritsedes ja vahendades hästi, tagades neile sellise rahandusliku võimu, mis korvas nende alamat seisust. Vaatamata ühiskonna ängistavalt jäigale jaotusele ja rangetele käitumisnormidele, mis valitsesid igas eluvaldkonnas alates riietusest kuni sotsiaalse etiketi ja koguni teejoomiseni, elas ka Jaapan 17. sajandil läbi kultuurilise renessansi.
Edo kultuur Edo ajajärgul tekkis palju sellest, mida me tänapäeval tunneme traditsioonilise jaapani kultuurina. Sündis tänapäevalgi levinud 17-silbiline luuletus haiku; kujunesid välja zen-aiad, lilleseade ja teetseremooniad ning no-teater. No juured ulatuvad 11. sajandisse. Algselt koosnes see akrobaatikast ja osavustrikkidest, kuid ooperliku
Edo ajastu klassikaline stseen värvilisel puulõikel: geišad kombekohasel teejoomisel. Cha-no-yu – nagu seda kutsuti – oli ja on nüüdki Jaapanis kindlate reeglitega traditsiooniline tegevus.
tantsu ja etlemise lisamine muutis selle stiliseeritud ja sümbolistlikuks näitemänguks. Nagu teisedki kultuurilise elu vormid Edo perioodil, oli ka no-teater range korraldusega ja alamklassidel oli keelatud õppida selle kunstivormi võtteid. Sel ajajärgul arenesid ja levisid ka kabuki, ukiyo-e, portselan ja lakitud esemed. Ukiyo-e ehk „kõikuva maailma pildid” oli kunstivorm, mis omandas suure menu oma tundeliste kurtisaanide, erootiliste prostituutide ja toredate kabukinäitlejate kujutamise tõttu. Ukiyo-e stiil ulatus varjupiltidest puulõigeteni, esitades Edo stseene ja maastikke, nagu on iseloomulikult näha Hiroshige piltidelt (vt eelmisel lk). Seda laadi on harrastanud ka menukad lääne kunstnikud: Vincent van Gogh, Claude Monet, Edgar Degas ja Gustav Klimt.
PÄRAST 18. sajandil ja 19. sajandi algul vapustasid Jaapanit tõsised näljahädad, mis tekitasid ühiskondlikke pingeid, ja korduvad, kuid edutud poliitilised reformikatsed. ŠOGUNIVÕIMU ALLAKÄIK 19. sajandi algul mõistis üha enam jaapanlasi, et jäik ja kivistunud šogunivõim ei suuda muutustele reageerida 356–357 ❯❯.
No ja kabuki No-maskidel on neli põhikategooriat, millest igaüks esindab no eri žanri: jumalat, deemonit, sõdalast, naist. No etendused esitavad universaalset tõde, mida laval näidatakse kindlate kujundite abil. No-teatri maskid on neutraalse väljenduslaadiga, mis tähendab, et näitlejad peavad oskama panna tegelased elama. Paremal on esitatud kaks Edo ajajärgu no-maski. Kui no-teatri talitsetus ja elegants oli suunatud jaapani ühiskonna kõrgklassile, siis räige ja nilbe kabukiteatri võttis omaks kaupmeeste klass. Paremal nähtav kabukimask kujutab vihast samuraisõdalast.
JAAPANI MODERNISEERIMINE 1854. a oli Jaapan sunnitud avama oma piirid USA-le ja algas läänestumine 356–357 ❯❯. 1882. a asutati Jaapani Pank (sealhulgas moodne rahapada). JAAPANI MÜNDID
KABUKIMASK
NO DEEMON
NO NAINE
243