ISE KODUSTUNUD
ISE KODUSTUNUD
TUIRE KAIMIO
Koerte k채itumine
Fotod Minna Tallberg Soome keelest t천lkinud Sirje Volmre ja Marko Tiidelepp
Originaali tiitel: Koirien käyttäytyminen Tuire Kaimio © Tuire Kaimio ja WSOY 2007 Fotod © Minna Tallberg Kujundanud Eija Kuusela ISBN 978-951-0-32040-2 (soome k) ISBN 978-9985-3-2076-1 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Sirje Volmre, Marko Tiidelepp, 2010 Soome keelest tõlkinud Sirje Volmre (lk 1–235) ja Marko Tiidelepp (lk 236-369) Tõlke toimetanud Kersti-Mai Kotkas Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Trükikoda OÜ Greif
Sisukord Ise kodustunud 9 Uued uurimistulemused 10 Kust on koer pärit? 15 Kas koer on oma põhiloomuselt hunt? 21 Kodustumise põhjused ja tagajärjed 28 Tõutüüpide areng 37 Kutsikalikud omadused 48
Sünni poolest koer 59 Kaasasündinud käitumismudelid 60 Geneetilised erinevused koerte käitumises Sisemised ja õpitud rütmid 86 Jahikäitumine 94 Söömine 123
73
Sotsiaalne käitumine 139 Kohanenud oma keskkonnaga 140 Sotsiaalne kommunikatsioon 144 Koertegrupi elu 167 Mängida võib igas eas 189
Sigimine ja kutsikate areng 205 Sigimine 206 Poegimine ja kutsikate eest hoolitsemine 216 Kutsikate esimene elukuu 228 Parim sotsialiseerumisaeg 1.–3. kuu 236 Noorusiga 262
Probleemkäitumine? 275 Probleemne, kahjulik või normaalne käitumine? 276 Agressiivsus 281 Hirm ja arglikkus 315 Ülisuur ettevaatlikkus 332 Valu ja haigused käitumisprobleemide taustaks 334 Stress 337 Stereotüüpne käitumine 343 Probleemkäitumise parandamine 345
Õppimine 355 Õppimine muudab käitumist
356
Tänusõnad Tänan päästeingleid Harri Kaimiot ja Jenni Grönvalli toetuse ja abi eest, kirjastuse toimetajat Kaisa Kauppilat paindliku koostöö eest, ka koerainimesena tuntud Eija Kuuselat raamatu leidliku koostamise eest, Kare ja Lassi Kaimiot võrratu kannatlikkuse eest ning Katriina Mähöneni õppimis- ja probleemkäitumise peatükkide toimetamise eest. Eriline tänu fotograaf Minna Tallbergile mitte ainult originaalsete fotode eest, vaid ka suure abi eest raamatu toimetamisel. Minu soojad tänusõnad ka neile, kes teksti sisulist poolt aitasid kontrollida: Päivi Ahola, Leena Alasorvari, Tanja Heikkilä, Liisi Heinonen, Sari Heltelä-Auvinen, Seija Ilmasti, Anne Juppi, Virpi Kopakkala, Johanna Kuparinen, Helena Leppäkoski, Jari-Veikko Leppäsalo, Kirsi Liikanen, Niina Lilja, Kirsi Luostarinen, Marita Läpikivi, Meri Markkanen, Heli Musikka, Katariina Mäki, Riikka Naumanen, Anu Nieminen, Markus Nikkarla, Maija-Leena Ojala, Kati Pasanen, Kirsi Päykkönen,Tuula Siimes, Asko Sorvo, Kirsi Sundqvist, Liisa Tikka, Tuure Tuomisto, Anu Vaarama, Esa K. Viitala, Eila Vuorenranta ja Pirjo Väkiparta ja teistele raamatu valmimisele kaasa aidanutele: Katri ja Tarmo Antila, Marita Axi, Mimori Fellman, Laura Frisk, Kristiina Heinonen, Aino Järvi, Elena Kantinkoski, Miia Kantinkoski, Jukka Kivijärvi, Kirsi Koljonen, Kari Koskelainen, Eila ja Heli Kuronen, Eeva Kähönen, Kirsi Lehikoinen, Kati Leino, Eeva Miilunpalo, Susanna Mölsä, Saija Niemi, Susanna Nuutinen, Sanna Savolainen, Tanja Sillanpää, Eija Takala, Heikki Teittinen, Pasi Turkkila ja Susanna Turkkila ning kõigile ühel või teisel viisil raamatu valmimisest osavõtnutele.
Lugejale
„Et looma uurida, peab kõigepealt teda armastama.” Nii tõdes loomade käitumise uurimisele alusepanija Konrad Lorenz juba aastakümneid tagasi ja ega vist paremat nõuannet koerapidajale saagi anda. Kui inimene püüab maailma näha koera seisukohast, asetada end koera olukorda ning mõista tema tundeid, võib koerast saada tõeline pereliige. Ainult armastusega jõutakse küll kaugele, kuid lisaks sellele on vaja ka teadmisi. Koer ei käitu pereliikmena nagu inimene. Et looma eest saaks hästi hoolt kanda ja teda koolitada, peab tema käitumist tundma. Koer on õnnelik ning ta tunneb end hästi, kui ta võib käituda vastavalt oma loomusele. Liigi ja isendi omadustega tutvumine on tähtis ka koerakoolitaja jaoks. Koolitus tähendab suuremalt jaolt kaasasündinud käitumismustrite lihvimist. Neid tundes saab keskkonna kujundada selliseks, et see võimaldab koeral otsekui iseenesest õigesti käituda. Siis võib koera õnnestumiste eest kiita ning koostegutsemine tugevdab koera ja inimese vahelist suhet varasemaga võrreldes veelgi rohkem. Kui tuntakse liigiomast käitumist, saab tegeleda ka koera käitumisprobleemidega. Vahel kiirustavad inimesed koerte käitumist korrigee-
rima veel enne, kui nad seda täielikult mõistavad ja tunnevad. Mitmedki olukorrad lahenevad lihtsalt koera elukeskkonna või igapäevaste sündmuste muutmise abil. Liigina on koerlased hämmastavalt mitmekesised. Iga isend on ainulaadne nii geneetilise pärandi kui kogemuste poolest. Raamat võib avada uusi uksi koerte maailma, aga tõeliselt võib koeraga tutvuda ainult koos temaga kiirustamata aega veetes. Koerad naudivad lähedust ning ühistegutsemist juhul, kui ülesanne on neilegi meelepärane. Oma eluga rahul olevate koerte rõõm sütitab vastupandamatult ka inimest. Olen oma koertele ja kõikidele tuttavatele koertele selle eest tänulik, et mul on olnud võimalik nende uskumatult keerulist grupielu lähedalt jälgida. Inimesel on palju õppida viisist, kuidas koerad mõistavad maailma. Viingi oma koerad pikale-pikale jalutuskäigule ja lasen neil nautida sügisese metsa uurimist. Arvan, et nad hindavad sellist tänu sõnadest palju enam. Tuire Kaimio
Ise
kodustunud
10
ISE KODUSTUNUD
Uued uurimistulemused Koera võib ilma kahtluseta nimetada inimese üheks kõige vanemaks ja lähedasemaks kaaslaseks. Koerad on olnud inimese poolt armastatud, vihatud, kasulikud ja vahel kahjulikudki seltsilised mitukümmend tuhat aastat. Koerad on kaitsnud küla ning koduloomade elu, aidanud oma teravate meeltega jahimehi, tekitanud inimestele teisi koduloomi jahtides pahameelt, lahendanud omalt poolt jäätmeprobleemi oludes, kus sellega ei tegeleta, ning teisalt kiusanud linnaelanikke, roojates kõnniteedele. Kahe liigi, inimese ja koera suhe on sageli tihe, vastastikku kasulik kooselu. Parimal juhul on suhe kummagi jaoks paljupakkuv. Aga samas kaotavad mõlemad midagi – osa oma vabadusest.
Koera looduslike sugulaste – huntide, koiottide ja isegi šaakalite käitumist on palju uuritud. Kodustatud koera on peetud mõningal määral oma vaistude ja võimete poolest justkui nõrgaks hundiks – oma metsikute, suurulukitele jahtipidavate sugulaste kutsikalikuks varjuks. Inimese parim sõber on käitumisteadlaste huviobjektiks kõlvanud harva, kuigi küsimus on meie vanimast ja tavalisimast koduloomast. Koerte käitumine on huvi pakkunud ainult siis, kui see olnud mingil viisil problemaatiline või kui on olnud tegu katseloomadega. Kodustumine ei ole aga koera mitte
kuidagi „rikkunud” või teinud temast nõrka hunti. Inimese elukoha läheduses elamine on arendanud koera täiesti uues suunas ja nõudnud metsikutest koerlastest erinevat kohanemist: näiteks suudavad koerad hundist paremini jälgida inimese pilgu suunda ja õppida ära käte abil antud suunavihjeid. Koerte käitumise muutumine sellises suunas, mis sobib kõige paremini nii koera kui inimühiskonna elutingimustega, on nähtusena ääretult põnev. Milline on siis koera, inimese kaaslaseks kujunenud kodustunud loomaliigi käitumine? Kuidas elaksid koerad siis, kui nad saaksid
ISE KODUSTUNUD
ise valida? Kuigi koertest on saanud inimese iseenesestmõistetavad ja lähedased kaaslased, on nende tavatult mitmekesine käitumine uurijate poolt veel suuremalt jaolt kaardistamata ala. Me teame, kuidas käituvad hundid, aga kuidas käitub koer? Milline koerte käitumine on loomuomane, milline aga tavalisest erinev?
Eelarvamused mõjutavad meie arusaama Koerad on inimühiskonnaga nii tihedalt seotud, et igaüks meist kujundab oma arusaama nendest juba lapsena. Filmides on koerad nutikad kangelastegude sooritajad või inimese moodi tundeid näitlevad olendid. Ka pere-
koerte hingeelu selgitatakse lastele väga inimlike põhjenduste abil. Kui põrandale pissimine olevat koera meeleavaldus ja patjade lõhkumine puhtalt kättemaksuhimu, siis võib edaspidi olla raske koeri vaadelda eelarvamustevaba ja värske pilguga. Vaevalt panevad koerad pahaks seda, et me kutsume neid inimeste nimedega või räägime endast kui nende vanematest. Kahtlemata on nad pereliikmed, kuid kui me alateadlikult arvame, et nende mõttetegevus, vajadused ja tegude motiivid on samasugused nagu lastel, hakkavad koerad meie armastuse tagajärjel kannatama. Koerad tunnevad end hästi, kui me teeme endale selgeks nende tõule omased vajadused: ööpäevane rütm, liiku-
11
12
ISE KODUSTUNUD
misvajadus, sobiv toit, sotsiaalsed suhted ja võimalus käituda koerale omasel viisil. Kui me tunneme koeri, saame nende elukeskkonda kujundada just nende vajaduste järgi. Koerad jälgivad maailma inimesest erinevalt ja kuigi nad tunduvad vahel kasutavat inimestega sarnast kehakeelt, võib nende käitumise põhjus olla täiesti erinev. Loomulikult on koertel tunded, kuid hirmu, rõõmu ja viha ei tarvitse nad tunda täpselt samasugusena nagu meie, inimesed, ning koerte aju ehitus ei sobi kättemaksuhimu meenutavate, etteplaneeritavate tunnete tekitamiseks. Eelarvamused võivad olla ka teistsugu-
sed. Koeri kartvad vanemad võivad oma hirmu edasi anda ka lastele. Kui hoiatatakse koera eest, kes läheneb ilmselgelt sõbralikul ja neutraalsel viisil, võib sellinegi koera käitumine tunduda ohtlikuna, kuigi pole seda üldse. Kui koerad on inimesi rünnanud, siis kajastatakse seda meedias laialt. Informeerimine ja probleemidele viitamine on küll tähtsad, kuid samas võib tekkida mulje, et koerte poolt tekitatud tõsised vigastused on sagedasemad, kui nad seda tegelikkuses on. Aastatuhandeid inimese kõrval elanud loom võib hakata tunduma kasutu, tänavaid reostava ja oma ümbrusele ohtliku nuhtlusena.
ISE KODUSTUNUD
Uued suunad koerte käitumise uurimises Kuigi koerte käitumist uurivad inimesed proovivad koeri vaadata värske pilguga, nähes neid sellistena, nagu nad tegelikult on, avaldavad omaaegsed hoiakud ja põhiteadmised siiski uurimustulemuste tõlgendamisele mõju ning mõjutavad koguni uurimisteemade valikut. Alati ei ole tegemist koerte käitumise tõlgendamisega inimese seisukohast või nende ohuallikaks pidamisega. Varem arvati, et oma käitumise poolest põlvnevad koerad laantes suurulukitele jahtipidavatest huntidest, kuigi seda pole suudetud kunagi ümberlükkamatult tõestada. Arusaam huntide käitumisest oli kujunenud aga peamiselt kitsaste aedikutingi-
muste põhjal – seal elavad hundid näisid moodustavat range hierarhia. Seda silmas pidades hakati vaatlema ka koertevahelisi suhteid, st ka koerte juures otsiti märke karjajuhiks pürgimise kohta. Hierarhiaskeemiga püüti sobitada suurt osa tavalistegi perekoerte käitumise kohta käivast infost, kusjuures muid võimalusi ei uuritud või isegi ei tajutud, et neid võiks olemas olla. Tänapäeval on huntide käitumise uurimine saanud uue suuna, sest on selgunud, et vabaduses elavate huntide karjahierarhia ja sotsiaalsed suhted on palju komplitseeritumad, kui varem arvati. Lineaarset ranget hierarhiat esineb neil ainult piiratud territooriumil elades,
KOER UURIJA SILMADE LÄBI Koerte käitumist uuriti juba möödunud sajandi alguses, kuid siis arvati kaasajale tüüpiliselt, et käitumine tuleneb lihtsast geneetikast. Alles hiljem selgus, et lisaks geenidele mõjutab käitumist ka keskkond, kus koer elab. Erinevat tüüpi inimeste ning teiste koertega koos elades võib üks ja seesama koer käituda erinevalt. Kodune miljöö ja ümbritsev maailm mõjutavad käitumist otseselt, nagu seda on näiteks võõrutamise perioodil emase koera ja kutsikate suhegi. Käitumise uurimine nõuab tõlgendamist ja selle tõttu on eriti pikema kestusega käitumismudelite mõõtmine keeruline. Teadlastel on väga vähe võrdluseks kõlbavat materjali. Mõõtmismeetodid vahelduvad ja need ei ole alati isegi mitte laialt tuntud.
13
236
SIGIMINE JA KUTSIKATE ARENG
Parim sotsialiseerumisaeg 1.–3. kuu Neljanädalase kutsika aistingud on arenenud peaaegu täiskasvanud koera tasemele. Kutsikas suudab joosta, istuda ja hüpata. Ta imeb endasse ümbritsevast teadmisi nagu seen ja reageerib välismaailmast tulnud kogemustele kiirelt. Sotsiaalseks käitumiseks on nüüd olemas kõik eeldused ja kutsika oskused arenevad suurte sammudega. Mänguline käitumine puhkeb õitsele ja näib, et väikesed koerad on pidevas tegutsemises. Õed-vennad ja ema pakuvad kutsikale suurepärast võimalust harjutada kompromisside tegemist, kannatlikkust, järeleandmist ja kehakeele tõlgitsemist. Kuigi katsed on esialgu üsna kobavad, suudab kutsikas õpitut juba mäletada ja ta suudab hakkama saada ka keeruliste olukordadega. Ilma teiste koerteta pole koeral võimalik õppida kehakeelt ja sotsiaalset käitumist. Kutsikad seavad oma tegevust teiste järgi ja nende käitumine muutub pidevalt. Kutsikad mängivad ka täiskasvanud koertega, kui neil on selleks võimalus. Äsja tärganud täiskasvanulikud käitumismudelid kinnistuvad ja kutsikad õpivad, milline käitumine on teiste koerte arvates õige ja milline vale. Kuigi suguküpsuseni on veel aega, muudab meessuguhormoonide toime juba
nüüd isase kutsika käitumise oma õdedest erinevaks. Kahe kuu jooksul kinnistuvad paljud käitumismaneerid ja heaks osutunud käitumismudelid jäävad püsivateks kommeteks. Aeg, mis jääb sünnist sotsialiseerumisaja lõpuni, mõjutab kutsikate iseloomu rohkem kui ükski muu nende eluetapp. Kuigi iseloomu erinevuste alged on koertel kaasasündinud, kujundavad just sotsialiseerumise kõrgajal elukeskkond ja kogemused koera käitumist, ilmeid, tajude koostööd ja suhtumist ellu. See periood on sotsialiseerumiseks väga hea: kutsikas õpib, kes kuuluvad koos temaga samasse liiki ja millises ümbruses on hea elada. Kutsikas harjub väga lihtsalt ka inimestega ja selle elukeskkonnaga, kus ta peaks ka hiljem elama. Periood al-
SIGIMINE JA KUTSIKATE ARENG
237