SISUKORD 6 Aed ja aeg 8 Angerpist 11 Angervars 14 Emajuur 17 Humal 20 Kaderohi 22 Kanakoole 24 Karukell 27 Katkujuur 31 Kellukas 38 Kivirik 41 Koirohi 44 Kopsurohi 50 Kukehari 53 Kuldkann 56 Kuldking 61 Kuldvits 64 Kuremõõk 67 Kuukress 70 Käbihein 73 Käokannus 76 Käokuld 79 Laugud 84 Lepiklill 87 Liilia
91 Liivatee 95 Lõokannus 98 Maajalg 101 Maarjalepp 104 Mailane 108 Merikapsas 111 Mesiputk 114 Metspipar 117 Mõõl 120 Nelk 124 Nurmenukk 127 Nõianõges 130 Pune 133 Pusurohi 136 Võsa-raudrohi 140 Reiarohi 143 Siumari 146 Soolikarohi 148 Soopihl 151 Tondipea 155 Tõnnike 158 Varjulill 161 Võhumõõk 165 Ängelhein 168 Ülane
171 Loodusaed lumest lumeni 179 Lõppsõna asemel ehk poisipõlve metsikud lilled
metsast aeda 5
Aed ja aeg Kui aed ja aeg kahekesi omapead jätta, on mõne aastaga tulemuseks vana taluaed. Aeg jätab alles need taimeliigid, mis on küllalt vastupidavad, et ilma inimese hooleta toime tulla. Nõnda jäävad vana taluaeda, tihti ka kuna gist taluaset kaunistama käokingad ja kukekannused, pojengid ja peaaegu hävimatu lõhislehine päevakübar. Lumikelluke, siniliilia ja kuldtäht elavad metsistunud aias oma igakevadist salumetsaelu. Isegi valge lõhnav poeedi nartsiss peab vastu aastakümneid. Mõne vana mõisapargi servast leiame ikka veel sinna aastakümneid tagasi istutatud mesiputke ja südamerohtu. Katkujuurest rääkimata. Muidugi oleneb tulemus ka pinnasest, mullast ja sellest, mis mulla all. Mõnes vanas aias tunneb ennast hästi harilik priimula, katab kogu endise õuemuru ja külvab ennast teeservadelegi. Kõrge priimula annab värvikaid hübriide hariliku nurmenukuga. Rammusal mullal hakkab laiutama kirju liilia. Mõnes aianurgas tärkavad käpalised, kõigepealt mui dugi vähenõudlik suur käopõll. Nõnda juhtub aja jooksul iga aiaga, kui seda ei niideta, ei rohita ega väetata. Aed omakorda muudab aega. Vanas suures poollooduslikus aias on aja kulg aeglasem. Mida rohkem on aias pügatud muru ja tujukaid õrnu lilli, seda vähem jääb meil hetki nendest lihtsalt rõõmu tunda. Aga elu on liiga lühike selleks, et kulutada vabu tunde näiteks võitluseks kõrreliste kõrguskasvuga. Kui muidu on päevast päeva kiire, siis võiks ju aias aega rohkem olla. Aega istuda, vaadelda ja mõtelda. Mõnel mõnusal pingil. Ja kuidas sa hakkadki
6 metsast aeda
niitma, kui ühes aiaservas õitsevad piipheinad ja maajalg, teises aga tõsta vad pead nurmenukud? Lausa logeleda ei luba meil ükski elatav aed, ikka on vaja midagi rohida, pügada, kärpida, väetada või niisama kohendada. Ja kõrges kasteses rohus kõndimine on lihtsalt romantiline unelm nende jaoks, kes seda iga päev tegema ei pea. Ometi ei ole mõtet aja ja loodusega võidelda. Ehk tasub võtta loodusest hoopis eeskuju ja kohe alguses tuua aeda meie oma looduse ilutaimi. Neid taimi, mida iga päev poputama ei pea, on meil üllatavalt rohkesti. Igas aias leidub ju palju erinevaid kasvukohti, tuleb ainult mõtelda, kuhu miski sobib. Ja katsetada, kuidas kasvab. Kui kasvupaik on hea, kasvab taim seal rõõmsalt ja lopsakalt ka ilma suurema torkimiseta. Muidugi on taim nagu iga teine elusolend, olgu see kasvõi kass või koer – ta tahab, et tal oleks süüa ja juua ja et kirpe ei oleks. See raamat tutvustab umbes kolmandikku omamaistest taimeliikidest, mis koduaeda sobivad. Olen valinud vaid need püsikud, mida ise kasvatan või olen kasvatanud – neid tunnen ma kõige paremini. Mõnda kena metsalille olen olude kiuste endaga aastaid kaasa vedanud, kuni see nüüdseks on leid nud kasvupaiga meie Kubja talu aias Järvamaa kirdesopis. Aga kui mõnda nendest praegu meie aias ei ole, siis mitte selle pärast, et teda oleks raske kasvatada – neid õitseb meie metsaserval või põllupeenral nõnda palju, et mõttetu oleks hakata loodust aias kordama. Rein Sander
metsast aeda 7
Angerpist, angervaksa väikevend Angerpist (Filipendula hexapetala) kuulub angervaksa perekonda. Erinevalt angervaksast kasvab ta kuival lubjarikkal pinnasel – loo pealsetel, kadastikes, kruusastel nõlvadel ja teepervedel. Tavalisem on ta Põhja-Eestis ja saartel.
8 angerpist
Ilusad tumerohelise läikega sulgjagused lehed paiknevad juurmiselt ning katavad kenasti maapinda. Väiksemaid lehti on ka umbes poole meetri kõrgusel õisikuvarrel. Õisik on suur ja pöörisjalt laiuv. Õied on üsna suured ning erinevalt teistest roos õieliste sugukonna liikidest kuue kroonlehega. Õiepungad ja puhkevad õied on roosakas punased, avanenud õied kree mikasvalged. Angerpist õitseb Täidisõieline sort ‘Plena’. võrdlemisi kaua juuni lõpus ja juulis. Aias otsime angerpistile hästi kuiva, päikesele avatud koha. Muld olgu lubjarikas. Kui see on rähkne ja savikas, siis peab maapind olema kaldu, et ei tekiks seisuveeloike. Angerpist sobib hästi okaspõõsaste ja madalate kõrrelistega. Õitsvana on ta eriti kaunis tumeda okastiku taustal, naabriteks aga kõlbavad teised loopealsete ja liivikute taimed: harilik ja valge kukehari, metsülane, kee likurohi. Taime kevadised lehed kuivavad pärast õitsemist, kuid üsna pea kasvatab ta endale uued, mis on dekoratiivsed veel septembri lõpulgi. Angerpist lepib vähese hooldusega ning talvitub katteta ka käredal talvel. Olen angerpisti varemgi kasvatanud, kuid Kubjal on ta aias alles alates 2001. aastast. Taimed on pärit looduslikust kasvukohast. Ümberistutamist talub angerpist hästi, parem on seda teha sügisel. Uue nemispungad peaksid jääma umbes 5 cm sügavusele. Mõned noored taimed on tärganud isekülvistki. Samuti peaks angerpisti saama paljundada mugul jate juurepaksenditega ehk siis puhmiku jagamisega. Seemneid on võimalik tellida netipoodidest, kuid soovitan eelistada kodumaist paljundusmaterjali. Angerpistist on aretatud ka täidisõieline sort ‘Plena’.
angerpist 9
Tasub teada:
WWAngerpisti lehed sisaldavad salitsüülaldehüüdi, on kootava ja diureetilise toimega. Vanarahvas on neid kasutanud haavaravimina ja verejooksu peatava vahendina. Rahvameditsiinis on nii ürdist, risoomist kui ka juurtest valmistatud keedist kasutatud diureetikuna, haavaravimina, pahaloomuliste kasvajate korral, verejooksude ja vaginiidi puhul. Lehtedest võib keeta igapäevast joogiteed. Juuremugulad on söödavad, toorelt pähklimaitselised, kuid kibekad. Neid kõlbab ka keeta. Kuivatatud mugulatest on mõnel pool tehtud jahu, mida on lisatud leivale. Nendes paikades pidi angerpisti ikka päris rohkesti kasvama.
WWVanarahvas arvas, et angerpistist saab abi koduloomade marutaudi ja maohammustuste korral, aga seesugused asjad kuuluvad pigem rahva uskumuste valdkonda.
Kodus kasulik:
WWVõta 1 sl lehti ja õisi 1 klaasi keedetud jahutatud vee kohta, lase kaetult tõmmata, kurna. Angiini korral joo veerand klaasi neli korda päevas.
WWVõta 1 sl värskeid või kuivatatud juuri ja keeda 10 minutit kaane all, lase tõmmata ja kurna. Kõhulahtisuse korral võta 1 supilusikatäis 3–4 korda päevas enne sööki.
10 angerpist
Angervars, klibuvallide iludus Lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria) on ainuke angervarreliste sugukonna esindaja meie looduses. See umbes poole meetri kõrgune kena taim kasvab ainult Saaremaa ja lääneranniku loopealsetel, hõredas lehtpuuvõsas ning rannikuvallidel. Angervars on looduskaitse all, loodusest ei maksa noori taimi välja kaevata. Aga praegu leiab angervarre istikuid juba õige mitmest puukoolist.
angervars 11