Pühendus Emale – targimale kõigist tarkadest
Sisukord
A 17 Aastaajad • Abi • Abielu • Abielurikkumine • Advokaat • Aed • Aeg Ajakirjandus • Ajakirjanik • Ajalugu • Aktsepteerimine • Alkohol Alustamine • Ameerika • Analüüs • Andestus • Apaatia Arhitektuur • Armastus • Arst • Arvamus • Arvuti • Astroloogia Astronoomia • Ateist • Auahnus • Ausus • Autasud • Avastus
B 69 Bürokraatia
D 71 Demokraatia • Depressioon • Dieet • Diktaator • Disain • Džäss
E 81 Ebameeldivused • Ebausk • Edenemine • Edu • Eelarvamused Eesmärgid • Ego • Eimiski • Ekspert • Elamine • Ellujäämine Elu • Elumõte • Eluraskused • Ema • Emotsioon • Enesehaletsus Enesekindlus • Enesetapp • Enesetundmine • Entusiasm Erapooletus • Erinevus ja sarnasus • Ettekääne • Ettevalmistused Evolutsioon
F 117
Faktid • Fanaatik • Feminism • Film Filosoofia • Fotograafia
G 127 Geenius
H 129 Halastussurm • Haletsus • Haridus ja õppimine • Harjumus Harjutamine • Hasartmängud • Hauatagune elu • Hea ja halb Heategevus • Heldus • Hele ja tume • Helilooja • Hirm • Hobid Hullus • Huumor • Hõivatus • Hädaoht • Hüvastijätud
I 159 Ideed • Iga • Igavus • Iha • Illusioon • Ilm • Ilu ja inetus • Ime Individuaalsus • Informatsioon • Ingel • Inimene • Inspiratsioon Instinkt • Intellektuaal • Intelligentsus • Internet • Invaliidsus • Isa Isekus • Iseloom
J 189 Jagamine • Jahipidamine • Juht • Juhus • Julmus • Jumal Juuksed • Juut
K 201 Kaastunne • Kadedus • Kahetsused • Kahtlus • Kahtlustamine Kalastamine • Kangelane • Kannatlikkus • Kannatused Kantri- ja vesternimuusika • Kaos • Kapitalism • Kass Kasuta päeva • Kategooria • Keel • Keelepeks • Keha • Keskkond Kiirus • Kiirustamine • Kiitus • Kiivus • Kindlus ja ebakindlus Kingitused ja andmine • Kinnisvara • Kirg • Kiri • Kirik Kirjandus • Kirjanik • Kiusatus • Klubi • Kodu • Koer • Kogemused Kogukond • Kohad • Kohtamised • Kombed • Kommunism Kompliment • Kompromiss • Konformsus ja originaalsus Kosmeetiline kirurgia • Kriitika • Kristlus • Kujutlusvõime Kunst • Kunstnik • Kurbus • Kuritöö ja karistus • Kurjus Kuulamine • Kuulsus • Kõnepidamine • Käitumine • Kättemaks Külaline ja peremees • Kümme käsku • Küsimused ja vastused Küünilisus
L 279 Lahkus • Lahutus ja lahkuminek • Lapsed • Lapsepõlv • Leebus Lein • Leiutamine • Lihtne ja keeruline • Liikumine • Lilled • Lind Linn • Lollpea • Loodus • Loogika, arukus ja mõttetus • Loom Lootus • Loovus • Lubadus • Luksus ja hädavajalikkus • Luule Lärm
M 317 Maailm • Maitse ja vulgaarsus • Maksud • Massid ja vähemused Matemaatika • Meeled • Meeleheide • Meelerahu • Meelitused Mehed • Mehed ja naised • Meri • Minevik • Mood ja rõivastus Moraal • Murdeiga • Mure • Muusika • Muutus • Mõistmine Mõistus • Mõnu • Mõrv • Mõtlemine • Mängud • Mälu • Märter
SISSEJUHATUS
Ülikooli teaduskonna koosolekule ilmub ingel ja teatab dekaanile, et tasuks tema eeskujuliku käitumise eest lubab jumal tal valida lõputu rikkuse, tarkuse või ilu vahel. Dekaan valib kõhklematult lõputu tarkuse. „Tehtud,“ ütleb ingel ja kaob piksesähvatuse saatel suitsupilve. Kõik pead pöörduvad dekaani poole, keda ümbritseb valguskuma. Lõpuks sosistab üks kolleeg: „Ütle midagi.“ Dekaan vaatab neid ja ütleb: „Ma oleksin pidanud võtma raha.“ Tarkusega ongi niisugune probleem – inimene jõuab selleni alles pärast seda, kui vaja läheks. Kui oleks võimalus saada targaks, ilma et peaks enne kannatama „kõiki nooli, mida vali saatus paiskab“*, kui palju kergemalt kulgeks siis meie elutee. „Eelseisva tee kohta küsi nendelt, kes tulevad tagasi,“ ütleb Hiina vanasõna. Kes oskaksid paremini juhatada kui need, kes on juba olnud seal, teinud seda, kellel on sümboolne pikk valge habe ja kortsus laup? Juba Aisopos kinnitas: „Parem on õppida teiste äpardustest kui enda omadest.“ Las nemad kannatavad valju saatuse noolte käes, mitte meie. Raamatus „Nii ütlesid targad“ jagavad oma vaevaga saavutatud tarkusepärle sajad kaasrändurid meie eluteelt. Need ütlused katavad kõiki kuumi teemasid, kaasa arvatud elu, surm, sõda, rahu, tõde, ilu – ja kuidas kontrollida Camemberti juustu värskust. Teemad on esitatud tähestiku järjekorras, nii et mis raskusega te ka põrkuks, leiate kiiresti mõne tarkuse kullatera, mis inspireerib, lohutab või lõbustab. Traditsiooniliselt oli tarkuseoraakliks filosoof. See sõna ise pärineb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastajat ning tõesti elas minevikus filosoofe, kes seda nimetust õigusega pälvisid. Mõttetarkadel nagu Montaigne, Voltaire ja La Rochefoucauld oli * Originaalis „slings and arrows of outrageous fortune“, see on tsitaat Hamleti monoloogist. Tlk.
8
Sissejuhatus
juurdlemiskirge koos sädelevalt vaimuka ja haarava stiiliga, mis kõnetas iga inimest; kuid viimasel sajandil on akadeemikud võtnud filosoofia oma pärusmaaks. Filosoofid on sulgunud elevandi luust tornidesse, mis on peitunud akadeemilisuse metsa rüppe, neil ei ole enam sidet tavainimeste eluga. Näitena toon juhuslikult valitud mõtte tänapäeva Prantsuse filosoofilt Jacques Derridalt: Inimene saab esile tõsta ainult seda, mis on teatud hetkel olemas, manifesteerida seda, mida saab näidata ja esitleda nagu midagi olemasolevat, mille olemasolu on selle tõeluses, olemasolu tões või olemasoleva oleluses. Võrrelge seda Prantsuse mõtteteadlase Nicolas Chamfort’i mõtte käiguga, mis on kirja pandud üle 200 aasta varem: Neelake igal hommikul üks kärnkonn, siis olete kindel, et ei koge päeva jooksul enam midagi vastikumat. Kumba nõuannet te eelistaksite? Veel õigem oleks küsida, kummast nõuandest te tegelikult aru saate? Need ei ole omavahel võrreldavad. „Liiga vähe inspiratsiooni liiga suure higivalamise kohta“ – nii võttis üks kommentaator kokku härra Derrida filosoofia ja see kehtib paljude tänapäeva sügavusetaotlejate kohta. On kerge lasta end araks lüüa keerukate ja uduste tekstidega, kuid ärge ajage keerukust segi sügavusega. Koolitarkus ei ole elutarkus. Tarkus ei olene sellest, kui palju teaduslike tiitlite lühendeid teie nime taga seisab. See saadakse elukogemustest, neilt, kes on Mae Westi sõnade järgi „olnud midagi ja näinud mõndagi“. Nii kogutud tarkusel on ehtsuse pitser, sest kõik kõnelejad on lõpetanud Elu Ülikooli. Nad tulevad kõigist kujutletavatest inimkonna kategooriatest – pühakute ja patuste, mässajate ja hukkamõistetute, kuulsuste ja küünikute, kroonitud peade ja revolutsionääride seast, lisaks Michael Winner*. Koomikud on rikkalikult esindatud. Võib-olla on see üllatavgi, sest elutarkust peetakse harilikult tõsiseks ja morniks, see kannab korrektset * Inglise filmirežissöör ja meediategelane. Tlk.
Sissejuhatus
9
tumedat ülikonda, komöödia on aga pealiskaudne ja kergekaaluline ning kannab peas naljakat mütsi („Komöödia istub laste lauas,“ tähendas kunagi Woody Allen). Tegelikult on elutarkus ja huumorimeel tihedalt seotud. Sõna wise (tark) tuleb vana-inglise sõnast witan, mis tähendab vaimukust (tänapäeva inglise keeles wit), samast tulenevad veel sõnad wisecrack (teravmeelne nali) ja wiseacre (tarkpea). Pilk absurdsuse nägemiseks, kõrv silmakirjaliku tooni tabamiseks ja kaasasündinud tobedusedetektor, mis on parimail koomikuil, on elutarkuse tunnusjooned. Teravmeelsed vaimud, nagu Woody Allen, Groucho Marx, Steven Wright ja Spike Milligan, on meie aja tegelikud filosoofid. Inimolemusest saab rohkem teada, vaadates filme „Manhattan“, „Simpsonid“ või „Pardisupp“ kui filosoofiaraamatuid lugedes. Naer on seejuures lisahüveks. Nagu ütles Irving Berlin: „Maailm ei lõriseks nii vihaselt, kui Marx oleks olnud Groucho ja mitte Karl.“ Rõhk ongi igapäevasel elutarkusel, sellepärast on raamatus rikkalikult vanasõnu. Vanasõna on lühisentents, mis põhineb pikaajalisel kogemusel, puljongikuubik, mis sisaldab inimtarkust kontsentreeritud kujul. Nende mõjumehhanism on abstraktse mõtte konverteerimine konkreetsesse sõnastusse, sageli piltliku kujundi või metafoori abil. Kuna me saame enamasti teada, mis miski on, võrreldes seda millegi muuga, mida me juba mõistame, on see ideaalne õppimisviis. Hiina mõtleja Lin Yutang selgitab seda protsessi nõnda: „Ütlus „Kuidas saaksin ma jälgida tema sisemisi vaimseid protsesse?“ ei ole nii selgesti mõistetav kui „Kuidas saaksin ma teada, mis tema meeles toimub?“ ja see omakorda on märgatavalt vähem efektiivne kui Hiina vanasõna „Kas ma olen paeluss tema kõhus?“.“ Värvikad, meeldejäävad ja kasutajasõbralikud, kuid siit ka probleem. Liiga sagedase kasutamise tõttu kaotavad vanasõnad oma sära ja muutuvad klišeedeks. Klišee on siiski ainult klišee, kui olete seda enne kuulnud. Asetage kulunud juveel uude raami ning see lööb äkki uuesti särama. Teiste inimeste munadel on kaks rebu. (Bulgaaria) Teispool tara on rohi alati rohelisem. Vanale ahvile ei saa uusi näomoonutusi õpetada. (Prantsuse) Vanale koerale ei saa uusi trikke õpetada.
10
Sissejuhatus
Võist peaga inimene hoidugu praeahjust kaugemale. (Hollandi) Kes ei kannata kuumust, hoidugu köögist. Ta sõi ära kaameli ja kõik, mida see vedas. (Araabia) Ta sõi meid kodust välja. Kui taevas vajub alla, siis püüame lõokesi. (Prantsuse) Sead võiksid lennata.* „Vanasõnade järgi õpime tundma selle maa rahvast“ ei ole iseendast vanasõna, aga võiks olla. Elavad idioomid ja väljendid lasevad heita pilku kultuuri, näha rahvuse nõrkusi ja kinnismõtteid. Näiteks on saksa keeles ohtrasti vorsti kujundil põhinevaid ütlusi, bulgaarlaste lemmikud on kanad ja munad, araablastele on kaamel vastupandamatu. Tarkusesõnade püüdmise võrk ei hõlma ainult põllumajandus kultuure ja maailmajagusid, vaid ka sajandeid. Kas antiikaja tarkused räägivad meiega sama selget keelt kui uusaja mõtisklused? Katsetage näiteks sellega: „Tänapäeva lapsed on türannid, neil puudub lugupidamine vanemate inimeste vastu ja nende käitumine on kohutav. Millised koletised neist küll kasvavad?“ See kõlab nagu Daily Maili saadetud kiri, kuid tegelikult kõneles nii vana-kreeka filosoof Sokrates kaks ja pool tuhat aastat tagasi. Ta võis rõivastuda tuunikasse ja tema maja ette oli pargitud tollane vanker, kuid tundmused, mida ta väljendab, on täiesti meieaegsed. „Värvid luituvad, templid varisevad, impeeriumid langevad, aga targad sõnad kestavad edasi,“ kirjutas Edward Thorndike. Targad sõnad kestavad kaua, sest hoolimata pöördelistest muutustest ühiskonnas, tehnika arengust ja sellest, mida meile meeldib nimetada progressiks, ei muutu inimloomus: lapsed on sõnakuulmatud, mehed petavad, naised nutavad, poliitikud valetavad, rikkad lähevad rikkamaks ja vaeseid veetakse ninapidi. Elu suured küsimused * Inglise vanasõna võimatuks peetava tegevuse kohta, näiteks lubab keegi tasuda võla mingil kindlal päeval, aga ei ole usaldusväärne inimene. Tlk.
Sissejuhatus
11
jäävad ikka samaks: Kes me oleme? Miks me oleme siin? Kuhu me läheme? Ja mis siis, kui see kõik toimub ainult mingi viguri pärast? Küsimuste esitamine on tee tarkuse juurde. Vaata maailma suurvaime minevikus või olevikus ja sa näed, et nad paistavad silma lõputu uudishimu poolest, ilma milleta igasugune kaasasündinud intelligentsus närbuks ja sureks. Nobeli füüsikapreemia laureaadilt Isidor Isaac Rabilt küsiti, millele ta võlgneb oma erakordsed saavutused. Ta seletas: „Kui tulime koolist koju, küsisid kõik emad lastelt, mida nad täna õppisid. Minu ema küsis hoopis: mida sina täna tunnis küsisid?“ „Tähtis on mitte lõpetada küsimuste esitamist,“ väitis Albert Einstein. XX sajandi suurim geenius ei kaotanud kunagi lapselikku võimet esitada küsimusi ja kinnitas ise tagasihoidlikult: „Mul ei ole erilist annet. Ma olen vaid kirglikult uudishimulik.“ Jacob Bronowski kirjeldas teda kui inimest, „kes võis esitada äärmiselt lihtsaid küsimusi. Tema töö näitas, et kui ka vastused on lihtsad, siis kuulete jumala mõtlemist.“ Elu suurtele küsimustele ei olnud vastuseid ka Einsteinil, sest pole õigeid ega valesid lahendusi. „On triviaalsed tõed ja suured tõed. Triviaalse tõe vastand on lihtsalt vale. Suure tõe vastand võib olla teine sügav tõde,“ seletas füüsik Niels Bohr. Iga targa mõtte kohta on teine sama tark mõte, mis väljendab täpselt vastandlikku seisukohta. Kõige lihtsam on seda illustreerida vastukäivate vanasõnadega. Liiga palju kokki koos rikuvad supi ära. Paljude käte käes on töö kerge. Parem karta kui kahetseda. Julge hundi rind on rasvane. Seltsis on segasem. Kolmas on vestluses ülearune. Ühtki suppi ei sööda liiga palavalt. Kes pikalt kõhkleb, laseb oma juhuse käest.