Rick Beestoni mälestuseks
„Sõbrad (the friends) n. slängisõna luureteenistuse liikmete kohta; eriti briti inglise keele slängisõna salaluureteenistuse (SIS-i) või MI6 liikmete kohta.“(1) „Kui ma peaksin valima, kas reeta oma riik või oma sõbrad, siis loodan, et mul oleks söakust reeta oma riik. Selline valik võiks tänapäevast lugejat šokeerida ning too võiks sirutada oma patriootilise käe kohe telefoni järele, et politsei kutsuda. Kuid Dantet poleks see šokeerinud. Dante paigutab Brutuse ja Cassiuse kõige madalamale põrguringile, sest nemad olid otsustanud reeta pigem oma sõbra Caesari kui Rooma riigi.“(2) E. M. Forster, 1938
Sisukord
Eessõna......................................................................................... 11 Sissejuhatus.................................................................................. 13
1. Spiooni õpipoiss.......................................................................... 15 2. V sektsioon.................................................................................. 31 3. Otto ja Sonny............................................................................... 48 4. Boo, Boo, Baby, I’m a Spy.......................................................... 65 5. Kolm noort spiooni..................................................................... 82 6. Saksamaa ülejooksik................................................................... 93 7. Nõukogude ülejooksik.............................................................. 104 8. Tõusvad tähed........................................................................... 121 9. Tormine meri............................................................................. 140 10. Homeri Odüsseia...................................................................... 158 11. Peach.......................................................................................... 175 12. Röövelparunid........................................................................... 192 13. Kolmas mees.............................................................................. 207 14. Meie mees Beirutis................................................................... 225 15. Rebane, kes tuli, et jääda......................................................... 237 16. Väga paljulubav pakkumine..................................................... 249
17. Ma arvasingi, et see oled sina................................................... 261 18. Teeaeg........................................................................................ 273 19. Kadumine................................................................................... 285 20. Kolm vana spiooni..................................................................... 300 John le Carré järelsõna............................................................... 311 Märkused.................................................................................... 324 Bibliograafia............................................................................... 354 Tänusõnad.................................................................................. 358 Autorist....................................................................................... 360
Eessõna Kim Philbyst on rohkesti kirjutatud, kaasa arvatud hindamatu väärtusega tööd sellistelt kirjanikelt nagu Patrick Seale, Phillip Knightley, Tom Bower, Anthony Cave Brown ja Genrikh Borovik. Kuid p aljude lugejate jaoks jääb Philby läbipaistmatuks nagu külm sõda isegi, millest tehakse sageli juttu, kuid millest teatakse vähe. Veelgi enam, viimastel aastatel suure osa varasemalt salastatud materjalide avaldamine koos MI5* ja MI6** ajalooga on näidanud seda konflikti – ja Philby rolli selles – uues valguses. See ei ole lihtsalt veel üks Kim Philby biograafia. Pigem on see püüd kirjeldada üht sõprussuhet, millel on ajaloos tähtis roll ning mis on jutustatud narratiivi vormis. Siin räägitakse vähem poliitikast, ideoloogiast ja vastutusest kui isiksusest, karakterist ja väga britilikust sõprusest, mida pole varem uuritud. Kuna paljud MI6, CIA ja KGB toimikud on jätkuvalt suletud, on suur osa allikmaterjalist sekundaarne: kolmandate osapoolte tunnistused, mis on tihtipeale tagantjärele meenutatud. Spioonid on eriti oskuslikud möödunut valesti mäletama ja selle loo peaosalised on kõik teatud määrani * MI5 – Military Intelligence section 5; Suurbritannia siseministeeriumi haldusalasse kuuluv vastuluureteenistus ** MI6 – Suurbritannia välisministeeriumi haldusalasse kuuluva välisluureteenistuse Secret Intelligence Service (SIS) varasem, aga ka praegu paralleelselt kasutusel oleva nimetuse Military Intelligence-6 lühend
10
SPIOON SÕPRADE SEAS
süüdi oma isikliku ajaloo moonutamises. Paljude Philby juhtumi „faktide“ üle vaieldakse endiselt tuliselt ja teooriaid – vandenõu kohta või muid – leidub külluses. Mõne vaieldavama teema üle arutletakse järelsõnas. Palju, mida on Philby kohta kirjutatud, põhineb mälestustel või spekulatsioonidel ilma kirja pandud allikate toeta; mõnda ilustab propaganda ja mõni on täielik väljamõeldis. Seni kuni ja ainult siis kui ametlikud toimikud pole täielikult avalikustatud, jääb neid sündmusi alati teatud määral varjutama salapära loor. Lugu jutustava ajaloolase jaoks loob see teatavaid väljakutseid. Vasturääkivate selgituste, erinevate vaatepunktide ja lahknevate meenutuste valguses pidin ma otsustama erinevate allikate usaldusväärsuse üle ning valima, millised paljudest juhtniitidest paistavad olevat tõele kõige lähedasemad. Teised kindlasti ei nõustu minu valikutega. See pole täppisteadus, kuid järgnev on tõele nii lähedal, kui see minu võimuses on. See raamat ei taha olla viimane sõna Kim Philby kohta, vaid püüab hoopis jutustada lugu teisel viisil, läbi isikliku sõpruse prisma, ja nii ehk nähakse nüüdisaja kõige imetlusväärsemat spiooni teises valguses.
Sissejuhatus Beirut, 1963. aasta jaanuar
Kaks keskealist meest istuvad õhtu lähenedes kristlaste linnaosa korteris, joovad teed ning valetavad kombekalt teineteisele. Nad on inglased; nii inglaslikud, et viisakus, mis neid seob ning teineteisest lahutab, ei väärata hetkekski. Läbi avatud akna heljub sisse tänavalt kostev müra: autode signaalitamine ja kabjaplagin segunevad portselanikõlksatuste ja tasaste häältega. Mikrofon, mis on osavalt diivani alla peidetud, püüab vestluse kinni ning saadab selle traati pidi läbi paneelis oleva väikese augu kõrvalruumi, kus istub kolmas mees keerleva magnetofoni kohale kummardunult, pingutades, et saada aru sõnadest, mis Bakelite’i kõrvaklappidest kostavad. Kaks meest teises ruumis on vanad sõbrad. Nad tunnevad teineteist peaaegu kolmkümmend aastat. Kuid nüüd on nad kibestunud vaenlased, jõhkras konfliktis vastasleeride võitlejad. Kim Philby ja Nicholas Elliot õppisid spiooniametit koos Teise maailmasõja ajal. Kui sõda läbi sai, tõusid nad koos Briti luure ametiredelil, jagades iga saladust. Nad kuulusid samadesse klubidesse, jõid samades baarides, kandsid samasuguseid kvaliteetselt õmmeldud rätsepaülikondi ning abiellusid oma „hõimu“ naistega. Kuid terve selle aja oli Philbyl saladus, mida ta kellegagi ei jaganud: ta töötas varjatult Moskva heaks, kandes kõik, mida Elliot talle rääkis, ette oma Nõukogude residentidele...