On olemas teooria, mis väidab, et kui keegi kunagi avastab, mille jaoks täpselt Universum on ja miks on see just siin, siis kaob see silmapilk ning asendub millegi veel kummalisema ja seletamatumaga.
On olemas veel teinegi teooria, mis väidab, et see on kunagi juba juhtunud.
Seis on praegu selline. Alguses loodi Universum.
See on teinud paljusid inimesi väga vihaseks ja seda on laialdaselt peetud halvaks käiguks.
Paljud rassid arvavad, et selle lõi mingit liiki jumal, kuid Jatravartidi rahvas Viltvodle Kuuendalt usub, et kogu Universumi aevastas tegelikult oma ninast välja olevus, kelle nimi on Suur Roheline Arklehoog.
Jatravartidid, kes elavad pidevas hirmus aja ees, mida nad nimetavad Suure Valge Taskuräti Tulekuks, on väikesed sinised olevused, kellel on igaühel rohkem kui viiskümmend kätt ja kes on seetõttu unikaalsed selle poolest, et on ainuke rass ajaloo vältel, kes on leiutanud aerosooldeodorandi enne ratast.
Suure Rohelise Arklehoo teooriat väljaspool Viltvodle
Kuuendat siiski laialdaselt ei tunnustata, ja kuna Universum on juba kord selline peamurdmist tekitav koht, siis otsitakse pidevalt teisi seletusi.
Näiteks ehitas üks hüperintelligentsete pandimensiooniliste olendite rass endale ükskord gigantse superarvuti nimega
Sügav Mõte, et see arvutaks neile lõpuks ometi välja vastuse Elu, Universumi ja Kõige Algküsimusele.
Sügav Mõte arvutas ja arvestas seitse ja pool miljonit aastat
ning teatas lõpuks, et vastus on nelikümmend kaks. Seega tuli ehitada teine, veelgi suurem arvuti, et selgitada välja, milline see algküsimus tegelikult on.
See arvuti, mille nimeks sai Maa, oli nii suur, et seda peeti tihtipeale ekslikult planeediks – eriti nende veidrate ahvisarnaste olevuste seas, kes selle pinnal ringi uitasid, ise täielikus teadmatuses, et nad on lihtsalt osa gigantsest arvutiprogrammist.
See on väga imelik, sest ilma selle küllaltki lihtsa ja ilmse teadmiseta ei saanud kõik see, mis Maa peal juhtus, kuidagimoodi mõistlik tunduda.
Kahjuks aga hävitasid vogonid Maa ootamatult, just enne tulemuse teadasaamise kriitilist momenti, et teha ruumi – nagu nad väitsid – uuele hüperruumilisele kiirteele, ja nõnda oli lootus elu mõtet avastada igaveseks kadunud.
Või niimoodi vähemalt näis.
Kaks neist veidratest ahvisarnastest olevustest jäi ellu.
Arthur Dent pääses kõige viimasel hetkel, sest ta vana sõber Ford Prefect osutus äkitselt olevat pärit väikeselt planeedilt Betelgeuse läheduses ja mitte Guildfordist, nagu ta seni oli väitnud, ja – asja juurde tagasi tulles – teadis, kuidas lendavatelt taldrikutelt hääletades küüti saada.
Tricia McMillan – ehk Trillian – oli lasknud planeedilt jalga kuus kuud varem koos Zaphod Beeblebroxi, Galaktika toonase presidendiga.
Kaks ellujäänut.
Nemad on kõik, mis on alles suurimast kunagi sooritatud eksperimendist – leida Algküsimus Elu, Universumi ja Kõige Algvastusele.
Ja vähem kui poole miljoni miili kaugusel kohast, kus nende tähelaev laisalt läbi kosmose tintja pimeduse triivib, liigub nende poole aeglaselt üks vogonite laev.
Nagu kõik vogonite laevad, nägi seegi välja mitte niivõrd disainitud, kuivõrd kõvaks tarretatud. Ebameeldivad kollased klombid ja moodustised, mis sellest näotu nurga all esile tungisid, oleksid moonutanud enamiku laevade välimust, kuid siin oli see kahjuks juba võimatu. Taevas on nähtud koledamaidki asju, aga mitte kuigi usaldusväärsete tunnistajate poolt.
Ausalt öeldes, et vogonite laevast midagi veel inetumat näha, peaksite sinna sisse astuma ja vaatama vogonit. Kuid kui te olete arukas, siis on see täpipealt tegevus, millest te hoidute, sest üks keskmine vogon ei mõtle pikalt, enne kui teiega midagi nii mõttetult võigast ette võtab, et te soovite, et poleks kunagi sündinud – või (kui te olete selgema mõistusega mõtleja) et see vogon ei oleks kunagi sündinud.
Tegelikult ei mõtle üks keskmine vogon üldse. Nad on lihtsameelsed, paksukolbalised ja teoajudega olevused ning mõtlemiseks pole nad tõesti loodud. Vogoni anatoomiline analüüs paljastab, et tema aju oli esialgu kõvasti deformeerunud, valesti paigutunud ja düspeptiline maks. Seega on kõige erapooletum asi, mida nende kohta öelda võib, et nad teavad, mis neile meeldib, ja see, mis neile meeldib, on üldiselt seotud inimestele haiget tegemise ja kus iganes võimalik, vihaseks saamisega.
Üks asi, mis neile ei meeldi, on mõnda tööd pooleli jätta –eriti just sellele konkreetsele vogonile ja eriti just – mitmel põhjusel – seda tööd.