Edasi, Rafa

EDASI, RAFA!

Nadali fenomen: kuidas mitte kunagi kaotada lootust ja võita kõik, mis võita annab

Alejandro Ciriza

4.

SISUKORD

Kuidas raskustega toime tulla

10. Uus vastane – silmitsi iseendaga ........................ 95

11. Õnn on teekond: kirg ja argipäev ....................... 103

12. Ü ksinda – või siiski mitte? Meeskonna olulisus .... 111 Läbi kukub ainult see, kes ei üritagi

13. L eppimise tähtsus ........................................... 121

14. Maailm jääb seisma. Tõus tagasi tippu 129

15. Lakkamatu võitlus Müller-Weissi sündroomiga 137

Loobumine ei tule kõne allagi

16. Võit tehisaru üle 147

17. Jätkata või mitte jätkata? See on küsimus ........... 155

18. Veel üks Rafael ................................................ 163

Üleilmne peegel

19. I nspiratsioon, mis ulatub spordist kaugemale ..... 173

20. Vastuvoolu ujumise valem ................................ 181

21. M is on meistril mõttes? .................................... 189 Epiloog. Rafa ja spordikool 197

EESSÕNA

Üks meie hulgast

Enne kui ma selle eessõna kirjutamiseks maha istusin, küsisin Alejandro käest, millal me profitennise tõttu tihedamalt kokku puutuma hakkasime. „2015. aastal, Toni,“ vastas ta mulle WhatsAppi häälsõnumina – see on üks vahenditest, tänu millele oleme üles ehitanud suhte, mis sarnaneb rohkem sõprusele kui lihtsalt koostööle. Tema kohalolu turniiridel – ma ei tea küll, kas kõigil, kuid kindlasti kõige olulisematel – on teinud Cirizast, nagu teda selles ringkonnas tuntakse, tennisemaailmas omainimese ja väga väärtusliku vahemehe, et Hispaania fännidel oleks kiire, usaldusväärne ja vahetu juurdepääs kõigele, mis võistlustel toimub.

Meie eriala taga (nagu iga teisegi valdkonna taga, millel on kõlapinda ja poolehoidjaid üle kogu maailma) peitub tohutu

masinavärk, mille piire tavafännid ei hooma, kuid mida meie, selles tegutsejad, hindame ja armastame. Tennisel ei oleks praegust mõõdet, kui poleks neid, kes kõik toimuva kulisside tagant võimalikuks teevad: sporti toetavaid sponsoreid ja meediat, mis selle laia maailma viib.

Spordiajakirjanik on üks selle süsteemi tugisammastest –keegi, kellel on püsiv ja lojaalne lugejaskond, kuid kes peab ka taluma tagasilööke, kuna elame ajastul, mil tehnoloogia lubab igal kollanokal rääkida, kirjutada ja arvamust avaldada, millest iganes süda kutsub. Kõmu tekitamine ja oma nina kõikjale toppimine pole kunagi olnud nii lihtne kui praegu, ning oht, et tõelisi kommunikatsioonieksperte ei kuulata, pole kunagi olnud nii terav.

Viimase kaheksa aasta jooksul on Alejandro veetnud suure slämmi ja mainekate ATP-turniiride väljakutel peaaegu sama palju päevi kui ükskõik milline Hispaania tennisist, ja loomulikult sama palju kui Rafael. Ta saabub enne esimese stopperi käivitamist ega naase koju varem, kui meie viimane esindaja on turniiri kas kaotanud või võitnud. Kõik need aastad on ta olnud enamiku minu vennapoja mängitud matšide vahetu tunnistaja ja andnud neist kõigist professionaalse ja üksikasjaliku ülevaate.

Alejandro artiklid päevalehes El País ei ole üksnes väljakul toimuva tõetruu kirjeldus, vaid ka nii hästi edasi antud, et vastupidiselt mu harjumusele Rafaeli kohta avaldatud

tekste eirata, on nende lugemisest saanud nauding, millest ma ei raatsi loobuda.

Tema mängueelsed artiklid täidavad alati eesmärki viia lugeja asjaoludega kurssi ja varustada teda kogu asjakohase teabega mängu nautimiseks. Ciriza toob esile ja analüüsib mängijate omadusi, nende teekonda mänguni ning füüsilist või sportlikku seisundit. Ta jagab andmeid, mis aitavad fännidel end häälestada ja eelseisvast matšist aru saada. Pean tunnistama, et enam kui üks kord on ta mind üllatanud infoga, mis oli mul kahe silma vahele jäänud. Ja ehkki toimuva sõnaosav kirjeldamine kuulub loogiliselt võttes tema ametioskuste hulka, on tal eriline anne, tänu m illele tärkas minus huvi tema kirjutatut lugeda. Põhjuseks on tema mängujärgsetest tekstidest läbi kumav analüüsivõime, mille tase on inimese kohta, kes pole meie spordia la treener, ebatavaliselt kõrge. Alejandro mõistab tennist, mängude olemust, neis ette tulevaid pöördepunkte, oskab mängijate vigu ja voorusi ära tunda ja kirjeldada. Ta k irjutab erapooletult ja liialdusteta, aga ka piisavalt haaravalt, et lugejat köita, ilma et peaks laskuma sensatsiooni ma iguliste fraasideni. Ta ei kasuta võidu korral liiga pakse värve ega vaju kaotuse järel liigselt musta masendusse.

Oma töös alati laitmatult professionaalne Alejandro ei ole kunagi ületanud oma pädevuse piire. Ta pole kunagi avaldanud rohkem, kui erikorrespondendi kohustused nõuavad,

ega ka rohkem, kui terve mõistus lubab. Aga Rafa Nadali kui tennisemängija kohapealt on ta vaieldamatu asjatundja, kes on tema kannul käinud loendamatutel turniiridel üle maailma, ning nii tennisest kui ka minu vennapojast teab ta kindlasti rohkem, kui on seni lasknud välja paista. Nüüd on tänu silmale, mis on võimeline mängu olemust tabama ja andele seda samavõrd nõtkelt kui rangelt paberile panna, sündinud kõikide aegade kõige edukama Hispaania tennisisti tervikportree.

Nendelt lehekülgedelt leiab killukesi ajaloost, ette tulnud olukordadest, visadusest, treeningutest ja kõige selle tulemustest. See ei ole tüüpiline elulooraamat, kuigi seda läbivaks punaseks niidiks on Rafaeli karjäär alates sellest, kui ta alles hakkas tennist mängima. Alejandro Ciriza viib meid ehedale, üksikasjalikule, meelelahutuslikule ja üllatavale teekonnale tennise ja selle raamatu peategelaseks oleva tennisisti südamesse, tehes seda objektiivsusega, mis on jõu kohane vaid temasugusele läbi ja läbi professionaalile ja kallile kaasteelisele.

Toni Nadal

„Minu

vennapojal on komme – algselt süstisin selle temasse mina ja siis võttis ta selle üle – mitte viriseda, tulla iga päev väljakule heas tujus, leppida sellega, et kõik ei pruugi kohe laabuda, ja nii füüsilised kui vaimsed raskused välja kannatada. Minuga treenides soostus ta nõuetega, et alati tuleb väljakule tulla rõõmsa näoga, mitte reketit lõhkuda (sest see on märk allaandmisest), ettenähtust rohkem treenida, mitte kunagi kurta ja palli lüües iga kord kõik välja panna. Kuid eelkõige õppis ta arvestama ja leppima asjaoluga, et sellest hoolimata ei pruugi kõik hästi minna.“ (Toni Nadal)

22-kordne suure slämmi turniiri võitja Rafael Nadal on tennisemängija, kes on korduvalt inimvõimete piire nihutanud. Mõiste „Rafat tegema“ just seda tähendabki. Pealtnäha võib kõik tema vastu olla: ta tuleb pikalt vigastuspausilt, jääb mängus maailma esikümnesse kuuluva vastasega kohe alguses karmi kaotusseisu, aga siis juhtub midagi …

Spordiajakirjanik

Alejandro Ciriza, kes on aastaid Nadali mänge kajastanud, aitab Rafa mõistatust lahti seletada. Asi on tegelikult lihtne: kõige taga on oskus kuulata ja suutlikkus kannatada. See on raamat erakordsest sportlasest, kel jalad maas ja süda õiges kohas.