EESTI RAHVUSATLAS THE NATIONAL ATLAS OF ESTONIA
Koostaja / Compiler
Väljaandjad / Publishers
Taavi Pae
Toimetuskolleegium / Editorial board Anto Aasa, Rein Ahas, Raivo Aunap, Jaak Jaagus, Leida Lepik, Ülo Mander, Regio OÜ
Toimkond / Editorial team Merle Annov, Raivo Aunap, Kristel Kutsar, Tiina Kruup, Triin Laur,
Kartograaf / Cartographer Triin Laur
Kaanekujundus / Cover design Mait Luidalepp, Regio
Kujundus ja küljendus / Design and layout Mait Luidalepp, Regio, Brand Manual
Eesti keele korrektor / Estonian language corrector Hille Saluäär
Tõlge / Translation Trükk / Printed by Levitamine ja müük / Distribution and sale Regio OÜ
© Taavi
ISBN 978-9949-599-62-2
Rahvusatlase koostööpartnerid / Cooperation partners
Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Teekond Eesti rahvusatlase valmimiseni ei ole olnud kerge. Ligikaudu sajandi jooksul on püütud selle väljaandmiseni jõuda mitmel korral, kuid varem ei ole see siiski teostu nud. Praegu valminud rahvusatlas on riigi esindusteos, mis kirjeldab Eestis toimuvat nii ajalises kui ka ruumilises mõõtmes. Oma, nüüd juba ajalooliste kaartidega on sellesse paari sajandi jooksul panustanud paljud meie eelkäijad, rahvusatlase tarvis valminud uued kaardid iseloomustavad aga tänast Eestit ja näitavad meie praegust oskust teha kaarte. Atlase koostamisele on kaasa aidanud ka meie mäluasutused, mis kaarte säilitavad. Kaardid on suhteliselt hal vasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles jäänud vaid mõni eksemplar. Kindlasti pakub rahvusatlas ideid uuteks teemakaartideks või ka lihtsalt silmailu, sest Eesti kartograafia on põnev ja mitmekesine. Häid kaardielamusi Eesti esimese rahvusatlasega!
You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 his torical and contemporary maps along with fascinating explanations that help to give meaning to Estonian nature, culture and history. The journey towards the completion of the Estonian National Atlas has not been an easy one. For almost a century many attempts were made to publish it, but this was never accomplished. The current National Atlas is a representation of the country that describes what is happening in Estonia in both temporal and spatial dimensions. Many of our predecessors have contributed to this over the centuries with their now historical maps. The new maps created for the atlas characterise modern-day Estonia and showcase our current skills in creating maps. Our memory institutions which store maps have also contributed to the creation of the atlas. Maps are relatively hard media to preserve, and in the case of a number of the maps presented in the atlas, only a few copies remain. The atlas will certainly offer ideas for new topical maps or simply something nice to look at, since Estonian cartography is exciting and diverse. Enjoy the first National Atlas of Estonia!
SISUKORD ..............................................9 . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
ÜLDINE / GENERAL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
LOODUS / NATURE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145
ÜHISKOND / SOCIETY . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .209 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .221 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .235 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .249 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267
KULTUUR / CULTURE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 275 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .281 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .291 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 305 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .321 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327
AJALUGU / HISTORY . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .335 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 349 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .359
VARIA / MISCELLANEA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 379
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 405 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 412
. . . . . . . . . 415
9
SAATEKS Esimene eestikeelne atlas koostati 1859. aastal ning seejärel on Eestis ilmunud ligi 150 trükiteost, mille nimes on sõna „atlas“. Valdavalt on need olnud kooli- või teedeatlased. 1899. aastal Soomes ilmunud maailma esimese rahvusatlase eeskujul alustati 1930. aastatel Eesti rahvusatlase (kaardistiku) väljaandmise eeltöödega. 1936. aasta lõpus loodi Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde kartograafiakomisjon, mille esimees oli geograafiaprofessor August Tammekann. Tollal kavandati atlast, milles oleks 400 kaarti ja kartogrammi. 1938. aastal sõnastas A. Tammekann Eesti rahvusatlase eesmärgi: „See teos oleks üheks iseseisvas Eestis oma maa ja rahva uurimise alal tehtud teadusliku töö kokkuvõtlikuks väljendajaks ja tutvus tajaks …“. Valmis küll mitu kaarti, kuid trü kisena suudeti 1940. aastal välja anda vaid kõrgussuhete kaardilehe proovitrükk (vt lk 60). Nõukogude perioodil oli rahvusatlase koostamine lootusetu ettevõtmine.
The first atlas in Estonian was compiled in 1859. Since then, nearly 150 printed works with the word ‘atlas’ in their title have been published in Estonia. These have mainly been school or road atlases. In the 1930s, preparations began to publish an Estonian National Atlas (a collection of maps) inspired by the world’s first national atlas published in Finland in 1899. At the end of 1936 a cartography committee was established within the Estonian Naturalists’ Society, chaired by geography professor August Tammekann. At the time, an atlas that would contain 400 maps and charts was conceived. In 1938 A. Tammekann put the purpose of the Estonian National Atlas into words: “This work will be a summarised expression of and introduction to the scientific work conducted in an independent Estonia exploring our land and people...” Several maps were created, but only a sample of a map of height ratios was published (see page 60). The compilation of a national atlas was a hopeless endeavour during the Soviet era. continues on page 11
10
SAATE KS
1960. aastal tõstatas geograaf ja kartograafiaajaloolane Endel Varep Eesti teadusliku atlase koostamise ja välja andmise vajaduse. 1960. aastate teisel poolel tek kinud territoriaalplaneerimine arvukate teema kaartidega võimaldas seda ideed edasi arendada. Kokkuvõtva atlaseni toona siiski ei jõutud. Kogu Nõukogude perioodi ainsaks kõiki elualasid hõlmavaks karto graafiliseks tervikteoseks jäi kauaaegse Tartu Ülikooli kartograafia õppejõu Lev Vassiljevi koostatud ja 1979. aastal ilmu nud kooliatlas. Taasiseseisvunud Eestis on ilmunud mitu atlast, millel on ühel või teisel moel rahvus atlase tunnuseid. Eelkõige tuleb esile tõsta kirjastuse Avita „Eesti atlast“ (koostöös Tartu Ülikooli geo graafia osakonnaga, 1. trükk 2004). Lisaks on kogumik Eesti kaarte ilmunud Eesti Entsüklopeediakirjastuse „Suures maailma atlases“ (2005). Ka kaardifirma Regio välja antaval Eesti teedeatlasel on suur kultuuri ajalooline väärtus. Omalaadne kaardikogu on Maa-ameti geoportaal, mis pakub teavet nii ajaloolistest kaartidest kui ka hetke seisust meie maastikel. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati arutelusid atlase sisu üle. Mõttevahetuste käigus selgines idee, et Eesti rahvusatlas peab olema segu uutest ja vana dest kaartidest, ning lõppeesmärgina sõnas tati mõte, et atlas peab kajastama praegusaja Eesti professionaalse kartograafia seisu värskeima andmestikuga, samal ajal väär tustades meie eelkäijate tööd. Atlas on suu natud kõigile Eesti kultuuri-, aja- ja loodusloost huvitatuile ning on hea abivahend kodumaa tundmaõppimiseks. Ühtpidi on see teatmeteos, kus kartograafia areng on esitatud nii vanadel kui ka uutel kaartidel. Teistpidi on see aga riigi esindusteos, mis esitleb riiki kaardiliselt selle paljudest tah kudest. Kokku on atlases esitatud üle 30 nüüdisaegse ja umbes 450 ajaloolist kaarti. Viimati mainitud on digiteeritud ja arvutis mõõdukalt puhastatud. Kaardivärvide taas tamisel on lähtutud võimalikult originaalist ning kaartide puhastamisel piirdutud vaid olulisemate kahjustuste eemaldamisega. Eelkõige on atlases esitatud trükikaardid, mis on ilmunud nii üksikväljaannetena kui ka artiklite ja raamatute lisadena. Ent atlase eesmärk on näidata kartograafiat ka laiemalt. Nii näiteks on atlasesse koonda tud teavikuid, mille puhul kartograafiline
täpsus pole olnud peamine (nt lauamängud, pilt- ja postkaardid, kunstiteosed). Samal ajal ei leia me siit keskajal ja varauusajal ilmunud, peamiselt väljaspool Eestit tehtud kaarte, kus on kujutatud Läänemerd ja selle idarannikut. Samuti pole siinsesse valimikku kaasatud arvukaid linnaplaane. Eelmainituid on publitseerinud kartograaf Tõnu Raid. Siinse atlase kaardivalimikku ei kuulu ka arvukad käsitsi koostatud talu- ja mõisaplaanid, mille suurim kogu asub Eesti Rahvusarhiivis. Kartograafilist kujutusviisi kasutatakse palju ka näiteks arhitektuuris ja planeerimises, ka need teemad pole siinsesse atlasesse kaasatud. Paljud kaardisarjad saavad alguse 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest, kui Eesti ala kohta koostati peamiselt saksa keelseid kaarte. Siinkohal väärib aga mainimist tõsiasi, et atlases on taastrüki leidnud vanim puhteestikeelne kaart, mis pärineb aastast 1838 (Liivimaa kaart, lk 380). Enim atlases esitatud kaarte valmisid aga Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Nõukogude perioodil toimus kaartide koostamises selge taandareng ja seda kajastab ka siinse atlase kaardivalik. Kaarte ilmus vähe ja nende kujutusviisid olid sageli primitiivsed. Mitmed Nõukogude perioodi kaardid olid salajased või mõeldud kasutamiseks vaid ametialaselt. Kaartide salastamine pole siiski ainult nõukogudeaegne nähtus. Ka siinse atlase üks vanimad kaarte – Ludwig August Mellini 18. sajandi lõpus ilmunud atlas – oli teatud perioodil salajane, nagu ka mitmed suuremõõtkavalised Eesti Vabariigi topograafilised kaardid enne Teist maailmasõda. Kartograafiline aegrida või sari moodustus 36 teema puhul. Iga ajaloolise kaardi all on esitatud kaardi põhiandmed – kaardi nimi, ilmumisaasta, autor ja originaali mõõtkava. Mõõtkavaandmetesse tuleb siiski suhtuda teatava üldistusega. Teatavasti kehtib täpne mõõtkava sõltuvalt projektsioonist vaid kindlates punktides või joontel. Mõõtkava võib olla muutunud ka trükitehnilistel põh justel. Kaart võib näiteks olla joonistatud ühes mõõtkavas, kuid trükkimisel on kaardi suurust vähendatud. Kuigi paljud kaardid on siinses atlases mõõtkava tõttu üksikasjalikult loetama tud, on enamik neist nähtavad internetis. Kaartide arvutiekraanil vaatamiseks tuleb kaardi pealkiri või mõni muu tunnustekst
sisestada Eesti raamatukogude infosüsteemi ESTER (www.ester.ee) ja sealse kirje alt avaneb link kaardi digitaalsele kujutisele. Suurem osa kaarte asub Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ja Eesti Rahvusarhiivi kaardikogus. Mitmeid kaarte, eelkõige topograafiliste kaartide sarju, saab täpsemalt vaadata Maa-ameti kaardiserveris. Paljude kaartide puhul on originaalteoses arvukalt kaarte, atlasesse on neist valitud vaid üks näide, kuid kaarti tutvustavas tekstis on viidatud ka teose teistele kaartidele. Täieliku kaartide bibliograafilise kirje leiab atlase lõpust, kus arhiiveksemplaride puhul on lisatud ka arhiiviviide. Nimeregister aga pakub võimaluse saada ülevaate Eesti karto graafias tegutsenud inimeste ringist. Atlase oluliseks täienduseks on ka geograafi ja kartograafiaajaloolase Heino Mardiste koos tatud Eesti kartograafia ajaloo bibliograafia. Rahvusatlase koostamises on kaasa löönud ka paljud mäluasutused: Eesti Rahvusraamatukogus paikneb Eesti esinduslikuim trükikaartide kogu ning Eesti Rahvusarhiiv haldab suurimat käsikirjaliste kaartide kogu. Mõlemad mainitud asutused olid Eesti rahvusatlase koostööpartnerid.
Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium Tartus, 2019
11
FOR EWOR D
In 1960, geographer and cartography his torian Endel Varep raised the need for the compilation and publication of an Estonian scientific atlas. The territorial planning using numerous topical maps which emerged during the second half of the 1960s enabled this idea to be developed. However, a com prehensive atlas was not created at the time. A school atlas compiled by long-standing University of Tartu cartography lecturer Lev Vassiljev and published in 1979 was the only complete cartographic work encompassing all areas published during the Soviet era. Since the restoration of Estonia’s inde pendence, a number of atlases have been published which in one way or another have the characteristics of a national atlas. Above all others, Avita’s ‘Estonian atlas’ should be highlighted (published in cooperation with the Department of Geography at the University of Tartu; first edition in 2004). A collection of Estonian maps was also published in the ‘Great World Atlas’ (2005) by Estonian Encyclopaedia Publishing. The Estonian road atlas published by the map company Regio also has great cultural and historical value. The geoportal of the Land Board is a unique map collection which pro vides information about historical maps as well as the current state of our landscape. Preparations for the National Atlas began in 2014 in the Department of Geography at the University of Tartu when discussions began about the content of the atlas. This led to the idea that the Estonian National Atlas should be a mixture of old and new maps and that the ultimate purpose of the atlas should be to depict the current state of professional cartography in Estonia using the latest dataset, while also appreciating the work of predecessors. The atlas is designed for everyone interested in Estonian culture, history and nature. It is a useful resource for learning about the country. On the one hand, it is a reference book in which the evolution of cartography is presented via both old and new maps. On the other hand, it is a representational work of the country which highlights the many facets of Estonia through maps. In total, over 30 contempo rary and around 450 historical maps are pre sented in the atlas. The latter were digitised and cleaned up somewhat on computers. The restoration of the map colours was based on the originals as much as possible, with only the most important damage being removed during the cleaning.
The atlas presents mainly printed works that have been published as both individual pub lications and annexes to articles and books. However, the aim of the atlas is to display cartography in a broader context as well. For example, the atlas includes works where car tographic accuracy was not the main priority (e.g. board games, pictures, postcards and works of art). At the same time, there are no maps which were published during the Middle Ages or early modern period and mostly created outside of Estonia that depict the Baltic Sea and its eastern shoreline. City maps have not been included in the collec tion either. These have been published by the cartographer Tõnu Raid. Neither does the collection include hand-drawn farm or manor maps, the largest collection of which is to be found in the National Archives of Estonia. Cartographic imaging is also widely used, for example, in architecture and plan ning. These topics are not included in the atlas either. Many series of maps originate from the late 19th or early 20th centuries, when maps covering what is now Estonia were compiled mainly in German. However, it is worth mentioning here that republished in this atlas is the oldest map purely in Estonian, dating from 1838 (map of Livonia, p. 380). However, most maps presented in the atlas were produced during Estonia’s first period of independence. During the Soviet era there was a clear decline in the compilation of maps, which is also reflected in the selec tion of maps in this atlas. Few maps were published and their imagery was often prim itive. Several maps from the Soviet era were classified and intended solely for professional use. However, the classification of maps is not just a phenomenon of the Soviet era: one of the oldest maps in this atlas, that pub lished by Ludwig August Mellin at the end of the 18th century, was also confidential for a certain period, and there are several largescale topographical maps from the Republic of Estonia before World War II. A cartographic time series was created for 36 topics. Under each historical map, the main information about it is provided – its name, year of publication, author and original scale. However, the scale data should be treated with a degree of generalisation. As we know, the exact scale only applies to specific points or lines, depending on the projection. The scale may also have changed for technical
reasons. For example, the map might have been drawn to one scale but the size of the map may have been reduced during printing. Although many maps in this atlas are illeg ible in detail due to the scale, most of them can be viewed online. To view the maps on a computer screen, you must enter the map’s title or another identifier into the informa tion system of Estonian libraries, ESTER (www.ester.ee). The entry there will open up a digital image of the map. Most maps are available in the digital archives of the National Library of Estonia (DIGAR) and the map collection of the National Archives of Estonia. Several maps, in particular series of topographic maps, can be viewed in more detail on the map server of the Land Board. In the case of a number of maps, the orig inal work contains several different maps, only one of which was selected for the atlas. However, the text introducing the map also refers to the other maps forming part of the original. A complete bibliographic record of the maps can be found at the end of the atlas, where an archive index is also included for archived copies. The name registry offers an overview of the circle of people involved in Estonian cartography. An important addition to the atlas is the bibliography of the history of Estonian cartography compiled by geog rapher and cartography historian Heino Mardiste. Several memory institutions have also been involved in the creation of the National Atlas: the most representative collection of printed maps is located in the National Library of Estonia, while the National Archive of Estonia maintains the largest collection of manuscript maps. Both of these institutions were partners in the project to compile the Estonian National Atlas.
Taavi Pae and the editorial board of the National Atlas of Estonia Tartu, 2019
22
E ESTI PI I R
1919 1919 1919
Die Baltischen Länder. Balti riigid. Baltic States
C arl F lem m ingu (1 8 0 6 – 1 8 7 8 ) poolt Berliinis asutatud kaardikirjastus andis vä lja m itm e Euroopa piirkonna kaarte. S iinne Balti rii kide kaart pä lvib tä helepanu eelkõ ige Eesti– L ä ti piiri kujutam isega. K aardi tä pne koos tam isaeg pole teada, kuid ilm selt on selleks keeruline aeg I m aailm asõ ja jä rel (ehk 1 9 1 9 ). K una piirilepingud naab erriikidega puudu sid, aga kaardile oli vaja m idagi panna, siis on kartograaf Eesti ja L ä ti vahelise piiri puhul kä itunud üsna m eelevaldselt. V algast lä ä ne pool on piir suuresti tõ m m atud m ö ö da S alatsi jõ ge ja kogu P ä rnu– V alga raudtee on sellega joonistatud Eestile. V algast ida pool on seevastu Valga–Alūksne (Marienburg) raudtee m ä rgitud kogu ulatuses L ä tisse ja kaardi jä rgi kuuluks m eie lõ unanaab ritele ka Mõniste ja Hargla ümbrus. The m ap printing house in Berlin b elonging to C arl F lem m ing (1 8 0 6 – 1 8 7 8 ) pub lished m aps of a num b er of European regions. This m ap of the Baltic S tates is especially note w orthy due to its representation of the b or der b etw een Estonia and L atvia. The actual date of draw ing the m ap is unknow n, b ut it may be that it was made during the difficult tim es follow ing W orld W ar I , i. e. in 1 9 1 9 . As there w ere no b order agreem ents w ith our neighb ouring countries b ut there w as still a need to draw a m ap, the cartographer drew the EstonianL atvian b order quite arb itrar ily . To the north of V alga, the b order runs m ostly along the S alaca R iver, thus leaving the P ä rnu– V alga railw ay com pletely w ithin the territory of Estonia. To the east of V alga, however, the Valga–Alūksne (Marienburg) railw ay is entirely w ithin the territory of Latvia, as are the areas of Mõniste and Hargla.
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
23
ESTON IAN BOR DE R
2 . veeb ruaril 1 9 2 0 allkirjastatud Tartu rahulepingu juurde kuulus ka kaart ning piiri üldsõ naline kirjeldus. K aardi aluseks oli kolmeverstane topograafi line kaart ja riigipiir m ä rgiti m aha aastatel 1 9 2 0 – 1 9 2 3 . R ahulepingu kohaselt m ä ä rati Eesti ala ida pool Narva jõ ge koos Narva jõ e saartega ning m aarib a P ihkva jä rvest lõ unas kaheks aas taks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada ühtegi kindlustust. Need alad on kaardil toodud viirutusega. V enem aa om alt poolt kohustus kuni 1 . jaanuarini 1 9 2 2 pidam a neutraalsena Eesti piirialasid. P iiri kulgem ise m õ ttes jä i lahtiseks Eesti, L ä ti ja V enem aa piirikolm nurk K udepi üm b ruses, kuna piirilä b irä ä kim ised lä tlastega olid alles toim um as. Tartu rahulepingu teksti andsid trükisena vä lja m itu kirjastust ja selle juurde kuulus lihtsustatud piiriskeem .
1920 1920
1760
The Ta r t u P eace Treat y sig ned on 2 F eb ruary 1 9 2 0 w as accom panied b y a m ap and a general description of the b or der. The m ap w as b ased on a threeverst topographic m ap (1 : 1 2 6 , 0 0 0 ), and the b order w as m arked out phy sically from 1 9 2 0 – 1 9 2 3 . U nder the treaty , the territory of Estonia east of the Narva R iver plus the islands on the river and a strip of land south of L ake P skov w ere declared neutral for tw o years, and no fortifications were allowed to b e b uilt there. These areas are hatched on the m ap. R ussia also undertook to keep its areas adjacent to the Estonian b order neutral until 1 January 1 9 2 2 . The Estonian L atvianR ussian b order tripoint near K udepi (Kūdupe) was left open because border negotiations w ith the L atvians w ere ongoing. S everal pub lishing houses printed the Treaty of Tartu and a simplified map of the border accom pany ing it.
Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vaheline piir. Border between Estonian Democratic Republic and Russian Soviet Federative Socialist Republic
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1920
Eesti ja Venemaa piiri kaart.
1920
Border between Estonia and Russia
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
136
M U LLASTI K
1989
Eesti NSV mullastikukaart. Vello Voiman ja Igna Rooma.
1989
Soil map of Estonian SSR
Nõ ukogude perioodil tegeldi m ullastiku suu rem õ õ tkavalise kaardistam isega aktiivselt. S elle tö ö eesotsas oli R iiklik P rojekteerim ise I nstituut „Eesti P õ llum ajandusprojekt“ . Mitmekümneaastase töö tulemusena valm isid nii m ajandite m ullakaardid kui ka keskm isem õ õ tkavalised kaardid rajoonidele. 1 9 8 0 . aastate lõ pus generaliseerisid sellest lä htem aterjalist siin esitatud kaardi V ello V oim an (1 9 3 0 – 1 9 9 7 ) ja I gna R oom a (1 9 3 0 – 2 0 1 7 ). K una lä htem aterjal erines oluliselt kõ igist varasem atest m ullakaartidest, võ ib ö elda, et see kaart on tõ epä rasem . S uurim a erinevusena on kasvanud siinsel kaardil
1760
1780
1800
1820
1840
liigniiskete muldade osakaal. Metsamaade puhul on seda seotud nn teeefektiga. Nim elt on varasem ad kaardid suuresti tehtud m aas tikuvaatluste põ hjal teedelt, m is asuvad enam asti pinnam oeliselt kõ rgem al. Teine tä helepanuvä ä rne erinevus varasem atest kaartidest oli see, et paepealsete m uldade osatä htsus kujunes vä iksem aks esialgselt arvatust, sest kõ ik taim katte jä rgi hinnatud lookooslused ei asu ilm tingim ata paepeal sel m ullal. S eda kaarti on hiljem korduvalt üm b er joonistatud ja kasutatud m itm es teat m em aterjalis ja õ pikus.
1860
1880
1900
1910
1920
L argescale m apping of soils w as conducted during the S oviet era. I t w as led b y the National Agricultural D esign I nstitute or Eesti P õ llum ajandusprojekt. D oz ens of y ears of w ork resulted in soil m aps for collective and state farm s and m idscale m aps for dis tricts. I n the late 1 9 8 0 s, this source m aterial w as generalised into the m ap show n here b y V ello V oim an (1 9 3 0 – 1 9 9 7 ) and I gna R oom a (1930–2017). As the source material differed considerab ly from all earlier soil m aps, it can b e said that this m ap is m ore accurate. The biggest difference on this map is the higher proportion of w et soils. I n forest areas, this
1930
1940
1950
1960
1970
was the result of the so-called road effect: earlier m aps w ere m ade on the b asis of land scape ob servations from roads, b ut roads are usually on higher ground than the rest of the landscape. Another significant difference is that the share of lim estone rendz inas turned out to b e sm aller than show n on earlier m aps b ecause not all alvar ecosy stem s lie on rendz inas. This m ap w as later redraw n several tim es and used in m any reference b ooks and textb ooks.
1980
1990
2000
2010
2020
152
M ETSAN DUS
K aart on koostatud S aksa okupatsiooni aas tatel Eesti ala vä ljaparanduse organiseeri m iseks. Aluskaardina on kasutatud Eesti G eodeetide Ühingu poolt 1 9 3 9 . aastal vä lja antud Eesti valdade kaarti, plaanile on alla kirjutanud m aakorraldusvalitsuse juhataja R ichard Tiitso (1 8 8 6 – 1 9 5 2 ), kes oli ühingu esim ees aastail 1 9 2 6 – 1 9 3 6 . K aardi jä rgi oleks tulnud m etsastada suur hulk vä heviljakaid alasid, mis on esitatud kollasega. Metsasena nä hti nä iteks m eie m oreenkõ rgustikke, kus reljeefi mitmekesisus takistab maaharimist. S inisega on kaardil nä idatud sood ning pruu niga m etsad. K uigi kaardil esitatud plaani pole sihikindlalt kunagi ellu viidud, võ ib tõ deda, et paljuski on m etsam aa pindala suu renem ine pä rast I I m aailm asõ da toim unud just kollasega m ä rgitud alade arvelt.
194? 194?
This m ap w as m ade during the G erm an occupation to conduct detailed planning of the agricultural landscape. The m ap used as a b asis w as that of Estonian m unici palities issued b y the Estonian G eodetic S ociety in 1 9 3 9 . I t is signed b y R ichard Tiitso (1 8 8 6 – 1 9 5 2 ), the chairm an of the society from 1 9 2 6 – 1 9 3 6 and the head of the L and R eadjustm ent Authority . P ursuant to this m ap, m any lessfertile areas depicted in y el low should have b een forested. These inclu ded our m oraine uplands, w here the varied relief hinders tilling. Mires are depicted in b lue and forests in b row n.
Eesti metsastamise kaart. Afforestation of Estonia
1 9 7 4 . aastal ilm unud Eesti m etsi kä sitleva koguteose juurde kuulus suhteliselt suu rem õ õ tkavaline m etsasuse kaart. Ajastule om aselt puuduvad kaardil m itm ed karto graafilised tunnused, pole esitatud ei mõõtkava ega kaardivõ rgustikku. Om alaadne on kasutatud vä rvipalett, m is raskendab m etsasuse osakaalu visuaalset hindam ist. Territoriaalseks arvestusühikuks on siinsel kaardil m etskonnad. K aardi on koostanud Jüri Jagom ä gi (snd 1 9 4 3 ), kes oli nõ ukogude perioodil paljude kartograafi liste ettevõtmiste juures ning hiljem üks kartograafiaettevõ tte R egio asutajatest.
1760
1780
1800
1820
1840
This relatively largescale m ap of forests lacks the cartographic characteristics of the era: it does not include its scale or graticule. Also, the colour scale is unique and m akes visual assessm ent of the proportion of forests difficult. The territorial units of reference are forest districts. The m ap w as m ade b y Jüri Jagomägi (b. 1943). He took part in several cartographic ventures during the S oviet era and w as one of the founders of the R egio m ap pub lisher.
1860
1974
Eesti NSV metsasus. Jüri Jagomägi.
1974
Forest coverage in Estonian SSR
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
170
RAHVASTI K
1 9 2 5 . aastal ilm unud „S tatistiline alb um “ sisaldas terve rea rahvastikku kä sitlevaid kaarte. Mitmed neist on vaadeldavad kui huvitavad üksikkaardid, kuid alb um ile andis om a nä o just lehekülje kujundus, kus lisaks erinevates kujutusviisides kaartidele olid mitmekülgsed graafi kud ja diagramm id. S iin esitatud kaartidest võ iks tä hele panu pö ö rata nä iteks sam as adm inistra tiivüksuses sündinute osakaalule. Neid on enim saartel ja P etserim aal, m is tä hendas, et sealne eluolu oli palju arhailisem ja kon servatiivsem . S ageli kä idi just nendest piir kondadest kogum as m eie vanem at vaim u vara. R ahvatiheduse kaarti on aga huvitav võ rrelda August Tam m ekannu kaardiga, kus sam adele algandm etele tuginedes on kuju tusviis kartograafiliselt erinev.
The S tatistical Alb um from 1 9 2 5 included a num b er of population m aps. S everal can b e view ed as interesting individual m aps, b ut the alb um had its ow n characteristic design visib le on all pages: in addition to m aps using different methods of depiction, there were various charts on the pages. One of the m ost interesting m aps, show n here, is of the pro portion of people living and b orn in the sam e adm inistrative division. The percentage w as highest on the islands and in P etseri C ounty and m eant that life w as m ore archaic and conservative there. That is w hy older folklore w as often gathered there. Also, it is interest ing to com pare the population density m ap w ith the m ap of August Tam m ekann b ecause their source data are the sam e b ut the m eth ods of depiction are different.
1925 1925
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
Rahvaarv Eestis Population in Estonia
1990
2000
2010
2020
171
RAHVASTI K
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1925 1925
Sugu ja vanus, riikkondlus ja sĂźnnikoht. Sex and age, nationality and birthplace.
1925 1925
Rahvatihedus. Population density
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
194
HAR I DUS JA HAR I DUSASUTUSE D
1934
Kirjaoskamatute leving Eestis.
1934
Spread of illiteracy in Estonia
1 9 2 2 . aasta rahvaloenduse jä rgi oli Eestis kirjaoskam atuid 5 , 6 % . 1 9 3 4 . aasta rahva loenduse andm etel oskas lugeda ja kirjutada jub a 9 6 , 1 % elanikkonnast ning Eestit võ is sellega arvata tä ieliku kirjaoskusega m aade hulka. V aadates kirjaoskuse levikut regio naalset, torkab silm a P etserim aa ja Narva taguste valdade kasin kirjaoskus. Need piirkonnad olid TsaariV enem aa ajal kuu lunud P ihkva ning P eterb uri kub erm angu. K a P eipsiä ä rsed vanausuliste piirkonnad
1760
1780
1800
1820
1840
jä ä vad m uust Eestist m aha. Teatavat eri nevust võ ib tä heldada ka L õ una ja P õ hja Eesti vahel. K aardi alusena on kasutatud jä llegi August Tam m ekannu koostam a hakatud Eesti rahvusatlase aluskaarti. Kartograafiliselt on tähelepanuväärne andm estiku interpoleerim ine, m ille tulem u sena on sam a kirjaoskusega alad piiritletud sam ajoontega.
1860
1880
1900
1910
1920
The census of 1 9 2 2 indicated that 5 . 6 % of people in Estonia w ere illiterate. According to the census of 1 9 3 4 , 9 6 . 1 % of the popu lation w ere ab le to read and w rite. Thus, Estonia could b e listed am ong fully lite rate countries. C onsidering literacy rate b y region, it em erges that P etseri C ounty and the m unicipalities b ey ond Narva struggled the m ost w ith literacy . These areas had b een part of the P skov and S t P etersb urg P rovince of Tsarist R ussia. Also, the areas of Old
1930
1940
1950
1960
1970
Believers on the shores of L ake P eipus lagged b ehind the rest of Estonia. There is a slight difference between the north and south as w ell. F rom a cartographic perspective, it is interesting that the data is interpolated, and areas w ith the sam e literacy rate are delim i ted w ith isolines.
1980
1990
2000
2010
2020
195
HAR I DUS JA HAR I DUSASUTUSE D
1928
Põllumajanduslikkude kutsekoolide võrk (1. jaan. 1927. a.).
1928
Network of agricultural schools (1st January 1927)
Enne I I m aailm asõ da elas enam ik Eesti rahvastikust m aal ja tegeles põ llum ajandu sega. Noores vab ariigis peeti tä htsaks põ llu m ajanduslikku haridust ja seetõ ttu kujunes vä lja suhteliselt tihe põ llum ajanduskoolide võ rgustik. Taludest pä rit tütarlastele olid aga m õ eldud kodum ajanduskoolid. Enne I I m aailm asõ da tö ö tas Eestis arvukalt vä ike seid põ llutö ö koole, m is pä rast sõ da liideti kokku suurem ateks. K aardil on siiski ä ra tuntavad paljud nõ ukogude perioodil suur teks põ llum ajanduslikeks kutseasutusteks kujunenud koolid (V oltveti/ Tihem etsa, Kuremaa, Helme, Jäneda), mis nüüdseks on küll suletud. Neist enam iku ajalugu ulatub 1 9 2 0 . aastatesse, kui m õ nes võ õ randatud m õ isahoones alustati eestlaste põ llum ajan duslikku harim ist.
1979 1979
Haridusteema kujutamine Lev Vassiljevi (1 9 2 0 – 2 0 0 9 ) koostatud ja 1 9 7 9 . aastal ilm u nud Eesti NS V atlases põ hines taustainfona õ pilaste arvul üldhariduslikes koolides 1 0 0 0 elaniku kohta. Arvutus on tehtud aga m aa konna tasem el, m is on vä heinform atiivne. Nä idatud on veel koolide arv ja tüüb id ning õ pilaste arv vastavas asulas. Eraldi on m ä r gitud kutsehariduskoolid, m is aga ei hõ lm a keskeriõ ppeasutusi. V iim ased on spetsiali seerum ise jä rgi kujutatud koos kõ rgkooli dega eraldi kaardil. V ä idetavalt ei tohtinud tä psem aid hariduskaarte esitada põ hjusel, et iga koolim aja kelder oli arvel ka varjendina ja see oli jub a strateegiline inform atsioon, m ida ei tohtinud vab alt levitada.
1760
1780
1800
1820
1840
Before W orld W ar I I , m ost of the population lived in rural areas and w ere engaged in agriculture. The y oung R epub lic of Estonia considered agricultural education as very im portant, and the netw ork of agricultural schools b ecam e rather dense. F or farm girls, there w ere hom e econom ics schools. S m all agricultural schools w ere m erged into lar ger ones after the war. Many large Sovietera schools can already b e seen on this m ap: Voltveti (Tihemetsa), Kuremaa, Helme and Jäneda. Many of them have since closed. Most of the schools date back to the 1920s, w hen som e expropriated m anors found use as agricultural schools for Estonians.
Haridus. Education
This education m ap prepared b y L ev V assiljev (1 9 2 0 – 2 0 0 9 ) w as pub lished in Atlas of Estonian S S R (1 9 7 9 ) and w as b ased on the num b er of generaleducation pupils per 1000 people. However, the numbers are given at the county level, thus m aking them less inform ative. The m ap also indicates the num b er of schools and their ty pes in each place. V ocational schools are also seen on the m ap, b ut they do not include secondary vocational schools. The latter are depicted on a separate m ap, w ith higher education ins titutions. R um our has it that m ore accurate education m aps could not b e m ade b ecause the b asem ents of all schoolhouses w ere designated b om b shelters, i. e. their location was classified as strategic information not for pub lic use.
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
204
PÕLLU MAJAN DUS
1934 1934
1760
E.S.Ü. seemnekasvatajate ja seemnemüügi kohtade kaart. Seed growers and sellers of Estonian Seed Crop Cooperative
1780
1800
1820
1840
Eesti S eem nevilja Ühisus oli aastatel 1 9 1 9 – 1 9 4 0 Tallinnas tegutsenud seem ne kasvatuse ja kaub anduse organisatsioon, m illel olid osakonnad m itm es Eesti linnas. Osakondade juures tegutsesid viljapuhastus ja viljasorteerim isjaam ad ning kauplused. S iinsel kaardil ongi m ä rgitud nii ühisuse osakonnad kui ka seem nem üügi kohad ja seem nete kasvatajad. Ühisuse esim eheks valiti 1920. aastal Mihkel Pill (1884–1951), kelle eestvõ ttel kohandati aretustö ö ks Jõ geva m õ is, nüüdne Eesti taim ekasvatuse instituut. K aardi tagaküljel on toodud kir jastusühisuse „Agronom “ raam atute nim es tik, m istõ ttu võ ib seda kaarti vaadelda kui reklaam trükist.
1860
1880
1900
1910
1920
The Estonian S eed C rop C ooperative (Eesti S eem nevilja Ühisus) w as a seedgrow ing and selling organisation active in Tallinn from 1 9 1 9 – 1 9 4 0 . I t had b ranches in sev eral other tow ns. The b ranches operated w innow ing and sorting stations and stores. This m ap show s the b ranches of the cooper ative, the places w here seeds w ere sold and seed growers. Mihkel Pill (1884–1951) was elected chairm an of the cooperative in 1 9 2 0 . He arranged the Jõgeva manor to be made suitab le for b reeding. Today it is hom e to the Estonian C rop R esearch I nstitute. Overleaf is a list of b ooks pub lished b y the Agronom P rinting C ooperative. As such, the m ap also constituted advertising m aterial.
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
205
PÕLLU MAJAN DUS
1928
Põllumajanduse üldvaldkonnad.
1928
General regions of agriculture
Tulenevalt nii looduslikest tingim ustest kui ka regionaalsetest traditsioonidest ei ole põ llum ajanduslik tootm ine Eesti eri piirkon dades olnud sarnane. Eesti põ llum ajanduse statistilises alb um is on terve rida kaarte, kus nä idatakse eri taim e ja loom aliikide osa kaalu piirkonna kogutoodangust (2 0 kaarti). Neid sünteesides on selgitatud põ llum ajan duse üldvaldkonnad, eristades taim ekasva tuse ja loom apidam ise eriliike. Nii selgub , et peale piim akarjanduse oli P õ hjaEestis levinud peam iselt hob usekasvatus ning L õ unaEestis pigem seakasvatus. L ä ä ne Eestis lisandus eelnevatele veel lam b akasva tus. Taim ekasvatuse osas eristus selgem ini teraviljale ja kartulile spetsialiseerunud P õ hjaEesti. L õ unaEestis oli tüüpilisem aks nä iteks linakasvatus. K aarti eristab teistest see, et traditsiooniliste vä rvide asem el on eri vä ä rtusi kujutatud m ustriga, m is tolleaegse tehnilise tasem e juures oli paras vä ljakutse. D ue to natural conditions and regional traditions, agricultural production has not b een sim ilar in all regions of Estonia. The S tatistical Alb um on Estonian Agriculture includes several m aps show ing the share of various plant and anim al species in the gross output of regions (2 0 m aps). Their sy nthesis has provided the key lines of activity w ithin cropping and anim al husb andry . Thus it can b e seen that in addition to dairy farm ing, the second m ost popular sector is horseb reed ing in North Estonia, pigfarm ing in S outh Estonia and sheepfarm ing in W est Estonia. As for crops, North Estonia specialised in cereals and the potato and S outh Estonia in flax. The map differs from others in that instead of the traditional colours, the different values are depicted b y patterns, w hich w as a challenge, considering the technical possib ilities at the tim e.
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
216
RAU DTE E D
1928
Eesti raudteede kaart.
1928
Railway map of Estonia
R iigi R audteevalitsuse vä ljaandena ilm usid vahem ikus 1 9 2 4 – 1 9 3 0 m aanteede inspek tori ja vanem inseneri V assili Nem irovitš D antš enko (1 8 8 7 – 1 9 7 0 ) koostatud suhteli selt suures m õ õ tkavas kaardid, m is nä itasid lisaks olem asolevatele ka ehitatavaid ja pla neeritavaid raudteid. Enam iku ehitam iseni siiski kunagi ei jõ utud. P ä rnust algavast laiarö ö pm elisest raudteest, m is oleks lä b i nud V iljandi ja Tartu ning lõ ppenud P etseris,
1760
1780
1800
1820
1840
ehitati valm is vaid viim ati m ainitud linnade vaheline osa (avati liikluseks 1 9 3 1 . aastal). K itsarö ö pm elistest raudteedest valm is vaid R apla– V irtsu. P laanitav Ab ja– Tõ rva raudtee oleks kaotanud vajaduse kasutada L ä ti terri toorium i P ä rnu ja V alga vahel liiklem iseks. L ä b ides naab erriiki, sõ ideti P ä rnust sageli sedam oodi ka Tartu.
1860
1880
1900
1910
1920
F rom 1 9 2 4 – 1 9 3 0 , the National R ailw ay s Authority pub lished rather largescale m aps m ade b y road inspector and chief engineer V asily Nem irovitš D antš enko (1 8 8 7 – 1 9 7 0 ). I n addition to existing railw ay s, these also depicted railw ay s under construction or in the planning stage. Most of the latter w ere never b uilt. Of the w idegauge railw ay starting from P ä rnu that w as planned to go through V iljandi and Tartu and end in
1930
1940
1950
1960
1970
P etseri, only the Tartu– P etseri section w as b uilt, opening in 1 9 3 1 . Of narrow gauge railw ay s, only the R apla– V irtsu section w as b uilt. The planned Ab ja– Tõ rva railw ay w ould have elim inated the need to use L atvian railw ay s to travel b etw een P ä rnu and V alga. L atvian railw ay s w ere also often used to travel from P ä rnu to Tartu.
1980
1990
2000
2010
2020
217
RAU DTE E D
1934 1934
Eesti raudteede kaart. Railway map of Estonia
1 9 3 0 . aastatel kandis korralike raudtee kaartide eest hoolt 1 9 2 6 . aastal loodud Raudteelaste Hoolekande Ühing. Lisaks ilm us kahe m aailm asõ ja vahel Eestis vä ga palju am etlikke reisirongide sõ iduplaane, m ille lisas oli kaart võ i raudteede skeem . Need kaks sarnase kujundusega kaarti ilm u sid aastase vahega. Mõlema trükise äärtel on arvukalt reklaam e, st m õ eldud olid need kaardid nii inform atsiooni kui ka reklaam i kandjana. K aartide suurim erinevus on jõ ge devõ rgu kujutam ine. K ui 1 9 3 4 . aasta kaar dil on toodud kõ ik Eesti suurem ad jõ ed, siis 1 9 3 5 . aasta kaardil on vaid Em ajõ gi ja Narva jõ gi ning kum m alisel kom b el ka V õ rtsjä rve lä ä nekaldal suub uv jõ gi (ilm selt on m õ el dud Õ hnet). S iinsetel kaartidel kirjeldatud raudteevõ rgustik toim is suuresti ka pä rast I I m aailm asõ da kuni 1 9 7 0 . aastate alguseni, kui tegevuse lõ petas enam ik kitsarö ö pm elis test raudteelõ ikudest. I n the 1 9 3 0 s, the pub lication of highqual ity m aps w as taken care of b y the R ailw ay W orkers’ W elfare Association, founded in 1926. In addition, many official timetables w ere pub lished for passenger trains b etw een the w orld w ars, w ith a railw ay m ap or sche m atics attached. These tw o m aps of sim ilar design w ere pub lished a y ear apart. Both w ere fram ed w ith a large num b er of adver tisem ents and w ere thus m eant to b e b oth reference and advertising m aterials. The biggest difference between the two is the netw ork of rivers. W hile the m ap from 1 9 3 4 depicts all of the larger rivers in Estonia, the m ap from 1 9 3 5 only show s the Em ajõ gi and Narva rivers, plus a river reaching L ake V õ rtsjä rv in the w est (prob ab ly the Õ hne River). Most of the railway network shown on these m aps rem ained in operation after W orld W ar I I , until the early 1 9 7 0 s, w hen the m ajority of narrow gauge railw ay s w ere taken out of use.
1935/36 1935/36
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
Eesti raudteede kaart. Railway map of Estonia
1990
2000
2010
2020
278
E ESTI KE E L
1955 1955
Kartulid. Potatoes
Andrus S aareste jä tkas Eesti m urrete uurim ist pä rast I I m aailm asõ da R ootsis. U ppsala ülikooli arhiivis leidub um b kaudu 2 0 0 0 kä sikirjalist kaarti, m illest m itm ed trükiti „V ä ikeses Eesti m urdeatlases“ (1 9 5 5 ). On vä idetud, et A. S aarestel oli U ppsalas kergem om a uurim usi teha, kuna sinna oli koondunud suur hulk Eesti erinevaid paiku esindavast intelligentsist. Teatavate m ur desõ nade tä psustam iseks piisas tal vaid vastavast kihelkonnast pä rit inim ese üles otsimisest. Metoodiliselt sarnaneb atlase kaartide ülesehitus 1 9 3 8 – 1 9 4 1 ilm unud m urdeatlase kaartidega. K a joonistajatena on m ä rgitud sam ad inim esed, kes küll tege likkuses olid jä ä nud kodum aale. S am al ajal on kaardipõ hja parem asse nurka lisandunud
1760
1780
1800
1820
1840
veel üks allkiri, ilm selt R ichard/ R iks Norvel (1 9 2 6 – 2 0 0 0 ). Osal kaartidest on joonista jana m ä rgitud (küll stiliseeritult) AR . S elle taga võ iks nä ha V ä lisEesti ühiskonnate gelast, ajakirjanikku, sotsioloogi ja kunsti kollektsionä ä ri Alur R einarsit (1 9 3 2 – 2 0 1 0 ). Eelnim etatud inim esi on kõ iki vä ikese m ur deatlase sissejuhatuses tä natud. S iin esita tud “ kartuli“ kaardil joonistub selgem ini vä lja erisus L ä ä neEesti ja saarte (tuhvlid) ning muu Eesti vahel (kartulid). Mõlemad sõ nad on laenatud saksa keelest, kuid sõ na eri otstest (Kartoffel).
1860
1880
1900
1910
1920
After W orld W ar I I Andrus S aareste contin ued study ing Estonian dialects, this tim e in S w eden. The U ppsala U niversity Archives have around 2 0 0 0 handdraw n m aps, sev eral of w hich w ere included in the “ S m all Estonian D ialect Atlas” of 1 9 5 5 . I t has b een said that it w as easier for A. S aareste to carry out research in U ppsala b ecause num erous representatives of the Estonian intelligent sia from various places gathered there. He sim ply needed to contact the person from the respective parish to find out the word they used. I n term s of m ethodology , the struc ture of the atlas m aps is sim ilar to that of the dialect atlas m aps of 1 9 3 8 – 1 9 4 1 . C redit for the draw ing w ork w as given to the sam e people, although they rem ained in Estonia.
1930
1940
1950
1960
1970
But there is also a new signature on the b ase m ap: prob ab ly that of R ichard/ R iks Norvel (1 9 2 6 – 2 0 0 0 ). S om e m aps have a sty lised signature reading ‘ AR ’ . This could b elong to Alur Reinars (1932–2010), a public figure in Estonian expatriate circles w ho w as also a journalist, a sociologist and an art collector. All of them are m entioned in the introduc tion to the S m all Estonian D ialect Atlas and thanked for their contrib ution. The m ap for “ kartulid” (potatos) show s a clear distinc tion b etw een the w estern Estonian islands (tuhvlid) and the rest of Estonia (kartulid) for ‘ potatoes’ . Both are b orrow ed from the German Kartoffel, but from different halves of the w ord.
1980
1990
2000
2010
2020
279
E ESTI KE E L
1928
Õ ja Ö vahepiir Saaremaal. Theodor Kaljo.
1928
Boundary between vowels õ and ö on Saaremaa island
Hiiumaa juurtega, aga Saaremaal üles kasvanud Theodor K aljo (1 9 0 0 – 1 9 4 1 ) pühendus om a m agistritö ö s ühele Eesti m urdegeo graafia huvitavamale iseärasusele – ö ja õ hä ä lduse piirile I daS aarem aal. K asutades detailseid (talude tasem el) vä litö ö andm eid, selgitas ta vä lja nende hä ä likute piiriala, m is lä b is P ö ide kihelkonda. K uigi tö ö valm is jub a 1 9 2 8 . aastal ja leidis ka pub litseerim ist (aja kirjas Eesti K eel), olid tö ö retsensendid eel kõ ige teoreetilise osa suhtes kriitilised ning m agistrikraadi sai T. K aljo alles 1 9 3 4 . aastal. Edaspidi tö ö tas ta P aides kooliõ petajana ja hukkus 1 9 4 1 . aasta 1 1 . augustil punavä gede õ hurünnakus. K aardi ülanurgas on ülevaate kaardil kujutatud õ hä ä liku rä ä kim ise ala kogu S aarem aal tum eda ruudulise alana. Samasugusena oleks võinud kujutada Muhu saart, sest ka sealsetele inim estele pole õ hä ä ldam ine võ õ ras. Theodor K aljo (1 9 0 0 – 1 9 4 1 ), w ho w as b orn on the island of Hiiumaa but raised on neighbouring Saaremaa, wrote his Master’s thesis ab out one of the m ost interesting phenom ena in Estonian dialect geography : the b ound ary b etw een Ö and Õ in eastern S aarem aa. On the basis of detailed fieldwork data (at the farm level), he identified the b ound ary of these tw o vow el sounds as running through P ö ide P arish. Although his paper w as com pleted b y 1 9 2 8 and w as pub lished in the Estonian L anguage m agaz ine, review ers of the w ork w ere critical prim arily of the theoretical part, and he only ob tained his Master’s degree in 1934. After that, T. Kaljo w orked as a school teacher in P aide b efore b eing killed in a R ed Arm y air raid on 1 1 August 1 9 4 1 . I n the top lefthand corner of the m ap is a general m ap of S aarem aa w ith a dark chequered area w here Õ is used. He could also have shaded in the island of Muhu, since people there likewise used Õ.
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2020
Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Tõsisemate teemakaartide kõrval leiab atlasest ka kaardid kama ja verivorsti levikust Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnikohtadega ja ühissaunade paiknemise kaardi 1967. aastast. Eesti rahvusatlas on sündinud Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös. Ajalooliste kaartide eest oleme aga tänulikud meie eelkäijatele möödunud sajanditest. Rahvusatlas võiks olla olemas igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Põnevat ja mitmekesist Eesti kartograafiat tutvustades on see teos hea teejuht kaartide imelisse maailma. Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100. aastapäevale.
You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 historical and contemporary maps, along with fascinating explanations that help give meaning to Estonian nature, culture and history. The atlas opens with a map of Estonia featuring the signature of General Johan Laidoner. This map marks the birth of the Republic of Estonia and was used to show the location and borders of the young republic to the world in 1920. Next to traditional thematic maps, the atlas also presents several intriguing maps from the history of Estonian cartography. The National Atlas of Estonia was born out of cooperation between geographers from the University of Tartu and map makers from Regio. For historical maps we are grateful to our predecessors from earlier centuries. The National Atlas of Estonia is dedicated to the 100th anniversary of the national university of Estonia and the founding of the study of Estonian language geography.
ISBN 978-9949-599-62-2
9
789949
599622