Mai-Agate V채ljataga Kreet Rosin
IGA SINU TUNNE LOOB SIND ENNAST Raamat, mis v천ib aidata sul vabaneda emotsionaalsetest ja f체체silistest vaevustest
Mai-Agate Väljataga ja Kreet Rosin IGA SINU TUNNE LOOB SIND ENNAST Mekaks OÜ Tallinn 2011 www.teadlikareng.com © Mai-Agate Väljataga ja Kreet Rosin 2011 © Mekaks OÜ 2011 1.trükk Küljendaja: Helen Kokk Kaanekujundus: Mario Polusk Keeletoimetus: Annika Poldre Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda ISBN: 978-9949-9206-0-0 Raamatus sisalduv teave on mõeldud lugeja harimiseks ega ole mingilgi määral ette nähtud personaalse meditsiinilise nõuande andmiseks. Meditsiinilist nõuannet saab ainult kvalifitseeritud meditsiinitöötajalt. Raamatu autorid ja kirjastaja ei vastuta mitte mingil viisil selles raamatus toodud materjali väärkasutamise eest.
Sisukord Proloog Kreet Rosin
5
Kanaldus: Mai-Agate
9
Sissejuhatus
13
1. vestlus Viis elementi
17
2. vestlus DNA, mõtlemiselt üle tunnetamisele, kae, viies dimensioon
41
3. vestlus Silmad, kõrvad, nina ja universumi geomeetria
65
4. vestlus Hambad, juuksed, kael, käbinääre, selgeltnägemise harjutus
83
Iga sinu tunne loob sind ennast
5. vestlus Kõri, rinnavähk, kilpnääre, astma, herpes
107
6. vestlus Vererõhk, muretsemine, vana paradigma lõhkumine, 123 armumisetunne, südame hääle kuulamise harjutus 7. vestlus Üleminekuea vaevused, emakas, eesnääre, AIDS
145
8. vestlus Ishias, põlved, kannakõõlus, puusaliiges, vitiliigo, tselluliit
165
9. vestlus Selg, 26 sekundi harjutus
183
10. vestlus Raseduse katkemine, DNA, teadlikkus, depressioon, palavik, parkinsonitõbi
201
11. vestlus Sinikad, mõtlemine ja mõtisklemine, konnasilmad, soolatüükad, jalaseen
219
12. vestlus Multiplex sclerosis, skisofreenia, leukeemia, anoreksia, liigsöömine
231
13. vestlus Viies dimensioon, randmevalu, liigne higistamine, energiad kanalites
245
Harjutused ja tehnikad
261
Lõppsõna 265 Register
4
267
Sissejuhatus Tunded on nagu liblikad, keda me ei pruugi mõnikord tähelegi panna, kuid kelle tiivalöögist võib tekkida hävitav tsunaami. Meist enamikku on lapsepõlves õpetatud olema hea laps, kellest hiljem kasvab hea inimene. Vana paradigma kohaselt on hea laps selline, kes ei näita välja oma emotsioone, ei väljenda ennast ning teeb, mis kästi või mida temalt oodatakse. Tihtipeale on head lapsed sedavõrd tugevalt omaks võtnud oma vanemate arusaamad, et jätkavad täiskasvanuna hea inimese mängimist, st ei näita välja oma emotsioone, ei väljenda ennast ning teevad nii, nagu eeldatakse. Ja ei pane tähele seda, mida üritab neile öelda nende süda ja mil-
Iga sinu tunne loob sind ennast
lised on nende tunded, kuna neid on õpetatud juhinduma loogikast, mitte südamest. Ja kui keegi märkabki mõnda negatiivset tunnet, siis püütakse see koheselt alla suruda, kuna hea laps väljendab ju ainult positiivseid tundeid. Kuid tunnete pikaajalisel allasurumisel ja nendega mittetegelemisel võivad olla kurvad tagajärjed. Tagajärjed avalduvad kas emotsionaalsete või füüsiliste vaevustena. Tasub mõelda, kas tavaarusaama järgi hea laps või hea inimene on ikka hea selle sõna tõelises tähenduses. Kas teen vana paradigma kohaselt hea olles äkki hoopis halba? Sest, kui ma surun alla oma tundeid ega väljenda ennast, siis tekitan energiblokeeringuid. Kuid energia peab saama vabalt voolata. Kui aga minus on energia liikumine takistatud, siis olen tasakaalust väljas ning iseenda tasakaalust väljasolemisega mõjutan kogu maailma seisundit. Tegelikult ei ole häid ega halbu inimesi, on vaid teadlikumad ja vähemteadlikumad inimesed. Kui oled piisavalt teadlik, siis toimid, mõtled ja räägid osapoolte kõrgeimaks hüvanguks. Sel juhul jälgid rattaga sõites, et sa tigusid laiaks ei litsu ja vihmausse pooleks ei sõida. Sel juhul ei kritiseeri sa ennast ega teisi. Sel juhul mõistad, et igal inimesel on oma tõde, mis kehtib tema reaalsuses. Sel juhul tead, et muretsemine tähendab palvetamist asjade pärast, mida sa ei taha või vihkad. Sel juhul julged oma tundeid märgata ning neid konstruktiivsel moel väljendada. Sel juhul omandad vajalikud teadmised ja oskused negatiivsetena näivate tunnete ümbertegemiseks. Seda käesolev raamat õpetabki – tundeid märkama ning neid vajadusel ümber tegema. Raamatus vestlevad Mai-Agate Väljataga ja Kreet Rosin. MaiAgate Väljataga on selgeltnägija ja ravitseja, kes näeb ja tunnetab inimese energiavälja, kust saab vajaliku informatsiooni. Ta on viimastel aastatel tegutsenud regressiooniterapaeudina ning aidanud tuhandeid inimesi. Kreet Rosin on mõtteväljaravi ja tulevikuteraapia terapeut, kes lisaks majandusalasele kõrgharidusele on õppinud
14
Iga sinu tunne loob sind ennast
ka holistilist teraapiat ning täiendanud end erinevate teraapiate alal Inglismaal. Kreet kasutab oma klientide abistamiseks tunnetusest lähtuvat kombinatsiooni mitmest erinevast tehnikast, et tulemus oleks võimalikult tõhus. Mai-Agatet peab Kreet üheks oma kõige olulisemaks õpetajaks ja armsaks hingesugulaseks, kellega koos on mitmes eksistentsis eluõppetunde omandatud. Vestlustes on küsija samastanud end inimesega, kes nende teemadega veel väga kursis ei ole. Kreet on küsimused esitanud nii, nagu ei teaks ta asjast suurt midagi, et tuua vajalik informatsioon lugejateni võimalikult lihtsal ja selgel viisil. Kokku on vestlusi 13. Number 13, justnagu liblikaski, sümboliseerib muutumist, millegi vana lõppu ja uue algust. Ehk aitavad need sümbolid sul teha lõpp sind enam mitte teenivatele tunnetele ning teha algust millegi meeldivamaga. Raamatus on käsitletud erinevaid tundeid ja vaevusi, mida ei ole pandud ühtegi süsteemi. Need on toodud sellises järjekorras, nagu nad vestluste käigus tulid, kui vestluspartnerid olid alfa-tasandil infoväljaga teadlikult ühenduses ning lubasid vajalikul informatsioonil lihtsalt tulla. Mõni teema kordub vestlustes, kuid need on jäetud sisse eeldusel, et kui mingi teema kerkis üles korduvalt, ju siis oli see antud kontekstis vajalik informatsioon. Raamatu lõpus on toodud märksõnade register, mille abil leiad kiirelt üles sind huvitavad teemad. Käesolevat teost lugedes tasub meeles pidada seda, et tõsiste haigusnähtude puhul tuleks pöörduda vastava eriala meditsiinitöötaja poole ning samal ajal toetava abivahendina kasutada tunnetega tegelemist. Samuti tasub silmas pidada, et toodud seosed tunnete ja füüsiliste vaevuste vahel on vaid üldised suunised. Kuna iga inimene on ainulaadne kombinatsioon tunnetest ja kogemustest, siis täpse vastuse mingi füüsilise vaevuse põhjuse kohta saab siiski vaid konkreetse inimese konkreetsele vaevusele keskendudes. Kui oled juba ise tunnetamise alal meister, siis on sul lihtne leida vaevust
15
Iga sinu tunne loob sind ennast
põhjustav tunne ning see ümber teha. Kui aga oled tunnetamises alles õpipoisi rollis, siis võid alati abi küsida. Head lugemist ja tunnetamist soovides, Mai-Agate Väljataga ja Kreet Rosin
16
6.vestlus Vererõhk, muretsemine, vana paradigma lõhkumine, armumisetunne, südame hääle kuulamise harjutus Kreet: Täna alustame südame piirkonnaga. Mai-Agate: Jah. Südames on kaks energiat. Üks on elurõõm ja teine on muretsemine. Muretsemise kohta võiksin öelda sellise lause:
„Muretsemine on palvetamine selle eest, mida sa ei taha.“
Ja siis sa saad selle kohe.
Iga sinu tunne loob sind ennast
K: Ja peab paika ütlemine: „Ta muretseb end surnuks“. Sest on täiesti reaalselt võimalik end surnuks muretseda. M: Jah, inimesed ju muretsevadki ennast surnuks. Infarktid ja muud haigused on muretsemise tagajärg. Hästi oleks siis, kui nad muretseksid ja räägiksid oma mure välja. Aga levinud on mõtteviis: „Mis ma ikka teisi koorman. Mis mõtet sellel rääkimisel ikka on.“ Siis nad suruvad selle tunde eneses alla, ei lase energial liikuda. Oh, olen sellest nii palju rääkinud, et meile on õpetatud, mida kõike mees ei tohi teha: kaevelda, viriseda, hädaldada jne. Aga südameinfarkti tohib küll saada? K: Kas infarkt on puhtalt muretsemise tagajärg? M: Muretsemine on energia, mis aeglustab vereringe liikumist. Kõik, mis on aeglasema liikumisega, tekitab sadestusi. Vereringel meie organismis peab olema õige liikumiskiirus. Aga veri liigub õige kiirusega siis, kui energiad meie kehas liiguvad õige kiirusega. Kui muretseme, siis aeglustame energiate liikumist. Kui aeglustame jõe voolu liikumist allapoole normaalset kiirust, siis tekib sadestus. Südames on täpselt samamoodi – tekib sadestus. Peened veresooned täituvad ainevahetusjääkidega, sooladega, ning muutuvad läbipaistvateks klaaspulkadeks. Kujuta nüüd ette, kui südamelihas ei saa piisaval hulgal hapnikku vere kaudu, kuna veri ei liigu piisavalt kiiresti ning on ka energeetiliselt väiksema toonusega. Kui energia liikumine on aeglustunud, siis tulemuseks on mingi südame patoloogia. Nii et oluline on mitte muretseda ning tunda elust rõõmu. K: Ja kui märkad, et muretsed? M: Siis ütled endale: „Stopp“, ja lõpetad muretsemise. Ühesõnaga, lõpetad palvetamise selle eest, mida sa ei taha. K: Need emad, kes oma laste pärast muretsevad, on arvamusel, et oma lapse pärast muretsemine on loomulik ja iseenesestmõistetav. M: Sellega nad palvetavad selle eest, et nende lapsel läheks kehvasti. 124
Iga sinu tunne loob sind ennast
K: Kui ema märkab oma muretsemist, siis on tal ju mitmeid võimalusi, mida selle asemel teha. Näiteks, kujustada lapse ümber valge valgusega täidetud kaitsev pall. M: Jah. Lisaks sellele võib ta kujustada, et lapsel on kõik hästi. Kuid tegelikult peaks ta tegelema hoopis enda, mitte lapse eluga. K: Samas, ema võib ju kujustada oma lapse ümber kaitsva palli ning hakata siis oma eluga tegelema. M: Jah! Veel üks variant on see, et kui mina armastan oma last ja kui minu südame keskuses on armastustunne, siis see kaitseb minu last ning minul ei ole vaja üldse muretseda. Kui ma armastan kedagi, siis minu armastuseenergia kaitseb teda. Ongi kõik. Pole vaja muretseda.
Muretsemisega hävitad nii ennast kui ka seda, kelle pärast muretsed. K: Arvan, et kui emad mõistaksid, mida nad oma muretsemisega teevad lastele, siis nad lõpetaksid kohe igasuguse muretsemise. M: Jah, kui nad vaid mõistaksid. Aga kultuuriliselt on meis sees arusaam, et ema ja isa peavad muretsema oma laste pärast. Ei ole sellist lauset, et ema ja isa peavad hoolima oma lastest, vaid peavad muretsema oma laste pärast. Need arusaamad on ühiskondlikus paradigmas sees, et mis isa või ema see on, kui ta ei tunne muret oma lapse pärast. Ja kui sa ei muretse, siis oled kas rongaema või rongaisa. K: Mida sa laienenud südame kohta öelda oskad? M: Seda nimetatakse laienenud südame haiguseks. Kui Teejuhi käest küsida, siis ta ütleb, et laienenud südame puhul sa alalõpmata tuletad endale meelde, mida sa pead veel tegema. Mis on veel sinu kohustuste hulgas. See ja teine ja kolmas ja veel neljas kohustus. Nende tegemiste ja tegematajätmistega on nii, et kõik siin elus on tsükliline. Kui teed tööd, siis oled töötegemise 125
Iga sinu tunne loob sind ennast
tsüklis. Kui lõpetad töö ära, siis oled puhkusetsüklis. Puhkad ja tunned rõõmu. Siis lähed magama ja oled unetsüklis. Aga me ju ei lõpeta koos füüsilise töötegemise lõpetamisega ära mentaalset töötegemist. Mõni võib küll töö juurest koju tulla, aga teeb tööd edasi enda sees. Mõtleb sellel teemal edasi. Aga see on ju tema tööpäeva jätk, kui ta ka õhtusöögi lauas mõtleb tööasjadele. Töötab edasi. Kus see puhkus on?
Millal süda saab puhata? Peale kõhu täissöömist on südamel veel suurem koormus, sest ta teeb tööd edasi ning sellele on lisandunud seedimise koormus. Kui ta õhtul magama läheb, siis ütleb oma partnerile: „Ah, ära sega mind – ma mõtlen praegu, kuidas ma homme mingit asja teen.“ Nüüd ta töötab ka õhtul voodis olles. K: Kas kõik südame-veresoonkonna haigused on seotud muretsemisega? M: Jah. Kohustused, pean, muretsen. Siin on ka hirmud, sest süda ja neerud on teineteisega otsakuti energeetiliste meridiaanide kaudu. Neerud on otseselt seotud südamega, sest neerud on vesi ja süda on tuli. Kui tuli läheb liiga kuumaks, siis vesi peab tule maha jahutama. Aga mõnikord me ei jahuta veega tuld maha, vaid laseme tulel väga suureks minna. K: Millal tuli läheb väga suureks? M: Kui muretseme, siis läheb tuli väga suureks. K: Kas me siis viskame justnagu murepuid lõkkesse? M: Ma ei tea, kas need on puud või midagi muud, aga energia see on. Me justkui kütame end üles. See on väga hea lause: „Me kütame end kogu aeg üles.“ Hoiame lõkke kogu aeg üleval. Südamel ei tulegi ööpäeva jooksul puhkehetke. Ega süda ei lõpeta tööd ka puhkehetkel, kuid tema režiim ja pingutatus annavad talle puhkamisaja ja töötegemisaja. Need peavad vahelduma. Aga kas me võimaldame seda oma südamele?
126
Iga sinu tunne loob sind ennast
K: Ja kui inimene söömise ajal teeb tööd, siis ta paneb südamele topelt koormuse? M: Jah, lisaks sellele paneb ta topelt koormuse ka muudele organitele, kui söömisega samaaegselt teeb tööd või muretseb. Söömine on tohutu suur koormus. Peale söömist vähemalt pool tundi ei tohiks me midagi mõelda ega teha. Nii nagu vanad eestlased. K: Nemad lasid leiba luusse. M: Sel ajal võib ka liikuda. Neile, kes teevad füüsilist tööd, sobib sel ajal pikaliviskamine. Neile, kes teevad vaimset tööd, sobib kõndimine. Aga mitte töötegemine. Aju tahab ka puhata. K: Sest veri on maos. M: Jah, veri on sõna otseses mõttes maos. Kogu tegevus toimub maos. Kui sa seedimise ajal mõtled, siis võid varsti saada kõhuvalu. Kui teed üks kord sedasi, ei juhtu midagi. Ka teist korda tehes ei juhtu midagi. Aga kui see muutubki sinu harjumuseks, siis ühel hetkel su seedesüsteem tunneb, et ta on ära väsinud. K: Paljudel noortel inimestel on südamelihase põletik. Milline tunne selle taga on? M: Vihane muretsemine. Tige ka veel.
Igasugune põletik on viha väljendus. Kui sa ei ole vihast muretsemist väljendanud, siis saad südamelihase põletiku. K: Nii et kui väljendad vihast muretsemist, siis midagi nii hullu ei juhtu? M: Siis pole hullu. Karju välja! Ja lõpuks ütle: „Ära võta isiklikult. Mina lihtsalt väljendan ennast.“ K: Mõnedel inimestel on südame rütmi häired. Millest see tuleneb? M: Tegelikult esineb seda praegu massiliselt, sest uus energia, kõrgemad sagedused ja uued vibratsioonid tulevad. Need uued
127
Iga sinu tunne loob sind ennast
sagedused kihutavad meie alateadvusest välja ka meie negatiivseid tundeid. Inimesed on segaduses. Nad ei tea, mida valida. Mõni käib nagu kellapendel: „Kas teha nii või teha naa?“ Kui teed mingi otsuse, siis edastad sellega maksale signaali: „Maks, palun anna nüüd südamelihasele energiat, ma tahan seda asja teostada.“ Annad ühekordse signaali, jääd oma otsusele kindlaks ja teedki seda, mida plaanisid, ning süda on kenasti rütmis. Aga kui sa edastad signaali mingi asja tegemise kohta ning viie minuti pärast saadad uue signaali teatega, et sa ikka ei tee seda, vaid midagi muud, siis on juba kaks signaali. K: Kas neil signaalidel on erinev vibratsioon? M: Loomulikult. Tegevused ja motiivid on ju erinevad. Ühel hetkel sa ütled: „Ei, ma ei tee seda.“ Varsti aga: „Ma siiski teen seda.“ Nüüd jääb maks seisma, hoiab kahe käega peast kinni ning mõtleb: „Mis ma nüüd siis teen? Kas annan energiat või ei anna?“ Aga maksal on selline komme, et kui oma pendeldamisega kogu aeg erinevaid signaale saadad, siis tema paneb kõrvad lukku ja ei tee sind kuulmagi. Lihtsalt lakkab sinu pendeldamistele reageerimast. Kui sa jätkad pendeldamist erinevate valikute vahel, siis süda ei tea, kas hoida ühte või teist rütmi. Annad pidevalt erinevaid impulsse. Mida su süda peab siis tegema? Ta lähebki rütmist välja. See, mida me mõtleme ja kuidas end nende mõtete teostamiseks motiveerime, on praktiliselt käsk meie organitele. Kas nad peavad nüüd energiat andma, energiat suunama, midagi ette võtma või mitte. Kui meie mõtetes on segadus, siis on meie organitel ikka väga raske. Sel juhul lähevad nad kergemini energeetiliselt paigast ära. K: Nagu me varemalt oleme rääkinud, võib segadusesolekuga kaasneda ka nohu. M: Jah, ning lisaks nohule võib vererõhk langeda, süda pekslema hakata. Võid täiesti haigeks jääda segadusesolemise tõttu. 128
Iga sinu tunne loob sind ennast
K: Aga mõnel inimesel on terve eluaeg madal vererõhk. Kas ta on siis kogu aeg segaduses? M: Sel juhul tema sisemine olemus ongi selline, et ta ei tea täpselt, mida tahta. Neil inimestel ei ole hirmus suuri tahtmisi midagi teha. Need inimesed on rohkem kulgeja tüüpi. Kui kulgeja kulgeb, siis ta peab ju ka universumile andma informatsiooni, mis talle meeldib. Aga häda selles, et need kulgejad ei viitsi seda teha. Nad on veidi mugav element. Räägin oma kogemusest: „Ah, ma ei viitsi sellega tegelema hakata.“ K: Mulgi on väga madal vererõhk ja tean oma kogemusest, et kui madala vererõhuga inimestele miskit ikka väga huvi pakub, siis tegelevad nad sellega põhjalikult. M: Jah. Kui asi ikka tõsiselt meeldib, siis nad teevad seda. Aga see peab olema tõsiselt meeldiv asi. Aga tavaliselt on nii, et neil inimestel, kes on vaimsusele kalduvad, ongi sünnipäraselt madal vererõhk. See on nagu eelsoodumus minna uuele rajale ja mitte kinni olla materiaalsete väärtuste tagaajamises. Sest kui ajad ainult materiaalseid väärtusi taga, nt. väga tahad uut maja või mõnda töökohta või tahad edukas ja kuulus olla, siis sa ei pööra tähelepanu vaimsusele ning sõna otseses mõttes ajad taga nähtavat asja. Oled nagu mateerias kinni. K: Mul kerkis praegu silme ette pilt autost, mis tahab uuele teele pöörata. Pöörde tegemiseks on vaja, et kiirus oleks madalam. M: Jah, suure kiirusega pööret tehes võid teelt välja sõita. Kiirus peab olema aeglane, et jõuaksid märgata sõidu suunda ja kurve. K: Kas vererõhk läheb kõrgeks sellepärast, et tahad midagi vägaväga? M: Jah. Ja pidev kontroll on asjal peal. On sellise loomusega inimesi, kes tahavad kogu elu kontrollida. Ta jälgib kogu aeg, kas kõik on korras, kas kogu töö on tehtud, kas töö on tehtud kvaliteetselt. Tema ei lase end lõdvaks. Ta on kontrollifriik. K: Tihtipeale tekib kontrollifriikidel ka reumatoidartriit. 129
Iga sinu tunne loob sind ennast
M: Reumatoidartriit võib tekkida ka madala vererõhu korral. Seda juhul, kui nad ise ei tee, aga teisi kritiseerivad: „Sa teed valesti!“ Aga kriitikatunne on sinu sees ja immuunsüsteem on sinu sees. Paljud nendest, kel Maa peale tulles on palju kogemusi ja näevad, et kui see inimene käitub sedasi, siis jõuab ta peagi ninaga vastu seina või astub ämbrisse, ning kritiseerivad teiste tegemisi. Räägin iseendast: „Oi sa teed valesti! Niimoodi ei tehta!“, aga ise ka midagi ette ei võta. Aga ma ei peagi midagi ette võtma, vaid pean laskma sel inimesel saada seda kogemust, ämbrisse astumist või ninaga vastu seina jooksmist. Tal on vaja seda kogemust. K: Kas see tähendab seda, et kui näed kedagi enda arvates valesti toimimas, siis hoia suu kinni? M: Jah, luba tal kogemust saada. K: Ka juhul, kui sinu arvates sinu kooli lõpetav laps ei õpi piisavalt, ei ole mingit mõtet näägutada: “Sa pead rohkem õppima!“? M: Sel pole mitte mingisugust mõtet. Kui ta tahab, siis ta lõpetab kooli ning sinu näägutamine ei muuda midagi. Mõni ütleb, et kui ma poleks näägutanud, siis ta poleks kooli lõpetanud. Me ei tea seda, aga samas on kindel, et pole ühest mudelit. Ega näägutamine ei pane õppima, vaid õppeaine mänguliseks muutmine paneb last õppeainest huvituma. Minnakse peale hirmutamisega: „Kui sa ei õpi piisavalt hästi, siis kukud elus läbi ja pead töötama sibiauto peal!“. Hirmutamismeetod praeguse aja laste peal ei tööta. Nad ei pea seda millekski. Kui tahad, et teismeline poiss rohkem õpiks, siis istuge ühel õhtul kõrvuti maha ja küsi temalt: „Kuidas sul läheb? Mida sa arvad enda olukorrast?“ Ta on ju mees juba ja tahab, et teda tunnustataks kui täiskasvanud inimest. Räägi talle: „Kõige selle eest, mida sa teed, vastutad sa ise”. Me ei saa vastutust enda peale võtta. Näägutamisega võib lapsele vastumeelseks teha nii õppeaine kui kodu. K: Mis selle näägutamise põhjuseks on? 130
Iga sinu tunne loob sind ennast
M: See on varjatud hirm, et lapsel ei lähe hästi. Aga kas su lapsel peab hästi minema? Äkki on ta endale valinud sellised elu väljakutsed, kus ta eksib ja teeb vigu. Miks sa ei lase tal neid saada? Kui sa lased tal seda kogeda, siis ta ei karda elu. Siis ta teab, et eksimine on võimalik ja lubatud. Sinu ülesandeks on öelda: “Sellest pole midagi, et nii juhtus. Sellest pole midagi, et klassi kordama jäid, küll sa hakkama saad, kui veel proovid.
Mina armastan sind alati!“ Vaja on tõsta lapse eneseusku, mitte teda maha teha. K: Kas südamega seonduvalt on veel midagi olulist? M: Jah, on küll. Südamega seondub hulgaliselt peenemakoelisi haigusi, näiteks kaasasündinud südamerike.
NÄIDE ELUST M: Ühel naisel sündis laps südamerikkega, kuna naine muretses väga tugevalt juba raseduse ajal. Ta muretses kõikide asjade pärast ja laps suri teismelisena südamerikke tõttu. Kui laps oli ema ihus ja ema muretses, siis ema mõjutas oma muretsemisega lapse südameenergiaid nii, et laps tuli talle näitama ja ütlema oma südamehaigusega seda, et...
...muretsemisega sa lõhud oma südame ära. K: Kas peale lapse surma hakkas ema vähem muretsema? M: Väga visalt, kuigi oleme temaga sellest rääkinud. Vana paradigma arusaam, et peame muretsema, on istutatud meie raku mällu väga tugevalt. Kui oled mitmed elud läbi teinud muretsemise sündroomiga, siis ega sellest ei ole nii lihtne lahti saada. K: Ilmselt aitab ainult teadlikkuse kasv. M: Mõistuse vägi aitab sellest vabaneda. Sul on ju kolm eluväge. 131
Iga sinu tunne loob sind ennast
Vaimu vägi, mis on su tunded. Mõistuse vägi on see, kui oled teadlik oma tunnetest. Kolmas on armastuse vägi. Kui need kolm kenasti kokku liidad, siis need hoiavad sind igatpidi tasakaalus. M: Üks mu tuttav suri infarkti. Ta oli vaikiv tegelane, kes muretses palju. Tal oli kolm infarkti, viimasesse ta suri. See algas angiinist ehk ütlemata jätmisest. Ta muretses asjade pärast, kuid ei rääkinud nendest asjadest. Peale selle oli ta vihane enda kõrval olijate peale, aga ta jättis selle enda sisse. Algas angiinist, mandlid lõigati ära, kuid süda oli juba rikutud. Mandlid on seotud väljendamata mure ja väljendamata vihase rahulolematusega. Aga see energia mõjub sinu sisse. K: Mõnel lapsel on sageli mandlipõletik. M: Sel juhul on tegu vihase rahulolematusega, mis jääb välja ütlemata. Laps tunneb, et teda ei peeta tasemel olevaks, ta saab sellest puudutatud. See, mida tal kästakse teha või kuidas tal kästakse olla, ei meeldi talle. Ta tahab olla laps, keda armastatakse. Kuid ta jätab vastuhaku enda sisse. Tulemuseks on see, et vastuhakk minu sees mõjutab nii mandleid kui südant. K: Põhimõtteliselt on võimalik, et kui ühel hetkel hakata väljendama oma rahulolematust, siis põletik kaob ära. M: Jah, räägid välja, mis sulle ei meeldi, ja lõppu lisad: „Ära võta isiklikult.“ K: Tulles veel kord tagasi vererõhu juurde – mõnel inimesel läheb vererõhk eluohtlikult kõrgeks – mis selle taga on? M: Mõni inimene jahub kogu aeg ühel ja samal teemal ning tahab kontrollida elu: „Selle asja peab selliselt ära tegema. Ja kõik peab hästi minema ja kui hästi ei lähe, siis seda rohkem pean kontrollima, et ei läheks viltu.“ K: Mis neid sealjuures aitaks? Kas see, kui nad hakkavad elu loomulikku kulgu usaldama? 132
Iga sinu tunne loob sind ennast
M: Vaevalt, et nad seda vabatahtlikult tegema hakkavad. Kõrge vererõhu puhul peab muutumiseks reeglina käima mingi pauk. Inimene ju ei taha muutuda. Oleme üks ääretult laisk rass. Kui vähegi võimalik, ajame iseendaga töötegemise teiste kaela. Me ei hakka oma kõrge vererõhu põhjust otsima enda seest, vaid otsime seda väljastpoolt. Aga seal ju seda pole! Kõrge vererõhuga inimese poolt vaadatuna ei ole ju ometi võimalik, et mina ise olen süüdi oma kõrges vererõhus: „Sina ei tulnud õigel ajal koju! Sina ei toonud õigel ajal õigeid toiduaineid poest! Sina jätsid puud lõhkumata! Sina ei pühkinud tuba puhtaks!“ K: Kas kõrget vererõhku on sinu kogemuse kohaselt rohkem meestel või naistel? M: Üsna ühepalju. Meestel läheb see kõrgeks siis, kui nad on vait ja ei räägi. K: Kas südamega seonduvalt on veel midagi väga olulist? M: Armastustunne. Seda me tunnetame südame keskusega. Aga meil on armastustundele sätitud tingimused: kes tohib armastada; millal tohib armastada; kui vanalt tohib armastada; kui mitut tohib armastada; milline peab olema varanduslik seis jne. K: Mis juhtub siis, kui inimene, kes armastab kedagi, surub oma armastustunde alla? M: Kui ta keelab endal armastada, kuna on truu abielunaine? Tal on selline tõekspidamine, et mees ei tohi naist petta ja naine ei tohi meest petta. Ja et kui ollakse abielus, siis ei tohi võõraid vaadata. Aga elu ei ole selline. Äkki sul on tehtud kokkulepe, et tahad saada kogemust, kus abielus olles armud kõige ilusamas eas pealtnäha korrasolevas abielus olles teise mehesse. Kui sul on selline kokkulepe tehtud, siis ühel hetkel ilmub see inimene välja ja käivitab su südame keskuse. Nüüd võid hakata mõtlema endast väga halvasti, et oled patune, kuna armastad abielus olles teist meest. Ja mõtled, et see on väga inetu ning et seda ei tohi olla. Mis siis juhtub, kui sa ütled, et ei tohi seda teist armas133
Iga sinu tunne loob sind ennast
tada ja surud seda tunnet kõikvõimalikul moel alla? Siis sured ära. Esiteks su lümfisõlmed ütlevad üles. Tunde allasurumisega seiskad energiad, mis panevad lümfi liikuma. Sa ei luba armastustundel oma südame keskusest välja voolata. Sa paned oma lümfi seisma ja saastud. Tulemuseks on see, et kui sa veel süüdistad ennast, et oled selline kole inimene, kes vaatab ja armastab võõraid mehi või naisi, või oled vihane oma abikaasa peale, et ta vaatab kedagi teist, siis ootab sind surm. Sa tapad end ära. K:
Armastuse vägi on üks kolmest eluväest ja kui sa selle lukku paned, siis midagi head pole loota.
M: Siis tapadki end ära. Sa paned ju eluväe seisma. K: Ja need kõik kolm peavad toimima? M: Absoluutselt! Ja kui armudki võõrasse mehesse või naisesse, mis siis sellest on? Kas armastusel on limiit, kui palju tohib armastada või kui mitut sa tohid armastada? Kõik ongi armastus. No kust kohast sa tõmbad nüüd piiri? Piiri ei olegi. Mis sellest siis on, et kui sul on pere ja samal ajal armud kellessegi kõrvuni? Mitte midagi ei ole! Siis lihtsalt ütled oma partnerile, et nüüd on selline lugu, et armusin sellesse mehesse või naisesse. Tunnistad puhtsüdamlikult üles. Kui su mees või naine on ka juba nii kaugele vaimselt arenenud, siis ta ütleb sulle: „Luba endal seda tunnet tunda! Ega mina sellepärast ei lõpeta oma armastustunde tundmist sinu vastu. Kui mina sind armastan, siis kingin sulle täieliku vabaduse armastada, keda soovid.“ K: Aga kui partner ei ole nii kõrgelt arenenud? M: No siis läheb mäsuks. Ja seda mäsu ei ole vaja hakata lahti rääkima siinkohal, kuna seda kohtab kõikjal. K: Aga kui sa tead, et su partner ei ole nii kaugele arenenud, siis kas üldse on vaja hakata talle sellest rääkima? Kas võiks lihtsalt lubada endal seda tunnet tunda, ilma sellest rääkimata? M: See on väga individuaalne protsess. See, kes tunneb armastus134
Iga sinu tunne loob sind ennast
tunnet, peab oma südame käest nõu küsima, kas rääkida oma partnerile või mitte. Sest mängu võivad tulla teised faktorid. Võib-olla sul ongi kätte jõudnud aeg oma partneri kõrvalt ära astuda, kuna sinu areng tema kõrval on jõudnud lõppjärku ning sul on vaja edasi minna. On vaja minna uute kogemuste juurde. Aga meile on pandud peale teatud uskumused seoses sellega. Isegi abiellumistõotuses on sees väljend „sind surmani“. Aga elu ei ole kahjuks „sind surmani“. Elu koosneb õppetsüklitest ja õppetundidest. Kui olen teisel pool olles teinud kokkulepped, et kõigepealt kohtun sinuga ja sa aitad mul õppida mingeid hingelisi omadusi, seejärel kohtun teisega, kes käivitab minus nii- ja naasuguseid tundeid, mida pean ringi tegema, siis kohtun kolmanda ja neljandaga. Aga kui mul ongi loodud selline kokkulepe, siis lubagem sellel kokkuleppel toimida. Me võiksime olla õnnelikud, kui lõpetaksime iseenda ahistamise. Kuidas me ennast ahistame? Ahistame end kultuuri kontekstiga. Meie kultuuris ei ole sellised käitumisviisid lubatud ja sa pead vastama selle kultuuri raamidele. Ja kui ei vasta, siis oled paha. Aga sa ei ole ju paha. Kui tulid selle õppetunniga, et astuda sellest raamist välja? Lõhkuda kultuuri raam ja näidata inimestele, kuivõrd on võimalik avaralt elada, tunnetada ja olla. K: Tundub, et osa inimesi ongi tulnud vana paradigma lõhkujatena. M: Jah, selle heaks näiteks on geid ja lesbid. NÄIDE ELUST M: Minu juures käis hiljuti üks mees, kes oli väga huvitatud teispoolsusest ja tahtis teispoolsusega suhelda. Tema Teejuht ei lasknud mul üldse endal rääkida, vaid muudkui pressis vahele öeldes: „Räägi emast!“ Küsisin, et kas tal on emaga suhted korras, ja sain jaatava vastuse. Uurisin ühtpidi ja teistpidi, ikka sain vastuseks, et kõik on hästi. Seepeale kostis Teejuht: „Hästihoitud saladus“ ning lisas veel: „Ütle talle seitseteist“. Mina ütlesin: 135
Iga sinu tunne loob sind ennast
„Seitsmeteistaastaselt oli sul see teema üleval, ja sealt allapoole. Teismeeas oli sul see hästihoitud saladus.“ Kuid ikka sain vastuseks, et temal ei ole mingit probleemi, ema ja isaga saab suurepäraselt läbi. Hakkasin juba mõtlema, et olen läbi kukkunud. Aga Teejuht muudkui pressis edasi, kuni lõpuks mu klient ütles, et ta on gei. Küsisin, et kas ta ema teab seda. Ta ütles, et arvatavasti teab, aga isa ilmselt mitte. Tahtsin teada, kas ta on emaga sel teemal rääkinud ning kas tema sõnad ja tunded on sünkroonis, kui ta emaga suhtleb. Klient vastas: „Ei ole.“ Küsisin: „Miks sa tulid Maa peale väljakutsega olla gei? Sa tulid vana paradigmat lõhkuma ja oma vanemaid aitama ja õpetama neile oma gei olemusega, et armastus ei küsi ei sugu, ei vanust, ei ilu, au ega sinu väärtust. Ta lihtsalt tuleb ja on. Sinu ülesanne on seda endas kanda ning seda väljendada ja kogu lugu. Kas oled õnnelik, et su lähedased ei tea?“ Sain vastuseks „ei“. K: Kas ta lähisuhtes on? M: Jah on ning see suhe on teda tohutult arendanud, tema armukadedust ja muid negatiivseid tundeid muutnud. Ütlesin talle: „Kui sünnid ajastu vahetusse väljakutsega lõhkuda vana paradigmat, siis peab sul olema julgust ja mehisust, kui sulle kallale karatakse, mõnitatakse ja siunatakse, kuna oled teistmoodi. Aga sa tulid ju sellepärast Maa peale, et seda teha. Ja teispool sa uskusid, et saad sellega hakkama.“ Klient vastas, et ta ei taha teistele haiget teha. Laususin: „Aga siis sa teed ju endale haiget. Sina oled see, kes ei täida oma ülesannet ja keeldub väljakutsest. Sa ei saa enne õnnelikuks, kui sa oma ülesandega hakkama saad.“ K: Ja kui ta seda selles elus ei väljenda, siis ta tuleb järgmises elus uuesti sama väljakutsega. M: Loomulikult! K: Kes veel on tulnud vanu paradigmasid lõhkuma? M: Neid on hulgaliselt. Kõik, kes ei pea vanu raame mittemillekski. 136
Iga sinu tunne loob sind ennast
See on sageli seotud seksuaalsuse ja kehasse suhtumisega. Aga mõnikord nad lähevad üle võlli. Seksuaalsus on samasugune nagu söömine, magamine ja töötegemine.
Seksuaalsus on elu üks osa. Kui elu üks osa on olnud kaua aega kapis ja kui ühel hetkel jõuame arusaamani, et see on elu osa, mida ei pea varjama, siis võib selle väljendamine alguses minna üle võlli. Kas me söömist häbeneme? K: Mõni sööb salaja, kui ta arvab, et sööb liiga palju. M: Jah, kui tal on söömise suhtes mingisugune negatiivne hoiak, et seda või teist süües teeb endale halba, ning sööb salaja. Seks oli tabu. Seksisime ikka, aga seda tohtis teha ainult pimedas toas teki all. Kui sa pead söömist loomulikuks, siis sa ei söö ükskõik, kus kohas, nt. rentslis või tänavanurgal. Sel juhul sa katad endale alati ilusasti laua, sest tahad söömist nautida. Lisaks sellele sa valid toitu, mida sulle meeldib süüa. Aga see on loomulik, et seda kõike teed. Kuna seksuaalsus on nii kaua kapis olnud, siis me ei oska seda kenasti teha, vaid läheme demonstratiivse väljenduse peale. Me nagu vihuti teeme ja näitame, mida kõike võime teha. Aga söömise puhul me ju ei tee vihuti, miks me siis seksuaalsuse puhul hakkame vihuti tegema? Demonstreerime end seal, kus see ei ole teiste poolt vastuvõetav? Seksuaalsusega tuleks toimetada samamoodi, nagu läheksid restorani, kus lased endale laudlina ja lilled lauale panna ning tellid maitsvat toitu. Sama tee seksuaalsusega. Loo endale meeldiv miljöö, vali endale partner, keda armastad, naudi seda ja tunne sellest mõnu. Söömise puhul, kui me ei oska oma tunnetega toime tulla, siis me õgime. Neelame tervelt alla, kugistame ega naudi. Seksuaalsusega käituvad mõned inimesed samamoodi. Nad sõna otseses mõttes vägistavad ennast ja teisi.
137
Iga sinu tunne loob sind ennast
Võime kõike teha vihuti ja vihaga ja koledasti. Kuid võime kõiki asju teha ka ilusasti. Neid noori, kes läksid väga vabameelseks ja hakkasid väga vabalt käituma, kritiseerisid kõige enam need inimesed, kes olid end kõige tugevamalt alla surunud. Kes end alla ei surunud ja julgesid oma seksuaalsust väljendada, neid ei ärritanud noorte käitumine. Kui sa endale midagi ei luba, siis sa ei luba seda teisele ka. Kui sa endale midagi lubad, siis sa ei karga kallale teisele, kes sama asja teeb. Sinu oma asi, mida oma kehaga teed. Kui tahad seda lõhkuda, siis lõhu. Pole minu asi öelda ega kritiseerida. K: Mis vahe on armastustundel ja armumistundel? M: Armastustunne on sügaval sinu südames. See on vaikne ja rahulik ning pidev tõmme kellegi poole. On mõnus olla armastav. Armumistunne on kehaga seotud tunne. Kui oled armunud, siis su keha keemia läheb keema, lähed kuumaks ja seksuaalsust täis. Sul ei ole muud mõttes, kui vaid et saaks aga selle plika või poisi kätte ja krahmaks ta kaissu. See on armumine. K: Miks öeldakse „kõrvuni armunud“? Kas seetõttu, et kogu keha on haaratud, välja arvatud mõistus? M: Jah, kogu keha nagu põleb. K: Kas selline põlemine on hea? M: Oleneb sellest, kuidas sellesse suhtuda. Oluline on sinu suhe sellesse põlemisse. Kui ütled, et see teeb sulle halba, siis ta teeb sulle halba. Kui aga ütled, et on nii mõnus tunne olla armunud ja et see teeb sulle head, siis ta seda teebki. K: Kas keha jõuab olla kogu aeg armunud? M: Eks ta ikka tahab vahepeal puhata. Teejuht ütleb, et on hea, kui vahepeal on puhkeperiood ka. Kui oled armunud, siis keha varu sid kulutatakse palju intensiivsemalt. Armastustunne ei kuluta varusid. K: Kui armumistundega kaasneb põlemisprotsess, siis sel võiks olla puhastav toime, kuna tuli ju puhastab? 138
Iga sinu tunne loob sind ennast
M: Kõik oleneb sinu suhtest sellesse tundesse. Kui sul on kange kihk kätte saada seda, kellesse sa armunud oled, ja sa teda kätte ei saa, siis see võib muunduda vihaks. Eriti siis, kui sa ei julge oma armumistunnet välja näidata. Selle asemel, et olla õrn ja armastav, võid muutuda vägivaldseks. K: Räägitakse ka armuvalust. M: Oi, see on jube valus. K: Kas sa räägid oma kogemusest? M: Muidugi enda kogemusest! Kust ma neid teisi kogemusi ikka võtan. K: See tekitab sõna otseses mõttes füüsilise valuaistingu. M: Jah, ma mäletan, kui ma kooli ajal esimest korda armusin ühte mehesse, siis kirjutasin tema nime lume peale. Kui ma seda nime lugesin, siis olin nii õnnelik-õnnelik! Mõtlesin ta peale ja nägin temast öösel und. K: Aga kui see tekitab valuaistingu, siis ilmselt oled midagi üle võlli keeranud? M: Kui oled veel väga noor ja oled armunud, siis võib ta valu tekitada juhul, kui sul on väga madal enesehinnang. Kui väga surud alla eneseväljendamist. Su eneseväärtuse tunne ei lase end välja elada. Siis võib valu nii tugevaks minna, et võid oma elu kallale kippuda. Neid poisse ja tüdrukuid on küll ja küll, kes on endaga niimoodi teinud valu tõttu. K: Mida saaks teha, kui valu on väga suur? M: On hea, kui sul on inimene, kellega saad rääkida. Kui isa-ema saavad aru, et nende laps on armunud ja see on talle väga raske, siis tüdruku puhul on väga oluline, et ema istuks ta kõrvale ja räägiks oma noorpõlve armumistest ja sellest, kui hull see tema jaoks oli. See leevendab. Ja isa võiks pojale rääkida, kuidas tema tüdrukute järgi jooksis ning mis temaga kõik juhtus. Tasuks seletada, et see läheb ajapikku üle, mitte ei mõnitaks. Aga kuidas tavaliselt on? „Oi, meie poiss on armunud! Ihihihii!“ Siis 139
Iga sinu tunne loob sind ennast
veel väiksemad õed-vennad itsitavad. See süvendab valu. Aga ma usun, et leidub vanemaid, kes oskavad seda oma lastele kenasti lahti seletada. Võib ka öelda: „Sa ei kujuta ette, kuidas sa tulevikus hakkad seda meelde tuletama, kui õnnelik sa tegelikult olid kõrvuni armunud olles, kui iga sinu keharakk oli elus. Selles pole midagi hullu! Tunne seda tunnet ja räägi mulle, kui valu läheb liiga suureks.“ See on usalduse küsimus. K: Mõnikord on armuvalus ka täiskasvanud inimesed. M: Jah. Mõni mees joob end sel puhul purju. Eriti raske on see neile, kes on seda tüüpi, et tahavad elada ühe naisega kuni surmani. K: Enne rääkisime sellest, et kui sa ei luba endal armastustunnet tunda, siis see paneb lümfi seisma. Kas aeg-ajalt on lausa soovitav armunud olla, et lümfisüsteem töötaks? M: Jah, see on nagu kerge gaasi andmine. Sõidad autoga vaikseltvaikselt, siis sõidad vahepeal saja neljakümnega. See tekitab hea tunde. Tekib tunne, et elu on elamist väärt. K: Mida olulist võib südame piirkonnaga seonduvalt veel välja tuua? M: Seda, et ei kuulata südame häält ehk intuitsiooni. Näiteks, kui sündisid väga analüütilise mõtlemisega ning vanemad rõhuvad intellektile ja ütlevad, et kõik otsused tuleb teha peaga ning et tunded on teisejärgulised. Siis blokeeritakse ära sinu intuitsioon – süda ütleb üht, mõistus midagi muud. Intellekt ja loogika ütlevad, et seda asja ei tohi nii teha, aga süda tõmbab sind just loogikavastasele tegevusele. See on üks mudamaadlus. Need inimesed on väga hädas, kelle pea ja süda ei jõua kokkuleppele. Siis oled õnnetu. K: Kas sel juhul, kui sa oma südamehäält ei kuula, võib tekkida sisemine külmus? See tähendab, et sa ei haigestu mitte välise, vaid sisemise külmuse tõttu? M: Jah, tunnete allasurumine teeb sind haigeks. Sa ei luba sellel, mida süda ütleb, realiseeruda. Näiteks, üks noormees peab vali140
Iga sinu tunne loob sind ennast
ma kahe samaealise neiu vahel. Üks on rikas daam, erudeeritud, mainekate vanemate laps, kuid teda see noormees ei armasta. Teine on lihtne neiu ning kui noormees temaga koos on, siis ta tunneb end väga hästi. Süda ütleb, et ta kuulub selle lihtsa neiu juurde. Aga mõistus ja vanemad ütlevad, et see valik ei anna talle mingit tulevikku, vaja on valida rikas ja erudeeritud neiu. On südame ja mõistuse vaheline kriis. Mis sa arvad, mis juhtub noormehega, kes valib rikka neiu? Kui ta oskab hästi näidelda, siis võibolla sel rikkal neiul on ükspuha - peaasi, et on ilus poiss. K: Aga kui su süda on mujal, siis sa energeetiliselt oled mujal ega anna endast kõike. Ning järelikult ei tule sellest midagi head. M: Tahes-tahmata hakkab see rikas tüdruk tundma, et teda ei armastata. Aga kui talle on oluline väline külg – et pealtnäha on tal õnnelik abielu – siis tema ka ei kuula oma südant. Võibolla ta ei armasta oma meest, vaid hoopis mõnda lihtsat poissi, sel juhul saavadki kokku kaks hullu, kes tallavad oma südamed jalge alla. K: Siis ju süda tõmbub kokku. M: Jah, ja nad ei ole ju õnnelikud. Nende tähelepanu on pööratud välisele ja nende elus ei ole hetki, mil nad end tõeliselt õnnelikult tunneksid. Nende abielu jõuab kriisi ning tahes-tahtmata saavad neist abielurikkujad. Sest süda tõmbab ikka selle poole, keda nad armastavad, kuid enne seda on nad teinud õnnetuks nii iseenda kui selle, kellega abiellusid. Samuti selle, kelle nad maha jätsid. Nad võivad kogu elu sedasi vireleda, kuni lõpuks 80-aastaselt jõuavad arusaamiseni, et oleks ikka tulnud südame häält kuulata. Aga võib-olla see ongi nende selle elu kogemuse saamise viis, et mis saab siis, kui kuulad südame asemel mõistust. Sa ei saa ju sellest muidu aru, kui sa ei koge seda. Südame häält tuleks kuulata kõiges, mitte ainult armastuse küsimustes. Mine selles suunas, mis sulle meeldib. Tee tööd, mis sulle meeldib. 141
Iga sinu tunne loob sind ennast
K: Sest, kui teed tööd, mis sulle ei meeldi, siis lood endale 5 päeva nädalas tohutut pinget, millest peaksid 2 puhkepäevaga toibuma, kuid see reeglina ei õnnestu. M: Et siis uuesti end 5 päeva järjest karistada. K: Siis oled pidevalt pinges, järelikult immuunsüsteem nõrgeneb ning igasugused tervisehädad võivad hakata ligi hiilima. M: Teejuht ütles praegu, et see võib välja lüüa näiteks suhkrutõvena. Tulemuseks võib olla ka jalgade amputeerimine. K: Kui käid mööda valet teed? M: Jah, jalad väljendavad liikumist mööda teed, mida mööda lähed. Need on kõige raskemad juhused, kus täielikult eirad oma südame häält ning püüad mõistusega asja paika panna. Aga mõistus peab teenima armastust, mitte vastupidi. K: Üks mu tark sõber ütleb sageli: „Süda on vaimu valitseja“. M: Jah, südame kaudu avaldub vaim. Nii et kas sa lased vaimul läbi oma südame tulla ja kuulad tema häält. K: Milline on kõige lihtsam harjutus südame hääle kuulamiseks? M:
Lihtsaim viis südame hääle kuulamiseks: lõpeta peas mõtetega tegelemine ja mine üle tunnetamisele.
Lihtsalt tunneta oma südant, südamekeskust. Kui teed mingi otsuse ja su peas on vaikus, siis tunnetad täpselt, kas peale otsuse tegemist oli sul rinnus meeldiv või ebameeldiv tunne. Nii lihtne see ongi! Aga seda on väga raske teha, kui inimene ei saa aru, kuidas minna üle tunnetamisele. K: Seda võiks ju iga päev harjutada lihtsate asjadega – näiteks poes süüa ostes, kas müügilolevad porgandid sulle täna sobivad või mitte. Alustad lihtsatest, siis lähed üle keerulisemate asjade juurde. M: Võid harjutada ka erinevate metallide tunnetamist, nt. tunnetad 142
Iga sinu tunne loob sind ennast
vaske, kulda, hõbedat, pronksi. Seejärel lähed üle taimedele, puudele. Kui need tunnetamised on omandatud, siis lähed üle inimese ja enda tunnetamisele. Kogu tuleviku võti on tunnetamine. Muud kommunikatsioonivahendit ei saagi olema kui ainult tunnetamine. Mõtled, tunnetad ja saadad sõnumi, kellele vaja. Siis tunnetad taas ja võtad vastuse vastu. Telefoni pole vajagi. K: Kui kuulad südame häält, siis lähed õiget rada pidi ja teed õigeid valikuid. Seda tasub igapäevaselt harjutada ning hetkel lõpetamegi tänase vestluse, et saaks harjutamisega algust teha.
143