Esimene peatükk
Sallie kirjutuslaual helises telefon, kuid ta ei tõstnud kirjutusmasinalt pilku ega näidanud ka muul viisil, et ta helinat üldse kuulnud oli. Brom ajas end ohates püsti ja kummardus üle laua, et telefonini ulatuda, ning tõstis toru kõrva äärde. Sallie jätkas trükkimist, kulm keskendunult kipras. „Sal! See on sulle,“ lausus Brom kiretult ja Sallie vaatas võpatades üles ning nägi üle laua küünitavat Bromi, kes sirutas tema poole telefonitoru. „Oh! Anna andeks, Brom, ma ei kuulnud helinat,“ vabandas Sallie, naeratades laialt mehele, kui ta tolle käest telefonitoru võttis. Brom narris teda sageli, et ta viibib mingis teises maailmas, ja see oli sulatõsi: Brom vastas tihti nii tema kui ka enda kõnedele, sest tavaliselt oli Sallie nii sügavalt keskendunud, et ei kuulnud telefoni helisemist. Brom naeratas talle oma kohale tagasi istudes avalalt vastu ja sõnas: „See on Greg.“ „Sallie kuuleb,“ ütles Sallie tervituseks telefoni. Uudistetoimetaja Greg Downey lausus sõnu venitades: „Tule minu juurde, lapsuke.“
3
Linda Howard
„Olen juba teel,“ teatas Sallie innukalt ja pani toru hargile. Kui ta oma elektrilise kirjutusmasina välja lülitas ja käe selle katte järele sirutas, küsis Brom: „Kas jälle teele, linnuke?“ „Ma loodan küll,“ vastas Sallie ja heitis pika patsi üle õla seljale. Ta armastas välislähetusi, need olid tema igapäevane leib. Tal laabusid need hästi. Teisi korrespondente tabas lennuväsimus, Sallie sai aga sõitudest energiat juurde. Tal näis olevat ammendamatult erksust ja head tuju ning kui ta Gregi kabinetti kiirustas, tundis ta juba sisimas adrenaliinitulva, mis pani südame kiiremini tööle ja kogu keha ootusest kirvendama. Greg tõstis pilgu, kui Sallie tema avatud uksele koputas, ja naist nähes pehmendas naeratus tema karmi nägu. „Kas sa jooksid?“ küsis ta ükskõikselt, kui end jalgele ajas ja Salliele vastu tuli, sulgedes tema järel ukse. „Ma alles panin telefonitoru hargile.“ „Mulle on see tavaline kiirus,“ lausus Sallie koos Gregiga enda üle naerdes. Tema sinised silmad särasid lõbusalt ja põskedesse ilmusid lohukesed. Greg silmitses Sallie õhetavat väikest nägu ja surus ta põgusaks embuseks tugevasti enda vastu, enne kui ta vabastas. „Kas sul on mulle midagi?“ küsis Sallie innukalt. „Hetkel pole midagi,“ vastas Greg oma tooli juurde naastes ja ta naeris selle üle, kuidas Sallie näost ära vajus. „Rõõmusta, mul on sulle siiski uudiseid. Kas sa oled kuulnud Olivetti fondist?“ „Ei,“ vastas Sallie järsult, kortsutades kulmu. „Või ehk olen? Missugune Olivetti?“
4
Iseseisev naine
„See on Euroopa heategevusorganisatsioon,“ hakkas Greg selgitama ja Sallie katkestas ta võidukalt. „Ohoo! Ma tean nüüd! Maailma siniverelised sponsivad igal suvel vägevat heategevusballi, on mul õigus? „Täpselt nii,“ nõustus Greg. „Kas ma olen huvitatud?“ küsis Sallie. „Ameerikas pole siniverelisi, nagu sa tead, ainult tulist punast verd.“ „Sind huvitab see,“ sõnas Greg aeglaselt. „Suur pidu toimub sel aastal Sakaryas.“ Sallie nägu lõi särama. „Greg! Marina Delchamp?“ „Jah,“ naeris mees. „Kuidas sellega oleks, mis? Ma pakun sulle sisuliselt puhkust. Intervjueerid rahandusministri bravuurikat naist, osaled kõige uhkemal peol, mida oled eales kujutlenud ja seda kõike ajakirja palgal olles. Mida võiks su hing veel ihata?“ „Suurepärane!“ lausus Sallie vaimustunult. „Millal see on?“ „Järgmise kuu lõpus,“ ühmas Greg peenikest sigarit läites. „See jätab sulle tublisti aega, et osta uut varustust, kui sul pole midagi sobilikku heategevusballil osalemiseks.“ „Vaat kui teravmeelne,“ aasis Sallie ja kirtsutas Gregi poole oma nipsakat väikest nina. „Sa kindlasti arvad, et mul pole riidekapis midagi peale pikkade pükste. Sulle teadmiseks – mul on üsnagi mitu kleiti.“ „Miks sa siis neid kunagi siin ei kanna?“ nõudis Greg. „Seepärast, kallis ülemus, et sul on kombeks saata mind ootamatult metsikutesse paikadesse, nii et ma olen õppinud selleks valmis olema.“ „Ja sa kardad nii väga, et jääd ülesandest ilma, nii et hoiad kotti juba pakituna kirjutuslaua all,“ vastas Greg,
5
Linda Howard
laskmata end Sallie vastusest üldse kõigutada. „Aga Sallie, ma tõesti tahan, et lööksid end üles. Sakaryast võiks saada tähtis liitlane, eriti seetõttu, et praegu annavad naftaväljad põhjapiiril hiiglama suurt toodangut. Sellest on kasu, et Marina Delchamp on ameeriklanna ja tema abikaasal on kuningale suur mõju, aga kunagi ei tee halba võimalikult hea välja näha.“ „Hm, jah, välisministeerium tunneb kergendust, et ma olen nende poolel,“ märkis Sallie täiesti siiralt, ent pingutusega teha tõsist nägu, ja Greg viibutas tema suunas rusikat. „Ära naera,“ hoiatas ta. „Washingtoni poisid panevad Sakaryaga kõik mängu. Kuningas teab, missugune mõjuvõim tal nende naftaväljadega on. Tänu Marina mõjukusele oma abikaasa kaudu on Sakarya muutunud lääneriikide suhtes toetavamaks, kuid poolehoid on ikka veel ebakindel. See heategevusball on esimene niisugune üritus araabia maades ja kõik uudisteagentuurid teevad sellest ülevaate. Loomulikult on seal kohal ka televisioon. Ma olen isegi kuulnud, et Rhydon Baines intervjueerib kuningat, kuid seda pole veel kinnitatud.“ Greg toetus tooli seljatoele ja pani käed kukla taha seongusse. „Ringleb igatahes kuulujutt, et Baines kavatseb televisioonist lahkuda.“ Sallie säravad silmad tumenesid õige pisut. „Kas tõesti?“ küsis ta. „Ma ei oleks eales arvanud, et Rhy Baines jätab reporteritöö.“ Gregi pilk jäi Salliel pidama, naise toon pälvis tema tähelepanu. „Kas sa tunned Rhydon Bainesi?“ küsis Greg uskumatu häälega. See ei tundunud tõenäoline. Rhydon
6
Iseseisev naine
Baines oli oma tabavate dokumentaalsaadete ja intervjuudega klass omaette ning Sallie polnud kuigi kaua olnud tippkorrespondent, kuid see tüdruk liikus agaralt ringi ja tundis paljusid. „Me kasvasime koos üles,“ märkis Sallie muretult. „Nojah, mitte küll päris koos, ta on minust vanem, kuid me oleme pärit samast linnast.“ „Siis on mul sulle veel häid uudiseid,“ lausus Greg toolile nõjatudes ja Salliet teraselt silmitsedes. „Aga hoia see enda teada. See ei tohiks veel üldiselt teatavaks saada. Ajakiri on maha müüdud. Meil on uus kirjastaja.“ Sallie süda jõnksatas. Ta polnud kindel, kas see uudis oli hea või halb. Ülemuste vahetumine võis tähendada vahetust ka madalamatel tasanditel ja ta armastas oma tööd. World in Review oli esmaklassiline väljaanne ja selle allakäik vihastaks teda. „Kes uus omanik on?“ küsis Sallie ettevaatlikult. „Kas sa ei arvanudki ära?“ Greg näis üllatunud. „Rhydon Baines muidugi. Seepärast polegi Sakarya kuningaga intervjuu päris kindel. Ma kuulsin, et telejaam pakkus Bainesile uudisteankru kohta, et ta neile edasi jääks, aga ta lükkas nende pakkumise tagasi.“ Sallie silmad läksid pärani. „Rhy!“ kordas ta jahmunud toonil. „Issake, ma ei arvanud ealeski, et Rhy oma valdkonnast ära tuleks. Oled sa ikka kindel? Rhy armastas reporteritööd rohkem kui... rohkem kui midagi muud,“ lõpetas ta lause, süda ärevusest peaaegu seisma jäämas, kui ta taipas, mida oleks äärepealt öelnud – Rhy armastas reporteritööd rohkem kui mind! Mida oleks Greg kost-
7
Linda Howard
nud, kui Sallie oleks selle välja prahvatanud? Ta nägi oma tööd selle avaldusetagi niikuinii allamäge minemas. „Mina saan sellest aru nii,“ lisas Greg sigarit pahvides ja märkamata kerget ebalust Sallie jutus, „et ta on telejaamaga allkirjastanud lepingu, et teeb järgneva viie aasta jooksul teatud arvu dokumentaalsaateid ning kui see välja arvata, tuleb ta telest ära. Võib-olla on ta tüdinenud.“ „Tüdinenud?“ pomises Sallie, justkui oleks see mõte talle arusaamatu. „Reporteritööst?“ „Ta on olnud pikalt selle ala tipus,“ vastas Greg. „Ja võibolla tahab ta abielluda, end mugavalt sisse seada. Jumal teab, ta on piisavalt vana, et sarved oleks maha joostud.“ „Ta on kolmkümmend kuus,“ märkis Sallie, püüdes end vaos hoida. „Aga mõte, et Rhy end mugavalt sisse seab, on naeruväärne.“ „Kui aus olla, siis on mul hea meel, et ta meiega liitub. Ma ootan pikisilmi koostööd temaga. See mees on oma ala geenius. Arvasin, et rõõmustad selle uudise üle, aga sina näed välja nii, nagu oleks keegi su jõulupühad ära rikkunud.“ „Ma... ma olen rabatud,“ tunnistas Sallie. „Ma ei arvanud ealeski, et näen seda päeva. Millal see uudis avalikuks saab?“ „Järgmisel nädalal. Kui sa soovid, püüan seista hea selle eest, et sina oleksid siin, kui ta saabub.“ „Ei, aga tänan igatahes,“ keeldus Sallie Gregile nukralt naeratades. „Ma näen teda piisavalt varsti.“ Mitu minutit hiljem oma kirjutuslaua juurde naastes tundis Sallie, nagu oleks ta saanud löögi allapoole vööd, ja Bromi küsimustele vastamisest pääsemiseks suundus ta
8
Iseseisev naine
hoopis naiste tualettruumi ja vajus diivanile kägarasse. Rhy! Miks pidi ta kõigist uudisteajakirjadest valima just World in Review? Salliel oleks peaaegu võimatu leida uut tööd, mis talle ligilähedaseltki nii meeldiks. Asi polnud selles, et Rhy ta vallandaks, kuid Sallie teadis, et ei taha temaga koos töötada. Praegu ei kuulunud Rhy tema ellu ja tal polnud mehele ruumi, ta ei soovinud olla Rhy läheduses isegi mitte töisel tasandil. Mida oli Greg öelnudki? Et võib-olla tahtis Rhy abielluda ja paikseks jääda? Sallie pidi äärepealt valjusti naerma hakkama. Rhy oli juba abielus – Salliega – ja nad olid elanud seitse aastat lahus, mille ajal oli Sallie teda vaid telerist näinud. Nende abielu oli purunenud just sel põhjusel, et Rhy ei suutnud maha rahuneda. Sallie tõusis sügavalt hingates püsti ja manas näole muretuma ilme. Kui ta praegu selle pärast muretseb, segaks see tema tööd ja ta oli liiga hea ajakirjanik, et seda lubada. Täna õhtul on tal küllaldaselt aega, et oma edasist tegevust kavandada.
Kui Sallie tol õhtul aegamisi poolt greipi sõi – see oli tema õhtueine –, läks ta nägu rõõmsamaks. Oli üsna tõenäoline, et Rhy ei tunneks teda äragi – Sallie oli seitsme aastaga tublisti muutunud, kaalust alla võtnud, juuksed pikaks kasvatanud, isegi tema nimi oli teine. Ja kirjastaja ei oleks ajakirjanikega just ninapidi koos, seega võib Salliel minna nädalaid, ilma et ta Rhyd isegi näeks. Sallie viibis ka pikki perioode Ühendriikidest väljas.
9