Maalehe KIRSIraamat maalehe maasikaraamat
MAGUSA KIRSIPUU SORDID Magusa kirsipuu sordid rühmitasime järgnevas tutvustuses valmimisaja, kirsi suuruse ja värvuse järgi.
Sordid valmimisaja järgi:
• väga varajased (juuni keskpaik): ‘Johan’; • varajased (jaanipäevast juuni lõpuni): ‘Jaama maguskirss’, ‘Elle’, ‘Gronkavaja’, ‘Iput’, ‘Karmel’, ‘Tõmmu’; • keskvalmivad (juuli esimene ja teine nädal): ‘Adelina’, ‘Anne’, ‘Arthur’, ‘Ene’, ‘Juku’, ‘Jurgita’, ‘Kaspar’, ‘Leningradi must’, ‘Madissoni roosa’, ‘Meelika’, ‘Mupi’, ‘Norri’, ‘Ovstuženka’, ‘Polli murel’, ‘Piret’, ‘Polli rubiin’, ‘Zorka’, ‘Taki’, ‘Tiki’, ‘Tontu’; • hilisepoolsed ja hilised (juuli teine pool): ‘Anu’, ‘Dönisseni kollane’, ‘Elton’, ‘Irma’, ‘Tjuttševka’.
Sordid kirsi suuruse järgi:
• väga väikesed (2,7–3,2 g): ‘Jaama maguskirss’; • väikesed või väikesepoolsed (3,3–4 g): ‘Dönisseni kollane’, ‘Leningradi must’, ‘Meelika’, ‘Piret’, ‘Tõmmu’; • keskmised (4,1–5,3 g): ‘Anne’, ’Ene’, ‘Elton’, ‘Gronkavaja’, ‘Irma’, ‘Johan’, ‘Juku’, ‘Kaspar’, ‘Karmel’, ‘Ovstuženka’, ‘Polli rubiin’, ‘Zorka’, ‘Taki’, ‘Tiki’, ‘Tontu’; • suured (5,4–6,5 g): ‘Adelina’, ‘Arthur’, ‘Anu’, ‘Elle’, ‘Madissoni roosa’, ‘Mupi’, ‘Norri’, ‘Polli murel’; • väga suured (6,6–7,2 g): ‘Iput’, ‘Jurgita’, ‘Tjuttševka’.
Sordid kirsi värvuse järgi:
• kollased ja roosakad: ‘Dönisseni kollane’, ‘Elton’, ‘Zorka’, ‘Polli murel’; • helepunased: ‘Madissoni roosa’; • tumepunased: ‘Anne’, ‘Adelina’, ‘Ene’, ‘ Elle’, ‘Gronkavaja’, ‘Irma’, ‘Johan’, ‘Juku’, ‘Jurgita’, ‘Ovstuženka’, ‘Polli rubiin’, ‘Mupi’, ‘Kaspar’, ‘Piret’, ‘Tiki’, ‘Tjuttševka’, ‘Tontu’; • mustjaspunased: ‘Iput’, ‘Norri’, ‘Meelika’, ‘Arthur’, ‘Anu’, ‘Taki’, ‘Tõmmu’; • punakasmustad: ‘Leningradi must’, ‘Karmel’.
66
MAGUSA KIRSIPUU SORDID
Saagikoristus on hoos.
Magus kirsipuu sobib hästi ka mahekasvatuseks, ehkki mitte kõik sordid. Eestis on praegu päris hea valik magusa kirsipuu sorte. Nende seast oma aeda sobivaid valides arvestage kindlasti kohakliimat ja eelistage külmadele hästi vastupidavaid, haigustele ja kahjuritele vähem vastuvõtlikke, saagikaid ja ilusate viljadega sorte. Järgnevalt kirjeldame magusa kirsipuu sorte.
67
Maalehe KIRSIraamat maalehe maasikaraamat
‘Anu’
‘Anu’
Aretatud Pollis. Valitud sordi ‘Leningradi must’ seemnete külvist kasvatatud seemikute seast. Aretaja: Heljo Jänes. Sordina registreeritud 26.01.2011. Puu on tugeva kasvuga, laiuv, hõreda võraga. Talvekindlus on hea. Saagikas. Oma õietolmuga ei vilju. Tolmuandjaiks sobivad ‘Arthur’, ‘Leningradi must’ ja ‘Meelika’. Kirss on suur, südajas või ümar, mustjaspunane. Viljaliha on tugev, tumepunane, vürtsikas, sisaldab 18,6% mahla kuivainet, 11,6% suhkruid, 0,76% happeid ja 23 mg askorbiinhapet 100 g toorkaalu kohta. Mahl on tumepunane. Väga hea värskelt tarbimiseks, sobib hästi ka hoidisteks ja sügavkülmas säilitamiseks. Valmimisaeg: hiline. Väärtused: hea talvekindlusega, saagikas; suur, ilus ja maitsev vili; sobib mahekasvatuseks. Puudused: oma õietolmuga ei vilju.
68
MAGUSA KIRSIPUU SORDID
‘Arthur’
‘Arthur’
Aretatud Pollis. Valitud sordi ‘Krassavitsa’ seemnete külvist kasvatatud seemikute seast. Aretajad: Arthur ja Eevi Jaama. Sordina registreeritud 18.03.2009. Puu on tugevakasvuline, korrapärase ümara võraga. Talvekindel. Saagikas. Oma õietolmuga ei vilju. Head tolmuandjad on ‘Leningradi must’, ‘Mupi’ ja ‘Polli murel’ Kirss on suur, laiümar või laisüdajas, mustjaspunane.Viljaliha on tihe, tumepunane, vürtsikas, sisaldab 18% mahla kuivainet, 11,7% suhkruid, 0,69% happeid ja 20 mg askorbiinhapet 100 g toorkaalu kohta. Mahl on punane. Suurepärane värskelt tarbimiseks, sobib hästi ka hoidisteks ja sügavkülmas säilitamiseks. Valmimisaeg: keskvalmiv. Väärtused: talvekindel, saagikas; suur, ilus ja maitsev vili; sobib mahekasvatuseks. Puudused: oma õietolmuga ei vilju; kõrge võra.
69