Kari Cornell
kOOTUD SALLID kOGU MAAILMAST
Inglise keelest tõlkinud Ülle Suvi
SISUkOrD Sissejuhatus
8
Skandinaavia sallid
12
Min Ulla Norra sall
14
Rootsi Lovikka sall
18
Gröönimaa helmestega sall
24
Islandi rahvusmustriga sall
30
Päivätär: Soome kahekordne sall
34
Islandi pitssall
40
Euroopa sallid
Briti saarte ja iiri sallid
72
Shetlandi pitssall
74
Keldi vilditud lilledega sall
78
Fair Isle’i kirjatud koes sall
82
Arani koekirjas nuppudega sall
86
Arani stiilis palmikutega sall
90
44
Baieri keerdsilmustega vikkelkoes sall
46
Eesti kolmnurkne pitsrätik
52
Põhjamaine kaelus-õlasall
60
Prantsuse stiilis sall
64
Belgia sakilise mustriga kaelussall
68
Idamaade sallid Hiina hea õnne sall
Lääne sallid
114
Pendletoni sall
116
Põhja-Ameerika õlasall
124
Central Park’i Möbiuse sall
128
Ameerika lapisall
132
Lühendid
140
Lõngad
141
Lõngade standardid
141
R aamatu kaasautorid
142
Register
144
96 98
Jaapanist inspireeritud roosiga krae
104
Orenburgi pitssall
108
SISSEJUHATUS Donna Druchunas
Sallid on pakkunud sooja ja heaolu ning olnud iluasjaks nii meestele kui ka naistele kogu inimkonna ajaloo vältel. Ümber pea, kaela, vöökoha või puusade kantavat tavalist ruudu- või ristkülikukujulist rõivaeset oli lihtne valmistada ükskõik millisest kiust. Juba muistsed mesopotaamlased, egiptlased, hiinlased ja roomlased kandsid salle. Mesopotaamia varadünastilisest perioodist (2900–2350 eKr) pärit kunstiteosed kujutavad naisi, kelle juuksed on punutud pikkadesse palmikutesse, mis on sageli põimitud krunni ja kaetud võrgu või salliga. Viljakus-, armastus-, sõja- ja kehalise armastuse jumalanna Ištarit kujutati sageli kandmas punast või sinist salli. Süüria kuningas Tiglat-Pileser I (1112–1074 eKr) kuulutas, et „Abielunaised... ei käi tänaval palja peaga. Vabameeste tütred... kannavad loori. /.../ Prostituudid ei kata ennast, nemad käivad paljapäi…”. Ka tänapäeval kannavad paljud Lähis-Ida naised hijab’it – rätikut, mis katab pea ja on keeratud ümber kaela. Egiptuse vaaraod kandsid kuninglikku peasalli nemes’t, mis kinnitati peapaelaga otsmikule. Tagant langes see alla seljale, kattes juuksed ja kaela. Ka Giza platool asuva Chephreni püramiidi sfinks kannab peas nemes’t. Mõnedel kuninganna Nofretetet (1370–1330 eKr) kujutavatel joonistustel kannab ta kuningliku peakatte all riidest pearätikut. Tutanhamoni (1341–1327 eKr) hauakambrist leiti muude riideesemete hulgast ka sallid ja jumal Anubise kuju, mis oli kaunistatud pika linasest riidest salliga, mida ümbritses kahekordse krooniga sinistest lootostest vanik. Hilisematel aegadel sidusid Egiptuse kõhutantsijad endale puusade ümber õhulised sallid. Nagu tõendavad 8000 terrakotasõdalast, kooti esimesed siidsallid Hiinas. Kõigil Hiina esimese keisri Qin Shi Huangdi (259–210 eKr) sõdureid kujutavatel terrakotakujudel oli rätik ümber kaela seotud, et näidata nende sõjalist auastet. Vanad roomlased kandsid ümber kaela, üle õla visatult või vöö vahel higirätikut (ld k sudarium), et sellega päevakuumuses kaela ja nägu pühkida. 1669. aastal skulp8
tor Cosimo Fancelli loodud skulptuur „Ingel surilinaga” seisab Roomas Ponte Sant’Angelo sillal (Püha Ingli sild) ja hoiab käes salli. 113. aastal rajatud Trajanuse sambal on kujutatud kaelarätti kandvaid sõdureid. Nende kolmnurkselt kokku murtud või pikad ja kitsad sallid on pistetud raudrüü alla või seotud ees sõlme. 17. sajandil kandsid Horvaatia sõdurid salle sõjalise auastme näitamiseks, niisamuti nagu Hiina sõdalased seda teinud olid. Kui prantslased nägid sõduritel neid kaelasidemeid – kravatte (horvaadi k kravata) –, võtsid nad need kiiresti üle ja muutsid kaelasideme stiilseks aksessuaariks nii meestele kui naistele. Prantsusmaalt levisid moekad kaelasidemed kogu Euroopasse ja isegi Uude Maailma. Uus-Inglismaal oli kombeks kinkida matusekülalistele kalleid perekonnavapiga kaunistatud salle. 1721. aastal kuulutas Massachusettsi valitsus selle tava ebaseaduslikuks, pidades seda ekstravagantseks ja puritaanlike traditsioonide teotuseks. Inglise kuningas Charles II vaimustus kaelarätikust kui moeaksessuaarist, kui ta oli Prantsusmaal pagenduses. „Kravatt on üks kaelakaunistus, mis ei ole midagi muud kui eest lehvina kinni seotud pikk rätik krae ümber,” kirjutas ta Inglismaale tagasi pöördudes, „see on kõigi selliste riietusesemete algupärane mudel. Kuid nüüd on õmblejate oskuste ja leidlikkuse tõttu väga palju uusi viise kaelasidemete tegemiseks, nii et nõuab pingutust neile õige nimi leida ja veel enamgi neid kirjeldada.” Aja jooksul arenes kaelaside meeste puhul pikaks kitsaks lipsuks, samal ajal kui naised kandsid edasi lopsakamaid salle. On arvatud, et kootud salli nähti esmakordselt 1783. aasta talvel Krakówi hertsogi kaelas, kellele arst oli soovitanud kael soojas hoida. Hertsog, kes armastas nii kudumist ja oli ühtlasi ka asjaarmastajast moedisainer, kudus endale pika villase riba, mida kandis mantli peal ümber kaela. Kahjuks sai see talle saatuslikuks. Inglismaal Cheshire’i maakonnas ringi rännates jäi see liiga pikk sall kinni ta koerarakendiga kelgu
Sellel vanal Venemaa postkaardil jälgib noor neiu ühe silmaga kudumistööd ja teisega kassi.
jalastesse ning kägistas hertsogi surnuks. Hertsogi sall on andnud inspiratsiooni Briti telesaate ulmekangelase doktor Who loomisel, viimasel on küll võime uuesti sündida, isegi kui tema pikk sall talle saatuslikuks peaks saama. 20. sajandil muutus populaarseks aksessuaariks aviaatori stiilis sall, pärast seda, kui oldi nähtud neid kuulsate lendurite Amelia Earharti ja Howard Hughesi kaelas. Ka Esimese maailmasõja hävituslendurit Punast Parunit on kujutatud tema pika tuules lehviva salliga (ja hiljem Snoopyt). Aviaatori stiilis sall on edasiarendus soojast ooperisallist, mida kandsid elegantsed härrasmehed koos kinnaste ja silindriga raskete villaste mantlite peal. Oma nime sai sall pärast lennukite leiutamist, kui sellest sai pilootide vormiriietuse osa.
Tänapäeval kantakse salle nii sooja kui ka moe pärast, sall võib olla nii usuga seotud rõivastiili osa kui ka poolehoiuavaldus oma lemmikjalgpallimeeskonnale. Amelia Earharti sall rändas 2009. aastal kosmosesüstikul Atlantis maailmaruumi – need lihtsad aksessuaarid on ikka olnud võimsad inspiratsiooniallikad. Kui raskeid kootud salle kantakse ainult külmade ilmadega, siis kerged kootud pitssallid – isegi villasest lõngast – pakuvad konkurentsi kootud pašmiinadele ja siidisallidele, mida kantakse aasta läbi. Selles raamatus esitletud mitmekesine sallide ja õlarätikute kollektsioon põhineb maailma eri paigust pärit kudumise traditsioonidel. Mõned neil lehekülgedel esinevad kavandid, nagu Min Ulla Norra sall ja Orenburgi pitssall, 9
Sellel võluval 18. sajandist pärit maalil kujutatakse kuduvat ema ja tema tütart, kes teda töö juures jälgib. (Voyageur Press Archive)
10
on jäänud truuks ajaloolistele tavadele, teistel on aga nüüdisaegsem hõng. Näiteks keldi vilditud lilledega salli disain põhineb traditsioonilistel Arani koekirjas kampsunitel, mis loodi 1900. aastate alguses Arani saartel, kuid uuema ilme annavad sallile lisatud viltlilled. Belgia sakilise must-
riga kaelussalli puhul on kasutatud sajandeid vana lihtsat pitsmustrit, kuid tulemuseks on modernne kaelussall. Kui sa eelistad salli puhul keerukat värvidemängu, täiuslikult viimistletud koemustrit või lihtsat elegantsi, siis sellest raamutust leiad sa kindlasti midagi oma stiiliga sobivat.
Reproduktsioonil maalist „Washington: meie iseseisvussõja kuduja” on Martha Washingtoni kujutatud salli kudumas Ameerika iseseisvussõja sõdurile.
11
SkAnDInAAVIA SALLID
Min Ulla Norra sall 14 Rootsi Lovikka sall 18 Gröönimaa helmestega sall 24 Islandi rahvusmustriga sall 30 Päivätär: Soome kahekordne sall 34 Islandi pitssall 40
MIn ULLA nOrrA SALL DISA I N I N U D ELI NOR BROW N
See Norra traditsiooniliste mustrimotiividega kaunis sall kootakse ringvarrastel nagu toru, salli kumbki allserv ühendatakse viimistlemise käigus. Salli muster on keskosa suhtes sümmeetriline ja see koosneb mitmest väga lihtsast ribamustrist, vaheldumisi mõne keerukama lumehelbe- ja suurema XOXO-mustriga.
Valmismõõdud
Abivarras ja abilõng
188,5 cm × 19 cm
Silmusemarkerid Sukanõel
Vahendid Berroco Ultra Alpaca (kammvill-lõng; 50% alpakavill, 50% vill;
Koetihedus
100 g = 197 m): 3 tokki halli tooni lõnga Charcoal Mix (#6289)
26 silmust × 26 ringi = 10 cm kirjatud parempidises koes.
(PV) ja 3 tokki lumivalget tooni Winter White (#6201) (KV)
Õige koetiheduse saavutamiseks kasuta vajadusel teise
40 cm pikkused ringvardad nr 6 [4 mm]
suurusega vardaid.
Nr G/6 [4 mm] heegelnõel
15
MUSTR IST
TÖÖ KÄIK
Sall kootakse ringselt, kumbki allserv ühendatakse töö lõpus.
Loo heegelnõelaga põhivärvi (PV) abilõngast 96 silmust ning jäta 56 cm pikkune lõngasaba; pane silmusemarker ringi algusesse ja ühenda ringiks, nii et silmused keerdu ei läheks.
ER ITEHNIK A Silmuste loomine heegelnõela ja abilõngaga: tee heegelnõela ja abilõngaga ahelsilmustest kett, mis on mõni silmus pikem kui vaja. Korja ringvarraste ja töö lõngaga igast „kühmukesest” heegelketi taga ettenähtud arv silmuseid. Mustris näidatud kohas haruta heegelahel lahti ja korja tekkinud silmused vardale.
Koo järjekorras koeskeemid 1–6. Oled nüüd jõudnud salli keskkohani. Pööra koeskeemid tagurpidi ja koo need vastupidises järjekorras 6–1, alustades iga skeemi ülemisest reast, nii et salli teine pool oleks esimese poole peegelpilt. Katkesta lõng ning jäta 56 cm pikkune põhivärvi lõngast saba.
VÄRVIKAART PV KV
50
47 45
45 40 40 35 35 30 30 25 25 20 20 15 15 10 10 5 5
1
Kordus 16 s 16-st rep KOESKEEM CHART 1 1
1
Kordus 24 s 24-st rep KOESKEEM CHART 2 2
16
VIIMISTLEMINE Tõsta ringi esimesed 48 s abivardale, ülejäänud 48 s jäta ringvardale. Kasuta PV lõngasaba ja sukanõela ning ühenda silmused silmamise võtte abil kokku. Peida kõik lõngaotsad kudumi pahemale poolele, vajadusel keera sall pahempidi. Haruta silmuste loomisel kasutatud heegelkett lahti ja korja esimesed 48 s abivardale ning ülejäänud 48 s ringvardale. Kasuta PV lõngasaba ja ühenda silmused silmamise võtte abil kokku. Niisuta sall ja vormi nii, et muster esile tuleks.
24 20 15 49
49
45
45
40
40
35
35
30
30
25
25
20
20
15
15
10
10
5
5
10 5
1 Kordus 8 s KOESKEEM 3
24 20 15 10 5 1
1
1
Kordus 12 s 12-st rep
Kordus 24-st24 reps
12-st rep Kordus 12 s
KOESKEEM CHART 4 4
KOESKEEM CHART 5 5
KOESKEEM CHART 6 6
17
SHETLAnDI PITSSALL DISA I N I N U D C A N DACE EISN ER ST R ICK
Shetland on imeilus koht nii kudujate kui ka mittekudujate jaoks. Lerwicki kaubandustänav on ääristatud kauplustega, mille vaateaknad peibutavad möödujaid kootud esemetega. Üks kõige kaunimatest esemetest, mida leidub peaaegu igal aknal, on merekarbimustriga sall. Nende sallide kudumisel on kasutatud traditsioonilist merekarbimustrit ja peaaegu alati on need valmistatud kreemikasvalgest lõngast koos mõne aktsentvärviga. Mulle meeldib kasutada kolmes erinevas toonis värvi – tumedat, keskmist ja heledat – järjestikku, kas tumedast heledaks, heledast tumedaks või peegelpildis. Kui sul ei ole juhtumisi kolme toontoonis üleminekuga lõnga, võid kasutada ükskõik milliseid sulle sobivaid värve.
Valmismõõdud
Traadid kudumi vormimiseks
29 cm × 127 cm (pärast vormimist)
Roostevabad T-kujulised nööpnõelad
Vahendid
Koetihedus
Jamieson & Smith 2-ply Lace Yarn (pitsilõng; 100%
24 silmust ja 25 rida = 10 cm pitskoes (pärast vormimist).
vill [Shetlandi ja tallevill]; 25 g tokk = 169 m): 3 tokki
Mida suuremaid vardaid kasutad või mida lõdvemalt kood,
kreemikasvalget, 1 tokk tumelillat, 1 tokk keskmist lillat ja 1
seda suuremad tulevad pitsmustri augud. Aukude suurus
tokk helelillat või 3 tokki sulle sobivat värvi
sõltub täielikult sinu isiklikust valikust. Ka kudumi vormimine
Nr 5 [3,75 mm] vardad
sõltub igaühe maitsest. Lõpptulemuse määrab see, kui palju sa
Abivarras (nr 5 või väiksem)
vormides salli venitad.
Sukanõel
75
MUSTR IST
KOEMUSTRID
Sall kootakse kahes osas ja ühendatakse kaela tagaosas.
Ääremuster Kõik read: rea 7 esimest silmust: õs, pp2k, 1 pp, pp2k, õs, 2 pp; rea 7 viimast silmust: pp2k, õs, 5 pp. Merekarbimuster (kirjakord 19 s, kasvatamine 37 s-ni, kahandamine 19 s-ni) Rida 1 (PP): *1 pp, õs, pp2k, 13 pp, pp2k, õs, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 19 s. Rida 2: *1 pp, 1 pp e&t läbi eelmise rea õs, 15 pp, 1 pp e&t läbi eelmise rea õs, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 21 s. Read 3 ja 4: koo parempidi. Rida 5: *1 pp, [õs, pp2k] 2 korda, 11 pp, [pp2k, õs) 2 korda, 1 pp; korda alates * kuni markerini. Rida 6: *[1 pp, 1 pp e&t] 2 korda, 13 pp, [1 pp e&t, 1 pp] 2 korda; korda alates * kuni markerini – iga kordus 25 s. Read 7 ja 8: koo parempidi. Rida 9: *1 pp, [õs, pp2k] 3 korda, [õs, 1 pp] 11 korda, õs, [pp2k, õs] 3 korda, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 37 s. Rida 10 (PHP): *[1 pp, 1 pp e&t] 3 korda, too lõng ette ja tõsta järgmine silmus ja iga ülejärgmine silmus PK vardale, kuni sellel on 13 ületõstetud silmust. Samal ajal lase vardalt maha nende silmuste vahel olevad eelmise rea 12 õhksilmust. (Ära lase maha viimast õhksilmust! VK vardale jääv esimene silmus on õhksilmus.) Torka VK varras läbi kõigi 13 venitatud silmuse, keera PK varras ümber VK varda, nii et töö jääb pahempidi kudumise asendisse, koo kõik silmused pahempidi kokku. Seejärel [1 pp e&t, 1 pp] 3 korda; korda alates * kuni markerini – iga kordus 19 s. Read 11 ja 12: koo parempidi. Korda mustriridu 1–12.
76
TÖÖ KÄIK Esimene pool Loo valge lõngaga 71 silmust. Koo 1 rida parempidi. Ettevalmistav rida (PP): koo 7 esimese silmusega ääremustrit, pm, tee 3 kordust merekarbimustri 1. rida kuni 7 viimase silmuseni, pm, koo 7 viimast silmust ääremustrit. Jätka 7 esimese ja viimase silmusega ääremustri kudumist ning markerite vahele koo 3 kordust merekarbimustrit. Koo 13 kordust [12-realist] merekarbimustrit ja samaaegselt vaheta lõngu järgmiselt: Kordus 1: read 1–12: valge. Kordus 2: read 1–6: valge; 7–8: hele; 9–10: keskmine; 11–12: tume. Kordus 3: read 1–12: valge. Kordus 4: read 1–4: valge; 5–6: hele; 7–8: keskmine; 9–10: tume; 11–12: keskmine. Kordus 5: read 1–2: hele; 3–12: valge. Kordus 6–13: koo [kordused 2–5] veel 2 korda. 13. korduse lõpus tõsta silmused abivardale.
Teine pool Koo teine pool nagu esimene ja pärast 13. kordust jäta silmused töös olevale vardale.
VIIMISTLEMINE Ühenda kaks poolt silmamise võtte abil. Niisuta sall ja vormi, venitades ja kinnitades nööpnõeltega sälgulised otsad. Tõmba traadid läbi kummagi pika ääre igast õhksilmusest; kinnita traadid nööpnõeltega alusele ja jäta sall kuivama.
77
kELDI VILDITUD LILLEDEGA SALL DISA I N I N U D M ELISSA W EH R L E
Selle tänapäevase Arani koekirjas salli jaoks sain ma inspiratsiooni Arani omapärastest kampsunitest, mis on pärit Iirimaa läänerannikul asuvalt Arani saarestikult. Traditsiooniliselt kooti neid kampsuneid vähetöödeldud kreemikat tooni lõngast, mis pakkus head kaitset niisketes ilmastikuoludes – see oli suureks abiks kaluritele, kellele need kampsunid algul mõeldud olid. Palmikumuster oli iseloomulik kindlale maakonnale, kihelkonnale või vallale, kus kampsuni kandja elas. Mõnikord kooti mustrisse sisse ka omaniku initsiaalid. Et lisada kudumile uudsust, valisin ma naturaalse halli villa, mis toob palmikud kenasti esile. Algselt meestele mõeldud mustrile lisavad naiselikkust mõned vilditud lilled, mis on kaunistatud erksa tikandiga. Ära pelga viltimist ega tikkimist! Iga algaja saab sellega kergesti hakkama.
Valmismõõdud
Terav tikkimisnõel
18 cm × 208 cm (ilma narmasteta) Koetihedus Vahendid
24 silmust ja 44 rida = 10 cm palmikumustrit suuremate
Brown Sheep Lanaloft Worsted (keskmise jämedusega
varrastega.
kammvill-lõng; 100% vill; 100 g tokk = 146 m): 4 tokki halli
17 silmust ja 22 rida = 10 cm parempidises koes väiksemate
tooni Manor Grey (#LL33W) (PV) ja 1 tokk erksinist Buoyant
varrastega (viltimata).
Blue (#LL47) (KV)
19 silmust ja 31 rida = 10 cm parempidises koes väiksemate
Nr 8 [5 mm] vardad
varrastega (vilditud).
Nr 9 [5,5 mm] vardad
Õige koetiheduse saavutamiseks kasuta vajadusel teise
Nr H/8 [5 mm] heegelnõel narmaste kinnitamiseks
suurusega vardaid.
79
ER ILÜHENDID
KOEMUSTER
1/1 PE: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 1 pp, 1 pp palmikuvardalt.
Palmikupaneel (41 s)
1/1 PT: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 1 pp, 1 pp palmikuvardalt.
Rida 1 (PHP): 1 pp, 1 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 4 ph, [2 pp, 2 ph] 2 korda, 1 pp, [2 ph, 2 pp] 2 korda, 4 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 1 ph, 1 pp.
1 ph/2 pp PE: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 1 ph, 2 pp palmikuvardalt.
Rida 2 (PP): [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp/1 ph/2 pp PT, 2ph, 2 pp, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.
2 pp/1 ph PT: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, 1 ph palmikuvardalt. 2/2 PE: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 2 pp, 2 pp palmikuvardalt. 2/2 PT: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, 2 pp palmikuvardalt. 2 pp/1 ph/2 pp PE: tõsta 3 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 2 pp, tõsta ph s palmikuvardalt VK vardale ja 1 ph, 2 pp palmikuvardalt. 2 pp/1 ph/2 pp PT: tõsta 3 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, tõsta ph s palmikuvardalt VK vardale ja 1 ph, 2 pp palmikuvardalt.
Rida 3: korda rida 1. Rida 4: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1 ph/2 pp PE, 2 pp/1 ph PT, 1 ph, 1 ph/2 pp PE, 2 pp/1 ph PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda. Rida 5: 1 pp, 1 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 4 ph, [3 pp, 4 ph] 3 korda, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 1 ph, 1 pp. Rida 6: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 3 ph, 2/2 PT, 3 ph, 2/2 PE, 3 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda. Rida 7: korda rida 5. Rida 8: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 2 pp/1 ph PT, 1 ph/2 pp PE, 3 ph, 2 pp/1 ph PT, 1 ph/2 pp PE, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda. Rida 9: korda rida 1. Rida 10: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 2 pp,
FLOWER TEMPLATES LILLEDE ŠABLOONID Enlarge by 78% Suurenda 78%.
2 ph, 2 pp/1 ph/2 pp PE, 2ph, 2 pp, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda. Read 11–16: korda ridu 3–8. Korda mustriridu 1–16.
80
TÖÖ KÄIK Loo suuremate varrastega 41 silmust. Koo 2 rida 1 pp, 1 ph soonikkoes. Korda 16-realist palmikumustrit kuni sall on u 208,5 cm pikk või soovitud pikkuses ning lõpeta 16. reaga. Koo 2 rida 1 pp, 1 ph soonikkoes. Koo silmused soonikkoes maha.
VIIMISTLEMINE Vilditud lilled Loo väiksemate varrastega 41 silmust. Koo sokikoes (PP pp, PHP ph) kuni kudum on 24 cm. Vildi kudum pesumasinas ja jäta kuivama. Lõika šabloonide abil vildist lilled; lõika eraldi ka õite keskkohad. Tikand Lõika soovitud värvi lõngajupp. Äärista lillede keskkohad sämppistes. Kaunista iga kroonleht eelpistetega. Õmble põhivärvi lõngaga lilled salli ühte otsa, paiguta need vastavalt oma soovile. Narmad Lõika põhivärvi lõngast 54 lõngajuppi pikkusega 25,5 cm. Kinnita 9 narmast ühtlaste vahedega mõlema lühema serva külge järgmiselt: tõmba heegelnõelaga 3 pooleks murtud narmast kudumi paremalt poolt pahemale poole; tõmba lõngaotsad aasast läbi ja pinguta. Tasanda narmad soovitud pikkuseni.
16 14 12 10 8 6 4 2
15 13 11 9 7 5 3 1 Mustripaneel 41-st panel41 s
PALMIKUPANEEL CABLE PANEL
STITCH KEY TINGMÄRGID PP pp,RS, PHPp ph K on on WS
P on k pp on WS PP ph,RS, PHP 1/1 PT 1/1 RC 1/1 LC 1/1 PE 2/1 RPC 2 pp/1 ph PT 2/1 LPC 1 ph/2 pp PE 2/2 PT 2/2 RC 2/2 PE 2/2 LC 22/1/2 pp/1 ph/2 RPCpp PT LPCpp PE 22/1/2 pp/1 ph/2
81