MÕTLEMIST MUUTES RIKKAKS SAAMISE PÄEVARAAMAT
NAPOLEON HILLI
SILMAPAISTVA EDUÕPIKU PÕHJAL
3
5 Sisukord Sissejuhatus 7 Päevaraamatust 11 Mõtlemist muutes rikkaks saamise kolmteist põhimõtet 15 Esimene põhimõte: põletav soov 15 Teine põhimõte: usk (kindlustunne) 16 Kolmas põhimõte: enesesisendus 16 Neljas põhimõte: erialased teadmised 17 Viies põhimõte: kujutlusvõime 18 Kuues põhimõte: teadlik kavandamine 18 Seitsmes põhimõte: otsustusvõime 19 Kaheksas põhimõte: püsivus 20 Üheksas põhimõte: ülemtarkuse jõud 20 Kümnes põhimõte: muundumise müsteerium 21 Üheteistkümnes põhimõte: alateadvus 23 Kaheteistkümnes põhimõte: aju 23 Kolmeteistkümnes põhimõte: kuues meel 24
(Umbes) kuus sammu, mis aitavad saada elult kõike, mida tahad 25 Asume teele 28 Eesmärgi väljaselgitamine 29 Soovide väljaselgitamine 32 Pikaajaliste eesmärkide seadmine 38 Soovitud eesmärkide saavutamine 44 Eesmärkide üksikasjaliku jälgimise leheküljed 45 Veel üht‑teist kasulikku 172 Kuus hirmutonti 172 Hea juhi üksteist põhiomadust 173 Kümme peamist põhjust, miks juhid äparduvad 173 Kolmkümmend peamist läbikukkumise põhjust 174 Kakskümmend kaheksa küsimust eneseanalüüsiks 175 Märkused 180
Sissejuhatus
Mõtlemist muutes rikkaks. Kõlab lihtsalt, eks ole? Liiga ilus, et tõsi olla? Sul tuleb vaid endale ette kujutada ja uskuda, et saad
kõik, mida tahad, ning siis saadki ... mida iganes tahad, olgu see tervis, rikkus, unistuste töökoht, ideaalne elukaaslane või uhiuus Tesla. Pead selle saamisse lihtsalt piisavalt tugevalt uskuma ja siis saabki see sinu omaks. Sellest põhimõttest lähtudes on kirjutatud kümneid eneseabist rääkivaid menukeid, sealhulgas James Alleni „Nagu inimene mõtleb“*, Wallace D. Wattlesi „Rikkaks saamise teadus“**, Napoleon Hilli „Mõtlemist muutes rikkaks“***, Joseph Murphy „Teie alateadvuse jõud“**** ning hiljutisem Rhonda Byrne’i „Saladus = The secret“*****.
Kõik need ja paljud muud samalaadsed raamatud põhinevad kirjutistel, mille autor on Phineas Parkhurst Quimby – 19. sajandil elanud usuga tervendaja, kes algatas Uue Mõtte liikumise ****** .
Uue Mõtte liikumise taga oli tõekspidamine, et kõiges elavas, sealhulgas meis endis, on osake intelligentsest, loomingulisest ja kõik võimsast jõust, mida saame mõtlemise abil rakendada ja enda huvides
* „As a Man Thinketh“, 1903, eesti keeles 2020, Million Mindset. – Tlk.
** „The Science of Getting Rich“, 1910, eesti keeles 2022, Million Mindset.
***
– Tlk.
„Think and Grow Rich“, 1937, eesti keeles 2021, Million Mindset. – Tlk.
**** „The Power of Your Subconscious Mind“, 1963, eesti keeles 2018. – Tlk.
*****
******
„The Secret“, 2006, eesti keeles 2008. – Tlk.
Ingl New Thought Movement. – Tlk.
7
ära kasutada. Kooskõlas selle jõuga saame luua omaenda tegelikkuse –selleks tarvitseb meil vaid soovitud tegelikkust ette kujutada ja uskuda, et see vastab tõele. Külgetõmbeseadus ütleb, et see, mida me ihkame ja mille saamisse me usume, tõmbub meie poole samamoodi, nagu metall tõmbub magneti poole. Kui see kõlab sinu kõrvus nagu „Tähtede sõja“ Yoda, siis hakkad Uue Mõtte sisust aru saama. Yoda sõnadega: „Tee või ära tee, proovimist ei ole.“
Lapsepõlves öeldakse meile sageli, et inimene on see, mida ta sööb, ja et riided teevad inimese, ent kui paljudele meist õpetatakse, et inimene on see, mida ta mõtleb? Mõtiskle veidi selle üle ja mõistad, et just nii see on. Mis on ainus asi sinu elus, mis on täielikult sinu kontrolli all?
Kohe saad teada ...
Need on sinu mõtted – see, mida sa otsustad mõelda. Sinu mõtted võivad teha su rõõmsaks või kurvaks. Need võivad suunata sind ülima edu või täieliku läbikukkumise rajale; nende mõjul võib sinust saada kas kogukonna hinnatud liige või põlastusväärne kurjategija. Iga hoone, maantee, ettevõte ja toode on alguse saanud mõttest.
Kõik, mida sa teed, saab alguse mõttest ja kõik, mida sa teed, otsus tab kokkuvõttes su saatuse. Sa oled oma mõtete ja valikute tulemus. Elu jooksul pannakse meid uskuma, et edu ei ole kunagi lihtne saavutada, välja arvatud juhul, kui oled üks vähestest
Kõik, mida sa teed, saab alguse mõttest.
õnnelikest, kes on sündinud rikkasse perre, kellel on väga palju õnne või kes on loteriil võitnud. Selleks et saada, mida tahame, tuleb meil kõvasti tööd teha, eks? Kuid tundub, et mõnele inimesele sajab soovitu
kätte peaaegu ilma igasuguste pingutusteta, teised aga rabelevad mitmel töökohal ega näi kunagi edasi jõudvat. Kas võib ehk olla, et vähem edu kad lihtsalt ei usu piisavalt kõvasti oma unistustesse või ei tööta piisavalt
kõvasti? See on muidugi võimalik, kuid elus kõige soovitu saavutamine ei olene üksnes soovimisest ja uskumisest, samuti ei piisa pelgalt soovitu nimel kõvasti töötamisest.
8 MÕTLEMIST
MUUTES RIKKAKS SAAMISE PÄEVARAAMAT
Milles siis saladus peitub? Lühidalt öeldes seisneb mis tahes elu‑ valdkonnas edu saavutamise saladus selles, et tuleb rakendada oma suurt, kaunist ja keerulist aju, teiste inimeste ajusid ning kõikjal laiuvat kollektiivset metafüüsilist mõistust ehk otsatut tarkust ja panna need kõik enda kasuks tööle. Sinu aju töötab ööpäev läbi – isegi siis, kui ülejäänud osa sinust magab – ning muudkui lahendab ja leiutab. Kui su aju töötab täiel võimsusel ning kasutab ära ka teiste loomingulisust ja andeid, hakkad sa oma unistuste elluviimiseks töötama nutikamalt, mitte kõvemini. Kui teed seda õigesti, saavutad edu peaaegu ilma pingutamata.
Kuidas? Just see ongi miljoni dollari küsimus, millele vastamiseks kirjutas Napoleon Hill raamatu „Mõtlemist muutes rikkaks“. Ta ana‑ lüüsis enam kui 25 000 eduka ja läbikukkunud inimese elu, et selgitada välja rikastumise maagiline valem. Seejärel võttis ta tulemused kokku kolmeteistkümnes põhimõttes ja kuues sammus. Sellest ajast saadik on miljonid inimesed kogu maailmas kasutanud seda valemit, et saada tervist, rikkust, õnne, eneseteostust ja kõike muud head, mida elu pakub.
Nüüd on sinu kord haarata tükk külluse ja õnne pirukast. Sellel teekonnal juhatab sind juhistega päevaraamat, mis sisaldab ühtlasi piisavalt ruumi, kuhu teekond üles märkida. Seda lugedes avastad edu valemi: põhimõtted ja sammud, mis muudavad su unistused tõelisu‑ seks. Ülejäänu oleneb juba sinust endast.
9
Päevaraamatut saab kasutada iseseisvalt või koos Napoleon Hilli klassikalise menukiga „Mõtlemist muutes rikkaks“. Kuid raama‑ tut ei ole päevaraamatust kasu saamiseks tingimata vaja lugeda, sest päevaraamat viib sind kiirelt kurssi kolmeteistkümne põhimõtte ja kuue sammuga, mis moodustavad Hilli edu valemi vundamendi.
Kui „Mõtlemist muutes rikkaks“ on täis huvitavaid lugusid ini‑ mestest, kes on seda valemit rakendades saanud rikkaks ning kogunud ihaldatud materiaalseid väärtusi, siis see päevaraamat aitab sul samm‑ sammult kirja panna omaenda tähelennu loo ning võimaldab laiendada valemit kõigile oma elu aspektidele.
Küllusliku ja parema elu poole liikuma asumiseks loe kõigepealt läbi peatükid „Mõtlemist muutes rikkaks saamise kolmteist põhimõtet“ ning „(Umbes) kuus sammu, mis aitavad saada elult kõike, mida tahad“. Ülejäänud raamat kujutab endast töövihiku vormis päevaraamatut, mis viib su samm sammult oma sihtidele lähemale. Igas viieleheküljelises jaotises on piisavalt ruumi mõne konkreetse eesmärgi saavutamise tee‑ konna ülesmärkimiseks.
See ei ole tavaline päevaraamat, kus tuleb iga päev kuupäevalisi sissekandeid teha. Pigem kujutab see endast päevikut, kus saad kirjel dada oma tähtsaimaid põletavaid soove ja suurimaid püüdlusi. Sa võid tegeleda korraga mitme eesmärgiga – need võivad olla näiteks karjääri redelil tõusmine, ettevõtte ülesehitamine, tervise või füüsilise seisundi
11
Päevaraamatust
MÕTLEMIST MUUTES RIKKAKS SAAMISE PÄEVARAAMAT
13
Mõtlemist muutes rikkaks saamise kolmteist põhimõtet
Napoleon Hill sõnastas kolmteist põhimõtet, mis moodustavad salajase valemi soovitud eesmärkide saavutamiseks. Põhimõtted on alustõed või väited, millel rajaneb mingi uskumuste või harjumuste süsteem. Neid mõistes taipad, kuidas ja miks see salajane valem toimib. Järgmistes alapeatükkides on need kolmteist mõtlemist, elamist ja edu saavutamist mõjutavat põhimõtet lühidalt kokku võetud.
Esimene põhimõte: põletav soov
Põletav soov on laeng, mis paneb mõtte ja teo liikuma. Kõige tugevam põletav soov on alalhoiuinstinkt. Meil tekivad loomupäraselt nälg ja janu ning nende isude rahuldamiseks ei peatu me millegi ees. Võidu‑ janu sunnib meid konkureerima. Soov parema elu järele tõukab tagant leiutamist. Isu cannoli ’de järele sunnib meid minema lähimasse Itaalia restorani.
Kahjuks on paljud meist pandud uskuma, et põletav soov on kõige kurja juur. Sageli soovitatakse meil oma soovid vaos hoida. Mõni läheb lausa niikaugele, et püüab meie põletavad soovid oma negatiivse ja alla‑ andva hoiakuga summutada, rääkides, et me ei saa oma unistusi ellu viia, kuna me pole piisavalt nutikad, andekad või rikkad või kuna see on lihtsalt võimatu.
15
Loomulikult võib põletav soov olla ka negatiivne. Näiteks kõike‑ hõlmav põletav soov narkootikumide, seksi, võimu, raha või kätte‑ maksu järele tooks kaasa kiire hävingu. Kuid soov tervise, rikkuse ja eneseteostuse järele on kõigi elusaavutuste liikumapanev jõud. Kui tahame mõtlemist muutes rikastuda, tuleb kõigepealt oma põletavatele soovidele hagu alla panna. Põletav soov peab olema piisavalt tugev, et pidada vastu ka raskes olukorras.
Teine põhimõte: usk (kindlustunne)
Usk on kindlustunne (ehk kahtluse puudumine), et sa saad, mida soovid –et see juhtub igal juhul, sest just nii universum toimibki. Napoleon Hill nimetab usku igaveseks eliksiiriks, mis puhub mõtetele sisse elujõu ja toimekuse. See muudab põletava soovi ja mõtte otsusekindluseks ning rakendab metafüüsilist jõudu ehk otsatut tarkust, mis teeb kõike, mida on põletava soovi või mõtte teostumiseks vaja.
Kahtlus õõnestab kindlustunnet. Igasugune kahtlemine sihile jõud‑ mises nõrgestab otsusekindlust ja metafüüsilist jõudu, mis teeb soovid teoks. Viska oma sõnavarast välja sellised sõnad ja väljendid nagu „ei saa“, „võib olla“, „proovin nii hästi, kui suudan“, „võimatu“ ja „ebatõe näoline“, mis kõik väljendavad kahtlust, kas soovitud eesmärk ikka saa vutatakse.
Kolmas põhimõte: enesesisendus
Enesesisendus on tööriist, mis aitab kõrvaldada kahtlused ning viia põle tavad soovid teadlikust mõistusest alateadvusse. Mõtle sellest nagu sinu ajus pidevalt toimuvast vestlusest iseendaga. Mida sa endale päev läbi räägid? Kas seda, et sa pole piisavalt hea, piisavalt tark, piisavalt andekas või piisavalt ilus, et saada, mida tahad? Et oled mõistetud elama vaesu‑ ses? Et oled haige või vormist väljas? Kui nii, siis on aeg neid sõnumeid muuta. Sisekõne põhineb sellel, mida meile on elu jooksul õpetatud ja mida meid on uskuma pandud, ning sageli on see kahjulik. Kui sa usud,
16
MÕTLEMIST MUUTES RIKKAKS SAAMISE PÄEVARAAMAT
et „raha on kõige kurja juur“ või „ma teenin vaevu nii palju, et end ära elatada“, nõrgestad oma otsustavust jõuda külluse ja heaoluni. Sisekõne saab alguse teadvusest ehk mõtlevast mõistusest, kuid kui korrutame mõnda väljendit piisavalt kaua, suudame vanad uskumu sed asendada uute, positiivsemate mõtetega. Hill nimetab seda enese sisenduseks. Alateadvus on mõistuse viljakas ja loov osa, mis teeb põle‑ tavad soovid teoks. See teeb kõike, mida talle öeldakse, mis omakorda oleneb sellest, mida sa usud. Enesesisendus on protsess, mille käigus kasutad teadvust ülesannete alateadvusele delegeerimiseks.
Kui soovid hajutada kahtlused ning panna alateadvuse tööle enda kasuks, mitte kahjuks, tuleb negatiivsest sisekõnest lahti saada ning korrata päev läbi positiivseid kinnituslauseid. Laias laastus tuleb hakata mõtlema asjadest oma elus sellisena, nagu sa tahaksid, et need oleksid, mitte sellisena, nagu sa neid praegu tajud.
Neljas põhimõte: erialased teadmised
Erialased teadmised on praktilised (eesmärgistatud) teadmised, mille vastand on üldised teadmised faktide ja põhimõtete kohta. Näiteks matemaatikateadmised on üldised teadmised, mis võivad muutuda erialaseks, kui neid kasutada statistiliseks või finantsanalüüsiks, pilve lõhkuja ehitamiseks, masinõppe algoritmi loomiseks või Land Roveri Marsile saatmiseks vajalike komplekssete arvutuste tegemiseks. Kui erialased teadmised on korrastatud ja tegevuskava abil nutikalt tööle rakendatud, aitavad need jõuda soovitud tulemuseni.
Tore on see, et mõtlemist muutes rikastumiseks ei pea erialaseid teadmisi kohe olema. Saad need omandada õpingute käigus või tehes koostööd teistega, kellel on vajalikud teadmised juba olemas. Piisab sellest, kui sul on mingi idee või ettekujutus, otsusekindlust see teoks teha ning suutlikkust teadmisi korrastada, et eesmärki saavutada.
17
MÕTLEMIST MUUTES RIKKAKS SAAMISE PÄEVARAAMAT
Viies põhimõte: kujutlusvõime
Kujutlusvõime on teadvuse töökoda. Napoleon Hilli üks kõige kuulsa‑ maid tsitaate kõlab nii: „Teadvus võib luua kõike, mida ta on võimeline välja mõtlema ja uskuma.“ Autod, lennukid, arvutid, nutitelefonid –kõik, mille inimesed on loonud, said alguse mõttena kellegi peas. Selleks et saada, mida tahad, tuleb alustada mõttest. Loomise käi‑ vitab suutlikkus kasutada kujutlusvõimet ja soovitut vaimusilmas ette kujutada. Soovitu võib olla mis tahes, näiteks rannamajake või töökoht, mis igal hommikul silmad särama paneb. Unista suurelt ja ole täiesti kindel, et kõik, mida sa ette kujutad, võib saada tegelikkuseks.
Kuues põhimõte: teadlik kavandamine
Teadlik kavandamine, mis tuleneb kujutlusvõimest, kristalliseerib põle‑ tava soovi tegudeks. Kõik, mida eales loome, saab algtõuke põletavast soovist, sõnastatakse mõtteks kujutlusvõime abil ning seejärel muude takse teadliku kavandamisega abstraktsest konkreetseks. Kavandamisel ei tohi unustada ka plaani teokstegemiseks vajalike ressursside, seal‑ hulgas inimressursi hankimist ja õiges suunas juhtimist.
Kui otsustad minna autoreisile, tuleb kõigepealt kaardirakendusse sisestada lähte ja sihtkoht, et välja selgitada, kuidas saada punktist A punkti B. Korralik eesmärkide saavutamise tegevuskava on täpselt sama tähtis kui teadmine, milliseid teid mööda sõita. Kuid autoreisi kavan‑ damine ei pruugi sugugi esimese otsinguga ühele poole jõuda. Kaardi‑ rakendus muudab sõidu ajal marsruuti, et vältida liiklusummikuid või suunata sind tagasi õigele teele, kui peaksid juhtumisi vajalikust tee otsast mööda sõitma või valesse kohta keerama. Samamoodi võib juh tuda, et sul tuleb tegevuskava üle vaadata ja seda kohandada, kui asja‑ olud muutuvad või kui satud eesmärgi poole liikumisel umbteele.
Pane tähele, et teadlik kavandamine ei nõua tingimata palju aega ega energiat. Sa ei pea aju ragistama. Õigupoolest Napoleon Hill lausa hoiatab liigse ratsionaalsuse eest, kuna teadlik mõistus võib kava kokku
pannes hakata loomingulisemat alateadvust takistama. Käsi oma
18
EDASI LOE RAAMATUST.....