Malestusedelustparastsurmanaidis

Sis kord Sissejuhatus 7 1 Armastus muutuste vallandajana 15 2 Peast s damesse 24 3 Kui lapsed õpetavad hauast 31 4 Piltmõistatuse kokkupanek 39 5 Elus tehtavad valikud ja edasiliikumine 45 6 Pilguheit vanemate nõukogule 52 7 Barbar Lothar 60 8 Purunenud s da 69 9 Valge hani 76 10 Wells Fargo valvur 85 11 Tiivuline elu 93 12 Väike on ilus 100 13 Taass ndinud m stik 105 14 Ilmalausuja 112 15 Kaks enesetappu 119 16 Universaalse energia jagamine muusika kaudu 126 17 Vabatahtlik mõrvaohver 132 18 Energia kasutamine tervendamiseks 140 19 Uuesti läbivaadatud hingeleping 147 20 Teejuhi allalaadimine 155 21 Aisakellad 161 22 Tõrges sugulashing 169 23 Muutumisjulguse leidmine 175 24 Esilekerkiv vaimne tervendaja 180 25 Vaimse partnerluse areng 186 26 Vaimse eesmärgi vabastamine 193 27 Teekond vabaduse poole 200 28 Ma olen kodus 206 29 Ma tean, et lähen põrgusse 215 30 Mul on ainult paar k simust... 222 31 Hingesugulaste suhted saavad korda 229 32 Laura leidmine: kaotatud identiteedi taastamine 235

I

EJ HA

Neljanda sajandi alguses eKr kirjutas Kreeka filosoof Iamblichos: Inimene, kes suudab avada oma hinge, saab vabaks.

Reinkarnatsiooni jõudude tõttu oleme kõik oma eelmiste Maal veedetud füüsiliste elude ning eludevaheliste vaimsete hingekogemuste tulemid. Kõigi planeedi inimeste hinged salvestavad kõik endised paljudest allikatest saadud põhjuse ja tagajärje karmamõjud ning need jõud mõjutavad meie praegusi tundeid ja käitumist. Seega, kuigi väliselt võib paista, et inimesed saavad hästi hakkama, võib neil esineda sügavalt juurdunud metafüüsilisi probleeme, mida tavalised arstid, vaimse tervise spetsialistid ja koguni me ise ei pruugi märgata. Meie praegustes eludes tekivad rasked olukorrad, kui me ei mõista, mis paneb meid näiliselt irratsionaalselt käituma. Selliste veidrate tunnete algpõhjused on tavaliselt hägused, peitudes teadvuse pealispinna all. Enamik inimesi teeb kõik, et oma sisemisi deemoneid paljastada, kuid kust tuleks neid otsida?

See raamat näitab, kuidas tuua päevavalgele varjatud teadmisi, mis peituvad alateadvuses, ja mismoodi selle püha informatsiooni vabastamine hüpnoosi abil on inimesi aidanud. Hüpnoositute kaudu, kelle juhtumeid siin kirjeldatakse, näeme, kuidas varasemate kehastuste ja surmajärgse elu paljastused on positiivselt mõjutanud nende teadlikku meelt, aidates lahendada erinevaid psühholoogilisi probleeme. Taastatud vaimsed mälestused on muutnud inimeste elu tähendusrikkamaks ja andnud neile jõudu. Selle raamatu eesmärk on anda inspiratsiooni ja uut lootust neile, kes soovivad oma elus näha plaanipärasust ja korda.

Raamatus Mälestused elust pärast surma esitatud lood kõnelevad klientidest, kes tulid eludevahelisele elule spetsialiseerunud hüpnoterapeutide juurde vaimset regressiooni kogema. Üsna sageli lepib tüüpiline klient kohtumise kokku lihtsalt selleks, et uurida oma hinge eesmärki selles elus, kuid raamatusse kogutud lood on seotud märksa häirivamate sisemiste konfliktidega, mis vajavad konkreetset lahendust. Käesolevate uurimuste autorid viivad klientidega läbi ainulaadse hüpnoteraapiaprotsessi, mis hõlmab sügavat, tavaliselt kolm kuni neli tundi kestvat transiseisundit. Raamatu muudab ainukordseks viis, kuidas neid eludevahelise elu hüpnoteraapia elumuutvaid tulemusi on uuritud ja salvestatud. Ühtlasi tuleb mainida, et raamatus sisalduvad lood on kõigest väike osa suurest hulgast juhtumitest, millega Newtoni Instituudi liikmed igal aastal tegelevad.

Kõik juhtumid, mida meie autorid tutvustavad, on tegelikkuses aset leidnud. Klientide loal on kasutatud varjunimesid, et kaitsta nende anonüümsust. Iga loo alguses tuuakse välja kliendi probleem ja viis, kuidas see avastati ning seejärel vaimse regressiooni abil lahendati.

Lugu lõpeb terapeudi ja kliendi vaheliste seansijärgsete kõnelustega regressioonikogemuse positiivsetest tulemustest.

Nende individuaalsete juhtumitega tegelevate regressiooniterapeutide töö on äärmiselt põhjalik, kuigi raamatu mahu tõttu on seda kirjeldatud lühidalt. Läbi viiakse teraapiline uuring, mis keskendub hinge jaoks olulistele kehastustele ja eriti tema eksistentsile elude

vaheajal vaimuilmas. Just seal koostatakse karmaõppetunnid järgmiseks eluks. See tähendab, et kliendi praegusi probleeme Maal analüüsitakse nii füüsilisest (inimlikust) kui ka vaimsest (hinge) perspektiivist lähtudes.

Selleks, et vaimuilma sisenemine õnnestuks, on esmatähtis leida väga kogenud hüpnoterapeut, kes tegeleb eludevahelise eluga. Kuigi leidub palju põhjusi, miks terapeudi vaimuilma-alane kogemus on kliendile äärmiselt oluline, tahan siinkohal näiteks tuua ühe eriti tähtsa valdkonna. Klient võib kõnelda mõnest vaimuilma vaatepildist, mis teda alguses hirmutab. Tavaliselt tähendab selline häiriv olukord kogenud ja õige väljaõppe saanud regressiooniterapeudile üht kahest võimalusest. Tegu on kas teadliku vahelesegamisega, mida põhjustavad sügavalt juurdunud veendumused, näiteks religioosne usk põrgusse ja kurjadesse vaimudesse, mida surmajärgses elus tegelikult ei ole, või maise ebausuga.

Tuhanded meie uuritud juhtumid näitavad selgelt, et surmajärgne elu on armastuse, kaastunde, andestamise ja õigluse kuningriik.

Märksa levinumaks ja hoomamatumaks väljakutseks on kujutluspildid, mis sümboliseerivad kliendi hingeminale olulisi kosmilise vastutuse karmalisi vorme. Siin tunneb vilunud terapeut ära metafoorsed stsenaariumid, mis võivad olla hüpnoositu vaimse teejuhi ja vanemate õpetajate kavandatud õppetunnid. Klient võib segadusse sattuda ja mitte suuta kohe selliseid õppetunde õigesti tõlgendada. Tema teadlik sekkumine võib tähendada, et ta üritab kohaneda uute paljastustega, mida seansi käigus pole veel läbi töötanud. Kuigi eludevahelise eluga tegeleval hüpnoterapeudil võib sellistel puhkudel olla oma diagnoos, ei tohi see segada kliendi eneseavastusi.

Igaks juhuks pakutakse kliendile alati piisavalt tröösti seoses segadust tekitavate sündmustega, kuid hüpnoosituid julgustatakse reeglina vastama küsimustele ise, toetudes vaimsetele sõnumitele, mida nad sügavas transiseisundis saavad. Kui neile aega anda ja lasta liikuda omas tempos, mõistab enamik kliente lõpuks, et tema eksistents on tõepoolest üleminekurituaal üleminek valgustatud hinge seisundisse. See protsess on emotsionaalne ja kurnav nii terapeudile kui ka kliendile, kuid juba ühest eludevahelise elu seansist on tohutult kasu tänu omandatavale eneseteadlikkusele ja jumaliku plaani mõistmisele.

Kõik raamatu autorid on Michael Newtoni eludevahelise elu hüpnoteraapia instituudi sertifitseeritud liikmed. Lisaks Põhja- ja Lõuna-Ameerikale tegutsevad nad Euroopas, Aasias, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Meie kooli õpimudel on edasiarendus metoodikast, mille töötasin välja oma aastatepikkuse Los Angelese praksise käigus, toetudes suurele hulgale uurimustele, millest enam kui sadat olen käsitlenud oma eelmistes raamatutes.

Traditsioonilise hüpnoosiga tegelevaid koole on palju ning mõned keskenduvad ka eelmiste elude regressioonile. Meie organisatsioon oli esimene, kes hakkas korraldama nädalapikkust eludevahelise elu teraapia intensiivõpet, ning see on ainus hüpnoosi õppekava, mida pakume professionaalidele. Õpilased tulevad kogu maailmast õppima seda tehnikat kogenud eludevahelise elu terapeutidelt. Kursuse praktilises osas õpitakse üksteist viima vaimus tagasi varasematesse eludesse ja eelmisesse eksistentsi vaimuilmas nende elude ahel. See töö on eludevahelise elu õpilastele ühtaegu raske ja innustav, sest nad õpivad treeningu käigus oma hinge paremini tundma.

Kuna selle raamatu autorid olid juba väljaõppinud ja kogenud hüpnoterapeudid, kui ma neid kohtasin, on mõistetav, et pärast kursuse läbimist ja sertifitseerimist rakendavad nad vaimse regressiooni vallas oma annet ja isiklikke tehnikaid. Kuigi nad kõik kasutavad meie

eludevahelise elu meetodit, erinevad selles raamatus mainitud regressiivterapeudid üksteisest viisilt, kuidas aitavad inimestel surmajärgse elu mälestusi taastada. Minu arvates kinnitavad need Newtoni Instituudi lõpetajad, kes järjepidevalt kordavad eelkäijate avastusi, lisades samas meie vaimsesse paradigmasse uusi tõdesid, kogu protsessi paikapidavust.

Seega märkad sa surmajärgse eluga seotud mälestustes ühisjooni, mis korduvad kõigis siinesitatud lugudes. Lisatud on pisut taustainfot kliendi praegusest elust. Nende autorite ja paljude teiste meie organisatsiooni rahvusvahelisse võrgustikku kuuluvate ametliku tegevusloaga regressiooniterapeutidega saab ühendust võtta veebilehe www.newtoninstitute.org kaudu.

Mõned inimesed külastavad meid lihtsalt huvist oma vaimse elu vastu, kuid paljud tulevad tõsiste isiklike probleemide tõttu – püüded üle saada lapse kaotusest, emotsionaalsed või käitumisprobleemid, suhteprobleemid või surmahirm –, mida tavapärane teraapia pole suutnud lahendada. Meie juurde tuleb inimesi paljudelt erinevatelt elualadelt, mitmete erinevate tõekspidamistega, nende seas on nii ateiste kui ka fundamentaliste, ometi räägivad nad kõik sügavas hüpnoosis viibides surmajärgse elu mälestustest, mis on kummalisel kombel väga sarnased. Sellise universaalse plaani olemasolu muudab meie töö tähendusrikkaks, sest näitab, et universumis valitseb kord ja eesmärgipärasus.

Aastaid loenguid pidanud, olen aru saanud, et üha enam inimesi erinevatest kultuuriruumidest on hakanud otsima uut, isiklikumat vaimsust. Vaimsed avastused, mis saavad alguse sisekaemusest, toovad päevavalgele isiklikke tõdesid, mida ei suuda pakkuda ükski väline religioosne vahendaja ega institutsioon. Sellise vaimse kogemuse võrra rikkamaks saanud inimesed näevad universaalset teadvust, mis hoolib inimolendite tegudest ja saatustest. Seda veendumust kinnitab just neile määratud vaimse teejuhi äratundmine, samuti suhtlemine sugulashingede ja oma hingegrupi liikmetega eludevahelise elu seansi ajal. Need sisemised avastused viivad sageli põhjalike elumuutusteni, mis kergendavad sellise täiesti tavalise inimese murelikku meelt, kes püüab mõista oma eksistentsi meie planeedil. Just seda näitavad siin esitatud juhtumid.

Mina usun, et intelligentsed loomejõud on tunduvalt suuremad kui religioosne inimnäolise jumala idee. Need vaimsed jõud, kellega inimesed kohtuvad sügavas transis viibides, näitavad, et intelligentse energia loomine meie universumis on nii tohutu, et inimese mõistus ei suuda seda haarata. Sellegipoolest näeb igavene hing surmajärgses elus sidemeid mitmete kõrgemate olenditega; need pole jumalad, vaid pigem arenenumad hinged, kes on lõpetanud kehastumise ja saavad teenida neid, kes ei ole oma karmatööga veel ühele poole jõudnud. Sellised arenenud õpetajad on osa sidemest kõrgema teadvusega, mis toob universaalse plaani elemente hingeteadvusest inimese ajju. Ma nimetan neid terapeute, kes aitavad ühendada teadlikku inimaju alateadliku igavese hingega, vaimseteks integreerijateks . Meile kõigile on omane vaimne kahesus, mis võib täie teadvuse juures olevaid inimesi segadusse ajada. Seda potentsiaalset probleemi püüavadki eludevahelise elu hüpnoteraapia seansid lahendada, et aidata inimesi, kes tulevad meilt abi otsima. Me püüame mõistuse ja hinge integratsiooni kaudu aidata neil leida vastuseid aegumatutele küsimustele, kes ma olen, kust ma tulen, miks ma siin olen ja kuhu ma lähen.

Eludevahelise elu terapeut saadab hüpnoositud vaimsele rännakule neid saladusi paljastama ja muutma elu teadlikumaks ja tähendusrikkamaks, aidates neil mõista, kes nad õigupoolest

on. Teadasaamine, kuidas igavene hing on seotud ajutise inimajuga, moodustades ühe iseloomu üheks eluajaks, on inimeste jaoks kosmiline kogemus. Loomuse alateadliku kahesuse paljastamine ja hinge tõelise identiteedi nähtavaletulek on nii vabastav, et kliendid lahkuvad sageli eludevahelise elu seansilt uue meelerahu ja vaimse teadlikkusega.

Oma loengutel, teostes ja raadiosaadetes olen sageli rahvale selgitanud, et olin alguses Ne Age i liikumise vastane. Ma töötasin hüpnoteraapiale spetsialiseerunud psühhoterapeudina ega lähenenud kliendi käitumise muutmist nõudvatele probleemidele alguses kuigi metafüüsiliselt. Minu suhtumine hakkas muutuma pärast esimest eelmise eluga seotud avastust, millele mõne aja pärast (1968. aastal) järgnes esimene eludevahelise elu juhtum, mida kirjeldan allpool. Sellegipoolest läks vaja mitmeaastast uurimistööd, enne kui mul oli piisavalt andmeid, et vaimuilma korralikult tundma õppida ja luua sobiv metodoloogia hüpnoositule küsimuste esitamiseks. 1980. aastaks olin mõistnud, et peaksin oma avastustest raamatu kirjutama, ja hakkasin tegema üksikasjalikumaid märkmeid.

Seetõttu on paljud minu raamatutes kirjeldatud juhtumid pärit 1980. ja 1990. aastatest.

Samuti olid mu oskused eludevahelise elu alase hüpnoteraapia vallas ja teadmised vaimuilmast nendel aastakümnetel tunduvalt paremad kui varasematel aastatel.

Nagu paljud teised olulised aastate vältel toimunud sündmused, tundusid ka mu varased surmajärgse vaimuilmaeluga seotud avastused üsna kogemata aset leidvat. Nüüd mõistan, et juhuseid pole olemas, eriti mis puutub elutähtsatesse asjadesse. Seda on taibanud ka inimesed, kelle juhtumeid siin raamatus käsitletakse. Minu väike lugu ei ole nii keerukas kui paljud juhtumid, millega sa peagi tutvud, ent kuna see oli mu esimene eludevahelise elu juhtum, jääb see alatiseks minu mällu kui hetk, millest alates hakkasin täitma oma selle elu ülesannet. Minu tööks on anda inimestele uus, väga isiklik vaimne tõekspidamiste süsteem, mille puhul ei ole vaja vahendajaid ega institutsioone. Järgneva lühendatud loo peakirjaks panin “Kadunud sõbrad”.

Keskealine naine Una tuli minu juurde probleemidega, mis olid seotud tema eraldatus- ja inimkonnast äralõigatuse tundega. Ta ütles, et tunneb tohutut igatsust oma “vanade sõprade” järele, kuid ei osanud neid konkreetselt nimetada. Una mainis, et oli neid korra unes näinud, kuid tol hetkel ei mõistnud ma selle väite sügavamaid tagamaid. Esimesel kohtumisel tajusin, et kuigi Una oli kurb ning vaevles energia- ja motivatsioonipuuduse käes, ei esinenud tal vaimuhaigusi, samuti ei võtnud ta antidepressante. Minu hinnang oli, et kuigi Una kannatas kroonilise üksilduse all, ei vältinud ta teistega suhtlemist. Teda põhjalikumalt küsitledes tegin kindlaks, et ta oli masendunud, sest tema elus puudus “tähendusrikas suhe kellegagi, kes tunneb mu tõelist olemust”. Ma nägin, et Una leinas, kuid tuli endaga üsna hästi toime. Sellegipoolest oli tema probleemi juures üks kliiniliselt suhteliselt ähmane aspekt.

Küsisin temalt seansi alguses: “Kas su kadunud sõbrad on inimesed, keda sa oled tundnud mingil hetkel oma täiskasvanuelus?” Una vastas, et ei. Siis alustasime hüpnoosi ning ma küsisin talt pinnapealses alfa-seisundis: “Kas sa tunned puudust lapsepõlvesõpradest, kes ei ole enam koos sinuga?” Vastus oli taas eitav. Viisin Una sügavamale alfa-seisundi keskmistele ja kõrgematele tasanditele ning me hakkasime uurima tema kõige hiljutisemat eelmist elu ning koguni paari varasemat möödunud elu. Esile kerkisid mõned üksikud head sõbrad, kuid Una ei näinud esialgu nende hingede

omavahelisi seoseid, sest ta polnud veel vaimuilmas. Sellegipoolest muutus ta seansi edenedes silmanähtavalt rõõmsamaks. Seejärel ütles naine mulle, et tahab näha kõiki oma sõpru endaga suhtlemas ning et just seetõttu tunnebki end praeguses elus nii eraldatu ja üksikuna. Tol ajal tundus see väide mulle üsna kummaline.

Sel hetkel muutusin oma kogenematuse tõttu vaimsetes asjades pisut nõutuks. Mis veelgi tähtsam, ma ei taibanud, et see äärmiselt vastuvõtlik naine viis end sügavamasse hüpnootilisse teeta-seisundisse, et meid mõlemaid aidata. Ma ei teadnud, et Una ruttas minust ette ja viis end alateadvuse tasandilt olekusse, mida me tänapäeval nimetame üliteadvuse vaimseks seisundiks ja mis võimaldab hüpnoositul mõttes eludevahelisse vaimuellu liikuda.

Viimaks küsisin Unalt hämmeldunult: Kas sinu eksistentsi vältel on olnud aegu, mil sa poln d üksik, sest olid koos sõprade grupiga? Äkitselt ta kiljatas erutunult ning ütles, et jah. Andsin otsekohe käsu: Mine sinna! Sel ajal ma ei taibanud, et olin kogemata kasutanud sõna gr pp, mis päästis valla vaimsed mälestused. Sügavas hüpnoosis surmajärgset elu nägeva inimese jaoks on tegu grupiga, mis koosneb ühendatud hingedest, kes on elude vahel koos eriti aktiivsed ja kehastuvad sageli ühiselt. Una nuttis nüüd õnnest ja endiselt suletud silmadega osutas mu kontori seinale. Oh, ma näen neid nüüd, lausus ta. Küsisin, kus. Ta vastas: Oma kodus. Uurisin segadusse sattununa: Tähendab kodus ühes su varasemas elus? Ei, ei, vastas Una innukalt. Ma olen vahepeal – kas sa siis ei mõista – vaimuilmas. Siin on mu tõeline kodu ja kogu mu hingegrupp on SIIN! Seejärel lausus ta pisarsilmil: Oh, ma igatsen nende järele väga.

Olin juhtunust rabatud ega mõistnud endiselt, mille me olime koos avastanud. Unat põhjalikumalt küsitledes sain teada, et naise praeguses elus ei olnud ühtegi esmast sugulashinge ega toetavat hinge, sest ta oli nendest varasemate kehastuste ajal liiga sõltuv olnud. See oli karmaõppetund, mis oli tema praeguse elu jaoks eelnevalt vaimses lepingus paika pandud. Füüsiliselt Una praeguses elus kohal olemata andsid tema hingegrupi liikmed talle üksiolemise raskusi trotsides võimaluse tugevamaks saada. Kui Una mõistis, et tema praeguse elu olukorrad olid varem hingegrupi ja vaimsete nõuandjatega kokku lepitud, rahunes ta ning tema kaotustunne vähenes.

Järgmisel aastal võttis Una minuga korrapäraselt ühendust ning rääkis oma elust, öeldes, et sel on tema jaoks nüüd uus tähendus ning et ta elab täiel rinnal, sest on viimaks mõistnud oma eluülesannet, mis seisnes julguse leidmises ja iseseisvas otsustamises. Ta leidis suurt tuge teadmisest, et tema igavesed hingesugulased ootavad teda teispoolsuses.

Una vastleitud rahulolu, mis tekkis eludevahelise elu seansi tulemusena, aitas naisel mõista, et elu pole saatuse poolt ettemääratud ning et tema üksildus ei olnud mingi jumalik karistus, vaid pigem tema enda vaba tahe. See ei tähenda, et ma pean Una eludevahelise elu juhtumit depressiooni imeravimiks. See näitab pigem, et rahutu meele uurimiseks on erinevaid teid.

Tahaksin siinkohal tsiteerida Una viimast kirja, mille ta saatis mulle mitu aastat pärast seanssi, pisut enne surma: Michael, ma ei ole enam üksik olend enda sees. Ma ei ela enam ainult oma isiklikus maailmas nagu varem, vaid leian nüüd, et eksisteerin kõrvuti koos teistega, sest mõistan, et elame kõik ühises maailmas, kus keegi ei pea olema piiratud. Ma julgustan probleemide küüsis vaevlevaid inimesi leppima oma eluga ja sellega, kes nad on, ning nautima kõiki

maailmas leiduvaid häid ja ettekavatsetud asju. Tänan sind selle kingituse eest.

Una seanss ja selle kaugeleulatuvad tagajärjed tekitasid minus külmavärinaid. Pärast tema lahkumist kuulasin kaua seansi salvestust. Sellest juhtumist said alguse minu uuringud surmajärgse elu (või siseelu, nagu mõned seda vaimset maailma nimetavad) vallas. Ma viibisin kaardistamata territooriumil. Sel ajal polnud raamatuid, kust oleksin võinud õppida vaimse regressiooni meetodeid. Siis ja tegelikult veel mitu aastat hiljemgi arvasid eelnevate elude uurijad, et eludevahelise elu mälestused on mitte kuhugi viivad hägused nägemused.

Ehk mõjutasid seda suhtumist miljonid inimesed, kes usuvad idamaade filosoofilist ideed, et inimesed rändavad elust ellu püsiva hingeta ja igikestva isikliku vaimse identiteedita.

Mis minusse puutub, siis tahtsin vaimsete meenutuste kaudu saada meie surmajärgse elu kohta teada kõik, mis võimalik. See ülesanne nõudis aastatepikkust kannatlikku uurimistööd, mille käigus töötasin hüpnoositutega ja arendasin metodoloogiat, mis pidi aitama surmajärgsesse ellu siseneda ja sealt väljuda. Suure hulga juhtumite põhjal vaimuilma kaardistades sain selgeks midagi imepärast. Avastasin, et iga inimese hinges peitub tema elu mõistatuse lahendus.

Minu esimese raamatu Hinge rännak avaldas viimaks 1994. aastal kirjastus Llewellyn, millele järgnes 2000. aastal Hinge saatus . Need kaks raamatut on vaimuilma ja reinkarnatsiooni mõistmise aluseks. 2004. aastal ilmus kolmas raamat Eludevaheline elu.

Hüpnoteraapia , mis andis kõigile hüpnoosispetsialistidele vajalikud üksikasjalikud vaimse regressiooni läbiviimise juhised. See teos, milles peegeldub kolmkümmend aastat uurimistööd, näitab asja vastu huvi tundvatele lugejatele, kuidas koguti materjali raamatule Mälestused elust pärast surma , tuues välja kõikide juhtumite puhul kasutatud hüpnoosiprotsessi üksikasjad.

Käesolevast raamatust rääkides peaksin ütlema veel paar sõna seoses järelmärkustega.

Siin käsitletavates lugudes võivad autorid põgusalt mainida eludevahelise elu metodoloogia mõningaid aspekte, mis on seotud nende juhtumitega, kuid mida nad ei saa lugude sujuvuse huvides põhjalikult kirjeldada. Kohtades, kus tundsin, et üksikasjalikum teave aitaks uudishimulikul lugejal mõnda surmajärgse elu aspekti paremini mõista, lisasin raamatusse täiendavad kommentaarid koos viidetega oma eelmistele raamatutele ning vajalikele lehekülgedele. Hinge rännak on lühendatud kui HR, Hinge saatus kui HS ja Eludevaheline elu kui EE. Me austame psühhoterapeutidena eludevahelise elu seansside ajal oma klientide uskumusi ja ettekujutusi. Järelmärkused selles raamatus ei lükka ümber ei terapeudi ega kliendi väiteid, vaid pigem pakuvad huvitatud lugejale sama teema kohta lisainfot mitmetelt teistelt vaimuelust kõnelenud hüpnoositutelt. Erinevate juhtumite järelmärkused ja viidatud leheküljed võivad aeg-ajalt korduda, kuid ma tahtsin, et iga loo juures oleksid märkused, mis kuuluvad just parasjagu käsitletava teema juurde, sest see muudab lugeja elu lihtsamaks.

Kuigi äärmiselt võimas, on eludevahelise elu hüpnoteraapia siiski alles lapsekingades.

Selle raamatu autorite kinnitusel teeb avastus, et elul on kindel eesmärk ja et me ei kaota pärast maise keha surma oma tõelist olemust, hüpnoositutele väga suurt rõõmu. Iga autor on valinud juhtumi, mis kõige paremini illustreerib teda eriti huvitavat teemat. Raamatu koostamise käigus oleme püüdnud välja valida lood, mis keskenduvad erinevatele isiklikele olukordadele, millega kõik lugejad saavad samastuda. Me loodame ja soovime, et need

lood, milles hingele teadlikult valgust heidetakse, demonstreerivad ravimeetodit, mida traditsioonilised terapeudid hel päeval kõikjal rakendama hakkavad. Usun, et sa naudid järgmisi lugusid; näidaku need sulle, mida võid elus saavutada.

Michael Newton Newtoni Instituudi asutaja

1

M

A MA E ALLANDAJANA Paul Aurand (New York City) Michael Newtoni Instituudi president ja juhtiv treener, rahvusvaheline instruktor, kirjanik ja auhinnatud h pnoterapeut.

Paljud soovivad eludevahelise elu h pnoteraapiat, sest ihkavad teada saada, kas nad kohtuvad kunagi oma sugulashingega. See lugu kõneleb noorest naisest, kes kohtas hiljuti oma sugulashinge. Kuid seekord ei ole mees tulnud tema ellu selleks, et olla koos, vaid hoopis uute tuulte toojana. Seansi edenedes saame teada, et see on tegelikult mehe teine katse naist äratada ja aidata tal toime tulla hinge õppetundidega, millega ta on mitme eluaja jooksul hädas olnud.

Sasha oli kolmek mne kahe aastane Põhja-Euroopas s ndinud naine. Pärast kaksteist aastat kestnud suhet Markiga, kes oli esimene ja ainuke mees tema elus, hakkas paar hiselt muinasjutulisi pulmi planeerima. Kaks nädalat enne abiellumist ilmus välja Sasha sugulashing ja pööras naise maailma pea peale. Teadmata, mida teha, abiellus Sasha siiski Markiga. Kuigi naine jäi Markile truuks, kahtles ta oma valikus ja hakkas meest eemale tõrjuma. Ta ei suutnud kunagi mehega täielikku lähedust tunda ning paar kuud hiljem kolis Marki juurest minema, et asuda tööle Portugalis.

Lahusolek kestis peaaegu pool aastat. Sel ajal ristusid taas Sasha ja Rauli teed. Nad olid mõnda aega armukesed, seejärel liikus Raul edasi. Sasha oli murest murtud.

Ta tuli meie seansile tohutu s tunde ja meeltesegadusega, mõeldes, kas peaks olema koos oma hingesugulase Rauliga või jätkama abielu ja kolima tagasi Marki juurde. Ta k sis

nõu teejuhtidelt ja otsis oma hinge eesmärki.

Eludevahelise elu seansi ajal viime kliendi tavaliselt tagasi kõige hiljutisemasse möödunud ellu. Vahel, kui mõni varasem elu on äärmiselt tähtis, läheb klient viimase elu asemel hoopis sinna. Nii juhtus ka n d.

Sasha eelmise elu avastseen leiab aset Egiptuse templis. Ta on preestrinna nimega Sharoon, kes tegeleb vaimsete õpingutega. Meie vestlus sellest elust kulgeb nii: SASHA: Ma õpin vaimsust, kuid htlasi harjutan manipuleerimist inimestega, kes ei tööta templis. Ma suudan neid vaimselt ja energeetiliselt mõjutada.

PAUL: Aita mul mõista, kuidas sa nendega manipuleerid.

S: Ma manipuleerin nendega, et nad oleksid kuulekad ja usuksid seda, mida mina tahan.

Ma teen seda, luues ja saates pilte. Ma loon vaimse kujutluspildi sellest, mida tahan neil teha lasta, ja saadan selle neile. Nad näevad ja tunnevad seda. See on väga võimas! Neid on lihtne mõjutada.

P: Liigu selles vaimsete õpingute ja manipuleerimise elus edasi. Mis juhtub?

S: Mind tapetakse. Jah, tapetakse.

P: Kuidas see juhtub?

S: Vaenlaste sissetung. Nad tulevad templisse ja tapavad kõik. Mind tapetakse ka.

P: Mis sinuga juhtub? Kus sa oma keha suhtes n d paikned?

S: Väljas, hästi kiiresti. Ma vaatan lihtsalt pealt. Ma vaatan, kuidas templisse inimesi juurde tuleb. Aga ma ei ole kurb, ma olen rahulik. Ma olen leppinud.

P: Kuhu sa lähed ja mida teed?

S: Aina lespoole ja vaatan s ndmuspaigale levalt alla. Ma näen valgust leval vasakul.

Ma lähenen sellele. Ma liigun igasuguse vaevata sinnapoole. Kõik on väga rahulik.

P: Mis juhtub, kui sa selle valguseni jõuad?

S: ( llatunult) Ma pole eriti usklik, kuid näen p ha inimese kuju ennast avas li tervitamas. Ma tean, et see on armastava õndsuse s mbol. N d ma näen, et see on mu teejuht. Ma tunnen end turvaliselt. See on minu teejuht Araton. Ta tleb, et kõik on korras.

Mul läheb väga hästi. Ta tunnustab, toetab ja armastab mind. Ta sulandus just minuga hte, me oleme ks. See on uskumatu! Ma tunnetan tema võnkeid. Ta on väga tark ja rõõmus, nii ere ja puhas.

P: Miks su teejuht sinuga sel moel hineb?

S: Selleks, et ma hiljem tema võnkeid tunnetaksin ja teaksin, et ta on minuga, kui tema abi vajan ja mediteerin. Ma tunnen tema rahu ja rõõmu.

P: Ja kuhu ta sind n d juhatab?

S: Me oleme kaunis roosiaias, istume pingil. Siin on teerajad. Ühe jalgraja lõpus on mingi ehitis. See on valge. Seda vaadates mõistan, et võin sinna minna ja k simusi esitada, kuid ma kardan seda teha.

P: Ja kuidas Araton reageerib su k simuste esitamise hirmule?

S: Ta tleb, et ma ei pea k simusi esitama, kui see mulle praegu õige ei tundu. Ta tleb, et võin seda hiljem teha.

Me läheme paranema. Ma pean talle järgnema. Kummaline. Ma tean, et temast kiirgab armastust, kuid ei tunne seda. Ta tleb, et me saame selle vea parandada.

N d olen ma tervendamiskambris. See on justkui masin, mis tekitab erinevat värvi

valguskiiri. (Sasha väriseb toolil.) Ma tunnen, et vibreerin. Ma ei pea midagi tegema. See lihtsalt toimub. Ma olen väga rahulik. Siin on mahe, kuid läbitungiv roosa valgus, mis puhastab mu keha väljast ja seest. (1) P: Mis see on, millest sind puhastatakse?

S: Mu (vaimse) kõhu piirkonnas on endiselt mingisugune armastusega seotud hirm, millest tuleks vabaneda. Sellepärast mul oligi raske Aratoni armastust tunda.

P: Kust see armastusega seotud hirm pärit on?

S: Mitmest elust.

Selline paranemine ja vibreerimine jätkub mõnda aega, siis teatab Sasha, et see on lõppenud.

P: Millisena sa end näeksid, kui vaataksid suurde peeglisse nüüd, mil paranemine on lõppenud?

S: Puhtana. Sinine toon roosakate varjunditega.

P: Me teame, et su teejuhi nimi on Araton, kuid mis on sinu enda surematu hinge nimi?

S: (pikk paus) Ma kuulen midagi, mis kõlab nagu Kiya, kuid ma ei ole kindel.

P: Ehk võiksid seda oma teejuhilt küsida?

S: Ta ütleb, et see nimi on eelmisest elust. Mu surematu hinge nimi kõlab umbes nagu Kashyapeya.

P: Nüüd, kui paranemine on lõppenud, kuhu su teejuht sind viib?

S: Ma olen mingi olendirühma ees, neid on viis. Me oleme ümmarguses ruumis. Ma tunnen end väga turvaliselt! Araton on minu juures. Ta seisab mu kõrval, pisut tagapool.

Alguses paistavad kõik ühtmoodi pruuni värvi, kuid nüüd on keskmine olend valge ja üks olend punakas.

P: Mis seal toimub?

S: Ma lihtsalt ootan. Nüüd nad tervitavad mind. Nad tahavad aidata mul täisväärtuslikku elu elada.

Mu klient suhtleb n d selle olendigrupiga, kes on tema nõukogu ning keda sageli nimetatakse vanemateks või tarkadeks olenditeks. Sasha kogub pika pausi ajal mõtteid ja vaatab, kuidas nõukogu liikmed valmistuvad temaga töötama.

P: Mida nad sulle räägivad?

S: Paremal pool on mingi seina moodi asi. See on mingi ekraan. Ma näen kolme stseeni.

Tundub, et ühes stseenis ma sünnitan, ja minu kõrval on keegi mees, keda ma ei tunne.

Ma ei taha seda näha.

P: Miks sa kõhkled?

S: Mees selles stseenis, kus ma sünnitan, ei ole ei minu abikaasa ega Raul. See ei meeldi mulle. Ma tahan olla koos Rauliga.

Nad näitavad mulle kolme stseeni. Üks stseen on mehega, keda ma ei tunne. Selles stseenis saan ma lapse. Keskel on stseen, kus ma olen koos Rauliga ning see stseen on väga ere, kuigi see pole tõepäraseim ega parim stseen. Mingil moel ma tean, et see on nii, kuid ma ei mõista, miks see on eredam kui kaks ülejäänud valikut. Ma kardan. (2) Paremal

on stseen, kus ma olen koos oma abikaasa Markiga.

Oh, ma saan aru. Nad näitavad, et mul on valikuvõimalus! Ma võin otsustada olla koos oma abikaasa või selle teise mehega. Ma võin ka otsustada olla koos Rauliga. See on veider. Mul on kolm valikuvarianti.

P: Kas sa tahad neilt küsida, milline oleks su hingele kõige parem valik?

S: (pikk paus) Ma küsisin, kuid nad ei ütle seda mulle. Nad ütlevad, et pean ise otsuse langetama, ilma et nad mind mõjutaksid.

Siinkohal näitab n ukogu Kashyapeyale, kes oma eelmises elus Sharoonina m jutas ja manipuleeris paljusid inimesi, kui oluline on elus valikuvabadus. Ja nagu sageli tavaks, petavad nad teda nii rääkides kui ka lastes tal kogeda valikutegemist, m jutamata teda seejuures.

P: (Esitan küsimuse, mille Sasha enne seansi algust mulle esitas.) Ehk tahad sa neilt küsida, miks Raul sel moel su ellu tuli.

S: Et näidata mulle, kuidas end lõdvaks lasta ja rõõmu tunda. Ta tuli mind avama et aidata mul end teistele inimestele avada. Mark on alati mu parim sõber olnud. Me olime alati koos ja meil polnud teisi sõpru. Me olime nagu kookonis, suletud ja teistest eraldatud, oma väikeses maailmas. Raul tuli mu ellu, et mind üles äratada ja see kookon purustada.

Ta tuli muutusi tooma! Ta tuli, et õpetada mind armastama. Seepärast mul ongi nüüd palju sõpru ja ma reisin äriasjus maailmas ringi. See mind siia tõigi. (3) P: (Esitan veel ühe Sasha seansieelse küsimuse.) Kas sa tahad neile öelda, millist süüd sa tunned seoses Rauliga?

S: Nad ütlevad, et sellest pole midagi. See tunne kaob. See ongi juba kadunud. Nad ütlevad, et pole mingit põhjust end süüdlasena tunda. Nad ütlevad, et seda oli vaja minu raputamiseks piisavalt, et panna mind otsuseid langetama ja oma elus mõningaid muutusi tegema.

P: (Esitan veel ühe Sasha küsimuse.) Kas nad soovitavad sul abielu jätkata?

S: Ei. Nad ei soovita mul tagasi minna. Nad ütlevad, et see on minu otsustada. Mul on valikuvabadus.

P: Äkki sa tahad neilt küsida, mis aitaks su hingel nüüd kõige paremini areneda.

S: See on väga veider. Ma olen nüüd kurb ja mul on hirm. (Pärast pausi Sasha jätkab.)

Leppimine ja asjadel minna laskmine asjadel juhtuda laskmine. Eluga leppida ja asjadel kulgeda lasta. Lasta asjadel juhtuda ja mitte neid kontrollida üritada. Mitte manipuleerida asjade ega inimestega, lihtsalt jälgida, vaadata, mis juhtub. See käib nii mu praeguse elu kui ka manipuleeriva preestrinna kohta.

See on hirmutav. Ma ei tea, kas ma saan Rauliga kokku jääda. Ma tean, et tahan temaga koos olla, kuid tal on samuti valikuvabadus! Ma ei tea, kas ta tahab minuga koos olla.

Nad näitavad mulle ekraanil, milline võiks olla mu elu koos Rauliga. See oleks ilus.

Vaimne ja rahulik. Ma näen kahte last. Ma pole kindel, mis riigis me oleme. Meil on väga rahulik ja õnnelik elu, kuid tema peab seda samuti tahtma.

P: Sa võiksid küsida, kui tõenäoline on, et see juhtub selles elus.

S: Tõenäosus on ainult kakskümmend või kolmkümmend protsenti. Kakskümmend protsenti. Ma kardan, et seda ei juhtu. Asi on selles, et mina tahan seda, kuid tema mitte.

Tal on samuti vaba tahe ja ma ei tohi sellega manipuleerida. Ta peab seda ise tahtma. Oh, see on raske!

Selliseid hinge õppetunde on sageli raske mõista ja Kashyapeyal on suuri probleeme. Ta on nii kindel selles, mida tahab, et tal on peaaegu võimatu isegi vaadata teisi võimalusi oma elus, rääkimata selle s gavama hingeõppetunni mõistmisest, mida nõukogu talle tutvustab. Hinges kantavatest teatud kalduvustest vabanemiseks võib kuluda mitu eluiga ning praegune elu paistab olevat Kashyapeya jaoks pöördelise tähtsusega.

S: Nad räägivad mulle jälle valikutest. Sul on valikuvabadus. See tähendab, et teistel on ka. See ei meeldi mulle, ma ei tea, miks. Ma ei taha, et nii läheks. Ma kardan, tõesti.

P: Mida nad sulle neid valikuid näidates selgitada püüavad?

Pikk paus, Sashal on endiselt raskusi sellega, mida talle näidatakse.

S: Kõik need elud kohtuvad lõpus samas punktis, kuid on erinevad (teekonnad).

P: (Esitan taas Sasha seansieelse küsimuse.) Kas sa tahad neilt küsida, kas üks neist meestest, keda sulle näidatakse, on su sugulashing?

S: (pikk paus) Ma ei tea, ma kardan vaadata.

Kashyapeyal on väga raske leppida sellega, mida nõukogu talle õpetab, mistõttu sekkub tema teejuht Araton. Ta soovitab nõukogu koosoleku hetkeks katkestada, kinnitades Kashyapeyale, et ta võib soovi korral tagasi tulla. Araton viib naise hinge kohe tema hingegrupi juurde. (4) S: Me oleme juba siin! Ma näen oma ema, Rauli ja teisi. Ma näen kaheksat inimest seismas kahes rühmas, neli vasakul ja neli paremal. Mu ema on vasakpoolse rühma keskel.

Paremas rühmas on Raul, Mark ja Andy (uus lähedane sõber).

P: Ja kes esimesena lähemale astub?

S: Mu ema tuleb mind tervitama ja astub seejärel tagasi. Siis astub Raul ettepoole. Ta viskab minuga nalja. Ta narrib mind. Ma ei tea, millest ta räägib, kuid ta on väga naljakas ja hästi rõõmus. Ta ei ole päriselus nii lõbus. Ta on sageli väga eemalolev ja isegi külm, kuid siin on ta soe ja naljakas. (5) Ta ütleb: Võta rahulikult. Ära üle pinguta. Kuula oma südant.

Luba teistel end juhtida. Ma kardan nii väga. Ma ütlen talle, et tahan olla koos temaga. Mul on valus. Võib-olla. Võib-olla, kallike, naljatab ta. Ma olen väga vihane.

P: Küsi nüüd, miks ta sinu ellu tuli.

S: See oli viimane võimalus mu elu muuta – mind avada ja mulle näidata, et on teisigi valikuid. Ma olin suletud ja kinnine ning ta avas mu. Ta on püüdnud seda minu heaks varemgi teha, teises elus. Ma olin üsna vaoshoitud ega suutnud end talle avada. Ma ei jäänud tema juurde. See tegi talle väga haiget. See on üks põhjus, miks ta seekord minuga kokku jääda ei taha. Ta kardab, et ma jätan ta maha ning et ta jääb taas üksi. Ta ütleb, et ei suudaks seda teist korda enam taluda.

P: Milles te enne praegust elu kokku leppisite?

S: Mõnikord me oleme koos ja teinekord jälle ei ole. Selles elus on aegu, mil me oleme koos, ja aegu, mil oleme lahus. Tuleb aeg, mil me ei ole koos, ning mõne aja pärast võib taas tulla aeg, mil oleme koos, kuid ta uurib samuti muid võimalusi. Ma pean ootama, kuni ta otsusele jõuab. Ma ei saa seda kontrollida. Ta peab valima. Ma ütlen, et armastan teda. (nutab, pikk paus) Me kallistame.

Nüüd astub Mark ettepoole. Mark ja Raul on mõlemad mu hingegrupis. Tal on hea meel, et ma olen siin, kuid ta on kurb, et me oleme lahus olnud. See teeb ka mind kurvaks. Ütlen talle, et mul on kahju, kui olen talle haiget teinud. Ütlen, et armastan teda.

P: Ja milline on teievaheline kokkulepe?

S: Olla koos. Teineteist armastada ja toetada. ppida teineteiselt nii palju kui võimalik.

Olla sõbrad. Me kallistame.

Ma olen segaduses. Ma olen jälle kurb ja hirmul. Mu ema ja sõber Andy on seal, lihtsalt seisavad ja vaatavad mind. Ma tunnen nende armastust ja tuge. Ma tahan edasi minna, kuid parempoolses rühmas on see mees, keda nõukogu mulle kolmandaks valikuks pakkus.

Aga ma ei taha temaga rääkida. Ta on mu lähedal, kuid ma ei näe teda hästi. Ma kardan väga, et ta ei ole minu jaoks õige. Mu teejuht Araton ütleb, et ta võib mind toetada, ning ta mõtleb, kas ma tahaksin rääkida. Ta ütleb, et olenemata sellest, kellega ma koos olen, läheb kõik hästi. Mu elu kujuneb täisväärtuslikuks.

Mul on seda raske kuulata, kuid Araton räägib, et ma pean leppimise kallal tööd tegema. Ta ütleb, et mul on vaba tahe ja erinevad valikuvõimalused, kuid ma pole kindel, kelle peaksin valima. Ma ei saa aru. Ta ütleb, et pean selleks nõukogu juurde tagasi minema. (paus) Me oleme nüüd seal. Nad küsivad, mis on mu probleem.

Pärast esimest nõukoguga kohtumist ja hingegrupi sekkumist on Kashyapeya n d märksa enam valmis kuulama seda olulist sõnumit, mida nõukogu talle edastada p ab.

S: Kõik on seotud leppimisega. Kõik, mis on mulle eriti tähtis, on juba toimumas. Ma ei saa ikka veel aru. Kas ma peaksin järgima seda, mis juhtub, või ise oma elu kujundama?

Ma ei saa aru. Kas ma peaksin tegema valikuid või lihtsalt laskma valikud oma ellu?

Mõnikord saab neid teha ja mõnikord peab neil lihtsalt toimuda laskma. Selles konkreetses olukorras võin ma valiku teha. Ma võin Marki maha jätta. Ma võin otsustada Rauliga koos olla, kuid ei tea, kuidas seda teha, kui tema seda ei taha. Igal juhul pean austama teiste valikuid ega tohi kellegagi enda huvides manipuleerida.

P: (Esitan taas ühe Sasha seansieelse küsimuse.) Mida sa pead antud eluhetkel tegema?

S: Mediteerima ja rahunema. Kiirgama armastust. Leppima tema (Rauli) vaba tahtega.

Ma küsin nõukogult, kas nad saaksid näidata pisut pilte meie tulevasest kooselust. Näha võimalusi ja avada end võimalikele variantidele, kuid olla emotsionaalselt eemalolev ja mitte suruda neid teistele peale.

Nad ütlevad, et ma kipun olema kangekaelne ja pean püüdma edasi liikuda, mitte paigal seisma. Ma peaksin eluga edasi minema ja oma sisetunnet usaldama. Nad ütlevad, et ma tean juba, mida teha. Keegi ei ütle mulle, mida ma tegema peaksin. Ma pean laskma teistel vabalt valida ega tohi nendega manipuleerida. Nad ütlevad, et ma võin esitada küsimusi, kui mul neid on. Ma saan kõik, mida tahan. Ma olen väga loominguline. Ma peaksin teiste vaba

tahet austama. Loomise ja manipuleerimise vahel on tasakaal. Ma peaksin looma armastuse ja leppimisega. Varsti saan teada, kus elada ja mida teha. Nad näitavad, et kui tahan, võin kolida Portugalist mõnda teise riiki – kuskile külmemasse paika Euroopas. Mul läheb hästi. Ma saan hea töö ning lapsi.

Huvitav on see, et kuus kuud pärast seanssi, kui ma salvestusest selle peatüki jaoks märkmeid tegin, võttis Sasha minuga ühendust ja teatas mulle suurepärase uudise. Ta oli abikaasa Markiga ära leppinud ja pakkis asju, et kolida tagasi Põhja-Euroopasse.

Sasha ütles mulle: Ma lasin Rauli vabaks. Ma olen sellest õppetunnist aru saanud ega püüa enam olukordasid kontrollida ning seetõttu juhtub imelisi asju. Ma mõistan viimaks, mida nad mulle rääkisid. Ma õpin asjadel omasoodu kulgeda laskma. Me oleme Markiga taas koos ning armastame ja toetame teineteist rohkem kui kunagi varem. Ma kolin tagasi PõhjaEuroopasse. Ma panin edukalt püsti oma äri ning tunnen, et olen nüüd tugevam. Ma arvasin alati, et mul ei ole vaba tahet – et keegi annab mulle eluks juhiseid või ütleb, mida teha. Kuid mul on võimalus valida ning ma annan nüüd seda vabadust ka teistele. Ma olen otsustanud lasta asjadel vabalt kulgeda.

Kliendid paistavad teadvat, millal on nende elus õige aeg tulla eludevahelise elu hüpnoosiseansile surmajärgse elu kohta teavet saama. Tavaliselt on nad jõudnud oma elus mingile teelahkmele. Oluline on märkida, et kui tegeldakse selliste sügavamate hingeõppetundidega, võib pärast seansi lõppu kuluda nädalaid, isegi kuid, et täielikult mõista kõike, mis eludevahelise elu seansil ilmsiks tuli. Informatsiooni saamise, mõistmise, omaks võtmise ja ellurakendamise vahele jääb ilmselgelt üleminekuaeg. Sasha elu liigub nüüd positiivses suunas ning ta keskendub oma eluülesandele – asjadel omasoodu kulgeda lasta ja elu nautida.

(1) Tavaliselt hõlmab vahetult pärast maise keha surma aset leidev teejuhtidega kohtumine vaiksete, rahulike paikade külastust. Selline deprogrammeerimine on mõeldud pigem hinge kogunenud saastaga toimetulekuks kui tõsiseks hinge uuendamiseks, mis nõuab aktiivsemat tegutsemist. Selles loos kirjeldatud vaimse aialaadse paiga juurde võib kuuluda ka miski, mida paljud nimetavad puhastavaks tervendusdu iks. Voolava puhastava energia ideega tuleb sageli lagedale selliseid stseene kogev klient. Vaata: HR 56–57.

(2) Sasha loos esineb sageli väljend “ma kardan”, mis näitab, et ta ei ole oma vaimsetes nägemustes kindel. Selline emotsionaalne hirm ei tule tegelikult tema hingelt Kashyapeyalt, kuigi Sasha on sügavas teeta-transiseisundis. Puhtas kehatus olekus või vahetult enne nõukogu ette minekut võivad hinged muretseda Maale jäänud või hädas oleva armastatud inimese pärast, kuid maise keha kesknärvisüsteemist pärit emotsionaalset hirmu vaimuilmas ei eksisteeri. Hinge emotsioonide kohta loe lähemalt: HS 49, 50 ja 266.

Sasha reaktsioonid kolmele erinevale praeguse elu stseenile, mida nõukogu talle näitab, kõnelevad ebakindlast naisest, kes reageerib sellele, mida näeb. Ta vaatab praegust elu,

viibides vaimuilmas, kus minevik, olevik ja tulevik on kätketud ühte intervjuusse. See on mis oleks, kui... harjutus, mille abil uuritakse võimalusi ja tõenäosust. Eludevahelise elu teraapia puhul võib klient tuua teadlikult loodud ideed alateadvusse, kus inimese ego integreeritakse hinge ego meenutustega. Vaata: eludevahelise elu ravi, EE 196–200; elu võimalused, HS 326–332 ja EE 183; ja nõukogu koosseis ja teraapia, HS 198–200, 235– 237.

(3) Praeguse elu ülevaade, mille nõukogu Sashale esitab, demonstreerib konflikti, kuhu võime sattuda, kui meie elus on rohkem kui üks partner, isegi kui see on eelnevalt nii korraldatud. Pane tähele tema praeguste armastatud meeste vahelist dünaamikat. Sasha avastab, et Mark on olnud tema esmane sugulashing tuhandeid aastaid ja palju elusid ( Me olime alati koos ). Raul on tema praegusesse ellu tulnud – nagu aeg-ajalt teistessegi eludesse – kaaslase-sugulashingena, samuti samast hingegrupist. Ta on tulnud Sasha elu muutma, sest naine on praeguses elus ja kehas armastusega manipuleerija ning peab mõistma armastuse olemust. Vaata: hingegrupid, HR 86–89, ja sugulashinged, HR 244– 245, HS 238–244.

(4) Eludevahelise elu teraapia seansi neil hetkedel, kui kliendil on raske, kutsuvad terapeudid sageli appi hüpnoositu isikliku teejuhi. Eriti kehtib see kliendi blokeeringute puhul. Antud juhul aidati kliendil vaimselt liikuda nõukogu eest tema hingegrupi juurde, mis oli väga kasulik, sest ta hakkas rahunema.

(5) Hinge surematu loomus võib olla selle inimkeha aju ja temperamendiga vastuolus.

Vaata: ego kahesus, EE 91–93, 189–193.