103.“Olen 60-aastane naisterahvas, tervise üle ei kurda, vererõhk on tavaliselt 120/80. Muret teeb aga see, et äkki eimillestki tõuseb ülemine vererõhk kuni 140 ja alumine jääb 60. Siis on selline jabur tunne, süda läheb pahaks ja kuna käin tööl, siis tahaksin sellistel päevadel magada ehk kas või lamada. Millest võib tulla selliseid võnkeid ja mida näitab alumine vererõhk? Niipalju olen tähele pannud, et järsud ilmamuutused on vast üheks põhjuseks. Vererõhu ravimite tarvitamiseks arvan, et põhjust pole. Aga midagi oleks vaja ette võtta, sest sellised järsud vererõhu kõikumised võtavad silme ees mustaks.” Vererõhu ülemine näit ehk süstoolne vererõhk mõõdetakse südame kokkutõmbe hetkel ja näitab südamelihase jõudlust, selle normi piiriks loetakse 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), kuigi tegelikult on normid individuaalsed, igaühel oma. Alumine ehk diastoolne rõhk mõõdetakse südamelihase lõõgastumise hetkel ja näitab veresoonte toonust, ülemine piir on 90. Alumised piirid on vastavalt ülemisel rõhul 100 ja alumisel 60. Nii et teie näitajad mahuvad kenasti normi piiresse. Madal alumine vererõhk tähendab, et veresooned on sel hetkel lõõgastunud ja laienenud, mistõttu veresoonkonna maht suureneb ja vastavalt rõhk langeb. Ülemine vererõhk tõuseb, sest süda pingutab nii kuis jaksab, et vererõhku üleval hoida. Arvan, et põhjus on ülemäärases reageeringus ilmamuutustele, mis ei pruugi üldsegi olla haiguslik nähtus. Tänavune talv oli eriline nii õhutemperatuuri kui õhurõhu poolest, eks ta pikapeale kurnab välja organismi kohanemisvõime ja sellest ka vilets enesetunne. Paljud inimesed kaebavad praegu väsimust, nõrkust ja jõuetust, muudkui tahaks magada ja lesida, tööd ei jõua teha. Igaüks sellepärast vererõhku ei mõõda, aga kui mõõdaks, siis saaks samuti kõiksugu imelikke tulemusi. Nii et katsuge vähem rabeleda, rohkem puhata, minge õhtul varem magama, võtke vitamiine ja oodake kevadet. Kuuekümneselt pole organism nii vastupidav kui kuueteistkümneselt, kuigi tänavu kurdavad ka nooremad täitsa vanainimese enesetunnet, nii et loodame – ehk pole meie kliima veel päris hukas, aga kui siiski on, ju siis tuleb sellega harjuda. Halva ilma vastu pole ka muud rohtu kui ainult hea tuju.
82
Südamest, südamlikult
104.“Mul on viimasel ajal hakanud tekkima sinikaid kätel-jalgadel. Nii kui ennast kergelt vastu mööblit ära löön, kohe sinikas järel. Tuttavad juba küsivad, kas mees peksab või milles asi. Ei peksa ta midagi, tervisel pole ka häda, üksvahe oli südame ja vererõhuga probleeme, aga see asi on nüüd korras, võtan ainult südameaspiriini ja muud ei midagi.” Väga võimalik, et südameaspiriinis ongi asi. Seda soovitatakse kõigile, asja pärast ja asjata, kuigi pole sugugi mitte ohutu ravim. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on palavikulangetaja ja valuvaigisti, südamehaiguste puhul aga kasutatakse sellepärast, et vähendab verehüübivust ja seega veresoonte ummistumise ohtu. Südameaspiriin on küll tavalisest atsetüülsalitsüülhappe tabletist neli korda väiksemas annuses, kuid kahjulikud kõrvaltoimed on tal täiesti olemas ning avalduvad pikaaegsel kasutamisel. Nagu igasugune hape, ärritab see mao limaskesta, võib tekitada gastriiti ja lõpuks ka maohaavandit. Võib kahjustada vereloomet ning verehüübivust võib vähendada sedavõrd, et tekib verejooksu oht. Millest ka sinikad – hea, kui need on naha all, sest palju hullem, kui lõhkeb veresoon neerus, silmas või ajus. Südameaspiriini kasutamise eesmärk on infarkti vältimine. Südamelihase infarkt tekib, kui ummistub mõni pärgarter – veresoon, mis varustab verega südamelihast. Vere hüübivust vähendavaid preparaate ehk “verevedeldajaid”, sealhulgas atsetüülsalitsüülhapet, on mõtet võtta siis, kui vere hüübivus on kõrge ja esineb reaalne veresoone ummistuse oht. Seejuures kehtib kindel nõue regulaarselt kontrollida vere hüübivust, sest kui see langeb alla normi, siis verejooks pole veresoone ummistusest sugugi parem valik. Vastav statistika väidab, et südameaspiriini profülaktilisel tarvitamisel niipalju kui väheneb infarktioht, samapalju suureneb kõrvaltoimetest tingitud risk. Seega niisama, igaks juhuks südameaspiriini võtta pole mõtet. Ja kui seda juba tarvitatakse, siis iga paari kuu järel peaks vere hüübivust kontrollima. Ning kui juba tekivad sinikad, siis on ilmselgelt südameaspiriiniga liiale mindud. Teise võimalusena tuleb muidugi kõne alla, et veresooned on lihtsalt ealiste muutuste tõttu rabedad ja kipuvad lõhkema, ja sellisel juhul on südameaspiriin kohe kindlasti vastunäidustatud.
Südamest, südamlikult
83
105.“Miks on mul vererõhk päeval korras, aga öösel kõrge? Kui öösel ärkan, siis on pea ja kael valusad. Arst kirjutas vererõhurohtu, aga see ei aita.” Ei ole raske oletada, et ilmselt on tegemist ka unehäiretega, sest kui inimene öösel rõhku mõõdab, ju siis ei maga. Teiseks – kui on kodus riist, millega rõhku mõõta, siis pole probleem just eile tekkinud. Ja kolmas järeldus – see, mis öösiti magada ei lase, pole mitte vererõhk, vaid valu peas ja kaelas. Järelikult tuleb kontrollida lülisamba kaelaosa, sest kui luuhõrenemine või soolad kaelalülide vahel põhjustavad öösiti närvijuurte pitsumist, siis sellest tekib mitte üksnes pea- ja kaelavalu, vaid võib ka vererõhk tõusta. Vererõhurohtusid tuleb võtta, aga konsulteerida ka närviarstiga kaelalülide asjus. Ning vahetada patja – võib-olla väiksema, võib-olla suurema vastu, kuidas kellelegi sobib, sest ilmselt vajab lülisamba kaelaosa mingit teist magamisasendit. Ja ärge öösiti vererõhku mõõtke, öösel tuleb magada. Kui hakkate ärgates vererõhuaparaadiga mässama, siis just see rõhku tõstabki.
106.“Hommikul tõustes on mul tihti ninaverejooks. See küll jääb külma taskurätikut peal hoides kiiresti järgi. Rohtudest kasutan verelahjendajat ja vererõhu ravimeid.” Õpetlik lugu – vere hüübivust vähendavaid preparaate kirjutatakse paljudele südamehaigetele ja sama toimega südameaspiriini kasutatakse ka lihtsalt niisama, igaks juhuks. Ravimitega on täheldatavad samasugused moevoolud nagu moemaailmas – sobib või ei sobi, aga kui teistel on, pean mina ka saama. Kas need ninaverejooksud on just sellest, et ravimitega vere hüübivus alla normi langenud, aga verejooksudega on vastavate preparaatide kasutamine kindlasti vastunäidustatud. Verejooksu võib põhjustada kõrge vererõhk – kuskil nõrgemas kohas annavad veresooned järele, et väikese aadrilaskmise kaudu rõhk langeks. Ja lõpuks ka veresoonte ealised muutused – nina limaskesta arterite seinad muutuvad rabedaks, traumeerides annavad järele. “Traumeerimine” on muidugi väga delikaatselt öeldud – ninaarstide kinnitusel on üllatavalt paljudel inimestel komme teostada sõrme abil oma ninas arheoloogilisi väljakaevamisi, midagi sensatsioonilist pole sealt seni 84
Südamest, südamlikult
veel leitud, küll aga veri kätte saadud. Selline tegevus, muutudes harjumuseks, põhjustab nina limaskesta kroonilisi vigastusi isegi kuni nina vaheseina mulgustumiseni. Rumal lugu, eks ole. Igal juhul tuleb kontrollida vererõhku, ninaarstile vastav kehaosa ette näidata, verehüübivuse proov teha, ja kui rõhk, nina ning hüübivus korras, siis on see lihtsalt veresoonte ealine iseärasus. Mingil määral tugevdab veresooni multivitamiinikuur paar korda aastas ja muul ajal tuleb veresoontega ettevaatlikult ümber käia ning näpuga mitte torkida. Juhtub pahandus, siis võtta abiks külm taskurätik ja säilitada rahu. Teil on kuus liitrit verd. Paha voolab välja, hea jääb alles.
Südamest, südamlikult
85