ÕNNELIK TÖÖL JA KODUS
Õnnelik tööl ja kodus Koostaja Margit Aedla Trükis on koostatud ajakirjade Nipiraamat ja Kodutohter materjalide põhjal Illustratsioonid Shutterstock Kujundaja Rein Seppius Keeletoimetaja Lembi Kaasik © Ühinenud Ajakirjad, 2024 ISBN 978-9916-734-51-3 www.ajakirjad.ee www.facebook.com/vestaraamatud Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda
SISUKORD
Oleme töökad, kuid seejuures sageli ka kurvad. Miks?
9
Kas töö teeb sind õnnelikuks või õnnetuks?
13
Kõigi jaoks on kuskil unelmate töö!
15
Kuidas teha karjääri?
23
Kunst on olla pingelistes olukordades avatud
28
Töörindel muutustega. Kuidas tööumbsõlmi harutada?
34
Töö kodus või kontoris. Kumba valida?
44
Kaugtöö needus ja õnnistus
52
Mida teha, kui ebakindlus häirib töölkäimist ja tekitab ärevust?
60
Kuidas saada hakkama ootamatu töökaotusega?
64
Julgelt uude ametisse!
67
Kingi endale arvutitööst puhkust
73
Rööprähklejast tegusaks tegijaks
77
Kas õnnest on puudu vaid raha?
83
Mida rohkem, seda parem: kas rikkus teeb õnnelikuks?
86
Sammhaaval õnne poole
89
Kas oled õnnelik?
94
Kuidas olla õnnelik?
101
Tee seda, mida armastad!
107
7 heaolu mõõdupuud
111
Sa ise õnnetegija
118
Õnn ei ole eesmärk, vaid teekond
123
4 levinud muret
133
Kas murdud või võitled?
139
Anna elule uus sisu!
147
Sõlmi endaga rahu!
152
Unistuste aardekaardiga oravarattast välja!
159
Mõtted on sassis: biblioteraapia rahustab ja lõõgastab
166
Kui sotsiaalmeediat saab liiga palju
173
9
OLEME TÖÖKAD, KUID SEEJUURES SAGELI KA KURVAD. MIKS? TÖÖ PEAB IKKA ÕNNE ÕUELE TOOMA! TIINA SAAR-VEELMAA, tööõnne uurija
Meie, eestlased, oleme väga tööusku rahvas. Võime uhked olla, et see on toonud meid tänasesse. Inimarengu aruande andmetel oleme aasta-aastalt üha edukam riik nii hariduse, tervise kui ka majandusnäitajate poolest. Ometi kui vaadata riikide õnneindeksit, siis pilt enam nii kaunis ei paista. Inimeste õnne ja heaolu määrab enim keskkond, kus viibime suurema osa oma ärkveloleku ajast. See aeg möödub aga valdavalt tööl või koolis. Seega, tööl ja töökeskkonnal on õnne seisukohalt suur kaal.
10 Oleme töökad, kuid seejuures sageli ka kurvad. Miks?
Töö käsitlus aga on ajaloo vältel muutunud, ulatudes kunagisest mammuti tapmisest kuni orjanduseni välja. Ka sõna „töö” tuleb eesti keelde sõnast „orjaöö” ja mitte pelgalt eesti keeles. Vene keeles on sõna „работа” samuti orjandusele viitav, prantsuse keeles tähistab sõna „travail” ühtaegu aurumasinat ja kannatusi, mida töötajad orjates kogesid. James Suzman kirjutab raamatus „Work: A History of How We Spend Our Time”, kuidas töö paradigma on kinnistunud ka religiooniloo kaudu, sest Jumal lõi maailma seitsme päevaga, millest kuus ta töötas usinalt ja ainult ühel tõmbas hinge. Loogilise jätkuna on kannatamine ja raskus midagi inimlikku ning paratamatut, millele järgneb tasu. Siit ka sellised vanasõnad nagu „Enne töö, siis lõbu” või „Tänasida toimetusi ära viska homse varna”. KAS OLEME MOODSAD ORJAD? Kuigi räägime üha enam paindlikkusest ja koguni neljapäevasest töönädalast, tundub, justkui elaksime moodsas orjanduses. Me ei saa enam piitsahoope ega maksa kümnist, kuid enamik töötavaid inimesi tajub suurt koormust, ajapuudust, survet ja tööstressi. Olen ise ka tundnud, et sügistalvel on meeleolu selline, et ärkad hommikul üles ja oled juba võlgu – kõik need tegevusnimekirjad ja lubadused ning üha kõrgemad ootused tasumist vajavatest arvetest rääkimata.
Oleme töökad, kuid seejuures sageli ka kurvad. Miks? 11
LÕPUTU RABAMINE Meil ei leidu naljalt äriettevõtteid, kes ei plaaniks aasta-aastalt üha laieneda ja kasvada. Tekib vaid küsimus, mille või kelle arvelt see laienemine tuleb. Juba nüüd näeme, et töökäsi napib ja olemasolevad inimesed peavad sageli ära tegema mitme inimese töö ning saavutama rohkemate töötajate eesmärgid, paraku ühe töötaja kuupalga eest. Tulemuseks on see, et töökirjadele peab vastama ka pärast tööpäeva, tempo üha kasvab ja aega päris suhtlemiseks ning puhkamiseks on aina vähem. Üha enam on inimesi, kes ei jõua tööpäeva sees sööma, mõnedel töökohtadel on koguni väljakutse WCsse pääseda, näiteks kaubanduskeskuste müügipunktides. Kurdetakse ka pingeliste suhete, kehvapoolse juhtimise ja liiga lühikeste puhkuste üle. Oleme jõudnud ajastusse, kus me ei tööta selleks, et elada, vaid elame selleks, et töötada ja rabada lõputute eesmärkide suunas. Lubatud vabadus, mida tehnoloogia ja info revolutsioon pidi tooma, ei ole veel kohale jõudnud. SURNUKS TÖÖTAMISE KLUBI Mõni aeg tagasi levis internetis postitus, kus kirjutaja väitis end välja astuvat surnuks töötamise klubist. TikTokist sai alguse liikumine quiet quitting ehk vaikne loobumine, kus töötajad proovivad teha vähem kui varem, loobudes ületööst ja pidevast enda tõestamisest. Samas me ei kujutaks ju ette, et
12 Oleme töökad, kuid seejuures sageli ka kurvad. Miks?
oma tööd teeks vähem kirurg või päästja. Missiooniga valdkondades põlevadki inimesed enam läbi, sest koormuse eest pole kuhugi põgeneda. Minu ema ütles kunagi tabavalt, kui olin ületöötamise tsüklis: kallis laps, kellelegi ei panda kahte risti hauale. TÖÖSTRESS EI OLE NORM, TÖÖÕNN ON Kui liita kokku kõik liigsest töötamisest saadud tervisehäired ja kahju rahvatervisele laiemalt, oleks see šokeeriv andmestik. Seni pole meil olnud tavaks tööst tingitud vaimseid ja emotsionaalseid kahjusid mõõta. Jah, me oskame seirata tööõnnetusi ja hinnata töötervise ohte, kuid tööõnne mõõtmine on viimase paarikümne aasta suundumus ja sedagi pigem edukate organisatsioonide hulgas. Alustada saame aga endast, et muuta töötegemine nii kõhtu täitvaks kui ka hinge toitvaks. Vaid nii saame hinnata eluga rahulolu kõrgemaks ja aidata ka õnneindeksit edukusele järele.