Peaministri nõuniku

Sisukord Tänuavaldused Eessþna 1990. aasta 1991. aasta 1992. aasta

7 9 13 187 491

Lisad 498 Arhiividokumentide loend 500 Isikunimede register 522 Arhiividokumendid DVD

Jushkin_viimane.indd 5

29.08.2016 16:13:17

9

Eessõna Päevikut, mida te käes hoiate, ei hakanud ma kirjutama avaldamiseks. Märkmeid sai tehtud selleks, et perekonna või lähedaste sõprade ringis olnut meenutada. Seetõttu võib käsikirjast leida märkmeid ka perekondlikest sündmustest, kuid väheste eranditega ei ole neid avaldatud päevikusse võetud.

Päeviku kirjutamise peamiseks põhjuseks oli mu teadvusse jõudnud asjaolu, et saatuse tahtel olin ma sattunud Eesti rahvusliku vabastusrevolutsiooni keerisesse.

Just äärmiselt harva juhtuva hiigelsuure ajaloolise sündmuse keskele. Veelgi enam, selle sündmuse tunnistajana olin ma sattunud Eesti iseseisvusvõitluse epitsentrisse.

Toona ütles Lennart Meri ühes intervjuus: „Praegu on huvitav elada, sest juba varahommikul võib näha oma eilseid jälgi, mida tavaliselt on nimetatud ajalooks.”

Ehk teisisõnu, tööle ei hakanud ajaloolase või poliitiku, vaid inseneri-uurija instinkt, kes peab võimalikult täpselt fikseerima vaadeldava ja looduses harva esineva protsessi parameetrid, veel täpselt teadmata, kuidas see lõpeb.

Päevikumärkmeid sai tehtud sündmuste sabas mitte vihikusse, vaid paberilehtedele, milleks sageli olid Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsuse juba toona tarbetud plangid. Faktiliselt kirjutati Eesti uus ajalugu vana ajaloo peale. Märkmeid sai tehtud kiirustades ega olnud alati aega täpsusele mõelda.

Otsus päevikumärkmed avaldada sündis uue aastatuhande hakul, kui tekkis vajadus lahti saada arvukatest dokumendikarpidest, mis olid kogunenud mu Eesti valitsuse nõunikuna töötamise ajal. Dokumendid – hulk toimikuid erinevate probleemide ja persoonide kohta – olid tallel lahtistes papist mappides, kuhu süstemaatiliselt oli laotud ametlikke dokumente, ajaleheväljalõikeid, kellegi toodud tekste, mingite oluliste esinemiste käsikirjalisi sisukokkuvõtteid, minu teeside visandeid, millest aja jooksul olid saanud märgukirjad peaministrile või suuliste ettekannete alusmaterjal.

Jaotanud dokumendid aastate ja kuude lõikes kuhjadesse ning koostanud nende loetelu, sai mulle selgeks, et päeviku ühendamise teel minu arhiiviga saab dokumentaalse jälje sellest Eesti iseseisvusvõitluse tähtsast perioodist, kui konkreetse inimese elutrajektoor langes kokku ühe riigi saatusetrajektooriga. Seda enam, et selle perioodi fotoarhiiv oli mul juba ammu süstematiseeritud.

Muidugi teadsin ma ka Otto von Bismarcki tarkusetera: „Kellele meeldib vorst ja poliitika, ei peaks uurima, kuidas neid tehakse.”

Kõigest hoolimata sai siiski otsustatud, ja algas tehniline töö. 2006. aasta lõpul

Jushkin_viimane.indd 9

29.08.2016 16:13:17

10

Peaministri nõuniku päevik

oli käsikiri dešifreeritud, see tähendab magnetlindile loetud. Seejärel sai sellest tekst, mis nõudis arvukaid täpsustusi (nimed, perekonnanimed, organisatsioonid), tekst nõudis joonealuseid viiteid, milleta tänapäeva lugejal on raske mõista sündmuste veerand sajandi taguseid keerdkäike.

Lugejad loodetavasti suhtuvad mõistvalt minu poolt nii osalejatele kui ka sündmustele antud hinnangutesse. Just need autori avastused või ekslikud arvamused võivad aidata mõista toonaste tegude ja otsuste loogikat, tunnetada nende päevade hingust.

Päeviku esimesed read panin kirja 1990. aasta aprillis. Siis olin ma peaaegu nelja­ kümne kahe aastane. Üle poole elust oli elatud. Arvan, et lugejal on õigus teada, kuidas ma need aastad olin elanud.

Ma sündisin Moskvas ohvitseri perekonnas. Pärast kooli lõpetamist läks mu isa rindele, oli patareikomandör, sai haavata, teda autasustati mitme ordeniga. Siis, lõpetanud keemiakaitse sõjaväeakadeemia, teenis kuni pensionieani Dzeržinski-nimelises Strateegiliste Raketivägede Akadeemias (praegu Peeter Suure nimeline).

Mu ema, nagu paljud tolle aja ohvitserinaised, hoidis kodu korras ja tegeles minu kasvatamisega. Tänu tema jõupingutustele osalesin ma vahetpidamata mingites huviringides, kuid mis kõige olulisem – tegin tõsiselt sporti. Esimesed kolm kooliaastat tegelesin vettehüpetega, siis kuni kooli lõpetamiseni sportvõimlemisega. Ema tasu selle hoole eest jäi tagasihoidlikuks – lõpuklassi päevil jäin Moskva esivõistlustel, mis olid korraldatud meistersportlase kandidaadi programmi järgi, harjutustes kitsel kolmandale kohale.

Pärast kooli lõpetamist asusin ma õppima Baumani-nimelisse Moskva Kõrgemasse Tehnikakooli (praegu Baumani-nimeline Riiklik Tehnikaülikool), mille oli 1830. aastal asutanud imperaator Nikolai I. Ameerika Hääles nimetati kooli Moscow Rocket College’iks. Paljude ohvitseride lapsed, kes huvitusid täppisteadustest, just sinna astusidki.

Ma õppisin aparaadiehituse teaduskonnas raadiolokatsiooni erialal. Õppeaeg oli pikk – kuus aastat. Koolist sain ma kaks eriala: tsiviileriala – raadioelektroonikaseadmete insener, ja sõjaväelise – õhutõrje-raketikompleksi S-200 sihturohvitser.

Need kuus aastat olid mu elus pöördelised. Kasvanud sõjaväelase konservatiivses perekonnas, kujutasin ma endale halvasti ette Moskva teistsugust elu. Esimesel kursusel viis saatus mind kokku Vladimir Aleksandroviga, akadeemik Georgi Aleksandrovi pojaga, kelle isa nimi oli kuldsete tähtedega kirjutatud nõukogude ideoloogiasse.

Ent seltskond, kes kogunes juba manalateele läinud akadeemiku korterisse, erines teistest peale kõlavate nimede veel selle poolest, et täielikult eitas nõukogude korda.

Mu eakaaslased ei korraldanud pikette, ei jaganud lendlehti, kuid lugesid ja levitasid samizdat’i ja tamizdat’i1 trükiseid, kogusid ja andsid läände edasi teavet ning aina Samizdat (vn sam ’ise’) – masinkirjas, fotokoopiatena või käsikirjaliselt paljundatud keelatud trükised; tamizdat (vn tam ’seal’) – läänes välja antud ja NSV Liidus keelatud trükised.

1

Jushkin_viimane.indd 10

29.08.2016 16:13:17

eessõna

11

arutasid pikki õhtuid probleeme, mis toona ületasid minu teadmiste taseme. Mu tollane nii lihtne ja mõistetav maailm lagunes tükkideks. Ma hakkasin impeeriumi alamast muutuma oma riigi kodanikuks.

Peamiselt arutati seal kolme elustrateegiat. Esimene strateegia – avalik vastupanu režiimile. Valeria Novodvorskaja ja temasarnaste mudel – see tähendas vanglat, psühhiaatriahaiglat ja kõiki sellest tulenevaid etappe. Teine strateegia oli passiivne vastupanu režiimile, keeldumine koostööst. See mudel oli Vladimir Aleksandrovi enda elu, kes, lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ja omanud hiilgavaid karjäärivõimalusi, töötas kuni 1990. aastateni ühes Moskva kirikus valvurina. Selle tee valisid ka teised selle ringkonna humanitaarid. Kolmandaks strateegiaks oli varjatud vastupanu režiimile. See tähendas ajutist „koostööd” režiimiga, mis kindlalt liikus oma sisemiste vastuolude kriitilise massi saavutamise poole.

Eesmärgiks oli vahetada režiimi konstruktsioonis tähtsaimad sõlmed uute vastu, mis toovad süsteemi positiivse tagasiside. Tähendab kõigutavad režiimi ja valmistavad ette plahvatust. Niisuguse strateegia valisid enamjaolt tehnokraadid. Sellise strateegia valisin ka mina.

Pärast õpingute lõppu töötasin ma kinnises teaduslikus uurimisinstituudis, mis tegeles „pardalt–pardale” ja „maalt–pardale” sidekanalite projekteerimisega. Eriti on meelde jäänud Leonid Brežnevi 1973. aasta USA visiidiks satelliittelefonside otsekanali loomise projektis osalemine.

Samal kuul olid Tallinnas mu pulmad heledapäise eestlannaga, kellega ma juba mitu aastat olin tuttav olnud. Juba pidasime minu Tallinnasse kolimise plaane, aga siis kutsuti mind armeesse, kust Baumani-kooli spetsialiste võis vabastada ainult „valge pilet”, millel märge „ei ole tervislikel põhjustel sõjaväeteenistuseks kõlblik”.

Teenisin ma mitmesugustel toona relvastuses olnud õhutõrjekompleksidel: S-200, S-75, S-125. Osalesin Kasahstanis paikneval Sarõ-Šagani polügoonil rakettide õppelaskmistel reaalsete piloodita sihtmärkide pihta. Viimase aasta teenisin Eestis, sest õhutõrje ülemjuhataja marssal Pavel Batitski, kellele ma olin raporti kirjutanud palvega mind Moskva sõjaväeringkonnast Leningradi 6. armeesse üle viia, nõustus mu argumendiga, et „ei tohi lõhkuda noort internatsionaalset perekonda”.

Pärast armeeteenistust asusin tööle Punasesse RETi, kus ainukeseks tsiviilots­ tarbega toodanguks oli radioola Estonia: olin seal insener, büroo ülem, peatehnoloog.

1986. aasta veebruaris pakuti mulle EKP Keskkomitee kaitsetööstuse sektori juhataja ametikohta. Kodus pidasime pikalt aru. Kaalukeelteks said kolm asjaolu: perestroika (poliitikas võis välja öelda oma arvamuse), auahnus (panna end proovile vabariigi kõrgeimal poliitilisel tasandil), inseneri huvi (tegeleda sõjatööstuse probleemidega mitmes kaitsevaldkonnas).

Keskkomitees töötamise ajal tutvusin ma Edgar Savisaarega, kes töötas toonases Riiklikus Plaanikomitees ja oli Eesti tööstuse liidulisest alluvusest vabariiklikku

Jushkin_viimane.indd 11

29.08.2016 16:13:17

12

Peaministri nõuniku päevik

alluvusse ületoomise ideoloog. Meie toimuva mõistmine ja tuleviku hindamine langesid kokku.

1989. aasta augustis palusin end Vaino Väljase jutule ja põhimõttelise vestluse tulemusena viidi mind keskkomiteest üle Savisaare juurde Riiklikku Plaanikomiteesse. Minu jaoks moodustati uus, ainult ühest inimesest koosnev osakond – vabariigi majandusliku terviku taastamise osakond. Eesti NSVs oli 37 liidulise alluvusega ettevõtet, kuid kaitseotstarbeliste ettevõtete juhte ja ka nende probleeme teadsin ma hästi. Minu tegevuse algoritm oli järgmine: iga ettevõtte liidulisest alluvusest vabariiklikku alluvusse üleviimise dokumentide pakett tuli kooskõlastada harukondliku ministeeriumiga, seejärel NSV Liidu Riikliku Plaanikomitee vastava osakonnaga, koostada eriarvamuste protokoll ja kokku leppida küsimuse arutelu aeg NSV Liidu Ministrite Nõukogus. Siis lendas Moskvasse Savisaar ja me läksime NSV Liidu Ministrite Nõukogu ühe aseesimehe juurde, et allkirjastada lõplik dokument või kärpida eriarvamuste protokolli.

1990. aasta aprillis sai Savisaarest valitsuse esimees, aga aprilli lõpus kutsus ta mind tööle valitsusse oma poliitiliste küsimuste ja rahvustevaheliste suhete nõunikuks. Siit saabki alguse minu päevik.

Loodan, et kannatlik lugeja maldab selle teksti lõpuni lugeda ja kõne all olevate sündmuste osalised suhtuvad rahumeelselt ja solvumata mu arutlustesse.

Jushkin_viimane.indd 12

29.08.2016 16:13:17

286

Peaministri nõuniku päevik

12. märts, teisipäev Hommikul arutame Raivo Vare juures opositsiooni võimalikke samme. Ta ütleb, et Toome komisjon on juba kahel korral palunud arutada kahe välisministri küsimust.

Ilmselgelt tahetakse Lennart Meri kukutada. Vare: „Ta segab väga paljusid. Tõsi küll, Norra tähelepanekute järgi avaldab Meri tugevat muljet ainult esmasel kohtumisel.

Siis hakkab tüütama. Räägib väga pikalt Eesti ajaloo iidsetest allikatest. Aga nemad soovivad rohkem konkreetsust ja nüüdisaegsust.”

Pärast kella kümmet helistab Helsingist Itaalia televisioon ja palub intervjuu salvestamise võimalust homme õhtul.

13. märts, kesknädal Ootame ülekannet istungilt. Täna peaks Marju Lauristin tegema üleminekuperioodi lõpetamise ettepaneku. Algas. Peamiselt ründavad vene saadikud, esinevad tigedalt ja hirmutavad Kirde-Eesti autonoomiaga. Malkovski oleks jälle peaaegu nutma puhkenud: „Ma pöördun teie kui naise poole, kui ema poole”, jne. Küsimus arutati kiiresti läbi. Miks parlamendigrupp „Võrdsete õiguste eest” niiviisi ründas? Esiteks seetõttu, et üleminekuperioodi lõpetamise niisugune pööre oli neile täielik ootamatus. Teiseks, pööre toimus perioodil, kui nad on sunnitud rakendama äraootavat taktikat (mais peab Gorbi oma Nobeli-kõne, suvel peab Gorbi kohtuma Bushiga).

Niisuguses olukorras ei sanktsioneeri Moskva aktiivset Eesti-vastast tegevust. Meie peame kiirustama.

20.40. Helistatakse hotellist Palace – seal ootavad itaallased.

21.05. Tõusen koos tõlgiga viiendale korrusele. Seal on võttegrupp juba koha sisse võtnud. Hallis on kaks tugitooli ja lauake. Ajakirjanik on soomlanna, kes juba kakskümmend aastat Itaalias on elanud. Istume teineteise vastu. Ta ütleb, et küsimused tulevad keerulised, kuid vastata tuleb täpselt ja lühidalt.

Küsimused olid siiski lihtsad ja vastused lühidad ja täpsed. Nüüd kavatseb ta artikli kirjutada. Soovin talle edu.

14. märts, neljapäev Viimaks lõpetan märgukirja „Rea Euroopa riikide võimalikust abist Eesti välispoliitilise initsiatiivi teostamiseks” (EA, fond 2, fail 14.03.1991.pdf): NSV Liidu presidendi M. S. Gorbatšovi, tema lähimate nõunike ja abide esinemiste, aga ka suveräänsete vabariikide liidu lepinguprojekti 23. paragrahvi analüüs kinnitab ühemõtteliselt, et Balti riikide iseseisvuse saavutamine on piiratud NSV Liidu konstitutsioonilise protsessi raamidega ja seotud NSV Liidu kehtiva seadusandluse alustega. Peab ütlema, et nähtavasti saab sellest keskuse Balti küsimuse strateegia ja taktika alus. Seoses sellega on Eesti Vabariigi läbirääkimised NSV Liiduga perspektiivitud (või lõputud) Eesti jaoks.

Jushkin_viimane.indd 286

29.08.2016 16:13:17

287

1 9 9 1, m ä r t s

Teisest küljest arvavad ka suurte lääneriikide valitsused, et Balti riikide iseseisvuse küsimuse peab lahendama Balti riikide vahetutel läbirääkimistel Moskvaga, soovimata sekkuda NSV Liidu siseasjadesse ja rikkuda Pariisis saavutatud majanduslike, poliitiliste ja sõjalis-strateegiliste huvide tasakaalu.

Arvestades, et antud olukorras lahknevad Eesti huvid ühest küljest NSV Liidu huvidest ja teisest küljest suurte lääneriikide huvidest, oleks otstarbekas jätkata läbirääkimiste „mängu” keskusega ja arendada teineteisest sõltumatult välja kaks välispoliitilist kontseptsiooni.

Esiteks, eriti pärast Gorbatšovi visiiti Jaapanisse ja võimalikku kokkulepet, et Jaapanile antakse tagasi Kuriili saared (või osa neist), millega luuakse Teise maailmasõja tagajärgede likvideerimise pretsedent, jätkata meie jõupingutusi, et tunnistataks Balti küsimust kui Teise maailmasõja tagajärgede likvideerimise probleemi.

Nõudes seejuures kas lääneriikide otsest vahendajategevust nendel läbirääkimistel või vahendamist garandi vormis, et niisugused läbirääkimised toimuvad.

Teiseks, a) arvestades Euroopa väikerahvaste enesemääramise püüet niisugustes riikides nagu Jugoslaavia (Sloveenia ja Horvaatia enesemääramine), Tšehhoslovakkia (Slovakkia riiklik enesemääramine), aga ka rahvustevahelisi probleeme Ida- ja Kesk-Euroopas, b) toetudes Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise Helsingi lõppakti kaheksandale põhimõttele (rahva võrdõiguslikkus ja õigus käsutada oma saatust), c) lähtudes asjaolust, et väikerahvaste võitlus oma enesemääramise eest on uudne, veel lõplikult teadvustamata Euroopa ebastabiilsuse faktor, kujundada CSCE protsessi raames välja Euroopa väikerahvaste enesemääramise üleeuroopalik kontseptsioon ja poliitilis-õiguslik mehhanism, mis oleks selliste probleemide lahendamise poliitiliseks instrumendiks.

Pärast seda paluda valitsusi (näiteks Tšehhoslovakkiat ja Hollandit) esitada nimetatud kontseptsioon ametlikult valitsusjuhtide ja valitsuse esindajate nõupidamisele vastuvõtmiseks Helsingis järgmisel aastal. Küsimuse selline asetus seaks NSV Liidu vajaduse ette käsitleda Balti riikide probleemi OSCE protsessi raames, mitte ainult kui NSV Liidu siseasja.

Teiste sõnadega, tõstatades analoogilise probleemi Kesk-Euroopas. Aga Jugoslaavia võimaliku kodusõja foonil, saab see äärmiselt aktuaalseks. Sellega seame meie NSV Liidu kui Pariisi harta allkirjastanud riigi sundseisu, kus Balti riikide probleemi peab käsitlema üldeuroopaliku protsessi kontekstis uue Euroopa raames Atlandilt Uuraliteni. Tähendab, me loome kolmanda jõu, mida Moskva enam ei saa ignoreerida, nimetades selle Liidu siseasjadesse sekkumiseks, ja on sunnitud Balti probleemi lahendamisel juba aktsepteerima rahvusvahelisi norme.

Lõuna ajal tuleb Rein Veidemann ja teatab, et itaallased on intervjuust lihtsalt vaimustatud. Arvatavasti kartsid, et näevad balalaikat tinistavat karu. Rahustan Reinu, et sügiseni ei pruugi karta eilseid Kirde-Eesti autonoomia ähvardusi. Neid ajab olukord tigedaks – käed sügelevad, aga Moskvast on tulnud käsk oodata.

Esmaspäeval kohtub Savisaar Klaudia Sergiga95.

Klaudia Sergi (snd 1940) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik, saadikurühm „Võrdsete õiguste eest”, tootmiskoondise Marat Paldiski õmblusvabriku asedirektor.

95

Jushkin_viimane.indd 287

29.08.2016 16:13:17

288

Peaministri nõuniku päevik

15. märts, reede Täna leidsin postkastist kutse referendumile (EA, fond 2, fail 15.03.1991.pdf).

Lugupeetud kodanik!

NSV Liidu referendum toimub 17. märtsil 1991. aastal küsimuses: „Kas te peate vajalikuks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu säilitamist kui võrdõiguslike suveräänsete vabariikide föderatsiooni, kus täiel määral garanteeritakse mis tahes rahvusest inimese õigused ja vabadused?”

Kohtla-Järvel levitas TKÜN lendlehte: Nemad lõid meie suurriigi ja kaitsesid seda – A. Nevski, A. Suvorov, M. Kutuzov, G. Žukov, J. Andropov.

Nemad ründasid ja lammutasid meie suurriiki – Batu-khaan, Napoleon, Hitler, Vlassov, Jeltsin.

Kumba nimekirja sina oma nime kannad?

Varju pugeda ei saa. Otsusta!

TKÜN

Regioonidevaheline nõukogu koostöös impeeriumimeelse EKPga moodustasid 17. märtsi referendumi ettevalmistamiseks erikomisjoni eesotsas Eesti kompartei sekretäri Nikolai Zahharoviga. Kohapeal on moodustatud ringkonna- ja jaoskonnakomisjonid.

Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel toetasid kohalikud võimud liidulises referendumis osalemist.

Mujal moodustati komisjonid tootmis-territoriaalsel põhimõttel. Eesti territooriumil on moodustatud 12 ringkonda, mille koosseisus on üle 300 valimisjaoskonna.

Nimekirjad koostatakse töökollektiivides, kus on otsustatud referendum korraldada. Need on põhinimekirjad. Olemas on ka lisanimekirjad (perekonnaliikmed ja kõik, kes soovivad referendumil osaleda). Nimekirja kandmise aluseks on sisse­ kirjutusega pass.

Sõjaväelased korraldavad referendumi iseseisvalt. Nad moodustavad igal pool, kus võimalik, väljaspool oma väeosa territooriumi jaoskondi.

Finantseerimise ja bülletäänide trükkimise kindlustab NSV Liidu valimiste keskkomisjon.

12.00. Aleksandr Kadilin kannab ette, et regioonidevaheline nõukogu kavatseb 17. märtsil organiseerida hääletamise.

1) Valijate nimekirjad on koostatud ettevõtete kaadriosakonnas (põhinimekirjad).

2) Keda ei ole kantud põhinimekirja, saab ennast valimisjaoskonnas kanda lisanimekirja (esitab passi ja saab hääletamiseks bülletääni).

3) Hääletamispunktid on moodustatud ettevõtetes ja väljaspool neid. Üksikutes kohtades on hääletuspunktid bussides.

Jushkin_viimane.indd 288

29.08.2016 16:13:17

1 9 9 1, m ä r t s

289

4) Pärast hääletustulemuste kokkuvõtet valijate nimekirjad hävitatakse.

Teiste sõnadega, hääleta niipalju, kuipalju jaksad ringi liikuda, ja keegi ei saa teada sinu isiklikust armastusest Nõukogude Liidu vastu. Osavalt välja mõeldud.

15.30. Tuleb Jevgeni Golikov. Ta lendas Moskvast siia Savisaare palvel, et täna kell 17 esineda Lohusalus liiduliste ettevõtete direktoritele, kellele Edgar oli oganiseerinud saunaõhtu. Kiirustamisi arutame referendumi eel kujunenud olukorda.

16. märts, laupäev Koostan Savisaarele jooksvate sündmuste lühikese ülevaate.

1) Eile rääkisid eelseisvast referendumist Gorbatšov (Kesktelevisioonis) ja Jeltsin (Raadio Venemaa saates). Jeltsini hinnang oli risti vastupidine Gorbatšovi omale: „Riigi praeguse juhtkonna suund on säilitada impeeriumi Liit unitaarne olemus.”

2) Teisipäeval esines Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei istungil Nõukogude suursaadik Vladislav Terehhov: a) Balti vabariikide vabaduse ja sõltumatuse küsimus oli vaid ühiskondliku arvamuse küsitlus ja vene rahvusest elanikud hääletasid tugeva poliitilise ning psühholoogilise surve all, b) lääneriikide toetus Läti, Leedu ja Eesti separatistidele võib saada ohuks Euroopale, c) NSV Liidu ja Saksa Liitvabariigi suhted ähvardavad naasta „mürgise mineviku atmosfääri”.

Hiljuti lugesin Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Nodari Simonia intervjuud. Gorbatšovi kohta ütles ta: Gorbatšovi kriitikud väidavad, et ta ei ole otsusekindel, et ta kardab langetada otsuseid, mis viivad kiirete ja kardinaalsete muutusteni. Erinevalt nendest kriitikutest seisab Gorbatšov mõlema jalaga maa peal. Ta astub sammu edasi ainult siis, kui on absoluutselt veendunud, et pinnas ta jala all ei pudene. Tõepoolest, teda süüdistatakse sageli otsusekindluse puudumises, selles, et ta ei suuda valida vasakpoolsete ja parempoolsete vahel. Gorbatšovil lihtsalt ei ole selleks õigust. Kui ta homme valib poole, siis ülehomme algab kodusõda.

Tal on õigus juhtida riiki seni, kuni pole asunud äärmuslikule positsioonile.

Nodari Simonia tähelepanekuid kinnitab üleliiduline küsitlus, mille veebruaris korraldas ühiskondliku arvamuse uurimise üleliiduline keskus. 28 protsenti küsitletutest arvab, et Gorbatšovi kui poliitikategelase kõige iseloomulikumaks jooneks on „kahepalgelisus ja silmakirjalikkus”. 20 protsenti küsitletutest on seisukohal, et poliitik Gorbatšovile on omased „paindlikkus ja oskus manööverdada”. Umbes 20 protsenti arvab, et presidendile on iseloomulikud „nõrkus ja enesekindluse puudus”. Ja ainult 7 protsenti on arvamusel, et presidendil on niisugune iseloomujoon nagu „otsustavus”.

Teiste sõnadega, kahepalgelisuse ja silmakirjalikkuse me peame kompenseerima eestlasliku aeglase mõtlemisega (üheksa korda mõõda jne). Paindlikkus ja oskus manööverdada tuleb kompenseerida Rüütli raudse jonnakusega. Nõrkust ja

Jushkin_viimane.indd 289

29.08.2016 16:13:17

290

Peaministri nõuniku päevik

enesekindluse puudust, hirmu asuda äärmuslikule seisukohale peame süvendama Savisaare otsustavuse ja survega.

Kuid see taktika nõuab maletajate ja luurajate kuldreegli vastuvaidlematut järgimist: „Õppige võitma vastase enesetunnet haavamata, siis te ei kaota partneri lugupidamist.”

17. märts, pühapäev Valimisjaoskonnas, kus hääletas Gorbatšov, korraldasid välismaa ajakirjanikud täna improviseeritud pressikonverentsi. Küsimusele: „Kas Te olete valmis Balti vabariikidele andma iseseisvuse?” vastas Gorbatšov: Meil on olemas vabariikide Liidu koosseisust väljaastumise põhiseaduslik mehhanism. Mina isiklikult olen nende enesemääramise poolt uuendatud föderatsioonis, suveräänsete riikide liidu koosseisus.

21.30. Pakun Raivo Varele välja Savisaare teeside projekti kohtumisel vene saadikutega (EA, fond 2, fail 17.03.1991.pdf).

1. Vabariikliku referendumi tulemused, keskuse seisukoht, millest ajakirjas Spiegel rääkis NSV Liidu presidendi abi Šahnazarov, lääneriikide seisukoha elavnemine Eesti iseseisvuse küsimuses – kõik räägib kokkuvõttes sellest, et Eesti astub oma iseseisvuse taastamise vastutusrikkasse ja konstruktiivsesse perioodi. See kutsuski esile Eesti Ülemnõukogu teile tuntud otsuse – ette valmistada üleminekuperioodi lõpetamine – vastuvõtmise.

2. Meie tahaksime valmistuda üleminekuperioodi lõpetamiseks koos vene kogukonna esindajatega ja sellega on seletatav ka meie tänane kohtumine. Kuid mitte koos nendega, kes suruvad valitsusele peale vastasseisu, vaid koos nendega, kes esiteks mõistavad, et valitsus ise on huvitatud sõltumatu Eesti stabiilsest sisepoliitilisest olukorrast. Teiseks peab vabariigi vene kogukond ise praegu toetuma poliitilistele liidritele, kes on võimelised astuma valitsusega konstruktiivsesse dialoogi, mitte otsima põhjust järjekordseks vastasseisuks.

3. Minu ettepanekud viivad selleni, et sellel vastutaval etapil, kui valitsuse initsiatiivil võetakse vastu seadusi (nimetada seadused), mis teevad üleminekuperioodist kokkuvõtte, hakkaksime tegema tihedat koostööd.

See ei ole ainult valitsuse, vaid minu meelest ka vene kogukonna huvides.

4. Ma mõistan, et meie kohtumise konfidentsiaalsus ja võimalik ühine seisukoht parlamendis paneb teid ebamugavasse olukorda: teile võidakse kaela riputada vene rahva reeturite silt, nagu seda on juba tehtud Jeltsini, Sobtšaki, Popovi ja meie Eesti vene demokraatidega. Kuid lõpuks ometi peavad vene saadikud, olles mõistnud Eesti vältimatut liikumist iseseisvuse poole, tegema oma kodanikuvaliku ja alustama lähenemist eesti poliitikutele.

5. Pakkuda välja koostöö konkreetseid vorme, taktikat tööks parlamendis.

Jushkin_viimane.indd 290

29.08.2016 16:13:17

1 9 9 1, m ä r t s

291

18. märts, esmaspäev Eile toimus kaks referendumit: NSV Liidu säilitamise üleliiduline referendum ja samal ajal Vene NFSV territooriumil ülevenemaaline referendum Vene NFSV presidendi ametikoha asutamiseks.

Kogu riigis võttis referendumist osa 80 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Jaatavalt vastas 76,4 ja eitavalt 21,7 protsenti hääletanutest (1,9 protsenti valimis­ sedelitest tunnistati kehtetuks).

Venemaal hääletas Liidu säilitamise poolt 71,34 ja Vene NFSV presidendi otsevalimise poolt 69,85 protsenti.

Kuus vabariiki – Armeenia, Gruusia, Läti, Leedu, Moldova ja Eesti – referendumil ei osalenud.

Niisiis, võitluses iseseisvuse eest on kirjutatud uus valem: 15 – 6 = 9. Ent üheksa ei ole soodus number. Pütaagorlased pidasid üheksat Hadese96 numbriks, mis numbrite põhjal ennustades tähendab surma. Tõepoolest, Venemaa allkirjastab (kui allkirjastab) liidulepingu ainult oma eritingimustel.

Meile on järeldus ilmselge: tugevdada sidemeid „kuuiku” ja Venemaaga ning keskusest mööda minnes selgitada oma seisukohta teistele.

15.40. Arutame Raivo Vare kabinetis USA riigisekretäri James Bakeri laupäevast kohtumist Moskvas Balti riikide esindajatega. Kohtumine toimus USA saadiku residentsis. Meie poolt osalesid Jüri Kahn ja Endel Lippmaa. Peamiselt räägiti NSV Liidu ja Balti riikide vahelistest läbirääkimistest.

Oluline: 1) Bakeri info järgi on NSV Liidu keskvalitsus valmis läbirääkimisteks, asi seisab Balti riikide taga. USA on valmis oma võimaluste piires igati soodustama nende alustamist.

Talle selgitati üksikasjalikult, kuidas keskus läbirääkimiste tähtaja kindlaks määramisest kõrvale hoiab.

2) Baker kinnitas oma seisukohta, et Balti riigid ei ole kunagi kuulunud NSV Liidu koosseisu ja nende enesemääramine ei saa toimuda Liidust väljaastumise kehtiva seaduse alusel.

Seega, meie jalgpallimatšis Liiduga istuvad aukülaliste tribüünil USA, Inglismaa, Saksamaa, kes toetavad valjuhäälselt meie kombinatsioone, isegi meie särgid on nad selga tõmmanud, kuid nad on ainult pealtvaatajad. Võitma peame ise. Kuid tribüünil istujad peavad vahetpidamata kisendama. Meie diplomaatidel tuleb jalgpallisaapad jalga ajada.

Raivo räägib, et Ülo Nugis oli täna telefonitsi rääkinud NSV Liidu Eestiga läbirääkimiste delegatsiooni juhi Nikolai Lavjoroviga. Nugise otseküsimusele, kas Liit 96

Hades – Kreeka mütoloogias allilma valitseja.

Jushkin_viimane.indd 291

29.08.2016 16:13:17

292

Peaministri nõuniku päevik

on valmis läbirääkimisi alustama, vastanud Lavjorov, et ta pole selleks kunagi nõusolekut andnud. Ta peab silmas lihtsalt kontakte, kuid praegu ei ole isegi selleks aega.

Nüüd siis peab meie mängu Moskva-1 ja Moskva-2 vastuoludel jätkama. Palli peab söötma Jeltsinile.

19. märts, teisipäev Täna avaldati ajalehes Sovetskaja Estonija sõltumatu ajakirjaniku Roman Kallase artikkel „Kuidas ma hääletasin”. Autor kirjeldab üksikasjalikult ja huumoriga, kuidas ta ühe tunni ja viieteistkümne minuti jooksul „avaldas kolmel korral oma tahet” Liidu säilitamise küsimuses (EA, fond 2, fail 19.03.1991.pdf).

Täna toodi mulle kaitseminister Dmitri Jazovi vastus Savisaare käesoleva aasta 23. veebruaril peaminister Valentin Pavlovile saadetud telegrammile, mis puudutas Kirde-Eesti kolme linna otsuse alusel sõjaväelaste osalemist NSV Liidu säilitamise rahvaküsitluses (EA, fond 2, fail 19.03.1991_1.pdf). Me jõudsime õigel ajal. Minister pidi selgitama: Balti sõjaväeringkonna ja Balti laevastiku ülemjuhatus ei ole mingil kombel tegutsenud, et sõjaväeteenistujaid organiseeritult suunata osalema rahvaküsitlusel, mis puudutab Eesti tulevast riiklikku staatust, ega andnud sellekohaseid korraldusi sõjaväeosadele. Üksikute sõjaväeteenistujate osalemine nimetatud rahvaküsitluses on nende isiklik ühiskondlik-poliitiline seisukoht, mis on inimese loomulik õigus. Niisuguse tegevuse mis tahes keelamine demokraatlikus riigis ei ole õiguskohane.

20. märts, kesknädal Kõik eelnenud päevad olen mõtisklenud Ševardnadzest. Kes ta on? Täna saatsin Rein Koovi kaudu kirja Edgarile – Eduard Ševardnadze on Gorbi kõrval nagu kolonel House97 Wilsoni kõrval.

Eduard Ševardnadze oletatav missioon välispoliitilise assotsiatsiooni esimehena (EA, fond 2, fail 20.03.1991. pdf).

Versiooni koostamise põhitegurid: a) ammused (komsomoliaegadest) sõbralikud isiklikud suhted M. Gorbatšoviga, b) E. Ševardnadze kõne lõppsõnad Rahvasaadikute Kongressil, kus ta teatas oma tagasiastumisest: „Ma olin, olen ja jään Mihhail Sergejevitši sõbraks”, c) assotsiatsiooni moodustamise operatiivsus ja asutajate koosseis näitavad ilmselgelt, et see loodi võimu­ aparaadi abil, Edward Mandell House – USA presidendi Woodrow Wilsoni nõunik, hüüdnimega Kolonel House, oli meisterlik diplomaat ja kogenud suhtleja, kes järgis olulist reeglit: „Püüdke alati teha nii, et inimestel oleks meeldiv täita seda, mida te neilt tahate.”

97

Jushkin_viimane.indd 292

29.08.2016 16:13:17

1 9 9 1, m ä r t s

293

d) E. Ševardnadze kontaktide ja kohtumiste tase lääne poliitikutega räägib sellest, et nad ei ole teda Liidu mõjukate poliitiliste figuuride hulgast välja arvanud.

Võib oletada, esiteks, et E. Ševardnadze lahkumise ministri kohalt dikteeris NSV Liidu sisepoliitiline olukord ja see oli M. Gorbatšovi omalaadne ohver võitluses parempoolse opositsiooniga. Teiseks, välispoliitilise assotsiatsiooni katuse all luuakse praegu nähtavasti presidendi isikliku usaldusisiku institutsioon. E. Ševardnadze võib olla vajalik olukordades, kui on absoluutselt võimatu kasutada konsultatsioonideks ja läbirääkimisteks ametiisikuid.

M. Gorbatšov kui olupoliitik on sunnitud laveerima. Tema poliitika ei ole sirgjooneline. Seetõttu on talle ajutiste poliitiliste pöörete korral (nii sise- kui ka välispoliitikas) vaja inimest, keda ühtmoodi usaldavad nii lääne tipud kui ka tema ise. Selline isiklik saadik, kes ei ärata maailma üldsuse tähelepanu, võib usalduslikult (mis ametiisiku puhul on täiesti välistatud) selgitada lääneriikide juhtidele M. Gorbatšovi üht või teist käiku.

Ajalugu tunneb niisugust presidendi klassikalise isikliku usaldusisiku institutsiooni. Selleks oli USA president Woodrow Wilsoni juures Edward House. Just tema, sõites ringi Euroopa pealinnades kui presidendi usaldusisik, mõjutas määratult mitteametlike kontaktide kaudu USA välispoliitilise kursi ellurakendamist Esimese maailmasõja perioodil.

Võttes aluseks nimetatud versiooni, oleks otstarbekas: 1) Astuda või saata Eesti vaatleja välispoliitilisse assotsiatsiooni, nagu seda on Läti juba teinud.

2) Lääneriikide endiste poliitikute (Thatcher, Reagan) kaudu installeerida E. Ševardnadzet kasutades otsekanal Tallinn – London (Washington) – Moskva, eeldades seejuures, et Eesti seisukoht või kavatsused, aga ka huvitatud lääneriikide omad, jõuavad igasuguseid aparaadi struktuure vältides otse presidendi lauale.

Praktiliselt võimaldab see alustada mitteametlikke, kuid palju efektiivsemaid läbirääkimisi M.Gorbatšoviga mitte ainult Eesti iseseisvuse saavutamise põhimõtete, vaid ka mainitud poliitika taktikaliste küsimuste teostamisel. Teiste sõnadega, ühest küljest tekib võimalus astuda presidendiga konfidentsiaalsetesse suhetesse ja teisest küljest pidada läbirääkimisi lääneriikide vahendusel. Eesmärk väärib jõupingutusi.

3) Kui niisuguseks vahendajaks ei saa olla ei Reagan ega Thatcher, siis peab otsima mõne teise lääne mõjuka inimese, et sisse seada nimetatud kontakt. Igal juhul otsustatakse Eesti iseseisvuse küsimus esialgu alla­ lastud kardinatega kabinetis, mitte kongressisaalis või Ülemnõukogu istungil. Parem, kui kardinad akna ette tõmbame meie, mitte kolmas osapool.

21. märts, neljapäev Arutan Aleksandr Kadiliniga võimalikke variante, kuidas süvendada lõhet Interliikumises, ning Gussevi ja Kogani vastuolusid. Teavet kiilude löömiseks on kogunenud piisavalt.

1) Impeeriumimeelse EKP Keskkomitees on Interliikumise mahukas toimik (sisemine lõhe, Rudjaki, Kogani ja teiste kuritarvitused rahaasjades). Toimik on Gussevi valduses.

2) Gussev tahtis hõivata Interliikumise kahe vaenutseva poole vahekohtuniku rolli. Teda takistas Kogan.

3) Interliikumise grupeering, kes esineb Kogani, Rudjak & Co vastu, andis rahaliste kuritarvituste dokumendid üle uurimisorganitele.

4) Rudjak on korduvalt teatanud, et raadiojaam Nadežda on toimetuse omand.

Jushkin_viimane.indd 293

29.08.2016 16:13:17

294

Peaministri nõuniku päevik

Gussev protesteerib selle vastu. Ta sõitis sihilikult Moskvasse, et seal uurida asja kaitseministeeriumis, poliitika peavalitsuses, NSV Liidu sideministeeriumis ja mujal.

Gussev väidab, et raadiojaama sisseseade ei ole kunagi kuulunud Nadeždale, vaid on alati olnud Nõukogude armee ja laevastiku poliitilise peavalitsuse omand. Nimetatud sisseseade eest ei ole kellelegi kopikatki makstud.

5) Raadio Nadežda on teatanud raha kogumisest televisioonile sisseseade ostmiseks.

Gussev väidab, et aparatuuri ei ole vaja osta. See antakse kasutamiseks tasuta ja rendimaksuta. Sisseseade jaoks ei ole ka raha vaja, sest selle paigaldavad Moskva spetsialistid, kellega Gussev on juba kohtunud.

6) Kogan väidab, et tele- ja raadiostuudio Rif on registreeritud eraisiku nimele.

Gussev kinnitab, et toimetuse ning tele- ja raadiostuudio Rif asutajateks on EKP Keskkomitee, Integral ja TKÜN. Nii sünnib väike, kuid küllaltki töömahukas tegevusplaan.

Esiteks, Interliikumise rahaliste kuritarvituste dokumendid ja uurimisorganite töö on vaja muuta laiale ringile juurdepääsetavaks.

Teiseks, seda teavet peab näitama Moskvas (valikuliselt) ja ainult seal, kus see töötab meie strateegia heaks.

Kolmandaks, Gussev peab operatiivselt teada saama Kogani „kurjadest” kavatsustest.

Neljandaks peab tähelepanlikult kontrollima Rifi ajalugu. Võimalik, et algetapil see tõepoolest kuulus Gussevile? Koganit ei tohi kommita jätta.

Viiendaks, kuna EKP Keskkomitee, Interliikumine ja TKÜN esinevad ühise rindena, kompromiteerivad Interliikumise liidrite rahalised kuritarvitused kogu rinnet.

16.00. Ingrid Preeks teatab, et vaja oleks väga kiiresti end kokku võtta ja Jaapanisse sõita. Enne, kui sinna sõidab Gorbi (minu ettepanek läks läbi). Delegatsiooni koosseis: Raivo Vare, keegi Meri juurest, Pilv pluss Juškin. Juba koostatakse Savisaare korraldust (EA, fond 2, fail 21.03.1991.pdf).

22. märts, reede Alustasin Raivo Varele Gorbatšovi Jaapani-läbirääkimiste päevakorra versiooni koostamist.

1) Ilma Jaapanita ei ole reaalne loota märkimisväärset rahvusvahelist abi pere­ stroika-poliitikale.

2) Ilma Jaapanita ei saa arvestada välismaise erainvesteeringute vooga Venemaa majandusse.

3) Saared tuleb tagasi anda, kuid mitte kohe (ajapikku). Teha ühemõtteline avaldus. Oluline – ei tohi liiga odavalt ära anda.

Jushkin_viimane.indd 294

29.08.2016 16:13:17

1 9 9 1, m ä r t s

295

Massiteabevahenditesse tekkis teave 28 miljardist dollarist. Siiski öeldakse, et kõne all ei ole ühekordne makse saarte eest, vaid vastastikuse koostöö objektide Jaapani-poolse osaluse finantseerimine.

25. märts, esmaspäev Edgar on haige – külmetus. Päeva teisel poolel kutsuti arst.

Räägin Velmaniga Gussevi televisioonist. Tema arvab, et see on järjekordne bluff: neil ei ole kaadrit ning sisseseade kõlbab ainult tehase raadiosõlmele.

Kadilin teatab, et Gussev olevat sõjaväelastega kokku leppinud saadete edastamises raadioreleeliinide kaudu.

Programmis „Vremja” on hulk uudiseid: a) Paulman98 on määratud NSV Liidu töö- ja sotsiaalkomisjoni esimeheks – säh sulle vabariikliku isemajandamise vastu võitlejat, b) Kasahstan võttis vastu otsuse tuua liidulise alluvusega ettevõtted vabariigi alluvusse, c) USA riigidepartemang teatas, et tunnistab NSV Liitu ainult 1939. aasta piirides, d) Viinis algas Austria initsiatiivil väikerahvaste probleemidele pühendatud rahvusvaheline konverents. Euroopasse sõidavad kolme Balti riigi välisministrid.

Omaette täheldan, et see konverents kutsuti kokku minu initsiatiivil, ainult keegi ei tea sellest. Möödunud aasta 23. oktoobril, teisipäeval andsin ma Savisaarele märkmed võimalikest välispoliitilistest initsiatiividest (EA, fond 2, fail 23.10.1991_1.pdf).

26. märts, teisipäev Tuleb Jüri Raidla. Ta peab Ülemnõukogus vastu võetud määrust, et 1. aprillist saab alguse omandireform, otseseks löögiks valitsusele. Valitsusel on kolm alternatiivset lähenemist omandireformile – just nende hulgast peaks soovitama Ülemnõukogul valida.

28. märts, neljapäev Alustan Savisaare visiidi ettevalmistamisega Moldovasse. Visiit toimub 16.–19. aprillini Moldova NSV peaministri Mircea Druci kutsel.

Visiidi käigus kavatsetakse üle vaadata möödunud aasta detsembris Tallinnas alla kirjutatud kahepoolse majandusliku ja kultuurialase lepingu sätete ellurakendamine, aga ka vabariikidevahelise koostöö edasise arendamise võimalused. Poliitikavallas on päevakorras mõlema riigi ja Nõukogude Liidu sisepoliitiline olukord, läbirääkimised Moldova Rahvarindega.

Valeri Paulman (snd 1937) – majandusdoktor, NSV Liidu töö- ja sotsiaalminister (märts – november 1991), endine Eesti NSV Ministrite Nõukogu aseesimees, Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees (1987– 1988). Oli vastu vabariigi NSV Liidu koosseisust väljaastumisele, pooldas sotsialistliku korra säilitamist.

98

Jushkin_viimane.indd 295

29.08.2016 16:13:17