Sisukord
Märtsi tööde nimekiri
Enne aiatööde tegemist tuleb alati vaadata aknast välja, heita pilk kraadiklaasile ning kuulata igaks juhuks ilmateadet ka. Tööd võta ette siis, kui ilm lubab.
Liiga kärsitult oksi lõigates, riisudes või talvekatteid eemaldades võib taimedele hoopis kahju teha.
Kontrolli taimede talvekatteid. Jälgi, et taimed sooja ilmaga hauduma ei läheks.
Samas võib tulla veel külmakraade, nii et päris lahti pole hellikuid mõtet veel võtta.
Kindlasti hoia peal igihaljaste taimede varjutuskatted, sest kuni juurestik veel aktiivselt ei tööta, on külma ja päikesega saadav põletusoht suur.
Ka metsloomade kartuses kinni pakitud noored viljapuud oodaku aega, mil looduse söögilaud soojema ilmaga rikkamaks muutub. Ootamatult maha sadanud kevadine lumi võib jänesed ja kitsed joonelt viljapuuaeda maiustama juhatada.
Väldi käimist märjal tahenemata murul, muidu võid tallata sisse inetud rajad. Riisu muru alles siis, kui maa on kuivemaks tõmbunud.
Kui see sügisel tegemata jäi, võta ette kasvuhoone puhastus ja pealmise mullakihi vahetus. See on vajalik ennetustöö haiguste ja kahjurite vähendamiseks, et hiljem poleks tarvis nii palju taimekaitsega tegeleda.
Kata kasvuhoones mullapind musta peenravaibaga, mis neelab paremini soojuskiiri. Pinnas sulab siis kiiremini ja saad asuda varem külvama.
Kuu lõpus on kasvuhoones võib-olla juba nii soe, et saad külvata redist, aedsalatit, rukolat, spinatit, tilli, porgandit. Pista mulda harilik sibul, et saada rohelisi pealseid.
Kata külvid kattelooriga.
Kuu lõpul võid kasvu alustavatele sibullilledele anda vedelväetist, see aitab taimedel õitseda, aga ka juba järgmiseks hooajaks varusid koguda.
Puude ja marjapõõsaste hoolduslõikust tee soojakraadidega. Siis on endal mugavam, puit ei ole nii rabe ning tekitatud kahju väiksem.
Marjapõõsastel lõika välja kuivanud ja vanad oksad. Samuti võid eemaldada uue juurdekasvu nõrgad võrsed. Ära viivita marjapõõsaste lõikamisega, sest pungad hakkavad neil varakult paisuma ning hilinemise korral võid töö käigus palju puhkenud pungi ära murda.
Kui lumi on murult sulanud, tee mururemonti. Täida lohukesed liiva või liivaka mullaga. Lisatud kihi paksus ei tohi ületada 1,5–2 cm, muidu ei jõua murutaimed sellest läbi kasvada.
Miks on vaja arvestada õiget külviaega?
Ette kasvatatakse paljusid aedvilja- ja lilletaimi, et meie lühikese suvega saaks neist täit rõõmu tunda. Kuigi võiks arvata, et mida varem me ettekasvatamist vajavad taimed külvame, seda parem, siis nii see siiski pole. Igal taimel on ettekasvatuseks optimaalne aeg, mis sõltub saagi kasvatamisele kuluvast ajast, temperatuurist, valguspäeva pikkusest jpm. Seda jälgides loome eelduse parimaks saagiks.
Kui liiga vara külvata, kasvavad taimed liiga suureks ja jäävad nõrgaks, sest mullaruum potis ammendab end.
Väljaistutamiseks on aga ilmad veel külmad.
Näiteks tomat ja paprika külvatakse märtsis. Umbes kahe ja poole kuuga jõuavad nad enne mais kasvuhoonesse istutamist sirguda piisavalt tugevaks, ent on veel parajalt väikesed, et transporti ja ümberistutamist hästi taluda. Kurgid ja kõrvitsad kasvavad hulga kiiremini: nende puhul on täiesti piisav, kui külvata nad viis nädalat enne väljaistutamist.
Seemnepaki tagaküljel olevatelt juhenditelt leiab taimesordile sobivad külviajad ning info, millal on oodata saagi valmimist. Pane tähele sedagi, et mõni taim kasvab kõige edukamalt otse kasvukohale külvates – näiteks redised, herned ja porgandid.
Kui sobivaid tingimusi taimede kasvatamiseks pole, osta noortaimed pigem aiandusärist, turult või kevadiselt laadalt. Seal on asjatundjad suure töö meie eest juba ära teinud.
Külvikalender
Paljud aiapidajad jälgivad külvikalendrist
aiatöödeks soodsaid aegu. Vastavalt taime osale, mille arengut tahad soodustada, külvatakse seemned ja hooldatakse taimi teatud päevadel. Näiteks, kui ootad häid tomateid või aedube, külva viljapäeval. Ilusamad porgandid ja kartulid kasvavad aga juurepäeval mahapanduna. Kapsad ja salatid sirguvad jõudsamalt lehepäeval külvatuna. Istutusaeg soosib juurdumist ja kasvu algust, seega tasub ka toataimi ümber istutada selleks soodsal ajal.
Külvikalender on välja töötatud Maria ja Matthias K. Thuni pikaaegsete vaatluste, katsete ja kogemuste põhjal. Kalendri põhjalikumaid selgitusi saad lugeda näiteks ajakirjadest Kodu & Aed ja Minu Aed.
Tulbid ja nartsissid seisavad vaasis kauem kenad, kui:
Valid piisavalt kõrge vaasi, et vees kasvavaid varsi toestada.
Hoiad koju toodud lilli enne paberist väljavõtmist otsapidi vees umbes tund aega – nii jõuavad varred end vett täis imeda ega vaju raskuse all kaardu.
Lisad vaasivette lõikelillede säilituspreparaati.
Lõikad varre otsast terava noaga maha paar sentimeetrit, sest värske lõikepind imab paremini vett.
Paned vaasi toasooja vett ning lisad seda vajadust mööda juurde.
Hoiad vaasi lilledega jahedas.
Asetad õitega vaasi eemale puuviljavaagnast ja päikesest.
Kuidas tuua õitsev kevad rutem koju?
Lehtpuude ja -põõsaste oksi õitsema ajatades saab helge kevadmeeleolu tuua tuppa juba siis, kui akna taga on veel külm ja raagus aeg. Vaasi võib tuua näiteks forsüütia, näsiniine, sireli, viljapuude ja tuhkru enela ’Grefsheim’ oksi. Mida lähemal on lehtimise ja õitsemise aeg looduses, seda rutem puhkevad oksad ka toas.
Pehme ilmaga lõigatud oksad harjuvad toasoojaga kiiremini kui need, mis võeti külmaga. Jäätunud oksad on haprad ning nende peened harud ja pungad võivad kergesti murduda. Pane need ülessulamiseni üleni külma vette.
Sulailmaga võetud oksi võid mõne tunni soojas vees (u 30 °C) leotada, siis avanevad pungad mõni päev varem. Võid need ka lihtsalt toasooja veega üle valada. Aga samas – miks kiirustada? Pungade paisumist ja pakatamist jälgida on sama tore kui hiljem imetleda õite ilu.
Tavalisel toatemperatuuril (18–20 °C) püsivad õied kauem ja on ilusamad kui liiga soojas ruumis. Kord nädalas võiks neid värskendamiseks piserdada. Kui toas on väga soe (u 25 °C), tuleb oksi iga päev udutada.
Ära hoia õitsvaid oksi radiaatori või ahju lähedal, sest soojus närvutab õied ruttu.
Oksi vaasi pannes lisa veele aiapoes müüdavat lõikelillesäilitajat. See sisaldab desinfitseerivaid ja toitvaid aineid. Nii püsib vesi puhtana ja puhkenud lehed-õied on kauem ilusad. Roisubakterite vastu aitavad ka söögiäädikas, sidrunhape ja aspiriin. Lisa neid hästi vähe.
Säilitussegu võib teha ka ise kodustest vahenditest: lahusta 3 tl suhkrut ja 2 tl äädikat 1 liitris soojas vees. Suhkur toidab oksi ja äädikas ei lase vaasiveel roiskuma minna. Ajatusoksi on soovitatud hoida ka sidrunhapet sisaldava gaseeritud karastusjoogi sees.
Miks mulda lubjatakse?
Hoolimata paesest aluskivimist on Eesti muld valdavalt neutraalne või kergelt happeline. Igal aastal leostub sademetega mullast välja hulk kaltsiumi, mis on mullaviljakuse seisukohalt oluline koostisosa. Seetõttu tuleks oma aia- või
põllumulla reaktsiooni ehk happesust (pH) mõõta ja vajaduse korral mulda lubjata.
Lupjamine hoiab mullareaktsiooni (happelisust) optimaalsel tasemel, kus taimed saavad omastada mullast vajalikke toitaineid. Samuti suurendab see bioloogilist aktiivsust ja stabiliseerib mulla struktuuri. Paraneb õhu ning vee läbilaskvus.
Lupjamine vähendab mullakooriku ja muda teket ning suurendab juurte kasvusügavust.
Kõige mõjusam lubiaine mulda lisamiseks on klinkritolm, kasutatakse ka lubjakivi- ja dolokivijahu ning energiatööstuse jääki Enefix (põletatud põlevkivi). Lupjamistöid tehakse pärast saagi koristamist või varakevadiste mullaharimistööde käigus, mil lubiaine segatakse mulda vastavalt kasutusnormile. Lume peale lupja ei laotata.
Mulla muudab kergelt aluselisemaks ka puutuha segamine näiteks marja- või ilupõõsaste alusesse mulda või kasvuhoonesubstraati.
Kõige rohkem armastavad kaltsiumirikast mulda kapsad, oad-herned, peedid ning luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud).
Töönipid viljapuulõikajale
Elusaid oksi lõika selliste oksakääridega, millel on vaheliti lõiketerad.
Jälgi, et lõikav tera jääks vastu oksa allesjäävat osa, tömp tera aga äralõigatava poole – siis ei saa puukoor muljuda.
Alasiga oksakääre kasutades ei saa kvaliteetset lõiget, sest need muljuvad allesjäävat oksaosa ja jätavad oma kuju tõttu tüüka. Nendega on hea lõigata kõvasid kuivi oksi ja tükeldada suuri äralõigatud oksi.
Tihedate okste sees on parem toimetada selliste oksakääride ja -saega, millel on kitsas terav ots.
Lõikamine läheb libedalt, kui lõikeriist on terav. Nüride kääridega näed mitu korda rohkem vaeva ja käsi väsib kiiremini.
Iga väikest lõikehaava ei jõua (ja pole ka mõtet) haavapeitsiga katta, sest puu saab nende tervendamisega ise hakkama.
Suurematel (läbimõõt üle 5 cm) lõikekohtadel kata eelkõige keskel olev tume osa ehk lülipuit, kuna selles piirkonnas ei suuda puu ise haava kaitsta ning haigustekitajatel on lihtsam sisse tungida.
Kuidas taimi ette kasvatada?
Ettekasvatamine õnnestub, juhul kui:
1. Eelistate kvaliteetsete tootjate seemneid. Poest ostes näitab kvaliteeti kindlasti kaubamärk. Meie aianduskeskustest leiab paljude firmade kvaliteetseid seemneid. Pakkujaid on väga palju ning iga huviline leiab endale parima.
2. Valite suure idanevusega seemned . Pakendil on märgitud idanevuse protsent.
Mida suurem see on, seda kindlam on üldiselt sellist seemnepakki osta, kuna tootja annab seemnetele garantii.
3. Valite värsked seemned. Vaadake pakendil olevat pakendamise ja kasutuskõlblikkuse kuupäeva. Soovides olla kindel, et külv õnnestub, vältige aegunud seemnete ostmist. Paljud seemned ei idane pärast aegumist. Loomulikult ei keela keegi katsetada ka aegunud seemnetega. Tihti võib juhtuda, et külvid tärkavad suurepäraselt.
4. Jagate taimedele piisavalt tähelepanu. Külvide ja seemikute eest tuleb hoolitseda regulaarselt. Taimehakatised vajavad teie aega ja tähelepanu kindlasti iga päev, seda eriti alguses. Hiljem, kui taimehakatised on kosunud, annavad nad vaba aega rohkem.
5. Teete külvid kvaliteetsesse külvisubstraati . Õige külvimuld on väga tähtis. Iga muld ei sobi külviks või vähemalt kõikide seemnete külviks.
6. Loote külvide idanemiseks vajaliku kliima ja tingimused.
Enne külvamist
Enne külvamist tuleb üle vaadata kõik oma seemnevarud.
• Kontrollige kindlasti seemnepakkide aegumiskuupäevi. Aegunud seemned ei pruugi idaneda või on idanevusprotsent väike.
• Mõelge hoolega läbi, kui palju ja mida külvate. See on väga oluline, kuna liigse külvi puhul võib tekkida olukord, kus teil on ühel hetkel taimi rohkem, kui vaja läheb. Kui aga külvate liiga vähe, on võimalik, et taimi tuleb aga puudu.
• Mõelnud enne läbi, milliseid taimi te soovite kasvatada, oskate seemnepoes valikuid teha. Kui lähete poodi ja proovite seal valida, võib see osutuda keeruliseks. Seemnete sortiment on hooajal väga suur ja nii võite kergelt lasta end eksitada.
• Tehke kodus nimekiri vajaminevatest vahenditest ja seemnetest. Kirjutage sinna kõik, mida te külviks vajate: külvinõud ja tarvikud, külvimuld, seemned.
• Vaja on mõelda ka sellele, millised on pakutavad tingimused. Kas suudate täita kõigi külvatavate hoolealuste nõudmised?
• Kindlasti on väga vajalik end enne külvama hakkamist õigesse meeleollu viia. Kui tajute, et täna on just õige päev, siis usaldage seda tunnet. Kui aga tunne ütleb, et täna ei tule kohe mitte midagi välja, siis nii ongi. Külvamine peab olema lõbu ja nauding. Aitate ju siiski alustada väikestel, uutel eludel oma seiklust. Halvas ja pahuras meeleolus ei pruugi teil see õnnestuda.
TAIMELAUD
Taim
Ettekasvatus
Märgi siia taimed, mida plaanid ette kasvatada ja külvata. Märgi lahtrisse seemnete külviaeg.