J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
Lima Ollantaytambo
Machu Picchu
Püha org Cuzco BOLIIVIA
PERUU
La Paz Va i k n e ookean
TŠIILI
INKADE RADA MACHU PICCHUSSE INKADE RADA ON MÜSTILINE JA UNUSTAMATU ELAMUS. KUJUTAGE ETTE VAATEID LUMISTELE MÄETIPPUDELE, KAUGETELE JÕGEDELE JA AHELIKELE NING UDUSSE MATTUNUD METSADELE, MIDA EHIVAD ORHIDEED. SELLINE ON TAUSTAMAASTIK TEEKONNAL ÜHE KOLUMBUSE-EELSE VAREME JUUREST TEISE JUURDE. 270
Lõuna-Ameerikas on see kuulsaim rada, millel matkatakse igal aastal tuhandete kaupa. Kogu teekonna pikkus on küll kõigest 43 km, kuid aega kulub selle inkade maha märgitud raja läbimiseks Pühast orust Machu Picchusse neli päeva. Tee viib mägedest üles ja alla ning läbi kolme kõrgmäestikukuru. Juba retk ise pakub eluks ajaks elamusi, aga sihtkoht on veelgi lummavam. Maalilise asukohaga ja aukartustäratav muistne inkade linn Machu Picchu jäi Hispaania konkistadooride eest varjule ning püsis kuni 20. sajandini sisuliselt unustuses, praegu on see aga Lõuna-Ameerika kuulsaim arheoloogiline leiukoht. Kui välja arvata paar Saksa seiklejat, kes rüüstasid seda paika ilmselt Peruu valitsuse loal 1860. aastatel, ei teadnud keegi peale kohalike ketšuate Machu Picchu olemasolust enne, kui Ameerika arheoloog Hiram Bingham kohalike juhatusel 1911. aastal siia jõudis. Tollal oli Machu Picchu tihedasti võssa kasvanud ja Binghami meeskond pidi rahulduma vaid paiga üldjoontes kaardistamisega. Ta naasis 1912. ja 1915. aastal, et paika metsast välja puhastada, ning avastas siis ka mõned muistsed varemed Inkade rajal. Oma paljude uurimisretkede jooksul viis Bingham Ameerika Ühendriikidesse arvukalt muistiseid, mis on jäänud praeguseni rahvusvaheliseks tüliõunaks. Peruu arheoloog Luis E. Valcárcel uuris piirkonda edasi alates 1934. aastast ning peruulaste ja ameeriklaste ühisekspeditsioon külastas Paul Fejose juhtimisel Machu Picchut 1940–1941. Inkad rajasid tegelikult Peruu Andidesse veel sadu kilomeetreid sarnaseid radu, aga Machu Picchu majesteetlikkuse ja muistsesse linna suunduvate rändurite hordide tõttu on just see marsruut teeninud hüüdnime Inkade rada.
Eredad elamused • Vaadake Wayllabambas üle õla jäist Nevado Verónica mäge.
• Ületage 4198 meetri kõrgusel Warmiwañusca kuru, mis on raja kõrgeim punkt, ja silmitsege kaugel all Pacamayo jõge.
• Tõuske tseremoniaalsest kümbluspaigast Phuyupatamarkast („linn pilvede kohalˮ) tihedasse ja värvilisse udumetsa.
• Läbige veel üks kaljunõlval rippuv udune
metsasalu, et jõuda Intipunkuni („päikese väravˮ), kus võite näha päikesetõusu Machu Picchu kohal.
• Jalutage muistsete inka sõdalaste ja
kuningate jälgedes Lõuna-Ameerika silma paistvaimas arheoloogilises leiukohas.
lucy davies | photolibrary
Distants – 43 km | Riigid – Peruu | Ideaalne pikkus – neli päeva | Parim aastaaeg – maist septembrini | Tähelepanu – korraga tohib rajal liikuda vaid 500 inimest, seega broneerige matk aegsasti.
Tsitadelli rajamine Uurimusi on Machu Picchust kirjutatud küll arvukalt, kuid meie teadmised sellest paigast on endiselt lünklikud. Osa teadlasi on seisukohal, et tsitadell rajati inkade impeeriumi langusaastatel eesmärgiga säilitada oma kultuuri või taastada ülemvõimu, teiste arvates oli see paik aga mahajäetud juba enne hispaanlaste sissetungi. Leiukoha direktor usub, et Machu Picchu oli tähtis linn, usu- ja halduskeskus. Asukoht ja tõsisasi, et avastatud on vähemalt kaheksa siia viivat teerada, lubavad oletada, et tegemist oli Amasoonia ja mägismaa vahelise kaubanduse sõlmpunktiga.
Päikesekummardajad Peatempli tagant viib väike trepp olulise pühamu Intihuatana juurde. See ketšuakeelne nimi tähendab ligikaudses tõlkes „päikese kinnituspostiˮ, mis tähistab kaljust tahutud sammast. Sageli peetakse seda ekslikult päikesekellaks, kuid selle künkatipus asetseva samba nurkade järgi ennustasid inkade tähetargad pööripäevi. Nõnda teadsid nad ette, millal suvepäevad pikenema hakkavad. Täpselt pole selge, kuidas seda posti astronoomilisteks vaatusteks kasutati, kuid elegantne lihtsus ja meisterlikud graveeringud teevad sellest Machu Picchu ühe peamise vaatamisväärsuse.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
■ Teekond tänapäeval Pärast Urubamba jõe ületamist (2200 m) ronid piki jõekallast tasapisi esimese arheoloogilise leiukoha Llactapata („linn künkanõlvalˮ) juurde ja siit edasi lõunasse Wayllabamba („rohutasandikˮ) külasse (3100 m), kus võid heita pilgu üle õla Nevado Verónica võimsale lumisele mäele (5750 m). Rada viib üle Llullucha jõe ja ilmub lõpuks lagedale kõrgel Llulluchupampa mäenõlval. Niikaugele on sul mõistlikus tempos liikudes lootust esimese päevaga jõuda. Llulluchupampast on paar-kolm tundi tõusu Warmiwañusca ehk Surnud Naise kurusse. See asub 4198 m kõrgusel ja on retke kõrgeim punkt. Siit paistavad korvikujulise ehitise Runkurakay varemed, mida külastad pärast kaelamurdvat laskumist ja uut lühikest mäkketõusu. Runkurakay kohal möödub rada kahest väikesest järvest ja jõuab 3950 m kõrgusele teise kurusse, kust avanevad vaated jäisele Cordillera Vilcabambale. Loodus on siin juba Amazonase mõjusfääris ja taimestik muutub ümberringi lopsakaks, kui sa laskud Sayaqmarka („valitseva linnaˮ) varemeteni väikesel mäenukil. Pärast järjekordse jõe ületamist ronid läbi suursuguse udumetsa ja läbid kaljusse raiutud inkade tunneli, et jõuda kolmanda kuruni, mis asub ligi 3700 m kõrgusel ja pakub maalilisi vaateid Urubamba jõeorule. Ilusas päikeseloojangus võtad siin vastu rännaku viimase öö. Mäekurust allpool asuvad kohase nimega Phuypatamarka („linn pilvede kohalˮ) varemed, mida iseloomustavad selge voolava jõeveega tseremoniaalsed kümblusbasseinid. Phuyupatamarkast laskub rada allapoole udumetsa, mööda sadu trepiastmeid Wiñay Waynasse, kust jätkub teekond edasi läbi udumetsa umbes kaks tundi Intipunkuni („päikeseväravaniˮ) – siit avaneb traditsiooniliselt esimene vaade majesteetlikule Machu Picchule,
samal ajal kui päike on kerkimas ümberkaudse mäestiku kohale. Viimane võidukas laskumine võtab vähem kui tunni.
■ Otsetee 16-kilomeetrine variant Inkade rajast annab samuti aimu, milline rada välja näeb. See on paras treening ning läbib mõningaid kõige ilusamaid maastikke ja varemeid. Alguses on kolme-neljatunnine mäkketõus 104. kilomeetrilt Wiñay Waynasse, edasi kaks tundi mööda suhteliselt tasast maastikku Machu Picchusse.
■ Kõrvalepõige Võtke kavasse matkata mõnda vana inkade teerada läbi ilusa Laresi oru Ollantaytambosse. Alustage looduslike kuumaveeallikate juurest ja jalutage läbi Andide külade ja vähemtuntud arheoloogiliste leiukohtade, üle jõgede ja läbi kuristike. Lõpetuseks istuge Ollantaytambost rongile ja sõitke Aguas Calientesesse, mis on Machu Picchu väravaks. Matk on pigem kultuuriline kui sportlik, aga vaated on sellegipoolest lummavad ja kõrgeim mäekuru (4450 m) pole mingi naljaasi. 273
anthony pidgeon | lonely planet images ©
l romano | photolibrary
Lk 271 Majesteetlik Machu Picchu mägede keskel. Ülal (v) Vaade üle Urubamba oru. Ülal (p) Matk läbi Surnud Naise kuru lootuses nime kummutada. Vasakul Peruu põliselanik Cuzcos.
Tugitoolirännak • „Inca Land: Explorations in the Highlands Peru” (Hiram Bingham) Binghami 1922. aasta raamat inkade viimase tugipunkti Vilcabamba otsingutest, kuigi ta esiti arvas olevat selle leidnud Machu Picchust.
hispaanlased Cuzcosse jõudsid, panid nad kirja inkade kroonika nii, nagu inkad ise seda neile jutustasid. See teos on tähtsaim allikas ja selle autoriks inka printsessi ja Hispaania armeekapteni poeg.
nigel pavitt | photolibrary
• „Comentarios Reales de los Incas” (Inca Garcilaso de la Vega) • „Porters of the Inca Trail” (2009) Dokumentaalfilm Inkade impeeriumi laienemine leidis aset peamiselt sadakond koormakandjate ajaloost ja poliitilisest võitlusest, aga ka nende aastat enne konkistadooride saabumist 1532. aastal. Kui ketšua pärandi kultuurilistest ja traditsioonilistest nurgakividest.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
HIINA
N E PA L Lumbini
Kushinagar
Varanasi
Bodhgaya
INDIA
Araabia meri
Bengali laht
BUDDHA JÄLGEDES RÄNNAKE SEAL, KUS RÄNDAS PRINTSIKS SÜNDINUD SUUR PÜHAK, KES HEITIS ENDALT KUNINGLIKU RÜÜ JA MAISED KOHUSTUSED, JÕUDIS VIRGUMISENI, ÕPETAS KESKTEED JA SAAVUTAS TÄNAPÄEVA PÕHJA-INDIA JA NEPALI METSASTEL TASANDIKEL NIRVAANA. 274
Siddhartha teekond paleeprintsist rändaskeediks ja edasi nirvaanasse on andnud ainest paljudele legendidele (klassikalisest ilukirjandusest rääkimata) ning sel palverännul külastatakse kohti, mida peetakse budismi suurimateks pühapaikadeks. Hilisem Buddha ei sündinud palees. Ta tuli ilmale siis, kui tema ema Mājādevī oli teel vanematekoju Kapilvastusse. Aasta oli 623 eKr, oli täiskuu ja Siddhartha sündis puu all tänapäeva Nepali linnas Lumbinis. Õukonnaastroloogid uurisid tema kaarti ning hoiatasid kuningat ja kuningannat, et poiss võib maisest maailmast lahti öelda, mistõttu vanemad peaaegu vangistasid noore printsi paleelõbude keskele ja korraldasid talle juba varases eas abiellumise. Hiljem aga hülgas noormees hea elu sellegipoolest ja hakkas koos askeetide seltskonnaga ringi rändama, enne kui läks oma teed ja heitis Gaya linna lähedal Falgu jõe ääres viigipuu (nn bodhipuu) alla puhkama. Kolm päeva ja kolm ööd hiljem jõudis ta seal virgumiseni, mistõttu Bodh Gaya on budistliku palverännaku teine peatuskoht. Buddha jalutas Sarnathi hirveparki püha linna Varanasi lähedal ja pidas seal esimese jutluse keskteest, mis viib nirvaanasse. Selle sündmuse meenutuseks laskis budismi pöördunud julm sõjapealik Ašoka, kes asus oma kuningriigis levitama armastuse ja kaastunde sõnumit, 234. a eKr ehitada stuupa. Kui Hiina rändur Xuan Zhang 640 a pKr Sarnathi sattus, oli seal saja meetri kõrgune stuupa ja suurtes kloostrites elas 1500 munka. Peagi hakkas aga budism Indias hääbuma ning kui islamiusulised sissetungijad linna ehitisi hävitasid ja rüvetasid, kadus Sarnath sootuks. Briti arheoloogid avastasid selle taas 1835. aastal. Buddha heitis pikali Hiranyavati jõe äärde ja kuulutas ette oma surma tänapäeva Kushinagaris 543. a eKr järjekordse täiskuu ajal. Tema maine teekond oli lõppenud, järgnes seitsmepäevane tseremoonia ja ta surnukeha tuhastati.
Eredad elamused • Külastage Buddha sünnipaika ja tooge
ohvriand tema emale Mājādevī templis Lumbinis.
• Vestelge munkadega, mediteerige vaikuses ja mõtisklege elu üle Kushinagari stuupa juures, mis on püstitatud paika, kus Buddha 2500 aastat tagasi tuhastati.
• Tutvuge metsiku Varanasiga ja sõitke siis
bussiga naabruses asuvasse Sarnathi, kus Buddha pidas oma esimese jutluse.
• Mõelge Buddha tohutule üleilmsele mõjule, jalutades stuupade, pagoodide, templite ja kloostrite vahel, mis on püstitatud budismi omaks pidavate kultuuride stiilis.
riccardo spila | 4corners images
Distants – 650 km | Riigid – India, Nepal | Ideaalne pikkus – viis päeva | Parim aastaaeg – oktoobrist märtsini | Tähelepanu – nende paikade külastamine kronoloogilises järjekorras on logistiliselt keeruline; palverännakut on alati meeldiv lõpetada bodhipuu all.
Algupärane suutra Buddha esitas oma esimese teadaoleva suutra, „Seadmuseratta käimapanemiseˮ jutlusena viiele mungale Sarnathi hirvepargis. Selles manitseb Buddha hoiduma nii meelelistest lõbudest kui ka piinarikkast lihasuretamisest. Ta kuulutab keskteed (majjhimā pat’ipadā), millest kujunes tema õpetuses Õilis Kaheksaosaline Tee (Ariya Atthangika Magga). See hõlmab õiget (sammā) vaadet, kavatsust, juttu, tegu, eluviisi, püüdlust, järelemõtlemist ja keskendumist, mis viivad lõppkokkuvõttes mõistmise, ärksuse, kaastunde, meelerahu ja nirvaanani. Selle põhjal tõi Buddha järgnevalt välja nn neli õilsat tõde, väites, et elu on täis kannatusi, kannatused sünnivad ihadest, kuid kannatustest on võimalik vabaneda, kui ihadest lahti saadakse, ning ainus viis, kuidas seda teha, on järgida Õilsat Kaheksaosalist Teed.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
■ Teekond tänapäeval Su teekond saab alguse tema sünnipaigast Himaalaja eelmäestikus Lumbinis. Siia on metsade vahele kerkinud tellistest Mājādevī templikompleks, kust ei puudu ka liivakiviskulptuurid printsi sündimise stseenidega. Templist lõuna poole jääb Puskarni püha bassein, milles Mājādevī olevat enne sünnitust kümmelnud. Templi taga on pooleldi vee all kuuemeetrine sammas, mille ehitas budismile andunud keiser Ašoka 249. a eKr. Siit on kõige mugavam ja kummaliselt luuleline siirduda üle India piiri otse Kushinagari, kus Buddha paranirvaana seisundis suri. Võid peatuda rahulikus kaasaegses templis, vestelda munkadega või lihtsalt mõtiskleda. Siinsete ajalooliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad stuupa selles kohas, kus Buddha olevat tuhastatud, ja Mathakuari tempel, kus ta pidas oma lahkumisjutluse. Edasi võtad suuna lõunasse Sarnathi, mis asub lummava püha hinduistliku linna Varanasi lähedal. Kloostrivaremete pargis seisab muljetavaldav 34-meetrine Dhamekhi stuupa, mis tähistab kohta, kus Buddha pidas oma esimese jutluse.
Lillemustrid ja geomeetrilised graveeringud pärinevad 5. sajandist pKr, kuid osa telliseid on laotud juba 200. a paiku eKr. Läheduses asub 3. sajandist eKr pärit Ašoka sammas, millele on graveeritud määrus. Kunagi oli sellel kõrgust 15 meetrit ja see tipnes kuulsa nelja lõvi kapiteeliga (nüüd lähedalasuvas muuseumis), kuid praegu on alles vaid viis fragmenti jalamist. Suur varemetes Chaukhandi stuupa pärineb 5. sajandist pKr ning tähistab paika, kus Buddha kohtas oma esimesi jüngreid. Selle kohal riivab su silma moguliteaegne torn. See ehitati 16. sajandil keiser Humayuni külaskäigu meenutuseks. Viimane ja mitmeski mõttes selle palverännaku sügavaim peatuspunkt on Bodh Gaya linn, kus Buddha 2600 aastat
Tugitoolirännak • „Siddharthaˮ (Hermann Hesse) Lugu braahmanist, kes loobub • „Buddha: virgumise luguˮ (Deepak Chopra) Tegemist on Buddha ajal oma kõrgeimast kastikuuluvusest, rändab koos askeetiga ringi ja satub tagasi materiaalse maailma köidikuisse, enne kui ta uuesti rändama läheb ja lõpuks virgumiseni jõuab.
• „Old Path, White Cloudsˮ (Thich Nhat Hanh) Buda munk ja
Vietnami rahuaktivist Hanh on 24 paali-, sanskriti- ja hiinakeelse teksti põhjal kirjutanud autoriteetse Buddha eluloo.
romaaniga ja selles mõttes autori subjektiivse nägemusega, kuid valdavalt toetutakse siiski Buddha eluloofaktidele.
• „The Buddhaˮ (2010) David Grubini dokumentaalfilm, milles
teksti loeb Richard Gere, kõneleb loo Buddha teekonnast ja heidab samal ajal pilgu tänapäeva budistidele, sealhulgas tema pühadusele dalai-laamale.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
tagasi virgus. Idüllilist maastikku rikastavad siin arvukad budistlikud stuupad, pagoodid ja kloostrid, mille on ehitanud välismaa budistlikud kogukonnad vastavalt oma rahvuslikule stiilile. Oktoobrist märtsini käivad siin Tiibeti mungad Dharamsalast ning lahke bodhipuu okste all lainetab punakate ja kollakate rüüde meri.
■ Otsetee Kui soovite näha ühte ja peamist budistlikku pühapaika, mis hõlmab kogu tänapäeva budismi fenomenaalset ulatust, alustage ja lõpetage oma teekond Bodh Gayas. Indias Bihari osariigi idüllilisel maastikul võite imetleda Jaapani, Tai, Bhutani, Tiibeti, Hiina, Vietnami, Birma ja Nepali templeid, mis ümbritsevad Mahabodhi templit. Lisaks võite kohapeal külastada mõnda Vipassanā ja Tiibeti meditatsiooni kursust.
amar grover | photolibrary
Varanasi, Sarnathi värav, on silmipimestavalt koloriitne, läbi ja lõhki kaootiline ning häbene matult ebadiskreetne linn. Ka Kashi („elulinnˮ) või Benarese nime all tuntud Varanasi on üks maailma vanemaid püsivalt asustatud linnu ja üks pühamaid paiku Indias. Hindu palve rändurid saabuvad siia Gangese jõe äärde pühasse vette oma patukoormat maha pesema või lähedasi tuhastama.
lindsay brown | lonely planet images ©
■ Kõrvalepõige
Lk 275 Dhamekhi stuupa Indias Sarnathis. Ülal Buda mungad Nepalis mediteerimas. All Koolitüdrukud kogunevad bodhipuu ümber Sri Lankal Kandys.
Bodhipuu Seda on küll raske ette kujutada, aga Ašoka andunud abikaasa lasi armukadedusest hävitada algupärase bodhipuu, millest keiser nii sügavalt lugu pidas (paistab, et naine mediteeris liiga vähe). Õnneks võttis keegi enne puu hävitamist sellelt ühe võrse ja istutas Sri Lankale, kus see kasvama läks. Puu, mida te Bodhgayas pildistate ja mille all võib-olla istute ja mediteerite, pärineb omakorda Sri Lanka bodhipuu võrsest. Olge mureta, need juured on jumalikud. Ja selle punase liivakivitahvli seal puu ja Mahabodhi templi vahel seadis üles Ašoka, tähistamaks kohta, kus Buddha oletatavasti virgus.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
ŠOTIMAA Põhjameri
St Bees
Robin Hood’s Bay Lake District
Yorkshire Dales
North York Moors
Iiri meri
INGLISMAA
INGLISMAAL RANNIKULT RANNIKULE KÕNDIGE BRITANNIA AUVÄÄRSEIMA MATKAJA JUHTNÖÖRIDE JÄRGI IIRI MERE ÄÄREST LÄBI JÄRVEDE PIIRKONNA, YORKSHIRE’I ORGUDE JA ÜLE PÕHJA-YORKI NÕMMEDE PÕHJAMERE KALDALE VÄLJA.
278
Eredad elamused • Kastke varvas teekonna alguses rituaalselt Iiri merre ja teekonna lõpus Põhjamerre.
• Eemalduge Helvellynist pikkamisi mööda
nugateravat Stridingi harja Inglismaa ühel paremal mägimatkarajal.
• Nautige jooki või öömaja Blakey Lion
Innis, mis on sajandeid olnud PõhjaYorki nõmmel selle üksildase teelõigu keskpunkt.
• Tutvuge Yorkshire’i orgude kaevandusajalooga Swaledale’i muuseumis Reethis.
• Imetlege avaraid vaateid ja üheksat
müstilist kivikuhilat Penniinide ahelikus Nine Standards Riggi tipus.
Distants – 307,5 km | Riigid – Suurbritannia | Ideaalne pikkus – 12 kuni 16 päeva | Parim aastaaeg – juunist septembrini | Tähelepanu – ärge alustage teekonda nädalavahetusel, sest siis läheb rajale kõige rohkem matkajaid.
mike kipling | photolibrary
Coast to Coast Walk, mis algab St Beesist ja lõpeb Robin Hood’s Bays, on üks Suurbritannia populaarsemaid matkaradasid, kuigi seda pole seniajani Briti ametlikku matkaradade nimistusse kantud. Esimesena kirjeldas seda teekonda legendaarne Albert Wainwright käsitsi trükitud ja illustreeritud raamatus „A Coast to Coast Walkˮ, mis ilmus 1973. aastal. Wainwright oli aasta aega oma retke hoolikalt planeerinud, kuid innustas lugejaid koostama omaenda rannikult-rannikule-marsruute: „Originaalseid valikuvõimalusi on lõputul hulgal,ˮ kirjutas ta raamatu sissejuhatuses. Paljud, kes Wainwrighti matka järele teevad, järgivad aga tema marsruuti väga täpselt. Puristid ei luba endale isegi paari sammu ulatuses kõrvalekaldeid, sest Wainwright on andnud uskumatult täpsed juhtnöörid. Mõnes kohas on teed küll muudetud (peamiselt et ei peaks läbima suletud territooriume), kuid suuremalt jaolt kulgeb marsruut ikka vana rada ja kindlasti kannab Wainwrighti matka vaimset aurat. Coast to Coast Walk läbib Inglismaa ilusamaid maastikke, sealhulgas kolme maalilist rahvusparki: Lake District, Yorkshire Dales ja North York Moors. Teekonnale jääb suletud kaevandusi ja mahajäetud raudteetamme, mis meenutavad industriaalajastu hiilgust, üksildasi kõrtse üksildastel künkatippudel, ajaloolisi hooneid vilgastes turulinnades, mõlema tuulise kaljuranniku vaateid ning mördita laotud kiviseinu ja küüne. Mõnes lõigus kulgeb marsruut miilide kaupa mööda metsaveokite radu või sillutatud maanteid, mis mõnikord võib muutuda tüütuks, kuid enamjaolt on see inspireeriv teekond, mis tutvustab Britannia geograafiat, ajalugu ja ühiskonda. Wainwrighti rännak kestis 12 päeva, mis on teostatav, kuid füüsiliselt kurnav. See tähendab päevaga keskmiselt 25 km läbimist, kuid teele jääb ka tõsiseid mäkketõuse ja langusi. Enamasti jagatakse matk praegusel ajal 14–16 päeva peale.
Alfred Wainwright Kui Alfred Wainwright kirjutas 66-aastaselt raamatu „A Coast to Coast Walkˮ, oli ta juba Briti matkaspordi suurkuju. Tema seitsmeköiteline „Pictorial Guide to the Lakeland Fellsˮ, mis avaldati 1950.–1960. aastatel, oli sedavõrd mõjukas, et tema klassifikatsiooni järgi jagati Lake District väiksemateks regioonideks. Wainwrightis on ühendatud romantiline kirg loodusmaastike ja üksinduse vastu ning teadlaslik tähele panu detailide suhtes, mille tulemusel on sündinud harukordselt isikupärased tekstid, kaardid ja illustrat sioonid. Kõigi tema teejuhtide tekst on kenasti käsitsi trükitud. Wainwrighti meenutatakse tänapäeval tema tegevuse pärast Wainwrighti Ühingus ning matkajad üritavad tema auks läbida kõik 214 „Wainwrightiˮ – Lakelandi künkanõlva, mida tema kuulsates teejuhti des mainitakse.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
■ Teekond tänapäeval Matkade korraldusliku poole pealt ei tea paremat tahtagi. Hommikul korjab Packhorse’i teenindaja su kotid peale ja toimetab sinu õhtusesse majutuskohta. Nii saad kulgeda vabalt ja muretult ning see on mägise maastiku puhul suur pluss. Grasmere’ist lahkudes võid lahedasti ronida Inglismaa kõrguselt kolmandale mäetipule Helvellynile ja liikuda piki Stridingi harja, et saada matkast natuke adrenaliini lisaks. See on omamoodi suurejooneline hüvastijätt järvepiirkonnaga. Mõnel päeval pole sul tarvis isegi lõunasööki kaasa vedada, sest tee äärde jääb palju külasid, kõrtse ja teemaju. Neis saad sõbruneda eri vanuses ja eri rahvustest kaasmatkajatega ning jagada nendega ühiseid rõõme ja valusid. Üks mees läbib teekonda oma koeraga. Ühel abielupaaril on lapsed sabas. Ja kohalikud on alati nii sõbralikud. Peaaegu täiuslik moodus, kuidas saada lähedalt tuttavaks Põhja-Inglismaa metsiku maastiku, avaruse ning küngaste, mägede ja nõmmede hurmava kõledusega. Ilm on paaril korral ära keeranud, ehkki sa kõnnid läänest itta, mis tagab valdavalt taganttuule ning ei lase päikesel näkku paista. Sama vaheldusrikas on aga ka maastik: kõrge ja karm Lakeland Fells langeb atlass-siledatesse järvedesse, orgudes heiastuvad endiste kaevanduste kummitused ja Põhja-Yorki nõmmede kohal lasub udu, mis loob tunde, et oled „Baskerville’ide koeraˮ tegevuspaigas. Kõige rõõmsamalt tervitad aga vaadet Põhjamerele, veetes oma matka viimase tunni laskumisel Robin Hood’s Bay rannakaljudelt. Siin, nagu tavaks on saanud, võtad
saapad jalast – milline hea tunne – ja kastad varba merre märgiks sellest, et oled tõepoolest kõndinud rannikult rannikule.
■ Otsetee Kui kahte nädalat vabaks võtta ei õnnestu ja teil on korralik jalgratas, siis võite alati proovida Briti populaarseimat rattamarsruuti (Coast to Coast Cycle), mis viib samuti rannikult rannikule. See kulgeb jalgsimatka marsruudist põhja pool peamiselt mööda kõrvalisemaid teid ja rattaradu Whitehavenist (Iiri meri) Sunderlandi (Põhja meri). 236 km pikkuse tee läbib heas vormis rattur kolme päevaga, aga võib võtta ka aeglasemalt ja vaadelda ümbrust näiteks nädal aega.
■ Kõrvalepõige Lake District on nii meeliköitev, et siit on raske lahkuda. Kui tahate siin veel natuke matkasaabastes ringi kõmpida, pöörake Cumbria Way’le, mis ristub Coast to Coastiga Rosthwaite’i juures. 122 km pikkune rada hargneb põhja Derwentwateri, Keswicki ja Carlisle’i poole ning lõunasse Langdale Pikesi, Conistoni ja Ulverstoni.
280
james mccormick | photolibrary
Lk 279 Upper Swaledale’i talvine ilu Yorkshire Dalesi rahvuspargis. Ülal North York Moorsi rahvuspargi iseloomulik värvipalett. Paremal Teekonna lõpp: kena Robin Hood’s Bay.
Tugitoolirännak • „A Coast to Coast Walkˮ (Alfred Wainwright) Klassikaline allik
materjal, millest kõik algas. Täiendatud kordustrükk aastast 2003 pakub ka alternatiive Wainwrighti marsruudile kohtades, kus läbi pääs on vahepeal suletud, kuid jääb muidu originaalile igati truuks. looduskaitsjatega konsulteerides korrigeerinud algset marsruuti, et vältida suletud territooriume ja erodeerunud alasid ning
• „The Coast to Coast Accommodation Guideˮ (Doreen Whitehead) Kasulik brošüür teekonnal leiduvate ööbimisvõimaluste kohta; saadaval üksnes internetis.
• „Coast to Coast Cycle Routesˮ (Mark Porter & John Grimshaw) Kui eelistate pedaale sõtkuda, siis sellest raamatust leiate kolm rannikult rannikule kulgevat rattamarsruuti.
roy rainford | photolibrary
• „A Northern Coast to Coast Walkˮ (Terry Marsh) Autor on
vähendada maanteedel kõndimise osatähtsust.
Robin Hood’s Bay Robin Hood’s Bay rannakaljudelt laskudes võite avastada end mõttelt, et Sherwoodi mets jääb siit ju päris kaugele. Kuidas Yorkshire’i rannikulinnake oma nime sai, pole teada, sest vaevalt on Robin Hood seda paika kunagi väisanud. See aga ei tähenda, et linnal ei oleks pajatada üksjagu legende. 18. sajandil olevat siin olnud Yorkshire’i ranniku suurim salakaubakeskus ja linnamaju olevat ühendanud maa-alused käigud. Enne lainemurdja ehitamist uhtusid rannikut võimsad tormid, mis ükskord kandsid ellingu kõrvale Bay hotelli koguni terve laeva.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
Va h e m er i
PA L E S T I I N A
Amman
Jeruusalemm Betlemm
JORDAANIA ISRAEL
PÜHA MAA SEE ON AJALOOLISTE TEMPLITE, KIRIKUTE JA MOŠEEDE, NUTUMÜÜRI JA TERRITORIAALSETE TÜLIDE MAA. USKLIKUD SAABUVAD SIIA, ET ASTUDA OMA PROHVETITE JÄLGEDES, NÄHA PIIBLIS MAINITUD JÕGESID JA MÄGESID, KUS ESMALT AABRAHAM, SEEJÄREL JEESUS JA LÕPUKS MUHAMED MAAILMALE UUE NÄO ANDSID. 282
Jeruusalemma Templimägi, mille kohta moslemid ütlevad Haram ašŠarif, on aastatuhandete vanuse loo ilmne lähtepunkt. Talmudi järgi kogus Jumal siia kokku mulla, millest tegi Aadama, piiblitegelased aga käisid siin ohvriande toomas. Kuulsaim legend kõneleb sellest, kuidas Aabraham oleks vankumatu usu kinnituseks peaaegu ohverdanud oma poja Iisaki. Siia ehitas Saalomon esimese templi, millesse pani hoiule Seaduselaeka. Templimäge kroonib tänapäevalgi linna sümbol, kuldse kupliga Kaljutempel (araabia keeles Qubbat as-Sakhra), mis on kahtlemata üks enim pildistatud hooneid maailmas. Kaljutempli kupli all asub kivi, mida peavad pühaks nii moslemid kui ka juudid. Kuulus al-Aqsa mošee jääb Templimäe serval asuvale väljakule, mis vanasti oli usutavasti turuplats. See võib olla koht, kus Jeesus lükkas rahavahetajate lauad ümber. 2000-aastane Nutumüür on juutide tähtsaim pühapaik Jeruusalemmas. Kristlaste jaoks on tähtsaim Püha Haua kirik, mis asub piibli Kolgata eeldatavas asukohas, kus Jeesus risti löödi, hinge heitis ja taas üles tõusis. Jeruusalemmas tasub samuti kindlasti külastada Anna kirikut, mis on ehitatud kohta, kus Maarja olevat Betsata tiigi ääres sündinud ning kus usutakse olevat aset leidnud Jeesuse esimene imeline tervendamistegu. Maarja sängitati puhkama Siioni mäele, kus asub ka Coenaculum ehk püha õhtusöömaaja tuba. Jeruusalemmast siirduge itta palestiinlaste kvartalisse ja edasi Jeesuse sünnipaiga Petlemma suunas, kust leiate Sõime väljaku ja Jeesuse sünnikiriku, mis on maailma vanim järjepidevalt tegutsev kirik (a-st 326 pKr). Veetke öö Surnumere ääres ja jätkake teed Betaaniasse, kus Ristija Johannes Jordani jões Jeesuse ristis. Siit on lihtne võtta suund mööda viljakat Jordani orgu Ammani.
Eredad elamused • Tehke pilti Kaljutemplist – kohast, kus Jumal lõi põrmust Aadama.
• Puudutage püha kivi ja tähistage hassiididega Nutumüüri ääres hingamispäeva.
• Sammuge mööda Kristuse kannatuste
rada Püha Haua kirikuni selles kohas, kus Jeesus Kristus ristisurma suri.
• Pugege sisse Alandlikkuse uksest ja kiigake koopasse, kus Maarja tõi Jeesuse ilmale.
• Võtke pühapaikade külastamisest
paus ja suunduge Surnumere äärde mudaprotseduure võtma ja suplema.
oliver strewe | lonely planet images ©
Distants – umbes 65 km | Riigid – Iisrael, Palestiina omavalitsusalad, Jordaania | Ideaalne pikkus – viis päeva | Parim aastaaeg – novembrist aprillini | Tähelepanu – riietuge tagasihoidlikult, pühapaikades katke sääred, õlad ja selg.
Vastuoluline pealinn Jeruusalemma staatus on endiselt lahtine. Nii iisraellased kui ka palestiinlased peavad seda oma pealinnaks ning ehkki Palestiina omavalitsusalade praegune halduskeskus on Ramallah, loodetakse see kolida Ida-Jeruusalemma. Iisrael on kindlalt nõuks võtnud sellel mitte sündida lasta ning püüab geopoliitiliste mängudega Jeruusalemma Palestiina territooriumist lahutada. Praeguseks on seisma pandud plaan ehitada uuselamukvartal (Mevaseret Adumim) linnast ida poole ning ühendada sellega Jeruusalemm ja juudi asundus Ma’ale Adunim, mis lõikaks Ida-Jeruusalemma Jordani jõe läänekalda aladest ära.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
■ Teekond tänapäeval
Sa ei unusta kunagi oma esimest pilku Jeruusalemmale, mille vanalinna tänavatel tuksleb käegakatsutav spirituaalne energia. Templimägi pakub lõõgastavat vaheldust kitsaste tänavate rahvamassidele ja lärmile. See on tasane sillutatud ala, mida ääristavad kenad Mamelukkide-aegsed ehitised ja mille keskel kõrgub Kaljutempel. Tule aegsasti järjekorda, et läbida turvakontroll, ja pea meeles, et moslemite usupühadel on Templimägi suletud. Nutumüüri esine ala on aga otsekui suur vabaõhusünagoog, kus mustas rüüs hassiidid palveid lugedes ennast kandadel kiigutavad ja pead noogutavad. Püha Haua kirikus on mitu pühapaika, sealhulgas viimased viis ristipeatust Kolgata teel. Franciscuse kabeli sissepääsu juures asub 10. peatus, kus Jeesuselt olevat riided seljast võetud. 11. peatus asub samuti kabelis ja siin olevat Jeesus ristile naelutatud. Vaata paremale ja näed mosaiiki, millel Aabraham seob Iisakit kütkeisse. Puude ja möödunud aegade kiviprahi keskelt leiad Anna kiriku, mis paistab vanalinnas otsekui arheoloogiline
leiukoht. Kiriku kõrval võib aimata kunagist Betsata tiiki. Hoone ise on harjumatult ebasümmeetriline – sambad, aknad ja isegi trepiastmed on kõik eri suurusega. Siioni mäel asuvasse Coenaculumi pääseb mööda treppi Taaveti hauakambri hoovilt. Paljud külastajad peavad esimest suurt ruumi ekslikult püha õhtusöömaaja toaks, aga kui on soov õiget paika näha, tuleb tegelikult minna läbi selle saali ja siseneda teisest uksest palju väiksemasse kambrisse. Sõime väljakul ja terves Petlemma vanalinnas jõululaupäeval pulbitsev energia on muidugi eriline, aga kitsad paekivitänavad ja eksootilised poefassaadid köidavad pilku aasta läbi. Jeesuse Sünnikirikusse pääseb pisikesest Osmanite-
Tugitoolirännak • „From Beirut to Jerusalemˮ (Thomas L. Friedman) Pulitzeri
preemiaga pärjatud New York Timesi ajakirjaniku noorema põlve reportaaž Beirutist ja Jeruusalemmast võtab vaatluse alla Lähis-Ida kultuuride kokkupõrke.
• „Walking the Bibleˮ (Bruce Feller) Autori 16 000 km pikkune
rännak Ararati mäelt Nebo mäeni on vürtsitatud mõtisklustega piiblilegendidest ja tänapäeva poliitikast.
• „Religulousˮ (2008) Bill Maheri ateistide seas hinnatud ja
igasugust pühadust tauniv terava keelega dokumentaalfilm võeti üles pühal maal.
• „Kohe paradiisiˮ (2005) Suurepärane film kahest Palestiina
noorukist, kes elavad tänapäeva Ramallahis ilma igasuguse tulevikuta ja seisavad silmitsi väljavaatega minna märtrisurma.
J A LGS I M ATKA D J A PA LV E R Ä N N UD
aegsest uksest, mis on saanud asjakohase nime Alandlikkuse uks. Löövis lasku trepist alla, et jõuda Jeesuse sünnikoopasse. Siin, laternatega valgustatud müstilises kohas tuligi usutavasti ilmale Jeesus Kristus.
■ Otsetee Jeruusalemma iseloomustab kultuuriline kaalukus ja hüpnootiline lummus, mis haarab teid endasse ega lase enam lahti. Alistuge sellele ja külastage linna põhilisi vaatamisväärsusi, seejärel jalutage ka väljaspool vanalinna müüre, kus muu Jeruusalemm meenutab otsekui kahtkümmend kokkuliidetud külakest. Omaette miljööväärtuslikud linnajaod on Mea She’arim, Saksa Koloonia ja Nahla’ot.
■ Kõrvalepõige lee foster | lonely planet images ©
hanan isachar | lonely planet images ©
Külastage Katariina kloostrit Egiptuses Siinai poolsaarel ja ronige mäetippu, kus Mooses võttis vastu kümme käsku. Tippu jõudmiseks kulub 2,5 tundi, kui kulgete mööda kergemat marsruuti. Mäetipus paiknevat mošeed kasutavad kohalikud moslemid ja samas on ka Kreeka õigeusu kabel, mis pole küll külastajatele avatud, kuid kus väidetavalt asub seesama kivi, millest Issand tegi Moosese käsulauad.
Lk 283 Maailmakuulus vaatamisväärsus: mitmetahuline Kaljutempel. Ülal Surnumeres suplev naine naudib elu täiel rinnal. All Palvus Nutumüüri ääres.