syydi on mu aju by Rahva Raamat

Minu tütardele. Oleks ma kõike seda varem teadnud!

Sisukord Sissejuhatus ....................................................... 9 Alusteadmisi aju kohta ................................... 11

ESIMENE PEATÜKK

Sotsiaalne aju – telefonid, sõbrad, meeldimised ja kaaslaste surve ...................... 23

KAS OLED EKRAANIDEST SÕLTUVUSES? ........... 44 TEINE PEATÜKK

Võimsad emotsioonid ....................................... 47

KAS OSKAD INIMESTE NÄGUDELT EMOTSIOONE VÄLJA LUGEDA? .......................... 70 KOLM AS PEATÜKK

Magada – ja veel kord magada ........................ 83

KUI SUUR UNIMÜTS SA OLED? ........................ 102 NELJAS PEATÜKK

Riskimine ....................................................... 104

KUI RISKIALDIS SA OLED? ............................. 130

VIIES PEATÜKK

Tüdrukud ja poisid – erinev keha, erinev aju, erinev käitumine? ........................ 136

KAS SUL ON AJUS PIGEM MEHELIKUD VÕI NAISELIKUD MUSTRID? ........................... 168 KUUES PEATÜKK

Tumedam pool – depressioon, sõltuvused, enesevigastamine ja hullemad asjad ............. 171

ON SUL NUKRUS PEAL? .................................. 196 SEITSMES PEATÜKK

Valgus tunneli lõpus – sinu särav aju ............ 198

TESTI OMA AJUMAHTU .................................. 213

Kokkuvõte ....................................................... 219 Tänusõnad ...................................................... 220 Kasutatud terminid ....................................... 221 Autori märkus ................................................ 224 Lugemissoovitusi ........................................... 226 Märkused ........................................................ 229 Register .......................................................... 233

„Kui inimese aju oleks piisavalt algeline, et sellest aru saada, oleksime ka meie liiga algelised, et sellest aru saada.“ Emerson Pugh1, 1977

Autori märkus: milleks käesolev uuendatud väljaanne? Seitse aastat on ajuteaduse jaoks pikk aeg! Kuna uuringud on meile juba teadaolevat infot edasi arendanud ja kinnitanud, olen mõningaid viiteid uuendanud ning lisanud huvitavaid uusi tulemusi või paremaid selgitusi. Kuna internetilingid muutuvad pidevalt ja kuna neid on raamatu trükiversiooni põhjal keeruline kasutada, lisasin need koos täiendavate linkidega oma kodulehele (vt raamatu „Süüdi on mu aju“ alajaotust). Lisasin ka ühe uue peatüki, „Sotsiaalne aju“, mis on kannustatud sotsiaalmeediast, mis polnud eelmise väljaande avaldamise ajal meie elus veel nii kesksel kohal. Muutsin ka mees- ja naissoo erinevusi käsitlevat peatükki, et see kajastaks uusi arusaamu ja erinevaid seisukohti. Lisaks on vaimse tervise käsitlemine ja minu enda vastav keelekasutus aastatega muutunud ning varasemad väljaanded on väljenduslaadilt kohati liiga muretud. Olen alati teismeliste eest väljas olnud ning mind teatakse mittedotseeriva ja empaatilise lähenemise poolest, seetõttu soovisin, et uus väljaanne peegeldaks minu aukartust vaimsete heitluste ees. Samas meeldisid varasemad väljaanded nii paljudele lugejatele, et olnuks vale eemaldada igasugune kergusenoot. Teismeiga võib olla karm, ja mõnikord on just naeratus parim lähenemisviis, eeldusel, et seda saadavad endiselt austus ja toetus.

Sissejuhatus Kõik vanemad olid kunagi täiuslikud teismelised. Eeskujulikud inimesed. Kunagi nad ei joonud, suitsetanud, vandunud ega vedelenud hommik läbi voodis. Nad omasid kõigi oma hormoonide üle täielikku kontrolli. Õieti polnudki neil ilmselt mingisuguseid hormoone. Nad olid rahulikud, alati naerusuised ja suhtusid kõikidesse inimestesse äärmise viisakusega. Samuti kannatavad kõik vanemad mälukaotuse all. Seepärast usuvad nad ka ülaltoodud kirjeldust. Nad on pildilt eemaldanud oma mälestuste vastikud osad – valulikud, rasvased, haisvad, hormooniküllased, vihased, jõledad osad. Nad jutustavad sulle, kuidas nad oma tube koristasid ja õpitud koolitükid iga päev enne õhtusööki tähestikulises järjekorras arhiveerisid. Ja lisaks tassisid nad talvel kivisütt katlasse ja lõhkusid metsas palke ja müüsid jäistel tänavatel tikke, et teenitud raha eest raamatukogu külastamist nautida. Kui nad oleksid mingil imekombel söandanud mõne täiskasvanu aadressil ropendada, oleks neid sunnitud kirjutama lauset „Ma austan kõiki täiskasvanuid jäägitult“ viis miljonit korda. Nende ajal olid eksamid raskemad ja nemad ise targemad, sest polnud videoid/PlayStationeid/ sotsiaalmeediat. Kõik olid vaesed, aga õnnelikud. Ja jõulude ajal pakkus neile suurimat rõõmu tänutunde väljendamine ja perekondlikud äraarvamismängud. Rooskapsas? See neile ei maitsenud, aga nad sõid selle alati ära ning hindasid selle olulisust ja kasulikkust. Rooskapsas kasvatab iseloomu. Kui täiskasvanud vaid teaksid tõde teismeliste aju kohta, saaksid nad aru, et ka neil polnud selle eripärade eest pääsu. Kui nad loeksid siinset raamatut, hakkaks neile ehk vähehaaval meenuma, milline nende teismeiga tegelikult oli. Nad pole ära tabanud asjaolu, mida siin raamatus näidata püüame – nimelt, et teismeliste aju on alati eriline olnud. Selles

SÜÜDI ON MU AJU

leiavad aset eri sorti põnevad ja olulised asjad, mida kogevad kõik. Osa siinsest infost on täiesti uus või kinnitab teadlaste äsja avastatut. Selle raamatu sisu üllatab, intrigeerib ja rahustab enamikku täiskasvanutest. Tahan tutvustada sulle su aju telgitaguseid, nii et järgmine kord, kui saad pahandada, sest oled poole päevani põõnanud või hommiku tundideni üleval istunud, õpetajale vastu hakanud, suitsetanud (ehkki see ongi tervisele halb), tormiliselt reageerinud, hulljulgelt käitunud või üle üldiselt tõrges olnud, saad lihtsalt öelda: „Süüdi pole mina, vaid mu aju.“ Tegelikult pole siinne jutt mõeldud vabanduse, vaid selgitusena. Kui oled saanud teada, mis su ajus toimub ja miks, saad hakata oma ajuga koostööd tegema ega pea enam seepärast nii stressis olema. Teadmine ja mõistmine on juba pool võitu. Võibolla hakkad oma aju isegi austama ja seda veidi paremini kohtlema – nüüd, kui oled teada saanud, mis selle sees toimub. Loe edasi ja sulle avaneb hämmastav maailm. Nicola Morgan 2022

SÜÜDI ON MU AJU

Keskendumine versus tähelepanu hajumine Meie ekraanid on meisterlikud tähelepanu hajutajad. Need pakuvad ilmatul hulgal võimalusi teha seda, milleks oleme programmeeritud ja mida naudime – suhelda, olla uudishimulik ja olla hajevil. Kõik need lingid ja liikuvad pildid, videod, info, teavitused, sõnumid sõpradelt. Tööle keskenduda on keeruline. Sageli on palju lõbusam – ja lihtsam – klõpsata järjekordsel mängul või pildil või sõnumil. Ja kui miski on lihtsam, teeme pigem seda kui mõnd keerulisemat asja. Inimestel – minul kaasa arvatud – on sageli avatud korraga mitu seadet, akent või rakendust. Me hüppame ühe tegevuse juurest teise juurde. Autor Linda Stone kirjeldas seda väljendiga „pidev osaline tähelepanu“. Sellest ei pruugi olla midagi, kui tegemist on lihtsa asjaga – meilile vastamise või mingi info kontrollimisega. Kui tegevus on aga keeruline või ei tundu huvitav, ei saa me sellega korralikult hakkama, kui tähelepanu ringi hüpleb. Ennist just nägime, kui raske see Soli jaoks oli. Ta teadis, et peaks telefoni välja lülitama, kuid ei teinud seda, enne kui oli liiga hilja. Me püüame tegeleda multitasking’uga ehk teha mitut asja korraga ehk rööprähelda. See aga ei toimi – ei täiskasvanute ega teismeliste puhul!7

Sotsiaalne aju – telefonid, sõbrad, meeldimised ja kaaslaste surve

FAKTE TÄHELEPANU JA RÖÖPRÄHKLEMISE KOHTA O Pole tõendeid selle kohta, et inimeste tähelepanuvõime oleks halvenemas, kuigi siin-seal võidakse esitada ekslikke väiteid, justkui see vastaks tõele. Pole võimalik mõõta, kui kaua inimesed suudavad millelegi keskenduda, kuna see sõltub liiga palju olukorrast, meeleolust ja sellest, millele meil keskenduda palutakse.8 Veame kihla, et suudad mõnele lahedale mängule lõputult keskenduda! O Võiks arvata, et inimesed harjuvad kõigi nende segaja tega ära ja õpivad neid oskuslikumalt vältima, kuid on tõestatud, et kui inimesed püüavad pigem palju asju korraga teha, on neil just keerulisem, mitte lihtsam keskenduda.9 O Piisab sellest, et telefon on vaateväljas, et käsilolev tegevus kannataks – selleks ei pea see isegi häält tegema!10 O Arva ära, millist ajuosa on vaja, et tähelepanu sotsiaalmeedialt tööle vinnata? Õige, selleks on vaja eesajukoort!

SÜÜDI ON MU AJU

Rööprähklemise problemaatilisus Kas oled kunagi proovinud kuulata kahte vestlust korraga? Ühe vestluse kuulamine hõivab suure osa ajust ehk tähelepanust ning teise vestluse töötlemiseks pole piisavalt ruumi. Lugemine, kirjutamine, aritmeetikatehete tegemine, millegi lahendamine, koduste ülesannete tegemine, faktide õppimine – kõik need tegevused nõuavad palju tähelepanu. Kui oleme ühe sellise tegevusega ametis, jääb ajus üle vähe vaba ruumi, mida peame säästlikult kasutama. Rööprähklemine ei tule teismelistel täiskasvanutest sugugi paremini välja ega ka naistel meestest paremini, v aatamata stereotüüpidele ja Soli arvamusele! Pea kõigil tuleb süvenemist nõudev töö paremini välja, kui sellele korralikult kesken duda ja segajad välja lülitada. Häda on selles, et liigagi sageli on meil korraga avatud kaks seadet või rakendust. Nii oli see Soli puhul, aga ka tema ema puhul, kes töötas sülearvutiga, samal ajal kui televiisor mängis. Peaksime iseendast nii palju hoolima, et oma tööle

Kuigi soovitan keskenduda ühele asjale, võib just muusika kuulamisest keskendumisel abi olla. Seda põhjusel, et muusika võib muud segajad nagu erinevad helid või mure mõtted välja tõrjuda. Aga sellisel juhul peaks see muusika sulle tuttav olema, pead selle ise välja valima ja heli mitte liiga tugevaks keerama. Soovitan mängida mõnd esitus loendit, mis kestaks nii kaua, kui oled plaaninud tööd teha.

SotSiaalne aju – telefonid, Sõbrad, meeldimiSed ja kaaSlaSte Surve

korralikult keskenduda. Tegele ainult ühe asjaga, kui sul on vaja tõhusat tööd teha! Miks on teismeliste aju ülisotsiaalne? Pakun välja mõned tegurid, mis muudavad teismeliste aju ülisotsiaalseks. Kui võtta lisaks arvesse, et sinu eesajukoorel on raskusi mõistlike otsuste tegemise ning kiusatuste ja impulsside talitsemisega, saab sulle selgeks, miks on sinu puhul täiskasvanutest rohkem vabandatav see, kui kipud oma imelisi seadmeid mõnikord liigselt või valesti kasutama.

ESIMENE TEOORIA: TÄISKASVANUTE KAITSEST EEMALDUMINE

Teismeiga on teekond, lõppjaam on iseseisvus, ja sellel teekonnal toimub eemaldumine, lahkulöömine täiskasvanutest, kelle ülesanne oli sind elu alguses kaitsta. Kõik inimesed vajavad sidemeid, ja kui sul on parajasti käsil mõningate peresidemete loomulik lõdvendamine, vajad nende asemele uusi sidemeid. Seega saab perekonnast kaugenemisega seletada ka seda, et sinu jaoks on eriti oluline leida uusi sõpru ja et teismelise aju on „ülisotsiaalne“. Võid kuuluda nende hulka, kellele ei meeldi sotsiaalsed olukorrad, kui see tähendab pidusid ja kärarikkaid seltskondi, aga sul on siiski vaja teada, kes on su tuttavad ja sõbrad.

SÜÜDI ON MU AJU

TEINE TEOORIA: MUUTUSTE KEERISES

Teismeeas muutub sinu juures kõik – keha, hormoonid, aju, koolitöö, mured, kohustused ja sõbrad. Muutused võivad olla põnevad ja positiivsed, aga ka stressirohked ning muret ja ärevust tekitavad. Seetõttu võib tekkida eriti suur vajadus sõprade pakutava kindlustunde järele. Seda sotsiaalmeedia võimaldab – sa ei taha millestki ilma jääda; tahad kuhugi kuuluda, sest see pakub sulle kindlustunnet ja tuge. KOLMAS TEOORIA: DIGITAALNE KODANIK

Selle väljendiga tahetakse anda mõista, et 2000. aastate algusest alates sündinud inimestel oleks justkui teistsugune aju, mis on ekraanidega rohkem sina peal, aga see on ilmselgelt jama jutt! Tänapäeval ilmale tulnud vastsündinu aju ei erine üldjuhul 500 aastat tagasi sündinu ajust. Kuid üks asi on küll erinev – nimelt on sind väiksest peale ekraanid ümbritsenud. Kui oled 13-aastane, oled veetnud ekraani taga rohkem aega, kui mina oma esimese 13 eluaasta jooksul veetsin. Aga sina oled lugenud minust vähem raamatuid ja ehitanud vähem ülivingeid onne. Lisaks tasub mainida, et mina olen 1990-ndate algusest alates arvutit kasutanud ja 20 aastat mobiiltelefoni omanud – ehk sinust kauem! Teen oma seadmetes sinust veidi erinevaid asju, aga seadmed on meil võrdselt käpas – mõnes asjas teed sina mulle ära ja mõnes mina sulle. (See pole küll mingi võistlus!) Aga sinu elus pole olnud aega ilma ekraanide ja mobiilseadmeteta. Seetõttu võib sinu puhul olla tõenäolisem, et

Sotsiaalne aju – telefonid, sõbrad, meeldimised ja kaaslaste surve

sul läheb meelest, et tegemist on lihtsalt abivahendite, mitte käepikendustega. Seetõttu ei pruugi sa alati aru saada, miks peaks neid vahepeal üldse käest ära panema. Ka oled sina digitaalseadmeid kasutanud suurema osa oma elust kui mina (sina peaaegu 100%, mina võibolla 40%, kuigi see teeb sinust rohkem aastaid), mistõttu sinu harjumused võivad olla tugevamini juurdunud. Kuid me kõik oleme võimelised oma programme muutma. Mina õpetasin täiskasvanuna oma aju arvutit kasutama ja sina saaksid õpetada teismelisena oma aju seda tervist säästvamalt kasutama – kui tahaksid. Mõned tõendid11 viitavad sellele, et teismelised keskenduvad minuealistest halvemini. See tundub loogiline, sest segajalt tähelepanu eemale juhtimiseks vajame eesajukoort. Kuid arvan, et suudame kõik väga hästi keskenduda asjadele, mis meid huvitavad, ja samas mitte nii hästi keskenduda, kui oleme stressis. Mida teha, et sotsiaalne aju püsiks terve? Pakun välja mõned viisid, kuidas saaksid oma ülisotsiaalset aju paremini rakendada ja hoiduda sellistest probleemidest, mis peatüki alguses Soli vaevasid. (Valgusta ka täiskasvanuid, kui näed neid Soli ema kombel käitumas ...) O Hoolitse enda eest. Kui veebis olemine tekitab sinus halva enesetunde, pane ekraan kõrvale ja tee midagi muud. Veeda kellegagi päriselus aega või loe raamatut, vaata

SÜÜDI ON MU AJU

filmi, mine jalutama. Oled osa tervest suurest maailmast ega pea seda läbi klaasitüki kogema! O Muuda asi lihtsaks. Kui püüaksid vähem s�okolaadi süüa, kas paneksid siis s�okolaaditahvli otse oma nina alla? Ei, paneksid selle niimoodi ära, et seda poleks üldse näha ja oleks keeruline kätte saada. Talita samamoodi oma telefoni või mis tahes asjaga, mida püüad vähem kasutada. Mis silmist, see meelest. O Tegele üksnes ühe asjaga, kui miski on oluline ja väärib sinu täit tähelepanu – pane teised seadmed ära ja sule rakendused, mida sa ei kasuta. Tunneta, kui nauditav on mõnda aega ainult ühele tegevusele keskenduda. Pane tähele, kuidas töökvaliteet paraneb ja enesehinnang tõuseb! O Ära võrdle end petlike ideaalkehadega. Püüa meeles pidada, et veebis on peaaegu kõik muudetud või vähemalt hoolikalt välja selekteeritud. Inimesed peidavad ära selle, mis neile ei meeldi. O Enne sõnumi saatmist pea aru; oota, kuni emotsioonid on vaibunud. Ei ole hea mõte saata sõnumeid liiga rutakalt või kui oled endast väljas, vihane, segaduses või väga väsinud. Oota viis hingetõmmet, minutit, tundi või päeva – nii kaua kui vaja, et jõuda parima otsuseni. O Ära tee haiget teistele – ega iseendale.

Sotsiaalne aju – telefonid, sõbrad, meeldimised ja kaaslaste surve

Lõpetuseks, pühenda aega tervislikele tegevustele. On viis väga olulist tegevust, mida inimesed kipuvad vähem tegema, võrreldes ajaga, kui nutitelefone veel polnud. Need kõik on tervisliku eluviisi jaoks hädavajalikud. Need tegevused on: O magamine, O liikumine ja värskes õhus olemine, O silmast silma vestlused, O võrguvälised hobid, O mõtlemine ja unistamine. Kui minu käest küsitakse, kui palju aega tohiks ekraani taga veeta, vastan, et sellele pole ühest teaduspõhist vastust. Piisab sellest, kui pühendada piisavalt aega neile viiele tegevusele ja oma tööle, ning ekraaniaeg ei muutugi problemaatiliseks. Lisalugemist Olen kirjutanud kaks raamatut, kus lahkan neid teemasid veelgi põhjalikumalt: „The Teenage Guide to Life Online“ („Teismelise teejuht: elu veebis“; aus pilk ekraanide ja sotsiaal meedia headele ja halbadele külgedele) ja „The Teenage Guide to Friends“ („Teismelise teejuht: sõbrad“; sügav sisse vaade sind ümbritsevate inimeste – ja sinu enese! – isikuomadustesse ja käitumisse). Daniel Levitini raamat „The Organized Mind“ („Korrastatud meel“) on väga hea abimees hajeviloleku ja aju ruumi kasutuse mõistmisel.

TE STI END Kas oled ekraanidest sõltuvuses? Sõltuvus on millegi püsiv sunduslik kasutamine, isegi kui kasutaja teab, et see teeb talle kahju. „Püsiv“ tähendab, et see pole kestnud pelgalt lühikest aega, vaid pikalt. „Sundus lik“ tähendab, et tunned sundivat vajadust mingit asja kasutada või teha – sa ei soovigi lõpetada või siis püüad lõpetada, aga see ei tundu õnnestuvat. Pakun välja testi, et näeksid, kas sinu nutitelefoni kasutus viitab sellele, et võiksid olla mingil määral sõltuvuses. Kasutades sõna „seadmes“, pean silmas mis tahes tegevust telefonis või internetiühendusega seadmes, mida teed veebis, sotsiaalmeedias või sõpradele sõnumeid saates. Tee proovi, kui julged! Loe järgmisi küsimusi ja vali vastusevariant A, B või C vastavalt sellele, kui tihti sa neid asju teed.