Universumi saladused by Rahva Raamat

ppppppp ppppppp ppppppp ppppppp 1OO ppppppp SÜMBOLIS ppppppp ppppppp ppppppp UNIVERSUMI

SALADUSED

S A R A H B A RT L E T T

Inglis e ke ele s t tõlk inud Kaja R iikoja

ppppppp ppppppp SISUKORD

SISSEJUHATUS

Originaali itel: The Secrets of the Universe in 100 Symbols Sarah Bartle Esmatrükk 2015. aastal A Quintessence Book Apple Press The Old Brewery, 6 Blundell Street London N7 9BH Tekst, kujundus ja make © Quintessence Edi ons Ltd., 2015 Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN: 978 1 84543 608 7 (ingl k) ISBN: 978-9985-3-3755-4 (ees k) © Tõlge ees keelde. Kaja Riikoja, 2016 Tõlke toimetanud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn 2016 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak

LOODUS VEENUS VIKERKAAREMADU MAOD KÄEJÄLJED JUDACULLA KALJUJOONIS SFINKS SKARABEUS VANA EGIPTUSE SÜMBOLID TUVI LINNUD „MEDITSIINIRATAS” LOOTOS FLEUR DE LIS LILLED VIKERKAAR FÖÖNIKS DRAAKON MÜÜTILISED OLENDID NÄGEMUSMADU MAAJADE JUMALAD LIBLIKAS HALLEY KOMEET SARVILINE JUMAL ALGOL EHK DEEMONTÄHT FALLOS NAZCA MAAJOONISED KOLP TOOTEMISAMMAS PÕLISAMEERIKLASTE LOOMAVAIMUD

14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72

JUMALATE MAAILM

KUUSIRP JOOKOHVER ÖÖKUNINGANNA MESOPOTAAMIA JUMALAD KÕIKENÄGEV SILM PÄIKESEVANKER

76 78 80 82 84 86

ppppppp ppppppp AARONI RINNAKILP HERM KREEKA JUMALAD SEADUSELAEGAS SAATUSTE TAHVEL FUJIN JA RAIJIN SAATUSE ODA AUPAISTE KAHEKSA SUREMATUT TEFILLIIN GANEŠA HINDU JUMALAD DOÑA URRACA KARIKAS ELU PUU KALENDRIKIVI INTIHUATANA KIVI A’A SAATANA KUJU

MÄRGID JA SÜSTEEMID „MUUTUSTE RAAMAT” HAAKRIST KIILKIRI OM VIISKAND YIN JA YANG TRISKELE CADUCEUS ANKH RISTID LO SHU RUUT HIEROGLÜÜFID VESICA PISCIS KULDLÕIGE SATORI RUUT NULL SAALOMONI SÕLM MÄNGUKAARDID OLEMISERATAS ELU LILL TŠAKRAD MANDALA FIBONACCI ARVUD GEOMANTIA

88 90 92 94 96 98 100 102 104 106 108 110 112 114 116 118 120 122

124 126 128 130 132 134 136 138 140 142 144 146 148 150 152 154 156 158 160 162 164 166 168 170 172

ROOSIRIST VOYNICHI KÄSIKIRI „VITRUVIUSE MEES” LÕPMATUS „HARMONICES MUNDI” ÜHEJOONELINE HEKSAGRAMM

MÜSTILINE MAAILM

174 176 178 180 182 184

186

NAMARRGON, VÄLGUMEES ŠAMAAN LABÜRINT PHAISTOSE KETAS ORAAKLILUUD ASTRONOOMILINE KALENDER SODIAAGIMÄRGID ELEUSISE MÜSTEERIUMID KURI SILM KAITSVAD AMULETID BARESMAN PETELIA KULLALEHT SRI YANTRA MITHRASE MÜSTEERIUMID MAARJA MAGDALEENA ISTABY RUUNIKIVI SMARAGDTAHVEL MUISTSED ALKEEMIA SÜMBOLID DAAKINI NULLPUNKT ASTROLAAB SODIAAGIRING INGEL RAZIELI RAAMAT SIGILLUM DEI LIIVAJOONISTUS VAIP DAAMI JA ÜKSSARVIKUGA TARO TAROKAARDID ENNUSTUSKALENDRID ALKEEMIA VÄRAV VABAMÜÜRLASE JUHTTAHVEL LOA

188 190 192 194 196 198 200 202 204 206 208 210 212 214 216 218 220 222 224 226 228 230 232 234 236 238 240 242 244 246 248 250

252 256

ppppppp ppppppp SISSEJUHATUS

„Sümbol on tõepoolest ainus võimalus väljendada midagi silmaga nähtamatut, see on vaimse leegi valgus ...” William Butler Yeats

Gundestrupi katlal on kujutatud sarvedega jumalat Cernunnost, keda peetakse keldi kultuurist pärinevaks ja kirjeldatakse „loomade isandana”.

nimestel on ala olnud loomupärane soov väljendada olulisi kogemusi – näiteks lapsepõlve, mehelikkust, viljakust, surma, ohverdamist ja armastust – müü de ja legendide, kuns ja arhitektuuri ning usu kaudu. Kõik maailma erinevate paikade ja erinevate ajastute kultuurid on kasutanud sümboleid, et väljendada neid kogemusi universaalses keeles, millel pole piire.

8 SISSEJUHATUS

Sõna „sümbol” tuleneb kreeka keelest, kus symbolon tähendab „märk, tunnus” ja symballein „ühte heitma”. Kerges äratuntavate sümbolite kasutamine ühendab võõra ja salapärase tu avaga, tuues kaasa kohese äratundmise ja mõistmise. Šveitsi psühholoog ja psühhiaater Carl Jung kirjutas 20. sajandi alguses: „Iga psühholoogiline väljendus on sümbol, eeldades, et see väljendab või tähendab midagi enamat ja teistsugust kui ainult iseennast, kuid mis jääb meie praegusele teadmusele tabamatuks.” Sellepärast ongi sümbolid niisuguse salapärase ja lummava väega. Sümbolit kohates „näeb”, „mõistab” või „meenutab” vaist või mälu hetkega kosmilist või salajast tõde. Jung uskus, et kõik inimesed on üksteisega seotud kollektiivse alateadvusega – teadmiste varaaidaga, millele iga hing võib ligi pääseda. Ta uskus, et iga üksikolend on pärinud kõik varasemad teadmised suurel määral samamoodi, nagu ta pärib füüsilised omadused. „Universumi saladused 100 sümbolis” on kaunilt illustreeritud teejuht 100 hoolikalt valitud müs lise eseme, kuju se, märgi ja mo ivi päritolu, kasutuse, tähenduse ja eesmärgi juurde, pakkudes võimalust vaadelda ja mõista universumi saladusi nii, nagu neid on tajunud erinevad kultuurid igal ajaloo perioodil. Kõiki pühasid esemeid, kuju si ja märke alates asteekide kalendrikivist ja saatuse odast kuni pühade „meditsiinirataste”, Egiptuse hieroglüüﬁde ja navaho liivajoonistusteni on põhjalikult tutvustatud ja analüüsitud, et tuua nähtavale

ppppppp ppppppp kogu maailma varasemate tsivilisatsioonide uskumused ja tavad. Kahjuks on mõne selles raamatus kirjeldatud eseme või märgi tähendus praegu veel selgusetu. Ajaloolased, krüptoloogid, keeleteadlased ja tõlgendajad jätkavad pingutusi, et mõista Voynichi käsikirja, mis pärineb 15. sajandist ja lei 19. sajandi lõpul Itaaliast. 17. sajandil ehitatud Porta Alchemica (Porta Magica), mis asub

samu Itaalias, on kaunistatud kummaliste märkidega, mis legendi kohaselt peidavad plii kullaks muutmise valemit. Paraku pole neid märke veel dešifreeritud. Neljaks peatükiks jagatud lummav raamat viib lugeja esmalt loodusesse. Loomad, taimed ja maas kud andsid inspiratsiooni kõige esimeste sümbolite loomiseks alates fööniksist ja maost kuni vikerkaare ja lootoseni. Siin on kirjeldatud sümbolite

Voynichi käsikiri on kirja pandud senitundmatute märkidega, mille aluseks võivad olla rooma väiketähed.

Vikerkaaremao kaljujoonis on võimas mo iv universumi loomisest. Ubirri kaljud, Kakadu rahvuspark, Austraalia.

SISSEJUHATUS 9

ppppppp ppppppp ppppppp

ppppppp ppppppp ppppppp erinevaid kehastusi, avaldatud nende päritolu ja tähendus ning vaadeldud järgnevat arengut. Teine peatükk tutvustab jumalikku maailma, kus jumalad ja jumalannad andsid surelikele edasi oma mo ivid, seosed ja tunnused alates kuusirbist ja aupaistest kuni kõikenägeva silma ja ris ni. Kui kaubavahetus maade vahel arenes, rändasid edasi ka sümbolid. Näiteks veidrat sarvilist jumalat Cernunnost, keda on kujutatud 2. sajandist eKr pärineval Gundestrupi katlal, mis lei 19. sajandi lõpul Taanist Gundestrupi soost, võib näha ka Pašupa pitsa l (2500– 2400 eKr), hindu jumala Rudra iidsel kuju sel, mis lei tuhandete kilomeetrite kauguselt Induse orust. Kolmas peatükk vaatleb märke ja kodeeritud süsteeme: müs lisi numbreid,

püha geomeetriat, mandalaid, mantraid ja looduses esinevaid mustreid. Esimesed kirjasüsteemid, näiteks sumeri kiilkiri, arenesid algelistest märkidest ja piltkirjast ning mõjutasid hilisemaid tähes kke. Matemaa ka ja kirjakeele arenedes oli võimalik ideid kultuuride vahel edasi anda. Igal kirjatähel oli jumalik vastavus ja sümboolsed tähendused põimusid teks desse nii ﬁlosooﬁas kui kirjanduses, näiteks Shakespeare’i teosed on täis sümboolseid vihjeid, mis avalduvad tegelaskujude, süžeede ja keele kaudu. Tragöödias „Othello” (1604) sümboliseerib taskurä , mille peategelane Desdemonale annab, tema armastust, ja sellele kitud maasikad kõlbelist puhtust. Geomeetrilisi proportsioone, mida võib näha Leonardo da Vinci „Vitruviuse mehel” (u 1490), võib ära tunda kogu maailma iidsetes ehi stes, näiteks Egiptuses ja Kreekas. Neljas peatükk tutvustab müs lise maailma sümboleid, mida võib kohata

Asteegi kalendrikivi keskel on asteegi päikesejumala Tona uhi nägu, mida ümbritsevad kirjamärgid.

19. sajandi maoori reljeef kujutab Polüneesia mütoloogiast tuntud Rangit ja Papat – taevaisa ja maaema.

Kõrvalleheküljel: Leonardo da Vinci „Vitruviuse mees” (u 1490) on täiuslik näide kunstniku sügavast proportsioonitajust.

SISSEJUHATUS 11

ppppppppppppp

ppppppp Põhjala jumalad on hedalt seotud ruunikivide maagilise väega. Sellel 12. sajandi seinavaibal on kujutatud Odin, Thor ja Freyr.

Kõrvalleheküljel: William Blake’i teos „Muistsed ajad” illustreeris algselt luuletust „Euroopa, prohvetlik e ekuulutus“ (1794).

astronoomias, sodiaagimärkides, tarokaar del ja ennustamisel. Salateadmised on väga võimsad ning nendega tegelemine on põhjustanud suuri vastuolusid ja lummanud aegade vältel paljusid inimesi. 1633. aastal, samal ajal kui kuulsat itaalia matemaa kut ja astronoomi Galileo Galileid süüdista ketserluses teooria pärast, et Maa irleb ümber Päikese, avaldas inglise astroloog William Lilly oma esimese sodiaagiennustuste aastaraamatu. Mõlemat meest pee radikaalseks ja mõiste nende tõekspidamiste tõ u hukka. Müs lisi sümboleid on kasutatud ka selleks, et jumalaid ja vaime appi paluda, ning selles peatükis käsitletakse ka mitmeid salapäraseid esemeid, nagu hiina oraakliluud ja Petelia kuldleht, mida kasuta selliste eesmärkide saavutamiseks abivahendina. Ajaloo vältel on inimestel olnud soov kasutada keelt, mida ühed mõistavad ja teised mi e, et hoida saladusi endi keskel või vennaskonna või klanni sees. Mõned salaühingud, nagu roosiristlased

12 SISSEJUHATUS

ja vabamüürlased, hindasid kõrgelt eksklusiivset salakeelt, mis piiras rituaalide ja tõekspidamiste levitamist. Soov enda saladusi hoida ja teiste saladusi avastada on sageli viinud keisrite ja kuningate võimumängudeni. Katariina di Medici ja Elizabeth I soosisid suurimaid renessansiaegseid maage. Mõne allika kohaselt kasutas inglise matemaa k ja okul st John Dee obsidiaanpeeglit, et ennustada Elizabethile riigi tulevikku, prantsuse arst ja ennustaja Nostradamus tegi aga Katariinale Pariisis Louvre’is teatavaks spirituaalselt inspireeritud e ekuulutused. Raamatu igas peatükis on mitu illustreeritud kataloogi, kus on välja toodud teatud valdkonna – looduse, jumalate, matemaa ka või müs lise maailma – kaksteist tähtsamat märki või sümbolit ja selgitatud nende tähendust. Näiteks kaheteistkümne kreeka jumala hulgas on tutvustatud piksenoolega Zeusi, kolmhargiga Poseidonit ning vibu ja nooltega Artemist ja selgitatud nende tunnuste tähendust. Siin on ka kataloogid Ameerika põliselanike kaheteistkümnest loomamärgist, levinud linnu- ja lillesümbolitest, hindu jumalatest, alkeemia sümbolitest, kaitsvatest amule dest, kaheteistkümnest sodiaagimärgist ja tarokaar de suurest arkaanist. Iga sümboli tähendust on vaadeldud nende ajaloolisest, kultuurilisest, mütoloogilisest ja religioossest tähtsusest lähtuvalt.

Inglise poeet ja kunstnik William Blake kirjutas luuletuses „Süütuse arbumised” (u 1803): „Näha maailma terakeses liivas Ja taevast metsalikus lilles Hoida lõputust käte vahel pihus Ja igavikku tunnis.” [tlk Norman Kuusik, norman.kuusik@ut.ee] Need sõnad võtavad kokku sümbolite väe ja toovad esile, et need üksnes ei vallanda igas inimeses emotsioone ja inspiratsiooni, vaid ka jumalikkuse tunnet ja teadmist, et me kõik jagame samu kogemusi ja mälestusi.

ppppppp

ggggggg ggggggg ggggggg GANEŠA

INDIA, 300–400

Hindu elevandipäine tarkusejumal.

Elevandipeaga jumalal Ganešal on kaheksa kä , igas käes üks tema paljudest sümbolitest, nagu kirves, sau ja puuvili.

aneša kerkis selgelt eristuva jumalana esile 4.–5. sajandil, Gupta perioodil. Ta on hindu panteoni armastatud arukuse ja tarkuse jumal. Kui teda õigel viisil kummardada ja austada, võib elevandipeaga jumal takistusi mi e ainult kõrvaldada, vaid neid ka inimeste teele seada, et nad õpiksid raskete katsumuste ja hetkedega toime tulema. Indoneesias Prambanani templis on 9. sajandist pärit Ganeša kuju, mille

108 JUMALATE MAAILM

kohta räägitakse, et kui puudutada selle läikimahõõrutud lon ja seejärel oma laupa, kasvab puudutaja loovus kümnekordseks. Ganešast on palju legende. Mõned lood väidavad, et Ganeša sündiski elevandipeaga, kuid suurem osa kinnitab, et ta sündis siiski inimpeaga, mis hiljem asenda elevandi omaga. Kõige levinum müüt jutustab sellest, kuidas jumalanna Pārva lõi Ganeša valvuriks. Pārva t ärritas, et abikaasa Šiva ei austanud tema privaatsust, kui ta vannis oli, ja ta otsustas asja korda ajada. Enne vanni minemist hõõrus ta oma keha sandlipuupastaga ja lõi sel viisil noore poisi kuju. Pārva puhus kujule elu sisse ning ütles noormehele, et ta on tema poeg ja peab valvama sissepääsu, kuni ta vannis kümbleb. Koju saabunud Šiva sai väga vihaseks, kui võõras noormees ei lubanud tal Pārva tuppa siseneda ning lõi Ganeša pea maha. Pārva oli suures leinas ja tema lohutamiseks äratas Šiva Ganeša uues ellu, andes talle elevandi pea. Šiva andis Ganešale ka õnnistuse: teda hakatakse austama õnne ja edu jumalana. Ganešat kujutatakse tavaliselt inimese keha ja elevandi peaga, sageli üks kihv terve ja teine murtud. Lisaks elevandipeale iseloomustab teda suur kõht ja ümber keha jooksev püha lõng, mis on sageli mao kujul. Hindu ikonograaﬁa rangete reeglite kohaselt võib Ganešat kõige sagedamini näha nelja käega, mis tähistab jumalikkust. Mõnel kuju sel on aga kuus, kaheksa, kümme või isegi neliteist kä , igaüks neist hoiab erinevat sümbolit. Ganešal on kokku vähemalt viiskümmend seitse erinevat sümbolit. Ganeša pea sümboliseerib atmanit ehk hinge, mis on inimese kõrgeim mina, ning tema inimkeha tähistab meelepetet ehk inimese elu maa peal. Elevandi pea näitab tarkust ja selle lont tähendab om’i, kosmose muusika sümbolit. Sümbolite hulka, mida

ggggggg ggggggg ggggggg Ganeša võib käes hoida, kuuluvad sau, mis aitab tal inimesi igavesel teel liikuma panna ja eemaldada teelt takistused, ja silmus, mis püüab kinni kõik raskused. Murtud kihv on ohverdamise sümbol, roosipärg tähendab, et teadmiste poole püüdlemine peab olema pidev. Madu Ganeša piha ümber väljendab igas vormis energiat. Mahajaana budismis ilmub Ganeša lisaks budistliku jumala Vinayaka kujule ka hindu deemonina. Vinayakat kujutatakse sageli tantsivana.

JAAPANI GANEŠA Jaapani versioon Ganešast on Kangi-ten, keda kujutatakse sageli elevandipeadega mehe ja naise paarina, kes seisavad seksuaalses ühenduses teineteise embuses. Naine kannab krooni, lappidest õmmeldud mungarüüd ja selle peal punast rüüd, mehel on üle õla visatud must kangas. Mehel on pikk lont ja pikad kihvad, naisel on lühikesed kihvad. Mees on nahavärvilt punakaspruun, naine aga valge ja tavaliselt toetuvad tema jalad mehele, mehe pea puhkab naise õlal. Duaalne Kangi-ten võis olla inspireeritud hinduismi tantristlikust Ganeša ja tema elukaaslase kuju sest. Üks Kangi-teni paariga seotud müüt jutustab Marakeira kuningast, kes sõi ainult veiseliha ja rediseid. Kui neid ei olnud enam võimalik hankida, hakkas ta sööma inimeste surnukehi ning seejärel elavaid inimesi. Lõpuks muutus ta suureks deemonkuningaks Vinayakaks, kes käsutas tohutut deemonite armeed. Inimesed pöördusid palvetega jumal Avalokitešvara poole, kes võ s naisdeemoni kuju ja võrgutas Vinayaka, täites ta rõõmuga. Seejärel, temaga ühenduses, sai Vinayakast kaksik-Ganeša ehk Kangi-ten.

Indiast Dekkani idaosast pärit maalil (1780) on kujutatud jumalad Šiva ja Pārva , kelle tõ u oli Ganešal elevandi pea.

Ganeša Jaapani versioon Kangi-ten on elevandipäiste mees- ja naissoost jumalate paar.

Hindu sümbol om tähendab Brahma aspek de iseloomulikku ilmumist ja kadumist, kõige algust ja lõppu.

GANEŠA 109

HINDU JUMALAD

BRAHMA

ŠIVA

VIŠNU

Brahma elas Meru mäel, kõigi taevaste tipus, surelike maailmast tuhandeid kilomeetreid kõrgemal. Ta oli samaaegselt kõiges ja kõikjal. Kuna Brahma on kõiksus, veedab ta suurema osa ajast mediteerides, mis hoiab universumit liikumises. Brahmat kujutati enamasti luige või paabulinnu seljas sõitmas või lootosel istumas.

Šiva oli hävitaja, kuid ka armulik kohtumõistja. Ta hoidis deemonite ja väljatõugatute poole ning tema võitmatuteks relvadeks olid kohutav kolmas silm, kolmhark, mõõk ja välgud. Igas universumi tsüklis avas Šiva oma silma ja tantsis, hävitades kõik, mis vaatevälja jäi, sealhulgas ka universumi. Tema hävitustööle järgnes uus loomine.

Višnu on säilitaja-jumal, kes kehastab ohverdamist. Ta elab koos naise Lakšmīga taevas lootoste keskel. Višnul oli sadu avataarasid (neid kasutas ta surelike maailma külastamiseks, et seda päästa), kellest tähtsaimad olid Matsja (kala), Kūrma (kilpkonn), Varāha (metssiga), Rāma (kangelane), jumal Krišna ja Buddha.

− LAKŠMI

DURGA-

Õnne ja edu jumalanna Lakšmī oli populaarne naiste hulgas ning veeda müütides oli ta algselt õitsengu jumalanna. Lakšmī võis muutuda milleks tahes ja peatuda surelike maailmas kõikjal, kus soovis, ta võis isegi kehasse peitu pugeda, et tuua õnne just selle kehaosaga seotud eluvaldkondades.

Jumalanna Durgā kandis kosmose väge ja oli kõigi sõjaliste energiate kehastus. Ta tekkis siis, kui oli vaja kõik jumalad võimsaks armeeks kokku koguda, et universum deemonitest vabastada. Ta hävitas deemonite kuninga (kelle nimi ol samuti Durgā) ja ka hiiglasliku deemoni Mahiša.

110 JUMALATE MAAILM

KRIŠNA Krišna oli Višnu kaheksas avataara ehk kehastus, kes sündis maailma selleks, et hävitada deemonkuningas Kamsa. Kuid Krišna tuntus jumalana tähendas ka seda, et temast sai bhak (jäägitu jumalale pühendumise) objekt. Krišna pakkus nii meelelist kui kehalist naudingut ja oli ainus jumal, kes armus tõeliselt surelikku, karjusneiu Rādhāsse.

DEVI-

KA-LI-

TA-RA-

Ka suure jumalannana tuntud Devī oli Šiva naine. Ta võis pärineda juba Brahma, Šiva ja Višnu eelsest ajast. Devī tähendab tõlkes jumalannat ja tal oli palju rolle, näiteks rahumeelne looja Jaganmatri (jumalaema). Šiva naisena oli ta Satī (voorus) ja hiljem Satī ümbersünd Pārvatī (veetlus).

Kālī oli aja ja muutumise jumalanna ning tema kõige varasem kehastus oli kurjade jõudude hävitaja kuju. Joonud oma ohvrite verd, oli ta valmis universumit hävitama, kuid Šiva laskus alla tema ette. Raevununa tantsis ta Šiva rinnal, kuid saanud aru, et Šiva lebab tema jalgade all, Kālī viha taltus.

Hindu mütoloogias oli Tārā jumalate õpetaja ehk guru Brihaspati kaunis naine. Hiljem hakkas Tārāt ihaldama kuujumal Soma. Ta röövis Tārā ja see viis sõjani. Brahma veenis Somat, et too Tārā Brihaspatile tagasi annaks, kuid viimane avastas, et naine on rase ja keeldus teda tagasi võtmast. Laps aga oli nii ilus, et Brihaspati tunnistas ta siiski enda omaks.

INDRA

TŠANDRA

AGNI

1000 silma ja 1000 munandiga (mida keegi kunagi ei näe) Indra oli õgard, võrgutaja ja kõva rituaalse joovastava joogi soma jooja, mis muutis ta kergesti ärrituvaks. Kunstis on teda sageli kujutatud peajumalana sõjaelevandi seljas või kaarikus. Indra tohutu isu seksi ja toidu järele tegi temast pigem kõlvatu jumala ja populaarseks muutus ta alles hilisemates legendides.

Tšandra oli veedades algselt kuujumal. Ta sõitis kümne valge hobusega kuuvankris üle taeva. Noore, kauni ja õiglasena kandis ta nuia ja lootost. Hindu müüdi kohaselt sündis Tšandra piimaookeanis ja peaaegu pimestas oma hiilgava kehaga jumalad, seepärast saadeti ta kuuna kosmosesse.

Tuhandete nimedega Agni oli tähtsaim tulejumal, keda kujutati kireleekide või välguna. Ta ilmub sätendava printsina pühal jääral ratsutades, mõnikord aga sõidab metsiku sõjavankriga. Punase ihu, suitsukatte ja juukseid noolivate leekidega Agnil oli kaks nägu, kullast hambad ja neliteist keelt.

HINDU JUMALAD 111

ggggggg ggggggg ggggggg DOÑA URRACA KARIKAS

SAN ISIDORO BASIILIKA, LEÓN, HISPAANIA, 1080

Väidetavalt Püha Graal, millest Jeesus pühal õhtusöömaajal jõi.

olnud, ongi Püha Graal. Enne selle teooria avaldamist arva , et salapärane graal jõudis esimest korda kirjasõnasse raamatus „Perceval ou Le Conte du Graal”, Chré en de Troyes’ 12. sajandi lõpetamata rüütliromaanis, mis ühendas kristliku pärimuse keldi müü dega. Teosest sai kuningas Arthurit puudutavas kirjanduses täh s sümbol, mis jutustas, kuidas kuningas Arthuri rüütlid Püha Graali otsisid ja tänu oma hinge puhtusele võis seda näha ainult Sir Galahad. Lugu oli olemuselt allegooriline või sümboolne otsirännak surematuse leidmiseks. Hiliskeskaja kirjamehed mõtlesid välja ka sõna „graal” etümoloogia võltsingu, viidates, et see oli moonutatud sõna „sangréal”. San gréal tähendab vanas prantsuse keeles püha graali, kuid sang réal kuninglikku verd ja viima mainitud fraas viitab, et legendaarne graal oli midagi enamat kui lihtsalt karikas.

LOOD JA TEOORIAD

Arvatakse, et alates 12. sajandist Hispaanias Leóni linnas San Isidoro basiilikas asuv karikas on tõeline Püha Graal.

argarita Torres ja José Miguel Ortega del Río avaldasid 2014. aastal raamatu „Los Reys del Grial” („Graali kuningad”), milles nad kirjeldasid, kuidas Hispaania ajaloolased leidsid Kairost kaks keskaegset egiptuse dokumen . Neis araabiakeelsetes kirjades vihja , et Püha Graal viidi 11. sajandil Leóni linna. Autorid väidavad, et doña Urraca karikas, mis on ka ajaloolaste arvates sellest ajast alates Leónis

112 JUMALATE MAAILM

Chré eni lugu ahvatles 12. sajandi lõpus ja 13. sajandil paljusid tõlgendajaid ja kirjanduslikus mõ es kaunistajaid, teiste hulgas ka Wolfram von Eschenbachi, kes pidas graali taevast kukkunud vääriskiviks. Püha Graali seos Arimaa a Joosepi, püha õhtusöömaaja ja Jeesuse ris löömisega pärineb 12. sajandi lõpust. Robert de Boroni poeemis saab Joosep Jeesuse vaimult graali ja saadab selle oma jüngritega Britanniasse kindlasse kohta hoiule. Hilisemad kirjanikud jutustasid, kuidas Joosep kasutas karikat Jeesuse ris löömisel tema verepiiskade kogumiseks. Karikale on pakutud erinevaid omanikke, teiste hulgas ka templirüütleid, kes olid kõige mõjukamad just sel ajal, mil graali lood hakkasid levima. Räägitakse, et templirüütlid

ggggggg ggggggg ggggggg peitsid selle Nova Sco asse. Mõned väidavad, et Püha Graal on maetud Šo maale Rosslyni kabeli alla või lebab Inglismaal Somerse s Glastonbury Tori sügava kaevu põhjas. Üks legend ütleb, et Püha Graal on Kristuse vereliini

LEGENDAARSED OTSIRÄNNAKUD GILGAMEŠ Sumerite eepos on üks vanimaid muistseid otsirännakuid, mis toimus umbes 3000 aastat eKr. Gilgameš, kaks kolmandikku jumal ja üks kolmandik inimene, läks surematust otsima, kuid avastas ainult selle, kui tühine on soov igavesti elada. ODYSSEUS Homerose eepos kirjeldab Odysseuse kümneaastast rännakut pärast Trooja sõda. Kangelane püüdis koju jõudes asju korda seada ja läks tagasi oma ustava naise Penelope juurde, kuigi oli vahepeal armunud üksildasse nümfi Kalypsosse. AENEAS Vergiliuse poeemi „Aeneis” kangelane esindab paljude armastajate kurba saatust. Pärast Troojast põgenemist rändas Aeneas maailmas ringi ja armus Kartaago kuninganna Didosse. Kuid see armastus ei olnud piisavalt tugev ning saatuse tahtel hülgas ta armastatud naise ja purjetas Itaaliasse.

kaitsjate käes. Palju hilisemad kirjeldused kinnitavad, et iiri Dhuiri klanni esindajad viisid graali 19. sajandil Ameerika Ühendriikidesse ja nende järeltulijad hoiavad seda varjatult Minnesota lõunaosas väikeses abikloostris. Vandenõuteooriad on viinud paljude kirjatöödeni autoritelt, kes on veendunud, et Jeesus ja Maarja Magdaleena olid Merovingide kuningliku sugupuu esivanemad ning nende järeltulijad jätkavad saladust hoides graali valvamist ka tänapäeval. Sel juhul mõeldakse graali all ka tervet rida iidseid dokumente, mis paljastavad Jeesuse ja Maarja Magdaleena sugupuu. Sellised tööd on andnud ainet paljudele menukatele romaanidele. Tuntuim neist on Dan Browni teos „Da Vinci kood” (2003), mis sarnaselt Michael Baigen , Richard Leigh’ ja Henry Lincolni eduka raamatuga „Püha veri ja Püha Graal” (1982) põhineb ideel, et graal ei ole mi e karikas, vaid nõu Maarja Magdaleena maiste jäänustega ning komplekt vanu dokumente, mis räägivad tõelise loo Jeesusest, tema õpetusest ja järeltulijatest. Browni romaanis vihjatakse, et Jeesus oli lihtsalt võimsate ideedega surelik mees ja Püha Graal mae algselt Rosslyni kabeli alla. Viimastel aastakümnetel paigutasid valvurid selle ümber salakambrisse, mis asub Pariisis Louvre’i muuseumi sissepääsu juures klaaspüramiidi põranda all.

Sir Galahad koos Sir Borsi ja Sir Percevaliga Edward Burne-Jonesi maalil sarjast „Püha Graali otsing”. Tänu hingepuhtusele oli Sir Galahad ainus, kes võis Püha Graali näha.

DOÑA URRACA KARIKAS 113

ggggggg ggggggg ggggggg ELU PUU

OTRANTO KATEDRAAL, ITAALIA, 1163–1165

Elu allegooriat kujutav mosaiik.

tranto katedraali põrandal laiuv kummaline elu puu on üks eklek lisemaid kõigist elu puu kuju stest, mida Euroopa kirikutest leida võib – ja kindlas on see suurim. Selle loojaks on munk Pantaleone, kes mosaiigi alumisse ossa ka oma nime kirjutas. Töö tellis 1163. aastal peapiiskop Gionata d’Otranto ning Pantaleone palkas seda tööd tegema kohalikud ja normanni oskustöölised ning lisaks veel Toscana käsitöölisi. 1165. aastal oli kogu põrand kaetud löövi keskel kulgeva tüve ja sellest välja sirutuvate paljude oksaharudega. Mosaiigi pil delt võib leida piiblitegelasi (teiste hulgas Aadama ja Eeva), sõdalasikuningaid (näiteks Aleksander Suure ja kuningas Arthuri), viimse kohtupäeva, müü lisi kole si, pilte hooajatöödest ja sodiaagimärke. Seal on ilmekalt kujutatud Noa laeva ja Paabeli torni ehitamist. Paljud mosaiigi lood taasta 1990. aastate alguses pikaajalise projek raames. Itaalia „kontsa” lõunaotsas asuv Otranto on kuulsaks saanud looga, kuidas türklased 1480. aastal linna piirasid ning siis selle vallutasid ja rüüstasid. Alguses suutsid kodanikud piiramisele vastu panna, kuid siis võe umbes 800 meest vangi ja nende pead raiu maha. Neid tuntakse Otranto märtritena, kelle kolbad on hoiul katedraalis, altari kõrval klaaskirstudes. Türgi väed kahjustasid küll kiriku fassaadi, kuid ei hävitanud interjööri ja seetõ u on säilinud ka selle kõige väärtuslikum aare, suurejooneline mosaiik. Umbes 16 meetri pikkune mosaiik ulatub kiriku sissepääsust kuni altarini nagu värvikate kalliskividega kaunistatud vaip. Puu harude Umbes 16 meetri pikkune Otranto katedraali elu puu mosaiik on selle sümboli suurim kuju s Euroopas.

114 JUMALATE MAAILM

ggggggg ggggggg ggggggg ja lehtede vahel on kujutatud piiblisündmusi, näiteks Kaini ja Aabeli lugu, segamini paganlike müü de episoodidega, nagu lood Simsonist, Atlasest ja kü Dianast. Seal leidub viiteid kreeka mütoloogiale, näiteks suure uputuse loo peategelastele Deukalionile ja Pyrrhale, kes pääsesid suure kala seljas. Kuueteistkümnele medaljonile on mahtunud kogu bes aarium ja selle mitmetähenduslik sümboolika nagu lugude ja sündmuste ke , ümber puu jooksevad ja selle okstel ronivad kodu- ja metsloomad ning eksoo lised olendid. Kuid puu juured on kummalised: need toetuvad kahele elevandile – ilmselt emasele ja isasele –, seal on veel veider saabastega kass ja habetunud kentaur, malelaud peas, ning ibadega greiﬁ kõrvale on kirjutatud sõna „PASCA”.

TEADUSLIK TÕLGENDUS Teadlased on mosaiigi tähenduse küsimuses erinevatel arvamustel, kuid selle üldiseks sõnumiks peetakse elu allegooriat: see on kõige, mis on, on olnud ja tuleb, pildiline sümbol. Mõned teadlased usuvad, et mosaiik on austusavaldus või siis ideede, sündmuste ja tegevuskohtade ajalooline kirjeldus ajast, mil Bütsants ja Euroopa teineteisele vastandusid. Keskaegsete kirikute visuaalsed kaunistused teenisid jumalakummardajate harimise eesmärki. Mosaiik jutustab ka tähtsaimatest kristlikest õpetustest, võitlusest hea ja kurja vahel, inimese voorustest ja pahedest ning vaimsetest saavutustest. Kuid kas see teos on elu moraali esitus, ajalooliste sündmuste kirjeldus või lihtsalt ühe mehe fantaasiamaailma ja kultuuriarmastuse avaldus?

Elu puu on levinud sümbol, mida võib kohata paljudes usundites, näiteks hindu käsikirjades on see lõpmatu universumi sümbol. Püha puu on elu, tarkuse ja loomise sümbol, mis avaldub esoteerilise judaismi kabalana, Vana-Egiptuses on see püha sükomoor, Põhjalas saarepuu Yggdrasil, budismis bodhipuu ja maajadel Yaxche, mille oksad toetavad taevast. Otranto mosaiik on elu ja selle erinevate teede universaalne sümbol, mis hõlmab vaadet minevikku ja olevikku, et kirjeldada tulevastele põlvedele, milline elu kunagi oli. Paljud õpetlased on püüdnud elu puu kuju ste varjust leida sügavamat tähendust alates kabalistlikest seostest kuni salajase ketserluseni, geniaalseima variandina aga täielikku kaar Püha Graali leidmiseks. Kuid võib-olla Pantaleone lihtsalt talletas sündmusi, kuid õpetlased ja ajaloolased ei ole veel suutnud kõiki tema kummalisi sümboleid tuvastada.

Pacino di Buonaguida „Elu puu” (u 1310) kujutab Kristuse ris löömist kui elu ja surma allegooria keskset sümbolit.

Elu puu sümbolit kasutatakse paljudes müs listes religioonides kõikehaarava ühtekuuluvuse tähistamiseks.

ELU PUU 115

ggggggg ggggggg ggggggg KALENDRIKIVI

MEHHIKO, u 1427–1479

Kalendrisüsteem, mis kirjeldab päikese ajastuid ja nendega kaasnevaid jumalaid.

Asteekide kivi põhines päikesetsüklitel, päikeseajastutel ja valitseval päikesejumalal ning seda kasuta tseremoniaalsetel ohverdusrituaalidel.

steegi kalendrikivi ehk Piedra del Sol on üks tuntumaid asteegi skulptuure. See mae Méxicosse pärast hispaanlaste vallutust ja avasta uues 1790. aastal, linna katedraali restaureerimise ajal. Suure kivi – läbimõõt 358 cm ja paksus 98 cm – keskel särab asteegi päikesejumala Tona uhi nägu, mis on ümbritsetud kirjamärkidega. Selle ümber on neli varasemat päikesejumalat koos asteekide kalendri kahekümnepäevase tsükli sümbolitega. Tona uh hoiab mõlemas

116 JUMALATE MAAILM

küünistega käes inimese südant ja tema keeleks on kivist ohverdamisnuga. Kõigist teistest tseremooniatest sagedasemad ohverdusrituaalid kindlustasid päikese igapäevase teekonna üle taeva. Kivil kujutatud kalendrisüsteemi kasutasid enne Kolumbuse saabumist lisaks asteekidele ka teised Mehhiko keskosa rahvad. Kalender koosnes 365-päevasest tsüklist, mida nimeta xiuhpohualli (päikeseaasta) ja 260-päevasest rituaalsest tsüklist, mida nimeta tonalpohualli (pühade aasta). Üks päikeseaasta koosnes 360-st nimetusega ja viiest nimetust päevast. Neid „lisapäevi” pee ebaõnne päevadeks ja siis oli inimestel parem kodus püsida. Aasta oli jagatud kaheksateistkümneks 20-päevaseks perioodiks, seda süsteemi on mõnikord võrreldud Juliuse kuuga. Hispaanlaste kaudu on asteekide kalendri 20-päevane tsükkel saanud tuntuks veintena nimega. Xiuhpohualli kalendrit ehk aastat pee põllumajanduskalendriks, sest see põhines päikesel. Tonalpohualli oli püha rituaalide kalender. Asjatundjate arvates algas aasta kauges minevikus hetkel, kui Plejaadide täheparv (Sõel) esimest korda vahetult enne koitu idataevasse ilmus. Kuid Maa telje asendi muutumise tõ u ei saanud seda märki enam kasutada ning valik langes

ggggggg ggggggg ggggggg püsivamale punk le, näiteks pööripäevale või võrdpäevsusele. Keskset jumal Tona uhi ümbritsevad neli ristkülikut tähendavad nelja varasemat päikeseajastut ja nende jumalaid. Iga ajastu lõppes maailma ja inimkonna hävinguga ning uuel ajastul loodi kõik uues . Ülemine parempoolne ristkülik tähistab jaaguari, päeva, mil lõppes esimene ajastu. See kes s 676 aastat, kuid siis hävitasid kole sed kogu inimkonna. Ülemine vasakpoolne nelinurk tähistab 4 tuult. 364 aasta pärast purustasid orkaanid maailma ja inimesed muude ahvideks. Alumine vasakpoolne nelinurk on 4 vihma. 312 aasta pärast hävitas selle ajastu tulevihm, mis muu s kõik inimesed kalkuniteks. Alumine parempoolne nelinurk tähistab 4 ve . See ajastu kes s 676 aastat ja lõppes, kui maailma tabas uputus ja inimesed muutusid kaladeks. Arvatakse,

et praegune päikeseajastu lõpeb maailma hävitava maavärinaga. Kuigi ketas on tuntud kalendrikivina, usuvad arheoloogid, et kivi kasuta pigem rituaalse ohvrialtarina kui astroloogilisel või astronoomilisel eesmärgil. Üks teooria esitab idee, et kivi keskel olev kuju tähistab hoopis Tlaltecuhtlit, loomisemüü de maajumalat. Veel arvatakse, et kivil võib olla geograaﬁline tähendus ja neli punk võivad tähistada maa nelja nurka ehk nelja ilmakaart ning sisemised ringid võivad väljendada kosmost ja aega. Teine teooria pakub välja, et kivil võib olla polii line tähendus, näidates linnriik Tenoch tláni maailma keskmena ja kõigist teistest tsivilisatsioonidest palju võimsamana. Nüüdisaegne mehhiko ja mehhikoameerika kultuur on kalendrikivi omaks võtnud ja seda kasutatakse rahvakuns s. See on ka kultuurilise iden teedi sümbol.

See vulkaniidist kuju on päikesejumal Tona uh. Inimeste ohverdamine Tona uhile kindlustas tema püsiva taevas viibimise.

OLULISED ASTEEGI JUMALAD TEZCATLIPOCA Kõige tuntum päikesejumal on Tezcatlipoca, kes valitses põhjasuunda ja jälitas halli mantlit kandes öösel Maad. Mõnikord ilmus ta jaaguarina nagu alloleval pildil. Tema positiivne külg oli saagi valmimine, kuid negatiivse aspektina lõi ta põua.

HUITZILOPOCHTLI Lõunakaarejumal oli tähtis sõjajumal. Asteegid olid raevukad sõdalased ja Huitzilopochtli seos tule ja sõjaga tähendas, et teda kummardati rohkem kui ühtki teist jumalat. Tema kohutav vägi oli nii võimas, et ohutum oli temaga lepitust otsida kui teda eirata.

TLALOC Idakaare jumal kastis maad neljast suurest veenõust ja iga nõu tähendas aastaaegade erinevaid aspekte nagu kasvu, närbumist, külma ja hävitust. Kuna Tlaloc valitses mägesid ja igas vormis vett, oli ta jumal, kellele toodi kõige rohkem ohvriande.

QUETZALCÓATL Läänesuuna jumal oli isikustatud madu-linnuna. Tema leiutas metallitöö ja haris inimesi kõigi käsitööoskuste jumalana. Teised jumalad ajasid Quetzalcóatli tema valdustest välja ja ta suundus itta, tõusva päikese maale, kuid lubas ühel päeval tagasi tulla.

KALENDRIKIVI 117