probleemideta kasutamise jätkamiseks registrites muudatusi teha. Sellised asjaolud on varade omandamisele eelneva analüüsi keskseks küsimuseks. Samuti tuleb uurida, kuidas omandatavaid varasid kasutada koos juba olemasolevate varadega ning milliseid võimalikke puudusi neil esineb, kas nende osas tuleb kaubelda alla hinda, nõuda nende kõrvaldamist või nendega leppida ning need ise hiljem kõrvaldada.
4.2 Ühinemine Mõistet ühinemine (ingl merger) kasutatakse erialakirjanduses kahes tähenduses. Esiteks tähistatakse sellega ettevõtjate poolt ühisettevõtte loomist aktsiate/osade, varade või ettevõtete ostu-müügi teel. Teiseks mõeldakse ühinemise all kahe või enama ettevõtja korporatiivset ühinemist, mille tulemusel antakse ühele ettevõtjale üle teiste ühingute varad tervikuna. Selles peatükis käsitleme ühinemist just viimases tähenduses. Ühinemine on niisiis ühe või mitme äriühingu kõigi õiguste ja kohustuste ehk vara üleandmine teisele olemasolevale või asutatavale äriühingule, mille käigus äriühingud, mille vara üle antakse, lõppevad ilma likvideerimismenetluseta ning mille osanikele/aktsionäridele asendatakse osalus lõppevas äriühingus osalusega allesjäävas või asutatavas ühingus. Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ning need kaotavad kehtivuse. Ühinemisi on kahte liiki: • ühe või mitme äriühingu ühinemine olemasolevasse ning ühinemise käigus allesjäävasse ühingusse – ühinemine omandamise teel; 61
Ühinemised ja omandamised
• vähemalt kahe äriühingu ühinemine uue äriühingu asutamisega ning ühendatavate ühingute lõppemisega – ühinemine asutamise teel. Esimest liiki ühinemist tuleb kõige sagedamini ette ema- ja tütarettevõtja vahel, kusjuures omandavaks ühinguks võib olla nii ema- kui ka tütarettevõtja, olenevalt sellest, kuhu on koondunud kandev osa äritegevusest. Seda liiki ühinemise eesmärgiks on enamasti kaotada kontsernis lüli, mis majanduslikult pole end õigustanud ning saavutada seeläbi oluline kokkuhoid äriühingu igapäevaste tegevuskulude arvelt. Uue ühingu asutamise kaudu ühinemise majanduslik ajend on enamasti ettevõtjate soov ühendada kaks teineteise tegevust täiendavat või tegevusvaldkonnalt kattuvat ettevõtet, et vähendada nii kulusid, suurendada tootmisvõimsusi ning, mõistagi, olla turul konkurentsivõimelisem. Ka seda liiki ühinemist kasutatakse sagemini kontserni sees.
I AS ÜHENDAV
AS ÜHENDATAV
AS ÜHINEV 1
AS ÜHINEV 2
II
UUS AS
JOONIS 5. Ühinemine
62
Seaduse järgi toimuvad vara üleminekud universaalõigusjärgluse teel. See tähendab, et ühinevate ettevõtete koosseisu kuuluvaid varasid ei kanta üle vastava vara üleandmisele kohalduvate asjaõiguslike sätete alusel (nt ühineva ühingu kinnisvara osas ei ole vaja sõlmida notariaalselt tõestatud võla- ja asjaõiguslepingut), vaid kogu vara loetakse üleantuks ühinemise registreerimisega äriregistris. Selle poolest erineb ühinemine nii varade müügist kui ka ettevõtte üleminekust. Näiteks viimasel juhul tuleb kõik ettevõtte koosseisu kuuluvad varad üle anda eraldi vastava vara üleandmise kohta seaduses sätestatule. Ühinemise (aga ka ümberkujundamise ja jagunemise) regulatsiooni eesmärk on tagada ettevõtjale seaduslik võimalus seesmiselt kohanedes reageerida paindlikult muutuvatele turusuhetele, uutele konkurentidele, turgudele ning majanduslikele ning poliitilistele muudatustele. Järgnevalt käsitleme asjaolusid, mis võivad olla ühinemise ajendiks ning eesmärke, mida ühinemisega on võimalik saavutada.
4.2.1 Ühinemise ajendid 1. Majanduslikud põhjused. Nagu mainitud, tingib ühinemise kontserni sees eelkõige ettevõtja ratsionaalsem ja ressursisäästlikum tegutsemine. Üsna sageli võib praktikas näha olukorda, kus emaettevõtjal on mitu tütarettevõtjat, mille tegevusalad kas kattuvad või külgnevad: nii näiteks tegeleb üks tütarettevõtja tootmisega, teine toodete turundusega, kolmas müügiga ning neljas osutab müüdava tootega seotud teenuseid. Kontsernisisesele ühinemine võib osutuda heaks lahenduseks, tuues grupile selge majandusliku kasu. Kui emaettevõtja ei ole tütarettevõtja ainuomanik, tuleks kaaluda enne ühinemist sajaprotsendilise osaluse omandamist – selli63
Ühinemised ja omandamised
sel juhul on ühinemise protsess lihtsustatud. Iseseisvate ettevõtjate ühinemise majanduslik põhjus on süneriast tekkiva mõju loomise ja realiseerimise taotlus. 2. Maksustamisega seotud põhjused. Kuna ühinemisel liigutatakse suuri varalisi väärtusi, on selle õiguslik regulatsioon seotud neutraalse maksuõigusliku lähenemisega, et struktuurimuudatused oleksid ka tegelikkuses teostatavad. Nii ei maksustata ka Eestis tulumaksuga tulu, mis tekib osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute ühinemise (ka jagunemise või ümberkujundamise) käigus. Samuti ei maksustata nimetatud tehingut käibemaksuga, sest ühinemise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses käivet ei teki. 3. Juriidilised põhjused. Ühinemise kasuks võivad panna otsustama ka teatud juriidilised asjaolud. Näiteks enamasti on litsentside ja tegevuslubade üleandmine teisele ärihingule võimalik ainult universaalõigusjärgluse (ühinemine ja jagunemine) teel. Olenevalt tegevusvaldkonnast võib aga litsentsi saamine olla piisavalt keeruline ja kulukas, et õigustada näiteks varade või ettevõtte müügi asemel hoopis ühinemist. Samuti saab äriühingu ärinime võõrandada vaid ettevõttega ühinemise, jagunemise või ettevõtte ülemineku lepingu alusel, samuti likvideerimis- või pankrotimenetluse raames. Ühinemist kasutatakse ka vaheetapina enne väikeaktsionäride väljaostu. Selline olukord tekib juhul, kui emaettevõtja aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiatega häälest, mis garanteerib küll ühinemisotsuse vastuvõtmise, kuid 95-protsendilisest häälteenamusest, mis on vajalik väljaostuks, jääb puudu ning selle saakski saavutada ühinemise teel. 4. Finantseerimisega seotud põhjused. Kuna ühinemisel toimub ühinevate ühingute osade/aktsiate vahetus, ei ole siin vaja kaa64
sata kapitali. Kapitali kaasamine võib toimuda, kui ühineva ühingu aktsionäridele tehakse juurdemakseid (juurdemaksed teeb ühing, mitte aktsionärid), ühendatava ühingu osanikele/aktsionäridele emiteeritakse ühendava ühingu poolt uued osad/aktsiad ning tasuks selle eest annab ühendatav ühing üle kogu oma vara. Ühinemislepingus ettenähtud juurdemaksete summa ei või seejuures ületada 1/10 asendatud osade või aktsiate nimi- või arvestuslike väärtuste summast.
4.2.2 Ühinemise eesmärgid 1. Ühisettevõtja loomine. Ühinemise abil on kahel eraldiseisval ettevõtjal võimalik mõnel eespool nimetatud põhjusel (eelkõige majanduslikel) luua ühisettevõte ilma täiendavat kapitali kaasamata. Sarnane tulemus on võimalik saavutada ka aktsiakapitali suurendamisel, kus aktsiaid emiteerivale äriühingule antakse mitterahalise sissemakse vormis üle aktsiaid omandavale isikule kuuluvad varad või ettevõte. Sedagi tehingut ei maksustata tulumaksuga, kuid kuna mitterahalise sissemakse eseme üleandmisel tekib käive, tuleb tehing maksustada vastavalt käibemaksu reeglitele, nagu tavaline kaubamüük. Ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS-i tähenduses käivet siiski ei teki. Praktikas kasutatakse ühinemist ühisettevõtja loomise eesmärgil harva, sest seaduses sätestatud formaalne ühinemisprotsess ei ole tavapärastele omandamistehingute protseduuridele (vastastikused auditid, lepingueelsed läbirääkimised, kokkulepete lõpetamine ja muutmine) piisavalt paindlik. Kokkulepete muutmine ja lõpetamine on raskendatud eelkõige põhjusel, et ühinemisleping kui ühinemise alusdokument peab olema notariaalselt tõestatud ning seega peavad selle muutmist või lõpetamist käsitlevad kokkulepped olema samuti notariaalses vormis. Lisaks peab ühinemislepingu jõustumiseks selle heaks kiitma ühineva ühingu üldkoosolek, mis tähendab, et mingi 65
Ühinemised ja omandamised
lepingutingimuse muutmine või lõpetamine vajab samuti heakskiitmist üldkoosoleku poolt. Sellised formaalsused võivad viia aga selleni, et ühinemise aluseks olev ühendatava ühingu lõppbilanss, mis ühinemise registreerimise hetkeks ei või olla vanem kui kaheksa kuud, on ühinemise seisukohast vananenud ning selle alusel ei olegi enam võimalik ühinemist lõpule viia. Uue lõppbilansi koostamine tähendab aga kogu protsessi alustamist otsast peale. 2. Kontsernisisene ühinemine. Kontsernisisese ühinemise eesmärk võib olla eespool kirjeldatud ratsionaalne ja kokkuhoidlik käitumine. Sellist ühinemist tuleb tihti ette pärast osade/aktsiate omandamistehingut. Ühinemine võidakse läbi viia ka võõrandamistehingut ettevalmistamistava etapina selleks, et saada ettevõtte võõrandamisest maksimumhind ehk muuta see omandajale atraktiivsemaks. Omandaja jaoks võib olla mugavam osta üks ettevõtja, kui emaettevõtja ja selle ainuomanduses olev tütarettevõtja.
4.2.3 Ühinemise toimingud Järgnevalt anname lühikese ülevaate toimingutest, mida tuleb ühinemisel teha ning mis võivad olenevalt ühinevate ühingute liikidest pisut varieeruda. Ülevaade on koostatud aktsiaseltside ühinemise näitel – neile sätestab seadus kõige karmimad nõuded. 1. Ettevalmistused ühinemislepingu sõlmimiseks. Ettevalmistavas etapis koostavad ühinevate ühingute juhatused ühinemislepingu projekti, ühinemisaruande ning arutavad vajadusel spetsialistidega ühinevate ettevõtete hindamisega seotud küsimusi, samuti taotletakse nõukogult ja/või aktsionäridelt/osanikelt heakskiit ühinemise põhitingimustele. 2. Ühinemislepingu sõlmimine. Sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ühinemisleping (ühinemislepingu kohta vt ptk 7.2.6). 66
3. Loa taotlemine koondumiseks. Ühinemine on üldiselt käsitletav koondumisena konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes (v.a kui see teostatakse kontsernisisese ümberkorraldusena). Seetõttu on KonkS-is sätestatud juhtudel vaja pärast ühinemislepingu sõlmimist taotleda konkurentsiametilt luba ühinemiseks (koondumiste kohta vt ptk 10). 4. Ühinemisaruande koostamine (vt allpool). 5. Ühinemislepingu audiitorkontroll. Audiitor kontrollib ühinemislepingut ja koostab selle kohta aruande (audiitorkontrolli kohta vt ptk 7.2.6). 6. Äriregistri pidaja teavitamine ja teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Vähemalt kuu aega enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu. Kui mõlemal ühingul on sama asukohajärgne äriregistri pidaja (nt mõlemad ühingud asuvad Tallinnas), piisab ühe ühinemislepingu koopia esitamisest. Samal ajal avaldab juhatus Ametlikes Teadaannetes teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ning juhatuse poolt määratud kohas. Ühinevad ühingud võivad esitada ka ühise teate. 7. Üldkoosoleku ettevalmistamine. Vähemalt kuu aega enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ühinemislepingu, ühinevate ühingute viimase kolme aasta majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded, ühinemisaruande ning audiitori aruande. Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse majandusaasta aruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga ning esitatakse see aktsionäridele tutvumiseks. 67
Ühinemised ja omandamised
8. Üldkoosolek ja ühinemisotsus. Aktsionäride üldkoosolekul selgitab juhatus aktsionäridele ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, samuti aktsiate asendamisega seonduvat ning nõukogu esitab oma arvamuse ühinemise kohta. Ühinemisotsus peab kajastuma üldkoosoleku kirjalikus protokollis (ühinemisotsuse kohta vt allpool). 9. Töötajate teavitamine. Kuna ühinemisel antakse ühendavale ühingule üle ühendatava ühingu ettevõte või mitu eri ettevõtet, tuleb järgida töölepinguseaduse (TLS) § 113 sätteid. Nende sätete kohaselt esitavad ettevõtte üleandja ja omandaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikule või nende puudumisel töötajatele aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) ettevõtte ülemineku kavandatav kuupäev; 2) ettevõtte ülemineku põhjused; 3) ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; 4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed. 10. Toimingud EVK-s. Enne ühinemisavalduste esitamist äriregistrile tuleb EVK-le esitada kas konverteerimistaotlus (ühinemisel, kus toimub aktsiate asendamine) või aktsiate registrist kustutamise taotlus (emaettevõtja ja selle ainuomanduses oleva tütarettevõtja ühinemisel). Vastavad kanded teeb EVK pidaja esitatud taotluse alusel pärast ühinemise kandmist äriregistrisse. Äriregistriga ühises infosüsteemis on näha, kui taotlus EVK-le on esitatud ning esmakanne EVK poolt tehtud. Vaatamata selle tuleks EVK poolt e-posti teel edastatud kinnitus ka äriregistri avaldusele lisada, sest registripraktika on erinev ning paljud kohtunikuabid nõuavad teate esitamist. 11. Ühinemisavalduse esitamine äriregistrile. Ühineva ühingu juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemisotsuse vastuvõtmisest avalduse ühinemise äriregistrisse kandmiseks (ühendav ühing võib esitada avalduse ka ühendatava eest). Pane tähele, et ühinemisavaldust ei saa esitada läbi ettevõtjaportaali ja 68
digitaalselt allkirjastatuna, kuna ühinemisavaldusel peab juhatuse liikme allkirja kinnitama notar. Avalduses peab juhatuse liige kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.
• • • • •
• • • • •
Avaldusele lisatakse: ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri; ühinemisotsus, osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui ühinemisotsus tehti koosolekul; ühinemise luba, kui see on nõutav; ühinemisaruanne või nõusolekud selle koostamata jätmiseks (mis võivad olla väljendatud ühinemisotsuses või -protokollis); audiitori aruanne, kui see on nõutav või nõusolekud selle koostamata jätmiseks (mis võivad olla väljendatud ühinemisotsuses või -protokollis); ühendatava ühingu lõppbilanss ühendatava ühingu avalduse puhul; konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui see vastavalt KonkS-ile tuleb taotleda; EVK pidaja kinnitus selle kohta, et ühineva ühingu juhatus on teda teavitanud ühinemisest; riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused; pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepe pandikannete järjestamise osas, kui ühinevate ühingute vara on koormatud kommertspantidega.
Pea ka meeles, et registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise kohta käivad vastavad sätted. Lõppbilanss peab olema koostatud ühinemise bilansipäevale eelneva päeva seisuga. Lõppbilansiga seoses tuleb arvestada, et ühinemisprotsess ei tohi venida liiga pikaks. 69
Ühinemised ja omandamised
12. Ühinemise kandmine äriregistrisse. Ühinemise kanne tehakse esmalt ühendatava ühingu asukohajärgses äriregistris ning seejärel ühendava ühingu omas. Viimasest kandest loetakse ühinemine ka lõpuleviiduks. 13. Võlausaldajate teavitamine. Viivitamatult pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse peab ühendav ühing avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldaja(te)le, millega teatatakse võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest. Ühendav ühing peab teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist. 14. Varade ümberregistreerimine. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel. Kuigi varade omandiõigus läheb ühendatavalt ühendavale ühingule üle automaatselt ühinemise registreerimisest, tuleb ühendaval ühingul siiski taotleda omanikku puudutavate andmete muutmist erinevates vararegistrites. Arvestades eri ühinemistoimingute ettevalmistamiseks ja ühinemisdokumentide koostamiseks kuluvat minimaalset aega, on aktsiaseltside ühinemine võimalik läbi viia umbes kahe ja poole kuuga.
4.2.4 Ühinemisdokumendid Peatume põgusalt ühinemise käigus koostatavatel dokumentidel nagu ühinemisaruanne ja ühinemisotsus. Ühinemisleping ning selle kontrolli tulemusi kajastav audiitori aruanne leiavad käsitlemist peatükis 7.2.6. 70
1. Ühinemisaruanne. Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud on kohustatud koostama ühinemisaruande, v.a kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui ühinemisaruande koostamata jätmisega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid. Ühinemisaruanne tuleb koostada igal juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 30 miljonit eurot, kui vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi kuus miljonit eurot või kui vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. Ühinevad ühingud võivad koostada ühise aruande, kuid võivad seda teha ka eraldi. Aruandes selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui neid tehakse. Eraldi tuleb viidata hindamisega seotud raskustele. 2. Ühinemisotsus. Nagu märgitud, peavad kõigi ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid ühinemise ja ühinemislepingu üldkoosolekul ühinemisotsuses heaks kiitma. Ühinemisotsus eeldab vähemalt 2/3 osade või aktsiatega üldkoosolekul esindatud häälte heakskiitu. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirjas võib sätestada ka suurema häälteenamuse nõude (kuni konsensuseni) võrreldes seaduses sätestatuga, kuid väiksemat kvoorumit põhikirjas määrata ei saa. Erandina ei ole tarvis ühinemisotsust teha ühendaval äriühingul, kui ühendatakse osaühing või aktsiaselts, mille osa- või aktsiakapitalist vähemalt 9/10 kuulub ühendavale ühingule. Samas on olemas võimalus, et ühendava ühingu (9/10 osalusega emaette71
Ühinemised ja omandamised
võtte) juhatus sõlmib ühinemislepingu, mis sisaldab tema esindatava ühingu ja osanike jaoks olulist riski. Seda seepärast, et ühinemisotsuse jõustumisel lähevad ka kõik ühendatava ühingu kohustused üle ühendavale ühingule, mis võib oluliselt kahjustada ühendava ühingu varalist seisu. Seepärast tuleks ühendava ühingu osanike kaitsest lähtudes alati nõuda osanike heakskiitvat otsust. Sellist otsustamist võivad nõuda vähemusosanikud või -aktsionärid, kui nad esindavad vähemalt 1/20 osa- või aktsiakapitalist. Ühinemisotsusele on kehtestatud mitmeid täiendavaid nõudmisi, mille eesmärk on tagada, et kõik aktsionärid ja osanikud eelseisvast ühinemise otsustamisest võimalikult aegsasti teada saaksid ning vastavast teabest ilma ei jääks. Info saamine on siin tagatud juhatuse kohustusega esitada vähemalt kaks nädalat osaühingu puhul ning üks kuu aktsiaseltsi puhul enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut (enamasti ühingu asukohas) osanikele või aktsionäridele tutvumiseks teatud dokumendid. Esitatavad dokumendid on: • ühinemisleping; • (aktsiaseltsi puhul) ühinevate ühingute viimase kolme majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded; • ühinemisaruanne; • audiitori aruanne; • kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aktsiaseltsi puhul aastaaruande nõuetele vastavalt (vahe)bilanss (kontrollib audiitor) viimase veerandaasta seisuga ning esitatakse see aktsionäridele tutvumiseks. Sama teatega, millega kutsutakse ühisdokumentidega tutvuma, võib kokku kutsuda ka osanike koosoleku või aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Koosolekute kokkukutsumisel ja osanike või aktsionäride informeerimisel tuleb rangelt järgida seaduses või põ72
hikirjas sätestatud nõudeid. Kui otsuse tegemisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, võib kohus otsuse ühe kuu jooksul kehtetuks tunnistada. Aktsiaseltsi ühinemisel selgitab juhatus üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist. Lisaks esitab aktsiaseltsi nõukogu üldkoosolekul ühinemise kohta oma arvamuse. Praktikas kajastatakse nõukogu arvamus üldkoosolekule eelnenud nõukogu koosoleku protokollilises otsuses, mis esitatakse üldkoosolekule. Aktsionäri nõudel antakse üldkoosolekul teavet ka ühinevaid ühinguid puudutavate muude asjaolude kohta. Enamasti peab ühendav ühing ühinemiseks suurendama oma osa- või aktsiakapitali, et tagada ühendatava ühingu osanikele võimalus saada nendele kuulunud ühendatava ühingu osade või aktsiate eest ühendava ühingu osasid või aktsiaid. Kapitali suurendamise korral tuleb mitterahalise sissemakse hindamiseks kehtestatud korras hinnata ühendatava ühingu üleantavat vara, et teada saada, kas sellest kapitali suurendamiseks piisab. Üldjuhul koostab ühendava ühingu juhatuse liige või viimase määratud ekspert mitterahalise sissemakse hindamise akti, milles sisalduva hinnangu kohta annab oma arvamuse audiitor. Kui ühendamise käigus suurendatakse ühendava ühingu aktsiavõi osakapitali, tuleb see eraldi otsustada ühendava ühingu üldkoosolekul pärast ühinemise ja ühinemislepingu heakskiitmist. Ühendava ühingu kapitali suurendamisel ühinemismenetluses ei ole teistel ühendava ühingu aktsionäridel või osanikel ühinemise käigus emiteeritavate aktsiate või osade omandamise eesõigust. See tähendab, et ühendava ühingu aktsionäride või osanike ühinemise käigus väljastavate aktsiate märkimise eesõigus on välistatud, kuna emiteeritavad aktsiad on määratud ühendatava ühingu aktsionäridele või osanikele. 73
Ühinemised ja omandamised
Osanikel, aktsionäridel ning samuti teistel õigustatud huvi omavatel isikutel on õigus ühinemisotsus vaidlustada. Kohus võib ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui see on vastuolus seaduse või ühingu põhikirjaga. Vastav hagi tuleb esitada ühe kuu jooksul. Kui ühinesid eri liiki ühingud (nt osaühing ja aktsiaselts), võivad ühinemisega mittenõustunud osanikud või aktsionärid nõuda ühendavalt ühingult rahalist hüvitust, ehk et viimane omandaks neile kuuluvad osad või aktsiad. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal. Kui hüvitist ei ole makstud ühinemise kandmisel ühendava ühingu asukohajärgsesse äriregistrisse, kohustub ühendav ühing maksma hüvituselt intressi seaduses sätestatud suuruses. Samas ei pea ühinemisega mittenõustunud osanik või aktsionär nõudma alati hüvitust, vaid võib ka osa või aktsiad võõrandada kahe kuu jooksul sõltumata ettenähtud käsutuspiirangutest.
4.3 Jagunemine Jagunemine on äriühingu kogu vara üleandmine teistele olemasolevatele või asutatavatele äriühingutele, mille käigus äriühing, mille vara üle antakse, lõpeb ilma likvideerimismenetluseta ning mille osanikele või aktsionäridele asendatakse osalus lõppevas ühingus osalustega olemasolevates või asutatavates äriühingutes. Jagunemiseks nimetatakse ka äriühingu varast osa üleandmist ühele või mitmele olemasolevale või asutatavale äriühingule, mille käigus omandava ühingu osanikeks/aktsionärideks saavad vara üleandva ühingu osanikud/aktsionärid või ainuosanikuks/-aktsionäriks jagunev äriühing ise. Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ning need kaotavad kehtivuse. Seda välja arvatud juhul, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks. 74