REISIKIRI
Püha maa – harras, ilus ja kogu eluks meelde jääv (I osa) Kogenud reisisõber teab, et kaugeltki mitte iga reis ei saa pidada meeldejäävaks, selliseks, mida võid veel aastate pärast soojalt meenutada või veel enam – nimetada oma elu reisiks. Reis Pühale maale kuulub aga just viimaste hulka: ülipõnev ajalugu ja religioosne hardus kombinatsioonis looduse vägevuse ja kõrbemaastiku uskumatu iluga.
P
ean end selle Pühal maal veedetud nädala jooksul korduvalt kõrvast näpistama ja meelde tuletama, et ma ei viibi muinasjutus, vaid et see kõik leiab aset reaalsuses. Et see olen tõesti mina, kes Jeesuse jälgedes Jeruusalemmas mööda Kolgata teed käib ning Hauakirikus sadade hubisevate küünalde ja viirukite lõhnast ning pühalikust tundest haaratuna kurgus kipitav-magusa tundega võitleb. Mina, kes Petlemmas jõululapse oletatava sõime juures põlvitab ja pilkases öös, sügav oranži kummuli kuu ja tähistaeva all Surnumere tulisoolastel lainetel hulbib ning nabateadlaste kaljulinna Petra hommikupäikeses kümblevat roosaks värvunud templit nähes enam pisaraid tagasi hoida ei suuda… Nii palju emotsioone, nii palju ühekorraga täitunud unistusi, ei saa ju ometi võimalik olla?! Saab, kui see fantastiline teekond läbi Iisraeli ja Jordaania – läbi Püha maa ette võtta. Kuid milleks ometi nii emotsionaalseks minna, tekib küsimus, eks ole. Omadest kogemustest lähtuvalt võin öelda, et meeleliigutust ei ole võimalik ei ette planeerida ja seda pole vaja ka kramplikult tagasi hoida. Laske oma meeled ja süda valla ja vaadake, mis teiega juhtub. Uskumatu ilu, sügava religioossuse ja eheda ajaloo sees olemine tekitavad paratamatult tunde, et mind on palutud osalema justkui pühal riitusel ning et olen pühendatud saladustesse ja imedesse, mis ei saa osaks mitte igaühele. Ainuüksi teadmine,
Negevi kõrb on muljetavaldav nii oma ilu kui suuruse poolest.
32
Reisimaailm 8/2008
et olen neis paigus käinud, kõike oma silmaga näinud, puudutanud ja tunnetanud, paneb veel mitu kuud hiljem kurgus kipitama. Maa, mis sai nime Jumalalt Seda kitsukest maariba – Iisraeli, suurt osa Jordaaniast ja killukest Egiptusest – kutsutakse tänu piiblis ja koraanis kirjeldatud sündmustele ja isikutele Pühaks maaks ning koos Jeruusalemmaga on see maailma religioonide, kultuuri- ja ajaloo kujunemisel mänginud mitu korda suuremat rolli, kui geograafiline suurus seda eeldada lubaks. Nimi Iisrael on saadud samuti otse Jumalalt, kes andis selle Jakobile – mehele, kes pani aluse juutide kaheteistkümnele suguvõsaliinile. Israeliitideks hakati kutsuma ka kõiki tema järglasi. Kui 1948. aastal loodud vastsele riigile nime valiti, tulid kõne alla ka Siion ja Juuda, kuid rõhutamaks iisraellaste kui rahvuse identiteeti, otsustati siiski käesoleva kasuks. Religioosne ja rahvastikuline kirjusus on Püha maad saatnud kogu selle eksistentsi vältel: on ju tegu inimkultuuri hälliga, mis koos Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Rooma, Kreeka ja Bütsantsiga on vun-
damendiks kogu tänapäevasele kultuurimaailmale. Ideaalne asukoht Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse suunduvate kaubateede ristumiskohal lõi ühest küljest soodsad tingimused linnade tekkeks ja õitsenguks, kuid teisalt tõi see sajandite jooksul kaasa lakkamatuid sõdu ja inimeste kannatusi. Seda on raske sõnadesse panna, kuid ometi tajusin mingit seletamatut kannatuste ja valu kohalolu kõikjal, kuhu tee mind Pühal maal või Jeruusalemmas viis. Küllap oli selle tunnetamisel oma osa varem loetul ja õpitul ja miks mitte ka Mel Gibsoni filmil “Kristuse kannatused”, mille üli dramaatilised ja elavad kaadrid saatsid mind Kolgata teest Hauakirikuni välja. Karm, kuid helde maa Iisreal on kõrb, tavatsevad iisraellased uhkusenoodiga hääles öelda. Seda eriti siis, kui märkavad, kuidas turistid imestav-üllatunud pilke lopsakatele datlipalmisaludele, Jordani jõe orus laiuvatele viljakatele põllumaadele ja lõputuna näivate kasvuhoonete “meres” küpsevatele viljadele heidavad. Enne, kui nad seletama hakkavad, kuidas see kõik kõrbes võimalik on (kõik – see tähendab, kuidas on võimalik, et Iisrael, ise viljatu kõrberiik, on tegelikult üks Lähis-Ida suurimaid põllumajandustoodangu eksportijaid), lasevad nad teie imestuselimetlusel kasvada mäekõrguseks ja avavad alles seejärel kaardid: selle taga on meeletu töö koos kunstliku niisutamisega ja oskusega kokku koguda ja kasu teenima panna iga viimne kaste- ja vihmapiisk. Tõepoolest – just looduslik niiskus, mis
REISIKIRI
Hulpides Surnumeres, taamal Jordaania kallas.
tuleb vihmast ja kastest (kõrbekliima soodustab kosutava kaste teket ideaalselt) on siin kulla hinnas ja sellega käiakse ülima hoole ja armastusega ringi. Seda enam, et riigis, mille territooriumist valdava enamuse moodustab kõrb ja millel on vaid üks mageveejärv – Galilea järv, ja käputäis jõgesid. Kuigi jah – Golani kõrgendikelt alguse saav 320 kilomeetri pikkune püha Jordani jõgi (kus Johannes ristis Jeesuse ja tema jüngrid) on kastmisvee nimel vaat et tilgatumaks tõmmatud ning ilmselt
kunagi vägevast ja laiast jõest on järele jäänud üsna tagasihoidliku välimusega veenire. Voolates põhjast lõunasse, suundub see otse vastu omaenese surmale kui nii võib öelda – ilma ühegi elusolendi ja taimeta, 420 meetrit allpool merepinda asuv Surnumeri pole ühele jõele kes teab mis tore lõpp-punkt. Muide, kui juhtute Jordaanias Madabasse, astuge sisse Püha Jüri kirikusse, kus on säilinud Püha maa mosaiikkividest tehtud hiiglaslik maakaart. Seal on näha, kuidas isegi kalad jões Surnumere juurde jõudes hirmunult otsa ringi keeravad – vabasurma, või otsekohe “soolaheeringaks” muutuda ei taha nemadki. Muide, 1980. aastal juhtus ime – pärast ebatavaliselt vihmarohket talveperioodi muutus Surnumere vesi üleöö punaseks. See oli midagi täiesti
Hotellid: • • • •
• •
Hotellikett Mövenpick 5* (suurepärane tase riigist sõltumata) www.moevenpick-hotels.com American Colony 5* Jerusalemas www.americancolony.com Orchid 5* Eilatis www.orchidhotel.co.il Marriott ja Golden Tulip Kingsway Petras Prima Music Hotel Eilatis www.inisrael.com/primahotels Radisson SAS, Hyatt, Marriott, Sofitel, El Wekala Egiptuses, Tabas
Beduiini õhtusöök Taba rannal Radisson SAS hotellis
Reisimaailm 8/2008
33
REISIKIRI tavatut! Vett uurima asunud teadlased tegid kindlaks, et selle põhjustas imetillukeste, omaenda kehast punast ainet tootvate vetikate parv. See oli esimene (!) kord ajaloos, mil järvest leiti elusorganism. Kuid vaid mõni päev imet, ja läinud see oligi – vetikaparv haihtus teadmata suunas. Annan teile maa, kus on piima ja mett Tagasipöördumine Pühale Maale on juudi palveraamatu keskne teema ning kuigi see teema tõstatati esmakordselt üles juba keskajal, 12. sajandil, mil juute Euroopas avalikult põlu alla seati ja taga kiusama hakati, muutus see aktuaalseks taas 1492. aastal, mil toimus massiline juutide väljasaatmine Hispaaniast. Tõotatud Maale polnud aga lihtne jõuda juba ainuüksi seetõttu, et riiki kui niisugust, kuhu tagasi pöörduda, polnud olemas – alates 1516. aastast kuulus tänase Iisraeli territoorium mõjuvõimsa islamistliku Ottomani impeeriumi koosseisu.
Õitsev kõrb.
34
Reisimaailm 8/2008
Esmakordselt tuli ideega – luua uus Iisraeli riik, mis mõeldud ainult juutidele – 1901. aastal ülemaailmsel sionistide (juutide rahvusvaheline poliitiline liikumine, mis toetab ideed juutide ajaloolisest kodumaale Palestiinasse, juutide algsele kodumaale) kongressil välja juudi soost Austria ajakirjanik Theodor Herzl. Ta oli juba mõned aastad varem kirjutanud poliitilist tormi põhjustanud artikli “Juudiriik”, mis oli ajendatud taaspuhkenud massiliste tagakiusamiste lainest Euroopas. Sel üleskutsel oli mõju, sest aastatel 1904-14 asus Palestiinasse elama umbes 40 000 juuti. Ümberasujaiks olid valdavalt ortodokssed juudid ning nemad panid aluse ka riiki toitvatele põllumajandusühistutele kibbutz’idele. Lainetena kulgenud massilise ümberasumise viimane laine leidis aset Venemaal toimunud perestroika ajal ja Nõukogude Liidu lagunemise järgselt. Uskuma jäädes Jumala enda antud lubadust, asusid juuda hõimud pärast 430 aastat kestnud Egiptuse vangipõlve
Moosese juhtimisel rännakut oma igavesele ja ainsale kodumaale, kus voolab piima ja mett ning mille põlde kastavad vihmad. Esialgu ei paistnud lootuse kaotamise äärel olnud rahvale aga isegi mitte tilka joogivett, rääkimata piimast ja meest. Kuid olgu kohe öeldud, et lubatu ei jäänud tulemata. Arvatakse, et piiblis on seda öeldes mõeldud kahe, teineteisest diametraalselt erineva piirkonna peale: kuiv ida ja lõuna (Juuda ja Negevi kõrbed), mis on karjakasvatajatest beduiinide elualad ning kelle suured kaameli-, lamba- ja kitsekarjad olid ja on tänaseni piima ja juustu andjad. Läänerannik ja põhjaosa haljad künkad on aga riigi puuvilja- ja juurvilja ja veiniviinamarjade kasvualad. Iisraelis on seitse erinevat taimeliiki, mida peetakse tänini viljakuse ja õnnistuse sümboleiks: granaatõun, dattel, oliivid, viigimari, nisu ja oder. Need on sümbolid, milleta ei saada läbi juudi rahvuslikul toidulaual, (tarbe)kunstis ega arhitektuuris. Klaas tumepunast, värskelt pressitud granaat õunamahla on aga igale Iisraelit külastavale turistile aga lausa kohustuslik. Õitsvad kõrbed ja uppumisoht Erinevalt Eestist on Iisraelis vaid kaks aastaaega: kuiv suvi, mil temperatuur võib küündida kuni +50 kraadini, ja vihmarohke talv. Just novembrist veebruarini kestev vihmaperiood on sellele kuivusest ja kuumusest õhkavale maale tõeliseks õnnistuseks. Samas võib temperatuuride vahe riigi Põhjaja Lõunaosas olla mitukümmend kraadi – samal ajal kui Eilatis suplevad inimesed soojas Punases meres, naudib teine seltskond Golani kõrgendikul suusalund. Isegi Jeruusalemm saab iga paari aasta tagant tunda rõõmu valgest lumest. Päikest kasutatakse just Iisraelis enam kui üheski teises maailma riigis elektrienergia tootmiseks. Kuigi kevad ja sügis on aastaaegadena küll olemas, on mõlema omapäraks äärmiselt lühike kestvus: ühe ööga võib saada suvest külm (ja koguni lumine!) talv ning talvest taas soe suvi. Kuigi jah, vahepeal juhtub ime: kevade saabumisest annab märku kõrbelillede õitsemise aeg. Siis puhkevad seni elutud kõrbelagendikud ja mäeseljandikud paari päeva jooksul õieehtesse – punased moonid, sinised lupiinid, mustjas-punased iirised ning punased ja valged alpikannid pööritavad tuules oma kauneid õiekroone. Loodus pillab ja pidutseb, ning kannatlikult oma aega oodanud taimed näitavad, milleks nad suutelised on. See on vaa-
REISIKIRI Põnevad ostud Iisraelis, Jordaanias ja Egiptuses
Jeruusalemm.
tamisväärsus, mis toob kõrbesse moodsad “palverändurid ja beduiinid”, kes koos perede ja sõpruskondadega kõrbesse piknikule või nädalavahetust veetma tõttavad. Muuseas – veega on kõrbes seotud veel üks kummaline seik: nimelt võib kõrbes lausa ära uppuda. Kuidas? Väga lihtsalt! Eriti siis, kui satute sinna talvel ja oma telgi juhuslikult mõnda kuivanud jõesängi (kuigi ega sel vahet ei ole, tulvaveed ei voola reeglipäraselt) püsti panete. Kui kõrbes ringi sõidate, ei jää teile kindlasti märkamata selgelt välja joonistunud, otsekui kuivanud jõesängid – wadi’d. Need täituvad vihmaperioodil metsikute ja veerohkete jõgedega, sest kuigi meteoroloogid väidavad, et Iisraelis sajab täpselt sama palju aastas sademeid kui Inglismaal, sajab see maha vaid 50 päeva jooksul aastas ning see tähendab tõelist veemöllu. Põhjus, miks just kõrbes tekivad jõed, on lihtne – siinkandis tüüpilised kivimid ei ima absoluutselt vett ning nii tekivadki suured kõrbejõed. Kui vihmaperioodist pole veel möödas palju aega, märkate kindlasti keset kõrbe endistesse jõesängidesse jäänud veesilmu, mille ümber eeslid, kitsed, lambad ja vahel ka kaamelid usinasti luristavad. Kui janu kustutamine tundub äraütlemata loogiline olevat, siis seda, mida need pudulojused söövad, jääb küll mõistatuseks – kas kive ja teede ääres vedelevaid kilekotte? Rohelisi taimetutte tabab silm äraütlemata vähe, kuigi kõrberahvas beduiinid hoolitsevat oma lähimate abiliste ja ühtlasi ka toiduandjate eest siiski samavõrd, kui eesti perenaine piimaandja lehma või peremees hobuse eest.
Mis veel nn kõrbejõgedesse ja nende “viljakasse koostöösse” koos tugevate tuultega puutub, siis on selle tagajärjeks imelised kõrbe kaljumaastikud ja kraatrid, millest suurim ja kuulsaim asub Negevi kõrbes. See miljonite aastate pikkuse erosiooni (mitte meteoori maale langemise, nagu paljud kipuvad arvama) tagajärjel tekkinud kraater Makhtesh Ramon on enam kui 40 kilomeetrit pikk ja kuni 10 km lai ning see teeb viljatust kõrbest imelise looduse näitelava, kus taimed on kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks suutelised ootama aastakümneid ja isegi sadu (!) aastaid – nii vastupidavaks on need karmid olud neid õpetanud. Püha Jeerusalemm Mu esmakohtumine Jeruusalemmaga on muljetavaldavam, kui osanuksin oodata. Veelgi enam – vaatepilt, mis mu ees Õlimäelt avaneb, on rabavalt ilus. Siinsed, paigad, sümbolid ja nimed pole kõnekad mitte ainult kristlastele, vaid igale inimesele, kes tunneb veidigi maailma kultuuri- ja ajalugu. Jeruusalemm pakub üllatusi, põnevust ja avastamisrõõmu kuhjaga, ole vaid ise suuteline seda kõike vastu võtma. Just seepärast tunnen ehk minagi, et vähegi rohkem kodutööd oleks teinud seal olemise iseenda jaoks märksa kergemaks. Uskuge mind, et siin veedetud aega on mõistlikum kasutada mitte iga giidi poolt poetatud lausejupi kinnipüüdmisele või pidevale fotokaamera küljes rippumisele, vaid eelkõige vaatamisele, kogemisele ja nautimisele. Iga pühakoda, iga tänav, iga tavalisemgi hoone siin linnas võiks pajatada lõputult lugusid, lisage sellele lõhnade müriaad, kirevad ja lõputuna näivad turud ja kaubatänavad,
• Hõbeehted (kõikjal lai valik, kuid nii hinna kui valiku poolest on eriline leid Petras asuv ehteja suveniiripood Al Andalosia Bazar). • Tarbe- ja dekoratiivtekstiilid (vaibad, padjakatted, kangad, sallid, rõivad). • Värvilistest mosaiikkividest (nn Madaba mosaiik) tarbe- ja dekoratiivesemed. • Keraamika ja klaas (eriti kaunid on parfüümide ja õlide ilupudelid). • Oliivipuust suveniirid ja tarbeesemed (üks parimaid poode on Ammani lähistel asuv • Vasest ja messingist suveniirid ja tarbeesemed. • Surnumere kosmeetikatooted on saadaval nii Iisraelis (AHAVA) kui Jordaanias (DOLMEN). • Kohalikud vürtsid, kuivatatud puuviljad, maiused. Valuutakursid: 1 JD = Eestis ei vahetata 1 ILS = 3,24 EEK 1 USD = 12,47 EEK 1 EGP = 2,42 EEK
Datlimüüjad.
Hinnad on kõigis kolmes riigis väljas ja fikseeritud vaid poes olevatel kaupadel ja ka seal saab (enamasti) sarnaselt turuga kaubelda. Turul tuleb müüjaga hinnas ise kokku leppida ja kindlasti mitte maksta esimest välja öeldud hinda. Reisimaailm 8/2008
35
REISIKIRI jalgadel menorah’idel müük (valguspüha Hannukah küünlajalg on 9-haruline). Alati üles kerkiv küsimus: mida menorah sümboliseerib, saab siin müüjaga vesteldes lõpuks vastuse: see on põleva põõsa sümbol, mis piibli järgi süttis oma rahvast Egiptuse vangipõlvest tõotatud maale viiva Moosese ees kui jumaliku valguse ja tee näitaja. Pole ilmselt maailmas juudi peret, kellel menorah kodus aukohal poleks – kui teenäitajat oma tõelisse koju.
Koolipoisid nutumüüri juures.
põnevad ja järele vaatama ärgitavad inimesed – sellest kõigest hakkab pea ringi käima. Jeruusalemma ajalugu ulatub 5. sajandisse eKr, mis teeb sellest ühe vanima linna maailmas. Kuid mitte ainult väärikas vanus, vaid ka oluline koht kolme maailma mõjuvõimsa usundi – kristluse, islami ja judaismi – sünnipaigana ning nende pühakirjades talletatud sündmuste toimumispaigana ja n ö peategelastega, teeb Jeruusalemmast selle, mis ta on. Pühima pühamaist. Ja siis lõi Jumal maailma…. Judaistidele on Jeruusalemm riikliku ja rahvusliku järjepidevuse sümbol – siin asub nende esimese kuninga Taaveti rajatud Juuda riigi pealinn (996 eKr) ning just Moriah’i mäel (Templimäel) lõi Jumal kuue päevaga maailma, mille kohale Taaveti poeg Salomon ehitas esimese judaismi usutempli – maailma esimese monoteistliku (ainujumalasse uskuva) religiooni pühakoja. Ning selle maa tolmust lõi Jumal omaenese näo järgi esimese inimese – Aadama. Kristlaste jaoks on aga hindamatult tähenduslikud hilisemad traagilised sündmused, mis on seotud Jumala poja Jeesuse kannatuste, risti löömise ja hilisema ülestõusmisega. Muslimitele kes tunnistavad juutidega ühist esiisa Abrahami poeg Ismael aga 12 araabia hõimu esiisa. Kuldse kupliga, kaunist tumesinisest mosaiikkividest Kaljumošee kohal leidis aga aset koraanis kirjeldatud sündmus, milles prohvet Muhamedi valgel müstilisel ratsul sõitis taevasse, et kohtuda Allahiga. Kui te kasvõi hetkeks sellele kõigele mõtlete, siis taipate otsekohe, et KÕIK
36
Reisimaailm 8/2008
Petlemma tänaval.
siin on sisuliselt pühaduse looriga kaetud ning uskuge mind, see on lausa füüsiliselt tuntav. Ning võib-olla just seepärast jõuab alles Iisraelis minuni arusaam religioossete suveniiride äri mastaapsusest ja ligitõmbavusest. Olgu tegu imetillukesesse pudelisse pandud püha Jordani jõe veega (millega ristiti Jeesus ja tema jüngrid), oliivipuust nikerdatud jõulusõime või krutsifiksidega, pool- või vääriskividest Taaveti tähtedega või imekaunite ikoonidega – valik on lõputu ja ostjaid murdu. Mina muidugi nende seas. Eriti hästi näib edenevat 33 kaupa (see oli Jeesuse vanus, kui ta risti löödi) punti seotud imepeenikeste küünalde ja teadaolevalt vanimal juutluse sümbolil – kauni kujuga 7-harulistel küünla-
Juudid ei nuta pattude pärast Juudi kvartalis Kotelis asuva Nutumüüri juurde viivad kindlasti kõigi Püha linna külalise jalad justkui iseenesest, sest selles kohas on mingi seletamatult ligitõmbav aura. Ning kuigi me kõik topime selle müüripragude vahele oma soovikirjakesi, ja eks nii mõnelgi tuleb sellest religioossest härdusest enese ümber vägisi nutt peale, on selle paarikümnemeetrise Templimäe läänemüüri ääres olemisel ortodokssetele juutidele sootuks teine tähendus kui oma pattude pärast piinlemine. Nemad nutavad siin taga oma rahvale pühima paiga – Templimäe ja Jumala enda juhatuse järgi valminud esimese ja teise templi kaotamist. Templimäel asuvad nimelt muslimite pühakojad Kaljumošee (ehitati 632 pKr) ja El-Aqsa mošee ning nende ehitamine tähendas juutidele sinna automaatselt juurdepääsu keeldu. Kui roomlased 67. eKr Templimäe hävitasid, jäi puutumatuks vaid läänemüür, mille kohta öeldi, et see müür ei hävi ilmaski. Kristlaste jaoks nii olulise paigaga nagu Jeesuse Hauakirik pole juutidel mingit religioosset seost. Otsige naist, ütlevad prantslased ning selleski, et see kirik kerkis ning Pühast maast sai kristlastest palveränduritele nii ligitõmbav paik, tuleb tänada Bütsantsi keisri Konstantinuse ema Helenat. 4. sajandil pKr tuli ta isiklikult siia, et tutvuda piiblilegendidega ja nendega seotud pühapaikadega. Olles ilmselt sama vaimustatud nagu tänasedki turistid, lasi ta alustada Hauakiriku ehitamist. Palju sajandeid hiljem, 16. sajandil ehitati sultan Suleimani poolt linnale ümber seda tänini ümbritsev linnamüür. Kemplemist Jeruusalemma staatuse ja kuuluvuse üle on olnud rohkem kui küll ning ega asjata pole linn rahu säilitamise huvides nelja religioosse grupi (juudid, muslimid, kristlased ja armeenlased) vahel ära jagatud. Linn kuulus ligi kakskümmend aastat nii Iisraelile kui Jordaaniale, kuid on siiski alates 1967. aastast ainult Iisraelile kuuluv ja ühtlasi selle riigi pealinn.
REISIKIRI Kuid tõsi on see, et rahu pole pühal maal ega Jeruusalemmas õieti kunagi olnud ega ole paraku siiani. Selle üheks ja teravalt silma riivavaks tõestuseks on Iisraeli ja Palestiina omavalitsusalade piiril kulgevad kilomeetrite pikkused ja kaheksa meetri kõrgused raudbetoonmüürid ja okastraadirullid, hoidmaks jõuga lahus naabritest verivaenlasi – iisraellasi ja palestiinlasi. Taoline turvakilp piirab ka Palestiinale kuuluvat Jeesuse sünnilinna Petlemma ja kodulinna Naatsaretti, kuhu iisraellastel mingit asja ei ole – sel lihtsal põhjusel, et neid sinna nende endi turvalisuse pärast üleüldse ei lubatagi. Isegi meie iisraellasest giid pidi enne Petlemma turvaväravaid bussist väljuma, et pahandust ei tekiks. Nii et hüvasti Petlemma väljad ja karjased! Kui tabate end imetleva pilguga Tel Avivis või Jerusalemmas ringi vaatamas, moodsat arhitektuuri, kiirteid ja lopsakat haljastust imetlemast, ärge unustage hetkekski, et veel kuuskümmend aastat tagasi alustasid sajad ja sajad tuhanded inimesed Iisraeli ülesehitamist telklinnakutes elades ja jaopärast tsisternist joogivett saades. Olukorra lahendas toonane peaminister David Ben-Curion paljusid juute sügavalt nördima paneval moel – nõudes Saksamaalt raha juutidele põhjustatud kannatuste eest. Ei peetud eetiliseks nn vereraha eest uue riigi üles ehitamist. Kuid ometi osutus see õigeks sammuks ning sai arvestatavaks summaks, et majandus käima lükata. Asfaltjärv, Soolameri, Surnumeri… Uskumatult sügav Surnumeri on “jäänuk” iidsetel aegadel siin mühisenud Vahemere voogudest. Sajandite jooksul meri taandus ning vaid ühe magedaveelise toitjaga – Jordani jõega jäänud hiigelveekogu muutus tänu tohutule aurumisele (1,5 meetrit aastas) aina soolasemaks ja soolasemaks, kuni lõpuks elu sellest täielikult kadus. Piki läbi Püha maad kulgeb 6500 kilo-
Mudaravi Iisraeli moodi.
Kan Zaman Village restoran.
meetri pikkune Süüria-Aafrika maalõhe, mille rohelises rüpes voolav Jordani jõgi ja Surnumeri jagamisega peavad kaks naabrit, Iisrael ja Jordaania, maksku, mis maksab hakkama saama. Ligi 80 kilomeetri pikkune ja 18 kilomeetrine ülisoolase veega Surnumeri on nähtus, mille sarnast maailmas ei leia ja seda mitmel põhjusel: asudes 400 meetrit allpool merepinda, on see sügavaim looduslik paik maakeral, kus on püsiv inimasustus. Järve vesi, mis pole mitte ainult 9 korda soolasem kui tavaline merevesi, on ka tohutult mineraaliderikas, ülipehme, maitselt ülimalt kibe ja tundub katsudes õline. Näib nagu keeks järve põhjas täie auruga hiiglaslik keemiavabrik ning tegelikult see nõnda see ongi. Juudi rahvatarkus ütleb: kibedaks muutub see, kes midagi anda ei taha, vaid ainult saada ihkab (nagu Surnumeri). Olles küll rikkusi täis, kuid neid vaid endale hoides, oled sa ikkagi kui surnud… Muistsetel aegadel kutsuti Surnumerd soolamereks ja roomlased, kes rajasid siia maailma esimese tänapäevases mõistes sanatooriumi, kutsusid järve veepinnale kerkinud pigikamakate tõttu Lacus Asphaltitis ehk asfaltjärveks. Surnumere soolade ja mineraalide rikast põhjamuda kasutati juba muistse Egiptuse vaaraode palsameerimisel, sellest valmistatud ilutooted kuulusid muistsete valitsejannade iluarsenali, selle toimet peeti sigivust parandavaks ning pigi kasutati ühtviisi edukalt nii laevade pigitamiseks kui ka tulekoldes küttematerjaliks. Iisrael on näilisest igavusest hoolimata tohutult maavaraderikas: siin on esindatud pea kogu olulisem osa Mendelejevi tabelist ning täpselt nii nagu Mooses oma rahvale lubas, on “see maa, mille kivides on
Kohalikud restoranid • Kan Zaman Village (Ammani lähistel); www.archnet.org • The Seven Species (kosher restoran, Jerusalem) www.restaurants-in-israel.co.il • Chaophya (hotell Orchid, Eilat)
Jordaanias kui moslemiriigis kehtib üldine alkoholikeeld ja see tähendab nii õlle kui kange alkoholi müügi keeldu poes, tänavakohvikutes ja -restoranides. Sama kehtib ka Jerusalemma araabia kvartalite söögiasutuste kohta.
Püha maa • Nõnda nimetatakse kogu Iisraeli, suurt osa Jordaaniast ja osa Egiptusest, mis on otseselt seotud piiblis ja koraanis kirjeldatud sündmuste ja isikutega. • See on geograafilis-ajalooline piirkond, mis on märkimisväärselt mõjutanud maailma kultuuri-, aja- ja religioonilugu ning on kolme suurusundi: judaismi, kristluse ja islami sünnikohaks. Reisimaailm 8/2008
37
REISIKIRI raud ja mille mägedes raiutakse vaske”, rääkimata tohutust visuaalsest värvidemängust, mille eest “kannavad hoolt” ookerkollane ja –punane, mäekristallid, marmor, graniit ja kvarts – sellist looduslikku värvipaletti annab otsida. Ääretult rikka mineraalse koostisega Surnumere vesi ja muda hakati aktiivselt ja tööstuslikult rakendama kaasaegse kosmeetikatööstuse huvides 70ndate algul ning täna pole vist ühtegi Iisraelis käinud turisti, kes poleks käinud ära Surnumere ääres ja soetanud sealt endale sealset väärt kosmeetikat. Agar medispaade ja luksushotellide ehitamine käib agaralt mõlemal pool Surnumere kallast – nii Iisraelis kui Jordaanias. Kuigi spetsialistide sõnul on Surnumere taluvuse piir muda piiramatu ammutamise tõttu üsna piiripeal. Kuid mitte ainult muda, mida võite paljudes luksushotellides või avalikes randades seisvatest ämbritest endale ise peale määrida, vaid ka erakordselt kõrge hapnikusisaldusega õhk ja ülimadal UVB-kiirgus on põhjused, mis nii terviseturgutajaid kui ka haigeid Surnumere rannikule kokku toob. Eilat – nagu kirss tordil Kui ma pärast sõna otseses mõttes viimase vastuvõtlikkuse piirini ajalugu, legende, nimesid ja aastaarve täistuubituna ja emotsioonidest täiesti läbi raputatuna lõpuks Punase mere äärsesse Eilatisse jõuan, on mulle otsekohe selge, et see on parim koht, kus reisile punkt panna. Puhas, rohelusse uppuv linn pole küll teab mis suur, kuid see kõik sobib mulle suisa oivaliselt. Hommikul pole mõistagi Aktiivne puhkus • Kõigis Punase mere äärsetes kuurortides on suurepärased võimalused rannamõnude nautimiseks, snorgeldamiseks, sukeldumiseks, purjetamiseks, purjelaual sõitmiseks ja windsurfinguks. • Nii Iisraelis, Jordaanias kui Egiptuses on võimalus osaleda kõrbematkadel ja -safaritel ja nn beduiini õhtutel.
38
Reisimaailm 8/2008
Eilati rannapanoraam
vaja pikalt mõelda, mida teha või kuhu minna – rätik kaenlasse, päikeseprillid ninale, ja otsekohe pärast hommikusööki randa. Kuid ettevaatust! Kuigi ka meie plaanisime olla rannas vaid enda arvates mõne tunnikese (päike loojub kella 5 paiku õhtul), ei tee isegi sügisene päike kahvanägudega nalja. Ilma päikeseblokaatoriteta oleme õhtuks punased kui keedetud vähid, ainult värske tillioks on peanupult puudu. Kuid me kannatame vapralt ebamugavused ära ja mõne päeva pärast on järel vaid imeline pruun jume. Kuigi Eilat peaks olema iisraellaste jaoks üks armastatumaid puhkekohti, hakkab siin kõrvu pigem vene kui heebrea keel. Nii vene keelt kõnelevad turistid kui ka paljud endisest Nõukogude Liidust oma esiisade maale saabunud tänased iisraellased on teinud Eilatist tõeliselt mõnusa ankrupaiga. Muide, sellel võib paljude (eriti vanema generatsiooni puhkajate) jaoks olla ka eelis: vene keelega saab siin absoluutselt igal pool hakkama: poes, turul, kohvikus ja rannas. Mis šoppamisse puutub, siis nii nagu igas kuurordis, tuleb siingi tõdeda, et kuigi hinnad on üldiselt soolased, võib hooaja lõpul tehtavatel soodusmüükidel teha imehäid oste. Muide, pange rõhku kohalike disainerite loodud rannariietele
– nende valik võtab silme eest kirjuks ja kvaliteet on super. Olles juba Punase mere ääres, ei tohiks jääda kergekäeliselt vaid hotelli basseini äärde lamamistoolile vedelema. Jätke endale meelde, et olete ühe maailma suurima ja liigirikkaima korallrahu juures. Just see annabki siinseile rannamõnudele erilise kaifi ning kristallpuhta veega Punane meri on iga sukelduja ja snorgeldaja unelmatepaik. Kuid need, kes seda teha ei söanda, pakub suurepärase ülevaate Punase mere rikkalikust floorast ja faunast veealune observatoorium ning spetsiaalse, klaasist põhjaga laevad, mis lasevad jalgu märjaks tegemata imetleda veealust värvidemängu. Lastele meeldib kindlasti ka delfinaariumis ise sõbralikke delfiine toita, ajaloohuvilisi köidab ilmselt Kuningate linn ja seiklejaid tõmbab Timna oru loodusparki. Olgu öeldud, et just siin asusid kuningas Salomoni vasekaevandused ja metallisulatusahjud. Muidugi pole seegi kaugeltki kõik, mida Püha maa loodusel pakkuda on. Kõrbemäestikud, avarus, looduse samaaegne mitmekesisus ja karmus on kui matkasellide unelm – otsekohe tahaks turvalisest bussist seljakott seljas kus-iganes-suunal astuma hakata. Kuid stopp! Nõnda need asjad Iisraelis
REISIKIRI Praktilist nõu Raha: kõige kindlam nii Egiptuses, Iisraelis, Palestiinas kui Jordaanias võrdselt kohaliku rahaga kasutusel olev valuuta on USA dollar. Selle kurss on eesti krooni suhtes soodne ja ümberarvestamine lihtne. Samuti on kindlam, kui arveldate sularahas. Nõnda väldite võimalikke kaardipettusi ning vaid suuremates poodides on kaarditerminalid, ostlemine käib aga valdavalt turul ja tänaval. Kuna kohalikud pangad ei vaheta euromünte, ei võta neid vastu ka kaupmehed. Ka paljudes poodides pole kaubal fikseeritud hindu, see kujuneb kauplemise käigus ja on sõna otseses mõttes müüja suva järgi määratud. Võtke seda kui kohalikku omapära, sest just nii sealmail asjad käivad. Teenuste, kauba jmt. hinnad tuleb kindlasti kokku leppida enne, kui midagi tarbima või kasutama asute, makske alati pärast soovitu kätte saamist.
Eilati delfinaarium.
ei käi, nii teie kui ka riigi enese turvalisust silmas pidades on mõeldamatu, et vandersellide kambad lihtsalt mööda maad ringi rändavad. Tunduvalt mõistlikum ja realistlikum (kuid mitte palju igavam) on taolised rännakud ette võtta koos kohalike loodusmatkade korraldajatega. Järgmises numbris: Püha maa vol.2 – Jordaania. Reisi toetas TopTours. www.toptours.ee Tekst ja fotod: Riina Luik Fotod: Iisraeli Turismiamet
Söök ja jook: kliimast sõltuvalt on puhas joogivesi hädavajalik kaaslane ning seepärast ostke ainult pudelivett ja kontrollige ka selle korgi suletust. Pudelivett on tunduvalt odavam osta poest või tänavmüüjate käest (0,5 -1 US dollar) kui turistilõksudest või restoranist (hind kuni kolmekordne). Tänaval kohtab ka traditsioonilistes rahvariietes vee- ja teemüüjaid, kes annavad ostjale puhta joogitopsi. Kui sööte mõnes söögikohas, siis arvestage, et jootraha võidakse otse hinnale liita ja sel juhul ei klapi arve menüüst valitud söögijoogi hinnaga. Sel juhul ei ole vaja jootraha jätta, kuigi omanikupoolne juurdearvamine on kindlasti suurem kui te ise plaanisite. Kuigi kohalikud puuviljad on väga ahvatlevad, tuleb nende söömisega olla ettevaatlik (eriti Egiptuses, kus ka kraanivesi pole joodav) ning puuviljad kindlasti koorida. Kohalike põnevate söökidega ei maksa samuti liialdada: maitsete ja vürtside segu kombinatsioonis kuumusega ei pruugi igale organsimile jõukohane olla. Jootraha: kõigis kolmes riigis on kombeks teid teenindanud inimesele jootraha jätta, 1-1,5 US on selleks igati piisav summa. Et end ja ka mitte teenindajat ebamugavasse olukor-
da panna, hoidke alati käepärast mõned mündid. Enamikus hotellides jäetakse turvalisuse kaalutlustel ja kliendi mugavust silmas pidades suur pagas vastuvõttu ning teenindaja toob selle kliendile tuppa järele, mis eeldab samuti jootraha jätmist. Ilmastik: Ideaalne puhkuseaeg on kõigis kolmes riigis septembrist oktoobri lõpuni ja märtsist mai lõpuni. Sügis-talv algab oktoobri lõpus/ novembri alguses, tuues kaasa jahedama ilma ja vihmasajud. Suvised temperatuurid võivad tõusta kuni +50 kraadini ja see teeb reisimise vaevaliseks, kuigi kuiv kliima teeb selle talumise märksa kergemaks kui üliniiskes Indias või Aasias. Riietus ja jalanõud: on tungivalt soovitav kanda eriti pikematel väljasõitudel peas peakatet, sest ehteestlaslik soov iga viimne kui päikesekiir kinni püüda võib lõppeda väga ebamugava päikesepistega. Kui te ei viibi just oma hotelli territooriumil või kuurortlinnas, on riietuses kõigis kolmes riigis (ja eriti Jordaanias) soovituslik hoida tasakaalukat joont (vältida miniseelikut, lühikesi pükse, katmata õlgu ja avarat dekolteed) ning religioossete paikade ja valdavalt muslimite elualade külastamisel hoida alati käepärast salli, rätikut või pikemate varrukatega rõivaeset, et vältida probleeme. Keegi teile küll midagi vaevalt otseselt teeb, kuid seda peetakse häbituks ja ebasündsaks käitumiseks ning omaseks naisele, kes ei pea endast või teiste inimeste usulisest pühendumisest lugu. Transoprt: kõigis kolmes riigis on väga levinud (ka meie mõistes pikkade vahemaade läbimiseks) sobivaim ja kiireim liikumisviis takso, mille hind tuleb kohe juhiga kokku leppida ja mitte kunagi tasuda raha ette, vaid alles sihtkohta jõudes. Hügieen: Araabiamaades on kombeks tualetis mitte paberit kasutada, selle tarbeks on WC olemas spetsiaalsed kannud veega või käsidušid. Linna tualetid ajavad üldjuhul asja ära, kuid sealgi tuleb paberi eest eraldi maksta. Rahvusvahelistes hotellides ja heal tasemel hotellides on tualettruumides kombed samad mis Euroopas. Reisimaailm 8/2008
39