Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 2 by Tiit Lepik

KASMA MEREMUASEUM

Ahto Valter

Toimetised ,, )B

Kiismu Meremuuseum

TOIMETISED * 2

Toimetaja A. Vaik

Kiismu, 1997

Sisukord Ahto Valter (Walte4 :a tema venrad. A. valik aniHeid Ahto valterist ja Valterite valterite

ookeaniretked.

Fotode ja jooniste

allkiiad on

eâ&#x201A;Źsti

ja inglisâ&#x201A;Ź

Juske. perekonnast.

4 13

keeles.

Proceedings Kiismu Maritime Museum

The Proceedings include articles discussing long traditions of sailing in Estonia. Estonianlanguage articles. I-egends to figurcs are in Estonian and English.

Cotrtetrts

JrJfe. family. Walters)'

Yachtsman Ahto Valter (Walter) and his brcthers. .4. Selection of articles about Ahto Valter and his Ocean voyages of the Valten (the

4 13

Saetelcs

Me otsime uina vastust paljudele kisimustele. Laevapuri oli esimene statsionaarne masin. mille kiiitamiseks inimesed kasutasid loodusj6udu. Me tahaks taastada purjetamise dateeritud ajalugu, kuid kes kiill oskaks t6etruult kirja panna k6ike olnut. Kui viihe me siiski teame, on vaid m6ned pidepunktid. Terviku loomiseks peame ikkagi appi v6tma fantaasia. Me ei kutsu Teid kaasa sumerite maale Eufrati kallastele iilemaalist veeuputust kirjeldama ja Noa laeva otsima, ega ka Niiluse iiiirde. Me teame, et nendel tsivilisatsiooni halliks nimetatud aladel leiutati ader, ratas. potikeder ja loomulikult puri. Seega tiinaseks viihemalt 5000 aastat purjetamist. See on juba midagi! M6nede uurijate arvates olevat Niilusel purjetatud aga juba 8000 aastat tagasi.

Tuleme siiski soojade merede iiiirest koduse Liiiinemere kallastele,

kus jiiiidvustamist ootavad eesti poiste meres6idud. kangelasteks on Eesti kuulsamad ookeanipurjetajad vennad K6u. Jariilo ia Uku.

Alto

Seekordseteks Valter ning tema

Toimetaja

AHTO VALTER (WALTER) JA TEMA VENNAD Anto Juske Eestlased on mererahvas ja vaevalt oskab keegi usutavalt meile seletada, mis t6mbab poisse (aga ka tiidrukuid) merele. Vaevalt saame me kunagi teada ka eesti meremehe nime, kes sditis esimesena purjede all iile ookeani. Esimene ekvaatori iiletanud eesti purjelaev eesti meeskonnaga oli vist parklaev Hioma 19. sajandi keskel' Kiiesoleva kirjutise eesmiirgiks on meenutada juba unustusehdlma vajuvat Eesti sportliku purjetamise vanemat ajalugu, millest viimased sugup6lved ei ole midagi

kuulnud.

ingliskeelne raamat, mida on aga m6ttetu Eestis raamatukogudest kiisida. Seda seal lihsalt ei ole. See on: Ahto Walter, Tom Olsen Racing the Seas. New York, 1935 (286 lk.). Nimetatud raamatus on Ahto Adandi-matka kaaslane Tom Ahto jutu kirja pannud. Kahjuks koosneb selle Ahto kohta kirjutatud ainukese raamatu esimene peatiikk ainult suurtest ebatepsustest Ahto, tema perekonna ja Eesti kohta. Teistes peatiikkides kirjeldatud siindmuste tdeperasust ei saa enam kahjuks kontrollida. Raamatus esinevatele suurtele vigadele juhtis tiihelepanu ka ajakirjas "Laevandus ja kalandus" r. 11112, 1935 ilmunud retsensioon. Kui siia lisada, et iihes "sunday Times'i" 1935. aasta numbris k6nesolevat raamatut reklaamivas artiklis nimetati Ahto Valterit venelaseks, siis on "pilt" kiill tiiielik. Tundub, et oma kuulsatest meestest peame ikka ise kirjutama. V6ib aga kindlasti itelda, et Ahto Valteri ja tema vendade lugu ootab alles kirjutamist ja seeptuast piirdugem esialgu m6ningate miirkmetega. Ma arvan, et mereraamatut saab kirjutada ainult logiraamatu r) alusel. Logiraamat on laevapiievik, kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed laeva kursi, kiiruse, tuule jms. kohta, samuti k6ik olulised siindmused laeva elus. Kus on aga Ahto logiraamatud? Ahto Valteri (ka Walter) isa Rudolf oli kapten ja merekooli 6petaja, ema nimi oli Irena. Peres oli kokku neli poega. K6u stindis 15. novembril 1907 Kiismus, Jariilo 9. jaanuaril 1909 Aaspere vallas Virumaal, Uku 10. novembril 1910 Heinastes ja Ahto 15. juulil 1912 Heinastes. Kdik vennad ldpetasid Tallinna 9. algkooli ja kdige parema hariduse sai edaspidi Kdu. Ka Ahto onu Benjamin Valter oli kapten. Valterite perekond elas ka Kiismus ja ehitas siis Tallinna Paljassaarele maja. Ahto astus Tallinna 9. algkooli (l6petas 1926) ja siis edasi l. reaalkooli, kust lahkus peagi. Me ei saa vist kunagi teada, kas lahl:umise pdhjuseks oli tiili laulu6petajaga vOi

Meil on siiski iiks

mere vastupandamatu kutse.

Juba l4-aastaselt ldks Ahto iihele Eesti ilusaimale prtrlekale Tormilind1) Logi (inglise keeles log) on vahend laeva kiiruse ja lebiftd tee pikkuse m66tmiseks.

Hiljem s6itis Ahto 14 L:uud ka aurikul Linda. Niiiid astus Ahto merekooli, kust lahkus poole aasta pdrast majanduslikel p6hjustel. Seejerel sditis Ahto viilismaa laevadel, kus teenitud rahaga tuli kodumaale ja ostis vendade ja vanemate toetusel vana jahi .4uli, mis sai uue nime lftro.2) 1930. aasta augustis ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kauges6iduks luba ning vennad Ahto ja K6u klaarisid (vormistasid) jahi piirivalvepunktis liihemaks kalastusretkeks.. . ja liitsid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort eesti poissi Adandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Arvestades jahi tehnilist seisukorda, vendade Valterite tagasihoidlikku majanduslikku olukorda merematl<a ettevalmistamisel, aga samuti poiste ookeanis6iduks vajalike kogemuste puudumist, tuleb ookeaniiiletamist lugeda eesti poiste nooruse ja julguse v6iduks. Veelgi enam, see sdit niiitas kogu maailmale, et me oleme mererahvas. Ahto ja K6u esimene Atlandi ookeani iiletamine tegi nad meie rahvuskangelasteks. Sellele ei saa keegi vastu vaielda. 1930. aasta detsembris kujunes Miamis (Floridas, Ameerikas).4ftto vastuv6tt fantastiliseks. Eestile ja vendadele Valteritele tehti nime! Kiimned tuhanded inimesed tahtsid oma silmaga niiha 8,4 m pikkust ja Eestis 173 dollarit maksnud viiikest jahti ja noori vapraid poisse. Floridasse saabudes tegi Ahto ligi kahekuulise reisi Kariibi merel, siin kohtus ta tulevase merekaaslase Tom Olseniga. Nii algas Ahto tdhelend ja peagi sai Ahtost mereriigi Eesti rahvuskangelane, elav legend. 1937. aastal vdljaantud "Eesti spordibiograafia leksikonis" "Eesti entsiiklopeedias" (1937) Ahto ja tema vendade nimesid aga ei ole! Kolmekiimnendate aastate populaarsemad III sordi paberossid kandsid aga Ahto nime. Nii kiiis (kiiib) Eesti Vabariik ringi oma kuulsate poegadega. Mis kisl:us aga noort meremeest iimbermaailmareisile? Ma ei tea seda, aga esitan oma arvamuse. Aastatel 1923-1929 sooritas prantslane Alain Gerbault (1893-1941) 11 m pikkusel jalfl iimbermaailmareisi ja t6usis Prantsusmaa rahvuskangelaseks. Ehk oli Alain Ahtole eeskujuks? Meenutame, et aastatel 1895-1898 s6itis ka ameeriklane Joshua Slocum 1l m pikkuse purjepaadiga Sprrry iimber maailma, kuid Alain oli siiski Ahto kaasaegne. Kirjanik R. Sirge on kusagil Ahto kohta kirjutanud... Ta on kui siindinud riindlinnuks, mereloomaks: alati r06msas pilgus helgib naeratus ja vallatu ileolek. 13. mail l93l jdudis Ahto New Yorki, kus ta iritas osa vOtta kuulsast vdidus6idujahtide Atlandi regatist. Viiikesele jahile luba ei antud ja Ahto otsustas alustada vOidusditu regatimarsruudil (Newport-Plymouth) viiljaspool vdistlust. Piirastjahi remonti asus Ahto 4. juulil 1931 Newportist teele meres6iduks ebasobiva kaaslase P. Barberiga, seda eelk6ige Ahto rahalistel p6hjustel. Piirast Ameerikasr lahkumist jiilitasid Ahtot nddzl aega haid, siis kukL:us kaaslane P. Barber iile parda, kuid l6puks kdik laabus ja Ahto j6'rdis Inglismaale 29 pdevaga. Kord olnud Ahto tormi ajal isegi kolm ri6'd-peeva roolis, ldbi mdrg ja surmani viisinud. Ahto arvates oleks iiksi kereem olnud s6ita.

2) Ahto (endine

Auli) ehitari 1908. aastal O.Eggersi rdiikojas Tallinnas.

m). 2.3 m laiuneja 2.4-tonnine kiiljaht.

27 jala ja 6

tolti pikkune (ca 8,4

Teise mereretke p6nevate seikade hulka kuuluvad sekeldused Kuuba v6imudega ja kohtumine Inglise hiigelauriku ga Mauretania. Arvates, et ,4ftto on merehiidas, pidi too viiikese,4rt piiiistmisetuhinas eerepealt uputama. Euroopasse j6udnud, jiittis Ahto kaaslase ja jahi Inglismaale ning ruttas aurikutega koju. Vahepealne plaan minna Aafrikasse l6vijahile ununes. Ajalehtedest vdis peagi lugeda: "Esmaspieval, 14. septembril 1931 saabus aurikul Saorni Ilelsingist tallinna Ahto Valter. Sadamas tervitasid Ahtot tema isa kapten Valter ja vend Uku, arvukalt s6pru ja tuttavaid. Ahto jaht jiii Inglismaale, kus ta iihele inglise ohvitserile miiiidi." Sadamasillal titles isa Ahtole: "Noo, sa oled pikemaks kasvanud!" Kui ajakirjanikud kord kiisisid 60-aastaselt kapten Valterilt, mis on poiste edu alus, tegi kapten poiste vdimlemisr6ngaste peal surmanumbri ja vaslas: tervis. 10. r"pt"rUtit 1931 toimus "Estonia" kontserdisaalis Viilis-Eesti Uhingu korraldusel ookeanivallutaja Ahto Valteri austamis6htu. See oli Ahtole suur tunnustus. 4. oktoobril 1931. a. Tallinna Jahtklubi lipu langetamise tseremoonial (hooaja ldpetamisel) autasustati ka Ahto Valterit. Ahtole anti Jahtklubi lipp, miits ja rinnamiirk. Niiiid v6is Ahto maailma jahtklubide sadamatesse julgelt sisse s6ita. Koju saabunud, alustas Ahto kohe uue matka ettevalmistamist. Seda saatis muidugi juba tuttav alaline rahapuudus. Ahto ostis K. Bergi keest Eestimaa MereJahtklubi lipu all seilanud, 1911. aastal Tallinnas O. Eggersi titokojas ehitatud 8,8 m pikkuse ja 6,1-tonnise jahi Vineta (varasem nlni Elisabeth)3\. Jahi uueks nimeks sai muidrgi Ahto ja ookeanil soideti Eesti ja Tallinna Jahtklubi lipu all. 1931. a. 1. novembri piirastl6unal surusid vennad Ahto ja Uku Tallinna sadamasillal jahtklubi esindaja kett ja alustasid peale lilhiajalist peatust kodu liihedal Paljassaare muulil uut merereisi. Salasooviks oli iimber maailma purjetada. Kavatsetud ookeaniretk pidi l6ppema seekord juba eriti raevukalt tormisel Liiiinemerel, kuid vendadel oli 6nne ja 16. novernbril 1931 jduti Kopenhaagenisse. Seal kleepis end vendadele kiilge hea jutuga taanlane, kes lubas head s6iduraha ja tahtis Ameerikasse purjetada. Hollandis Den Helderis t6steti rohkem kajutis poolsurnuna lebanud merehaige taanlane jalilt maha ning Ahto ja Ukuga iihines kolmas vend Jariilo. L6una-Inglismaa rannikul Wighti saarel kohtuti Enterpice'i meeskonnaga, kuhu kuulus ka Ahto eelmise ookeanireisi kaaslane kanadalane P. Barber. Uku asus niiiid Enterprice\ rooli ning Ahto koos Jariiloga asusid ona jahlga Ahto ookeani vallutama. See oli Ahto kolmas reis jahil tile ookeani. Inglismaal viirviti ja korrastati veel jahti ning 7. jaanuaril soideti Torquay'st viilja. Edasi Vigo (Hispaanias), Madeira saared ja 2. miirtsil saabus ,4lto Aafrika liiiinerannikul asuvatele Roheneeme saartele, kust lahkus kiirustades, v6ttes kursi Ameerika mandrile. 31. miirtsil 1932j6uti Ameerikasse, kus esimesena tervitas Ahtot ja Jariilot iihe rikka ameerilJase jahi Utoteata eestlastest koosnev meeskond.

''la'asem Elisabeth). Ehitati 1911. aastal O. Eggersi tiidkojas Tallinnas. 8,8 m 1,8 m siivisega ca kuuetonnine kiiljaht. Ahto ostis jahi K. Bergi keest 525 2,5 m laiune

3\ Ahto,endine vircta

pikkude, kooni eest ja tegi siis pohjaliku remondi.

Jdrgnevalt vendade Walterite (14.06.1932 Ameerikas "Rahvaleht"). KU

naislenduri

Elvi Kalepi vastuv6tust

WSAD E E SNASE D N EW-YO RGIS.

Vastuvdft

prl. Kalepile ja ven . Waberitele

New-Yorgi Eesti haridusselts koraldas 310 Lerwy ayenuel yastuvdtu Eesti taislendurile prl. Elvy Kalepile ning tuntud ookeanivallutajaile Ahtojd Jailo Wa It e r it e I e. Viimased putetasid ntiM teatavasti k mat ktrda tle Atlandi. Prl. E. Kalep jAudis New-Yorki 10. mail Prantsusmaalt reisilaeval 'Paris'. Ta kLvatseb pikemaks ajaks Ameerikasse jddda, et siin soololende ette ydtta. Tema plonnide ja koyatsuste kohta on ilmunud mitmed kirjeldused Ameerika ajalehtedes. Haruldasi kfilalisi oli ilmunud haridusseltsi vastu vAtme iile 2N Ameeika eestlase. Seltsi nimel teryitas kilalisi esimees hr. A. Pierce. Ta soovis neile edu nende ettevdtetes. Prl. Kalepile annetati suur kimp punaseid lilli. Publiku palvel pidas naislendur koosolijaile kbne. Ta tdhendas, et ta Ameerikas eestlaserur esineb, et finvustada Eesti nime. Teade v6eti kii.duavadwtega vastu. Prl. E. Kalep peatub paimas New-Yorgi v66rastemajas. Tal on kaasas oma erasekretdr - inglane, kes kllnstajatega asju ajab. Vd6rastemajas maksab prl. E. Kalep tema kasutado oleyate ntumide ee$ Ad-pueva eest 18 dollait ehk umbes 6300 senti. Tal on kaasas ka onu auto. Ka vennad Walterid pidasid koosbviibijaile kbne oma reisi le. Teekond mdddus suuremate dpardustetq. Ilmqd olnud vaiksed ja lained pole liiga teinud. Ainult P6hja meres on neil suure tormiga tulnud vdidelda. Ahto Walter kavatseb Eestisse tagasi sdita, et merekoolis oma haridust jdtkata. Jailo jddb esialgu Ameeikasse. New-Yorgi sadamasse j'udes tabas ookanivallutajaid 6nnetus. Nende paat pigistari laeva poolt vastu kaid, mis tagajdtel paat viga sai. Paadi lai sAiduki hind on seega langenud.

Kiilalised viibisid pidul poole 6dnL Neljandale retkele tagasi iile ookeani asusid Ahto ja Jariilo koos Verner Soomaniga, kes kavatses Tallinnas astuda merekooli. Ameerikast lahkuti 14. juutil 1932 ja Inglismaale j6uti l8 piieva ja 16 tunniga. Seda Atlandi ookeani iiletamise aega (P6hjaAdandi iiletamise aega) peeti 1932. aastal kuni ,lO-jalaste jahtide klassi (ahi pikkus ,10 jalga ehk 12,2 m) kiirusrekordiks. Halvem reisietapp oli Newfoundlandi juures, kus rnehed sattusid jddmiigede tsoonis uduvihma. Nad sditsidki jiiiim?iele otsa, kuid 6nneks oli kokkupdrge n6rk. Kdidi veel Loodonis ning Eestisse j6uti 7. septembril 1932 Meenutame, et 14. juulil sai Ahto oma neljandal ookeanireisil alles 20aastaseks, Jariilo oli siis 23- ja Verner 20-aastane. Seoses neljanda reisiga meenub Ahto iitlus, et "... mulle meeldib merel purjetada. Ma v6in minna kuhu tahan, nagu Ameerika miljoniir oma luksusjahil!" Ahto kurtis, et kodumaalt lahkudes pidi ta vastama kuuekiimne tiidruku kirjale. See oli populaarsus!

Ahto Valteri eeskuju nakatas omal ajal Eestis tuhandeid noori Viiiksemad miingisid tiigikaldal v6i mererannal, suuremad poisid p6genesid laevadele, noorukid aga asusid Ahto eeskujul iimbermaailmareisile. Ahtot aga ei ole suutnud kiill keegi flletada! 7. septembril 1932 saabus Ahto'fallinna' kus Jariilot ja Vernent ootas kaitsevdgi, Ahto plaanis aga enneolematut iimbermaailmas6itu, mis pidi kestma kolm v6i kiimme aastat, Ahto viienda mereretke etteYalmistused sujusid mergatavalt paremini kui eelmised. Kiillap aitasid selleks kaasa Ahto saavutused. Ka raha oli hakanud liikuma, see aitas kaasa eelk-6ige matka tehnilisele hiljele. Ei ole saladus, et purjejahi materiaalosal on hindamatu tiihtsus, seda just ookeanipurjetamisel. Ahta u)s meeskond koosnes peale Ahto ajakirjanikest. Siin oli Stein-

Tammlaan, kes oli just 1932. aastal ennast kuulsaks kirjutanud "Jefimehe heeringfirjadega". Meeskonda kuulusid veel ajakirjanik Rudolf Sirge ja ameerika

ajakirjanik Thomas Olsen. R. Sirge kirjutas oma mereretkele minemisest. "... vist see oli 10' septembri 1932. a. 6htupoole, kui Ahtoga l6ime kiied Ahto kaiutis maailmareisiks, ning minut hiliem kinnitasime seda Jahtklubi baaris klraka vabariigi valgega." Ahto viies matk al1zs Ahtol Tallinnast 27. novembril 1932 ja matka valgustati pidevalt ajalehtedes "Piievaleht" ja "Vaba Maa". Nimetatud merereis oli seet6ttu iih"l" eestlaste p6lvkonnale ka k6ige tuttaYam. Kui senini oli Ahto iimbermaailmareisist rd?ikides ettevaatlik, siis viienda matka eel teatas ta, et liiheb iimbermaailmareisile. Jahile paigaldati esmakordselt ka viiike mootor' Varustuse hulka kuulusid veel vintpiissid ja kaks revolvrit ning loomulikult s<idgikraam. Niiiteks ainutiksi lihakonserve vdeti reisile kaasa ligi seitse puuda (ca I14,6 kg)ipuud (ca 16,4 kg) Sokolaadi, 100 karpi kilusid ja sprotte, kartuleid, Yett ja palju muud lrraami. Errrc Ahto vAljasditu ilmus ajalehtedes jiirgnev teade: "Tiinuavaldus' Avaldame siidamlikumat tiinu AS Ginowkerile, "Kawele", "Estonia Eksporttapamajadele", ETK-le ja Linholmi plekitotistusele, kes meid oma saadustega pikaks merereisiks lahkelt aitasid varustada. P-i. Ahto kapten ja meeskond. " 30. jaanuaril 1933 kukkus Tammlaan ookeanis ile parda, aga tenu Ahto kiirele tegutsemisele pedses iile noatera. Tammlaane tervis hakkas siiski streikima ja ta lahkus Hispaanias l&ralr. Ka Sirge jiitti s Ahto m ha, nii et iile ookeani purjetasid Ahto ja Tom kairekesi. Vahele iiks liigutav episood,4,/o viiendalt matkalt. 14. aprillil 1933 miirkas Eesti laev Sulev ookeanil viiikest purjepaati. See oli Ahto. M0lemad laevad oeatusid. Sa/evil konaldatt Ahto meestele mageda vee vann ja korralik soe stiok Rahapuudusel ei tulnud Ahtol iimbermaailmareis jiillegi k6ne alla' aga Ameerikasse jiidnud, iiritas ta seda varsti uuesti. 21. augusti 1934. a. "Vaba Maa" kirjutas:

AHTO WALTER AMEERIKA MIIJONAN IAHI IUHIKS. Aluo Waher on saatnud oma isale Hria' milles teatab, et ta praeSu viibib kellegi Ameeikll mitionArisa tfihiajalisel reisil Vahemeres. Joht on teel Kreektst

Ita4liasse, fus lApebki reis ja hu miljonir lahkab. See jaht htulub teatavasti Ahto lValteile ja tema vdtt'tust isa hindab 12.N0 dollarile. tJus selline jaht maksaks 30.An

dollait.

JAudes ltaaliasse, annab Ahto Walter jahi file oma venrale Jaiilole, kes jahiga sinrw talvitama jMb. Jaht on ka juba Jaiilo Walteri nimele kirjutaud. Ahto ise s6idab aga New-Yo*i , kus keegi ameeiHane on teda palganud oma luksusjahi juhiks ja sellega sbidab pooheiseks kuni kahelcs aastaks Llunamere saanele rinpreisule.

Viiliseesti ajakirja "Meie Meel', (nr. 3, 1936) andmetel iiletas tuntud eâ&#x201A;Źsti spordane ja mereseikleja Ahto Valter 193511936. a. ,,piihHikoorel", viikesel 8,2 m pikkusel jahil jiirjekordselt Atlandi ookeani. Ahtol oli mereretkel seekord kaasas nisus noorik - abikaasa, kellega alustati matka prantsusmaalt Marseille,st. Ahto s6nade kulus sellele."niidalaldpu matkale" 34 pdeva. See oli Ahto kuues ookeanimatk. Odl vastu esmaspaeva, 5. oktoobrit 1936 viiljus Tallinnast kahemastiline jaht Ahto, et soita L'idrrc-Aafrika kaudu Ameerikasse ja sealiedasi ihaldatud iirnbermaailmarersile. Ahto, endise nimega Rannik oli 17,6 m pikkune, 41,6 bruto_registertonnine jaht, mis tehti imber vendade Vatterite juhiste jitgi. f"g._"T14 _19!2 aastal ehitatud Jahil o1i 6 kajutit 19 koiga, k<idk, vannituba, iiiiikapid jne. Kuna kaljase_tiiiipi jahile;i saanud ehitada kiilu, lisati laeva pdhja 30 tonni kivi_ ja rauaballaiti.a) Jahiluht oli Jariilo, meeskonnas Ahto abikaasa Margaretiga ja Tallinna noormees K. Kajasti. Enne uuele ookeanimatkale asumist v6istles Ahto tihel jahil Ameerikas, kus saavutas Havanna ja Miami vahel v6idupurjetamisel kuldauraha. 3. novembril 1938 asus Ahto New yorgist Ahtol iimbermaailmareisile. Pardal oli 19 inimest, nende seas Ahto abikaasa ameeriklanna Margaret ja nende 14 kuu vanune. beebi Ahto-Theodor. Palju oli jahi pardal Ameerika rniljonfidi poegi, kellele Ahto pidi hea tasu eest meretarkust 6petama. 1939. aasta juuni algul tdid Austraalia lehed Sydney sadamasse saabunud Ahto Valterist rohkesti pilte. Edtist tdhelepanu osutati Ahto abikaasale ja 22 kw vanusele Teddyle, kelle koduks oli olnud ookean.

jigi

Jergnevalt sdnum ajalirjast "Vehs Eesti,, nr. 7, 1.939. a.

AHTO VALTER TEKITAS AUSTRAALIAS SENSA?SIOONI. Juuni alul tOid Austraalia lehed Sydney sadamasse saabunud Eesti meresditjast Ahto VaIterist rohkfsti pilte ja kirjutisi, mida mtrkis omah pooh

ka Eesti ajakirjandus. Erilist td.herepanu on osutatud Arrto varteri ameeiklasest naisere 22-kaisele pojale Teddyle, kclle kodul<s terye aja on olnu.d ookcan. Austraallased. istisid vdikcse Teddy 'babyks kois'ja otsisid talk lapsehoidjat. Austraalia lehed imetlevad Eesti kapteni julget merereisi tooyad ka

4) Ahto (endule Rannih ehitati 1932. aastal Saarernaal, 17,6 m pikkune, 5,9 m laiune, 2,1 m siivisega kahemastiline jaht. Purjepind 288 rn2. Atrto olevat jahi eest maksnud 20 000 kooni.

Icirjel.dusi tema varematest seiwusrikastest notkadest, nimetades, et nad sditlavadjulgelt

rugu piraadid. 'The Sun' kirjutab. 'Eesti liry t'usis Eesti laeva masti Sydney sadamas esmakordseh ajaloos.' Sama leht nimetab puiek 'Ahto' meeskonda seiklejate meesknnaks, tuues nende koosseisu- "Ahto" purjetas hiljfii Pacifci sqaftelt. Ta lahhts Noumeast 14 pdeva eest ia saabus Sydneysse. Kopten Vaheiga on kaasas ta naine, vdike 22-fuine poeg ja meeskond, milles h.rus ameeriHast, kal<s kanadalast ja fil<s tahitilane, kes on kokk.'

Proua Margaret Valter, kes on rahvaselt arneeiwane, iwustab "Daily Tele graphi' usutlej ale : "Kaheksateist htu.d peale meie abiellumist saitsime Nass',ust vdlja 27-ialasel paadil, veetes mesinMalaid. " Reisil Ameerikast Austraqliasse on Ahto Valter kiriutanud raamatu "Racing

the Seas". Ahto Vaberi saebumisest Sydneys se kirjutab " Pdevalehele " muuseas eestlane, eesti sebsi esimees

L,A. NoUa*:

lehemehed ja Peale lAunat olid juba tdnavanurkadel lehepostidel eeheated esimese Eesti laeva satbumisest. Eesti oli frledd kuulsaks saanud. Ajalehtedes ilnusid pikemad aniHid Ahto Valtei 'sangarlikhtdest mereretkzdest", "omapdrdsest meeskonnast". Kui siis veel 'ktaslase pdastmisest tormisel merel", lisaks sellele ilmus idade vahel mdrhts, et Ahto vaiab oma vdikesele poiale Teddyle lapsehoidjat, siis muaus "Ahto" Mekkaks, kahu poole ftfiasd sajad seiHushimulised Sydney neiud, olles veendunud, et just nenud on need dravalitud, kellele saab osaks reisi ka.asa teha, mis veel knksteist htud kestab. Juhtus huvitavaid lugusid. Nii mdniSi neiu stida, ehk ta ki;ll oli "kapteni ttitar", kiks pahaks juba laeva kilje allai6udes io ta palus paadimeest kiirelt kalda poole tagasi s6uda. Oli aga ka neid, kes kfie, hti laevapardale jAudsid, energiliselt vtiikesele Teddyle tOendama hakknsid, htidas fiks 6ige lastehoidia peak: toimima. Vtiike mees protesteeib aga vastu, et h$ sellega, tema ei taha endale

"Viluah fiAtasid

htki teist ema. Nagu meile selgus, ei olnud Sydneysse tulek sugugi reisikavas, hid et eelolev osa reisist ldheb teed mti6da, hts suuremad tormid alatised on, siis otsustas kapten Vaher loeva pdramas{mizzen mest' uuega asendada, sest vana mast ilmutas l<brge vanaduse tundemlirke. Too mast asetatakse aga loodetavasti Sydney Eesti Seltsi uude majja, hi see kord kerkib, esiplasile lipuvardana eukohale. Vastav lubadus on juba meie konsulile antud. Loodame niiiid, et see esimene pdasuke kauge kodu lipu all viimseks ei jdn, vaid selkk jdrgnevad veel pafudH eesti laevad. " Katkend ajakirjast "Viilis Eesti", w. lll12, 1939. Kirjutise autor K. Meesepp lahkust Eestist 1926. aastal Austraaliasse ia alales 1928. a. tddtas Fidzil elektrotehnikuna. 10

FIDZI SAARTE EESTT,ASTE EI-AMA SED. Ahto Valter Fidns. - Eestlaste an kawab. - Huviln purjejahi matk saarestihts. Konst. Miiesepa

ttvdlis-Eesdlc't,

Jah, ka Fitlfi saanel paisub kohalikz eestlaste pere. Varsti pdrast mu saabumist pikalt kodumaareisilt tagasi Suva'sse, ja nimeb k.a. mai algul, juhtus, et saanul<sime 'peagu" kogu laevatdie eestlasi juurde. Nimek tAttss frhel pdeval fiks l@hali&e tuftavaid mulle 6hinal teatama, et redile olevat Paraiasd iAudnud mingi Eesti lipu all s itev jaht, mille meeskond koosnevat 13 eestlasest. Teadagi ldksin kohe sadanwsse ja Mgingi - esmakordseb Fidli sanrtel Eesti IiWu laeval lehvimas. Vdtsin paadi

ahtris

:'Ahto-Tallinn'.

sAitsin laeva suunas. Juba kaugelt hskktls silm seletana suuri

hiltahti

laeva

J\udnud laeva pardale, pdordusin kohe esimese vastutul|a poole h fidega: 'Tere, suguvend!' Vastusel<s aga sain: 'I don't understand' Ma ei san aru), - Taipasin, et Hillap k6ik mehed laeval pole eestl.ased. Pdrtsin fulpteni jdrele, kelle juurde mind ka kohe viidi. Ja siis alles jatkus jutt juba eesti kceles. Kaptenik lneval oli hr. Valter, mees, kellest juba varem olin lugenud eesti lehtede veergudelt. Kuulsin tenalt, et ainuh terno on laeval eestlane, meeskond aga koosneb ameeiHastest. Kapten oli abielus ameeiHannaga,

nendega tegi reisi knasa kn nende vdike poeg, tore pisike p6ngerias.

Jariilo pidi tihinema Ahtoga maailmareisil, kuid ei tahtnud naist ja veikest last laevale kaasa vdtta ja loobus. Jariilo abikaasa oli itaallanna ja poja nimi FrancoAhto. Jariilo kohturnine oma tulevase naisega algas nagu filmis. Vahemere rannikul s6iles paiskas iaine Jariilo vdikese mootorpaadi iimber. Kuna Jariilo ei osanud ujuda, oli l6pp liihedal. Onneks niigi seda koike kaldalt Jariilo tulevane naine, kes oli tubli ujuja. Nii nad kokku said. Koju pidi jddma ka K6u, kes valmistus Tallinna Merekoolis tiiiirimehe eksamiks. K6ule pakuti kodus piirituselaeva kapteni kohta palgaga 1000 dollarit kuus. Peale selle olevat lubatud esimese sissekukkumise puhul maksta palka ka viie vanglas istutud kuu eest. K6u aga loobus k6ikidest ahvatlustest. Ahto ja tema vennad j[id Teise maailmasdja ajal viilismaale. Ahto teenis miljoniride luksusjahtidel kaptenina. Ka Ahto vennad jiild truuks meres6idule. Ahto esimese Atlandi-matka kaaslane Kdu lopetas 1939 Tallinna Merekooli ja tdotas kaptenina mitmetel laevadel maailma paljudel meredel. 19,14. a. viis K6u tuhandeid eestlasi Soomest Roosi ning 1945 p6genes abikaasa ja kolme tiitrega (noorim viiekuune) vanal ll m pikkusel piiramootoriga purjekal iile Atlandi ookeani Ameerikasse. Niiiid on Kdu Floridas vanaduspuhkusel. Uku Valter saavutas 1968. aastal vdistlusel iile Atlandi ookeani iihe miljoniri jahi Indigo roolis esimese koha. Ka Jariilo jiitkas mereteenistust jahtidel ja laevadel. 1972. aastal kdis Ahto koos abikaasaea Tallinnas. tolleaesne avaliktus ei tohtinud sellest asa teada saada,

Ahto surmast ei taha sugulased arusaadavalt midagi reakida.

Usutava versiooni jergi p6des Ahto kurguvdhki, piirast operatsiooni ei saanud ta enam riiiikida, liiks thel piieval iiksi viiikese paadiga merele ega tulnud enam tagasi. Paljude Eesti meremeeste silmis on Ahto meie rahvuskangelane, kes viifitt ausammast. See oleks ausammas ka meres6idurahvale.

KASUTATI]D KIRIANDUS . Kaiserlicher Estliindischer See-Yacht-Club I 888- 19 1 3. Reval,

. Kuivj6gi, H. Ookeanipurjetamisest. Rahvaregattidest oltmpiaregatini. Tallinn, 1979. Lk.35-38. . Kdu Walteri kiri Anto Juskele 08.01 .1995. a. . Kesmu. Lahemaa Rahvuspark, 195. a. . Neemre, A. Kdsmu koduloo bibliograafia 1918-19,m. Tallinna Pedagoogiline Ulikool.

Diplomitdii. Tallinn, 1993. . Piirna, A. 100 laeva, Tallinn, 1975. Lk. 110-111. "Ahto II". . Rudolf Walteri miirkmed 1949. aastast. Kiismu Meremuuseumi kogudest. . Sirge, R. Sule ja purjega. Uhe "maailmareisi" kiiik. Teosed, VII k<iicle. Reisipublitsistika. Tallinn, 1980. Lk. 36-198. . Tammlaan, E. Jiinkimehe kroonika. Tallinn, 1961. Jiifimehe kirjad iimbermaailma reisilt (iiks kiri). Lk. 26-31. . Teng, R. "Ahto". Rehvitud purjede all. Toronto, 1980. Lk. 53. . Valter, K. Bermuda kolmnurk. Rehvitud purjedega. Toronto, 1980. . Wahtras, L. "Edith". Rehvitud purjedega. Toronto, 1980. Lk. 54-56. . Walter, A., Olsen, T. Racing the Seas. New York, 1935. . Walter, A. Koolidokumendid. Tallinna Linnaarhiiv, F. 1,14 nim. 1., st. 176 ja 186.

PERJOODILISED V;{IJA{]\DED

. "Eesti Elu", 1992. . "Eesti Noorus', 1931. . 'Esmaspdev", 1931. . Grand dictionn aire encyclopedique Lorousse. Torne 5, 1983. Lk. 4767.

.'Maalehf', 1995. . "Meie Elu", 1982. . "Pievaleht", 1931, 1932, 1933, 1935. . "Rahvaleht", 1932, 1934, 1938, 1939. . -Uus Eesti", 1936. . "Vaba Eestlane", 1977. . 'Vaba Eesti S6na", 1977. . 'Vaba Maa", 1930, 1931, 1932, 1933,1934, 1935,1936. . "Viilis Eesti Almanak", 1932, 1939. . 'Viiliseesdase kalender", 1978. . 'Dailv Mail". 1931. 12

VALIK ARTIKLEID AHTO VALTERIST JA VALTERITE PEREKONNAST Katkend Evald Steini /dates 1936. aastast Tammlaan (1904-1945), kasutas pseudoniiiimi Jiinkimees/ reisikirjast "Jiinkimehe kirjad iimbermaailma reisilt". 10. veebruar 1933. a. "Peevaleht".

goh. labf'dt lltuolit ntnli.rilrh. liol{ttidi i!.kti&iiMlii.lr io to5lllrile S86litllall. cott io6[iff urrrc ia ]iifeF[ !ta.l!dt 8{{!!!i9fot[l6ft.

llt Eil'

Svillttmceg lile Sslbs. Piiiiii8 ttwomifelt !ilb@d'ett!. S-Y "Ahto" logiraamatusse on mzirgitud 30. jaanuaril 1933: "Tuul NNW 7 palli, pilwes. Kell 12.30 p.l. kukkus paadist merre meeskonna liige Ewald Stein. Suur laine l6i cokpitist i.ile ja wiis E. Steini iile parda. Mehel oli kapten Walteri korralduste wastaselt peesteliin ainult iimber parema kiisiwarre. Kell 12.40 Ewald Stein peastetud peale paadi iimberpcidrmist korgetes lainetes. Suurel seilil oli stopper peal. See juhtus seitse (7) miili SW Ushant'i (Ouessant'i. Toimetaja merkus.) saarest Prantsuse rannas. Muutsime wahid 3{unnilisteks ja jaotasime nad kolme meeskonnaliikme wahel, kuna E. Stein polnud wdljatulekuw6imeline. Ahto Walter

Thomas Olsen

tiiiirimees.'

kapten,

Esmaspiiewal, 30. jaanuaril,

flgin hommikul esimest haikala. "Ara sa, pagan, niie neid elukaid, " kirub Ahto. "See ei tdhenda head.. " Kella 11 paiku kerkib liibi udu ja wihma paadi ees jdrsku hall kaljusein. Ushanti saar Prantsuse raanas. Lagedal kaljuturjal walendawad iiksikud walged majaseinad. Pole ainustki puud niihtawal. Wastu saare lddnekallast murduwad Biscaya wahused teewallid. "Sdidame saare ja maa wahelt liibi," arvab Ahto. Ja paat kihutabki tdie kiirusega murdlainetest m<i6da waiksemale weele. Wool iiksi kannab rneid 5 miili tunnis edasi. P?iike murrab iikki lnbi pilwede. Meri tombab piihapaewaselt kergeks ja sdbralikuks. Peame plaani, kas minna 6ige saarele, juua klaas weini ja neelata paar wiirsket tigu v6i konnakoiba peale.

Minu waht l6peb. "Pole waja riietuda," h6ikan Tomile. "Istun edasi. Andke mulle ainult iks w6ileib... " Saare warjul on meri waikneja paat kaldub 6ige wdhe. Or ebamugaw niirida juustuga leiwattkki, kui iile wasaku 6la ja parema kaenla alt jooksew piidstenddr jatab juustule weel inglise sdetolmuse jiilje. W6tair nddri 6lalt ja wiskan cokpiti. Aga kui oleme saare wahelt hbi, t6useb laine jiirsku kdrgemaks. See onjuba P6hja-Atland Biscaya lahe suul. Kaljudel allatuule kobrutawad walged wahuku\iad. W6tan aeglaselt pdestendiiri silmuse paremale kiiewangule. Aga juba jdrgmine laine wajutab paadi kiiljeli. Mdtlen endas, et peals selle peesbndiiri 6ige jiille iimber panema. Toetan silmapilguks roolipuud ainult polwega ja lasen parema kae lahti, et t6sta n6'ori iilepea. Ja samal silmapilgul suur laine wirutas tagant mullâ&#x201A;Ź selga. Tundsin airult' et mu iimbâ&#x201A;Źr kolises ja wahutas wesi. Ja paat kadus jalge alt. "Ldpp!" kiihwatas ainus m6te liibi pea, kui lendasin pea ees lainesse. Mdne silmapilgu piirast kerkisin, soolast wett suust puristades, uuesti weepinnale. Ja tundus etki, et - pole wdga wigagi. Raskele tormiriietusele waatamata piisisin wee peal, kui algasin ujumist. Aga katsuge seda, kui on seljas soe pesu, paksud pi.iksid, pollower, pluus, islandi kampson, kasukjope, siiiirega saapad. Ja k6ige peal weel 6lipiiksid, 6lijalk, peas siidwester ja kiies nahkkindad.

M:iletan, et riiiikisin appi, kuni soolane wesi pani liikatama. K6rge laine tdstis mu iiles. Paadi mastiots welgatas eemal teise laine taga. "100 meetrit!" libises jiille m6ttes. S0dwester wajus silmale. Katsusin paelu katki rebida - asjata. Wesi weeres iilepea, kui silmapilguks jiitsin ujumise. "Ega ma paadilâ&#x201A;Ź

jiirgi ikka

ei jOua

ja ehk poisid rniirkasid kohe ,.,"

Pddrasin enda seliti. Oli palju kergem. Wabastasin kiied nahkkinnastest.

Karjusin wahel appi

ja katsusin 6lijaki ja jope nd6pe lahti rebida. Aga jdlle l6i laine iilepea - ja n<i'dpaugud olid kui l6igatud tallanahka. Ujusin jiille. Soolane wesi k6rwetas k6ris, hingamine liiks katkendiliseks.

Jalad tdmbasid kui tina tAis ja hakkasid allapoole kiskuma... Siis miirkasin eemal paati. Poisid tegid tekil midagi 6ige kiiresti. Kliiwer laksus abitr t tuules. Aga nad tulid siiski lehemale. Pingutasin. Ujusin. Ja taipasin, et paat ei saa mulle ligi. Sirge viskas k<iie aga nad olid liig kaugel. Paat kadus silmist laine.harja taha.

"Poisid!'r karjusin. "Poisid, - ma ei j0ua enam!" Ja iikki wajus peale kummaline wiisimus. "Nii hea olel$ lasta kded l6dwale pikkarn<i6'da h6ljuma alla sinirohelisse siigawusse. Ega ikka midagi ei aita hakata enam... Ainult kahju, et niiiid kohe, reisi alul... tea, kas nad paadist ndewad, kui mu pea kaob... riided iimber on ka nii dudselt rasked ja pingul...

tea, kas kodus, Tallinnas, ka keegi aimab..." Kummalised pildid kui katkirebitud kinolint wdrisesid silme ees. Siis kiihwatas iikki uus m6te peas - "kodus on ju keegi, kellele lubasin, et tulen tagasi... kurat - kui saaks need saapad jalast iira... " Keeran enda jiille selili ja rebin. Aga saapasii?ired on puusadeni iiles t6mmatud ja olipiikste seiirte all. Siidwester wajub iile niio ega lase wett suust w?ilja siilitada. Kaon wee alla, aga rebin saapaid k?itega. Labajalad tulid juba siiiirtesse. Silmi ees ld'db punaseid rattaid - rabelen uuesti pinnale. Olen wist juba nii wiisinud, et ei jaksa enam suud

kinni hoida

ja hingan puristades sisse 6hku ja wett. Liikastan - aga jalad tddtawad - tiks saabas wajub kuskile allapoole. Siis teine. Ja samal silmapilgul niien eemal paadind<iri kerkiwat iile laineharja. "Ehk siiski... " Ujun jAlle. Kasukawarnrkad oleksid kui miirga liiwa teis ja iga liigutusega musklid nagu rebeneksid k66luste kiiljest. Paat tuleb nii pikkamiiiida - ega ei jdua - pean - pâ&#x201A;Źan - pâ&#x201A;Źan - wqiuma... uppumal..

Poisid on wisanud mulle eemalt peester6nga. Aga seda ma ei niinud siis enam. Liibi rohelise wirwendas ainult must paadikiilg allpool weeliini. Puusadelt, 6lgadelt, kesiwsrtelt nagu weaks mingi niigemata k<iiestik allapoole. Siis wuhiseb midagi silme ette - haaran m6lema keega. Kdis! Ma pole oma elus iihestki asjast nii k6wasti kinni hoidnud. Tom haaras mu kiierandmest. Siis kadus korraga j6ud. Ei jalsanud peadki tOsta. Aga teadsin et - elan. Ja olin nii raske, et poisid ei jaksanud mind kahekesi paadi ddrest [les winnata. Siis nad rebisid kolmekesi - ja tekil lamas abitu pundar mdrgadest riietest ja inimesest, mis lohistati luugilt alla kajutisse. Esimene lonks rummi p6letab sisikonnas kui tuli ja paiskab jiirgmisel silmapilgul pahinal liibi suu ja nina wdlja kilesoolast merewett. Kogu sisikond kui p,ii<irduks pahempidi. Ei uskunud isegi, et niipalju jdudsin neelata. "Aga poisid, hill ma ujusin," kogelesin - nagu miiletab Ahto. Tom niilgis mul riideid seljast

Lamasin kummuli pdrandal alasti. Miiletan, et waatlesin oma wasakut kiisiwart ja sormi - need olid kummaliselt peened ja sinakaswal sed

Kois waipadewirna all ei saanud tiikil ajal hambaid wastamisi ja kogu keha rappus kui elektriwoolus. Kuulsin, kuis Ahto tegi korralduse, et tuleb sisse seada kolmetunnilised walwed. Ja hakkas siis tagawara logiliinust l6ikama teist pdisteliinu eelmisele lisats. Wiiljas wingus tuul, paat rullis ja Sirge pani priimusel teekada sunsema.

Tom ja Sirge olid niiinud mind just sel silmapilgul, kui ma lainega iile iiiire lendasin. Kdhku oli Ahto roolis, Tom mootori juures ja Sirge ees suure seili ja kliiwri stoppereid lahti t6mbamas. Kliiwri stopperi pdestmisel tuli peale tugew tuuleiil - ja niipea kui stoppr lahti, katkes kliiwri shoot iihe raksuga. Seeperast ei peesnudki paat mulle esimese loowiga juure. Aga siiski kiiis kogu see pddsteoperatsioon Killalt kiihku - ega ei kestnud kiimmet minutitki. Ega ma kiill terwet minutit enam wastu poleks pidanud - supelusolud P6hjaBiscayas jaanuarikuu l6pul on wdrdlemisi ebasoodsad. Seepdrast panewad poisid niiiid paadis piiasteliinu timber ka siis, kui pistawad pea luugist wiilja, et ilma waadata. "See on

kdik

see haikalade niigeminerr,

arwab Ahto. "Barber mu esimesel sdidul ndgi samuti haid enne sissekukkumist.

Piirast seda paewa Ioksusime weel kuni 9-pallilise tormi kees Biscaya lahel 4 piiewa ja s6itsime ldpuks Prantsuse randa L'Orient'i sadamasse. Ootan oma "ookeaniujumise" tagajiirgi - wdib-olla annab see minu reisile hoopis uue suuna. Sellest j?irgmises kirias.

Jiinkimees,

L'Oient,5.2.33.

Uhel ilusal varakevadisel piieval riihkis Tallinna Laevaiihisusele kuuluv a/l "Sulev" (2233 brt.) maapiihkli laadungiga Aafrika liiiinekaldalt, Dakari sadamast Hamburgi poole. Olin laeval II tiiiirimeheks ja pidasin 12-4-st vahti, nagu see harilikult kolme-vahi laevadel oli kombeks. Oli reede, 14. aprill 1933. "Sulev" asus Kanari saartest tublisti p6hja pool, keset Atlandi ookeani. llm oli ilus, meri vaikne ja niihtar-us hea. M66tsin silla pikkust oma sammudega, jalutades edasi tagasi iihest poordist teise. Pilk siiski ette suunatud. Korraga - viiike purjehilp m6ne miili kaugusel paremal. Kiikriga vaadates negin, et kalapaat see olla ei saa - liiga terava ja kdrge purjega. Teatasin kaptenile, et silmapiiril on niiha viiike purjepaat. Kapten tuli sillale ja muutis kursi paadile liihemale. Vaikne mahe tuule6hk silitas paadi purjesid ja hoidis lehvimas ahtris sinimust-valget trikoloori. Niihes Eesti lippu lehvimas oli meil korraga selge, et

see

ei ole keegi muu, kui kapten Walter oma "Ahtoga" teel Floridasse. Olime

sellest

reisist ajalehtede kaudu teadlikud. Stoppasime masina ja liihenesime tasase vaardiga. Lopuks peatusime. "Ahtol" k,iivitati mootor ja sujuva kaarega sdideti meie poordi. Nddrredel visati alla ja pardale ronis kolm meest: Ahto Vr'alter - kapien; Rudolf Sirge tiiiirimees ja.ka madrus; ning Olsen - motorist. Utlesime neile "tere tulemast" eesti laevale. V6imaldasime neile vannis solistamist ja mageda yeega korrdikult pesemist. Selleks ajaks oli kokk valmistanud korraliku sooja sddgi, kuuma kohviga, millejooksul vahetati uudiseidja lobiseti niisama. Aega jiii veel iile ka ahvidega miingimiseks. Meil oli neid Aafrikast kaasa v6etud mitu. Poolteist tundi mdffus koos kiiresti. Aeg oli lahkuda, et igaiiks saaks tagasi oma taid juurde. Andsime neile kaasa vdrskeid toitaineid, magedat vett ja tubakat. Viskasime otsad lahti, tiiiskiiik edasi ja jiitkasime oma reisi. "Ahto" f,ii6ras oma nina liiiine suunas, ja ainult purje abil liikudes paistis nagu jiidnuks ta paigale seisma. I-ehvitasime ja vaatasime vastastikku, kuni kadusime silmapiiri taha. M6neniidalase purjetamise jiirele j6udsid nad 6nnelikult Miamisse, nagu seda hiljem kuulsime ja ajalehtedest lugesime. See oli tiiiesti juhuslik, kuid haruldaselt ilus ja meeldeiiiiiv kohtumine kesel Allanli

RICHARD TENG Raotnatust' Rehvitud purj ede ga". Toronto, I 980.

,EDITHII Seda eelmist lugu siin lugedes meenub mulle umbes samasugune kohtumine aastaid hiljem iihe teise vdikese paadiga, ja egi keset Adanti. Kirjutati aasta 1947. Sel ajal oli eesti viikingipaate hulgaliselt Atlandil liikumas. Teenisin Svenska Lloydi uuel mootorlaeval "Scania" II tiiiirimehena, kui seejuhtus. Meletan, et olime teel Brasiiliast Bahia sadamast kakao ja kohyioa laadungiga Bostonisse USA-s. Miilu viirskendamiseks lddn lahti oma p?ievik-u, kust loen: Liiksin nagu harilikult igal hommikul kell 08.00 sillale, et sooritada oma

igapiievast observeerimist. ("Scanial" oli kombeks, et hommikul tulid k6ik tiiirimehed ja kapten sillale, laeva koha mddramiseks.) See piiikese alla toomine ja Sumneri joone arvutamine vdttis aega umbes pool tundi v6i viihem. Tiina olin aga aeglane, sest kaardimajast viiljudes olid teised juba sillalt lahkunud. Enne trepist laskumist heitsin pilgu ette, kus mdrkasin natuke kursist vasakul viiikest valget purje. V6tsin kiikri ja ndgin, et sel oli suurpurjele lisaks ka topseil. Otlesin vahitiiiirimehele: "Tdmba 6ige natuke lehemale, vaatame, mis imeloom see o4!" "Oh ei!" tuli vastus, "meri on kalapaate tnis, jduad sa neid kdiki vaatamas kiiia! Pealegi teeb see suure ringi." "Rumalasti riidgid. Kalapaat keset Atlanti? Kindlasti on see m6ni "viikingipaat" ja vajab vett ja provianti, " iitlesin ja ldksin. Paaditekil kaptenist mo6'tludes nimetasin talle, et ees vasakul paistab viiike puri. Vana liiks kohe iiles sillale ja varsti mdrkasin, et laev vdttis uue kursi, p<irirdusime selle purje poole. T6in niiiid oma kaameraja liiksin ette pakile, et parajal momendil pilti teha. Aga enne, kui oleksime foto L7

hniiti iitevalt silalt, et on eestlased, tulgu ma tagasi sillale Jooksin uu"iti Ut"., kust v6tsin kiikri: jah - Eesti lipp! Eesti lipp lehvimas tihel vdikesel viikingipaadil keset Atlanti. 'Kiisi ometi omas keeles, kas neil on midagi vajal" iitles kapten, iihtlasi vihendas kiiiku, kuid masinat ta seisma ei pannud. "Tere hommikut!' hiiiidsin. Vastust ei tulnud. Arvatavasti nad ei taibanud, et tere tuli eesti keeles. "Tere hommikut! Kuhu te s6idate?" Niiiid oli korraga kisa ja r66msat vadistamist kogu paat tiiis. Uhestki s6nast ma aru ei saanud. Kauguski oli iisna suur. "Mis nimi on?" Jiille hniidis keegi midagi ja niiitas ise kiiega paadi v<i6ri poole, kuhu oli vdrvitud nimi. Ahtris nime polnud. Negin knll, et seal oli viie{iiheline nimi, kuid kokku veedda ma neid ei jdudnud. Sain veel knsida, kas neil midagi vaja on? - vdi kas midagi puudub? - millele vastati: "Ei, ei!" ia moddas me olimegi See oli kell 09.10, l(ui kohtusime p6hjalaiusel 22' 16' ia ldiinepikkusel 54'03'. Usna Sargossa mere ldunapoolsel serval, kus siiski oli miirgatav tuulenohin, mis hoidis nende purje pinguli vlljas. "Kas tekkis kojuigatsus, niihes kaasmaalasi?" kiisis pootsman' kes oli soomlane. Ma ei tea, oli see kojuigatsus v6i midagi muud, kuid tunne oli selline, â&#x201A;Źt oleksin hiipanud tile parda, ujunud nende paadini ja kallistanud neid k6iki Eestlased! Eesti viikingid, kes niiitavad Atlandil eesti lippu. Milline 6nnestav tunne ja siigav elamus, niihes seda lehvimas tile nii hulga ajal Oleksin ikka pidanud kapteni m6jutama, et pooleks tunniks peatuda ja nendega natuke vesteida. Nniid on see hilja! Pool tundi on m,5iidunud ja puri silmapiiri taha kadunud, koos nende vahvade viikingitega pardal. Jah, need viikingid. Paari nidala pdrast (umbes nii kaua v6tab neil seda 1500 miili sdita, mis neil ees) teab kogu maailm, et iiks eestlaste paat on tulnud iile ookeani' Meie laeval on 33 meeskonnaliiget, rahvustelt: rootslased, kaks eestlast, iiks soomlane, taanlased ja kaks islandlast madrusteks, portugaallased kdtigis, poolakad all masinas, brasiillasei ja portoricolased, kaks ameeriklast praktikanti, 12 reisijat. Kdik need kirjutavad piaegu kodustele kirja, et sadamasse jdudes postile panna' K6ik nad kirjutavad, et kohtusid eestlastega. Kas ei ole hea tunne sellele mOeldes? kaugusesse j6udnud,

Viie peeva perastj6udsime Bostoni, kust sditsime edasi New Yorki Seal oli juba konsulaadis teada, et paadi nimi, mida kohtasime, oli "Edith". Et nad veuusid Rootsist 2. juulil ja saabusid Savannahsse 16. septembril, pardal 23 inimest, nende hulgas iiks laps ja et nad on saadetud Ellis Island'ile' N"djOuOtid kohale kaheksa tundi enne orkaani saabumist, mis loeti iiheks tugevamaks, tuulekiirusega 71,5 sekundmeetrit. Selle vastuYotmine sadamas oli juba .uit" ttillutt, mis siis rdiikida merel olemisest Kas nad oleksidki seda file elanud?

LUDVIG WAHTRAS

Raondust "Rehvbud purjedega'. Toronto, 18

1980

AIITO WALTERI JALGI OTSIMAS Kes neist yanemaist ei miiletaks eesti paberossi Ahto't ja Ahto Walteri seiklused kOigil maailrna meredel viiikese purjepaadiga olid omaaegseks sensatsiooniks iile kogu maailma. Vendade Walterite legendaarsed meresdidud tutvustasid meie rahvast kui vanade viikingite jiireltuliiaid' kangeid meremehi iile kOikide naailna merede ja nad on oma nimed jiitnud nii F,â&#x201A;Źsti kui ka kogu maailma jahisdidu

qialukku. 6nneliku juhuse tdttu oli v6imalus veeta hiljuti iiks meeldiv 6htu Ahto Yenne Uku Walteri perekonnas Key West'is Floridas. Mina pole kiill mingi purjetaja, aga paatidest mul veidi aimu on. On saanud ju neid kokku kopsida juba iile kahekiimne aasta. M6ned nende hulgast on niiinud ka ookeane, kuigi nende roolil pole seisnud eesti meremehi.

Niisugune kokkusaamine rnuidugi kujunes pikalt ja laialt seletamiseks. Oli 6nn, et Uku abikaasa oli kodus, kellega minu naine sai iiht-teist riiiikida, muidu oleks piirast v6inud veel iiderniseks minna, et terve 6htu riiigitakse ainult paatidâ&#x201A;Źst ja meres6idust, nagu seda kodus juba kiill ja kiill ei ole kuuldud, selleks pole tarvis pikka s6itu Vancouverist Key West'i teha.

Ahtot ei olnud seal - oli piirast pikki aastaid l5inud jiille purjetama. Olevat liiinud oieti ennast otsima, nagu Uku seda viiljendas ja olevat momendil Tahitis. Tegelikult Ahto ldpetas oma jahis6idud juba 1938. aastal, asudes elama Virginia saarestikku, kus arendas kalapiiiiki, j6udes isegi asutada vdikse laevaliini kalade turustamiseks. Ntiiid olevat ta aga drist juba loobunud ja piiiidvat vendadega koos ainult meretilke v6i hiinnakuid, nagu Arnold Sepp neid nimetab. Uku aga selle eest on olnud aastaid elukutseliseks jahis6itjats paljudes v6istlusmeeskondades mitmetel kuulsatel ameerika kaugs6idu-jahtidel. Key West'i on ta asunud alles mdned aastad tagasi. Omab seal mugava kodu ja piiiiab hdnnakuid. Rahutu mereseikleja vairn on aga edasi sees. Arvas, et miiiib vist varsti maja maha, ostab suurema paadi, kus v6iks naisega koos kogu aeg elada. Olevat maja koristamisest ja jiirgivaatamisest tiidinenud. Hiljem, kui ta poeg sisse astus, oligi juttu pakkumise tegemisest iihele mootorpaadile. Kui palju mere- ja paadijuttu sel 6htul sai era pajatatud ei mahu siia paberile. Vahepeal anti meile 6htus6<ik vdrskete garneelide niiol. Oli huvitav kogeda, et neid on pehme- ja k6vakestalisi. Viimased, mida maitsesin 6ieti esimest korda elus olid maitsvamad tavalistest. Et walteritel pikkade aastate viiltel on vega viihe kontakte olnud kaasmaalastega, oli neil eesti keelega esialgu natuke tegemist. Kui aga pudelist julgust oli alla v6etud, hakkas jutt istuma pfis kenasti.

Tuli veel viifa, et tal on isiklikke tutvusi ka Ameerika tipp-poliitikutega, Texase poliitik Connelly olevat isegi tahtnud teda oma paadi meeskonda saada. 19

Uku Walteri meresoidukarjiifi k6rgpunktiks oli Trans-Atlantic v6isdusel esimene koht 1968. aastal. Ta s6itis Clevelandi miljoniiri Weldmann'i jahil "Judico' Nassaust kuni Travemiindesse Saksamaal (peaks olema Wellmani jahil "Indigo". Toimetaja mdrkus). See 48-jalane purjekas, kavandatud kuulsa arhitekti Hodd'i poolt, oli ehitatud Hollandis. Hiljem jei see kingina Uku Walteri omaks. Ta muidugi ei suutnud seda kallist riista kaua pidada ja miiiis selle hea raha eest Miamis. Tema oli jahil ainukese elukutselise meremehena - nii et seda vditu vdiksid meie spordikroonil:ud teatayal miidral lugeda ka kui iihte meie purjespordi saavutust. ENNO LEPNURM (Laenekaare Postipoiss)

Ajalehest 'Vaba Eestlane", 21. juuni,

1977. a.

Kdu Walter

BERMIJDA KOLMNURK Kallis sdber! Sa ajad mulle naha vahele, et kirjutaksin sulle "Bermuda Triangle"st" midagi, mida vdiksid ka teised lugeda. Sellest veekogust on juba nii palju kirjutatud ja kiillap tehalse ka edaspidi "uurijate" poolt, kes oma piiksi tagumikku koduse tooli pealt kaugemale kui m6nda sadamak6rtsi ei vii ja sealt esimese jiirgu fakte leiavad. Tihtilugu ei tea autor kiillaldaselt geograafiat, et oma uurimiste tagajiirgi saaks selle niinimetatud "kuradi kolmnurga" piiride sisse viia. Florida ja Bahama vahel satuvad mootorpaadid ja purjejahid amatdcirmeeskondadega tihti raskustesse ning jiiiivad kadunuks. P6hjuseks pole siin mitte mdni salapdrane j6ud v6i ilmaruumis siindiv olukord, vaid peamiselt inimeste enda teadmatus, tihti ka lohakus, mis neid viib pahandustesse. On neid, kes enne reisile minekut vdtavad pudelist julgust ja kui see merel kaduma hakkab, siis v6etakse kaasavOetud tagavaradest juurde. Selle tagajiirjel hakkavad niigema igasuguseid enneolematuid asju. Tihti kuuled, kuidas keegi on niiinud heledat valgust merest valja tulevat ja liihema aja pdrast kdrgel 6hus 6ra kaduvat. T6si, sellist valgust vdib niiha igal <i61, kui Florida rannast kiillalt kaugel iira olla, on vaja vaid head niihtavust. Nii arvavad iihed "ilmaruumi" lennukit voi tundmata olevusi neinud tousvat merest ja maanduvat sinna, ja kui siis m6ni paat on j?iiinud kadunuks, siis arvatakse, et ta on kindlasti mingisuguse salapiirase j6u v6i v6imu poolt iira viidud. See salapiirane valgus, mida niihakse, pole muud midagi kui lennuki maandumistuli, millega ta lennuvilja jooksuteed valgustab. Need pannakse p6lema nii enne iilest6usmist kui ka maandumist. Kui ollakse kiillalt k6rgel 6hus, kustutatakse ne€d iira. Tavalised s6idutuled aga ei paista nii kaugele, kus vaatleja asub ja nii ei tea ta, kas ja mis see oli, mida ta niigi. Hirmu- ja 6udsusejutud on aga asi, mis on olnud vega moes nii varemal kui ka kiiesoleval ajal. Ma usun, et Sul endalgi on veel meeles jutt tondist 20

v6i vaimust, milline kummitas Kiismu ja Loksa vahelisel teel. Uks mees olevat ligi sada aastat tagasi enese seal metsatee iiiires puuoksa kiilge iiles poonud ja sellest peale olevat igal <i6sel keskti<i paiku kadakap66sad ja noored puud edasi-tagasi iile tee hakanud kiiima. Ma olen seda teed ka mdnda korda kooliajal kasutanud kas Loksale minnes v6i sealt tulles, kui bussiga Tallinna s6ita oli vaja, olgugi et tihti aeg oli 6ige, jiii seâ&#x201A;Ź "tont' ja puude liikumine negemata. Sama lugu on mul olnud ka selle kuulsa "kuradi kolmnurga" vee piirides. Esimene kord, kui ma purjepaadiga sealt liibi tulio, oli see koos vend Ahtoga kolmekiimnenda aasta detsembrikuu esimesel poolel. See oli aeg, kus veel keegi ei olnud "avastanud" selle kolmnurga halba kuulsust. Meie olime just teel Tallinnast Miamisse ja ma ei meleta muud erilist, kui et ilmastik oli viiga hea, kerged tuuled ja vaikne meri, nii et ainus ebameeldiv asi oli see, et edasiliikumine oli aeglane ja meie toidumoon hakkas l6pule j6udma. Kui me siis viimaks Great Inagua saare juures otsustasime peatuda, et vdimalikul korral kartuleid v6i muud s6ligikraami saada, Ieidsime, et seal meile tuntud kartuleid polnud saadaval, siis ei olnud see tingitud mitte sellest, et see saar asub selles kuulsas kolmnurgas, vaid lihtsalt sellest, et saarel ei kasvatatud kartuleid ega muud juurvilja ja meil tuli leppida sellega, mis meil paadis oli - karbiliha ja kaerahelvetega. Mis juhtus pdrast seda, kui Miami j6udsime, ei olnud seotud kolmnurgaga, kuid ka see ei p6hjustanud mingit kehalist ega hingelist kannatust. K6igepealt v6eti meid kui linna aukiilalisi vastu ja majutati Watson'i hotelli, mis oli iiks suurematest ja parematest sel ajal. Korraldati m6nedki 6htusiiogid, linnapea vastuv6tt ning tuurid kohalikkudesse rioklubidesse; peale selle eraviisilised ktillakutsed, tiks nendest isegi iihe eskimo perekonnajuurde Labradori poolsaarel. Mees oli nimelt toodud Miami turistidele t6mbenumbriks, et neidata, kui kaugelt linna kiilastajad kokku tulevad. Jdrgmine kord, kus mul tegemist oli purjejahiga selles kolmnurgas, leidis aset neljakiimneviiendal aastal, piirast Teist maailmas6da. Et oma perekonna Rootsist Ameerikasse tuua, ostsin ma Stokholmist raudkerega jahi, millise t6ime koos iihe endise Eesti mereviie ohvitseriga lebi G6ta kanali Kungsbacken'isse. Seal sai tehtud vastavad ettevalmistused pikema reisi jaoks, mageda vee tankid sisse pandud - arvult kolm umbes kolme tuhande liitri vee jaoks. Toidutagavarad, millised koosnesid peamiselt konservidest ja pudelikoorest. Viimast oskasid rootslased valmistada nii hdsti, et kasutades mingit alalhoiu protsessi, seisis see veel seitse kuud piirast saabumist Miami, ilma et mingit jahutust oleks kasutatud. Reisist, mis algas 1 l. juulil 1945 Kungsbackenist "Estonia" nimelisel jahil, yOtsid osa kaptenid K6yamees ja Veskimeister, ning minu lnrekond - abikaasa ja kolm tiitart, noorim nendest 4 kuud vana. Reis kui selline algas tavalise suvise ilmastikuga, yahetevahel vihma ja iiikest ja kulges mdeda Rootsi leenerannikut pohja poole, seejdrel mdijda Norra randa kuni Kristiansundini. Siin anti informatsioon miinivdljade kohta, millede vahelt s6ites niidal aega hiljem Methili saabusime. Sealt rannikut mffia Caledonia kanalisse, peatudes Aberdeenis, kus Veskimeister maha ldks, et Londonis oma iiriasju ajada. Caledonia kanali liibis6it oli aeglane. See siindis ainult pdevavalgel, ixisiti peatusime mone locki (liiiisivdrav, toimetaja miirkus) juures, sest need avati ainult piievaajal. Kui Caledoniast vdljusime, liiks s6it liibi Iiri mere Cornwalli, Newlyn sadamasse, milline pidi meie viimane sadam olema, enne kui Madeira poole edasi s6itsime. 2L

Neljas september 1945 oli piiev, millal lootsipaat pukseeris ueid sadamast viilja, samuti kui ta seda oli teinud 1930. aastal, kui koos vend Ahtoga samast sadamast vdljusime. Vahe oli ainult see, et seekord oli mul parem paat ja suurem pere peal. Et meil eelmisel reisil kedagi kaasas polnud, tuli sellest, et meil puudus julgus endaga iihte tiidrukut kaasa vdtta, kuigi see oli otsustanud seda teha. Pidirne salajajalga laskma, kuna loots teatas meile, et mainitud daam oli temale sadamakontorisse helistanud. et tema saabub paari tunni perast, ja et ilmateade on soodne reisi alustamiseks. Loots arvas ka, et kui see tiidruk kaasa s6idab, v6ib see meile raskusi tuua ja soovitas kohe merele minna. Nii ta pukseeris meid kolm miili rannast eemale, kus kerge tuul meid edasi viis. Ka seekord oli sama loots, kiill aga teine paat, ja ma ei olnud jooksus kellegi eest. Kuusteist pdeva hiljem j6udsime Funchali, Madeirasse, kus peatusime kuni oktoobrikuu esimeste peevadeni. Reis iile Atlandi, mis kestis kuni kahekiimne esimese novembrini, viis ka ldbi sellest "kurjast kolmnurgast". Ainus asi, mis seal juhtus, oli see, et iihel 6htul k6va iiikeseiil suure vihmavalanguga tuli kraesse. See klaaris jdrgmisel paevd era ja peale vana laine ja idatuule polnud enam midagi jdrele jiiiinud. Kuuba ranniku liihedal sattusime veelkord varajase ktilmalaine sisse, milline t6i vastase tuule, kuid ka see ei kestnud kauem kui paar piieva. Ulejiiiinud reis kuni Miamini oli ilusa ilmaga. Me saabusime sinna just 6igeks ajaks, et olla Ahtole ja tema perekonnale abiks kalkuni sdtimisel. Aastaid hiljem, kui ma Miami iilikooli juures sealse okeanograafia instituudi juures tddtasin kaptenina nende uurimistodde laevas, toirnus suur osa meie t<idst just selles "kuradi kolmnurgas". P6hjaproovid, vete keemilised koosseisud, magneetilised m66tmised, vee k6la, hiiiile edasikandvus vee all - ei ndidanud midagi, mis oleks olnud selgitatav. Arusaadavalt kiiiyad nendest vetest liibi troopilised keerdtormid oma aastaaegadel, kuid ka need on kdik normaalsed ja loornulikud nehFd. Peale vett m66ila liikuvate transportvahendite lendab selles rajoonis suur hulk nii reisi- kui ka kaubalennukeid ja ma ei ole kuulnud, et iikski reisilennuk on merre langenud, olles teel Puerto Ricosse v6i sealt mandrile. Viiiksemate lennukite juures tuleb ette nii nagu mujalgi, et mdned on kas mootoririkke t6ttu v6i kiittepuuduse perast alla tulnud ja kaduma liinud. Olen kord isegi sellises olukorras olnud lennul Great Inaguast San Juanisse Puerto Ricol, kus lendur oli oodanud n6rgemat tuult ja pidi peaaegu sama vea tegema. Meil onnestus siiski vahemaandumisi leha ja kiitteainet juurde v6tta. Kui k6ik ldpuks korras, liils lend edasi ja jdudsime pdris korralikult kohale, olgugi et see sindis niiiid iile selte kurikuulsa merepinna. Onnetuste pdhjusteks pole siiski muud, kui inimtik eksitus kalkulatsioonides ja ei mingisugune salapiirane vdljaspoolne j6ud. Aastaid tagasi liiks teatav iiksus lennuvde dppelennukeid kaduma mitte vdga kaugel Florida idarannikust. I-â&#x201A;Źnd toimus formatsioonis ja oli iihe mehe juhtimise all, kes tegi yea - lennukitel l6ppâ&#x201A;Źs kiitteaine ja nad kadusid merre. Mis puutub selle veekogu halba kuulsusse, siis usun kindlasti, et siin on viihem dnnetusi kui moneski teises kohas, niiiteks P6hjamerel. Ja kui Sul on kavatsus oma puhkust veeta purjejahiga sessinatses vees, olen ma piiris kindel, et Sut pole mingit p6hjust lasta oma unerahu rikkuda selle reisi julgeoleku perast.

Rdematust "Rehvitud purJedega". Toronto, 1980. a. 22

PURJEPAADIL AMEERIKASSE 47 aastat tagasi alustas kapten Kou Valter v[ikesel "Estonia" purjekal "viikingireisi,'

iile Atlandi.

Maikuus 1945 ostis Kdsmust piirit laevakapten Kdu Valter (siindinud 1907) endale Rootsist paadi. Selle paadiga oli Hitleri ajal Saksamaalt Rootsi p6genenud juudi hambaarst, kes ostutehingu ajal paadis elaski. "Robinson Crusoe" oli tollal paadi nimi, ehitatud 1912. a. Inglismaal - see oli 11 meetri piktune veikese peramootoriga purjekas. Koos Tallinna sdjasadama kunagise ilema kapten Mihkel Kdvamehega ning oma perega alustas K6u Valter veeteed liibi Rootsi, Gdta kanali kaudu. Teel Gdteborgi vdeti kdsitsi lahti ja pandi kinni 97 vesiviiravat. Gdteborgis hakati paati korrastarna, yaiustati ta uute purjedega, ehitati uus veetank, muretseti proviant. Purjekas vdrviti iile, selle uueks nimeks pandi "Robinson Crusoe" asemel "Estonia". Milleks need ettevalmistused? "Olin Ameerikasse asumisest m6elnud juba enne s6da. Vend Ahto oli seal ees, ta kirjutas ikka, et kui tuled, ega sa siin ndlga jiie. Pibast s6da potnud Rootsil Ameerikaga laevaiihendust, nii et reisimise v6imalus ei tulnud kdne alla. Meil polnud ka tahtmist hakata viisadega jahtima. Nii ma itlesingi naisele: mis iikskord juba tehtud, teeme teinekord veel." Nii k6neles kapten Valter oma praeguses kodus Floridas Merrit Islandil liiinud aasta aprillis. K6u Valter oli t6esti juba Ameerikas kAinud. See oli maailmauudis, kui nad koos venna Ahtoga, kes tollal oli 18, purjetasid Tallinnast Miamisse nirg seejiirel New Yorki, Manhattanile. Kahe mehega iile Atlandi, vaevalt 9-meetrisel purjekal "Ahto,,, millele Tallinna sadam ei olnud isegi viiljasdiduluba andnud, kuna paat polevat merek6lblik! Ometi lebisid noormehed sellesama paadiga 7000 meremiili ja kui nad panst 2'19 piieva teelolekut viimaks 15. mail 1931 Manhattani l6unatipul maabusid, v6tsid neid vastu ajakirjanikud, fotograafid ja filmimehed. "Vanuselt kiill noored, ent kaugeltki mitte noored meres6idukogemuselt, " kinnitas tookord "New York Times'. Piirast legendaarset matka sai Ahto Valterist ameâ&#x201A;Źriklane. Hiljem tegi ta veel paar s6itu purjekaga iile Atlandi. KOu pddrdus mdne aasta pdrast kodumaale tagasi, teenis Eesti s6javiies ja nagu enamik Kiismu mehi jiiigi merd sditma. S6jakeerises sattus ta oma laevaga "Vega" viimaks Soome. 1940. a. j6ulude eel sai laev Helsingi pomrnitamise ajal kdvasti kannatada. Kogu meeskonna j6upingutustega remonditi "Vega" siiski ning 19,14. a. septembris tegi K6u Valter sellega kals pddstereisi iile Botnia lahe Rootsi. Viimast reisi alustas ta siis, kui Vene kontrollkomisjonid olid juba kohal. Ta t6i Raumast Gdvlesse 964 inimest - naisi, siilelapsi, vanureid ja ligi 500 meest, kelle hulgas oli palju soomepoisse. Mullu apriltikuus oma kodus Floridas tOdes kapten Valter teatud kibedusega sedasama, mida on vdljendanud paljud suure p6genemise aegsed iilevedajad: nende piiestetdod peeti sedavdrd loomulikuks, et kui laevast kuivale saadi, ei miirganud keegi kaptenit tiinadagi. 'Juba 1944. a. l6pul kuulsin jutte, et venelased nduavad laevu tagasi. 1945. a. kevadel hakati sellest tdsiselt reiikima. S6brad lubasid mul aidata viia laev teise riigi lipu alla, aga see jdi tegemata. Pidin "Vega" kdest iira andma. Olin kogu selles kupatuses pettunud. Sain viimaks laeva eest vanaraua hinna. Utlesin. et pesen oma keed puhtaks, i

meenutas KOu Valter. Tal on 6nini alles "Vega" munsterroll ja kdik dokumendid. "Minust jdi laev Oskarshamni. Tema edasist saatust ei tea tiipseli, olevat lopuks uppunud Islandi juures.' Kas oli see Ameerikassâ&#x201A;Ź s6it p6genemine' nagu paliudâ&#x201A;Źl "viikingis6itjatel", kes perast "kuninga kirjaga" juulis L945 kojusoovitamist otsustasid ohtlikule

merereisile siirduda?

algusest peale see plaan. Et mida kaugemale, seda parem. Rootsi dhkkond ei t6mmanud mind eriti.' Pdrast peaaegu kaks kuud kestnud ettevalmistusi alustas K6u Valter 10. juulil 1945 Gdteborgi ldhedalt Kristiansundist taas ligi 7 tuhande meremiili pikkust teekonda. Viiljas6iduluba neil ei olnud, Ameerikasse sisses6idu viisasid samuti mitte. 11 meetri pikkuse "Estonia" pardal oli algul seitse s6itjat: peale kapteni veel kaasvdideja Mihkel kdu"mees, proua Valter ja nende kolm tiitart - 10-aastane Aloha, 8-aastane Maia ning Rootsis siindinud 5-kuune Helme. Algul kaasa s6itnud Bernard Veskimeisterjiii Sotimaal maha. Teekond liils iile s6jaaja miine tiiis Pdhjamere liibi Kaledoonia kanali Sotimaale Mani saarele. Edasi Madeira, L66ne-India saared ning Atlandi ookean.

"Ei. Meil oli

Kas seâ&#x201A;Ź polnud riskantne? "Liiksin kindla peale vdlja. Ma ei arvestanud iildse sellega, et rnidagi vdib juhtuda," meenutab K6u Valier k6igutamatu rahuga. "Mis iikskord juba tehtud, teeme teinekord veel," oli ta 1945. a. veendunud. Ja tema reisikaaslane Mihkel K6vamees kirjutas Madeiralt lahkudes oma reisipdevikusse: "V?irske nord-ost passaat, mis kord ka Kolumbust liiende julgustas, paisutas purjeid " See oli oktoobri l6pus 1945. Ookean ei vedanud julgeid purjetajaid alt, ilm oli ilus ja sdiduks igati soodne. "Lastel ei olnud hiida midagi. Ainult naine kippus merehaigust o6dema. " meenutas K6u Valter 1991. Provianti ja joogivett jiitkus. Ameerika poolel merd tabas aga "viikingeid" ootamatus - tiiielik tuulevaikus. Kaks niidalat seisti peaaegu paigal, liikudes edasi vaevalt 10 miili piievas. ""Estonia" oli t6esti iks aeglane liiklusvahend tihest kohast teise minemiseks," arvas KOu Valter niiiid. Viimaks 21. novembril 1945 visati otsad Miami Beachis kuue 6nneliku reisijaga pardal. Viiike Helme oli selleks ajaks 9 kuud vana ja "tervis ise", nagu kirjutas Miami piievaleht. Neli ja pool kuud tema elust oli kulunud 7000 meremiili liibimiseks Juba Madeiral oli "Estonia" rahvas teada saanud, et nende kannul on asunud teele Harri Pahlbergi 12-meetrine viikingipaat "Erma'', 16 inimest pardal. "Erma" maabus Norfolki sadamas enne jdule 1945. KOu Valteri lugu on vahest k6ige tihedamalt seotud teiste eestlaste kodumaalt p6genemise lugudega 19,10. aastatel. Kuni 1978. aastani s6itis K6u Valter merd kala-, kauba-, s6ja- ja teaduslaevadel. Praegu peab ta Merrit Islandil koos abikaasa Klarissaga

pensionipdlve.

JAAK L6HMUS Ajalehe "Eesti Elu' einumbrist i0.06.199.

KAUGESOIDUKAPTEN KOU VALTER 70 Kaugesdidukapten KOu Valter on peagu legendaarne kqiu meie iseseisyuse qiastust. Kms oma yendade Ahto ja Jarilloga on nad teinud pauu Eâ&#x201A;Źsti tutYustamiseks.

Kdu stindis 15. novembril 1907. a. Kdsmus kaugesdidukapten V. pojana, hariduse omandas Tallinna R.eaalkoolis, Kiismu Merekoolis, mille ldpetas 1930. a. kauges6idu{iiiirimehe diplomiga ja hiljem Tallinna Merekoolis, mille l6petas 1939. a. kaugesdidu-kapteni diplomiga. Juba 1930. a. kogu maailma ajfi{andus t6i hemmastamapanevaid lugusid ja pilte kahest eesti noorest, K6u ja Ahto Valterisi, kes vdikesel purjepaadil iiletasid 7000 miili ja Atlandi ookeani teel Tallinnast Miamisse. 279 paeva oli voitlemist tuulte ja tormidega. Vanad ameerika meremehed vaadesid vdikest, I73-dollarilist purjepaati ja vangutasid pead: see on lihtsalt ime! Seda imet aga kordasid Valterid veel mitu korda. Meie. eesdased. olime uhked neile. K6u jiitkas oma elutddd merel. Ta s6itis Kaug-Ida ja Ameerika vetes. Oli vahepeal Eesti rnerevies (1934-36). Omandas siis "s/s Vega" ja s6itis selle kaptenina. Teise maailmasdja ajal liikus ta eriti ohdikus piirkonnas - P6hja- ja Baltimere vetes ja Norra rannikul. Tema laev sai Helsingis 1944. a. yig stada venelaste pommidest. Vigastus oli suur, s6ja tdttu remont-tehased iilekoormatud, olukord niiis olevat lootuseta. Aga mitte lootuseta mehele nagu KOu. Ta hakkas ise oma laeya meeskonnaga t66le ja laev sai s6idukorda ajaks, et viia iile tuhande eestlase Soomest Rootsi, keda Soome s6ja l6ppemise t6ttu ootas viiljaandmise oht venelastele. Kuna ka laeva vdljaandmise oht oli isegi Rootsis olemas, siis K6u likvideeris oma laevakompanii. 1945. a. K6u alustas purjepaadil teekonda Ameerika suunas. Kaasas oli abikaasa Klarissa ja lapsed. Miamisse j6uti l6ikuspiiha ajal. Ookeani iiletamine leidis jiillegi elavat kiisitlust ajakirjanduses ja raadios, imetleti vdikeste lasie tublidust ja head tervislikku olukorda, kapteni ekspertiisi, aga k6ige rohkem kdsitleti p6hjusi, miks iiks eesti perekond niisuguse ohtliku reisi ette v6ttis. K6u poolt heas inglise keeles antud faktid panid vast m6negi ameeriklase mdtlema. Ameerikas K6u leidis t6dd m6neks aastaks vend Ahto kalalaeyastikus, oli siis kapteniks Miami Ulikooli okeanograafia teaduskonna uurimislaeval, edasi paar aastat sadamalootsiks Virgin Islandil ja siis jiillegi laevalapten. Vietnami s6ja ajal viis USA laevu Kaug-Itta. Niind elab see julge ja suurte kogemustega meremees Floridas, Cape Kennedy liihedal. Ameerika merenduse ringkondades on ta tunnustatud asjatundja oma alal ja tema nduandeid otsitakse mitmesuguste asutiste poolt. S6idud konverentsidele ja n6upidamistele v6tavad suure osa tema ajast, aga kui ta mahti saab, siis v6ib tema jahdaeva valgeid purjesid ndha paisumas L.-Atlandi tuultes. Kdu, dnnitleme Sind Sinu juubelisiinnipdeva puhul ja mehine kiesurve selle eest, mis Sa oled oma eluajal teinud rahvuskaaslasie ja Eesti heaks. E.T. Aialehest 'Vaba Eesti Sbrw'. 17. nov. 1977. a.

AIITO ISAST vallas Oandul. 1900 a. kevadel l6petas Kesmu merekooli. 1903. a. siigisel sooritas merekooli 6petaja eksami Peterburis ja miiiirati samal siigisel Kiismu merekooli 6petajaks. 1904. a. sooritas Magnushofis (Mangalis, Liitis) kaugsdidukapteni eksami. Oli m6nda aega ka Heinaste merekooli dpetaja. Kui see kool I maailmas6ja ajal evakueeriti, miiiirati ta uuesti Kesmu merekooli, kus ta tdxitas kuni Eesti Vabariigi alguseni. 1920. aastate algul oli Tallinna miinisadama kapten. Eesti Vabariigis anti R. Valierile kaugs6idukapteni diplom 10.01'1922. a (nr. 2116). Pensionile jiiiides asus taas Kiismu elama.

RudofValter (18?4-1950). Snndis Aaspere

Tema esimene abikaasa oli Joosep Kristenbruni tiitar Elisabeth, kes suri tuberkuloosi. Teisest abielust Leenaga oli tal neli poega; K6u, Jariilo, Lrku ja Ahto. Kiismu Meremuuseumis sdilitatakse Rudolf Valteri kirju ja mdrkmeid. Nii neiteks kirjutas ta 1932. aastal "Vaba Maa" toimetusele, juhtides tiihelepanu Ahto matkal osalenud eesti kirjanike mitte tiipsetele reisikirjadele. Eriti huYitavad on aga Rudolf Valieri Kiismus 1949. aasta kirjutised tolleaegsetest probleemidest, nagu kalurikolhoosidest uue s6ja puhkemise v6imalusest jne. Rudolf Valteri kaasaegsete miilestuste j iirgi oli Rudolf erudeeritud meremees.

Kui vendade nimed Ahto, K6u ja Uku on pfit leenemere-soome miitoloGgiast, siis Jariilo (ka Jarilo) oli ida-slaavlastel piiikese, kevade ja armastuse jumal.

A.J.

VALTERITE (WALTERITE) OOKEANIRETKED I

retk. Aasta 1930. Ahto ja K6u Valter (ka Walter) purjetasid jahil ,4fuo (erldlir,e Aull iile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse.

retk. Aasta 1931. Ahto Valter ja kanadalane Peter Barber purjetasid jahil Ahto (Auli) iile Atlandi ookeani Ameerikast Inglismaale.

m retk.

Aastad 193111932. Ahto ja Jariilo Valter purjetasid jahil Ahto (et\dirc Vinzta) iile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. Osal teekonnal olid jahil ka Uku Valter ja tiks taanlane.

lltlo

retk. Aasta 1932. Ahto Valter, Jariilo Valter ja Verner Sooman purjetasid jahil (Vineta) ld^le Atlandi ookeani Ameerikast Eestisse.

retk. Aastad 1932/1933. Ahto Valterja ameeriklane Tom Olsen pu{etasid jahil Ahto iile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. Osal teekonnal olid jahil ka E. Stein-Tammlaan ja R. Sirge.

retk. Aasta 1936. Ahto, Margaret ja Jariilo Valter (osal teekonnal ka K. Kajaste) purjetasid jahll Ahto (endine -Razni,t) iile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 193811939. Ahto Valter koos abikaasa purjetasid jahil ,4fuo iimber maailma.

VII retk. Aastad

ja pojaga ning 16 kaaslasega

Aasta 1945. K6u Valter koos abikaasaja kolme tiitrega ning Mihkel KdYamehega purjetasid jahil Eslonid iile Atlandi ookeani Rootsist Ameâ&#x201A;Źrikasse. Osa teâ&#x201A;Źkonnal oli jahil ka Bernard Veskimeister.

Aasta 1968. Uku Valter saavutas Trans-Atlantic v6istlusel miljoniir Wellmani jahil lzdieo esimese koha.

OCEAN VOYAGES OF THE VALTERS

(THE WALTERS) Voyage L The year 1930. Ahto

and KOu Valter sailed across the Adantic in the yacht

Ahto (the forrner Ar,/i) fiom Estonia to America. Voyage

II.

The year 1931 . Ahto Valter and the Canadian Peter Barber sailed across the Adantic in the Ahto (the Aul, from America to England.

Voyage

III.

The years 1931/32. Ahto and Jariilo Valter sailed across the Atlantic in the yacht Ahto (the former Vineta) from Estonia to America. Part of the yoyage was also attended by Uku Valter and a Dane.

Voyage IV. ^fhe year 1932. Ahto Valter, Jariilo Valter and Verner Sooman sailed across the Atlantic in tbe yacht Ahto (the former Vineta) from America to Estonia.

Voyage V. The years 1932133. Ahto Valter and the American Tom Olsen sailed across the Atlantc in the yacht Ahto from Estonia to America. Part of the voyage was also attended by E. Stein-Tammlaan and R. Sirge. Voyage \aI. The year 1936. Ahto, Margaret and Jariilo Valter as well as K. Kajaste (attended part of the voyage) sailed across the Adantic in the yacht Ahto (the former Rannik) from Estonia to America.

Voyage

VII.

The years 1938/39. Ahto Valter, his wife and son sailed together with 16 other companions round the world in the yacht Ahto.

The year 1945. K6u Valter, his wife and three daughters sailed together with Mihkel Kdvamees across the Atlantic in the yacht Es/onia from Sweden to America. Also Bernard Veskimeister attended part of the voyage. The year i968. Uku Valter won a transatlantic race in the millionaire Wellman's yacht Indipo.

Jaht,AllT(O"

end. E t. f,. leht ,,luli" |nlll.f|! lhlo Wlller t6ltlt 1930. t Talllnnarl lrneedf,rrrc la t931. a- ltnsetlksrt InSllrr|.af o. ,.hl on ehtt trd OTIO Eâ&#x201A;ŹGEll'i gtaani j$rcle lernr iehlprcdl. ie l.ew6' tehaca*

|ilr riutltrd lt' raP'

lenbrll 190t. r., Tralinr.r'

aâ&#x201A;Źrti nsnnaPuurl. Temr ehitu3e Ule ilrnur pilrlr hlrleldurioonas-

rurtet! tgot.

aatl.l

Plia

39o?dll.h.t at 50, "tpo?r" t2. delranbr. 1907, .ast.l.

.Iaht "Ahto' skemaatiline joonis 27. septembri 1931. a. "Pdevalehes". schematic

figure of the yacht 'Ahto" in "Pdevaleht" of September 27,1931.

Kqpten Rudolf Valter Kdsmus kvadel. Coprain Rudolf Vaher 1907.

valteite perekand. The Valter's

fanily.

ln7.a.

in Klisnu,

Spring

Rudolf Vaher abikaasa Leerw ja poegadega. Ees vasahi Jariilo, paremal Ahto. Taga vasahtl Uht

KOu.

Rudolf Valter, his wife Leena and sons. Lefi in front: Jariilo, on the ight: Ahto, lefi behind: Uka and KAu.

"Tormilinnu" meeskond 20.VII 1925. Tagareas paremah esimene laevapoiss Ahto Vaher (foto R. lnasmiie kDgust).

The crew of the "Tormilind" on July 20,1925. In the backrow the frst ftom the ight: the cabin boy Ahto Valter (the photo from R. Laasmde's collection).

Ahto vaher ookeanil. Ahto Vaher on the Atlantic.

Venna-d

Uht (vasakul)

ja Ahto. The brothers Uku

and Ahto.

(Ief )

vtgoV -t,iJ ".,

!\ t

Kaardilt selgub, mida Ahtol oli vaja Atlandi ookeani letamisek - soodsaid hoovuseid' tuuli, kanaluga julgust ja 6nne. Mbned matka pidepunldid: Tallinn Plymouth - Tallinn.

Plymouth

Kanaarid

- Miami -

New York -

From the map one can see what is needed for Ahto to cross the ocean: prosPerous streams and winds, and over and above, lot of courage ond luck.

k"h X*bu&{otfu.arfir*t

pollutir,auyrful 19ffi1961s,.

Viilis-Eesti Uhingu aukiri Ahto Valterile. Foreign Estonian honour certifcate giwn to Ahto Valter.

k^r(

ut;attb hftI.& ,o-

n&*{aqt

"ffdlis-CuAL

*6tfr;

'maa.,sl'naslrrsL. "

ra Ho

gtLS(954L'

t u%qt$

tk'

" "J" 6nn{owel 6"*iIi)Irkg'u- s{tfiuttlilrf.u

Tau"n;rcrur"i 2B $luftl,ti&r."* f

&aaf

lstt *.

4"7

Viilis-Eesti Uhingu aukiri Ahto Volterile. Foreign Estonian honour cenificae giwn to Ahto valter.

"Ahto' Atlandi ookeanil 1933. The "Ahto" on the Atlantic in 1933.

Ahto Valter tuleb 14. septembril 1931. a. Tallinnas

tturikult'Suomi', kaardtd kaenlas

mereuued

mercretked peas. 'Ahto' seekord Inglismaale.

ffi

jtji

Ahto v\lter is coming from the steamship 'Suomi' in Tallinn on September 14, I93l, carrying charts under his armpit and new voyages in his head. This time the 'Ahto' was lefi in England.

Ahto Vabei jqht FidZi

saares-

tihts. Ahto Valter's yacht in the islands of Fiji. On board the yacht there is also the 22-month old AhtoTheodor.

3(|ndate aastate populaarsed paberosstul kandsid Ahto nime. The

popular Russian ciSarettes of

the 1930s bore the nome Ahto.

gefft polltb p|t!ie"

Ce6tl poldae

n.rgml/

(310!iiic6)

19.

!.rit46ril. midnif! G4rloJ.h r,b'

i.iltrliii.:

1ib 13.

!!i4iG bisd balji i6ihit, iddtrF! Fid, ,ro!r grl&li gse oor.dni i6it 6!3iii nI. tt'3t or hih" 183 !i.hi. ,lht. !trtrt nn 26 iolq. ,ilt. fiikntr& t.o' rd. irorllrt(r fli !lr*a bdindhilh rib Adltdib, 4e ltrllinndli

Adrnob

btgti!!

Br!i!rrd!il r!r !ildr!L rrtl. 6!.il !!lil I.b ldt 14.gdtr bondn gih S dib

Pdablga 0te ?Ittanbi

itrtrf!'

6[t'I fidi lirddnls ll.st

'oi ll udctti ldkdBi rs. ,!.id!d. tlir lottu M!.i 11.000 siili led 'n rlli.rmlit $.!. FL4!. tl.t!. ua, foErlioti bdrllEatl Cdll !!dl!ah gr!6,10 .iolnidnblr ilbch! *. !rd!!,l !u!i octrl ltirtt Fdhdttk t!!}d $liltacn bs$! on l.rJ tE.

Sdlt.ii! rtla€ttrlit hohbd

(iil iidisit lt grfhtrtrIiieit

bil,

lilsllboi

q.ilri

hsnri

t0.

Kartus Ahto Walte?i saatuse parast.

hulthus? 00h0rni0rlluluiu nus festi hulliul0e lifiinbd uuete onfeotinrdtf,c(c Eriitidtiinliea fltleFdalie' giliIe 8on'

18d6atane londe{dnc cluB

$oii€

bon. Siiliof6iDuit idaDlf Fulbrroab iedt'eb. fattis miiio pooli is i6ito .?loflito€ie t6toiiatite. l. eusust,19tl a "Peevaleht"

Ahto Walter 6nnelikult iile ookeani. tno$ta

Sbltontii

inbomo4ie

Srsltsmdd(.;;al""rt:rrfjr"l"j.ur"toie lltlanb;tetle fodc feittu46i'nt!'

l8'aasfasl wikerlast ei lastud w6rfa osa iahtide w6idus6idust Ule ookeani 5.august,19l1.a.'Peetaleht "

@ Ahlo Oullet hmulseb Duileludu fimhu muuilmu. patuli

2 mitiotttl ientl. StlldBtiiif tEmo iiofll!gnldfaubdroebrlo! Sdtilaloatele. *ltietd eeit - $t!d ilt6fib oofedritlotr tcioi! fablentiela. d6leluettetorel!i!. -

Tallinlaied Hayatinas,,rewolutsionfieridena". 19. ser,teqbe.,

Traagf;Eimc BEskay algms"

Ki?detuqles vaataEa tJ6idu, Foql neelkot!nas! haiee! - lAnF;rnees iile- parda! - l{aad. teme surlnaga, lo.veeb!uar l9ll a.'rraba

l,{aa

1911.3.'!eevaleht

)

I'CHO. FRIDAY, AUCUST 28 I9J1

,38 AT HIS BEST AT Amazing Atlantic Trip In 27-Feet Yacht YOLINC

IIAN

RESCUED FRIEND WHEN HE FELL OVERBOARD.

Twice Across Atlantic

In Tiny

Sloop

Youth Can't Bear :

The ldea Of Land Nou

so i.ndr ihrr r

I rh! luh ctr! lEnonrn5

'rh! sluiD,\hi,,. spr

l{i',n,i,

itr

rhirh

r ri r

ri. iri. ric,

nnn

Pealki rj u t ol I eae gs er esr aj al eh r ede s t.

Headlines from newspapers of thot time.

rdok^

or dny

i*o br.rhrt< r

&in.

^nd

Eesti mees juh i b

iljoniiri delaeva iirybqr laqk9ra

Ahlo Dslter on ona ishiga iiudnas gtlspogose soa ele. .Dollstihuningate ioiail besuod laeu,al tegena lihtsste Ksplen 3,. Doltel ndtuuie titdd.

iutusts' ona

Poegodest.

ripn.,q3,Lror'Lb .n trn! 'l' *d" m,. i -h. . r' ' ' '"bbd",-i L'l!l.oidm mljr 1ltto. kou. J.rnl' ri Lru \,Liâ&#x201A;Ź rie '.' ro 1!n Fr'rl .oid'" , ',1"-':.1 ndil!sa r4 r^.vikiiliilR lriiD$ iinb.r nitrh..ri nid!trrus. | \-q \"ra.' '!ct.. ...,r^r re"..*,; id n_ ldr 'cll"L" ei ktrulda vrirskemid ntrdneid h !'dja "pikilt leekonn L

S6num 06. dets. 1938.

'Rahvalehest".

of December 06,1938. An Estonian man is sailing with millionaires around the world. News

from 'Rahvaleht"

AFTO TIT,TERI Rlilalss J& toe& lies \ijirisrait toos lltosa nurbrr BlAilDn. P!.crrsl tnne neerk.nntr liiFe I|illi Sleln on (ool.i stH.tel lshetintd oma tllet. raqnr'

- IF0tiiis

Fiitle,

mli li'aa3'

lhlo Ualler inneliltull fluilraaliat. tahtis 5'000 inimesl

meie meredevallulaiaga kaasa sdila' jr iil. rorriiriltriql t!ldcd. lidiioiiitidi !le, fcibo rintn n!0.i noiit, t|n oldn bdlmi! (r.fri:iic ii!br!f !1rir.trnli. lelr$ i!0, nlihri r!iilitr i000 iooftrid hxlunit. ttrl.rn0 {ijittroildi$,' tcrtr ndil.lr. rud! pitti rirjrhrii jo pilh !llt0 I!iltuiir '!nb lrul(di 0lrr(i iild lqrb!r, nt!r o.brjl jntu;inb lrIt,.1 l80ltd on d!i. !!d1itu1c ic r0 ltrhlntir, mi,i r(1 !rber !rodiltd !.li 004tdt tdAoii io i.fl. nid it.c iinbic t: jrxnil gnin.naie, ,,gnbndl niiitljnbr, iilq rinlirinnit, ptrtrgodft(inirrc Mun!! on td obitodin .ll riitiunlb dndnroFlr ne' lllftnhc .Fcrdl!" lhjrttr6, .i iO.tonnin. giil, ifu tn iriii. i4ba bili. l&1oli.! hir. rsl, 8.ptcn 0li 8ir 3in!!nrir i!trbnii.ni (i.ili li!! d{, !uirt,,!llito", air i0i!n6 {tlotli to!.dni j!6d hf. il.10nrh ietl. liiin!b htri, oli turu ojo lnri?hgd dn labllnli nidD!tr!! ooari no'!.f,bna n![ 1? ddntoielt id reili on to tdnnb cnnrele ted!nb, Era 6tr!elil!lt.'lJilcr idbd, liisiri Qireh!!iiiriIr, ile!! Irisi liir.!dl, polbdt piiiiihrb iih. iile in l(ot!!, !li !nrid t!!h! i.orju!!!r Idai! !iii,!dnr0tn !o!ih \tnlnt ofttr ndii. id ?! l!!i. loid '!ohorn0 fui 3.nbnqd, f!nr onr.rifrdi., tdhr intr0hcldie 0ldliF0o0ie in $li!oatri 1o0!te Dnlrel, !!prff l!it iui!3lot, .t u[10 lsolth on 11000 nriili liih$i:1 Iii.ft!00. giil! li. i!ori.rdfir iiirltrtn !lor!4!ll, einiitoli, 60. riiti|'[ i!0n. r!i!mld Fii'r i6rti id. lomt! ii n.n !o!t!i. !.0m. !otin tdqor'i [!ii n j!!rr(nk nim.! !o to $.n5dbd l0!i!rl, lii'n id Il!1. grl di.i porNdl :nbnlri for!dii.,i !!dlt.! p.0ru!0 l1 o1n!b iifrli !ii! â&#x201A;Źt?tiF, 1.3 oldq l!6dn!! !ii{!o io i.[! 0ii i!Drlq iiiio,idho !ni nei! nilreii!, ni tt!! iid m libnnlD D!. u..ii!nio Fdo!i retr Fi(d, iil'lliii ld iob ilc ioira !iili!rn.

Ameerikasl

Sbnum 25. News

juuli

1939.

"Rahvalehest'.

from "Rahvolehr" of July

25,1939.

K6u Walter oma kodus Merrit Islandil Floridas Il. apnllil 1991. a. (Foto l. Iihmuse arhiivist.) KAu Walter at home on Merrit Island Florida. April 11 ,1991. KOU

Valteri QValteri) kiri A. Juskele

jaanuartl

1995. a.

KAU Valter's (Walter) letter ofJanuary 8,1995 to A. Juske.

c,4-.r,Y2th-/H. 9,1Qo-.,ars

*r,,4*n2,uo

l/o*be.tzr.t Q,z ,o'r;*1", ,iZ;* s:.2-l',u 3r4+zt ' t a?{4an */a,tz.4 U-} td-ts-o,<" za44-&

,.2<& it.z o''''o'-t'o fr/24', 4,--*/ "'Lt uaa/--z ,6q', '"./r;r r,-.r*- A "d,44 i,- 9at^ /.Ztz'-''t*'V ft, S.L" "z,r/t *- "i* /i"Z onot4! ,"^/"444 d;4/dz,i1 po-ll Eaa u"& -4'/-rl ,-/.LaL,yEo.2- ( 41ry,r-,"a^-o/ e6r- E, &ry,,; cat rnat. ,eo7,*4.e2'a'/l 6-- ut-'n-el^ ,a-a /a' y'*b ,os,^ le +t '*" fa/" ^ ^,.--2 xo z./o ",.21

.*,'-*-1 &t*''-^ 'Z"rb *a4 Z,Z1&/ /zJ * ,<o,/.2" ,a^&v ''-2'o, xo:&. rcri'a/-t/- ;2f&"Zl

"//2, v"o-*.d-l Llrrz -r-i)< e-n *zz ao'/ *ZZ)&.1 OLy' z*'-". *;,L'.Vu V ^zrhu/ /, a4Lt4 ,-2, Z;/*^u/ "- ,n Z h,aZ'-- ir-r,'- c"on *tL,"y' ,,,. ;6< ^--dz zzi tntTtzt ,n.*4a. 2-rLr

q;/".;6"A"

Viikingilaev "Edith" teel Floridasse keset Atlandi ookeani 2. septembrtl 1947.a., kus neist mdddus rootsi aurik "Scania"The viking ship "Edith' on her voyage to Floida in the middle of the Atlantic on September 2, 1947, a Swedish steamship 'Scania" sailing past.

LOHUSALU ;ffi* Lohusalu iahi- ja kaahisadam asub looduskaunil p6hjarannikul. Sadam kujuneb lahitulevikus riheks turistide ja rannam6nusid puhkajate meellspaigaks. nautivate Sadamakompleksis on arvestalud tulevaste klientide n6udmisi ja soove Projekti eesmargiks on SiniLipu v:iai lise sadama ehilamine. Pakume jargmisi teenuseid:

1. Toitlustamine - restoEn, kauplus, baar 2 Du55, WC. 3. Telefon. 4. Kulusetanklas6iduautodeleiakaalriteLe. 5 Veesporditarvetelaenutus(purilauad, paadid lne.) 6. lJuriauto. 7. Go fiv.iljak ja ratsuiamise v6imalus 12 km kaugusel Niitualjal. L Tolija piirivalve. L Val!utavahetus. Ielefon (22) 715 57 3, (22) 441 413 Faks (2) 63 13 701

J _!

On the picturesque norlhem coast of Estonia You witl find ihe yachi and seaboat harbour of Lohusalu. The whole complex is planned to serve both the needs of the sailing vjsiiors as well as the people coming to spend their holidays on the beach

The port meets the demands of the so-called Blue Flag and offers You lhe following:

1. Restaurant, bar, sfrop. 2. Showers and WC. 3 Phones. 4. Refilling slations both for boats and cars 5. The rental of surfing boards, boats etc 6. Car rental. 7. Niitvelja golf-fields and riding centre beelng only 12 km-s away. I Cuslom. Frontief guard. L Currency exchange. Phone (3722)715 573, (3722) 441 413 Fax (372) 63 13 701

EESTI VEETEEDE AMET II maailnas6da tegutseDud Veeteede Talituse tiitid. Eesti Veeteede Ameti p6hiiilesanneteks on laevanduse arengr riiklik suunamine, laevaliiklusohutuse riiklik tagamine, sellealase jiirelevalve konaldaDitre, ftlnikumere kaardistadine ja MvigatsioonimiLkide hooldamine. Veeteede AJnet koosneb kolfiest fuDktsionaalsest alliiksusest, mjs moodustavad iihtse teffiku: Eesti Veeteede Amet asutati 1989. a detsembris niog j:itkab sisrrliselt eme

* * *

haldusaparaat;

meres6iduohufuseteenistus; hiidrograafia ja navigatsioonimargistuse leenistus. Haldlsaparaat koffaldab oma osakondade kaudu Eesti Veeteede Ameti sisulist strateâ&#x201A;Źgilist juhtimist ning asutuse iildist asjaajamist. Haldusapamadi alla kuuluvad raamatupidamine, juriidiline osakood, penonaliosakond, iikotroomikaosakond, v?ilissuhete ja info osakodd ning kadselei. Mercs6iduohutuse teenistuse alla kuuluvad laevaregistri osalond, merenduspe$onali osakotrd, laevastikuosakond, koordinatsioodkeskus, tehdline talitus, laevajuhtimise side talitus, sadamakaptenitalitused, lootsiteenistuse osatond, laevarelotrdi- ja ehitustalitus, lootsi$ispiirkonnad, lootsikMtrid, liiklusjerebvalvekaatrid, jaiimurdja Tarmo. Meres6iduohutuse teenistuse iilesaldek otr rneres6iduohutuse tagamise riiklike programmide v?iljatiiiitamine ning nende teostamine ja laevandusohutusalase jarelevalve korraldamine. Hiidrograafia ja navigatsioonim?irgistuse teedstuse alla kuuluvad majandusosakond, aretrdusosakotrd, navigatsioodmargisfuse osakond, navigatsiootrisiisteemide talitus, tehnikatalitus, navigatsiootrimargistuse talitused, laevaliikluse juhtimissiisteernide talitus, laevateede talitus, hiidrogaaiaosakond, kartogaafiatalitus, navigatsioodteabe talitus, teatmeteoste talitus, me@uuringute talitus, lisak poi- ja

hiidrogaafialaevad. Hiid.ograafia ja mvigatsiooDimargistuse teenistuse p6hiiilesatrdeks on ohutu laevaliikluse tagalrine Eesti vetes navigatsiooniteabe ja -mergistuse valdkonnas. Eesti Veeteede Amet esindab Eestit Rahwsvahetses Mereorganisatsioonis (lMO) ning teistes iihendustes. Veefeede Arneti spetsialistid v6tavad osa riigr merendusalasest 6igusloomest, koostaids kaardifirmaga Regio otr valminud 9 merekaardilehte m66tkavas 1:100 000, k6ik need kaardid on olemas ka elektroodlises ECDIS vormis. Eesti Veefeede Amet amab valja bnleta?ini Eesti Veeteede Ameti Teataja. Teavet Eesf Veeteede Amet Teataja kohta saab vfissuhete ja info osakonnast, samas on v6imalit ka biilleta?ioi osta (telefon 43 04 54).

Eesti VeeteedeAmet kontaldandmed:

-\-cI c/ 6^^4il ot

\4 lg

haldusaparaat - TalliDo, Tarnr mnt.13, tuba 310 sekretiir 43 02 02 peadirel'tor ht--Kalle Pedak peadirektori I asetaitja hr-Aflo Veskimets meres6iduohutuse teenistus - Tallinn, Lume 9 sekretiir 6 33 92 60 peadirektori aset?iitja, deres5iduohutuse teenisfuse

JJ-r

juhataja hr.Velo Muru hiidrograafia ja navigatsioodmargistuse tee[istus Tallino, lasmmee 48

\i{\

za\IX)/n ^{?sPru lii

Tkhtb3

!WYe)

seketih 6 33 91 60 peadirellori asetaitja" hiidrcgraafia ja Mvigtsioodmargistuse teedstuse juhataja hr.Vaido Kraav

s.rNForf

gK_

B> >E

9., t qi %ru

R$FHe qffiN