Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 6 by Tiit Lepik

Kiismu Meremuuseum

Toimetised

"..

TaineLala Aarne Vaik Kaostaj0 Anto ,L\ke

I(zismu, 2001

Sisukord J. Santpank lA0 lL Kakk Meenutusi J Santpankisi.,4. J,/.\*e Eesti Merevrie juhid I9l8-l 938 Kullajaht K?ismu lahes "Tormilinnu' sii1ld. R. Pdh/hcrg Murtud tiibadega "Tormilind" Miilestuskilde "Tormilinnust" l. ir.r*e Kzismu rahva laevad 19,10 a stlndmLtste keerises. A. .Juske Kasmu Merepaevadest ja Pdhjasdja sllndmustest Virumaal. Omap?irane viis laeva paasnniseks madalikltll. M Mci Venemaa keisri laevaonnelLrsest Aasta 1907 sdnas ja pildis. .1. -Ir.r*e Ristna saladltslikust allveekellast.,'1. .,Irr.rke Urnbermaailmapurjetaj alcst A. .ltt.\ka Kuninglik kaepigistus 11. T ertg Unustamatu kohtumirrc 1,. Whhtrd.t Kui sajand oli lnoor L. liidu Kiismu kalmistlr l. .r/.!*e Uusi raamatuid ,,1. ,/r*c Viikingipaevad Klismus

l0 l5 18

2l 23

r/ske

i1 41

/+E

52 53

6l 65

Contents J Santparrk \A0. R. Kakk Recalling J Santpank.,1. r/.!k? Leaders of thc Eslonian Narry 1918-19i8 Hunting for gokl ir Kasmu Bay The birfh ofthe "Tolmilind". R. Puhlherg The brokcn u'ing "Tornrilind" Mcmorial fragments ofthe "Tor|rrilind" -!. la*e Sh;ps ofrhe people ofKasmu in thc tumult ofthe 1940 events.l. '/rsle About Kasnru Sea Days and tle events ofthe Great Northern War in Vimmaa l. lrsie An original method ofrcscuing a ship from a shallow il -,11e/ The shipwreck ofemperor ofRussia The year 1907 in words and pictures ,1.,r/.!fr? About a mysterious subwatcr $'atch ,'1. ,///.5id Round-the-world ctuise,1.,/1/\:1. A royal clasp. 11. lcrrg A1 unforgettable mectlng. L. lllohlt.!.\ whcn the century Nas Young 1- 7ikl, The cemetery ofKasr\u A..Ju.\ke

I 8

l0 l5 t8 2I 23

4l 43 45 18 50 52 53

.r/Jtc

r-ew books The Viking days in Kasmu ,:1.

JOHANNES SANTPANK _

lOO

Ragnar Kokk Johannes Santpank (kuni 1935 a. Sandbank) siindis Kasmus 29 sept. 1901 a. Tema vancnrd kLrulusid l'iirispea pdlistesse peredesse J S lopetas ]'allinna Kaubanduskooli, soitis nradmscna piriistelaeval "Meteor" ja astus Kaismu Merekooli. Vabaduss6ja puhkedes liitus J S vabatahtlikult

sojavaega ning teenisruskohaks sai ntr "Lennuk". l9l9.a. alul anti tcmel vdinallrs ldpeta.la Kasmu Merekool ja tagasi saabudes mereviikke paigutati J S. nn mefedpilasena suurtukilaevalc Lernbit". Sellega tegi ta kaasa koik lahinguretked. kuni J. Pitka korlaldusel toodi lllcrcdprlased 5.nov. 1919.a Koporje lahcst Tallinna. SealjagasJ Pitka isiklikull poisidvdi retc.iar-si kes kuhu 6ppina, J.S koos l7 kaaslasega S6jakooll. Vabaduss6jast loeti J S. osa vdtnuks merel 5 kuud ja 3 paeva, tagalas l0 kuud ja 27 paeva Seda hinnati 26. rartsil 1920.a Vabadusristiga II/J ning tasuta normaaltaluga S6jakooli ldpetanrine ja rilendamine noorernlcitnandiks sai teoks 20.dels 1921 .a Esrncscks teenistLlskohaks sai sama S6jakool, kus J S maarati kursuseohvitseriks, ilhtlasi kooli adjutancliks Otsustavaks noore ohvitscri arenguteel kujunes 1922.a. J.S saadeti Inglisrrraale navigatsioolli-, suurtrlki- ja eleklriala kursustele ning ta sai olla kaks h.rud navigatsioonil Tema \{ajesieedi laevadel. lnglismaal tuli veeta terve aasta Koju saabLldes l0 dets 192.1.a ootas ees kompaniiulelna koht Merevae EkipaaZis ia edasi vanema suurttikiohvitseri kolrt n/r "Lennukil" 25.nov. 1925.a rllendatj J.S. ieitnandiks. 28.dets 1927.a saadeli J.S. iiillegi aastaks Inglismaale Naasnuna teenis ta Merejoudude Baasis kas suurlLlki- vOi Iniiniohvitserina Nenclcl anletikohtadel tuli osaleda kdikidcs merejoudude arcndamise kavades, muuhulgas llrtvustas ta juba l93ii a ajakir-jas "Merendus" Eestile tellitavatc allveelaevade taktikalisi parameeheid 6pingud jatkusid Soomes rneresdjaalastel laktikalistcl kursustel Need olid ettevalnlistuseks Soorne Kdrgema Sdjakooli meres6ja osakonda astumiseks. kuhu J S suunati 2 okt. 1935 a I(drgona Sojakooli ldputoo teena oli "Eesli Laanemcrc saaresiikLl meresdjavaeline lahendus". Scc tiiii loeli nii Soome kui Eesti sdiavaclises juhtkonnas tahclepanel;kult l.ibi I agantjiifele on selgunud J S salaiane sideohvitseri roll Sool]le ja Eesti rncrcvagede juhlkondadc vahel Tegu oli Soolllc-Ecstr vaga salajase koostobga, mis nagi elte rn6lelna riigi rannapatareide, r'niinivaljade ia allVeelaevade abil sulgeda N Liidu laevastiku valjapaas liiane poole Hanko Osnlussaare liini. Soome K6rgema S6jakooli lopetas J S 20sept. 1937.a ja 2'l.veebr. 1933a. ulendali ta kaptennrajoriks Teenistus jatkus Merejdudude Staabis navigatsiooniohvitser ina Ja vahelevahel lipulaeva t/p "Sulev" konanddrina Peale Poola allveclaeva "Orze1" pdgcncmist lS sept. 1939 a tchti patuoillaks Melej6rrdude juhataja n-kpL V. Mere ja vallandali paevapealt NAib, et Sojaviigede Ulcmjuhataja kindral j Laidoner ei kdhelnud hetkegi, kui miiairas J Santpanki Mcrej6udude juhataiaks, hoolinrata J S noorusest (37) ja madalast aukraadist (kpt-njr) Teine maailmasida oli alanud. N l,iidu invasioon Ecstisse muulus ja4est raigemaks ja Soome l'alvesbda pani Eesti vaga kahemOttelisse oiLrkofda Tagantjarele vOib ainult inretleda, kuidas J S suutis toirne tulla sellistes keerulistes, alandavates ja lootusctutes olukordadcs Vaejuhi vbimekus avaldub parerrini sojas. Otsest s6jatc-qevust J S knLL ei juhtinr.rd, kuid olLrkorra keenrkus ja pingelisrrs oli vdreldav vist ainult Vabadussdjas toirnunuga Peale juunipdorct sai J S olla formaalselt ka Eesti NSV laevastiku .jrrhataja. seda kuni 2I.septcrlbrini 19,10.a.. mil ta viidi PBL juhataja kiiskkirjaga tile Baltinrcrc laevastikku Meenutuste jargi arreteeriti J.S "Pikkeril" paev peale Saksamaa N Liidu soja algust Ia viidi soomusautoi Leningradi.ja peeti I-eningfadi ning Moskva varrglales kinni kilrnmekond aasttlt, til)li riksikkongis 1951.a saadcti ta Karaganda linna servalc vaslra.jalud van-gilaagrissc J S kannates sildarnekahjustuse nirrg kdr,qvcrerdhu kaesja suri iikksurma 5 rnail 195'1 a ning on nlaeud lalgr i Llhiskalnristulc

MEENUTUSI J. SANTPANKIST A. Juske

Et v6imaldada rnerevaeohvitseridele endid tiliendada nerepfaktikas ja arendada purjesporti, ostis Merevae-Ohvitscride Liitkogu 19i,1 aastal pu{ejahi "Kajak" (endine Hansa) 1908 a fuias ehitatud jahi pikkus oli 13,95 m ja see sobis igati ka kaugsditudeks Juba 1938 aastal vdtsid eesti merevaelased osa ajavahemikus 9.-16. juulini l(ielis toimunud lV Rahvusvahelistest Merevae Karika Purje\,6istlustest Eestlaste meeskonnas mririratijahi kapteniks Loodus, meeskonna esindajaks ja kapten-nrajor J. Sandbank ja soodimchcks nooremleitnant vahekohtunikuks kapten-major B Linnebefg VdistlLrstest vdtsid osa Euroopa 1l riigi meeskonnad V6isteldi rahvusvaheLises monotllLlpklassis "Slar". Meenlrtanre. et 1912 aastast sai klassist Star" ka ollnpiaklass. Mereviieohvitseride \,6islluse v6itis ja sai endale Klndral-Felclmarssal Hindeburgi pokaali Saksamaa jaht. eestLascd saa\utasid scitsrnenda koha \raarib rrainimist. et purjeregati Lildjuhiks oli admiral Gotting.

. 1933 a hakkas ihnLrma mereasjanduslik ajakiri NIerendus". r'aljaandjaks N{erevrie Ohvitseride Liitkogu ja esimeseks tegevtoinretajaks leitnant Richard Kokk J Sandbank avaldas nirnetatud ajakirjas mitmeid ailikleid. Ka ajakirjas "Sodur" ilrnusid J Sandbanki kirjutised. .

l9l3 l9l7

Tallinnas ehitalud havilajad "Avtroil (1350 t) ia aastatel 1,914-19l'7 Pcirogradis ehitatud Kapitan 2 ranga Kingsbergen" (hiljem Spartak", 1260 t) langesid Eesti Vabaclussdja ajal l9l3 a detsenrbris Tallinna lahistel Briti laevastiku kiitte vangija anti 1919 a. jaanuaris Eesti Vabariigile, kus said nilneks vastavalt "Lennuk"ja Wanrbola' l93i a nrtiudi "Lcnnuk ja "Wambola Peruule. Parast nirnetatud lacvadc anreilikku uleandmist PerLlu rrerevae esindajatelc Tallinnas piclid ccst l.rsed ..r.tarr r kcklrrleppele lac. ,flr d. el \d..1 on aus ja viima laevad Londoni Kuidas Peruule mulldud Eesti nriiniristlcjad Londoni sditsid. sellest jutustas Vanikalt Ecsti meeskonna juht va ernleihrant J Sarrdbank ;!alehe "\'aba J\1aa mitmes numbris (\'W. 19 . 20 . 21 22. sepl I 931) Wiimane.s6il nrlinlrlstleiale ..Lennuki" ia,,Walf|bolaga". .1. Sandbanki rcisivcstcst sclgub. ct Ecstija Pc nru serlanreeskonnaqa mchitatud laevaclc sijit oli tais ootalnatusi ja dnnelikult Idppenud avariisid Juba Tallinnas. Iaevade \,aljasdidu eel avastati l8 jarest. kes koik kaldale tosteti Suurupi kohal, ar,anerel, kui laevad tugevasti ddtsLr'na hakkasid. ilmusid valja koLn iiinest - koLn Eesti poissi. l4-aastane Aleksander. l5-aastane Elnraf ja l6-aastane Arnold. Poisld olid pemulaste vanad tultavad juba Tallinna sadalnas viibimise ajast. kus ad aitasid peruulasteL teha lirmas sisseosteja korraldada nreremeesle siidaneasju Perrmlased lubasid poisid Petuussc kaasa v6tta, kuid esialgu pandi poisid siiski kartuleid koorinra Gotlandi saare fajoonis ilmus valja veel iiks jlincs 1J aastane \ioldemar. kes loomulikLrlt soovis Pcruusse s6iia. Uhiscl mcrcrctkel said ecstlase.l teada palju huvitavat petuulaste clust. Suuft ele\.Ltst tekitas ccstlastc scas pcfulllastc tcade, ct ncil on kodumaal Vaikse Ookeani suubuv.jdgi Vinr ja Trujillo provintsis \aike linrrake Virrl. KLrnagi anuru ole\at Pemud ninretatud isegi Viruks. Sih4unkti. Themscl Londoni llihistcl Gravesandi loodud laevade segaDreeskond pidas veeL korraLiku lahkunrispeo ning J Sandbank ta)iEcsti mcrcnlchcd tagasi kodunraale.

Aastatcl

Carl Mothander kirjutab oma raamatus Parrnid. eestlased ja enamlaserl (1allinn, 1997)uhest huvitavast loost

Abielludes baltisaksa aadlidaarri Benita von Wrangeliga. sai rootslasest Carl lr{othandcrisr Kohila kulje all asuva Tohisoo m6isa pererrees K6nesolevas raarrallrs on episood. kuidas teel Narr"a poole oli kuningas Karl XII uksi mooda maad ratsulades Tohisoo mdlsa Kan.rru talu soisesse koplissc sisse vajunlrd ja hobusejalga vigastanud Karl Xll ronis rihe kivirahrLr olsa oma olukorra ule jalele m6tlcma, kui korraga tuli kivi juurde vaike k[urus e]t lnpsik kaes See oli kuulus 'Kangru kopli soome n6id Pika legendi liihikokkuvdte on, et eit tegi kuninga hobuse teneks ja klrningas aksis seLle ecst palju raha. l9l9 a sai Kangru vabataluks ja Kanqnr pe.e kandis kaua saksa nine Rosenblatt, kLrni scc eestistat; Roosileheks Kohalik koster Eylandl. kes uLrris soorne ndia" jareltulijaid, leidis. et rolle veresugilased olid mitmcd Eesti tunlud tegelased, neileks riigivanenr Jaan Teemant ning Ecsli merevae viimane i.llemjuhataja Juhan Sandbank, eestistunud eestirootslane, kes kuningas Custall visiidi ajaL 1929 a. oli rnaaratud Rootsi majesteedi isiklikuks adjutandiks ja kes saatis ka riigivancnr Jaan Tdnissoni jargnriscl aastal tenra arnetlikul kulaskaigul Stockho|ri

Nii kidutab Carl Mothander.

Sandbank'udesuguv6sast

1901 - ?) isa Johanncs Sandbank (1E72-19,12) /senior,l ldpetas 190.1 a Kasnlu N{erekooli kaugs6idukapteni kutsega Sditis kaptenina mitmetel laevadel, Kasmu N{erekooli 6peta.ja(1919-19i0) J Sandbank (senior) on nraetud Krismu kalnistlrle Johannes Sandbank'Lr (rrnior) vend Elmar Sandbank (1896 - ?) 6ppis Kasnu N{erekoolis je 1927 a. lopetas TallLnna N4erekooli kaplenina Sditis tr:lurimehe ja kaptcnina nrilnteLel laevadel 1941 augustls viis kapten Elmar Sandbank endise Kasrnu Lae\'aornarrjkud" lacva Nlaia Johamres Sandbank'u

Leningradi ja piirast seda on Elnar Sandbanku saatus teadmata. Monedel andmctcl mdistsid venelased Elmar Sandbanku surmaja ta suri 194:l aastal. Johannes Sandbank'r.r (senior) vend J!ld Sandbank (1877 - ?) l6petas 190.i. a K:ismu N4erekooli kapteni eksamiga Sditis tLlr:irirnehe ja kaptenina mitnretel laevadel ning siirdus siis elama Ameerika Uhendriikidesse.

dnneks saab Eestis nllild lugeda 1940 aasta sLindmuste kohla nii "punast kui "valget" kirjandust Nii naiteks ki4utab Hanrlet Tiits oma raanatus TaastatLrd lo{iiraarrat (Tallinn 1935), kuidas ta seltsirneestega koos nalsionaliseeris Ecsti lacvakonrpaIiisid Kuna kdnesolcva raanratll autor, ndukogude korra tlrline pooldaja, Hamlet Tlits teenis alates 2 juulist l94 I a kuni rnartsini 1942 a natsionaliseeitud kasmulaste aurulaeval N4aia", pidi ta vega hasti teadma, kelle kacd olid maiiritud Leningradis vallisiatud "N,[aia' kapteni EInrar Sandbanki ver e-r:la Kahjuks ei ole eelpoolnimetatud raamatus kordagi isegj mairlitud kapten Sandbanki niure.

Huvilav on Jari Leskinen'i raamatus 'Vendade riigisaladus"

(200r:)

a, lk ll5-316) l6ik

Johannes Santpank'i kohta. mille siinkohal muutnatul kujul esitanle

.hha trcs Sarlp.thk. cndinc Sandbank (1901 1954), inerevaekaplen, tegi aastatcl 19i5 l9l7 Soomo KOrgcmas S6lakoolis labi peastaabi ohritseri kursused ja tequtses aastatcl l9l9 1940 merevae juhatajana 19,10. aasta veebruariks oli Santpanl( vccndunud, et oodata on Ecsti okupeerimist SeetOllu lahtis ta kindel olla, et lacvastiku k0igc vditlusvdinrelisemad laevnd, \,aid kolm aastat varcln Inglisrnaal vahnistatLrd ookeaniallveelaevad Kolcl ja /-crrrlrl ei sirtuks Ndukogude Liidu katte Saksa sdjavaeatascc asctaitja salajasel vahendusel pakkus Santpank ndlemaid allveelaevu Saksamaale muilgiks. Saksa merevrlc illcn!uhatala, suLrradmiral Flrich Raeder soovitas Ilitleril nlilugipakkunlist vastu vdtta Ilitler n6ustus I9.10 aasta 2l Veetrrutril Santpanki mr:irlgipakkumise ga sclliscl tingimusel. ct ka N6ukogudc Liit olnuks tehinsLrca niLrs

Sellega ldppesid ka labirziikimised ning Santpank voltis oma pakkumise tagasi Moned kuud hiljem, 1910 aasta juunis, tiritas Santpank veelkord piiiista nii allveelaer,u kui ka samal ajal naa sojavaelist ning poliitilist juhtkonda Parast seda, kui N6ukogude vlied olid maa okupeerinud, pakkr.rs Santpank isiklikult sdjavaigede ulemjuhatajale Laidonerile ning president Patsile v6imailtst pdgeneda allveelaevaga maalt veel viinrasel hetkel. Santpanki korraldusel olld m6lenrad laevad Tallinna sadamas nrinekuvalmis, viimaks neid koos peredega Laande peitu. Laidoner r:ltles ettepanekust iira ning lausus, et jiiiib koos Patsiga Tallinna Santpank kliuditati 1940 aasta sligiseL N6ukogude Liitu ning saanud kumnekordse sildamerohu annuse sud 05. 05. 1954 aastal Karaganda linna (Kazahhi) ltihedal asuva sunnitoolaagri haiglas Santpanki haua asukoht on teadmata.

1933.a. hakkas ilnrunra mereasjanduslik ajakiri "Merendus", viiljaandjaks Mereviie Ohvitseride Liitkogu ja esimeseks tegevtoimetajaks leitnant Richard Kokk J. Sandbank avaldas nimetatud ajakirjas mitmeid artikleid. Ka ajakirjas "S6dur" ilmusid J.Sand-

banki kiriutised

Eesti allveelaev. YL@mlaltntnt

Allveelaevade soetamise kiisimus on kerkinud meil viimasel ajal tosiselt piiâ&#x201A;Źvakormle. Paistab, et vaatamata riigi preegusele raskele !-ahalisele seisukonale, kodanikud soovivad ikkagi soetada ka meile sâ&#x201A;Źl]e ,,vaesemehe reh'a" digi merepiiride kaitsâ&#x201A;Źks ja isi olemasolu kindlustamiseks. noOurt*n *""'"0,,' ^_ peeseldub eriliselt aiq'"fondt un""o

!a. b okp"fida LoJU E.sti "ar'nrkuL. seJa mui dugi ainult juhtumil, kui meii v:ihemalt praegdsegi jdul np ae\hsLik on ulenrAs' lnhiajalist tiiieljsi blok,,i: -

1933.a. kititlus,1. Satdhottk aj.tkitjLi.\ "irfut ettdis" ttL I attikli Ecrli Qlh,eeldcr.tsl, kttl "vtese tehc Iel\,ar.Jl , 1937..t. jiudsidki Ittglisuaal cltildhtd allreel]e|dLt "Kdlct"' id "J,efilbil" llestisse. Kds dg.! "vttene utaes" stri Iei:. ntd.til t.tsa)ju kecrivs et ]r1,1 tlldse k.titslct sce ictai<n lugela otsustada.

t]t.rdiltiidsa)j.ts s..disi.l Liititrcncl.l lisegi lliiu luher) lilDrtaLt loalcl /ttg/ist))1,:1 alheel4et,ttL]'I.Iatlt|datle;fotoTt!]|i]1|]Lt|kii|.|s|.0||k1\,iic5|||1glisn1t!ttLl||\.ec|t|e\d'|ihc||L1hll1|!'\||1/ (ar\,atl c rtsl i 2 jrt(l(t I c I d o s l.t I c l).

.Jubat l.sit)tescs

llc.;ti aIh((hL't, "Kdlcr" pilLliI naolcgd tiiiitFiIud kah.!\.

Eesti Merevile

iuhid

1918-i938

[lerejoud!de;uhcr.id

1925-19i2.

Melejaudude iuhatoto

A4erejo!dude j0hoiajo

Kontr-admiral Johan Pitka VR/l. Siindinud 19. II 1872 Jervemaai. oppinud Iiasmu, Kuressa-are ja Paldiski merekoolis. Sooritas 1895. a. kauges6idu-kapteni eksami. S6itis merel 1889-190?. AsLrtas Eesti-Liiti iaevas6idu agentuuri LiverpooJis ja pidas seda kuni 1911. a., miliai asutas Tallinna laevataNet€ kaupluse. 191? 1918 v6ttjs osa E(xti ra}lvusla€osade, Tallinna omakaitse ja Eesti Kaitse. liidu organiseerimisest. Oli Vabaduss5ja algu.e, .oomus'or gidp j2 -aUtod^ urgan;se1r'jd j. j hataja. 1918. a. organisecris merej6udude ametkondi ja meiira.ti merej6udude juhatajaks

III 191E. Aastatei 1919*1920 organis{r€ris Eesli s6j: aevastiku ja.iuhatas Eesti v6idulial nerevage Vabaduss6jas. 22. IV 1919 tilendati nerevbe kapteniks ja 21. IX 1919 kontr-admi lalik. P:ilast Vabaduss6jr l6ppu tahkus teenistusest 1i1. XII 1919 v6ttes &kuuiise puhkuse ja astus reservi 1?. lV 1920. 15.

trIerevee-kapten Johannes Herm YR

ja rI/s.

I/2

Siirdinud 21. 1893 Kolga valias. 6ppinud Kasmu ja Nana merekoolis. 1915, a. kutsutud Vene s6jav:ikke. 2. XI 1915 iilendatud merev:ic lipnikuks. Teenis II merevie polgus ja X{usla nlcre laevastiku kompanii ja pataljoniiilemana. Lahkus vene v:iest 15. VI 1918 leitnandi auastn1€s. Astudes Eesti v:ikk€ ma:trati 21. XII 1918

s/]. ,,L€n$it"

kompaniiiilenaks. 30. I1919 rne:ir-ali Rannavalve Sido ja PA.istejaamadc valitsuse iilcmaks. 29. Xl 1919 k6rg€ndatud ven.leitnandiks. 11. XII 1919 m:ieratud mere j6udude juhataja k. t-ks. K6rserdati mercvacliaptenilis 1923. 1. III 1925 lahkus te€nistusest lervislikel p6hjusil. Suruud 1. I1926.

Xontr'admiral Ilermann-Aleksander Srlza vR r/3. Siindinud 1ij. IV 1885 llaap3alus. T;peta nud n€revae kadettide korpuse 19ll?. 191:l :stus Nikolai akadeemiasse ja kuulas l:ibr mcr.evae osakorna I-se kursuse. SoorjtaDud navigatsiooniohvitseri klnssi l5pueksami. Ilm.rs6ja xjal teenis Balti mere laevastikus olles viimati I/l ,,I'etropavlovsk" komandijr ja Balli mcre lacvastiku siaabi operatiiv-osalronna tilem. K6rgendatLrd Il j. kaptcniks 191?. Lahkus Venc vaest 2,!. lX 1918, millal tuli Eestisse ja astus 18. X1l 1918 kaitseliitu. 5. I 1919 m5arati rn/r' .,Lennuk" navigatsiooniohvitseriks ja 29. I 1919 Mcrej6udude stlabi iilemaks. K6rgenda' tud merev:iekapiclliks 22. X 1920. M:iiiruti

merej6udude juhatajaks 1. lll 1925 olles vafem keslvall teihud merej5udude juhataja kohuseid K6rgendatud kontr-admiraljks 24. II 1928. Iahkus merejSudude juhataja kohalt i. ITI 1932 ja .'irdus S6jamr' . *r'umi n6, kogu alalise liikme kohale. M€r€vne-kapten yalentin Grenz

VIt I/3.

Siindinud 2:1. XI 1888 Paldjskis. L6petanud Paldiski merckooli kauges6idu-tiiiirimehe diplomiga. Tccnis \rene mcrcvecs 1. I 1913 1. IV 1918, tehes ka:tsa ilmas6ja s/l ,,Tsesarcrits" ja t". ,,S\. rJ.J" lohriis.ri ., I hrul,n ., .:r

komandiirina. oicndanud mcr-ev:ielipniku kaGe 28. XI 1914. Lahkus Verc vnest 1. IY 191:l s6ja aegse mitimani aukraadis. \hbarluss6jasl v6t tis osa s/1. ,,Lembit", m/r. ,,Lennuk" ja m/f. ,,Varbola" vahiiilemana, vanemohvitserina ja 'a.va \ornzrrJir,na rlaras 72. xl l9lq l.urri .oJ l6puni. K6rgcndtrtu.l icilnandiks il1- X 1919. Piinst s6ala tcenis m/r'. ,,Lennuk" konrandijlina. \rr. r. .\ . 1922. a. m:ie-at Ta,eJdudu.tp "rirt,:staabi gatsiooniohvitscliks ja 1925 sama iilemaks. 1925. a. i6pet3nu.l merevbe ohvils€rjde rahuaegse kursuse ja Inglise mereveeohvitse ride navigatsiooni ja divlsjonaalku6used. K6rgendali merev:ic-kapleniks 24- II 1930. 15. III 19i12 rne:irati meraj6udude juhriajaks, I ..'rgus, L^l ..r' ll.. 1. ". " "- or11 1. nov. 1938.

Mereyiiel(apt€n Valev Merc \rR I/;J.

XII 11193 Pnr)lunrnal. 0tpi - ., ln!,, . IJ ,'. l.ri ,^-, kooli. 1{11.1. a. liutsutud Vene s6javekke. Sooli tas ncrcv:ieliDniku €k$n1i :10. XI 1915. Mrailmas5ja telii ka{sa tecridcs miirlitraaler.itcl nr. 1? ja nr'. 14. Lahkus Vene !;i.st 21j l\i 1918. Asludcs Ecsti mcrev;iklre n:iai:1ti 26. Xl 1913 s/1. ,,Ldnbi|" \'nhitlelllrks j:r hiljcnl s:1m:1 Siindinud 1C-

r.uJ I(uf..q^ai

iaeva vanemohvitscriks. Korgcnd:rtud lertn.1n diks 21. lX 1919. I'}nr:|sl Vahrdussadr te.rnis nl/r.,,Vambola" vancmohvitselina (11121), s. I. ,,Mccrnc" koma ditr.illa (192:) ja n]/'r. ,,Vambola" konandijriue (192i1). L6pc rnud alalis viie merev:ieohviiscride kursused 192;. 1927 meerati Merokindluste iilena aj. kt, 1929 m/r. ,,Lennuk" komanddriks ja 21. III 1912 Mcrej6u, ,lud" .i-ah: ri p- .\. L.lf.,bn.d .orr'nrr ..n.i: kooli juhtimis- la stnabitcenistuse alal :ll- \rIII 193fi. K6rgendatud mefeva€-kapteniks 2.1. ll l9JA !2nu" y" :4. ll t:,:(i. llhAf r In...uLldude juhataiaks 1. XI 19:38.

KULLAJAHT Ii{SMU LAHES Ktisnlu Meretll1tllseunli Tai etiste.\ i . 3, 1996, lk. 2A-21 kitjutasine "Kullaatsitiisesl Ktisntu lahes". Arttkkel .octds elarat huvi jct \(igeli klt.tisid Ktisnttt Merenuu.tetrntt kiila:itaJad t.t:iahill llilien Difat Kaisnl! kulla kohta. Seeptira:t avtldane t,cel se I leteenal i \ i t71d I et j dl c.

Ari 6humullidego Altiiir

kullalaeyadega.

- Worobjew ja l<o. - Mille

tile kaebrwrd kisrrruhsed.

("Rah\\,alehc" kaastdoliselt).

K a s n u s t Juba pikelrat aega rvalitseb kohalikkude elanikkude keskel arewus Kasmu "kullalaewa" otsijate tcectvuse parast l'catat!asti ilmus mdne aja eest siia Wene a<jrliral,, W o r o b I e w, kes hakkas orqrnisccrima kullalaewa rlles tislmist, mis maai|rasdja ajal olewat Kasmu rannas pdhja lainud. Worobjerv opereeris niiwOrd usLrtawatc andnretega, et ta ariosanikkudcks sai TalliNtast Linkllisti, Alweri jt isikuid Karaisidlal sidcmed ole.,!at $alismaadega \\'ahepeal k:iis KasmLrs kcegi S o Io d o $ n ik o w,, kes olcwat Saksantaalt tulnudja esita\,ar sealseid rritr.rte.r. k,. ruu.trtrrd'.Lll ,l ,".r ri,<cr ",t Worobjcw kauples roole kummekond kohalikku elanikku ja otsimistoicl loinliti ka tukk aega. lnis tOstis clanikkude usaldust \\orobjer.vi lvastu Lainud survel sditis Kaisnlu koquni riigiwancnr T e e m a n t uhes rrdne lcisc riiqitegelascga ja kriis Worobiewi saatel koha peal asjaga tutwuncmas. Scletati, et kullalac\\,a tdstjate la \yalitsLtse waltel on sdltritud leping. nrille piihjal uks kolmandik kullast ja lac$ saab walitslrsclc Worobje\\ lai tihti 'lalli|nast raha ja seletas kohalikkudele elanikkudele, eL IrSr\\ar)eln u a lahke kaega olewat terrale andnud 100 000 senti Asi nais seda tderaolisem. et Kasnru komandeeriti riks rnerewAe ohr.vitser ja esitaja riigj

kontrollist Kaesolewa aasta ke$ade poolc tal\.vel kauplcs Worobjerv krlmrnekond kohalikku elanikku tastmistdodele, soo\,itadcs neil oodtta kdvadet Peaie Kiisrnu kullalae$,a olewat M u r m a n i r a n n a s pa)hja l;iinud 20 laer,"a kalli laadungiga, sojarvarusrusega jne Tenia olcwat uhe Ingiisc elle\!6tte csitaja.ia lahtwat siit r.viia me|i Murmani randa, kus taistetoodel ole!"at hea teenistus Arasiriduks a ti n]iiLr rahraeca. kuid nccd lukati ikka cdasi ja nilud on need jLriud parlselt vaikinud Kohalikud clanikud. kes harilikult teeni\\ad lacwadel, Iasid kohakauplemise aja lnooda minna. oodates' kullalaewa" i6strnistdarde alganist Worobjewi poolt Senini ei ole sellcst aga kihku ega kahku kllLrlda ja teenistLtseta jaanud jninlesed on hadas Kasnlus clutse$ kapten K, kcllc Wofobjew jaftis koha peale onla usaldusrnehcl(s. ostis koguni suurema sLrrne Lrnla raha ccst materjale tanvilikkude meremiirkide ja abindudejaoks Kaslrlrlased keirvad Tallinnas Worobje*i taga otsimas Worobje\\, teenib Wene I juuroveo faudteede seltsis"- kuid kasmLrhste lcrne korlerisse tulles ei ole tal millalgi aega. korcl liunatab, kord puhkabja nr:iaraturd ajal hiijenr ragasi tlrlles on harra walja liiinud l(ogu affaar hoiab rannarahrvast suufcs Sfewllses Inimcsccl, kes teenisluseleidnlise a.ja moijda lasid, on raskcs seisukorras Teiseks ktisitakse kodanikkudc poolt digLrstarult kas \\,astab t6cle Worobjelvijult, et ta on sellcaegse riigir,,,anena Tectnandi kaest saanud tahasulrrmasid Ldpuratud

wenitamised kullalaer.va t6steto6de algamisega Ja kbrwale hoidmine inrmeslesl, kellele tood lubatLrd, hakkab niiitama kogu a{IaAri 6iget nagu

Atnl(h(st "llLhulL li t".

Togojcirjeto

3.a

-lr:

llojoht Kiismu ott

Ilandlaste lrrvamise jiirele oleralt rvrrkki iildse rvoimata leida, Seni hulutatud juba iile kahe nrilioni. Roots; paastelaewad "Fritjoi'', "Harald" ja "Birger orr nilLrd wiibinud Kasmu all juba kiinud kullalaewa nadala esnaspaervast alates ja teinud kogu aja pidewalt tfaalirnistoid ^]wata\\'a ar\vamise leidmine rreresrigawusest pole aga seni 0nnestunud ja urrberkaudsctc rannaelanikkudc jArele poiewat see iildse woimalik Lae*ad on seni pidewalt ristelnud K:ismust hommiku pool asuwa Lobineerne maanina piirkonnas. mis kin'ise karina ulatub kaugele nlerele ja kus kuLrldLrste iarele o1e*'atki maailmasd.ja alul hukkunud mingi kaubaaurik, mis Liiba\'vist tccle saadctud kulla ia h6bedalaadungiga Rootsi laeraade tulekul haaras kullapalarvik uhtlasi ka ilmberkaudscid randlasi. kcs alul lac*adc ristlemist huviga jiilgisid Kuna aga seni pole rveel mingeid tagajargi tijijdcl olnud, siis on rannarairrval huwi asja rvastu kadunud ja kogu kurllajahti peetakse nagu nrin-!iiks allrsetuks kdmusr.indmuseks Randlaste usku on aidanud asja l!astu k6igutada ka see asjaolu. et ise-qi wanad kalurid. kes krimneid aastaid paew-p2ie\\'a kdrwal kainud merel kalastanas. ei lea nrida_qi lae!!a hukkumisest Kiismu r.lmbmskonnns Kohapeale on krill ulatunud kuurldLrsed I-iiblrvi kullast, kuid kalurid wangutavad selle juures siiski pead- kund ole\\,at peagu taiitsa w0ii1ala, et suuf lae\v saaks hukkuda, ilna et seda keegi rannalt mingil nrocl tcada saaks Lained uhuksid siis nrunc-i usa l,ri esenle hukkunud Iaewalt randa. kuid nlidagi sarnast ainuski kalur maailmasi)ja paewilt ci mlilcta Uhe kuulduse jarele olewat laewa hukkurninc toimunud pirrcdal ja tomiscl ool KalLrritc arwates w6iwat see oletus pidada ka ainukesena paika Kui aga otsitaw kullalae\.v on hukkunud maaihnasdja alul, s o umbes kakskr:lmmend aastat tagasi, siis ei usu nr:ir.id kalurid secla wdimalust, et rootslastel laheks korda Iac\\,a wrakki weel lcida Urnbruskonna elanikkudel on weel meeles kaheksa aasta eesl toimunud kullajahl sarnas paigas, kui G. Lilrkwisti algatusel ristles paastelaâ&#x201A;Źw samas Lobinecnc ranna wastas Kallrrite seletuse jArele w3iuwat hukkunud Iaewa kefe kahe aastakr:llnnegx sllg0u,ale ilerepa)Ui. kuna pealmlse osa katrvtrt liiw paari jala paksuse kihina Seega olewat wraki leidrnine nuiid *,eel *,dirrralik ainulL kdrgemale ulatuwate mastide tdttu. mis $'ee sees seiswal.julgesli wahemall \veerandseda aastrt pristi. Kaheksa aasta ccst toimunud traalimistel olewat aga rvraki mastid rraha muftud, kuna nastide kulge kinnitatud tfosside abil olewat pulitud lae\\'a rvedada madalanrasse $'ette Nllud pole$'at seega ka mastc enam olemas ja tr aal libisewat takistamatult iile liirvakihiga kaetud laewa Ligi paarinzidalalise kohah.viibimise jirele on Rootsi paasteleewade mehed saanud Kasmus juba nagu oma-inirnesteks Seni on peagu igal ohtulja samuti ka plihapaervadeks tlrldud rnefelt Kasnrll ranna alla seisma Laervad aetakse kig'isele ja jarsku siigarvaks nrineu,ale rarnale rvbrdlcmisi lahedale ja paatidega sdidetakse siis maale meelt lahutama. Kuna lacu'astikku kuullrb Lildsc lg nreest, siis on Kiisnu mulrtunud ende 161tlr nagu elawamaks ja ilhetoon;line elu pakrrb rrrrLid ndndagi uut Nii on loijnud kihama eriti neidude pere, kuna Kiisnru omrd noonnchcd sbidawad rrooda nlaajlmameresid ringilatulcrvad ainult hanva kodurand! Ilootsi laclvanlLc\tc lronlr tchf!i kohe ka sdprussidemete loornisc-qa algust ja scni on korraldalud rnecsk{lnna poolt rannal isc-ui tantsudhtuid

Kisrnus ellrtsewad u,anacl kaptcnid, kes weedarvad far)rras onla \\,arrusepie,n'i. on Rootsi laewadel nlir:id sagedasteks kiilalistcks ahtutrl 1r puhrpre$,rt]t' \ilda\\.Ld l1ad ikka Roolsi 11

kaptenitele ktlla, kus pajatalvad siis wanu meremAlestusi ja rviidavad ulisclt itdnusalt aega. K6ikide nende s6brustamiste juures pole aga seni liiinud korda saada selle kullajahi kohta midagi lahemat kuulda. S6bfalikud rootslased ei taha sellest asjast ise kuigi palju kbneleda ja ega siis Kiismu mehedki ei hakka liiga palju p.irima. Ei teata rannas isegi seda, kui kaua mdeldakse neid traalimistdid jatkata Rootslaste jutu jiirele olewat see Inglise firma nr.i.irata, kelle teenistrjses nad seisawad Kismulased aga imcsta\.vad niiud seda wisadust, millega neid traalimistoid jatkatakse, kuna seni on toode peale kulutatud juba Llmmarguselt kaks mil.jonit senti. sest pae\\,ane lae$'adc kulu ulatub tuhandeie kroonile Alalehe.tt "Piietuleht", 0LA6.I935..1.

Vana

kalur leeb sehiotsioohi

Wiru ronnos olgomos uus kullojoht Otsituwlid kulla-puksiire pole t:iniDiweel lcitud. - Rootsi p;iiistelae\ynd tormawnd I-obineemelt Knlkgrundile

Arwotowo kullaloewo wrokk osetseb wAllospool Eesti territofioolwete piirkondo

Wiru

faDnas Kiismu all alustatud kullajaht, mis algas maletatawasti mail. nillal Rootsi piiasteL:rcwad "Fritjof , "Birger" ja 'Harald ilmusid Kasmu lahte, on nuLtd kestnud juba pidewalt ligi poolteist kuud. kuid waatamata sellele pole seni iihelegi wrakile satutud. Teatawasti otsib inglastc {irlna "Trinks", mille kasutuses pii?istelaervad seisau'ad Kismu lahikonnast, Mohni saareja

Kalkgrundi vaheliselt alalt naailntasdja paewil hukkunud kolrre puksiirlaerva, milledega transporteeritud Liibawi rentei kullareserwe Niirid naib aga Wiru rannas palju kOntu sirnnitanud kullajaht andwat ka mingcid l6pptulernusi, kuna p:iaslelae$,ade kaptenitele anti hiljuti tihe kaluri poolt r.ile andmed, mis lacwa rvraki leidmise v6imaluse on teinud kindlaks Nimetatud kalur kitlastas hiljuti paastelaeq,n ning andis teada rihc hukkunud riigiauriku urnbkaudse asukoha, kuna tapse asukoha teadaandmine sunnib parast seda, kui kalur on ettewdtjatega jdudnud omawahelisele wastawale kokkuleppcle. .Alljzirgnervares ridades au'aldame selle rreie ranniku kOmusiindnuse kohta liihernaid teateid Kui tealed .ootsi paastelaewade kullajabist jdudsid r:imbruskonna randadesse, siis tunti huu.i ka jsikute \vastu, kes otsitawate laervarvrakkide kohta w6iksid anda lahenlaid seletusi Kuigi landades liikusid siis ringi ka lehemehcd. ei lainud korda sarnast isikut leidaja nais, et Kasrnu l:ihikonnas uppunud laeu,adest itldse iikski kohalik siis nidagi ei tea Nurld on aga olukord v.tnud hoopis uue poorclc, kuna pae\\awalgclc ilmus kalur, kcllel hukkunud laewa asLrkoht tapselt teada, i.r kes sedd ol u: rr'. ka ro,'r.la.rclc "lle r 'il,rnr

Nagu nirnetatud kaluri, kellc nirne ja elukoha.iatame siinkohal markinata, scletustest selgub, on Kisnu all naailras6.ja aastatel hLrkkunud urks suur riigiaurik, nis t6eraollselt on kuulunud Wene riigile Kaluri sclctuse jafele sattunud tema hukkunnd auriku leiule paris juhuslikult See olnLrd nlmelt 1921. aasta kewadel, kui Stensk:irijuur es ajanud torrr karile mingi soome raerva. Kalur s6itnud siis koos kaaslastcga Stenskarijuure Iaewa waatalna. kusjuures sdideti paadiga Drdoda ka Kalkgrundi madaliku juurest Samas lahedLrses silrnanud kalurid korraga rnerel ujuwat ingit eset, mis alul paishud kummuli lainud laeu,a pdhjakiiluna Kui aga kalurid lahemale jouclsid ja ieidu *aatasid. siis selgus, et tegentist on hoopis ningi suure auriku tnastiga, lnjs ujus umbes kunne sulla pikkuses osas wee peal l,{ast oli alaosast murdunud ja umbes pooLc meetri labim66duga. kuna masti ulaosa seisnud krimnekonna sentimcetri w6rra mereDin a all. L2

Kaiurid hakanud masti iahti tOmbarna, siis selgunLld. et masti r:llaosasl. mis \\ee all, wiisid weesuga\russe teraswandid. mis olid tnehe kasiwarre jarnedused Ncid teras*ante oli nelijanecd hiilgasid hdbedastena lerasvante \,(iis \vcc alla mitme nrcctti kaugelegi naha wantidc ascrdi jarelc otsustades on nendc aluniised otsad kinnitatud laewa killgedele Nlasl olnud war!statlrci ka nlittrletc waskosadega, nagu neid tawaliselt kasutatiWene riigiau I ikute juu res Ka oli nasli alunrine osa sammeldunud. nii et selle jiirele \\'6is otsuslada. el $rakk oli lcbanud nlerc pdhjas juba m6nd aastat Kalurid ei tahtnud oma leidu siiski lalnete loksutada jatta, waid rvarsti peale seda s6ideti uucsti paadiga kohale, et masti *'antide kuljest lahti raiuda ja seega mcrelt ka hadaohtliku takistuse kdNaldada, kuna see oleks w6inud pdhjustada laervadnnetusi N{erci pilsiski nlast endises seisukorras, kuid kalurite too ei annud mingeid tagajargi, kuna nad ei suutnud tugcwaid teras$'ante labi raiuda Seegajiii mast kogu suweks endiselt l(alkgnrndi madaliku liihedusse mcrele. ning kalurid kaisid weel hiljemgi nitmel korral seda suurl mastitnurakat waatamas. Ka sugisesed tolmid pole slLutl1ud alul trosse lal11i kiskuda. rvaid scc sundinud allesjargnc\val lalwel, rnil jaia niihta\\asti warldid lahli rebis. nii et kervadel rnastl enanr endises paigas polnud Nagu kalur hiljenr kuulnud, on lained uhtunud nrastika randa Kui nlir.ld rootsi lae\\ad pikernat aega Lobineenre piifkonnas traaLisid. siis lLrli kalurllc scc laewarvrakl leidmine rneele ja ta otsustas asjasi ieatada piiiistelaewade kapieneile Hiljuti, kui laervad olid jallcgi Kasnlu reidil ankrus, s6itis kalLrr lae\\adele ja jLrtlrslas tdlgi abil iilaltoodud loo rootslastclc Rootsi kap!enid olid asjast huwitatLrd ia kalufiic anti selle teate toomise cest ka koi.glti korralik tasu Tapset laervarvraki peidLrkohta kalrrI scekord siiski ei awaidanud. r.vaid.,vastavall rootslastega pcetud k6nelusteie toimub scc hiijerr Krlurija roolslaste wahel on nuiid oodata kokkuleple sdlnlirrist. lnille jarele kalur paastelae\'vadclo l.heb la lAewr koha katte naitab Kaluri arvanrise jarelc aserseb hukkunud laerv urnbes rviieteistkiirnne stilla siiga*uscl kuna nerekaardi juirele on selles kohas safnane sllgaNus margihrd Ka hukkunud laeNanrasti asendi jarele wdis saina otsustada, kuna rvanclid ulatusid peagu *eepinnani Kaesoleval jLrhul pole kLrll teada, millise hukkunud aurikuga on siin legemist. hiid kindcl on igalahes see, et laelvahukk on toinrunud maailmasdja aastatel. sest rahulikel aegadel olcksid uDlberkaudsed elanikud nrerc 6nnetusest ikkagi kuulrud, ja masti jarele otsustades e; rv6inud olla tegernist ka kuiqi arnnru hukkunud laeu'a,qa Uhtlasi woib anlata, et laew on kuulunud Wene riigilc. krrna wene lae\'\'Lr maailmas6ja ajal Soome lahes nlitrnejdki pohja Iaks Kuna sull.e auriku paastetoijd kujunervad siin igal juhul tLllutoolvateks. pealegi, kLri wrakk asetseb ainult rviieteistkumne siilla suga*usel. kus tlrukril taicsti woilralik tootada. sjis on nuii,:l oodata uue kuilajahi algust wiru rannas PoLc teada. kunas wraki paastetoadega alLrstataksc, kuid niihtavasti toilnub scc pcalc scda. kui pracguse lepingu kohasclt paistelae\\ad on inglastclc traalin)isloo lbpetanLrd Peale selle alustataksc paastetoid sils kas inglaste finra wdi laervade ornaniku Gr-rteborgi paasleseltsi fooll. h.rna pole teada. kellele rootsi Iaer'vade kaptenid oma andmed edasi andsid. Kui kaua aga mere traalinine kolmc pukseri otsintiseks pracguse lePingLr alusel rvlllab. scda pole tcada ,+lul olnud leping sOlnritud inglastega kuuc nadala peale, kuid selle iepingu acg sai juLrnikuu l6puks tais ja secga on lepingu lahiaega pikcndatud Igal juhul aga seninc traalirrine enan kuigi kaua ci kesta. uaid kLrlla.jahi algust Kalkgrundi r.lrnbtuscs rv6ib oodata lahenral a.lal Kuna iaelva asukoht on meie rannast alrlates umbcs 12_15 krn kau,quscl. siis ci kuulu aga see enanr mcic ten itorlaalvetcssc ja pziastmisioode korral langeb kogu saak paastjailc PiaegLr. kLrs rootslased traali\.vad meie rlete piirkonnas, on riigiga s6|nhud rvasta* leping, rrrille jalele rii-uilc langcks piiastetLrd waran.lustest kuulu jarele 35 protsenti Wabas wees on aSn i-qaliks paiastelLrd $'aranduse onlanlk A.jdIcJtc.tl "P(ic|a Ie h1 ", A 3. 0 7. I I 3 5. i

Komment:lal' Uudised mcredes ja ookeanides kullalaadungiga uppunLld laevadcst pacluvad laiu rahvahulki igal sajandil Lcltoodu kinnituseks varske uudis 21 sajandi kunnisel

Jutt tsoori kullast tdstob Lduna-Korea

oktsiohindu

l,,Ltt Loctg, Btntgkok

Kuulujutt merepdhjast leitud Tsaari-Venemaa kullast tdstis pankroti aarel oleva Louna-Korea suurusclt tcisc chitusfirma aktsiaid kahe paeva jooksul 32 %. kuni eelmisel neljapaeval peatati nendega kauplcmine

Ehitusfinra Dong ,\h Construction lndLrstrial Co on nlilidseks olnud juba kuu aega pankrotis ning otsinud palavikuliselt uut rahalaeva. lris neid sugavikust taas pinnale tdstaks Seekord tdesti lacv leitigi nirg kLmluju!tude jargi vaiqa suure rahalaadungiga. Launa Korea paevalehed kirjeldavad Lrppunud varandust suure 6hinaga Reporterite anrtes oll tegemist.jaapanalstc poolt 1905 aastal uputatud kolmenrastilise Dmitri Donskoiga Laeval ole\.at olnud lisaks ,100 mcfcmchclc ka niassiivne kullalaadLrng l egemist olevat .- . irra I lun.-rJ r-rn rdrr.e-, non r... Dong Ah pressisekrerar kinnitas moodunud ko|rapaeval et koostaos Ookeani Uurimise ja Arendusinstituudiga lcidsid finna tootajad Korea poolsaarest idas merepdhjast sinna Venc-Jaapani sdja ajal uppunud sdlalaeva r'faki Dong-Ah olevat sunnitud katkestama toimingud laevavrakil onra pankroti t0ttLl. Ehitusfirma tegews peatati koltetajalootusetu6,l rriljardi dollari suuruse \,61a titlu Kuulujutu kohasclt on leevil 1i0 2.10 miljardi LSA dollari (2.3'l-i triljoni i(rooni) vaarluses Tsaar i-\'enenrna kLrlcla. nrillcst iiilkuks chilusflr Ina \,6lgade kaneks ja jaaks k6vasti Lrlegi

(|l.|:

)t)0()

tt "l't)\|iltrr\")

{anluhul 1f,uf6 eir:r!1,1ctrc!1!.

t.N nrn nqi.tr:h hir.ll

tncrctl roryutdrl lttgtlnrrtttd dak.fut.l. Olgtl stc siis l.'ttilott: tnliutt t'di licstt Kuld jrt ntt:rentehed ott dlull kakkr \ahinuLl. illilljne nnxhus )ai ku!cti ci luhuks satda. Ilttnt Itfu nt: ee! | i ka( I /tc t id nlo I dtlstL1.\l t3,\0.

''TORMILINNU SUND'' Kapten R. Pahlberg Kuigi olen viinasel

juba pikemat aega aumlaeva kaptcn, olen siiski oieti vana elupdlinc neres6ite alusrasin l6-aastase laevapoisina viruranna 26o-tolllliscl

a.jal

purjelaevamces. onta -purjelaevai Linda . Olles aasta soitnud "Llnda'ga Laanemerel. lahkusirr sellelt l^evalt. sesl tahtsin kord ka Laal1elnerest va]ja paiiseda. Nii astursin 1902. a madrusena tcenisllrsse kaugesdidu purlelaer'a 'Salme' peale, kapten Paadimeistrj juufe' Sahne'ga" kaisime Laane-Indias Hiljen tcenisin madrusena ParnLr kaugcsdidu pu{claeval lngersoll' midajuhtis kaptcn Taa!et Martinson, keda tlldisell tunti "Ja ki Taaveti ninre all Maailrraso.ja a.jal kui rnina sealt iuba olin lahkr.rnucl, muiidi 'Ingersoll .+0 000 rubla eest soomlasile. kellc kiies laiLrba esirresel Icisil miini otsa sattus ja hllkkus Olles luhernat aega tecninrrd vecl ka prr{elac\ "Mathildc l . astusin Kasrlu llcrck(roli Nurid teenisin tijurirnehena ja hil.jem kaptenina samal purjelaeval "Linda". millel olin alLrstanud oma meresoitu laevapoisina. 'Linda'gtr" sOitsin tnitmesuguste LAaine-, Pdhja- ja l'alncre sadamalc vahet.

1910 a. ostsin endale osa purjelaev Riga" pealeia sriitsin sellcl laeval ookcanisoidus "Riga" oli 560-tonninc kahvelkuunar. N{aailmasdla aj.rl o irr lnglrsrraal kus lacr lrrclise \'6inude poolt rekvirecriti TakelaaZ kisuti maha. lac\ tehli 0rainrik\ jx tah(tr 5ee k \ilasliga '\bcfdeeri saclanasuhu upu!ada, et sulgeda laevasoidutced Saksa aLlveepaatidclc See kavatsus iaeti hiljcrrr kuil taitrrata. kuid Iacv oli rikutLrd ja I920 a lnaksid inglased la$a onranikelc 'l 9000 lae\a rendihinna ja veiifiuse kattcks

Peale "fuga rekvireerirnist sditsln kodumaale ja tcenisin rraailmasdj,l ajal vene sajalacvllstikus. !nineerides Soon)e ja Liivi lahel laevasdidLrteid ja vliinu Revolutsiooniajal, kui Vene lacvastikurs puhkes korfalagedLrs. sain nladfalnala-dalise pLrhkust ja s6itsin Kaslnu, kus t6otasin ajutisclt rrerekooli 6petajana Saksa okupatsiooni ajal kLipses lninul kavalsus asuda Viru rannas utlrbes 600 tonnilise purjelaeva ehital]tisele Kavatsuse elluviintiseks ostsin Kolga mclsast kohalikLrll lrldisnikLrit i000 palki. nillised oua soovi jlirele vdisill melsast valja valida \laksin kasirahaks 20 000 rubld la seega oli laevaehitusc material kindluslatLr.l Nletsa lahemalt unridcs selgus, ct siin olj vaga paiiLr hcad laevaehitusc nlalerjali. lnispnrasi otsLrstasin asuda suLlrcnla laeva chita tisele, kui esialgu olin kavalsenud, et rnitle hcitd n)alelall asjata rarsata.

Laevaehitalninc tuli aga scdapuhku eclasi []kara, scst puhkes Vabadussdda Nlin]:l nra^rati Vifu ranniku komandandiks Kui venelaste kaest \'6eti lira aur-uiaev "l-ibara (hiljcrn Ballabor )' ndarati 1nind sclle laeva kapteniks. Hiljem leenisin meie ]nglise saalkonna ndua'djana.ja ptrrasl seda Tallinna sadama kaptenina, nillisest arnctist lna l9l9 a sugiscl oniapalvel vaban"sin NiiLid v6isin uuesti asuda o a purjelaeva ehitamise kavatsuste jrlule Laeva plaani ia nludeli valrnlstasin ise, kasutades sellcks saksa suu|te pLrlelacvade eeskrrju ja orra pikl{alisi purle Suurt rrihku panin sclicle, ei ehitatav lae\' \'ariks purjetada ka i|]ra parlastita. ja

lacvakogelnusi

nagu hiljenr nahtus. 6rrrestus selle labiviirrine faicl llliliral Kuna laelachituseks ostctud ntets |teic !aliLsusc poolt osalisclt kirrni paltdi, siis oslsin vccl l0.l puud.juure N ud oli Inateriali niipalju, el sellcst Vclis ehitacla kaks suurl purielae!r Scllep'fast

asusirregi hiljem ka tcise purlelacva ehilanriscle Sellel olid jLLba taaivid ia kaarcd pLisli ja kr Lrks kord pianke irnber. kuid siis lnuutus laevandusc kotrjunktuur d da. ct purielrera rahll eesL vais valislnaalt ostajuba surrre aurulaeva Sclleparast olirne sunuitLrd teise lacva ehrlar)lisc katkestarne lraterialica ala nnrLrlna .ja r'almis kaared koos alles kasutanlata

Uus laev oleks tulnud esinresest vecl suurem. nimelt 2 jalga pikern ja 2 toLLi kor3ern Kaplen Eduard Lepni oli juba l9t9 a sugisel. enne nrinu kohalej6urdnrist. asunud laeva ehituspuid metsast maha v6lrna. NIina ostsin lokonobiili ja saeraami, et puude saagirnine laheks hdlpsanlini. Laeva ehitusmeistriks kauplesin vana kuulsa Saaremaa laevaehltusmeistri Aadu Sepa. kes varen palju Par nu ranna purjelae!.u oli ehitanud Kuna Aadu Sepp oli tol ajal juba 70-aastane, siis juhatas ellitLrstood hiljcm tenra poeg Peetef Sepp Ka Peeter Sepp oli mcie rannas tubli laevaehitajana turtud. Kui meil "Anelle'l' ehitati. oli ehitusneistriks soomlanc .jd Peeter Sepp lihtne toomees Kord raakis Sepp Kristenbrun'ile, ei miks teie ltrevaehituspuud lasete k6ik katki saagida ja neid tcn,elt laeva sisse ei panc, mis annaks laevale palju suurema tugevuse. Kui Kristenbrun sellest soomlasele raakis. hakkas see naerna ja selelas, et ten/cte puude asetarrine laeva sisse on vdimatu. Siis asetas Sepp suwe, paksu palgi tulele. soojenedes painutas ta selle tarvilisel maiaral kdvefaks, nii et see ilma saagimata laeva sisse sobis. Soor1llane vihastus, vdttis oma "seitse asja" ja s6itis minema Edaspidine ehitustoo toimus nulld Peeter Sepajuhatuselja laev sai vaga tugev ning korralik Et mjtte aslatult toorcid puid kaugelt rretsast randa Vedada, korraldasin nll. et kaared tahuti valmis juba tretsas. ja nirnclt l2 kilomeeLri kaugusel rannast Manniku k6rtsi juures Siirt oli sackaater ules seatud ja loonistuspdrand ehitatud. rri1le jirgi kaared ';iilja t.rhuti UlsikuLl kaareosad kinnitasime r:lkstcisc klllge puupulkadega, siis vedasine iga kaere kolnte eri lLlkina hobustega randa- kus necd oma kohale aselalija raudpoltidega r.lhcndati ning kinritati Mannjku k6rtsi iuLlrest randa viiv tce oli vaga vilets, mispairast pidirne seda laevaehituspuude transpoftimiseks ise parandama. Et vcdu korraparasell sooritada, ostsime selleks omale hobused, millistclc lisaks kauplesirne ka r.irnbruskonna taluinehi oma hobustega 1920 a. kevadel salme Hara rannas ehitusplalsil laevakaaled ules. samal aastal paigutasine kohalc dckipaar id ja laevadeki l92l a panime v:ilisplangud umbcrja triivisime laeva uleni ,ila. Sama aasta sllgiscl asusime laeva vcttelaskmisele Orna abiniudcga t6mbasime laeva unrbes 4 stilda edasi Nahes, et onla abindud laeva veltelaskmiseks on puudulikud, tcllisin Tailinnast riigi tostelaeva abiks Esiteks tdmbas tdstelacv r:lhe terasvaieri, mis enam uus ei olnud. punrks Siis panime katkenud vaieri asemele uue- tugevanre vaicr ija nilild to;inus laeva velteajamine kiirestija ladusait.

\ 'l i Itesli ihtsaint ploJe-

/.rx\" 1i:

1bn11ilind"

Viisirne lacva Loksale, kus l6petasirre teina ehitamise ja taageldamise. Kogu ehitustoo valtel valvasin, et too tehtaks hoolega ja hasti. vaatarnata sellele, et see tegi ehilustoo pikcmaks ja ka kallimaks Laevakaared lmmutasinre tlirpelrtiniga ja paigutasime kaane vahcle mitrnekordsed soolakastid. mis taideti soolaga. Laeva raudosad tsingiti koik korr alikult hoolega Laevale iasksin 6mmeida kahekordse komplekti pur.jesid Neli kuni viis nreest Omblesid Kasmus aastaotsa. ennekui kdik purjed said valmis PurjedlasksinOnnneldakodumaariidcsr Ka kbik muu laevaehitusmatcial oli parit kodunraalt. val.ja arvatud raud ja ankrupeli, nrille ostsin Soomest. 1922. a augustikuul valmis laev ldplikult ja ma laksin tenaga otsekohe Soomc nretsanratedali laadima, Inglismaale - Srvanseasse viinrlseks Mina jain laevale kaptcniksjajuhlisin "Torrnilincl'u tenelt viis aastat. Sditsjn "Tormilinnuga' korduvalt ka ookeanil, nii Pdhja- kui ka LrlunaAmeerika ja Aalrika sadamates. "Torrnilind oli esimene Iaev, kes Eesti lipu viis ule ekvaatori l6unapoolsclc rraapoolele. see oli 1925 /1926. a. talvel. "Tornilind" scc oli laev, mis orna nimele tegi au. Ta oli vaga hea rnerelaevja neelitas onta puhtuseja soliidsusega sadamais rahvast kokku vaatalna. "Tormilinnu" esinlesel valjasdidul oll rninrrl 1-seks tilufimehcks A Kaanrarrn ja 2-scks tuLiritreheks E. Einholn1 N,lercl viibisid koolivaheaegadel laevaga kaasas nrinu pojad IIarri. I I r vana, ja 8-aastane Hcino. Kuna laeva oli kerge roolida. siis olid poisid sagedasii facvased roolimehcd, nagu minu abikaasagi Kui mina "Tormilinnult' lahkusin, jai minu aselnel kapteniks endinc esirrene litLirintees Kaamann Kaanlann oli neli aastai sellel kohal Siis ta lahkusja kapteniks sai Iiirrholnt. kcs priisis siin 5 aastat. Tema lahkudes sai "Tormllinnu kapteniks minu poeg Harri. lema algas onra tegewst "Ton]lilinnuga" vaga 6nneliklrlt sooritades navigatsiooni jooksul haruldaselt palju rcise Siis aga tuli saatuslik 6nnetus, mis hukutas Iaevaja robvis kolme noorcja tubli |rrerentehe elu 1938 a kevadel Iirksin mina aur1llaev N,linna'ga jat6in "Tor milinnu ' S oomest Tallinna Nitii,:l ehitame selle rimber mootorlaevaks Tornilind , see on pool nlinu elLrtood Temast olen aastate jooksul tun ud prlju rajinlL!, aca ka palju valu

MURTUD TIIBADEGA'' TORMILIND'' I

Uhel reedesel ool - 60l vastu I dctsembrit 1937 a , tugeva lormi ja lumesajuga, sattus uhke "Tormilind" Soome lahel veealusele kaljule Saadud vigastusest jooksis niivdrd rohkesti veit laevamumi, et seda laeva purnpadega ci suudetud valja pumbata I-Iiljem kaendus laev Limber, kusjuures noored meremehedr Evald Kristenbrun. Vendelin TLlLLja Jalmar Heinatroon hukkusid Ulejiiiinud meeskond paases paadiga Hiiumaa randa onnetuse kohta saab selgeima pildi, lugedes laeva kapteni Harry Pahlberg'ija teiste p.iasenLrd meremeeste seletusi, nii nagu need on hiljem Tallinnas koostatud mereprotestis

Viiljav6te "Tormilinnu" hukkumist kirjeldavast mereprotestist Alustasime purjelaev ' Tornilinnuga reisi Kopenhaagenist 25 novembril s.a kell 1400, et minna Kotkasse metsamaterjali laadima. Laev oli tLlhi, ilma ballastita K6ik Liikuvad esemed, mida laevajuhtimisel tanis el lainud, olid tostetud Iaevantumi Laev oli taiesti mcrekotras, knllaldasell varustatud ioiduainetega ja k6igcga, mida reisil talvis v6is minna, tagavarapu{cdega. trossidega jne. Meeskond, 9 meest, oli kllllaldane, et hadaohutult juhtida laeva Kell l4lahkusime vedurlaeva abil kai a:irest ja alustaslme reisi. Kopenhaageni reidil laskis vedurlaev meid lahti. tbmbasl e purjed peale ja alustasime reisi omal jdul Tuul oli sud-west kolm palli. Jdudnud tuletom Nordre Rose iuure. lasksime sellesl nord ost i poole ankru sisse- kuna ne vastrrvoolu t6ttu cnam edasj ei paesenLrd.

Olimc seal ankrus kuni laupaeva,2T novembri homrnikuni, nil uuestijatkasime reisi Tuul oli nord-nord r,,est 5 palli Selle tuulegajdudsime Gotlancli lduna-olsa lahedusse, kus tuul poordus nord ija paisus 7-8-palljseks tormiks Hiljenr vaikis tuul ja puhus mitrresuguste sihtidega Niijoudsinre uinbes Gotlandi ia Hiiurnaa poole vahenaasse, mil k6\'enesid jalle ostl+oolsed tuuled kurli tormini ja kandsid meid Rootsi ranna poole. O{sisirne Gotlandi saare tilgant \arju Pikkamooda poordus tuul nordi, puhudes endise tugevusega. Rehvis pu{edega ules pjdades kandusime Gotlandi lduna-otsa valia. kust saiml: hea osl-sLld-ost tuule, rnillega esmaspaieval, 5 oelien b iljiuJ.,rne Ilii.rnadala I .lcloe ani Sealt loovisime edasi ost-siid-ost ja nord-ost vaheliste tuultega kuni reede, 10. dets honrmikuni. Obsel kell 2 vantasime pakpoord haltsile, saades laevakoha Bendskari ja Russaro tuletornide peilungite jargi Ilm oli selge- nahta\us 10 niili. Tuurl oli ost, tugevusega 2-4 palli Hommikul kell t hakkas tuLrl kiiresti kdvencrna Hakkasine purjesid vahcndama, kulsudes valja ka vabavahi Tuul rebis punrks taakseili ja besaan-topseili Kell 12 oli Osmussaare tuletorn nord-ost 8 miili ara Ilalsisime tuurpoofd haltsile ja jatkasime rchvimist Tuui oli ost-nord-ost 9 palLi, nahtavLrs l0 miili. Keli lil oli lacv sellele tuulele ja lainelc purje all. Peal olid mdlemad marsseilid, teksfaaber ja besaan kahes rehvis Rool hoiti k6ik aeg umbes 10" tullfpoordis. Laev laks kompassi jiirgi nord'ile Vahese purje ja suure lainetuse tdttlr oli triiv vaga suur, endiste kogemusteja triivi peilungite j rirgi vdisime alnestada 4 tunlbi Nii jatkasime triivimist Soonre ranna poole Peale kella I6 hakkas sadana 1und. mis hiljcm nruutus tihedaks lLlmetuisuks Tuul endise sihiga oli ndrgenenud 7 pallini Kell 20 arveslasime koha Russarost l5 niili sr:id-l\'est i pool ja et paksu lumctuisu tdtlu midagi naha ega kuulda ei olnud- otsustasime Soorre rannaie ntille enant lahclrale nlinna. vaid ulnbcr halsida 10 nrinutit enne kella 20 oli k6ik vainis halsimiscks, ootasine vabavahi valjatulekut Tapselt kell 20 hakkasime halsiura Laet olr keercrlrd Lrrnhc; a0'1r sJlis suure kiirusega allatr-rult. kui korraga foori alla kais lugev t6uge, visales laevanina uucsti parem.lle, leine tuge\ tduge kiiis ahtri aLIa Prassisime raad tilurpoordi trlcpakkarna LTlenrisc InarsseLLr lasksime alla 1a

Laev oli lainud tile rradaliku, ujus aga jalle

laks tagurpidi sud-westi suunxs

kxljLrst

kaugemale. JLrl'rtislme laeva pakpoord haltsile.

Laevaruumi jerele vaadates selgus, et laev lekkis locjriosas. kust oli kuulda veesollnat. Et ja meeskonda. vdtsime kursi Tahkuna peale, et jouda viihem hadaohtlikku randa. kust oleks ka voilnallk olnud abi kutsuda. Vdtsime srid; kursi ja tombasime taie grootseiii peale. et oleks rohkern kiirust Tuul oli nord-ost 6-7. nahtalus utnbes I miil. Hakkasime kohe pumpama. Teine pump ei todtanud, arvatavasti olid nrunis ujunra hakanud puud pulrba torusid vigastanud. Kell 24 o1i laevanrumis umbes 1/3 ruun1i vett Hakkasine soendama dekivintsi, et lossimistiinnide ruumist vett v.ilja tosta Tuui oli tunduvalt vahenenud, oli veel 3 palli endise sihiga Umbes samal ajal nagime lumetuisu sees Lihe laeva tulesid, kellega pur.idsine saada rihendust. See mairkas kull meid, kuid eemaldus enne, kui suutsine talle oma seisukorda teatada. Tuul vahenes kogu aeg. Umbes kell 2 oli veei I pall tuult Dekivints tooias ja t6stsime losstrinniga ruumist vett valja, kuhu seda oli kogunenud unbes pool ruunli Grootseili lasksime naha, kuna vett oli ruunlis juba palju. Kell 5 lasksine rnaha besaani ja votsirne kokku alumise marsseili. sest tuul hakkas tousma nord-nord-ost ist Kell 6.30 otsustasinle vee valjatdstlrlise poolelijattaja paadi !,etle Iasta- et laeva uniberminekLr korral paatidesse asuda. A^,estasime koha 7-8 miili Tahkunast nord i pool. Vesi oli hakanud hiljem kiiresti toLrsma ja puudus siis veel 3-4jalga dekist Noorerr nadrus Lysak laks fddri meeskonnaruumi vahepeal kustunud gaasilampi siilltama Sarnasse laksid veel Kristenbrun, Valder ja Heinakroon. et ennast soojendada. Jakovler'. Eltrnann ja TLlll olid mastis lahtijaanud rnarsseili kinni sidumas Kaptenja tiillrimees asusid ahtris pooldeki peal rooli lahedal Rool o1i pakpoordis kinni seotud. Vaikse tuule l6ttu laev oli kursist ara podrdunud ja vaatas ninaga nord-u,est i. Jarsku tugevamini nord nord ost ist puhurna hakanud tuulja samal ajal suur laine viskasid laeva vasakule kuljele Lacv hakkas rohkern ja rohkem viltu vajuma ning kaldus jiir sku rnastrdega vastu vett, kusjuures mecskonna ruum Llhcs sccsolijatega jai taiesti vce alla Hulldrnise peale. et koik ronisid laeva kuljele, tlili slnna kapteni.ja tllurinrehejuure ainult Jakovlev Selgus, et mastisolijaist Jakorlev ja lltrrann olid roninud alla. kuna TLlll, vaatamata hriudmistele, oli roninud llespoole praanraa v6i marssraa otsa Et keegi enam hLludmistele vaatanata laevakere peale ei tulnud. hakkasime kolmekesi paastepaadi juure ninenra Teel sjnna aga nagime ujunas viiikest paati. kus olid juba sees Elhrann ja Lysak Laksine kolmekesi sinna sisse Hriudmistele vastas ainult TLlll PuLldsimc Tullile paadiga lahcneda. kui nagime veel kedagi laevakerel roonlavat See oli \ralder T0nibasime ka tema paati PAIast asjatuid katseid lcidsirrc, ct on lootuseta lr.illile Iaheneda. kuna ka aemd olid kadurrud Teisi kahte, Kristenbruni ja Fleinakrooni. ileie enan ei nainud ega kuulnud Viirnased olid lacva timberrrineku ajal meeskonnamumis Heinakfoon oli sealt valja paasenud ja reda olid puudnud aidata Lysak ja Valder Kristenbruni ei nainud esa klrulnud keegi Kas tema ruhvist valja paases. einiihtud. Kui nagime, et Tnllile lahenemine oli taiesti vdimatu, kuna paati ahvardas taglasc vahcl kbik aeg iimbermineku hadaoht, siis taglase vahelt valja saades pliudsime hoida paati lauatltkkide ja kdigega. mis kaiepirast oli, laevast eemal, et laine ei viskaks teda iaeva peale HomrnikuL valgenedes ei nainud nleie aga suure lainetuse.ja lurnesaju t6ttu laevaja ei vdinucl ka utelda, kus pool Iaev oli Tuule ja lainetuse jargi arvestasine, kus pool umbes maa on, ja hakkasinre tuulcst kantuna Lauatlikkidega soudes rannale lahenerra Randa jaudsime ll detsembril kell l5 Moni tund netsas ilrnber eksides leidsimc sooia toa Lehtnra metsavahi juures, kus saime puhata ja endid soojendada paasta laeva

N6nda kuiv ja asjalik aruanne Kuid noorte nleremeeste ihulikku kannatust ja hingelist pilna v6ime enesele vaid ette kujutada Surmahadaohus v6itleva. labimarja ja kulmast kange meeskonna vditlus karmi talvise merega oli traagiline ja lootusetu. Paasenud ja laevalt vaikese sdupaadiga lahkuvad viisinud, roldunud ja tLllpinud noorcd mcr emehed olid oises pirneduses sunnitud kuulama veel oma hukkuva kaaslase ja seltsimehe Tlllli hadakarjeid ja appihiiridu, ihna et nad olcksid suutnud hLlkku]at aidata Teine uppuv kaaslane Fleinakroon oli juba pcaaegu paastetud. juba haa.asid meeste kriimast kohmetanud kaed tenra paiitlrst kinni, seal libises ta paLitust valja ja vajus nende silmade all siigar.usse

Eriti raske hoop oli see muidugi "Torlnilinnu noorele kaptenile. lasusju temal kuijuhil raske ja painav vastutuskoorem tenla hooleks usaldatud laeva ja meeskonna eest Raskeimana ja rdhuvaimana vdis tunduda muidugi kolme noore kaaslase hukkumine, kellede seas oli ka tema noor onupoeg. Kuid nleresOit, see on nagu sddagi Hukkunud meremeesteleja laevadele kurba leinaviisi uluva tonni vilistamine ja lainete kohin kutsub jarelejaanuid vastu uutele v6illustele, uutele kannatuslele ja uuteLe tegudele Torrrist vigastatud ja haavatud "lormilind" veeti hiljern paastelaev "Meteoor'i ja jaalohkuja "Tasuja" poolt Soome Hangijsse, kuhu avarisl jai lalveks. 1938. a. kevadel sditsid "Tormilinnu ehitajaja "isa' oma nuiidse laeva aurulaev "lvlinnaga' ja kapt Kristenbmn Soome vigastatud lac\a koju tooma Nilud leiti ka hukkunud laeva veepi laLe t6stes selle ruhvist Evald Kristcnbruni laip "l or milind ' toodi kodumaale tagasi Saaremaalt kutsLrti kohale vana laevanrcistcr Scpp, kes 'Tormilinnu' oli ehitanud. Pandi vinguna saed ja paukuma kirved, et parandadaja kohendada Tormilinnu" vigastatud keret "Tormilind" parandatakseja ta sdidabjalle edasi kllndma orna poolelijiianud vagu Kuidseeei ole enan endine kdrgetaglasega tuulelind "Tormilind ehitatakse nlllid umbef rnootorpurjelacvaks See saab olerra vigastatud tiibadega tonrilind

t_r

MALESTUSKILDE'' TORMILINNUST'' r\nto Juske Raske tornli katte jeanud Torrnilinnu" hadaohtlik seisukofd oli lallinnas teada parnust Tallinna teel olnud jiial6hkujale "Tasuja" anti kask otsida mer ehiidas laeva I asuja ,Tor nrilindu ei leidnud Puhapiieval 12 delseinbril 1937 a umbcs kell ll tearas Taani aurik "Er a,,. ct san)a piieva hornmikui umbes kell 9l0 nahti laevah Tahkuna tuletornist 7.5 miili kaLrgusel trii'i'ar laeva vrakki. mille kirjeldus vastas Tornrilinnule" Enanr ei olnud kahtlust, et Iiesri purjelaevaclc kuningaks nimetatud "Tomilindu" on tabanud katastrool \'fakki otsirna saadetud jaalohkuja "Tasuja" ja PaLdiskist pAastelaev "Meteor" aga vrakki ei leidnud 13 detsembril unrbes kell l4 leidis jaaldhkuja "Tasuja" l9 nriili Hiiu madalikust N\\r suunas "Tonrilinnu" r,raki 'Tasuja" koos Balti Paiisteseltsi pa:istelaevaga "lr{eteor ei saanud aga iuseva lainetuse tdttu vraki pukseerirrist alustada 1,1 detsenlbril umbes kell li 6nncstus paastelac'al kinnitada tross vraki kr:ilge ja alustali vraki pLrkseeri,'ist Tallinna suunas. Arvestades iuule suunda ja kdrget lainetust otsustati vlakk viia hoopiski Tlangosse. kLlhu j6uti l6 detsenlbril umbes kell li 16 detsernbril liiks lennukiga Soorne Tormilinnu,, kapten IT pahlbefg Hanga sadamasse tooducl vlakk lebas scal kulili kogu talve Pafast umbes l2-tunnilist paastepaadiga merel viibimist. piiascsjd elluj:iiiILld kulrs nreesr laupaeval, 11. detsembrii umbes kell 15'lahkunaja Kiirdla vahcl nraale Siin ajtas nchi kohaljk irgtsavaht. kes kohe kiiftis saunaja andis meestele kuivi fiideid Avaljkkus sai laeva mecskonna saatuse kohta csinresi teatcid pllhapaeva 6htul. kui 'Tormi Iinnu" kapten Harr) Pahlbcrg Kardlast Kaslnu laevaornanikele hclistas. lvleeskonna hurlgas o1i ka 19 a Justin l-yschak (ka Lysak). kes oli Bessar.aabiasl par.ir vc|e ohvitseri pocg Ohvirser elas s6ja ajal Kaslnus ja abiellus siin eestlanna,qa TIiljcm, kui Justini vanenlad surid. v6ttis kapter Lduard Kristenbrun poisi cndale kasulapseks ,,Torntilinnuga" hukkus ka KasnLr kapteni Gustav Kristcnbrlni 20 atstane poeg Evald Kfistenb(rr ilgl7_ l%7) E'ald Kriste.brun or maetud KaisltlLr klilakalntistulc Kui kaptcn kuulis onta poj:t surrnasl. oie'at ta lauslrnudt 'N{ct i on juba kord halastatltatu, ega sinna ole parata lltidagj ,, l9-18 a kevadel pLrkseeriti Tonailind" Tallinna, palandatija laevale paigaldari nr:iiid juba j00 hj. diiselmootor Laeva umberehitamise kaigus muudeti Eesti ilusaima pulelaeva korsrrLrktsiooni Kaotati faad ja sihvakad tnastid l..ae'akinnist's-inspcktorile esitatud 'Tormilin.u uLrs ankeer kannab kuupiicva 10. juuli 1939. a Kasnlu rannakala juttude pohjal hukkus "Tormilind" Saksanaal Kicli Iahes allveelae'aclc baasi juures 1944 aastal r.1hel inglastc 6hLlntnnaKul

Artiklite pedlkitju I937..i. del.te 1hrikuu tq. ehc.t "Ptiet'c!lelx" !o!b4Lrtr 13. 12.

p ucj{aero,,T,otmibn6" $uttvo &Ijur:iii,ljlt !c.b ,d,d. rc'.tur.t,

jl,jiffiiitr:tin!.T"i',1,lfi,iil';:ilji:iii;,,ili ",-

g6uDepdoblga 12 fufibl

ft'iifluit

"''

&e!el

.r€srntiIinntt" wroff Ieiti

14. l?

rrii'ura eootr.

Io!. fN'a. liimhi rrkMb 9dk!troir eoftrir(

Di,irmiil

.6|rtlun!fB artDotri ei iaa endln ollo elllB

,r,l:'.ii.--:.ii;'i.::rit;i'.;.,,...,..........". ..rnlrion iubc foro r:li'.:.ii:,.":'"...'"'-:'..'::: .:.. .:.'.."- .' t0l0tl0m0lu..."

,,Oounilln0" rulloflo,rrc'(.r,r.' fangoglg iii'ir i!fi,,tii!jo".

15. 1'

$ud.!q b!c!!i h6!'i

'{no

tiriitrq,

rrib k(.n rr!t"l elotDonn

$cogi ci iao cllnm

ln.dtil

,,Tomilind" iouub tiinu llungtisse edbanra3

triitiio

idlcintic 1!!dtfi inrin ;iqc;ic nigtbitlc. gdllirtnd oluttdtdfic I.ifi.,r.iicl !iicr!dbcI

,,6ormilttt0" !dulrtr l0u0iE f n

Llriri6lclbib lctrbne iutltirtn

tccr!!tb.

ong6Ele

tl.{JIL,crg. !i'trd

rnfic r!rricto6 tnerd ninc"ic dicrlbiaic

9o€ ,,€ornillrn|tit" fcob mooforlnen?

ittrpolin'1 ldi Ailri Si;!kilu ,iiir: r ,9,ker' , ni'lNhk!;d'iidrrnrri r I'ikir. dd t:'$r!. rq: o!q !1'k!rl krkiilr -^i;"*_-' - " Ci1.

tufli

15.12.

Ewald Krislenltrurt'i Jaldrar Heinakroon'i Ulendelin

Ioobc'

KASMU RAHVA LAEVAD 1940. AASTA SUNDMUSTE KEERISES Anto Juske

septembdl 1939

puhkes Teine maailnras6da.

Kiisn

9 novembri

1939.

Rahvaleht kirjutas

nrcestel o,t " sdjopuhkus".

Sdjaoltrkord annab e\d terqralt lu dd K.ismt! r.ntndktilds. kust stntreut osd tikhi ail dl.tti ptes1ifitdel. K nq s1jct /6lt laci,ade liik nlitrc on vjhe,enud, siis.j.iii|dd paljltd trcist seisntajd neeskofindd lctslakse ko1u. Nii o .tetli i Kiismlt ftlln.rhill.t "sDjttptthkusele" lttl tkl jtlhd eljd laet,a neeskonnad. Kas 11! kiilale tiihetdab see hdrjlo\(rlul ohtkorcLr, sest hctriliktrlt on sel ttlul kiila nleestesl liihi. Kuna paljttd Kavnu uehed on ka lttetade kauscnttrttikttd, .riis endela ld)b sido sistetulckltle suure \,aiheltenise.

Keismu

Laeva-Omanikud Korrespondenl-reeder kapt. O. TIEDEMANN. Tallinn, Uus t.

Telel. 450-82,450-56.

'teleqr.mnid:,,NlERl14EE5

1931. a.

1940 aasta algas Eesti laevadele pahaendelisell Aastavahelusel viibis Eesti laevadest ligi l0 % Saksanaal s6javangis Laevad kaaperdati Saksa sdjalaevade poolt nirg viidi vagivaldselt Saksa sadamatesse. Kaape.datutc lacvadc hulgas olid ka kasmulastc "Hildur" ja Minna", rrillised hiljem siiski vabastati. Kacsolcva aftikli koostaja kohius 1999 a kevadel Ameerika Uhendriikides Teise maailmasdja ajal kasmulaste aurulaeva 'Hildur" kapten; Kdu Walteriga (tuntud ka ookeanipurjetajana) ja lindistas jutr.rajamise "Hildur" ia K6u \Valteri sa.jaacgsed surmaohtlikud marcrctkcd vaarivad kunagi eraldi avaldamist vccbruaril 19,10 hLrkkus P6l!anreres (unrbes 100 miili Norra rannikust) 'K.snlu "Linda" oli soelaadungiga tecl Blythist Laevaomanlkud" aurulaev 'Linda" (1213,02 Goteborgi, kLri laeva tabas torpeedo Laeva meeskonna I5 liigct peestis Rootsi audk Birgitla". Uks meeskonnaliigc siiski hiljenr suri Kapten G A Faeh|narn ja kaks lneeskorraliiget paigLrtali Norrasse haiglasse Kaptcn Gcorg Andreas Faehlmann (1895-1975) oli sama lrrees- kes 1928

ll.

bft)

-3

aasta Alrlsterdami Olumpiamangudel ZLriderseel v6iiis

Nikolai Vekljni paatkonnas klassis 6 m R

pronksmedali

Puhkenud maailmasdja t6ttu muLrtusid mereteed ulimalt ohtlikeks lilkunisteedeks Suurriikidele jalgu jdanud Eesti \rabariigi saatus olsustati kiiresti ja venelased val,cusid perast Juunrpooret sOna otseses mdttes meie aladele Kasmu merenleestc kogukonnale kurjakuulutav "paber" avaldati ametlikult 27. juulil 19.10. a fuigi Teatajas. Lugege siinkohal lisatud .lokumenti. kus on rnuuseas sOnad karistataksc tahtajaia sunnitooga. ULrtclt valitsejatclt r.6is oodata kdige halvinlat Pilriikult deldes mattusid Eesti rannakulad mureloori. sest keegi ei tahrnud surra paljuJe mercrneeste tunnistuste Jargi asusid uue vdimu esindajad vene merevaelaste juhtimisel Eesti laevlL kontrollirna agajuba tLrnduvalt varen, kui saabusid ametlikud paberid,. Riigi Teataja nr.28,28 juulil 1940 a. avaldas natsionaliseerimisele kuuluvate laevandusettev6tete nimestiku Nimestikus oli 57 Iaevaiihingut, nende hulgas ka kaks laevauhingut, kus osanikeks Kasmu ininesed Kdnesolcvas nimestikus puuduvad aga tnainitlrd kahe laertu.ihi'gu nlmetused

Riigi Teataja nr 104. 19 augustil 19,10 a. alaldas

IIG I TEATAJA

Nr. 84. Art. 304,

27.

iuulil

'194O.

Nr. 84.

Laevade tasut.Disc ki.scndamise sead*.

8O4. Laevade kasuramise kitsendamise ,{niud Vlbxriigi frc:id.ndi foolt dckrc.dnra I.

seadus. juulit 19.10

I l villsleLes lntreit e.{i h.llrtel on kccranrd igaslsunc ,iitifuan sd!, r. sisscsiil sidrnxi$t ilmx Vrblrtigi Vrlitslic Ioila I 2. LrcvxiuIid, 1.5 clsilrd \Ixbx.t'j:t Vxtitsuic ktj\r ri{u E.$i tae,aJc

mxst

kodunaale rrsasironnerxmnc xsjus. kor.ld,rsc riiqi :irrxndj,ini, ku\juLrcs iasru trrad ka .ende pcrcliorniliilD.d i! lahinad joquLa*d. I I Lacradel .r k.ctntLd nrnnla ,\,fdjk; irhfl iikjdc ja Driti \adma

{c$e vrb!riigi Vali(srs. lo!lr.

lI. liriinidr.lscadurihku iiicD&(r(5s tl 8(]r jiirgDises rcdxkrsioonisl Laclrj!hri, les vrbx igi \rxti(nae 1o!r! sairts 1ir1jx,iil's."gi sxdrn4r vii .

- i!

siiil

r:ilisriiSi sxdlmxss.. lQrisfutrksc

riihEirx nnrnnaasl

ENSV Teataja nr :1. 5 septembdl 1940 a avalclas natsionallsccrinlisele kuu-

luvate

IacvandLrseticv6tete nimestiku taienduse. Siin oli viis laevandusettevOtet, nen-

de hulgas

Talisiilntg

Kasnttr Laevdot anikud.

Ulres 19.10 a oktoobris avaldatud nalsionaliseeritud laevandusettevdtetc rime

k;jas (ENSV Teataja nr 25 12 okt 19,10 a ) oli

aktsiaseltsi 34 alusega (ehk ujuvvahendiga), 247 seltsirrgLrt 2.+7 alLrsega nLlLrd

III Kaierne\ scrdus rarnL,lr

natsionaliseerimisele kuulu vate Iaevade nimestiklr koos laevaomanike osalise nime tarmsega Nirnestikus (kuhu kuulusid aurulaevad. pur jelaevad, pukserid, praamid jrD.) oli 184 alust, nende hulgas I35 aLrrulaeva Sjia kuulusid ka Kiismu rahva 9 aunrlacva, I mootorlae\,, l abimootorisa pu{elaev ja pu!elaev

rddxD(.8! .',u.,,,r,,T,'"1'i'"li:':';,",.,,,,.,.,

H Kruus f.m'rirlri !rtinjx \ .\rdrcs.rl \.ilisDidisr..

la 135 nhcisiklrl:sr etrcvatjar 208 a)usega Siin oli ni, nletatud Kaslru rahva l2 Iaela. saolad mis 19 augusti I940 a dokuorendis. lisaks Llheisiklrlise

ettev6l.ja Johannes "Ester (49,5 brt )

RIIGITEATAJA Nr.85.

24. juulil 194O,

Nr.95.

Sandstronli

pur.jelaev

On huvitav. et kOnesolcvas dokumendis oli 'rumbel 245 rll nimetotud la T.-tt Ko','t', Lderaotiianikud, ilma iihegi laeva nainimata Nimetatud dokumendile kirjutasid alla Rahvako ri.saride \dulogu es.me\e I as O selre ja RN Asjadevalitseja as. l. Ojamaa

805. Natsionalisecrimiscle (uululatâ&#x201A;Ź lacla'du*tteriitete nimestik,

\dtrsu!. Froit 13 iuuli rqrr. dfrlIGioo! Forade ja aurdGh{r mtDruL\ll rrr kohb tRr rr,r, ;r, irs)

!.Jnnnatud \rb?1ng1

t{.

ls&rn? heEiiltsus

? i r. TdrinD

I rr

Lecunhisus ja ,en.J

LlcRnhinjrj r.rrc srDir.r5: LrEnhns.LerLeo$nrkeks

onnjr.eks:

o H .LmJi

lrrs, I (,u6,

sjls,

I llLtt

Ihrr,

jt.

i\.Diktks:

11 i.?.yrnhnlg, k.nr onilrc|r: G bx.k,

It L?Rnq M,\{eDEo, H ntlt$s, IL tud, H Mqti, T. LuuLrrr 37 LreranhinB re[. osnj[ck\ | Auli], IKhnl',Sr'so[L,A|Lk rs Lkuiilug. lielle .r Lrd"uhis l<lr ornlel. I lrl!h'l tunD KiaLl l r. rm. , F Adorr. .r0. L.emiihins, krne osadi.|:, A h e, o$.it3rs I rruu. idnr.i K. B oosq I BliieosLub, I Tn\m, H Multer ra ti:ed

. \r rr

o;oir.(\: Ii khFn,

n jl

toh:e.\.:r

L v r,j \h,n.1rs*of,n

r!r- i r,

lj. F t Grhl.bd.kid (d1.

r.os,

GabtD

osrjkers T Lii'nxnD, r:.Rnhlns, I ldn{r. i sirh.+{g,dir o -u ..k 1r l.Ereur,,:,'. rdlc oJ,k!ks: i rudt

nunr. I xil{s$run, I!. l'ruuD. A KxF

a2 l-Relsirlrirs, kellc rllikck|, M. .j. n?r

\hhedrkuljak l0

11 l{!?nhing, kdlr 0sdikeks K.Jurmi

H.Mxdff0\

G|an,, I'

'16 LaeraiilrinE Lete

J lftihcrs, v.Bii.ryflb.

. rr. Ki;., ! 1r!Ft.{i L n r;. r.kruho!. trrr. Nanrrt.r. A .. t".'",,""', ."," 6anit.i(!: r

r.dPr srLmx

sLrr-r

-q, krr.

iq\u, I r-xh.D!,I M:,lj J (c|u,

ri rlvriin,! .Ii.ii. rrllr r3iir.!\: I rdL..Lg: ti s*"njff. v x-,9'., r r].r*Drrt, I n.rr. l R(irr.ltr

\ \rn!.I

!t|!k! I j]inl,'{,. R luN., r' r'r!r'

O. Gndt.

lcl. ovniklk! I

Renfrd 1t. r-aevRiihjrs. sr,I silb;bdg, l[ IiJirtrriiD, r oim.I K*kiix, O. laDncbrun ir E. Krr .r(r

. r..-il

oll'no,

Lkriihins, kell. o5oir$\ l' B:hYt

I ia!L(k$n, i{

iuxrg..

t'.tmu!!

H Mcrrr, I roit, lr.lftN, I{ B*'

i0 racsaiih;B,ltcllc orI'|*s lr \JLqg, 1 rlkrpool, M. raffd, jl ; LevaijNlg, !d1. v. EoFna.K T R.{Ii, i rfr ir. Lrsrih$E tal. (!D[.Ls L !oDr! i. .\ : J D,rk jr ro L.r i; r.kL{!hrg, ill! s0iLrk. i r!r.

Iti nnr:

\&nrdlnilf

lih

rrr-

.l \fi

Jargnevalt 12. oktoobri I 9,10 a. dokumendis toodud Kasmu rahva laevalihingud ja Iaevad.

Ettev6tte nimetus Laevatihing "Merilind" (3 osanikku) Laevarihing "Torrnilind (3 osanikku) Laevaiihing 'Minna" (5 osanikku) Laevauhing "Maia" (4 osanikku) Laevar.ihing "Maria" (4 osanikku) Laevauhing "Linda" (2 osanikku) Laevanhing "Hildur" (3 osanikku) Laevauhing "Ella' (5 osanikku) Laevauhing 'Elna" (2 osanikku) Laevatihing "Signe" (41 osanikku) Laevauhlng "Sigr id' (3 osanikku) Lacvauhing Anette (9 osanikku)

Ettevottele kuuluva laeva

Iliini

Br.reg.tn

p.J. "Merilind"

358,32

m.l

493,5 9

-L

"Tormilind" Minna" "Maia"

1365.44

t932.26

a.l. "Maria"

t484,91

a.l. "Linda"

1213,02

-l

"Hildur

r 85

Ella"

1521.70

Elna"

3194,',|9

Signe'

1806,74

"Sigrid

1808.6,1

Anettc"

5,54

213.62

Nagu ulaltoodud nineki{ast sclgub o1i kasmulastel kahe. aga ka 4l-c osanlkuga laevar-lhinguid Osanike seas kordusid sageli Kristerbrunide- Tiedemannide, Pruunide. PahLbcrgide. l,epnidejt pereliikmete nined, aga oli ka tcist Kasmu rahvast. Tolleaegse seaduse jargi vbisid kaubalaevadc onlanikeks olla jufiidilised v0i fuusilised isikud, aga ka seaduses ctte niihtud korfa jargi laevaihing LacvaLlhingu osanikud v6isid oma lacva valitsenliseks ja tcma asjade ajaniseks valida hiialte enamusega endi v6i v6draste isikute hLllgast laeva disponendi. See oli iaeva arijuht (peremees), olgugi, et laev ei olnLrd tema ainuomandus Nii n.iiteks 1938 a Eesti Laevanduse Aastaraamatu andmetel oli paljude Kasmus laevadc disponendiks rnergitud kapten O Tiedemann Eestls tuntud laevandusari "Kasmu Laevaomanlkud" (KfO) asutall Tallinnas 1923 aastal la seda juhtis kaua aega kapten Oskar Tiedemann Laevandusali pOhir.ilesandeks oli KI-O la$'ade prahtimlne Prahiti aga ka teistc laevaahingute laer,u Prahtimine lilhendab laeva rentimist mingi lasti veoks koos nrl prahikirja s6lminisega. Hiljenl tehti natsionaliseeritud laevandusettevdtete nirnekir.jadcs korduvaid pisiparandusi (Vt ENS\r Teataja nr 31 (23 okt. 1940). ENSV Teataja nr. 32 (25 okt 1940).1t ) Ulaltoodud dokumcntide p6hjal viib siiskj illdistades oelda, ct Eestis natsionaliseeriti l9'10 aastal ligikaudu .190 alust (ujuvrahendit)

Lugedes lilaltoodud natsionaliseerimisnimekirju. tekib mitmeid ktlsilnusi Naiteks laevar:lhing 'Llnda" natsionaliseedrnise vastava dokumendi koostamise aial laevar.ihingule kuLrlunud auntaeva veebruarjl "Lindat enan ei olnud, sest "Linda toryeteeriti alanud Teises ntaailmasdjas 1940.a P6hiamerel

2i.

(! E

oc Eoc Eoc Eoc Eoc Eoc Eoc Eoc (l)c oc

oo oo o(E o(E o(E o(E

o(! o(E

o (E

.9 €t 5t 5t 5t 5i rt -o -o) ,.i .q

/-iQ ,.i q \lF /.iq WF VF /-iq YF :- \lF \lF -i,q j:F. YO YO YO YO YO YO YO YO YO

;(!

l E

= E

l E

f E

cq) o ! o

!(E

'!(.) '-

o o

o (!

>n LL

-c

F-

o o)

o) o)

(o-

N (o-

o E

|r,

ir o) o)

o (!

(t-

o.)

o F.

|..

l---

r.(-)-

I'l o

N oN

go o

o -q o

c\l-

c! N

:(s

6o d

c o

(tr

c\l

lr)

,/.

N N

o 9A

o (o_

o o)

o _q o

E )<

o) o.l

(! !(, JF

f E :(! )<

i:9 tG

o @-

= E

o o o)

9; j-

f E

= E

-o

=(!

nt rt

-o

.!)

o o

o o co

F-

(o-

ct_

(o-

i(d

-o

Maria

Linda

Hilda

Maia

Hildur

Merilind

Kristenbrun

Anette

Sadamas

Kdsmu Merekool

Sigrid

"Kasmu Laevaomanikud" kaptenid ja tiiUrimehed (20.s. 30.-ndate aastate l6Pus)

Anton Einlon, Ferdinand Eintrei, Eduard Faelmann, Georg Heinmaa, Karl lsop Julius

(s.1872), Kasrnu MK, Sigrid kapten

Johannes Pruun, Gustav Sandbank, Elmar Sooman Oskar Suksdorf, August Trummar, Jakob Walter Kou

Altenbrun,

(s.1889)

Kasmu lVlK, Lenna ltutlrimees

(s.1895), Kasmu MK, E na ll tuurrrnees Maia kapten (ka Faehlmannl (s.1895), MK (s.1902) Kaismu l\ilK, Lenna kapten (s.1901), Kdsmu MK, Hildur kapten Kaamann, Aleksander (s.1896), Kasrnu l\,4K, Linda kapten Kristenbrun, Eduard (s.1882), Kasmu lVlK, Nemrac kapten (s.'1883), Kasmu l\ilK, Linda kapten Lepni, Eduafd (s.1909), Kdsmu MK, Ella kapten Lepni, Erich (s.1901), Kasmu lVlK, Hllda kapten Lepni, Jakob (s.1891), Kasmu MK, Lenna kapten Lepni, Gustav Lepviikmann, Johannes (s.1895), Kasmu l\,4K, Merillnd kapten (s.1885), Kasmu l\,4K, Minna kapten Pahlberg, Rudolf Pruun,

1870), (s.1879), (s.1896), (s.1909), (s 1878), (s.1897), (s.1908),

Kesmu

lvlK

Nemrac tuunmees

Kasmu lVlK, Maria kapten Kesmu l\4K, Iraia kapten Kasmu Ni1K, tuLlrimees KLO laevadel

l\y'K Maia tuur mees Kdsmu MK, /Vemrac lttlijrimees Tallinna MK Hildur kapten Kasmu

lvlK - merekool

Paljudl: Eesti nlerenleeste tunnistLrsteiargi algrs laevade natsionaliseerinine varen, kui avaldati vastavacl anietlikud dokumendid Nlitmeid Eesti lae\u piluti vagivallaga sundida veDelastele alluma jne. jne. Kuid see on omaelte lugu, sest Eesti rnerenduse ajalur:u ootab \eel klrjLrtanrisl

Kdesoleva artikli eesmark on celk6igc kirctult tutvLrstada avalikkusclc dokurncntc ja inimcsi, kcllcde allkirjadega kustutatj 19,10 aastal Kasmlr, kui tiks Eesti Iaevanduskeskusi. maailmakaardilt ning laevaonanikult rooviti ncnde k6ige kallirr vara laev

itl

r<Asnru ntnRnpAnvADEST JA pOnlasorl st-rNouusrnsr vIRUMAAL Anto Juske

Kuldvere artikkel 'Esirrene Ecsti lvlerenduspaev" kLrst saame reada, el 11. detsenrbril 1936. a kutsutl toileaegse Rlikliku Pro pagandatalituse jLrhataja harra H Oidernraa poolt Siseministeeriumi ruutres kokku ndupidalrline esinese Eesti Merenduspaeva pidamisc r,6inaluste kaalurniseks lvlelenduspaeva silliks oli merenduse populariseerimlne, merenduse tutvustamine laienratele ringkondadele ning hrrvi

"Eesti Laevanduse Aastaraamatus" (1937) ilmus

aratamine laiemates ringkondades meie nrerenduse ala \'astu lildse Merenduspaev viidigi labi I917. aasta 5 ja 6 juunil Parnus, 6. juunil Nan'as ja Narva-Jdesuus. 6. juunil Tafius ning 6. juunil Haapsalus Samast artiklist leiame aga vaiikese illlatusteatc

Suure rahtldtrslttndegLt 11!lcb ttgd lerrilada l.jiesti onkr ettLalgcttusel l{tisntus ktholtke elanike paolt kotdldahld lulererdl!sPaavl piihilse lisl, mls kaasncs it tdla!.erti511tst'st. dl:ltrscsl 1u

saanud ko|raldada nruude r:lfitustc kiirVal ka Vitlke kr.ilakonverents. 2000 aasta kulakonverenlsil valiti pihiteemaks P6hlasdia kolmesql aasla tagused sLindnrused Virumaal, milledest m6ned "kiilud' siinkohal esitame Kasnru Nferenrrruseurn hakkas I998 a. korraldama nn kilako]tt'cretllsa Bsnncne kor\'erenls oli puhendatud 1918. aasta kevadel Kasnlust mereja,ile lainud Eesli iscscisvuse Llhele rnarlrile Juri \rilnsile ja tema kolmele kaaslasele Esimesed arglikud samnud selles vallas olid ullatavalt edukad ja 1999. a jtrlges Nluuscum juba viilja tulia Eesti nrerenduse nhe rajaja, Kasmu mehele kapten O Tiedernannile piihendatLrd konverentsiga KLlna kOnesoleva kor)verentsiga liitus viintasel hetkcl ka Eesti Veeteede Anrct. kujunes konverentsist K. rrl/ Met cpticr, laevadcga nterel, koniscrdi ia piknikLr-ea. l(ui rnadruselnundris Tansalu naiskoor laulis ttterekaldal merelaule, \,eeres kuulajate pa)gel nii mdnigl pisar. See kdik andis julgurst edaspidiseks tegutsemlseks 2000 a oli Kasnlu Meremuuseurril kavas l0 juunil Kir'4raev, 8 iuulil ,1'/r:r c/rn't', l5 ia l6 juulil l.iikingiptiewd ja 26 augustil Eesli Raamatlr Aasta puhlrl Kttltottkttpiit:v Meie:rr!'e1es

Kasmu merepirevadel

on tavaks

kirjeldatLrd tegeruskava annab ka elututele rnuLrseumieksponaatidele uuc, elava dimensiooni Kasmu N,lerep.eval o]i kr.llakonverentsi kavas cttckxnded "N{eresdidusl 8. juulil 2000 Laanemerel" ' Pdhiasbjast \iirumaal aastal 1700". Nlerepacva killastajad said vaaclrta

merekaartide ja relvade valjapanckut ni g lneretemaatilist kunslirtaitust N4erci ja sadlrllas viibivaid laevu kulastati ohtrasti. Loomlrlikult oli kontsert. piknik ja dhtul ilutuleslili Nagu mainitud. olid l\4erepaeval ettekancled seoses Nan'a lahingu 300 aaslafacvagiL 'Pdhjas6jast Virurraal I 700 Jargnevalt tecme s6nas ja pildis lr:lhir:llevaale eltekannctcst

Anto Juske ettekande "PiihjNsdda Virumarl lastal 17()0" tccsid KiismLr Nlerepiieval 8.

juulil

2000. a.

KRONOLOOGIA

. I oktoobril 1700 a valjus KarlXII laevastikuga Karlsharnn'ist Liuna-Roo{sis . 6 oktoobril saabus KaIl XII Parnlr . 11. oktoobril legi Karl XII kiirmatka Ruhja kindral \rellingk iiLrurde ll

. . o . r . r r

16 oktoobril lahkus Karl XII Pamusl 25 oktoobril j6udis Karl XII Tailinna (ihukaardir, agi jdudis Tallinna vafern) 27 oktoobril lahkus Karl XII Tallinnalt Rakvere suunas (pdhivaed laksid liikr,clc hiljcur) Oktoobri ldpul j6udsid l:ibi Kesk-Eesti Ruhjasi Rakveresse kindral \iellingki \?ieosa (1500 sddurit. kelledest paljud olid tulnud 1700 a kevadel Tallinna kaudu Soomes!) Karl XII pbhivaed marssisid P.irnus! Talljnna kaudu vagede kogunemispunkti Rakleresse, tehes teekonnal puhkepeatusi Naileks Tallinnast Rakvcrcssc kul,qcs teekond: Tallirr Jdelahtnle - KuusalLl - Lasna/[-oobu - Raklere Karl XTIloudis Rakveresse arvatavasti I novembril j a tema pdhivaed .1 novernbril Karl Xll Lilcmere sajavagi, sdjatehnika ja s6javarustus toodi Eestil]laaLe pdhilisclt Parnlr, l'allinna ja Kilsmu sadamate kaudu 1ll. novembri koidikul laksid Rakverest I I 000 meest KarlXll juhtimisel Nai-!a suunas

Rnkvcre-Pada m6is r l3/14. nov. ao Pada m6isas. . 14 nov Pada rndisas r L4115 nor'. oo Pada m6isas. 15 no\'. homniikul lahkusid vaed Pada trdisast

Padr nriiis-Ar or dis r l5/16 no," oo Aa mdisas . 15 nov Aa noisas . l6/17 nov iiaiAamdisas Aa m6is-Piihnj6c . l7llE nov o0 PLrhajdel

nov. honrnrikul lahkLrsid \,acd Aamiisast

l1o\. (pilhapaeval) hommikul lahkusid vaed Puhajdelt

I'ii b ij 6 e- S ill:r m;i e . 1E/19 nov oo Sillanrael (nn ntLrdalaager)

nov homrnikul lahkLlsid vaed Sillamaelt

Sillinr:ic-L:rrgni |n6is . 19./20 nov oo Laagna mdisas Nar!a.iai veel ca l4 km Suurtltkki.lc laskude (parool) side Narva kindlusega Laagna nrdjsas oli Karl

. .

lngcrimaa eamisori nigenrendis (Narva

r r

sLrufiiikid Venelastel oli tsikumvallatsiooni liinil Kall Xll vastas 2,1 000 sdiavaelastja sllurlr:rkid 20 nov honrmikul kell 6 jurnalateenistLts ja vaed liiksid Na|1a poole teele.

L:rngna-Nn11

XII lahingu eel l0

517 vdhlusr'dimelist meesl ja

Ivangorodi kindlustes)

oli

kaudu

suuftltkki l'14j0 sojavaclast ja

. 20 .oV kell I I jbudsid Karl Xli

viicd Herlnanaele Kell kaks plioal algas hultdega Jumala abiga Narva lahing Kell I I dhtlrl algas Peeter I viigedc allaandrnine 22 nov llks KarlXIl Nana kindlusesse

e . 25 ov Narvas laliingu v6iclu auks.junralateenistus . ll ro! laks Karl XII koos Vilgcdcga Nanast Lajusele

talrekorterissc

Anto.luskc cttckandc "Piihjllsiija siindmuste kajastantine ccstikeclscs kirjanduses" k,lsutlltud kirj andusc loctclu, Ettckannc Kiisrrru Nlerepiieval 8. juulil 2000. a.

. . o

Rrihka, A. Tanniof. Jutustus Suure Polrja-saja ajaloost (1700-i7ll) l{ahva Ldbulcbr nr 4ja nr 6, 1906 Reirrran. \Y Pildid Pohja s0jas!. Tallinnas. lsl0. l-l2lk

,-l

Jurjc!is

1900

. . . . .

. . r

. r

r . . .

Nana piiramineja lahing a. 1700 Tallinn, 1930, 3'12 lk Kippel- E. Kui Raudpea tuli. Romaan P6lljasojast Esimene raamat Tarlu. 19i7. 128+2 lk Teine raamat Tartu, 1937,3,18+1 lk Reinlo, A. Rootsi sojavagi 17. saiandil Narva lahing 1937 Korgem Sojakool 19 lk+2 Sepp, H.

skeemi. Pdldmae. R Rootsi aja kajastus eesti rahvamalestustes Taftu l9'10. I I lk Telepuhhovski, B S Pohjasdda t700-1721 Peeter I vaejuhitege\-Lrs Taftu. l9'19,259 lk Sinkel. A M66gaga m66detud maa Tallinn, 1959, 637 lk Eesti rahva ajaloost P6hjas6ja aastail l'7A0-1'721. Valimik dokumente TalLim. 1960,'150 lk P6hjas6ja srlndmuste jalgedel 250 aastat Eesti uhendamlsest Venenlaaga Album Tallinn, I961, 135 lk Pa1ii, H. KLri Raudpea laks Tallinn- 1967, 125 lk. Laidre, lvl L6pu vdidukas algus. KarLXIIEestija Liivimaal 1700-1701 Tallinn, 1995,298 lk Laidre, N4. Uks ha tru ja oige sullane. Elust Rootsi sdjavaes Eesti ia Liivirnaal 1654 1700

Tartu, 1999,570 lk Laur, M. Eesti ala valitsemine 18 sajandil (1710-1783) Tarlu. 2000 Lus agi, S. Piirilinn Narva 18. sajandi reisikir.jades. Raamatukogu nr. 2, 2000, Paevaleht 1. juuii 1932 P.ievaleht 7., 12,17.. 18.. 19.,23 ja25 oktoobfil

L3-16

1936.

Armkate k6nesolevat temaatikat kaisitlevate v66rkeelsete raamatute seast kasutxsin enaln . Das Tagebuch des Generals von Hallart uber die Belagerung und Schlact von Nana 1700 Herausgegeben von Dr Fr. Bienemann jun. Beitriigc zur Kunde llhst-. Llv und Kurlands Band IV, Heft ,1. Reval 1894. o Wrangell, G. Dle Schlacht beiNarl'a am l9 nov 1700 (1900. a valjaanne).

_'i1

Nalwa piiramise ja lahingu Plaan

J,endleht Ndn a ltrltingtt kohta

XI'lll

s. algtr.tc:t

SdksoDklttl 1\ilj(ft!nlud raa|\ldsi iili.tl.1| lctdlaht, fitj//.,s kii j.ldatdksa .tti dl)ttt\i kt! ?iiliujdrl, kus keegi ecsli turlul)t)ag alewt jtthti rrd notsltt:e./ Iitt \,aigt'Ll(' telja tdl).!. 'let.\! \,.t tioa i jlii gi oli see loiDinttud kalt!tti NLtt |Lr oll. Sriti polc dg( ntittgiJ LlokuDtrrtdiJ :'cdd kitrtital,id.

Talupoegade s6jakoormiscd Rootsi v6imu all olevail Eesti aladel

Nr' N,{,dAI.,E ULE

J6U KAIVAST KUIDIKOHUSTUSEST

fciljai,Atu Eeslimaa tntaantnrnike kttllecgittnli kitjtlst Rah'ercs .,slt\ulele nantattnikele' '. dclse

tbril

17[)0

Et neie /selles suhtes/, mis puutub Kasmust toidumoona iiravedamiseks ndulud kiiuti, omalt poolt ei jiita nidagi tegemata, mida on vaihegi voimalik teha, seda neitab Juuresolev patent. mrs iaadeti uleeile soldatitega valja; rohkem ei seisa meie vdimuses. Pikapcale peab /vist asi/ parakLr minema nij kaugele, et naalt pole /vdimalik/ saada enam iihtki ktir:lthobust, kui neid nii norgestatakse ja ara kurnatakse, nagu maan6unikud ise oma kirjas n1argivad, ses! el l) rga p'e\' n6uiakse kuuthob'seid vagede pide'a liibimarssinise jaoks, 2) neid ulenriliirasclt nii kaua kasutalakse, kuni nad maha kukuvad ja 3) kilLldimehed vankrid voi recd ja veoloonlad ja /sinnapaika/ seisma jatavad ning iira lahevad Kus on nilr:ld niisuguses olukorfes iniurlik ndu korraldus, /nis oleks/ nii vagevja knllaldanc, /et/ niipalju /kllaiti/ \'alja saada. kui ndutakse Seda k6ike kannavad harrad tnaan6unikud etic niihasii harra ulernsdjakomissar Paliohile kui ka temil kuninglikuLe ajesteedile. sest niipalju kLlr:llhobuseid polejLl maaL '/olemas,/, kui /neid tanis Liheb'1 1) ikka veel kestvaks s6javiigede labirnarssimiseks Parnust ja siit Rakverre. 2) /sdjavae/ rlinnakuks Rakverest Narva, 3) Rakverest Tartu,r 4) s6javaemoonaladudesse /nroonl/ kohalevedatniseks. 5) jiirelvedudeks armeele, 6) 2000-ks noutud klludiks, mis on vajalikud Kasmust toidunoona alavedarniseks, nagu teatavad maan6unikud, ja 7) ielleks, milleks neie halra kirldralkubcrnef !eel kuridikaske annab /. ./' ENSV RA.ti-A.. "

854,rin 3.s-ii A. lLI. 1i08-i09

N{ustand slksa kcclcs

Jargnc! iirajaetud ose ktrjast sisaldrb maaniLrrikc terteid onls tcgcvusesl srj-t:rrilclc moowr nNratsenlrscl

I Karl Xit pcalagede moonastamise korraldamisc Ecstirnaal vdtsid cnda pealc kohsLkud m.ranaurikud Llheks liihtsanaks liigcdc !arustusbaaslks oI Rakrere magasilr Selle taircndamrst fcgultcrrsrd 1rr3l1nbunikud O. Rchbinder ja G. Chr. v dofPahlen(ll Scp p. Nan"a piiranine.ia lshrg lT00 a.lk 179)

I Karl XII

sel aJal Pdhtc-Eestisl Tartunlaale tah'ckortcrisse 1700 c siiglscl n'utr suurcci r'aed '''''arssisid Eestimaah Roctsi s6jalic tefbcks iga kulr I 6 200 kiluti (H. S c p p. Nan a piir.rnrr)c . 3 lahing l7[]0 c.

lk. 179). Raarratust "Eesti rahva ajaloost Pdh.jas6ja aastail I'70a-1721

,Iallinn,

1960

Rootsi printsi Gustav Adolfi saabumine

ll-ndal ja l8-ndal oktoobril k a klllastas Eestit prinls Gustav Adolf, kes I{ootsi kuningakoja csindajana avas Karl XII nalestussanlba Nan'as Prints uhes saatjaskonnaga, kuhu kuulusid krahv Folke Bcrnadotle ja adjutant leiLrrant Ilaabe. saabus Tallinna sadamasse Iaupiieval l7-ndal oktoobril kell l2 00 hiivilajal "Klut Hortt" Pcalc m6netunnilist peatust lallinnas sa)itis pJints ules saatjaskonnaga Na|va, kus PLihap:ie!il ascl leidis mdlestussamba avaminc _'5

/li ittljd Kb lktrn' sdnbllt)tit)r ltints Ctt"tttr't ALlalf. kin.lrclrtdlat.latt\an ja Raatst s.lckltk ltrun Kosk ll. All: knrycd kttldlitd trtoohttrtisc helful. tilktl o*es1.1 l)tcil)gis llaatsi hti lni I'tts.tktt:

Ilar)taje "KlLt.t Hatn" on Rootsi laevastiku moodsamaid ukslrsi Lacv aslus rivisse l9i2 aastal Ja maksis 7000000 ltkr Andnrcd iaeva kohta on.iirgmised: veevaljasurlc E30 tonni, pikkus 92 n. lailrsE,9m. sllvis2.6 In Laevakiirus on 35 s6lme. kusjullresiduallikaiks on auruturbiinicl Lacva ehituses csincb koikjal rnoodnc .ioon \raatamata vaikesele lornaaiilc on ldeVal labi viidud samad pdirimittcd inis suufleski lahingulaevades Suru arv veekindlald vaheseinu tagab lacva uppuulalusl l.iksikuist tabedesl RuulnidcjaotLrs on otsiarbekohanc. meeskonna elllrurmid o. a\arad ja ohlrfikkad: toidu keetnliseks lanllalakse elektrit Koik tekipealsed rrrelrhanismid ol asetatud tcki alla nii. et nad liiliLrrrist Lekil ei sega Laeval on oma telefonikesljaarrr. nris Lrhcrdab kdik lahtsamad pLLnktid l-acva juhtirnine on alirnrisclt liItsustatud Sild on kahckofdrre. kusjuures laeva jLrhtimisscadcldlsed na!:u rool, masjnatelcgr aaI. kaardikamber jtte asuvad alutnisel kinniscl sillal Neid kasLtscvad allohlirserid [Jlcrnisel silial, rnis on lahtinc .ja avar. asLrvad vaid n6red naitajad, nagu kornpassi kordaia. roolinaitaja, nrasina tuuricle nriitaja. loginaitajajt ning vaike kaardikast Allrlnine ja illelrine sild on Lihcndatud k6netoltrde kauclu. ntis asetscvad rritlnes kohas. lihtsllstadcs scllega laeva manooverdamist, criti kitsastes kohtades Navigeerimist hdlbustavad rolrkornpass ja raadiopeilln-qaetor

Relvastatud on havitaja 3-me I20 rnn1 sulrfiukiga, nrilledc laskekaugus rrrfhcs l9000 I1r Tulejulitimine slinnib automaat-kesktulciuhtirnisseadeldise abil Kaugust m06detakse kahe kaugusm66tjaga. K6ik laskeandrned vaenlase suhtes arvestatakse autonaatseh, sanlutl ballistilised parandused- nagu naitcks tuul, 6hurdhunine, tempcratuur jne. Lacva rullinlisel uhcaegse .la 6lge kogupaugu saavutanliseks on vOimalus suultukkide paaslmiseks vaid siis, kul laev asub otse kiilul Peale sellc kuuluvad laeva relvastisse kaks automaat-6hukaitsesuuftLlkki ja 6 torpeedot kehes 3{orulises aparaaclis. Vdlks vcel tahendada, et torpeedode harjLrtuslasktd sooritataksc soonluslaevade pihta, kursiuulcs torpeedod lastakse Iaeva alt I 2 n suga\uscs latrl Ka on havitaja vaiusiatud allveepommide heitmise seadeldisega ning tecla \'6ib kasutada r iniveeskjana Havitaja ",(/as Hctrn" Tallinnas viibiuise puhul korraldaii laeva ohvitscridele dhlusirirk ccsti

merevhe-ohvitseride poolt Ohv. Keskkogu kasiinos ja allohvitseridclt ee\li rner."\ ac Uleajateenijate kogu ruurrides I7. oktoobril kell 20 00 Plihapaeval kell 13 00 andis "Klas Harni" r:lhiskajut eine, kuhLr oli palutud ecstr lnereldeohvitsere daamidega ohtLrl kell 23 0O saabus Nan'ast tagasi pints Gustav Adoll Tcda saatls sadamas eesti kaitsevagede Ulenjuhataja kindlal Laidoner. Kell 23 l5 lahkus havitaja "KIcrs Hon" Tallinna sadalrrast uhes k6fgete kLllallste!e

(lL'j,t

fu! ttr. i JoJt;)

Krahv F. Ilernadotte li6ne Rootsi miilestusslmba avarnisel

Nan,ts

18.

oktoobtil

1936

Narva nimi on lahutamalult seotud endise rootsi soome-balti maaihna idapiiride vaevarikka tahistamist6aga. Kui piiritulpade ascnd ldpuks oli kindcl, sai Narva selle kaitsejoone nur-sakiviks. mis Gr.rstav II Adolfi aial r'6imaldas meie csiisadele nii tunduvalt rikaslada Llldajalugu Rootsi rehade hiilgesaavutus selle linna nr uride all 20. novcnbrjl 1700 kandis Nar\e nitne kuulsuse tiibadel ule kogu maailma. l\{a ei taha siin peaturda lahingusr:indmuslel ja lahtsLrsel, \'aid sooviksln ainult rneele tuletada, el Llks sdjaajaloo krrulsusrikkamaid vOile saavutati neil !aljadel Rootsi, Eestija Sooine poegade poolt kuningas Karl XII juhtimiscl NaNa oma tornide ja bastioonidega kchastab seda vaimu, mis andis nleilc jaudu lalta nejd ajaloolisirilesandeid, mis olid rreilc maaratud Kui Karl XII likitas oma rahvale leadrandc !aidust Narwa juures. v:iljendas ta. nagu meie praegu kuulsime, oma kindlat lootusl tulevikulc piibli sdnadega: "Issandale ei olc mitte raske saata abi paljude vdi vaheste llibi. Scc tiihendab, et ka vaiksed rahvad vdivad vditluses oleilasolu eest jaada pllsina ja et ka viiikc rahvas vdib pakkuda suun kaasabi tcma hooldamisele usaldatud kultuurivarade kaitsmisel Iga rahvas peab jrir-gima oma kutslrmisele nin-!r ohverdanla sellcks kogu olra jiLl- alvcstamata ldpptulomusi See on Narva-nailestlrsc elav ja kohustav m6te EneseLilisluscta ja illra iovinisnlita lunnustamc meie alandlikult onra lanuvilga rneic esiisadele. Nendo ohvrimeelsus, julgus ia kindel loolus rnanitsevad kaesolcvat pal\e ornakasupLludmaLLrle la mehiselc isamaa leenistusele Meie. rootslased, olemciuba alrrnu tunnud nagll kohustust ancla olevikulela luleVjkule pr:lsiv viiljendus orni tundeile Nan'a malestuse vaslu miiiestusnrar-ei pilstitarrrise labi siinseile lahinguvaljadele Tanu Eesti liigivanema ja Eesti vOirnukandjatc heatahtlikLrlc vastululekLrle ning uldisele poolchoiule, mida see ndte lcidis Rootsis, seisab nuud maleslussalnnlas vtlminl avamiseks Asjaolu, et sce pidulik sundmus vdib ascl leida kdikidc rende maadc esindalate kaastcgcvusel. kes peavad Narva-rDailestust onta kallimaks aaldcks, r6hutab meie rahvaste kcsl\'.1 \'alnlsct

kokkukuulultst

Rooisi Narva-komitee nimel palun rlta l\ana linna vaslu v6tta seda malestusmarki, nis nii olevlkule kui tulevikule peab k6nelena rneic tanulikkusest oma esiisade vastu (Ettepanek T K K prints Gustav Adolfilc katte langetarniseks )

T.K.K. prints Gustav AdolIi

kOne

Rootsi m,ilestussanrbil avlmiscl

Nlrvls

18.

oktoobril 1936

Ennc kui ma tcostan rnirulc usaldatud ulesande. ttlen ma kdikidele ncile, kes rootsi lippude all selles paigas tiiitsid oma kohust isanlaa vastu. Rootsi unusiamatut tainu Tanu elle suurtele kuulsatele rreestelc. kes astusid jdule vastu jduga, lanu kdikidele, kes langesid.ja nraetivddrassc mulda ning unustati Tanu-etsiiski meie isade kodu on meie (Annab marku katte avamiseks )

"Rootsi kutsikas " KarL XII vdidu auks Narva lahingus otsustall asja valminud Stockhoimi kunrrgalossi ctte pltstitada l6vi kuju, kuid rootslastel ei olnud scllcks piisavalt pronksi Rootsi kuningliku 0Lrkonna stoc" ro r r <. nrn;r o s. 1' oiekt. "r\"ck. autor Nicodenrus Tessin (jun ) luli heale m6llele la sai loa sulatada ules laarlaste Kronborgi lossi pLrrskkae\.ud. millised rootslasecl olid sdjasaagina koiu loonud. Nii valali 170:1 a Roolsis tootala pran!suse sl(ulptori llernard FouqLret jrrhtinriscl pronksldvt. ntts l..rc||l- i i..n,r ; ".s. 'C"l 'o rle k rliele. ning kLrs klrju tiinaseni seisab. l9l6 a Nana monunendi pronksl6r'i oli I'ouquet l6vi koopia Fouquet lovi eeskujuks o1i aga omakorda Roorras asuv artiikne matmorlavr. IJermamlele 19.16 a fr:lstilaLLrd Na^'a lahi.eu monument koos.cs kahest osasi 3,5 nr kbfgusest gfaniitaiusest ja sellel seisvast 2 m kdrguscst l6\'ist N4onurrcndi Llhel kiilicl oli Karl XII nronogramn ja se1le all aastaan \{DCC. teisel kLiljel kiri SVICIA i\lE]\4OR, \{C M XXX\rI Kohalik Iahvas hakkas onLurendi lavi ninlelalna Rootsi kutsikaks"

l, ..

},i D.CC

r.,.,r1r

r.. j:. p'.

1.,rd.t H,r..ir..e

pronkslivi raudteevagurile ja ilmselt sLrlatall Saksamrnl r:iles \{onunrendi sokli alla raiasid '1 ..ced Il,i lr' r'l .'r ... r. ."..t trr.e i navls '

r,l

Ru)tsi ku Itikit.r "

19. novenbril 1900.a. avati Nana lahedal Siiverstis nlelestusrn.irk l700 aastal Nana lahingus langenud vene s6janreestele Tcise maallmas6ja labingutes sai maleslLrsrn:irk t6sisclt \igaslada' scc taastati ning avati uuesti l. septembril 1956 a

I'un:

sitjLttncasr c ntti li'

\|!t

enu

ltt\\1

I'(tte lardt)1rr\l!

| 900.d. )

l ,'

r t

t t t r t

lLtt

trlr I3j-l it)

Rootsi kuningad Eestis I Sverkerssolr (kuningas 1216-1222) Eestis 1220 a suvel Lihulas. Johan Johan

IIt (hrningas 1568- 1592)

Eestis 1589.a. Gustav ll Adolf(kuningas l6l l-16i2). Eestis 1621.a. Karl Xll (kuningas 1697-l7l8) Eestis 1700- l70l Gustav V (kuningas 1907-1950). l,:ibisdidul Eeslinaal l'7 .25.ia26 aprillil 1908 a Gustav V 1929 a 2Tjuunil Eestis ametlik visiit Ca11,-{VI Gustav (kuningas alates 1973 a )ja kuninganna Silvia Eestis 1992 a aprillis Tallinnas ja Gustav Adolfi malestltspusti avemisel Ta.lusl llaapsalLrs ja PLirksrs.

Rootsi kuninglikust soost isil(uid Eestis Sigisrrund (Rootsi kuningas 1 592-1599) Kriis 1589.a. Tallinnas isa-sa kohtumas Sadermanlandi hertsos Kafl (tulcvane Rootsi kuningas Karl XI aastllll 1660 1697) Eestis 1600-1601 Kroo pfints Gustav VI 3 iuLrli Tallinnas. Tartus (TU 300 a juubelipidustused). Nawas. Nana 1932 a 29 .1uunt JdesuLrs, Haapsalus. \''ofl lrsis. Noarootsrs Prints Berlil 1935 a Ruhnus Prints Gustav Adolf l9i6.a. l'ailinnas I7 oktoobril, Narvas l8 oktoobr il

Rootsi kroonorints Gustav Adolf Eestis 29. iuuni

3. iuuli 1932.a.

2. juulil peatus kroonprints luhikest aega Rakveres. Kroonprintsisaatis Rakveresse Eesti delegatsioon eesotsas EV kaitseminister kindral Aleksander T6nissoniga. Pildil laporeetib Rakvere garnisoni ijlem kolonel Heinrich Paavijaan kroonprintsile.

Kiilalised Rakvere raudteejaamas: Rootsi kroonprints, kindralA. T6nisson, kolonel H. Paavtaan, Rakvere linnaDea H. Aviksoo it.

l. ol ( r lr

Iil

d u l

ar Hoiet t .lu ske (A. .hsk e [otologt t )

OMAPARANE VIIS LAEVA PAAST}{ISBKS

MADALIKULT Omaaegse suurema ja uhkema Vcne keisririigi s6jalaeva Rossija ehitusegaluhtus \rperus Kui laev vette lasti, siis istus ta paarijala r'6rra rohkem vces- kui seda oli ctte arvestalLrd ja kul seda oli kanali srivis. nis uhendas Peterbuli Kloonlinnaga. Seeparast ej saadud lacva ehiluse

l6peta iseks Petelbrrrist Kroonlinna viia. ning laeva ehitajad olid l6sises hadas Ilikemate ndupidaniste ja kaalumiste jarele otsustati seni oodata, kuni sugisescd laanellruled faisutavad

Peterburis vee nii kdlgele, et laeva saaks tuua Kroonlinna Ligi neli kuud oodati asjata. kuni l6puks Lihel paeval novembrikuu alguses vesi lulrle mdjul Peterburis j6udsasti t6usis Kohe toodi k6ik abindud kohale ja laev veeti Pcterburi sadamasi valla Tuul paisus aga paris nlaruks, \'ilikestel vedurlaevadel oli !6i81atu 13600-lollnilisl sl]ufi ja kdrgel laeva Kroonlinna sadamasse sisse vedadat paratamata tuli laev reidile ankrusse pamla

" Ros.\iiLt

Laev o1i uus, samutijuhlkond ja mceskond ni s rnarrs ci saadtrd kisklusi taPselt edasi anda, ankur anti alla. aga ketti ei antud kallaldaselt jercle. nii et laev ei vdtnudki nina vastu luuli, \aid triivis lapiti tuule ees madalikule Lhks pimedaks. lugevas marus ei suuhud vliikesed ledullaevad olukorda parandada ning tore laev jai esimcsel reisul nradalikulc Sdjalaeva vii.irtlrs oli ule, ntiljt.'ni nrbltt. seepafast ci arvestallrd kulusid, \'aid \'aeli tarvitusele k6ik v6imalikud abin6ud laeva paastmiseks Oiisel manr Vdhelles. lLrid scllcga uhes alanes ka vcsi. nii et avarist jai ikka rohkcm istuna Jargmisel pae!al katsllti Vccl tclsLe slruJle s6jalaevade abil "l t.s.ri1u't" oradalikLrll lahti tanrrnatal pafastla)unat joLLdsid lalliDlrrst ka P,lasteseltsi laevad kohalc, kuid koik oli asjtta \1esi oli pea norl]laalseisuni a)ancnLrd jl seega islLrs "Rosslja" 1,2 rn kirgenlal orra suvrscst 1\-agu alati, mAarati crileacllastest konlision adnriraliga eesotsas. kcs jLrl)llas paasleldid Laevade paastetood viltavad aga ka eritcadlasllt kavade ja kalklrlatsioonide legenriseks palju acga seeparast vcnis "Rossija paastnine Hariliku rrercrnehe seisukolult vaadales olcks tulnLrd kol)e laeva pealt raskusi nraha \,6tta. seda aga kar deti. olctades, et lacv laheb ehk liunrnrttli

Keegi eesti soost nn. tiillrmanni korpuse ohvitser esitas viimaks ona kava, mis seisis selles, et esijoones tuleb avaristi juLrrde suvendada kanai. Siis tuleb avaristi klilje alla laeva pikkuselt v6imalikult sigav auk kaevata, nli et laev vajuks sinna auklrjajiiaks ujuma, kust teda siis hdlpsasii saaks kanali kaudu ?ira viia. Suurim siivendaja, mis suvei tcjcjtas Kroonlinnas, oii tagasisoidul Liibavi. Poolelt teelt L-utsuti sijvendaja tagasi ja paari paeva parast alustati stivendustdid. Kavatsetud kanali sugavlls tuli 8 m ja eelmainitud augu sligavus 12.8 m "Rossija' snvis oli 7,3 m. Too kestis kaks nadalat, kuid avarist eivajunud auku, selle peale vaatamata, et istus savi-ja liivasegust p6hjal. Siis kutsuti Liibavis asuvast 22 ukslrsest koosnevast siivenduskaravanist'1 maajmejat oma puhujatega, mis hakkasid laeva alt liiva iira uhtuma Too ei edenenr.td algusel, sest l1akkas kiilmetama ja tekkis jaad. Kroonlinna reidil on Neeva j6e mage vesi, rnis rutlu kilmub Siis toimetati kohale lahemast r.imbruskonnast 200 kalameest oma tuuradega, kalamehed paig.rtati avar;sti peale elama ja toideti seal. N{ehed t66tasid kahes vahâ&#x201A;Źtuses, 6od ja piievad nagu maaimejadki Jazi aeti alul kinnisejaa allaja viimaks selle pea1e, kust siis kaugenale voorimeestega era veeti. K6igile toost osav6tjaile lubati kahekordne tasu, puhkust ja kinke Tdo liiks jdudsasti. nii ct kuu ajaga loodeti laev madalikult lallti i6n1nrala. Oodati loomulikult ka vee t6usu Jaii peale ja jaa sisse olid lugevad kepslid (pooninnad) ja talid asetatud ning meeskond oli dod ja paevad kohal lust j6ululaupaeval t6usls vesi veidike .ia seega pi:isis ka "Rossija" Idpuks madalikult See oli riigile ilursaks jbulukirgiks Toollste suhtes peeti sdna ja taideti kdik lubadused Nagu Vcne riigil ei olnLrd ka telna nirnekandjal laeval 6nne Ta sattus hiljeln Kurcrdinrunu madalikule, kus istus kinni kauemat acga ning kust ta ara viisid saksa vanarauakaupmehed Sic /ra sit {lari0 hntrdi.

M Me

e nn n t s cu

(N{erendus nr. 6, 1935,

ni i

Mei,

j t! h.ddj.l 222-22i)

Kommentaar Ulaltoodud artiklit lugedes meenus uks lugu Teise maailmas6ja paevilt Sdja alguses 1941 a jiii vene superristleja "Kirov" fuia lahte ldksu Sakslased mineerisid "Kirovl tavalise liikumistee Irbeni viiinas ja Laanemerel (Saarcmaast liirines). Muhu vainast ei paiisenud aga Kirov" suure sllvisc tittu libi Viimases hadas laadisid venelased Kirovilt'maha osa kiitust ja lahingrnoona ning saatsid ujuvckskavaatorid (bagerid) Muhu vaina faanaatrii srlvendama. l-anu vaina f'aarvaatrite poolt mcrepdhjas rajatucl silvendile ja abilaevadele veeti "Kirov" suurte raskustega NILrhu vainasr lebi ja seda saksa dhuluurc nina aLl "Kirov' jdudis 'fallinna, kust ta 28 augustil l94l a lac\akaravani eesolsas sditis Kroonlinna, kr.rs "Kirovilc oli naaratud otsustav roll L.eningradi kaitsn iscl A..Juske

VENEMAA KEISRI LAEVAONNETUS Om.llt naal. Kaugen(rlt /iigist.

Peterburist. Laewaonnetus Keisri Maiesteedi meresoidlll Ametlikud telegranrnid teatawad JArgmlst:

29 augustil kell 5 p.1 jooksis keiserlik jahtlaew "Standart" 12 penikoorrnat Hangost r:ihe kalju otsa. Keiserlikud Majesteedid oma k6rgete lastega ja saatkonna liikmetega laksiwad wahilaerva "Asia" peale. K6ik on terwed. Alla on kidutanud keiserlik kojaminister parun F r e d e r ik s Teine telegramm llelsingist 30. aug. kaib: Hangost senini siia jbudnud teadete jarele oli "standartil' ilks loots pealja ta s6idukiirus oli 14 s6lme, kui ta Grangrundi juures keset s6idu teed rihe iS.jala srigawuses olewa kaliu otsa jooksis, mida kaafti peal mitte tahendatud ei ole Kitsa kalju mdlemil pool klljes on weesiigaRxs 30 jalga Laerv sai oma weealuses osas kahes kohas wiga, wahemal wiisil ees otsas ja suurema wigastuse teise korstna kohal Tuukrid lasti alla, kes terwe dti jooksul aunrlaewa "Freia" abil wett wiilja purnpasiwad l1m on hea, louna laanest puhub n6rk tuul. Tallinnast on peasteautulaewad "Meteor', "Mogutschi ja "Karid' abiks iuttanud. Maje st e e d id on wahilaewa Asi" peale lainud. LaeNadnnetust tlrleb osalt selle liibi seletada, et s6idutee Hango juures skaarides kdige raskenr ja kOige wiihem jarele uuritud on ja iseiiranis nii srigawasti kaiwatele laewadele nagu "Standart" (21jalga) kardetaw on. Ees on waga rasked peastet6od

Juhtumise kollta toob "Birsherv. Wjedorr." weel jalgmised eriteated: Ootamala onnetus on 6ige tosine, aga praegu on weel w6imata Liielda, millal korda liiheb laerva kiwi otsast iiies tosta Laew jai esimese poolega kinni ja on iisna kdwasti Laewakere iag'rnenist karta ei ole I1m on hea ja tdstmise too laheb selleparast joudsalt. aga et lacw otse keskkohaga kiwi otsa jooksis, see raskendab t6od waga, sest kui nina ules winnatakse, siis rvajub tagunine Dool sisse ia umber Do6rdlrlt. Ke sn d? Kones oiewa iuhtumises ei woi iae\.va kaptenile ega ka lootsi neheie suald kaani peal ulewal ja siindmus on ainult onnetu juhtunine. Laewa kapten kiwi ei olnud anda. sest on harjunud osaw meremees ja teejuhiks oli k6ige osawam Soome kroonu loots Bomkwist Teistel jlrhtumistel, kui laew kiwiotsa woi liirva peale jookseb, langeb \tastutus igatahes ka

lli

kaDteni Deale. kuici loots iuhiks on

'"strndartii' wiiastused' on 6ige suured peale

Llhe suure augu on weel

nitu wahemat Kalju,

kuhu otsa ta jooksis, on 18 jalga pikk ja I jalg 1ai. Kalju otsa porkamisei tundusiwad kaks hoopi, need ollwad nii tugewad, et madrused laewalael maha kukkusirvad ja laua nduud purustatud saiwad; teine korsten tdusis umbes uhe jala korgemale. Teine auk, mis teise korstna juures algab, on 42jalga pikk Keiserlikud Majesteedid jtiiwad taiesti rahulikuks, ainult keiscrlikud lapsed kohkusin'ad raskesti. Keisri lvlajesteet tahtis laewa peale jaada. aga et wesi laewaruumi sissc tungima hakkas. siis otsustas ta koigekdrgenla perekonnaga lootsi aurulaewa "EIakoon" pcale iile mirna "standart' on aastal 1895 Kopeniragenis ehitatud, on 350 jalga pikk, 50 jalga lai. '1500 tonni suur ja on uirbes 3 miljoni rubla maksnud. Skaarides, kus onnetusjuhtus, on Were lorpedo lacwad weel mullu suwel uurimist ja mootmist toimetanud Peaaegu koik ajalehed ntiita\\'ad mereministeriumi hooletuse peale, kel oma ligiolewatest wetest konalikud kaartid pulrduwad. n6nda et keiserlik laew hiidaohu eest kaitstud ei ole Mereministerirrnile olla see juhtumine suurenaks hiibiks, kui Tsusima lahing. Kas aga nilLidgi seal mingisugusl puhastuse tijijd cttc Laewatostmise tood laheu'ad joudsalt edasi w6etakse. wdi j:ietakse ikka koik wana wiisi

Tuukrid on aukude peale esiotsa paigad saanud, wett pumbatakse welja, laewa kraam

suuremalt osalt teiste Iaervade peale lviiud, muist aga on Granstkiiri saare peale telgi alla pandud

"Kait".1(17) sept. 1947.

Kommentaar

Hiljem uuriti laevaonnetust pohjalikult, kuid lootsi ja laeva kaptenit sr:itidi ei moistetud. Kull said karistada faarvaatrit (laevateed) varenr md6distanud ametkonnad ja spetsialistid. Kellele noomitus ja kes pidi istuma ajutiseit kaftsas. Artiklls on arvatavasti tegemist meremiiliga (8152 m), mille vanem nimi oli ka nierepenfioorem. l jalg on 0.3048 m Keiserlik jahtldet, "Slanddrt" l907.a. li.t|el.

L+

hr,

AASTA I9O7 SONAS JA PILDIS Anto Juske valge mOist:rtus

Miks ma valisin aastate reast valja just 1907 a. Aga selleparast, et 1907 a. niihti Kaslru rannikumeres esmakordselt vaalal See oli (on) midagi erakordsetl 25. juunil (8. .juulil uue kalendrij.jrgi) nahti Kijsnru rannikumeres ("Kasmu nina" juures) kahte hdbevalget vaala Lisatud a.jaleheteatest selgub. et Kasnru kaluritel iinnestus isegi r:ihte Yaala pootshaagiga torksata Suu ma vaala pikkus oli umbes 25 jalga (ca 7,5 m) 1907. aasta suvel naihti vaala ka Kunda ja Valkla rannikumeres. OIi see valgcvaal (Delphinaple 6 lelrcar? 1985 a. oli vaal (valgevaal?) jalle Kiismu rannikumeres 2001. a ilnus A.Juske raamat "Vaalad Ecsti rannikumcres" (Tallinn ' Kasmu. 2001) kus Ecstit "kiilastanud" (a ka I851 . aastal tabatLrdl) vaalade lugu on kirja pandud.

' lhrr Jlilrmnd iLrl, L (tliifrf (.I tir rrx) or {inirrir fl(ii. iild r.h s.nii, !.r :l lr:i, illo r'ftlt ,ii,( lrro4r n((iim d Nri lil,:lrrlrt:, eriii|| !(' oti(L(r Ndl.i ur, ir rr rltriI.rNr.d ldrr gf i,ir l|1,1),i lhr rDrr lrnal ir' iIr l1 !!,,!!(i itr '- rrir'lrhr' o tir. r r r rln _I'i'I r1!.1!, !,rt0v t i 'l irr io !!r L I lr'rr hr (1,'r 1r i,L , n o !r'1, Irli ' tr)l *r.: i!4 lii ttrrifr ii' trL( rrit Lll frkfi d rix(n t.: 1i.,ril,i.:, d,,r td ii (( n:r: iitr(r-rlrl!"1{r rl r(iiri ixr fii []li.tLrl\ nl*irj fi! lnr r.irli, ! if.: i,,rr I t'uriLtli !,iDr l:1 rrrrN |.1 nfli iIrNL llli,.x, l[ f,]! t{ iiri,tr ii,ld i,rrr Tlii' til jll'I i(rr 'lirrijr: .(r(i'" i"r' ' , I llii iri iitrlll,r llidfL lri.,i brla. !i, !,liir i{r :l'rr | '

Kas Kiisnut kulurid niigid 8. luulil 1907. d. scllisl )intqttc t'ulgevwl polaga Kri\t)t1t t tu iikltDrcrcs. Hc/lekdi I'dlJtLr call.tge 2A01. a.

,1t

ttiltt l,it tl,.

1t.

7.tr','tt |. / t. t',ttlt I /tI-

piltil

Ma kirjutasin ainult kahest 1907. aastal toimunud sllndmusest: vaalad Soome lahes ja Venemaa keisri merednnetusest. Mida aga veel pdneval Euroopas juhtus? Lisame moned "stlndmuste killud ' sonasja pildis

Orkaanihood viskasid 21. veebruaril 1907. a reisilaeva 'Berllri" Maasij6kke sissesdidul vastu pohjamuuli Hoeck van Hollandi juures ja 129 inimest hukkus Orkaanr tdttu er saaoud paastetoid teha Pildil aurik "Berlin" tormis, W Stoweri joonistus (pilt I)

13. septembril 1907 a. teatati Livepoolist, et maailma suulim ja kiireirn auruturbiinidega reisijatelaev "L1tsil.ni.t" alustas oma esimest soitu tile Atlandi ookeani (pilt 1I)

. Ka 1907. aastal imetleti krahv Zeppelini ja tema dhusoidukeid

24. septembril katsetati

ohulaeva uut mudelil (III).

Nobeli preemia laureaat Marie Sklodorvska Cude tegi ilma" teaduses (lV).

Prantslased, vennad Louis Jean ja Auguste Lumiere tegid viirvifoto, mts aj akirjas "L'Illltslrdtiati" esinest korda avaldati. See oli ajakirjanduse esimene viit'vifoto See oli viin'iloto sdduritegmpist Pariisis. 25 juunil 1907. a avati jarjekordne Kieli purjeregatt, mis toimus juba 25-ndat kolda. Esiplaanil vasakul enamike soite vditnud keiserlik jaht "Meteol' ja tagaplaanil jaht "Hambrrg". Tetsel pildil S aksamaa keiser Wilhelm II regatil jahti 'Me1eol " roolimas (V ia VI) Muuseas Wilhelm II-le kuulub ka lause Deutschlands Zukunft liegt aufde Wasserl 18. oktoobril 1907 a. avas lnglismaa kuningas Edrvard Kanada vahel

3. augustil 1907

s0itis Venenaa keiser 1.\ikolai

"Sl.rtdcrl" Svinemundesse (Saksamaale) kohtuma parernal) (Vll).

VII

tfaadita sidethenduse Iirimaa ja

(pildil vasakul) orna jahtlaevaga

Saksanraa keisri

Wilheln II-ga (istttb pildil

Nagu eespool voisite lugeda, sattus Venemaa keiser sama jahtlaevaga 1907. a. stigisel Hanko juures karile

1907 aastalvois kuLreistmelisc, 70 lrj voimsusega Mcrcedesegd kihutada 95 knttunnis (VIID. Euroopa rannakuuror-tides kees 1907 aastal vilgas tege\ns. juurde kuulusid elcgantsecl suvekiibarad (JX)

Nii

daamide kui hzirrade dietuse

Ristna allweekell saladusllk luc|lcloic6 rtfcr fnrcnrlllonllifc Pldcgtt mI apdradSi. Qiiruira[i6 tatl& pdtlins ot uof oporoqoiI u,qnc metnlli u,iiii!tur,

mcfc'

Hiljuti kirjutas nlele Hiiu maa kaastooline saladuslikust merekellast. mis peab olema Ristna maanina otsas mere-

pdhjas ning mida

veeteede

otsinud valitsusc laev

"Sekstant" Tahetavat paasta ,10 000-kroonist merekella, et scda siis uuesti to0le rakcn dada

Asja kohta julLrslab mcilc end tulctornide valitsuse Lllcm kapten W Darrffjargnrist

Scc

oli

maai|rasdja

alul,

kui venelrsed Inglismaalt tellisid cr ilisc kell-aparaadi. mille kaablfuaneja lacv'Samojed' viis Ristna otsa ja laskis ta seal mefepdl!a Sclle aparaadi nimetus on hiidrolbn Ja ta tilesandeks oli registfeerida kuulrta

hevrde kruvide tiiiitrnrist

agu t(! Llsetseh tetcpdhjas jd eri/it te haial I lap i i iid i.t \'.t \l t\,d I j d j a sataIc ten1b] daniga

Pi/.li/:

hiidtofo t

nteres Sest annab ju vcsi hasti igasuguseid

haalitsusi ja vdnkuurisi edasi Et htidfofon .just Ristna maanira otsas n)erepohja lasti, on seietalav sellega, et Rlstna asub Ballirrere suus ja Saksa allvee- ja teised sdjalaevad pulldsid jkka tLrngida sisse Soorre lahte. NuLld aga \'0is nrefepOhja lastud aprraadi kauclu nagu telefoni teeL kuulata iga ktu!,;ldiiki !ee all ja laevade liikunrisesl lealada vasla\atele asulustele,

kcs siis hoiatasid sdjalaevu Oli kuulde, ct scc aparnat lacvade liikuD)isl paris eeskujulikult paljastanud Iliidrolbn kuj utnb el|esest raLld pukki. mi11e keskel ripub eriline kahe mernbraaniga \,amstatud pendel. Scc aatsub Vccs ja iiks mcnlbraan plliinb kinni igasugused hialitsused. kuna teise kaudu vdis \,ee alla saata nrorse,14

margilisi signaale, mida siis laevad vastavate allveeaparaatidega kinni v0isld pnr:ida H|]drofon lasti vette rannast \\rl'i\V. s.o. Iiianeloode slrunas umbes 2 meremiili eemal Aparaal oli rlhendatud 4-soonelise kaabliga, misjooksis randaja kaldalt kaunis tiikk naad eemale crilisse kaevikusse, mrs oli ehitatud liivadiirinisse Maapinnalt seda jaama naha polnud, kuna oli kaetud liivaga Jaama Lilemaks oli tol ajal keegi mereviielane-tileajateenija Shuk, kellega kapten \V Dampf rnitmel korraL isiklikult kokku putunud ja kellega ta1 jaama iile kdnelusi olnud. Uleajateenija Shuk kdnelenud siis, et see hr.ldrofon olnud meil tiks esimcstest nlng kujutanud enesest vastuviitte- ja saatcjaana Kui sakslased hakkasid vallutama Hiiu- ja Saaremaad, siis ci tabetud hiidrofoni tenelt vaenlase kiitte anda. Jaamast jllliti jduline kdrgepingevool merepilhjas asetsevasse aparaati, nlis mahised lSbi p6letas ning ta tegevusk6lbnratuks muutus Ka raiuti merremlnev kaabel alates rannast kuni 100 sr.illa pikkuselt lilbi. Selle kaabli aga, lnjs jooksis maad modda .jaalnani, kaevasid sakslased okupatsiooni ajai iiles ja viisid iira Saksamaale. Kaabel oli umbes meetri siigawses maapinna' ja kaablikraav on veel praegugi nahtav. hamale enescle pisteti aga tuti otsl ja ainult suitsenud tukid niiitavad veel, et siin kunagi olnud salaparane jaam, mis registreeris veealuseid v6nkeid ja hiililitsusi. HLidrofon asetseb kahtlemata praegugiveol merepdhjas, kuid tal pole enam mingit v:iirtust Hridrofoni vaaftuseks on vana metalli hind See aparaat maksis aga tol ajal 5900 do11arit, mis praeguse kursiga vztlja teeb umbes 23.600 krooni. Kui aga juurde awata iaama sisseseade. kaabcl ine.. siis vdis koeu \\'?i.irtus t6usta kr:ill '+0.000 kroonile "Lrabu

Moa" 11.07.

1935

Kommentaar Allveekelia lool on ka kurjakuulutav jarellugu Kui ma 1999. aasta suvei Tallinna sadamas raakisin kdnesolevast allveekellast Eesti N{erenuuscumi teadurlle V. Mzissile. sjis ta naeris suure haiilega Ta v?iitis enesckindlalt, el tLrmeb Eestile kuuluva mere pdhja nagu o a vestitaskut ja votab igasugLtst mrlrki, kui allveekellast rningi teade leitakse Niir]d ootan ma pdnevusega, nillise rrLlrgl V. Mziss valib. . ,'1.,h!ske

tMsnnN{,{nILMAPURJETAJATEST Anto Juske N{a ei ole tanascni aru saanud. miks Ecsti ajakirjandus (aga ka tcle

ja raadio) ei taha avaldada

matcrjdle rei'lesL rah. ..le.t ,rnbernrai ra; ur'ctr'rte.l Kui algas'kara mcie "Lennuki tmbcf- saatsin vastavasisulisi artikleid ajalehtedele, kuid neid ei avaldatud. Isegi eestlase rimbermaailmapLrietaja Ahto walleri retk vaikiti maha. Ka "Lennuki" mehed tahavad ennast "ehtida \'6draste sulgcdega" (\rt. N'{ad Saarso aftikkel "Eestlased va1mistuvad Limbeflnaailmarcisiks" Eesti Laevanduse Aastaraamat 1999 Toimetanud Enll Kreen.) Eosti \{eremuuscum levilas vaarinformatsiooni jne \/aarinfo levitamine aga iatkub (vt. 7 mai

2001.a sL ohruleht)

Olen tanaseni uhendLlses rimber nraailnra purjetavate soomlastega Ijuvlta\', et Pekka ja lliita Karkkaincn alustasid 1999 a kahekesi 11.95 nr pikkuse jahiga liris onra retke Ycrgi sadamast Eestis 2000 aasta lopuks joLrdsid nad Austr aalia lahistele. Pdnevacl lood juhlusid rlmberrnaailmaretkel uhe teise Soonc abielLrpaariga, Peilti Pulkkinen ja Pirkko Torna, kcs koos jahiga mereloovlitc poolt vangistatl

200l. aastajaanLraris

sain lihendusc Saksanraa Llmbermaailmapur.jctajatega Saksa perckond Dresdenist Gerhard (s 195,1) ja Sabine (s 1954) Schmidt'id aLustavad 1. mriftsil 2001 Limbcrmaailmarelke. N'fatkaks on valitud 12,5 m pikklrrle.4.05 rr laiunc,8.2 tonnine 1988 aastal Prantsusrnaal ehitatud pur.jejalrt "Sul)rllterlinle . Jahi kodusadamaks on Ilarrburg.ja jaht nraksab 200 000 DE\{ ( 1,6 Driljonit Eesli krooniJ. Et alustada urnbermaailrnaretkc, nruilsid elektrotehnik Gerhafd ja opetajanna Sabitie maha onla maja ja auto Koju ootamajaavad kaks liltan. Retk algab Tlrnecsiast ja lopeb plaari kohaselt

200,1 aastal Ilarrburgis

Kui kedagi hlr\,itab, siis jahiga on voirralik kaasa sdita tasu eest 700 DEN'I (5600 krooni) nadalas

2000 aastal aluslas iimbermaailmaretke lhtlaste katamaraan "Kaupo" 2001 a jLrulis ahrstab umbermaailmarctkc latlastejaht "N{ilda

.\hto \ralter sditis esinese eestlase a, Eesti lipu all. jahiga "Ahto' timber maailma aastatcl 1938-1940 Jahi Ecstis ehitatud meeskonnas tegi mcrcfctkc kaasa ka Ahto |aine Nlargaret Ja Ahlo \'aike poeg Iluen (retke alul 1.1 kuu vanunc) kcs on arvalavasli mriilma esirnene rlorber rnaailnra pufctanud bccbi KasnrLrs elanud

. Bitid

radnrustasid oma uuc kan-

< gelanna ule. 2i1 a vanune Ellen

sâ&#x201A;Ź

\4ac A11hur purjetas esimese naisena ilksi illlra vahepeatusteta urrrber naakera Ellenil kuLus 46 000 kilorncctri liibimiscks 94 plieva.l rundi ja 25 minutit. Ellcn staftis 24 pLrr jetaja konkurentsis Vcndcc Globc regalile 5. no\'enrbril 2000 a Regatil kaotas Ellen napilt prantsLasele Nlichel Desjoleaux'ile (93 paeva j

tulldi 57 minutit)

Spetsiaalselt

Elleni tanis chitatud jahi nimi oli "Kingfishcr"

Jargllevall lllhike arlevaatetabel l g.sajandi umbermaailmapuietajatest

eestimaalaslest

.:.-

Ecsrimiilt pnrit ivai r.stidr!qr rcotud)iinbermNlilm!?u.jetajrd l9 saj!ndil f..lat-,pr;.Le !€hel kol.!nroi uitalad unbetnaail apurietlja seoluseleEesLtma3ga I Lnb:h{ailrnilt!etaia 1d!u John t.Ilrlsenstd!!Higndl Kiilsi, T:lhD! Tocnkjnk' Aeg lEir: l3t6 Lael:C \.Ce:da la \e1: Fab,u Conl,.D BenJamin t BelldgJr.usen'Saar..urr.\Iidm!n kes matlie qal irlendatr l'1t!a!drxs

Illisen nrnb.rm!!,ldspurle1:l! Kaftogr..f t :rl ! Es|enb.rgrHabeda.Ao' Arsr - Otto r Kctcb!eiva.d,.Teihxr.Koscr.lilisc.r uab.maallmaP!'lerala - \loniz 1 Kotzeble(Ortc 1"nd) H.dann Luc$ rg v LltworsremrRi.slnr K.,s.nsienrnrnbcmraa,lnemeikan os.vnm4d l6 c[tirr€*r pdriDesid 7 Eenirnaali ,l l-:nb..nraiilm.prrietata Ono \'.Kolzebue'\ ardi.Talhn.Kose/ Er.ren! darl( Kn,s.lsremi nceslomas.\eg 1E'rl 130'l -IeLn. nirk la.val Riunl Aeg l3l-i lSl$

P.:

lohsn !o3d.idr'. Esch:drol.T!tu,/ trozebu

' -

lffi

la LoodGieadltDe,v6tiis os! kahesi

e .1ar-l'ast

Erlsl R:,nlol.i HofmadrT!.rtr Geoloog Emst !\i]hcln Pre!$'Tafi!'r Allronoon H.innch Friedr:ch Ernrl I-enzTanLi'' Furs* Hen{rcli v Si.wl]d .{ri

I-'ibcrnaa,inupuje|aia F.bixn Gorrlieb Bcn.iatrin v.B.llingshausenrS"re'naarAeg

t3ta Lttl La.v.i ':Vostnk>

:\{rnlar'

Ol.v Rannrkoppel. macn[

!!!l

lal.obso!. madius

U:nLremriaLi,napureeja

IerdiD,rd v \I.adget'Tirru- NuBi

Eslned. m.rk V Golornr m€esko ras Aeg Teinc nark laevaliKrotkr' Acg ls:5 132r-

.{ug$r Erc! Krbcr,Taftr, F

Roelal

I$jI I3I9 Laev ':|'a!tiatka]

l-Lst

!:$.argel oli lE:9'ls:5 Al3ski ven. koloonir ulcm.lS'10

L8'19

Ve!-Aneerika komlanii dueLlotla

I sJa- i S5l YeneNaa rnefenn.Fi.I

llf rb.nnr.ilmipur: craid rrirdrich ltenj.dh r,Liilk. rA\ anduse,'. l.!i.rcnc nuil \'.Colo\ in rr.r\kniras lae\.1 . K a,nriatl'ar. ,^eg lELi lSl9

rrlie n,rtl, re\il.Sefji\rni

\c!

816 lE:9

6 Lr.r ' \skcld- .lL, sti s u,nir.r m. I mandrh ;{u{i p oardus Jaapoxsr iagasi-\eg \te:skonnas t:eh.0rrk Il rrsor

.\ I r l'tr,sens1.m.i, 3.jrnmi 1131:) O ! K.tzebue oli ltarqu iatil ll!:9) F ! Wrrnleloi, adrnmLfls-ia'l - F Il \ Liitlc oli lJrr'iril ( lEjrl E: h.dud niki.i :, cle rnddug, iii:irk l. !ra ra k:

r:3aa

\..1pohr eest'lraalsi

I 86 7

KUNINGLIK KAEPIGISTUS Kapten llichard Teng I9,10. aasta srigisel rekvireeris Inglise valitsus k6ik need eestlaste laevad, mis asusid Inglismaa sadamates ja millede kaptenid keeldusid kasust hoolimata vene lipu a1l Munnanski sadamasse sditmast. Laevad anti Briti (S6ja-) Transpofiministeeriumi kaisutusse, kuid igale laevale rna:irati m6ni inglise laevatihing vedude korraldajaks. Laevadele heisati Inglise lipp, juht- ja meeskond vdisid laevadele edasi jaada sanade tingimuste ja palgaga nagu see oli inglise laevadel. Juhtkonna liikmeile anti vastavad Ioad inglise lippu kandvatel laevadel s6itmiseks. Mdnel laeval seda voimalust kasutatj ja need jatkasid sditmist endise meeskonnaga. Paljud mehed jaid aga maale elama ja kuuldavasti olevat nad saanud elanriseks raha Vene saatkonnalt. Saksa-Vene sdja prhkemisejiircle lhrrud nad laeradele taFa'i Esimestel s6jaaastatel olid kaubalaevade kaotused vaga suured. Sakslastel oli palju lennukeid, allveelaevu ja torpeedopaate, mis konvoisid alatiselt nlndasid. Inglismaa idaranniku laevasdidu teedele nad asetasid hulgaliselt magneet- ja kdlamiine, mis olid laevadele eriti ohtlikud. Hukkunud laevade vrakke oli seal palju ja nende vahelt tuli kuidagi labi pugeda. 194 L aastal lacvaga Liverpoolis viibides kLllastas meie laeva kdrges auastmes merevae ohvitser ja palus mind koos esimese mehaanikuga jargmisel hommikul sadama kaile uhe laohoone csisele ilmuda Lubasin ta palvet taita Jargmisel hommikul ilnus laevale lnglise kuninga adjudant (admiral) ja teatas. et kell l000 tuleb kuningas rreid killastama ja tanama-6mitlema tublj teenistuse eest. Meid seati laohoone esisele ritta. Koos oli umbes paarkllmmend meest, enaniasti inglise ja norra laevadelt Adjudant 6petas meid, kuidas kuningale vastata ja mis peaasi - mitte "verest valja minnal" Ise nais ta olevat tublisti etutatud ja narviline Peatselt ilmuski kuningas George Vl, peatus iga nrehe ees, kOn(]tas ja surus katt Nii oli mulia esirresel mehaanikul Koppelil suur au o11a kuninga kaesurumise vaariline. Hiljem teiste mereneestega maal kokku saades tehti soovitns: Iga mees, kes tana Tengi katt surub. peab maksma 6lle arvele rihe naelal" Selle vastu keilelgi midagi polnud, sest sbjaaegsed palgad vdimaldasid raha kulutamist, kuid naljaks see soovitus jai, sest meie hulgas polnlrd 6llejoojaid. Parast sdda anti laevad endistele omanikkudele tagasi ning maksti kogu rekr,ireerinrise aia eest renti

UNUSTAMATU KOHTUMINE Kapten Ludvig Wahtras Maailm on suur ja lai, avarad on mered ja ookeanid, miiiiratlematu 6huruum ja kogu universrLm. Neis ldpmatuis kaugustes juhtub tihti imelisi asju, kus vaikese tolnukiiberne vdi liivaterakesena tunduvad inimeste kohtumised. Kohnmisi on mitmesuguseid Kohtuvad inlmesed ja s6idukd maal, kohtuvad laevad merel ja tehiskaaslased 6hus Vahel on kohtumisi kaua aega ette kavatsetud ja plaanitsetud, teinekord jalle kiiresti maaratud, kas teleloni teel v6i kirja kaudu korraldatud, kuid risna sagedasti on need juhuslikud ja ullatuslikult esile kerkivad, imevaarsed ja uskumatud elamused V6i nagu August M:ilk iihes oma raamatus ritleb, et maailm on suur ia avar, aga teie kaks ei nriinud teineteisest mdoda minna muidu. kui pidite nokkapidi kokku jaama.

Olgu need kohtuilised juhuslikud. kavatsetud v6i ettentiieralud. nlaLestuscd jeavad neist k6igist Miilestused nagu j2iljed rannaliival, rnida kustutab randa veercv lainc Mdni jalg kustub kergesti, ainult riks vaikselt ulerulluv laine teeb selle tasaseks ja ta on lAinud Nl6ni tcinc rahab mitme laine veeremist ja m6ni n6uab isegi tormist piitsutatud nrurdlaineid. et kaduda. er rasaseks rullitr t unustusse vajuda Unustamine on inimesele looduse poolt kaasaantud omadus. mis vabastab meid inetuisl ja ebameeldivaist m?ilestusist N,[6ned malestused ununevad kiiresti, teised aeglasemalt. pikkantisi tuhmudes nagujaljedki rannaliival, kuid on neid, mis ptsivah meenuvad, mis on unustamatud S6ja ldpuaastail s6itsin ma kuninga eriloaga Rootsi rannavetes rihel mootorpurjekal tiiririmehena (bzisteman). Sellise loa saamine oli kerge, kuna sdjaohtLrdest tingitult nritrrred tiillrimehed ja kaptenid eelistasid meres6idust loobuda ja maale elama jaada N6uti ainult rootsi keele oskamise eksamit ja see oli kaik Kui sdda l6ppes ja meres6it jalle muutus normaalseks. siis hakkasid ka mehed laevadele tagasi tulema javalismaalaste digusi hakati piirama Algul ilmnes see madalamale ametikohale paigutatnisega, hiljem vanematele ja viletsamatele lacvadele rileviimisega Nii see juhtus ka minuga M6ne aastaga olin moodsaina moototlaeva csimese tuLlrilnehe kohaLt maabunud kompanii viletsama ja vanima laeva kolmanda tl:urimehe kohale. Laksin sellele kohale Lisna vastumeelselt- aga laksin. sest vajasin aega oma emigratsioonivdimaluste, viisadeja pabcrite korraldarniseks. Kuid usna varsti selgus, et see oli haruldaselt hea koht, tiiiesti erinev teistc l{oorsi laevadega vdrreldes ja mu1 oli Iopuks isegi kahju sealt lahkuda.

Svenska Lloydi 34 laeva hulgas iiks v;letsain ja vanirn, nris oli ]uba lammutarnisele miiziratud Aga enne paar da sellest kuulsast rootsi kadedusest, Inillest sain pdhjaliku |ilevaate nendel laevadel s6ites Ametkoha riLendusi ei antud mitte meeste tâ&#x201A;Źadmiste ja vdimete kohaselt. vaid teenistuse va use j.irgi Koik juhtkonna mchcd algasid oma teenistust kolmanda triurlmehelra (paljud olid kull ka juba madrusena kompanij teenistuses olnud) ja edutati seah peale vanusc jarlekorras, nii kuidas uusi laevu juurde muretseti. vdi kui oldni tuiirimees kontpaniist lahkus, voi kui mani vanen kapten pensionile l;iks K6ik nad jalgisid omajarjekorda ahne kadeduscga ja valvasid hoolikalt, et keegi juhuslikult v6i kogemata ette ei j6uaks. Erandiks oljd muidugi laevad, rds pikemat aega kodust eemal viibisid, vdi kuhu rr6nel muul pohjusel keegi minna ei tahtnud Sinna siis maarati mehitingimusi. Uks selline laev olj "Canadia' vana, aeglane, viletsad ja kitsad eluruumid ilma mingisuguse mugawsetq kuid tal oli ka haid omadusi. Paar aastat tagasi olid sdeklltte katlad unlbcrchitatud 6likutte jaoks, elimineerides tahma ja suitsu nuhtluse soiduajal ning valtidcs soetolmu uputust sadanates punkerdarnisel Teiseks oll juhtkond seal haruldaselt hea ja arusaava karnbavaimuga, kes mitte kadedalt ei oodanud edutust. vaid nautisid m6nuga kaesolevaid vdinralLrsi Lrsna tihri seati enda huvid ettepoole laeva huvidest. Tehti asju, millest laevakontorisse tearamisel oleks tulnud pahandusi, aga keegi ei lainud kacbama.

"Canadia"

oli

Kapten olijuba kevadel pensioneeritud, aga puhkuste tOttu viivitus asendaja kohale saatmineja ta ndustus sugiseni kohale jaama Esimene tLltirimees oli millegi parast p01u ali.ja sditis slln kui karistust kandes Teine tuiirimees oli tore poiss- alati abivalnis ja seiklusi ihaLdav. Kolmas tiiiirimees - juba eelpooi rltlesin, lniks nra slln olin Telegrafist oli lennuvaest tulnud- et kaugeid randu nitha ja seigeldes elu nautida. Juba lennuvaes oli ta koos lennuki juhiga teinud k6rvaLhuppeid, madalJennul pmudi elumaja kohale laskunud ja tiibu lehvitanud. Niir.idki otsis ta r:ihendust kaldajaamadega, raiikis operaatofitega erajuttu, klisis lurba ja kiiis neid sadanasse jdudes kdlastamas. Sagedasti loppesid need pidutsemisega laeval, kus tollikapist sai valismaa joodavat Stjuuard olijust oma kohale edLltatud ja 6ppis alles ametit. Ei teadnrrd veel, mis on lubatud, mis mitte Sclline o1i laev, millega Goteborgist valjusin ia sellised olid kolleegid omavahelises usaldnslikus liibisaamises. Ning "Canadia" oma seitsrres6lntelise kiirusega nihkis vaprall iile loomuvastaselt vaikse Biskaiaja tegi esimese Iiihikese peatuse Cadizis, kus esinlene tuilrinrees tegi mootorpaadi vettelaskmise haiutuse, s6itis sellega taamal valendavale Iiivarannale. kus naasis paari koti valge peenliivaga Kui Gibraltarile lahenesime ja IJerculcse sambad iuba eespool paistsid, sils oli meil haruldane juhus niiha kajakate 6hu\'6itlust Iaeva kohal, mis oli nii huvitav ja 6petlik tihtlasi, et sellest vijiks omakorda kirjutada pika jutu. Uhtlasi naitas see, klli valesti ja miirgist odda lastes kirjeldas samasugust vditlust Visbi, sadamakail Valev Uibopuu uhes oma raamatus Anatavasti pole Uibopuu kunagi kajakate vditlLrst nalnud, on selle kirjeldurse omast peast valia uputanud Vdi olid \risbys hoopis isesurgused ja rumalamad kajakad ! 'Teenrc omale ujumisbasscini," iltles esirrenle tr:iirimees Shtul sodgilauas "Kuhu? Ja millest seda teha?" kiisili "Kolmanda luugi klinalc Meil tagavara presentc kllllalt." Nagu alati selliseljuhul, ukskoik kui vdirnatu ja vcidra ideega keegi esines, olid koik otsekol-re n6us ja valmis abislama. Kui ma horrmikul kell 8.00 vahti leksin. o1i pootsrnan juba presendid kaabelkoist vnija tirinud ja plaanitses nendc kokkuiinrblemist. "Tcc see 6ige Rootsi maakaardi jiirgi," andsin talle ndLr. Just nagu Estcr \Villiansi kurulus bassein Cypros Gardenis on Florida kaardijargi tehtud Nii see tehligi ja paigutati paapoordi reclingu ja kolmanda luugi vahele. Nagu teistelgi vanenratel laevadel, olid 'Canadial" ruumiluugid iisna kitsad ja luugikrantsid k6rged, nii et reelingu vahele jaii ilus 13r30-jalane nrurr, neli jalga korge Vahekiiigu otsad 16ddi laudadega kinni, r'almis6mmeldud prescnt pandi sisse ja purnbati soolast nerevett tiiis. Poom t6mmati hiippesillaks basseini kohale, lLrugilc riputati 6huke kord pecnt valget liiva imn:iiteerimaks kuulsat Nizza supelranda Mched olid supelptikstes, ujusid, tegid vettehilppeid ja pleegitasid end kdnetavas Vahemer e piiikeses Hispaanla Vahenere sadamaist pcatusime ainult paariks trrnniks Malagas.ja v6tslme slis kursi otse Llle Roonra eeslinna Civitavecchia sadamasse "T6mbtr korraks Minorca lahedale." sosistas mulle telegr^fist Llhel 6htul, kui olime j6udnud Balccria saarestiku laheclalc 'N{ul l)l1lut on seal suvitantas; leh!hame talle mooda ninnes SuLlre laevaga ei oliud sellinc kaNalhllpe nii kerge tcha kui vliikese kiire lerrnukiga. Pidirle hoidl,rla oma kursst

Civitavecchias oli mciljust niipalju aega, et saita bussiga Rooma ja jargmisc bussiga jal1e kohe tagasi. Esimcse trlLirimehe naine tahtis kangesti seda reisi teha, et lasta end Roorras pilclistada ja meilpolnud midagi selle vastu, \,aid sditsime kaasa Teel Napoll valius telegrafi st taadiomurnist suure uudisega 'lnglid on Strombolill" Kuidas niij:irsku? Kas Minorca paike kdnctas vai arnrastusjahtus?"

"Ingrid BergmanlMitte minu ptuut. Pruudi nimi on hoopis Doris " Selgus, et ta oli kinni ptiiidnud Ingridi jutuajanise filmikompanii direktoriga ja lopetamisel saatnud Ingridile rootsikeelsed lervitused. Sellest arenenud neil omakorda jutuajamine, kus ta selgitanud, kes on missugusest laevastja nagu lema mood oli - palus kohe kohtarnist merel lngrid oli nii iillalunud kodumurrakut kuuldes, et ndustus Telegrafist lubas jargmisel paeval uuesti uhenduse v6tta. et tealada taipne koht- laeva valjumlse aeg Napolist ja nillal ta kohtumispaigale Selle uudisega ta tuli parast sadamasse jdudmist messi. Algas ndupidamine, kuidas as1a korraldada. et ei tuleks pahandust iaevakontoriga Et kontor sellest teada saab, polnud kahtlust. kuna meie kamp piirdus ikka ainult juhtkonnaga. See n6upidamine v6ttis meie aja nii, et polnud v6imalik isegi Pompeisse s6ita, milLest on titlemata kahju. Selle asemel iir'irisime kalapaadi ja sditsime Capriie. Kalur r:itles, et on ennegi selliseid trippe teinud ja tutwstas meile tahtsamat Juhtis uhes kaljuriigastikus paadi tisna ranna lahedale, viipas k:iegaja titles: "Seal on printsess Margaret. Seikleb olna 6e keelust hoolimata " Tdepoolest, kaks ininkogu paistis kalju serval lebavat. Maa poolt ei ole sinna juurdepaasu Mere poolt on lahenemine keelatud. Ehk olgu siis, et Margaret tuleb paadisillale vastu Seekord ta ei tulnud ja meie po6rdusime tagasi, olles tulivihased telegrafistile, et ta pole aegsasti ette teatanud meie saabumist. Tegimc tuuri ilmber saarejajdudsime 6htusddgiks laevale tagasi. Telegrafist vdttis seaduse vastaselt (sadamas oli laeva raadiojaama taruitamine keelatud) uhendLrse Stromboliga ja teatas tapse koha ia aja, millal kohale j6uame. Meie plaan o1i lihtne Otsustasine pidada stjuuardi 40. aasta stnnipiieva Tegelikult oli see kiill alles paari ]radala parast, aga kes seda nii tiipselt teab, v6i kus see kirjas seisab, et ei tohi enne pidada Koos proviandiga toodi laevale palmioks, varvilisi late aid, kLiiinlaid. paberist laudlinad ning lilled Et valtida liiga vara kohtamisele j6udmist, viivitas kapten laevale tulekuga tund aega llmus alles siis, kuilootsjuba n:irvitsesja lubas polilseile teatada, et kapten on kadunuo Loojangul nlo6dusime Caprisl. Varvilised laternad seati ules ia laev l'algustati kdigi voimalike tuledega Peolaud seati paaditekile ja kella kunneks lubati lauda istrida Meeskonnale saadeti aegsasti pudel mhvi. MOned minutid enne ktimmct i|nus esimene meister sillale "Peame laeva seismajatma. Kammlaager on tulineja pearnejiirele vaatana, mis viga." "Kaua see aega vdtab? 'Umbes kuus v6i seitse tundi. Raske ette illelda. Kui nii, siis pole midagi parata. Jaame seismal Masina telegraafloodi stopileja propeller seisatas Aeglaselt v?ihenes lacva kiirus, krrni l6puks jaii rahLllikult seisma Oli haruldaseit ilus augustikuu do Vaikneja soe Pimedus laskus.ldrsku nagu ldunamaal ikka. Uksteise jrlrele stittisid tahed, kuni taevas oli Lileni nendega kaetud Ahtri kohal seisis P6hjataht 6ige madalal, paapardalt kumas taevalaotusel Messina valguse kuma ja kuski ees pimeduses asus Stromboli. Korraga naihtus taamal signaallambi valgussiihvatusi valjakutse signaal. Teatas, et on Strombolilt plirinev luksusjaht. bensiini puuduses, ja palub abi Kapten lubas bensiini anda, kui nadj6uavad laevani Varsti saabuski paat poorates uhke kaarega laeva poordi Naihes. e1 paadis olid daanlid. Iasti kohe laeva maabumise trepp allaja paluti neid r.iles, seniks, kuni bensiinipaak taidetaksc Ules tulid lihtsas madruse riieluses daamid. sinised seelikud, valged pluusid lngrid astus esimesena tekile, kus kaplen Litles teretulenlast Kujutage etfe. millinc kohtunrine! Siin iiks rootsi laev nasina avariigaja seal tuleb filmikompanii j aht merehiidalisena Tutvustamine toinllrs sealsamas trepijuures. \riimasena nirnctati ka minu nimc. tredle slyfman Luti Wahtras, utlAndare See viimanc s6na pohjustas hetkelise peatuscja l6busalt naeratava pilgu nu kaitt hoides. "Olen iLr minagi 'utliinnjngen' siin," utles ta Olin teda enne mitmelgi korral nainud fiimides Viimati kilmmekond aastat tagasi viindatud Hispaania kodusoja filmis, kus ta mangis noore tudruku osa lnhikeseks loigatud juustega Nuud tundus ta pikemana. taiskasvanud ktipse naisena, vaga sarnikana Eriliseh m0jus lihtsus riieluses, kaitumises ja kogu olemises See sobis nii hasti olukorraga, luues kohe vastastikuse koduse

kontaktj, mis muidu oleks n6udnud aega Aega aga o1i napilt. Ta1 oli natuke pikergune nagu, taiskaarjad paksud kulmud nagu vikerkaared srigavate sinijiirvede kohal, ioomulikud, karpimata. Talidlased huuled, ilma mingita, teretusnaeratuseks avali. Ta naeris kogu naioga, silmad ja k6rad kaasa arvatud. vasakpoolne suunurk veidi ulespoole tdmbunud, moodustades posele vallatu lohukese Juuksed seotud paelaga kuklasse, j.ittes k6rvad vabaks Kaasas oli tal kaks filmistaari, kuna lngridil ei sobinud r.iksinda ilmuda laevale hulga neeste sekka Kapten juhtis nad kohe iiles paadisillale, hls istuti lauda Kriunlaleegid vabisesid vaikses oodhus, lilled ldhnasid hurmavalt ja raadiojaama valjuhaaldajast kostis iiusat valsimuusikat kustki saksa saatejaamast Tilhjendati klaase ja rliagiti natuke kiiimasolevast filmi vatrtamisest- kuid rohkem siiski kaugest Rootsist. Ingrid ntles, et on tridinud v66ra rahva hulgas elamisest ja igatseb tagasi koju. lgatseb jalutuskaike kiriku iimber ja surnuaial nlng jalgratta sdite kulavaheteedel. V56rad maad ja paigad on ktill ilusad eemalt vaadates, eriti klnolinalt nahtuna, kuid elamine seal on igavja raske Nii ta raakisja ktisis uudiseid kogu aeg, kuna mitmed suud vasiasidja rahuldasid ta uudishimu All masinas tdotas assistant oma meestega kammlaagri kallal, madrused taitsid lustjahi bensiinitanki. Nagr igal srinnipiievapeol, oli ka meil l6puks tants lngrid tantsis igai.ihega uhe tantsu. Mehi oli mitu. Varsti t6usis hommikune vaikne tuuledhk ja liigutas vantidesse seotud palmioksi Kui idakaares hakkas valgenema ja taeva servale tousis.koidupuna, toodi masinast sdna, et karnmlaager on korras ja v6ib soitu jatkata. Ei olnudki midagi viga, anatavasti mdarija unustas eelmises vahis 6li vahele tilgutamata Ja korras oli ka jahimootor kojusoiduks. Kulalised laskusid alla jahile, otsad visati lahti - Iehvituste ja 6husuudluste saatel lahkus paat. Laevamasin hakkas propellerit liigutarra Algul aeglaselt nagu kartes. siis kindlust saades ikka julgemini ja kiiremini. T6usva paikese kullas jai ahtrisse kobrutav kiilvesi. Vana laev rlhkis edasi mls suutis. katslrdes tagasi teha kaotatud aega. Sillalt kostis laevakellalt seitsc klaasi. mcssipoiss aratas tllurimeli hommikusoogile

Komnrentaarid Capreae -- kitsc saar). saar Itaalia lAanerannikul Turreenl meres. Capri on rahvusvaheiiselt iuntud puhkekoht Capri oli kuurort juba Roorna riigi ajal

Capri

(lad

Bergman Ingrid (1915-1982), rootsi naitleja Parast edu kodumaiscs filrnis "lntermezzo (1a36) saavutas l. Bergman rahvusvahelise maine ameerikaja itaalia filmides (naiteks Stronlboli , 1950 jt ). 1950 aastast esines I B peamiselt teatrites- \'ailja arvates m6ni silmapaistev osataitmine filrnis (n:iiteks SLlgissonaat", 1978) A. J.

5Li

KUI SAJAND OLI NOOR Luwa Tiidu Igal inimesel on elus vahest selLiseid momente, kus ta istub t:iiesti tegewsetult v6i teeb rnidagi hoopis tulutut. Mul praegu on just iiks selline moment. Istun oma kirjutuslaua ees. Avan rihe sahtli ja lr.lkkan selle uuesti jalle kinni Avan jargmise taiesti mdttetult ja asjalult. Kuid viirrase sahtli pdliast leian iihe vana taskuraamatu. See on 6ige vana raamat, ostetud Kodrese juurest Harju t:inavalt. Kaasas on see olnud mul kdigil ilmameredel ja ikka jiille on huvitav seda sirvida ja vaadata. Leian saalt m6ned aadressid, paar-kolnr v6rrandit ja valemeid, aforisme, mis on kusagilt silma torganud. Siis paar rahasurnnrat. mis vist koolip6lves laenatud, niir.id ammu juba makstud ja selle kohta raanatusse markus tehtud Siis veel iiks ndiavalem: Ioe eest vdi tagant, alt v6i ulevalt. ikka samad s6nad ja n6isted lalju muudki trihja-tahja, praegu. kuid omal ajal aruatavasti vaga tehtsad markmed Ja ldpuks viimase lehe ja kaane vahelt leian uhe koltunud ja kortsunud paberilehe. See on viilja rebitud uhest vaiksest meelespeaplokist, nagu neid tol ajal llldiselt vestitaskus kantj. Loen saalt tugeva kliekirjaga maalitud ridu ning aeglaselt ja j[rjekindlalt rulluvad iiles miilestused, mis viivad mind tagasi aega, niirid juba rohkem kui nelikiimrnend aastat tagasi Aega. kus sajand oli noor, ja meie olime noored koos sajandiga. Noored ja uljad, arvates kogu maailma seisvat lahti, et pole muud. kui ole ainult mees ja astu sisse. Saalt see koltunud paber Aga 1as ma jutustan sellest lahemaltja veidi rohkem Olin esimest vdi teist suve merel, ajamas taga romantikat, kurid peamiselt siiski leenistuse ja elatise piirast Teenisin madrusena rihel suurinal Kasmu purjekal, mis oli reisil kimrri Iaadr.rngiga Kotkast Aalborgi. Tekklaadungi otsast joostes olin parema jalaga jaanud laadungi vahele kinni ja nii 6nnetult, et vaanasin jalga tugevasti. Ei teinud sellest suurt valjagi. va;d tootasin edasi, kuid jiirgmisel hommikul olijalg paistetanud ja jame kui pakk. Vaevaga sain pLiksid jalga. Kapten ei osamrd midagi muud teha kui purjetas Kiismu randa, kust saatis mind hobusega Vdsule arsti juurde. Arst kirjutas pullkust ning rahu jalale, mille pidin siduma nddiga lakke ja ise lamana seljali. Leppisime kokku, et laev teeb Taani reisi ilma rninuta, ning tagasi tLrlles vdtab nind siit uuesti peale. Aga k6ik laks hoopis teisiti. Esiteks, laev ei tulnud j:irgnlise reisiga hoopiski Soone lahte, vaid purjetas hoopis Botniasse; teiseks, jalg ei paranenud sugugi kolnle nadalaga. nagu arst lubas, vaid selleks kulus kolm kuud ja veelgi rohkem Kasmu mnnas oli kombeks, et alati konaldati rahvamajas tantsuohtu. kui mdni lacv tuli lahte ankmle. Osalt olj see laevameeste piirast, kuld rohkem ktill kohalike noorte huvides, andes pohjust kogunemiseks, ldbutseniseks ja lantsimiseks. Nii ka seekord, kui mu laev lapuks jlillc. srigise poole suvel, tuli Kasmu lahte tagasi Rahvamajas oli veedetud ldbus 6htu nlna kaill rohkem pealtvaatajana kui osav6tjana, sest jalg oli ikka veel haige, oli tantsitlrd, mangitud ringmange, vOetud viina ja pigistatud tridrukuid kuni varaste hommikutundideni. Laev pidi lahkuma paikset6usuga, ja kuna mul polnud ona jala parast v6inalik kaasa s0ita, siis palgati minu asemele Ljks merekooli poiss. Et mul polnud ei tildrukut koju saata ega ka vajadust magada, siis liiksin randa. Vaatasin ptnje tdstmist, ankru hiivamist ja laeva Iiikvele minekut vaslu paiksetousu. Taispurjes vaikse maatuulega aeglaselt kaugenedes, vaevaltnargatav valge vahujuga tiiavi kohal Ja siis jiirsku mArkasir teda Tridrukut, seljaga vastu suuft kivi, mitte viiga kaugel, kuid siiski ktlllalt eemai paadilautrist, et olia uksinda Istutuas ja vaatamas jarcle laevale nagl minagi Tu dsin teda hasti. sest olin teda neinud kogu suvejooksul koos sarna poisiga, kesndud oli niinu asemel laevalja s6itis sellega minena Kohtasin neid juba kohe esimescl piicval, kui oma jala n00ri otsast alla lasksin ja hakkasin kepi najal tegema harjutussamme. See oli kusagil kdrvalisel metsateel Sellest aiast alates iiiid nad alatimulle ette

Uksk6ik kuhu ma laksin v6i mis ajal ma kaiisin, ikka kohtasin neid Nad olid k6ikjal Jalutamas Kasmu pargis.ja jooksmas rannakividel. IstLrmas metsas mattal vdi noppimas varaseid maasikaid Pleekirnis Vosu ranna liival v6j ronimas nagu sisalikud. suure 6hujuurtega puu juurte vahel Ronimas puude otsa v6i pesemas tolmuseid jalgu maantee kraavis. Sditmas jalgrattaga Sagadi mael v6i matkamas jalgsi Ilumiie metsaradadel Nautimas paiksetdusu varasel hommikutunnil v6i l!-uulamas konnade krookseid valgej6e kallasrel ohtuse eha saabudes. Alati teineteisele nii lahedal kui saab Kaelastikku koos, isegi j algrattaga s6rtes. Kuna me nii sagedasti kohtusime, siis muutus see kohtumine nagu iseenesest tutvuseks Ei saanud enam rlksteisest mo6duda leretamata Hiljem lisandusjd terer.itlemisele ka uksikud s6nad v6i laused, kas ilma, looduse v6i kellaaja kohta. Sel lihtsaL p6hjusel astusin nnridkl ta juurde ia ilma et ta oleks minule vaadanud, hakkas ta raakima. - Ma nag;n sind tulevat rannale, et jdlgida laeva lahkumist Nagin ka, et see pole sulle kerge, jaiida murtud tiivaga siia maha. Kuid see polegi nii vaga hull Sa kaotasid kill seekord laeva, aga su jalg paraneb, sa lciad teise laeva ja lahed jalle. Aga mida teen mina? Mu poiss on lainud ega tule enam kunagi siia tagasi Ma tean seda. Ja mina ei paase siit kuhugi Olen siin ja jaan siia alatiseks.

Ma ei seganud teda ega pakkunud talle lohutavaid s6nu jutu vahele. Teadsin, et tal on vajadus riilikimiseks. ka siis. kui mind ei oleks olnudki kuulamas Tajutustaski n''itld rohkem iseendale kui mulle. - Jaan siia ja nutan l\'litte selleparast, et mul oleks millestki kahju, oh ei Ainult, et nutt kergendab hinge ja mul on siis vabam olla. Kuidas ma oleksin v6inudki n6uda, et see oleks jAanud mulle alatiseks, jaianud mulle eluksajaks kogu see 6nn. Seda oleks olnud liiga palju. Koos temaga. Ja ometigi polnud see nii kerge saavutada Pidin selleks tarvitama kavalust ja pettustki. Kuid see oli lubatud, sest armastus lubab koik. Miirkasin teda juba siigisel, kuj ta ilmus siia merekooli. Keegl ei teadnLrd, kes ta oli v6i kust ta tuli, ega tea seda praegugi veel. Alati omaette, pilk suunatud unistavalt kaugusesse. Ei kellegagi seltsiv. Jiilgisin teda pilhrdega tanlsubhtutel, ilma et oleksin saanud temaga uhtkj tantsu tantsida Ta iihtsalt ei nainud nind. ja ma polnud klllalt aktiivne. et end esile suruda Aga siiski jiirgnesin talle silmanaolt, kui vahest kiilavaliel kohtusime, nagu koer peremehele, sesl olin armunud Atmunud sr:lgavall ja tdsiselt kohe esimesest pilgust Armunuks majiiingi, kuni tull armastus. Jah, mis imelik asl see elu krill on? Ja armastus? Elad siin ja sul pole aimugi, et elab kusagil mujal seiline inirnene, kuni ta iihel momcndil seisab su eesja sa tunned, et ei suuda enam elada temata Su m6istus ei suuda sellest aru saada, aga sa tunned, et midagi ilusat on toimumas ja pesitsemas su sisemLlses Ja see ilus otsib teed valjapoole, et seda kellegi teisega jagada On ju vana tdde, et kui mdistus ja tunded, s armastus teineteisega heitlevad, siis onjuba ette teada- et v6itjaksjeeb armastus Ta vaikisja vaatas imestanult minule, nagu mafkaks ta alles nlitid, et ma seisin saal. Kasutasin seda pausija istusin ta k6rvale Ta nihutas end koomale nagu mulle ruumi tehes, ja pllk suunatud lahkuvalc laevale jutustas edasi - Kool l6ppes, ja kajakatena lendasid Iaiali koik koolipoisid Kuulsin, et tal oli raskusi laevakoha leidmisega ning seepiirast jai maale LAks 'Tormilinnu" ehituse juurde t66le, et vahemalt mingit kutsealalist praktikat saada Siialt sditis jalgratlaga aeg-a.jalt tagasi Kiismu Uhel sellisel reisil juhtuski. et saime tuttavaks. Oii r:jks ilaflniselt soe 6htupoolik V6su rannal Tanaw tuliju kevade ja kuumav suvi iildse nii varai Et suvitajad olid alles tulemata, kohalikud elanikud aga varakult rannalt lahkunud, siis oli liivarand peagu tLihi Otsisin varjr.rlise koha, madala mainni p66sa taga, vdrdlenisi kaugel supelsillast, Iaotasin teki liivaleja vdtsin end alasti Jasjistatuli Jalutas rlsna veepiiril, jalas vaarikapmunid supelpLlksid, valge vooga ja valged triibud kulgedel Kuigi ta niigi ja tead;s. et olen alasti, ei hellitanud ta mind sugugi oma vaalega, vaid moodus diskreetselt ettesuunatud pilguga Teadsin, et see oli minu ianss Kas nr'lud vdi ei kunagi Kui ta oli rndodunud, kargasin kiiresti pusti, lombasin trikoo selgaja huildsin: - Appi'Appi \uu u..' l-ulge Lrll . u.:i tapna

- Polnudki vaja rohkem karjuda. Juba ta tuligijoostes, kepp kaes Kust pagan ta killl nii ruttu selle kepi sai, imestasin. Keset puhast rannaliiva. Ega ta ometi ette teadnud, et ma teda appi hnlan. Praegu knll kaldun arvama, et midagi niisugust olijuhtunr:d. - Kus? Kus on uss? krlsis ta imestanult. omal kaval muie naos Tola niisugune Nagu minagi seda teaksin. Aga vastasin siiski. - Teki alla laks. - Hoolega materdas ta ntiiid teki labi, enne kui selle r.lles tostis Ussi muidugi saial polnud Ei saanudki olla selle pehme liiva sees. Aga ta jai mulle seltsiks. Piinlikkustunnet ei tekkinud, olgugi et meil polnud millestki rii:ikida ohtul saatis mind koju. Saatsin siis teda ja tema saatrs uuesti mind. Oleksime niiviisi lksteist saatnud kas v6i hommikuni. Me ei maiiranud nlingit kohtamist edaspidiseks, kuid ometigi kohtasime juba jiirgmisel 6htul Ja nii see kestis kogu suve Ei kunagi kohtamise mziaramist, kuid ometigi teadis uks, kuhu v6i millal minna, et teise kaenlasse langeda See oli meil veres. Meil mdlemail. Ta oli uldse nks imelik poissja nii viiga armas Hiiiidls vahest taiesti ootamatult:

Sinal - Jah, mu poiss, vastasin

- Sa aflnastad mind! - See polnud krisimus Pigemini meeldetuletus, et ma ei unustaks. N'fuidugi na amastasin teda Kuidas oleksin saanudki seda unustada, see oli ometi naha mu pilgust, l11u olemuscst Ja liigutuslest. Veelgi rohkem ma olin iileni armastus. Mida sliiil siis veel ktisida Ja see vjis, kuidas ta siis liibus mu kiilge, nii tihedalt, et tundsime end uhena. Siidaned liiid koos ja soontes o1i jihine veri, mille tuksejd vdis tundaja lugeda. See oli armastus. - Algul kohtusime 6htuti, kuid iisna varsti ka paeval ja veidi hiljen juba vara hommikulgi Ununes laevatoo ia ununes kogu maailm me Limber. Me ei niiinud ega kr.rulnud midagi kui ainult teineieist, sest midagi nuud polnud. Olime vaid meie kaks, kes oLime liks Kunagi me ei raakinud tulevikust ega plaanitsenud midagi Kunagi ei uudishimutsenud teineteise mineviku kallal Teadsirneja tundsime selletagi, mida me tahtsime Kunagi polnud selleks vaja sdnu Tarvitses Lihel vaid istuda, kui teine leadis, mis on teoksil Tarvitses uhel vaid joosta, kui teine readis, mlllise puu otsa ronida. Isegi sellest me ei rliakinud, el la liiheb tana selle laevaga. Kuigi ta oli elld laevale kaubelnud, ei tarvitsenud tal seda oelda, sest ma tundsin ja teadsin, et ta laheb. - Tulime rahvamaiast otse siia randa. kus teised juba ees ootasid Ja siii ta paadiga Laks Lihtsalt nagu igakord, nagu tuleks ta homme jaille tagasi. Aga ta ei tule enam ja seda teadsimc me m6lemad. T6si- elu eij.iaju selleparast veel seisma jamaei saajaada siia nutma Aga kuidas ma seda edaspidist elu ka elaksin, v6i mis ma ka iganes teeksin, seda ilusat suve ei saa keegi rninult v6tta. S ee j aab mulle Ja need kohad ja teed j a rannad ja puud j a kivid siin, need ei muutu niipea Need jaavad mulle ja arnastus. Ei aeg ega aaslad suuda seda tunnefust muuta Ka siis mitte, kui peaksingi kellegi teise scltsis elama ja seile teisega harjuma Kui sakord lahedja endalcjalle tuule tiibade aLla saad, ja kui sa siis s?iiil kusagil kaugel teda juhuslikult kohtad, ukskoik millal, siis title, et ma olen siin, et lna alati mdtlen temale, ja armastan teda Viimase lausega po6rdus ta otse minu poole Vaatas veel kord paberile, mida oli kogu aeg kaes hoidnud, ulatas selle siis mulle ia ulles. - V6ta see ploki leht ja anna talle edasi. Kullap ta siis tunneb mu lahedust, kui ta seda loeb Tdusis ja l:iks Ei saanud ma midagl vastata ega jubadusi anda. Neid ta ei vajanudki l a jai sinna oma dnnega Kogu nende pikkade aastateja sadade merereisidejooksul ei ole mul 6nnestunud seda lchte LiLe anda sellele. kcllele see oli maaratud Aga kLri sa nuLld siiski peaksid juhtuma seda siit lugerna, siis tunne ta liihedaiolu, ia tea, et jusl praegu ta istub seal ja mdtleb sinule ja rridagi sellcst suvest ei ole kadunud Ja need olid need read

se1

plokilehel

!ajr-4t. E!; +lal;* - ")aki;-a!tJ ^ rt!-. t r.9:to.! t' ^,J.1-( .r..'r.'v..--i^A.

k;\!er-

[-:.e;

.d r!d. -r. Li-16"

hi^l; t^+ -*

k4^ ^;-^ r"&{,, ^.,+ t\r;6\r4aL .alD; l* ^J"e.ltl*ir'.^..l^ pai*l }l,t,c. rt-'.^ ,if^,&-

i "

td.l-e-o &,', o.'o-! 'h4A*er& r'e.T ! '

(*,-4!?.:*^:. *-...a,. 'f,tt, i. ,<le:. ',A-;re. ;,,r4^./;

nat

aa^qLLAr

a'qAtu

^q *a+a'^,4- l--L;^a''

i* l;^,.t! b"Jj'- ,zi4

t- s.E *eJ

1;L,&l

h^U;^'" rttL 1/"t; ;-L,

;tt;* -,i..dr!\

cetrltz

-;rL.{* ;-iJ +;'!"/u't:

v t^,t

Le/.al/{;n) -|l'.ta';'{'ta.lA-

v<& ,"ra Qqj^r,'r2{ "*' ,t{..ri--: . ,a< J| L;J at l,.,.;Jd, +^4 l.-'ao ei^^A, ri-a.

J-ea.";h 6<.& h;1ij. tjU!. Fi.r..-(;J,,....4 E Jtqrj^ Pi.^4. ;)l' , ^^a, na"Jue. , ca; - ' a^ts\a*- t*&, " n1t<4 utu,

f\fr.tu. L.

(L. Wahtras. Li^)dklad'.

'r,'tn,,,, 196-, lk.69--2)

ff,astnu

hulmfstu A. Juske

Kaismu kalmistu on tiks omaparasemaid kahristuid Ecstis l8 saiandi 20 ndatel aastatel ehitatud kabeli Urnber tekkis arvatavasti kohe ka kalilistu Kasmu kabel on margitud ka i\lelliri atlases (1796). Praegune kabel on eliitatud aasratel 186i-186'1 Kasmu kaloistLrr voib oigusega nimetada ka meremeeste kalmistuks. Siia on maetud vtihentalt 25 laevakaotenit Eraldi vaatamisviiiirtuse moodustavad hrrrtlhised Uks puu s.se kas,anud scpisrist parineb arvatavasti aastast 1852 (skeemil tahistatlld A) Kalmistul on teisigi Yanu ja hamldasi iDetaLl- ja maflnorrlste. Kalmistu rlheks viiljapaist\aks hauatahiseks on kujur J Raudsepp a 19i7 aastal kavandalud naisfiguur kapten Oskar Tiedcmanni varalahkunucl tiitre Si-sne haual (skeemil tahistatud nr l). Markimisvaane on samuti risr "Ema1e (1934) Miina Jitrissoni haual. Risti oma emale pristitas kapten J Jrldsson (sk.emil rr 72)

MeI.emceste ja merendusteselaste kalmud Kiismu kalmistul Number kalmistu skeemil

lr,lK merekoolja selle lopetamise aasta

5 Sandbank, Johannes 10 Larens, Karl 11 Altenbmn, Anton 13 Kristenbrun, Joscp 14 Kristenbrun, Karl 15 Kristenbrun, Jakob 16 Kdstenbrun, Joosep 25 Pruun, Joosep 31 Prun, Juhanes 53 Kangust, Jakob '75 Kriiiimer, Madis 91a Romm, Ka.l 93 fiedâ&#x201A;Źmann, Johannes 95 Konga, KaIl l0'7 F-inlon, Gustav 118 Kentmann, Jakob 145 Paadimeister, oost l4'7 Kaaman, Maunus J

1,18

158 158 159 160 168

l7l 173 1'74 175 l'7'7 186 188 I93 195 198

Kaarran.Aleksander Kristenbrun,Gustav Kristenbrun, Evald Kristenbrun. Jakob Kristenbrun, Jakob Kaaman, Kaarel N{ikenberg, Magnus l nrmmar, Jakob Kristenbrun,EdLrafd Kaaman, Jooscp Pruun, Joosep Pruun, Johannes Pilvet. Joosep Soomann, Joosep Kaskni, Jakob Ptun, Johannes Valter, ltudolf Lepni. Gustav t-epni,Gustav-Adolf Juriska, Priidik Suksdorf, N{agnus lvlannik,Aleksander Kristenprun, Johannes Suksdorf, Johannes Suksdorf, Jakot)

2],6 229 231 233 241 262 2'7 | 212 287 293 Seeblum, Johannes 296 Secblum, Jakob 301 Sulavee, August 30E Kaanlan, Joosep 330 Lepni, Jakob 340 l-iholnl. Joosep 34'/ Kolk, Anton 349 Kaaman, Kaarel

Kiismu MK I902+, kapten Heinaste MK 189.1. kapten Liibavi MK 1904. kapten

l8'72-1942 I 866- I 93:l

l8'72-1941 1883- 1906

1875-1898

Pald.cli

I870-t899 1839-1917 1836-t 899 1826-1900 1899-1958 1881-19.12 1920-1996 1831-1889 1875- 195 7

1854-r930 r 855 r907 1866-t9,+1

187t-191l 57- 19,15 1880-19,12 1 8

t9l'7 - 193'7 1846- 1927 8E9- 1916

187,1- I908 1865-1928 1897-1957

1882-

\,lK

l806

jr Kasr. \,{K l80l

kapten Kasmu MK asutajaid Kasmu MK asutajaid (talist ei ole) Kasmu NIK asutajaid Kasmu N{K asutajaid KAsmu NlK kapten (merehauas) kapten K.ismu l\{K asutajaid Kasnu l\{K I904, kapten Kasnlu MK asutajaid Kasmu \{K asutajaid Paldiski MK 1896, kapten Kasmu NfK I904. kapten KAsmu MK 1886, kapten K:isDu N{K 1901, kapten (haud Siberis) madrus Kasmu MK asutajaid Paldiski IVIK 1912, kapten Liibavi N{K 190,{, kapten Paldiski l\fK 1913, kaplen Tallinna MK 1925, kapten LijbaviMK 1903. kapten (haud Siberis) Kasnu MK asuta.jaid (tahist ei ole) Paldiski MK, kapten Kasnlu MK 1895, kapten

l94l

tSit-1924 I 83 9- l9l,{ 1870- 1940

I882-1956

nradrLrs

1861- r 922

Kasmu Kasmu Kasnru Kiismu Kasmu Kasmu Kasmu

KasmLr

1849-1918

Kasn]u Kasmu Kasmu Kasmu

l\'lK aslrtajaid N{K 190,1, kapten lvlK asutajaid N{K 1915, kapten MK asutajaid

1867- 1928

KasmLr

l8l0-1931

Kasmu \{K. kaptcn Kasnlu MK 1904, kapten Kiisnlu l\,[K asutajaid Tallinna MK 1928. kapten (haud NIaltal) Kasmu N4K 1886. kapten (haud Taanis) Kasmu NTK 1398, kapten Lllbavi NIK 1904, kapten

I85 t-1902 1853-1915 r 874- r 950 1878- 1968

1891-

l9l5

lE90- t96l 1857 t92l 878- 1918 1813- 1906 1881- 1925 1

1878- 19,11 r 350- r924

1901-1939 I869- 1902 1872- 1952 1874- I908 62

1886, kapten N{K asutajaid N.fK asutajaid

MK 190,1, kapten MK 1904. kapten MK l91 5, kapten MK 1912. kaplen

1887, kapten

,... ',atll..,-#:t,'.

-1 lF --! gla t:) {-=:|:'i F- " m-ri-qi ig; , i,l' ; i\, i, s:q '-r J \-,-,-.irr .i. .'lillj '.

--l

' Fl

l! '1i..--li.h. .-i

i'::l

TT'

:.- l ri- ..

-.'-'-'.

.!10'1

tIl

ri[

I r lr .nptt

-.''l:..'

-i! iii 14, ,

i;*r'

',ifi,

:-r-,1F3?

ln::'r. I lii .' I -,i1 ,

r-'tl

=.:.:<-;!.

lrar,

:'6hi.

23 l4J{-

',il,r-. .1if---l

;.a.il1

,._-

.1 1 r l1,,., -:, -! i irl-: -r.

\'.. a- _--t_ il- :- . ,=.I I

t_-

11i

..l1r

g,re

: i 1!

I ",ll'{91

+',i'{ i_-r I

'I,tlt1 : l: r

lt:

i:::

lii,.i F"' 'l

ii ! i;il ,,..1/il ., * . ! f .-,,

1301

lr-

-..r

ti:;: ll "iYt:+rS

, , -'.ri

l.iig

t96l!

;rfl--,_,,-il.r1

--1]|.-' I

'i:.: e* ll.t

.r r,

...lit,1k

Kalnistu skeenL Hauctplcttsi.le .id hatLtltihiste jiirjekotranltnht kdlntishr pldatii/l-

id (l-357) on |deltd 1973-ddslol kaastdttkl

t,3

UUSI RAAM,dTIJID Ldpuks Kasmu aineline raanat 3 mail 2001. a. toimus Eesti Keele Instituudi saalis Piret Non'iku raamatll "Kzismu Iandlaste jutte" esitLus Piret Norvik tootab Eesti Keele Instltuudi nrlrrdesektoris. kus on helilindistanud kirderanr'... r' . rer ja uurrn-d lal err. r 'cllc.Jlra.ar.r rir's saanud sel alal rnaglstrikraadi. Juba varases lapseeas pakkus raamatu koostajale huvi Kismu -dr'TdfaLlvd or.tJpJra re kdnef'Lrrk errlr lgr meremehejutud. Nuiid on need jutud raan'tatuks kirjutallld. Raamatus leidub 77 juttu neljalt Kiisrnu p6liselanikult. KOnesolev raarrat on mur:lgii nii laser-plaadiga kui ka ilma selleta. RaamatLr (175 lk) ilInumlsega taitlrtr autorl . rr ,une r.lu. _ dli..dc1 In<re.reerre iu l .dcL nendc elu, lege\.Lls ja keel tuLcvastele pdlvedele.

A..1.

"lcf

G' â&#x201A;Ź)

ffi

:ft1 ]%\

trL II

Et F lq, \

III-I II

Kdsmus 4. ja 5. augustil 2001.a.

|iikingid n. Nyd D'i pdadiga (Toanis Sonclerbargi liihedull N)ddut isoosl bllj 23 n7 pikkutrc ikingip.tdl tedll kt nit]ti).

PilLlil 1. s.tl.lndi

F. Jul1g Ilsenheirni maal Sichsischc I-andesbibliothck Staats 0nd Uni\.rsilitsbitrliolhtk Abl Deutsche Irotolhck.