Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 4 by Tiit Lepik

rAspta MEREMUaSEUM

Toimetised ,, 4A

Kiismu Meremuuseum

TOIMETISEI) .,.4

Toimetaja A. Vaik

Kiismu, 1999

Sisukord Kapten Oskar Tiedemann - 125. A. .Iuske . Eestlased "Titanicul". Otsin omasid. Legendid v6i tdsielu. A. Juske , ..... Iidsed ujumis(piiaste)vahendid. A. Juske ... . . . ...... .

20 22 28

Melestusi Kaismu kaptenist J. Sandstrdmist ........... Uhe mehe lustlikke melestusija elul6pp. H. Guslavsott....... Tallinna kilu A. Juske .................... Vanad merekaardid A. Juske ............. . Purjetamine - k-uninglik spordiala. ,4 Ji,rle Kasmu seltsidest. A. Ju"^ke .......... . . ...

31 33

4l 44 49

Fotode ja jooniste allkirjad on eestija inglise keeles.

Proceedings Kiismu Maritime Museum. The Proceedings include articles discussing long traditions ofsailinlg in Estonia Estonianlanguage articles. Legends to figures are in Estonian and English.

Contents Captain Oskar Tiedemann. A. iuske . . . . . The Estonians on board the Titanic. I arn looking lor the folks. Is it legends or a realily A. Juske Primeval lifebelts. A. .Juskc ................... The arrival ofthe British J. Ldidanet ...... TheNenrac was sold to ltalians ..... Recolleciions of Captain J. Salrdstrbm of Kasmu Jolly reminiscences and the end ofa nian's life. H Gustatson., .. A. Ju'k, Tallinn "pratA. Juske ................ Old charts. Sailing a royalfield ofsports. ,4. The Kiismu Friends' Society was established. A. Juske.....................................

20 22 28 31 33

......

Esikaanel: Kapten Oskar Tiedemann koos abikaasa Anette'ga On

the

4t 44 49

(neiuna Kristenbrun) sajandi

vahetusel Liibavis. cover: Captain Oskar Tiedemann together with his wife Anette (n6e Kristenbrun) at the ftont turn ofthe century in Liibav.

KAPTEN OSK,A.R TIEDEMANN -

125

Tiedemann (ka Tiidemann) Oskar, Leopold siindis 30. augustil 1874 Virumaal Kasmus metsaiilema pojana. Alghariduse sai O.T. Tallinna elementaarkoolis (algkoolis) ja seejiirel olles opilaseks rihe Tallinna gildikaupmehe juures, taiendas ennast iseseisvalt.

ls-aastaselt liiks O.T. merele. Peagi astus taKasmu Merekooli, kus 6ppis aastail 1894-1895 ja seejairel siirdus Odessasse. Odessa merekoolis sooritas O.T. 1899. a. kaugsdidutriiirimehe eksami. Kaugsdidukapteni kutse sai ta 1901. aastal Vladivastokis. Seejiirel laks O.T. to6le Vene laevaiihingusse "Dobrovolndi Flot" (ka "Dobroflot"). Nimetatud laevaiihing asutati juba 1878. a. Peterburis ja rahva annetuste eest ostetud laevad olid algselt m6eldud kasutamiseks sdja ajal s6jalaevastiku abilaevadena. Oskar Tiedemann teenis "Dobrovolnoi Flotis" l8 aastat, olles 12 aastat selle laevarihingu laevadel kapteniks. Pikemat aega s6itis O.T. liinil Liibavi - New York reisilaeva kaptenina. O.T. vottis osa ka Vene-Jaapani s6jast ning kuulsast Tsushima merelahingust 1905. a. mais, kus oli s6jalaeva "Ural" navigatsiooni ala vanemohvitseriks. "Uial" oli Saksamaalt ostetud vene abiristlej4 endise nimega "Maria Theresia". Tsushima lahingus uppus "Ural" Snneks nii aeglaselt, et meeskond, nende hulgas ka O. Tiedemann, j6udis asuda paatidesse. 1905. a. merelahingu eest anti O. Tiedemannile piiha Stanislavi kolmandajargu orden koos m6dkadeja lintidega. Esimese maailmasdja ajal teitis O.T. Venemaa admiraliteedi iilesandeid, s6ites niiiteks Venemaalt Norra kaudu Inglismaale, kohtuma sealse admiraliteedi esindajatega. Eesti Vabadussdja ajaljdudis O.T. kodumaale, kus hakkas mereasjandust organrseenma. O.T. oli alates l veebruarist 1919. a Sadamate Valitsuse sadama inspektor-ekspe.t 17. aprillist 1919. a. mAdrati O.T. juba Sadamate Valitsuse illemaks. 17 veebruaril 1920 a nimetati O.T Meriasjanduse Peavalitsuse juhataja ajutiseks kohusetaitjaks ja 20 veebruaril 1920 a. Meriasjanduse Peavalitsuse juhatajaks kaubandus-tdostusministri abi 6igusega. O. Tiedemannile anti ka 6igus k6igis mereasjandust puutuvates krisimustes ministri eest alla kjdutada. Teatavasti viidi 1922. a Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Toostusministeeriumi alt Teedeministeeriumi haldusalasse. Esimestel vabariigi aastatel tuli Meriasjanduse Peavalitsusel likvideerida sadamates suuremad s6jakahjud, puhastada laevas6idutee miinidest ja muidugi luua vastav organisatsioon. Perast hedapiiraste t6dde tegemist asus O T. koos parimatest spetsialistidest komplekteeritud meeskonnaga arendama plaanipdraselt Eesti mereasjandust. Suuft tahelepanu pdd.as O.T. Tallinna sadama moderniseerimisele, transiitkaubandusele (teravili) aga ka siseveeteede korraldamisele Esimeste todde hulka lolulus ka ohutu meresdidu konaldamine ning vastavate seaduste valjatootamine. Kdigil nimetatud toddel tuli kasuks O. Tiedemannil suur meresdidu kogemustepagas. Juba 1920. a. avaldas O.T. ajakirjas ' Laevandus" (nr.2, 1920) artikli "fuik peab laevaehitust toetama". O.T. hakkas ka mereha dust korraldama. 1919. a. aprillis valiti O.T. merekoolide asutamise kava labivaatamise komisjoni esimeheks. O. Tiedâ&#x201A;Źmann ei unustanud ka mereasjanduse propagandat. Hakati korraldama merenddalaid ja 1929. a. sngisel toimus Tallinnas iihel ajal seitsmenda Eesti n?iitus-messiga esimene laevas6idu erinaiitus. Konesoleval naitusel sai Veeteede Valitsus iihe esimestest auhindadest. Erin,iitusel tekkis ka m6te rajada Tallinna meremuuseum.

Laevaomanikud"' mille 1926. a. lahkus O.T. riigiteenistusestja asusjuhtima laevanduseri "Kasmu tekkis Kasmu kaasomanik oli ta olnud juba algusest peale Esimese maailmasdja tdttu on purjelaevadega et Nahes, *i*L, mida asuti O Tiedemanni kaasabil kdrvaldama

i"i"*lunau."s

j6ul liikuvatele raske muutunud olukorras edukalt tegutsed4 otsustati minna tile mehaanilisel "Elna", lg24 a aurulaev Nemrac"jt 1932 a ostetud laevadele. lg23. a. osteti mootorpurjekas aurulaev "Minna'' olijuba Eesti iiks parimaid laew juhatusse O.T. kuulus ka aastatel 1921-1940 tegutsenud "Eesti Laevaomanike Llhingu" juba 1887 a oli Kasmus 56 Kiismu merelaevanduse iseloomustamiseks meenutame, et naiteks 17 laeva veesoidukit. "Kesmu Laevaomanikud" lihideerimisel 1940 a oii laevandusfil g44 ja ta a emigreems Rootsi ning sealt Osta. tiede.anttil dnnestus kijiiditamisest paaseda l Laevaomanike koondis' edasi 1951. a. Kanadasse. Aastatel 1947-1991 tegutses Stockholmis Eesti mis oli paguluses viibivate eesti laevaomanikeja reedetite organisatsioon Paguiusis tegutses O.T. ka Eesti laevade paitstmisega venelaste kaest oskar Tiedemann a., asuies Kanadasse, asutas O T Ameerika Uhendriikides uue laevaseltsi

lgit.

ja Ko.

hoolimata aastate O. Tiedemanni 60-aastase juubeli puhul kirjutasid O T s6brad iabavalt: " alal mereasjanduse ja jdurikas meie ldomees, kes koomast on kapten O. Tiedemim endiselt varske veel paljugi ?ira suudab teha." Eestl arititl-us peab O. Tiedemanni teenitult meie mereasjanduse suurkujuks juba 1928 a Neil oli 3 Oskar Tiedemann oli abielus Joosep Kristenbruni tiitre Anettega' kes suri (1910-1935)' hitart. Ingdd suri 2-aastaselt (1914-1t16), Signe oli 25-aastane, kui suri-tuberkuloosi Elnal oli 3 tiitart: oli vallal-ine. Elna (1918-1955) abiellus mereviieohvitser Leopold Loodusega Anne-Reet Gtind 1942. a Tallinnas), Marja-Liisa (stind 19'13 a Helsingis) ja Linda-Mai (stnd. 1954 a. Torontos)' O. Tiedemann suri 26. aprillil 1963. a Torontos.

Saateks "Titanic" on ilmselt maailma tuntumaid laew. "Titanjcust" on kirjutatud ka palju raamatuid ja tehtud anukaid filme. Kaesolevas artiklis vaafame "Titanicu lugu" hoopiski uuest vaatenurgast. Mida kirjutasid "Titanicust" eestikeelsed ajalehed 1912. a. aprillis. Samuti huvitab meid eestlaste saatus "Titanicul" (muidugijuhul, kui need olid laevall?).

BESTLASED''TITANICUL'" OTSIN OMASID. LEGEND V6I TOSIELU Anto Juske TiLaaniJ, 1,""1. ;".,J"..g., Uran"s" (Tae"a) ja Gaia (Man) LpseJ. Tunturnad nendest Krc,nos ja Otearros. Titaa";d "ii"'Lol;"""rtid stiihilsi looJ..sja"J.. T;tuu"lit Lal'e'rd.rt iilen'n"liLL", v5inast, LiielaslilLu. Titaan (LiLaaniJe ji\et), Ti, titaniun, t""mil;ste J-.""tiJ" p"rioodilis,,se siisteemi

IV riiLma

element.

Omaaja suurim reisilaev-ookeaniaurik "Titanic" ehitatj I 91 L a. Belfastis P6hja-Iirimaal ning ta alustas 1912. a. kevadel esimest reisimarsruudil Southampton - New York. "Titanic" oli 269,1 m pikk ja 28,2 m lai, srivis 10,5 m, kogumahtuws 46 321 bruroregistenonni, kiirus 22 sdlme. Ehitusmaksumus 7,5 miijon dollarit "Titanicul" oli ka sosarlaev ,,Olympic" kogumahtuwsega 45 324 brutoregistertonni, mis valmis 19l L a. kevadel. l4 aprillil 1912 kell23.40 riivas "Titanic" Atlandi ookeani pohjaosas jiiiimage ja lziks 15. aprillil kell2.40 pdhja (kokl.up6rkel oli "Titanicu" asukoht 41" 46'N, 50' l4'W Vraki asukoht 41" 43,N; 40" 56',W). "Titanicu" pardal oli 1308 reisijatja 898 meeskonnaliiget (kokku 2206), kelledest pitaisteti 703 inimest. Hukkus 1503 inimest ("Brockhaus Enzyklop?idie", 22 Band. 1993). Laeva pardal olnud naistestja lastest paiases ca 70 7o ja meestest ca 20 % (Collier's Encyclopedia. Volume 22, 1987). Esimese klassi reisijatest piiaises 63 %, teise klassi reisijatest 42 7o, kolmanda klassi reisijatest 25 70 ja meeskonnast 23 o/o Aiates hukkumise ptievast tenaseni on naailma mitmesugused teadeteagentuurid ja teatmeteosed avaldanud p.Astetuteja hukkunud inimeste kohta erinevaid andmeid Tana vOib aga "Titanicu,, kohta saada andmeid juba Internetist 1985. a. avastati minjallveelaeva abilmerepdhjas "Titanicu" vrakk, 1987. aastal toodi veepinnale ca 300 "Titanicu" eset. Viimasel ajal tdsteti ca 3,6 km sLiga\.usest diislidliga raidetud patjade abil tles ligi 20 tonni kaaluv "Titanicu" keretLikk 1997. a. valmis Ameerika Uhendriikides jArjekordne film "Titanicust". Ule 200 rniljoni dollari maksnudja niiridjuba I I Oscarit v6itnud film purustas kohe igasugused kassarekordid. 1998. aasta ldpuks oli film maailmas sisse toonud juba ligi 3,2 miljardit dollarit. 1912. a. kidutati "Titanicust" ka esimest korda eesti keeles.

Ma olin vist esimene. kes Darast Teist maailmasdda t6i "Titanicu" teema eestikeelse ajalehe veergudele. 28. septembril 1995. a. ilmus "Maalehes" minu veike teade koos pildiga "Titanicult" paasenud eestlasest Herman Regastikust.

''Tit.D1ic" (iiLtl) ja "Olynpic". The l itanic (above) and

the

Olfnpic.

Kirjutisele reageerisid valuliseit eestlased-kodulooullrijad, vaites. et H Regastiku nimi puudub ''Titanicu" vastavates nimekirjades Parast konesolevat arliklit hakkasin tdsisemalt uurima "Titanicul" olnud eestlase (eestlaste ?) lugu' 3 (16.) aprilli 1912. a. 'Postimees" (Eesii paevaleht) t6ijargmise teate Markusena kuupaevade kohra .1 on r ana ja I o uuc lalendr ja g' Ka jiirgmised tealed piirinevad Posrimehest" Siinkohal teadete kirjaviis muutmata.

Kiige swurew auru[o"z.t maoil^ot.

)ofii),-r,alr.-Annlaet'TtIar ic 0 Ndce rllr?rlllirr iilllles otv M4 l1D. T/l onjrili kjotsa sditnr'ti) ia rcole ru,1ai iire( ftka uajt', r,). \ ae'tc ','/'t',') oa 1 a,' 'tel aatr), Ic t'oei u,\' arnrl,rez rimricl nri" [dj,?e s rc rlaeunraajl ras o[r', soitis (ohnap,ieua[ sout[lauptonist r$o rciijaga mircua ia uitti chrkn 4ir ucti nrt i cis ilaiD |;irile. roi( sojtiat o n a rr ulaeua yoo[t yaastetrd, Qes *aaliu -rjrn r'c on al[es pall 't ee ja sojirab 2iftarnisj nalifaxj. - Kd ,1o ei teisei) rc[egrafiga ayyi on 6'{tsr;!d. Iaeuad on lti as tiga saawtr. 3.116.l ayill, tgrt

"frtanicu Lihila)igt

ctoss section of the Titanic.

g F

Titanic' i" otsa saamine.

New y o f g i st 3. aW. - Aurulaea -lit;.yrjc' on dbse[ fifia aajulllrb. B o 5 r,0 r i,s/ J. af7. - aurn[aea 'Raryatfiia saiddb E68 i it ;se4\ kes ,Titanic\[t

s,,uremalt jaolt,uaesel ja layscl on, 'K aryathia" jduab nelcl tserr.,yorki.

Jorki. Tejste

-Iitikjcil

all pAastet,tlr ja kes alwl|Le sadLrse Parast o[)a(se nrares.

r Iivi s,3. ay. - Titanic' nahsis tt r/z miljoni wb[a ja oh,kaup tttr1es awattl,59 wiljo fungi eest kiwitatud. N e w g o r g i st 3. a\r. - viiwase si,wute jtue[ otl Kar\thia[ a[eaaLe li4s]/Jtute \ra 8oo. OLsl t4,j111nl o11 afi)ata 7550 14nfiest.

+.1t7.)

ayi[l,ryrz

-Iitarlic t' otsasaawihe.

-Y o r g i s/ 4. 4ir t. - 'Jksfi artrlaea, hela 'ritadc tr,Mlia Elegrliiga rlryi ktar"t 'rl' ei io ul oioe[ oja[ ayyi. roryathia, be' tt iu'trJe hoigetn.ilt io,')i 'rr4. .t iiaac $eti 2I rcn'boontt fibhuselt uoi' tn,r/h,,,rore tvuq iti,el abi avla loolala'tiirirneseJ yia"telootribuit reisii4artga tai' o[i.lad li '; sditsiuad [ootsi(,rte#l to imist merl v'tijbld iirrLuet 1a kibneasiual nitu rwli,knni r aryatfia val piastis. raieukse, er ra[ii rhdslct'aatir]l iaris otM o sa4 i1d. tliristelri 868 ininesest ot dnu| 79 wefuel. suai lohe .uw,it; jl,rrr'lriliir .i) cl c. Iacua"elL,i bavrori ce: rv[eL "utart 4. lry ) apiIl, rgrz

"l itani ci' otsa.s{tawine.

Newtorq)s,4.att(.-Pr4 Lrrse

orttIae",

Nia9aIa)(essiiaonjbl1lll;rl)teat/]bteLLeti,1.I ot la'nvl. nii ,u,e iott go iiit rtie uaTu 6'1 tte'galul

Lohn lah"Jal,b.,' t;rani, pht hol^oynrrol 'rl? ettaj lataja traalita ftlegrafiya hddanathu ott alir Lril. Prit,rsi on laeu 1'6p5v 1lsvgo aeel nitn korda pabevlte jnntnkkile uastl jooksnlJ. Ko/d 0 t nii tugetta loobl sannrlD, et sditjad, kes l'rralduas 011

istta

xltl;or^rdale

i.lr,.)

viuaa

,tlll

jaa [1adoo[1t ja ourw[o"rLa'Titalliku'

arirt

r9r2

netlts.

or a[ati sel[eyatast fiidaoftlik, et Iaeaatr snhl jnnwagetep uiiztal kolku ytu gata. ft'lqa- t'nl.lrifta ligital o[eu ttt[anti .okwl osa ot ju n[r1a-Iaiilr.ercga iiajlases r.ifieri)l,lses ia c r66tliwttd rdfi11asL, kust iio aet) t nleua,), rrtrtte k auael. s|.lu el Qf ijii in\.I wa}ele ia6ut liti uo: Jir,4r,'til,,) 1clet.l,c'' zrrrj,r.,aJ,,,lt "ln'rc,,'l,rLrv ulrunh ollo 't'ntta wo[e Kui fnh" jaaualia ov iubo-tlLL .r,lal i,lp iauu 'onaobolJa ol[n t rul' ,ou'b..utrurtb u ono ,bv.e t'ottt^ ia aertade otsekohette tee Elnapast Pa)bja- Anreri(asse

Wtrluat,Lmer&..Neel

auwrdttutr jaawiitabgd

6j aaLeks jririrrrigeite(s nruutrll D Nad oi1 rt jiii aiwlt tt9 osa ueesl kergetr or, siis 0 e desl r1r1l

fieres

nririkotl witu sada mee$t kp.ged, [aial ja yalsuis. t\ii+&sLlqi[lkrk aiwtit {rafe(santi( ;lic t ce|irr4 S 9 'ri{ucc. Kuijnrirarigi roo rrreet t (6rgejonLewa pa[sns atlzne 8oo meetrir (ri(s rreeter ligi(nuJ u 1 t 3 ja[gd. eL vnhjauct i bt+[rr,er,t jt atlafil okwn soqew, sjis oooialr zesj 1il71ast [6wasse ja h,annab uiuadl ianhi'gltisen hnugelc erinniti oFeani, titfia-tweiQa ranJr)e [iliJalc. larm)cj wuu)lutJ (a ,4cl o'ru rinrb"r,.e. bhu jd uce oojv t ja 'clln ol^u'ooju'e aloti>e twut ust p7, a"t h[jr"L ',rr rc iatnlc Ld"o! iibn bnrorh uql wn' ttL' v\ut'ilu Lr .a go Polla' Awe"iLa ranna iiajdai

saaeDad aitnseit ilnraD

"<o((ni,or(orjne

raijfseual, siis

on iri,iltrrie (,r,rsiast uJu rarke kavLne[e ctte vaha.

njis,.,rnsc iaawaeta on iaeuaDeie, iseeresesl rnd ista, aaga'Qatleta'L. Mitte aiwk ei [6i wwuas,tu taiel aurnl t drkau ,ns(e Lrcu c'reselarl(rsid sjsse, uaid on (ii[la[t jufuittui) ofuut, kns inti'wngl drutrcel n js *oL, 1, L", k kuh ia locua l,ririie ua jtrDes s "l[, t lrna1,llqul o n n[[a maat see sinmib 'r"I" [abi, jaawagi [6unapoo[e soojerr,r uee risse r!n).s alt nlatrs.r ti'.lab onto ,atQrse usak4a[n ia

muuLe\ satr)asLi uii hq,aQa' 6n, eL uaihetrc w k' a LeLe Sulje yao[e aalwu sunnth. ldatxdlebe hadaoh l,anJ soilauad awl;[aeuad dinuh suael, 4tu, neil ndresib aatr\em ou, pthafuL*t mefi ma)o-:ialuel ja uaruxl heaalel, hus jddwied huni jo [innolaiu,e ktaadi- al[a ujuuad, aaliuad kevad [itunop*lt fterctee tlle okwri 'itiwti*tr". Nagu hut [da. on i t a n i Q .liig uau ha rt]iatwlse k",si aalinuh, et ile okuni shidu.kiina€" ob€teei teLle"t ette jorda. S€€ o A lefiale ago hinxsL 6n etuse tmrlubl selut hoolwata, et naatte-abinbutad i.i,J ttMd;u rc[eaufi tu[ biae wttu kdnssaadatLa[ on. T i t 4 t i k'l;na kMs[aw'o I tt m lt i Ql o[i [oifr ,rur" [ir, uteliQujut, $otn[L-tema (aniis a5,ooo ttwli.o[i 28o ml*L/it lgjj ja[gal nihl<,"jo meetrtt]too^*i[nas, jalapl lai, tenta.la$ oli zo mutit ueepinvta>t ktugemal fal oli miLu laehorda, tema aee'te aru oli 8oo ja u ubii f'aale ner,be uul 5u>o rcisiat kaav Lbta. o o[i kaige torciawa[t, niisawa nagr"ol*api(i sisseseatd. 't" o[ ofi n&t ai a-ei u e I aub,m)la [innawaa uiankasawlest rcl2etiue ael imber piias, Iaste wr an g utub a, ujuwisewaja, yoob)de ida, ni[[est kalksugu ilukatpa, wgu Qa(lisQiua, pi*isid ini. osr aa)s, Lee, turnis4aL kalahenitu 6 oitseiatele, tsusaaL teater aeb. tneual,ws alumneaa[ suve[ valyris o[i saanud, oli ae rfinne lobwe jbuum vnasinai. ra wa|si! u ttz wi[ioni rublo ja tewa boorcn, oli 59 vniljovi lunoi ee.,t hinn;utud. tîeua[ nagu luba ei[a t uai.l<a,tgcft ,o[i 'eBho.d. .a[i L a h e r u h o n J e ,ei,;ia.pdci[. nev'de *a" iiy nritwlRt Lalred w&1et ia ka uoljarcnlaja'J vencfiaalt. Ot'a ot1 wuu su" kuulus ln4lise ajabiqanh, 'aanuJ rahuw.iiLe eesl altleia willwu S r e a ) l[ri, omo[ aial rahua,ja, La Peterbari" weie beii,i iutu[1, witwelodke awerika mi[iont Arro/. /dx)ree]e liekor Isway awerilast. yanry omanikul Cuggenheiqw i aene Sl r a n s, yres'Jent -lalLi aljulttlt Bett jrc. Nagu Law'ed teteqvawwil tuaual, ,u,1bi, hoLLayarbcîre \auuis se[qe i[mow ia rabult* wtere benuuxg jw* xllel a1a[. b"i k*ol larnos sot]) i. r rincse Ic 6o[(r., ;,0 rlzawi,ele iit guesiJ"nii u u Aih* bnget, kus ltn y'*wtes* ja1iMflk&$e il!.rrltat 5iir a ry ibs nii uoli ubvtus, et louva lttul t't uial owa tooli&lt n'd7a [wfusk.ru)wesel jootsil $hmsas arcv.,ses iL[eynise[e [ae[e, kapten saatis *ar,lita rc[e afiw sirl uil, et laeu habaohus, et u uatt 6ga ant jouugo ueei I ew- vor6i 10m6. pnLatfieua bhtll ke(l rc;S ni . saib awulaeual M[ic , 'vi"ainiar' , 'o[t'wyiL ja rorpatlia ,alewetelea,awwi,il, Qu, kohe tiuv,iQu[e' abi l<aini,h^xl ro-zoo yeaiLslwtlsl. yi)iqp e,iti johli\ K^rrc\ia hohale.liut4ihv[ Tuluti.taeuab olrthok ei [eidr,ul,ta e,1aw s*e oli i"h 'nibe' y,ool t Llali ya,a* Lobkuftrhawi,t. vi,ta ee., ttitha uaiunuJ.Iniwwi oli nii palju kui ubiwolik y,iristepaa t iJes"e uii .rJ. Pda,tefad\i'id ou ago iniue'te hulu k&u liia aotV o[nul. Kuidat pai)esre nirre6 sri,rDj,, selle hohu fruJûol IAhewoJ twtel, buiJ juba rclearar,tuitrur v6lb aru sa,ia, et [awaw$el ja jufaus vist Qorda otr lilannd. Seda r,ait see asja[uau,et kib,kto. saj as [aertaue$ut ainuk 27o pAAsLetul aA fu 5N pi,AsLeLtl,l rc]sijast ainu,h 79 welstetahuasr, haih teised ruesei ja falset. on laeuabh etusi ol ud, hu' ndJ,u'e) bA;h uahemail io norh,a unnsudu ja twha tallater ainult iseen)ii riiristsii) Kd Karyatla koho[, ja"Af, oli kAik wei wrbes u ntercpen)Qootwa [a)Llse[t pdi.steynatisib tait, 8u

ruIlr.ris

jaapanftade ua$e[

iiubet taj sid.Iai laru$ ei aaiwtd Kci,Pathi.r'

etve ntfivba tunli

pattideh abi saata. P9o[es saadi( rjides reisila] piDiD rrritles paadis tnndide Qauyn werc[ QAIweuma, evne kui v"qd ^Karryttiat hAgll. Neeb twteb on rc[egrawride jtue[e QollQu sutttd. tahewal sivumed kawMtajlte exeste poo[t tuteuad rlxitrtagi pArust

T i t ani ku'

kaasttandm.ist

ov aratnwt. ov ju

iniwene aIIa jdi.

xui Sa(sa

ia pdttaaa*:!',test siidntstest/ mis te\u ilwas jt[lmwine ir,imese aiit[usest [ooduse udgeie uastu, kusjuutu

etus oA :i,ks sxl4rewatest

riigiliieua

see ja[[e

y r e s i b e n t lirmsast i,h etusest riigiyAeva[ uus, ftuu[uib kAft saali(rD liistit6rst es sfu sa tarrriLlal 6[ise aianrkojas, (rns ],resiD enli Qtnet muilu aau aiisi idre[e, txiLuid yA$kuu[atakw,zOri] (Oi( saaDi(a] e,sq uirli yor utauail sbtu. Swhes lrluLsb wulba.'Iabas si" b*p ju Q6ige es)wesu ioolu tva[ise [aeva ia tvg[ise rwene[1i.

,-| I

.^.-,-.----,A,z9jEN "Titdtlicu" teekond, J.i.jponga riivamiskohl (x) ia laevawdki asukoht' of The Jowne! of the Til,nic, the poi t oJ touch with an iceberg and lhe lochtion

the wrcck'

Vuemate tudete iiye[e on Wrtut ute seils ka kat[,,s tti[jondr n anl et b ) [ t. *t][jonait o[la se[[e eest, ao"roks,' hur[nata ktuseid sumuadl yaQQunud- zitsl wen' kab jvtltst^ta l!)1 Lqwatdftl o[Ia e Am enesteialaevatt1dstmise yati[e vn(tte[wl hul rcisiiare yad[e. marilesse minejal oLIa p[adle plrast v6ide[des ii(steisi slrrrl.(s foonrD.

"t-""iitijik"^i

Newgorgist4.alr.-whftes.rri[aeuaselutw;i.!'rt I zoz ja teix ftla,siz85 roitjast u4ou f .id5re t ul

itanic

lfi.l ayil[,

uime'e hlarsi ie5

srz

soitiast

gamburis,t.arv.-poha-x[adiarquket'aseltsi]otslstasiualr6fia-Ame'liQasrjesiitt'taidlaeut ,d/qonlau](4*[n oi teel w,ila saau, "e[[ey|wst et hj aatjlatiikil ti.naau sbibutee[eaan ontuhul. Nâ&#x201A;Ź1rro/g i sJ 4. ayr. - "T I I 4 A i c'ik' I iii,snul on aiuult z7o laeaaneestia 5N $itjot'ots saatub on ka z wilior,i kiia. -irrti"iit.i*r.--riutlic"t llbhauaiuwi'e iare[ on ydi[e reiste arsa 'aar I d:7'reriDeirt rafti adiuui twio, T'ett, tuttaa tl|le,iha ki,ianik tach p[we[[ no[lanJr t'weriba aurwlaeuaseltsi l'ddli'ektor xi&[n, nhawex senjawin uuggetbeq, ni[ja',|,dr 1ol7 Sacob xrot ja lr.inel wnl Kavada ia Ahist]ihlle tahtsatr wehel. oLsa saahud on ile llse 425 ir)ne s t.Paasfttt4le aru o4 uaiket'el se[Ierivast et -riunic'i[^ vaaste-abinbuusid vahe o[i.

pika [a;ni awu[aev Titatic' oli ri(s slureraatest [aeaadest waailwas. ta oli, wg* 'olgwyi', Pibk oli u ueel \ Itthat rct'Li 45 t,aube nnv'ilire ja *ega runaii hbige tugeuamare* Iacuade'r 'wrew' zgo rlreot/tt ltlro snlbal jalai to fleetrit.'Ta,I;li g [lge ja t"l ai)i faa[e 8oo.[aeaawe$e aeel atvata sooo ,iLi,6 pAA[e a1ttar r,ii ; a wgu wini vtlua linn oli. tflt^ttul oli a rchttif<a kbige uuemate uitutmiste jirel. 10

.ta

sditis esinest Aozda mg[isenwa[t *tnriQasse, kni ta aega ptuast sela pi'lqa vajrs.

sfiotiwaa ranrus jdnl aastu jaQsis ja 6. lr9.l

wtu\e

ayi[[, :4;t

lit^^r1ic'isl'. .Ne.wgorg.is,Sa1r.-N4fll4w6l"I<t\Mttia^on7o5siiqat,Qes-tita

c\h^ on pd,nstntul, nelile [1u[gat

koltunha klasi sititlaid ja pdile uenbe rco laeaaweut s detnete-fixrlwry otlwl[if rLxl tutat bt etm[tic,ib z5o 'titanic'f siitjat o[[a.

6.lg apn[lryz

"ntu icu'hukk mihe W. Sto|,cri nnalil. pdinting b) Il/. St6\)er depicti g the shipwreck af the Titatlic.

.Iitzlnik'ist'. y

o 7,g i s,6. apr. -, Karyarhia[' ov 7litaniQl saitjat srrnud. Serati (onnrisj ort kes "rjta:rufu' ywb oL:asaawi;l uuriwa, buula' tata white Stzri )ir chtor i Llrey ule. N ewlor gi st 6. alrl. - MdreA /eisiaD ittl suL,alt et "lita ihb seq^d oIe oIlub. Mined rauel ei ta[2*ub weestest [ahkula ja uji]i uriaisi paariDesse. 6 a oli inei[ras, uei oti taiuti vaiQre. nnne Qui laea po$ja aajust Ial<s rcw otsetit hwiuw ei u. r5o ialga ueut.ua[jas olj. Nii sejsis ta .tLahernak ja ar't)att 5 t 1i1i14tit. sin vajtrs Qit[je yd\[e kalns uee a[ld An. uJan)e) ininreseD (arjlsizait sijs 'e7pil" s.Lavltd on T (apten euese wifa on ihinestesr t6or. Sce ei ole oi4c, - er Lohw wojr, aaallala. losbnul. rtt u ho,bo lo"ti, er wote [aeua[acl "bit)a

e rtl

st ei

otsa

itatiki

Lo dani t in.r,

1912. a.

kevqdel, aprillis.

)'treet in London, April 1912.

,'d?lt'ffii

g"r-E

- Ne ile (onr jteq(es riunic'i[t' otr pi:dstetv,t), 4hDis 6 ettlsesL -l a , u: p;riloriiuo obtul Lcll tr ja 4o ,r,iauri loot ;' it / i. j,'.r rlc u r 't tl, t't.r!. Iitq ['ilja ntiryrli. oa ali p,'a ) j) L,t] ral"r. L acu Idh., n uinutt Lo[ne riti[ 41[w, veun, oli *[K i0 uiki 1v,t'rua\, veri oll vaih,tc. lv,ort'nthin" (lassi tso siiLjast ot1 Lrc fihja. aw ulaea iLuJis orretusepaifta kp[la ne[ja aja[. Esjnese ja maV',tst,96 Qe[[eneri' 7t i,ziristt iJ, tei"e liasi so irjaot rz5,75o [aeualael olejast zoo Eo [aeaawre[1est 19 ja j6 nale n)iwtllliti iryetatul priristeparrtisid ha on olnnl irtle6, et obpitsei. Atuatne Qa dbiikntiat. 4 N e flr

i s, 6.4tD.

ya atrimeli ja ofu iLsu |sitr.

oeriinis, 6.alrr.- roiiilrl'ooh rnleb sttruttril, et -littttlic'i[ paasteyaatisid ainu[t (ollrlandi(a sdjtiate tarujs on ohni, (o((u 18 tnftj.

zejtuua' on anretljftuie rwlete jhe[ tabe[lt ,rlahdnul,lnis nhtab, et ba swttte[ saksa awu[aeaale[ laastelt,tntisiD ainrlt (olnran]i( h sditjaLe tarais ot1. - sah.w iigi-euQonl yad iiglpieaa[e r lise ettelaneku ette l'as'laatide dsjds oLsekore rlrlinisr c*e 7.lzo.) apill, t9tz

'Irantufiet

!6rrr.

T itnnihi^ bukhamine

r,rise

"t.

]ruce

Isrl1!rJ iiie, (ela dnnetrses swtr on lnfiamee[ lntistett4d whift-sar' Iaeaaiiflsnse ilire[tori i,lyfs yiasiillasek; aruatah.se. t ema o[la v ahaahi;'lse l)or atL rluL lae.J d r:ileliigsele soil{iirlseie ftifu aad ja fntet"se pnfit[ an[t ahr[r ise onn nala eest foalitsenti. t'dfiaa ytnLloneel tma padr[e on nii sutr, eL 'sa[apo[itsei teda akuu h,a[la[eQtylwfiste ccst .:iraroi)r]isc(5 pwb vn[uona. ttweika kohns on tela i;rle{luvt[anud ja ei [ase tela Lena sootti jtue[e nifte [<ohe r ![iserr,dd[e figtisi siila. 'Kart)atbia: New4orkl j6ldrdse pi{rl oli sal atnasse arrlt rahuahulkkagwun.to[itsei y)das koi)a, aga et taiwr,i keilaq, esuale. arutia6i ootas unfitls, et faigcil ailau. Ttfiandepaa[ine nlpal2u[k ooas r.taiQse[t takalrnat[iku[tiaet.,a jbnror]isl. Pri/islet te ide aa[t mibatulenisel<s o[i isea.rr[irrc siltr ebitatttl ja sel[e pnd[e lest r.rnf LniJ sn Lrrn tzihe& IaLi kdyt aram;rgilr'l,, hulu hturcsel,Qe[le nini twtul tibega algab,ltidld sdstra iririr na. sel[e

'1tiii.steturc

inli

loo,\e t i

r"r,i

le r.ilesleiJlr ist (er,le

nDa

Ja. sellest

(orrdld

sest

lltad

aqa stavrLadihar sest

Iaele [aeaah ja ooujate lrLutl sai)ar uas ajns s"ll" (o"ralDrse seg]. l,tiii)r zall*es a p bia kwl. Lawa[t tu[eva si[la ees foiitis salapoiitsei zaLa platsi, (l.r ooujnl olrahsel wi,lewilltoo[ ttivaL,4 srinritasjE wil[est paastetud [abi [a(sii, rii et olra(sete/ rcid fal6rrs iciira j,r ;ra oii rrrita.

dbe

l(rr fork dimeg. E

TITANIC S/N,KS .FOUR HOURS AFTER HITTING ICEBERG; 866 RESCUED BY CARPATHIA, PROBABLY 125A PERISH; ISMAY SAFE, MRS. ASTOR MAYBE, NOTED NAMES MISSINC 'llltt 0l$i"IoLL0|lln

lfiJl!t6rr{ftT00

,-;;'*l

i,-,,.;;,--

-,,..;;,,,,^.,

'...,.^..'

-...;".-.,,i-* t1;; r.-

'-:t1: * li ... !-!l: Th€ Losl T,lsnlc

Ajolehe "lhe New forklines" 16.A.!.1912. (1. esikiilg. The fronl pctge of IheNewYorkfintes, 16.01.19t2.

,,Sitanlti"

tiliautl S.

gteaD

t. The

Onnefufe oltorib.

Stltlon6t

I3.

Saltes guritb

?lftor

ictins of lhe l'il.ttlic's

shipwreck

wtue xel[ynlklame pntb eaukwerek'Katyatfiia^ riw, rntttr [a[6neb .u, hbeda*i [dlrA tewn.hn ,u",^i1"'.t", s'lJ alla.,n,,bet'i'1at utlL'aauat

fiilil'i-^-i"^i,it "1!k'la 1^ ,',a!"17.71 ot"lekobutJ'e..nt-yti)a,le7anilasy!;t.y,ia,, iiai",,i"'ri*t*""""notka,g" ii"*Ul"*li*rt *;;li;;;;;;;;t;;;;.ra'i'rnn"kok'roi';b"se-olt"n noo' t tre es t,v'ohnaak.[dbusaswee[w[us' rttr sjis

(ergetes oltrariiercs, -k'nl'bedes.ainfti*:r'i6 -l'4:i:' lbtwiieLesi i)djakhles tiLti[t'gere' rifti L e,i\, i, esifie"eJ i) e"inreseJ rrhllber\eletlltlutttetes'oo){trrlotslu'Kut'urc6esiraeseD iaeslefdhudJt no"rt"r.o$, ol, nhl ce he f5x 4uluytru1tu'ei i'eJ ualiul rr6r-nser surmauaih us. siis bostaa dl.ltibi r.,oth re / ,r5eJ h

rohqis kirilo t':ti^ t".rtt

ts it i o,r

F;;^;i:; r;A^; 'dl*( Qau[, wanel

[;tfuiret" uah"I, k"s aloteist [eidudb. v ahetet''ahel ka'ukse h aaa atud, no.o,int.e,hi i nootiwe,[1i, ja[[e salgal r66usa ,rrOOJa: r;i, rrllcuaA tt[wan ialle,algal uoata) s)ls

^:^7a'i"^it*mite[ ;:i;';:'t;;;;i;'iiu'"

ji ,itd,n,a:tr

r,,"i'11i,

f*"rit'djsjtj

on"taitsa

tr,iwl

i[ysai.l

uo)wa-,ditasiw6lstlikktfrr.'rlaa' xol(

s,anlseh [abiy,r,4.

Yj[ri **bab'.s;o.ial[eyaa.u,t'o ri'u,"'il i''" weesrerahuaj) Lcllel ait'1 u'9ia-p'6sil 'ii'te[s.1'. 'r.''J ';:tk";;;;-;;;;;:;"ioa hnnno"oi o a naesed ntsutat'es s;1lx eeia[e'r'ti'tte-d,u'oorcd t'trutka ^J:,t jai[muaat.kitlwaufiuvaol uwa' t: ;;,t;;';,;;;::;:;;;:;d,,;a;w'to1.a,*u,I""*""["0[^walla naestrrchuad suruaal suure e egu{tlflsefit'ega ,pat4 0 reuuttlse,w't:ct(t)t i '": i* """

i'iffui"ifir,t*"r,1*"thaxwya',,"rcts1ad,wuix

;;t;;;r\;;;i;

1[ikx alle$vse

Loeui ,nno"t Lahe har.i,ia t'iale: rcwal on malewal lakt a'a kt'[na,nud' ^ee"t"rohao,srrlanq);otxtautil j^funtrnki.suurent 05.r parast i"ib ir'iristetrtest ei iaQsa tueruse birielJ''Ja rnidaai ttleuaalihku iutusado ery seouh io iancb;nnlalt , ,, ia,yothia rei,laid, [e. 6bioe .,.ru, etwt [ahLu\eg. o.netute ecsl l,oolitreriJ ia iaih ^rrAra'"ti,rikiibauad wvde^ry nin ia iileib iausid. "'iffi,*:, .orrl pa,teyaati adeuah i'tu)a Lui rcmt'le laeu.ah h d h e-o a ' r o-. ilrti^*" ei tear\nrD egu ler'lT r') t'tei' l'oolltses laps e .*t..erc[ t*.h"a1' ;1t

krrart.

ult

i'iiirAr^iJ t

";i;; t";;li;

irti[ii' a

^t "i,ktll"

"rnn

t'tili,onar ,.unr'

Idinttd ,nbt,rawee,[ 'eh" '"fif*iiijil"u,,rwirmetvae.uroJwat.l,wruvdra'r itler:.1 al.le. age' teJo y*i ejzoetui tbi aaexie ueeJ,'ii]eiJ 6o'riabu kM *o ht

-o[e r,niseai Ner,r'yorg j

sl'11uni aega

sw4fiu,fiQl uajiwkt 14

'uudlu

aga..'kQas su,,r laeneta[aeaa[ae[Lvnetde'

likr

i ekunud abikMsa

uabauhtlikuh w$e iuuttu e^m [aiwbmitu ilru ftdza faNEuati. Lii1utAu o[i kaha, h'l.iMs aanohuv paar teinetcise kae ah kinr,i lni&s hwa [ae] sisis ja ju[guti swta rrlas. xuiMs huu[us uhwpostt[, hiiatlik s I e a b sumla eit vrla el ole talnrA. RmL'i fdt r\Jd D44list tJ[&nnM' azta[baL tke [aeaatefinikeri hia, wi" fuwn yni$r aahhorM wkttsu.r [aeua l\suxga ia.uya urn&ry rt ay'y iswralixooe.aa[gusesse swb. r"rag o[i Laje[&ivua[iwiaK ui nini kaw tola ki&u ei LAiMubt siis lekdas ta owa kohalt - ja sajad on jt ualwis aemele astuwa" Kui hapuu smi$ .'o[gwyika'ga' tuutl$aw1,nui.sadanrs soomuslaeua Eaahe'y' h&huftorko",k*it nI" kia MtalAla s'rittilt, miks tA kbraale fi6ft tse l^bi 6w,eL^st wiLte aru ei katsuu,ul l2oiba. smit! uwtat: *abus oli niw poo[i wina ma d..rel|sin fiitsa 6igetti. x'rwate puruise IaLi o[eQsin minutit ,(aotliaub. Ja kt4i laetntktus tpaU d/ee vanud, et mina siil eut ira haara"in, k^ ai445 oli ot*e €idsi soit4, sjis uoi(sik ^u[ MI aruata, ms muuga olek" sinlinud: xay,un s iJl o[i W[jok rrr,epili titaniht pcal kuniugaks. 6 i g e I s n a I. -Iewt QasQtbe uastu ei olnud Qellulil niksauba. Kui tlewhnuesntub natsi tdlnfrer horb liu,nih'i uaaus, torkas rcmal uaiQene paa*epaati& ant kdte "i[wa, wis sdd[tmrus sadamas o[wa.p'wrrihs ouru[aersavauhga" vdre[du Qorla r,,Abem o[i.ta kasis se[[e yaa[e writkk, kfitas L,gvr. outetuse Qwra[- fuijuwQs. Igwga, mila rcot:[ane ra[ ei saavat ukuiLaba, aasus smith: 'Kfiiir€ re)a M,. ts[ra p ja lorl Vietg kac,t! rwte ydllauajmist ajas ast \ita ik otse fiistil ta lnkku: dimast torclat aaalet: [1e[elasti o[i ta ualgastatul, vaqeaaid saleftetx ja suiuwan$aid ajas)aad twa fto.:st.aal vi[:1a, [aeoa[ mAry)s [aeaa o*uter, hu ulcs ul,yus,tbsitu ho"a[i: Nure,wtwlnAec lsiaule, nu luwal,lirena[el). uuhhalainud tiunik olil:r z.mi[joni tubla mab,nul, rewr i,e. iauhoor . ii[k hnlgs ko Le wa nI i a, oli 58 wiljoni 75o tvhavle lrangi ee't h.i nilatul. Laeu oli itlewau torcllLtega sr'sseseatrd. Iuba erhe fi$eusiwe tena sjse,seaDeiD. -Ierued ko:|1,ad ruuw]x,id o[il fi[jonlriu taruts .toreiaD siseseatul, hu ona pr,fnareisi"id teoi). rertoraaiJ ja rihhah ualia&iutud v.alA ualtel}asiA. taa,alaelwis. .t&al r aLsutabat [auntewise.ylatsil Qatn"[it" tatu.uee.l6t^ule, dgenak rt€s ubisr[wi, slnrbiwehcd 6xribpJiJ J/ feeLi fal[iuikgu ine. vana nntjrnar

usr

jni

ia tAris ktninga" oIi

aiis

pali,

,kiu

ii[

t"ljat

nortr"ra$ail

,Uiiglalaeaa[,o[iuuutti].tlo.i;rrrcseiaok':a5o,4lo'1-'"i,iiat.soo.61.reisii4t.r.rooreisi4rttl61.,8oo

laeuameut. Pileti,hinnal lrylisewaolt eneriftasre oli) r55-rz.4oo vwrba. viimase hinna eut sai rci"iia z wagawise-tuba, |,e eIu1M, il"e uanki-tod, ihe teekri-toa jo he jolutuse-firlmi. '-titAnik' uoLtis roidutagavauh.s hgi: 75poo uela Iifia,3looo wuna, zlooo uaeh [inuh(ya, 4o nwi kartrlil, zooo liircfi yiit at 5 tonni snh\wt, rooo to rj tLleel, rc,ooo we[n aia6[ja, rgooo pDe{it wineral-aett, ttroco yudelit 6luL ja fott etitt rooo pu)elir uein i. rok. w trr:e i[yfiinpb naud ule hahe aenu snqual.ne.re. yahia". byhu ialgi be egi tuukru silw ei tungi. MAAratu uerwskus otl Lorcba -fiu ibi uisLisLi kui pabe,il$e ho\bu liuuvu).

(pooleli.l

n.lz4J ayri[[,

- Stead, Willirm Thomas (1849-1912). kuulus inglise ajakirjanik. - Astor, John Jacob (1864-1912), ameerika arimccsja s6jav:ielane.

"Iitanic'. Bos

o r.r

w*"tralpn

u. ap.

kui ,o

-tuvu[aeva'calilov,an' harteu tutnb,

l*^Qoonwrftau4el

on o[nub. t<e[la

a1a[

et tema

[aw ritavic,i'

alltu[ ov [aw

jnivd\ag

otsasaamise aial

Q&kt

lutnnul.

Kaptex or1 ttlAsikab jArgmise $arniknni sdswa jdtnnb, wisyaust traadi'z re[eyafi aqtarubil UrA e) ole t*ihub.RafieA oh bnletwsest allultowwikul tuda sanul.

o.l25.l ayn$rytz

dnnte vas okj Wl ht&asarud vewwaq akmaw dneftryst Vk"h rukh, ku uhu tp,sw mercp\fia laiuub. rltnn)ku^

nal1a,

ko ku4i,

14.

Eestlane

uslor"

Qfl ayi[[,

llitaniku' paak eluga paasnub.

kiiuutakte tv a[isenaatt: 'Jks eui[arc on titaniQu' tumetusst e[walt paaswd. see olr rL ikierell-assistertt Herw16hYl Regasti( KeiIast.'lefiaohrc t]'' :| di f aasteui)i'9d ueres u j unul,kuu'ateda:i..ks mglse keu ydnle attntd.Pruegu z5.to. ayi[lil ou u selle laeua poh rtoier,hawi lina waale aiidvrd. wrei[e

ry.go.l

ayi[[,sn

1litanicu' eleknotehnik oIi eest[ane! tttees, kes pdisis Qatastoofist e[uga.

OLeudu*,s'tiar,icu" hukbunisega t5 aa.tat tagasi. on yt$u,t nneie tulcula ec.till. H ew14l. P' e g a.f, t i h h u, ke^ [aeua mee&onJa kruluuana ul]1u'Llua dh et'u'c h.ta:a legi jd paqst bolwe-neljatuv'nilist I,eiln.l kir'ew r,A$u iwtehowbe[ e,[uy yan"is.w6egu ot1 H. P egatrib 50 a4'Lt1 uawt js 216$ ivba bauewal

acu ut'- MerewtAl, piladu tucklanli lnlelal law| "tlqman sew*ikdwis yh'omat[ M;twcila ia cl.evnnirzi rllr(ool;)e, eleitrotel,'rikaL Hi[jeft asta.s u elek rotJn$.rw ameti'* -Tian;c.u[e'..Nagu n egastile. omale[e jut usw uul, ol nuJ paanika [aeua hukhrni'el fuqe[dawall. ryalfts pltiil,rd etld lAasta ag saanti - kes ex, see weesl seuduxs kinud wiru lti,istepaati uette[asQmisel mbel puisatu miwesel mine. H or|eter uee[ 1^^al s^l[ hgr^of olrhs manginul, eiub w4a*ik u,iel'hult tole *al hellelgi aew oln J i,a'unat hau e uito , ignles nari[ nud iisLwisele. rtwa petsouaa[l Qun[vwana .o[i \eystik ttQs aiiwseid, ku $u&wa[t ul"kol^ korkt,aatr,-b"t Qrlo,llt ppas ta p rjtam]rculr k[y'<us.$tuircs "n eco mene, ja:..rs hbik MA $atu\e l,ool,(s. aller koln-ne[i unlihilienr ttmnuria te sL,s laeua yo r)rle. R cnl ik pili vlu huub {2aiglas [etrana,

aiw4lt

enese v

p;/);/-

raie[ikrk nibus. tcfad [hLi(at ae*4 etne

enne k,.ti

'riuticl

uemaa aryst{ ti/ialn:/a*na. ri/t rtabstroofi

Hermqn Regastik

xafua[$t

apri[[, g37

tuntud merepiltide maalia wiili S t oweri maal vastab toeliLlesele peaaegu tiksikasjadeni. Fotopilte katastroofisl ei ole. 0nnetustundidel ei m6elnud keegi muule kui vaid oma peastmisele. Kuna mhd huvitab eriti tehnjkaajalugu, oli H. Regastik minu jaoks huvitav leid. H Regastik 6ppis sajandivahetusel Saksamaal Mittweida ja Chemnitzi iilikoolides elektrotehnikat. Kdrgharidusega eestlasest insener oli siis suur haruldus. Sain teada, et H. Regastik oli Keilast piirit. Regastikud olid enne Teist maailmas6da Keilas tuntud inimesed. t 926. aasta paiku oli Bernhard ja Oiga Regastikul Keila alevis villat6dstus, jahuveski ja didekudumise toitkoda. Regastikud elasid siis Keilas Vaksali tanaval. Nii niiiteks kirjutas 1938. a. "Uus Eesti", et Keilas ja rimbruskonnas tuntud arimees ja seltskonnategelane Be.nhard Regastik pidas 20. madsil 1938. a. oma 50-ndat srinnipaeva. Juhan ja Rosalie-Luise Regastikud (Berniardi isaja ema?) pidasid 20-ndatel aastatel aga Keila lahedal Leholas talu. Kas Herman Regastik oli aga Bemhardi vend, ei oska ma veel delda. Huvitava vahemiirkusena lisan iihe teate 1917. aasta ajalehest. Siit saame teada, kuidas T. Regastik reageeris Venemaa Veebruarirevolutsioonile.

"Ni

see

oli," iitlesid paastetud hiljem. Sest

see

viis trinlrir Leeriroai) s6iaude[e kir,qit . I:.xeila hanyneis-r. n er4i tjL sadtis Eestimaa Qubermangt, Qowissari[e jirgnrlv twte: "\6e nl4 aar6 ua[it^use [atgewist tetdul,es attan s$aa d:e uttaii)nseQs 5 tnnfuit fiecrinptd:

ta[[ira

Twtaja^, z4.oyr9ry. a.

Kahjuks l6ppesid minu otsingud Keila mail tulutult Regastikud Iahkusid 1944. aastal Eestist ning ne[de Laanes e]avad sugulased ei vastanud minu kirjadele Kuna ajakirjanduses viidati Uus-Meremaale, alustasin otsjngutega Austraalias ja Uus-Meremaal Muidugi tegin seda kirja teel. Esialgu paistis see olevat lihtne, sest ka Eestis tuntud rannumees ja maamddtja Jakob Lukats (1878- 1947) elas pikemat aega Uus-Meremaalja tema tiitar kais isegi go-ndate algul Eestis. Kuid see lootusrikas "kanal" vaikis. Kunned kirjad jaid vastuseta. M6tlesin juba, et H. Regastik on vziljam6eldud inimene, kui koos 1997. aasta uueaasta dnnitlustega saabus ldpuks oodatud kiri UusMeremaalt.

Lully Vaigro kidutas A. Juskele

2 L 12. 1997. a.

Aucklandist

... Lipukr leidsi inimcse, kes oli kuulmtd lcrrdnl (H. Regastikust - A. Juske markus) ,re oma sdbra hr. Milkopi kiiest... ... Hr. Milkop olla vahetevahel toirl hiles iihesl kArlsist liihi k.ii ud j.t s.i.il tbolqnud baqrimehen.t H. llegastik. Ta olevat poissmees ohud, siinsele ecstlastega pahtud tal mingisugust konlahi (ei tuntud ]nNi kaa:madlaste |ash),jutuh olevclt vtiga ki tline ning app olnud, eritijltst "Tita icu" hukkumise kohtajafarni polevat ta kx agi tiidininud. Siin.lintd oli tct l886ja surnud yitl: 1970, seega k6rges |an16es.

artikii pealkirjaga 'Eesti mehed Titanicul" ja alapealkirjaga "Suure avarii 20-nes aastapiiev. Onnetus, mis vapustas kogu maailma" Siin on sdna-sdnalt muuhuigas... ... sunrl'aanute ["ulgo' o[i ko ccstlaqc lahol: y ut[<" huna Hcn'unr tcga.ti|uf, Le' yt)rit xeifast uing "Iita iar'cnl" teenjs z. ins ever assisteui)na, korla [tiks ldiiseia. Kilmme tunli o[i u suutn',i end ki[mas vees piistefitp ab[ ueepinta[ fo1<\a ja siis pddstis teda :lrks mg[ise [aeu, kes ta Nor]erfanai v]anasse uiis. 12.

apilh 1932. a. "Rahvaleht"

avaldas

Eespool avaldatud teade eestlast "Titanicul"?

(\t.

14. (27.) apr.

l9l2

Postimees) nimetab Jakob Kukke. Kas toesti kaks

26. miirtsi 1998. a. "Eestj Ekspress" avaldas Oie Loo viiikese teate, millest selgub, et Herman Rdgastik piiases "Titanicult" ja tema andmetel veetis eluldpu hoopiski FidZi saarel.

Te atei d

Her man Riigastikust

Rootsi ajaleht Tagen Schbladel avaldqs 1980. a.tstatel arlikli, milles Eesti rkerefiehe Hermqn Rdgdstiklt Titanicuh p.icisemiseja edasise elukaigu kohta andis vastusei<l Herman RcigastiAu 6de Elfriede Loosberg. Henhdn Rdgastik, kes oli Inglise kodanik, l'petas Saksdndal tilikooli lae','dinsenerina ia oli Tita icul ametis teise i seneita. Ta pa.iases eluga, kuna leidis merest tiihi.t p.idsterd gaia kosutas seda, kuni iiks Sqksa laev t.t ookeolist rdlja dngitses. Tervenem t Inglismaale asunud, sai Hermorl Rcig.lstik nl.tsi aohvilseri koha kaubalaevale Isle on lona, mis hukhrs ko esinesel sdidul kuskil New yorgi lciheLlal, hrid kust kdik laevalolijad pd.isesid. Iluesti Inglisn.iale j)udmit hlobilisee li la Esime.'se ntaailnas6ltaid saadeti Belgiq lindele saadeti Auslrualia lahedale P6l1'esl raskesti haardho@ oli ld varsti hrglimaal tctgctsi Inglismaale kuuluvale Fidli saarele tervist porattdLtna. Sdja l1ppedes t.t sitna.j.iigi Ja elds sedl r,.utqpoisinct ot d ehtp.ievade l6pturi. 1982. a(lstal eldsi.l reel Herman Rdgastika 6ed [,lfricde I'oosherg, merekaplen Loosbergi lesk Kanadas, ia Alice Tamm, dr Tamme lesk lJSAs.

Aie Loo 26.03.J998. a. "Eesti Ekspress" Mullseas, tuntud laevandustegelane Johannes Loosberg (1880-?) o1i abielus Elfriede Regastikuga Otsides insener H. Regastil-u jelgi, kirjutasin ka J. Loosbergi j;irglastele Kanadasse, kuid vastust ma ei saanud 1998. a. leidsin juhuslikult ajakirjast 'Siirtolaisuus-Migraiion" 1/1998 tili6pilase Peter Bjorkfo.si artikli "The Finns on the Titanic" (soomlased Titanicul) Nimetatud artiklist selgub muuhulgas, et "Titarlicu" pardal olnud 63 soomlasest paasteti 20 ja hukkus 43 inimest. Noorim soomlane oli laeval 0,8.ja vanim 65 aastane. Kirjutasin kohe margitud ajakirja toimetajale, paludes andmeid ka eestlaste kohta "Titanicul". Vastuskirjas sain hoopiski Ameerika Titanicu uurimiskeskuse aadressi, kuhu ka vastava

jareleparimise saatsin.

internetis meeskonna nimekirju (http:/www.rmplc.co.kk/eduweb/sites/phind). Kahjuks tulemusteta. Miks ei ole aga eestlasi Titanicu nimekirjades? Kas nad esinesid Iaeval valede nimede all? Oletusi v6ib teha muidugi paljLr. Kiiesoleva loo autor igatahesjatkab otsinguid. Teeme siinkohal iihe kdrvalep6ike. "Titanicu" tragoodia on andnud tanaseni ainet kirjanikele, lilmimeestele ja mlrusikutele. Ka 1912.a. paiku maailmas kadunud inimeste elusaatusi seostatakse sageli "Titanicu" dnnetusega, kusjuures eriti ei hoolita laeva reisijateja meeskonnaiiikmete ametlikest nimekirjadest. Aeg-ajalt tuuakse avalikkuse ette uusi nimesidja andmeid.

Loomulikult uLrrisin Titanicu reisijate

1927. a. "ilmus lagedale" saksa meremees kapten Max Dittmar (kes nimetas vahel ka ennast inglisepairaselt Max Dittmar-Pittmann). See oli mees, kes olevat liie elanud "Titanicu" katastroofi. Oma avaldatud peevaraamatus tut!,ustas ta ennast kui "Titanicu" teist ohvitseri. Kui sakslane J. Pelz von Felinau kirjutas "Titanicu" romaani (Pelz von Felinau. J. Titanic-Tragrtdie eines Ozeanriesen.

Berlin, 1939), tuli tema juurde Max Dittmar, kes riiakis raamatu autorile iiksikasju "Titanicu" katastroofist. Isegi kdnesolevas raamatus tuuakse Max Dittmari eess6na. Hilisemal uurimisel selgus, et liinil "Whit-Star" ei ole kunagi tddtanud saksa merevaieohvitsere ja Max Dittmari dokumendid olid vdltsitud "Titanicu" hukkumise ajal olevat Max Dittmar olnud hoopiski iihes Vaikse ookeani Samoa saarestikus asuvas meremeeste haiglas. "Titanicul' olevat kill aga tddtanud kolmanda ohvitserina inglane Herbert J. Pitman. Ni siinnivad (a surevad) legendid!

"Titanicust" on kidutatud tiinaseks rile 130 raamatuja tehtud kiimneid filme. "Titanicu" leema on paâ&#x201A;Źlunud kogu maailma juba pea sajandi. "Titanicu" lugu piieses uuesti tAhelepanu keskpunkti sajandil6pu superfilmiga. l. novembril 1977. a. esilinastus Tolcyo filmifestivalil maailma k6ige kallim, ligi 200 miljonit dollarit maksnud USA film "TitaniC'. Tiinaseks on k6nesolev Iilm saanud mitmes kategoorias 11 Oscarit (kuulsat filrniauhinda) ning film on purustanud (miljardites dollarites) juba k6igi aegade kassarekordid. Filmi peategelastest Kate Winslet'ist ja Leonardo Dicaprio'st on saanud miljonite inimeste lemmikud. Tuleb aga siiski mainida, et filmi "Titanic" teekond ekraanile oli pea sama traagiline kui 1912. aasta aprilliddl toimunu. Omaette pdnev lugu on hukkunud "Titanicu" vaaftuse hindamine. Kirjanduse andmeil oli "Titanicu" ehitusmaksumus 7,5 miljonit USA dollarit (1912. aastal kehtinud nhe USA dollari vedrtuseks hinnatakse tAna 16,5 USA dollarit). Hukkunud "Titanicul" oli aga kaasas mitmesugust varustust ja hinnalist kaupa, "Titanicui" oli kullakange ja teemante - kogu varanduse iileslugemine n6uaks muidugi eraldi artiklitja "Titanicu" finantsiilema McElroy teadmisi. V6rdluseks meenutame, et "Titanicu" I klassi laevapilet maksis siis 200-275, 2. kl. pilet 185-210, 3. kl. pilet 35-55ja sviit 4350 dollarit (koduses Tallinnas maksis siis pudel portveini 45-80 kopikao. Vaevalt "Titanicu" reisijate ehete vaainust keegi kunagi oskab kokku arvata. Inimeiude vaaftusest ei julge aga riiakida, sest inimese elu on kordumatul

Iiirelsdna 1987. a. toimus Mondofo saare lehedal (Filipiinid) rahuaja suurim laevatragdddia, L-ui parvlaev "Doda Paz" p6rkas kokl:u naftatankeriga. Tookord hukkus 4386 inimest (On avaldatud ka teisi andmeid.) 1994. a. siigisel hukkus Leanemerel 50 kilomeetrit Hiiumaast loodes l5 500 tonnise veevaljasurvega 1980. a. ehitatud reisipraam "Estonia". Merre jai ligi 800 inimest. Kahjuks ei tea keegi laeval viibinud inimeste arw. 1998. a. uppus Filipiinide liihedal suur 3900 reisijale m6eldud reisilaev "Princess ofthe Orient',. Pardal olnud 453 inimesest hukL-us 37. Vaatamata 6nnetustele jatkavad inimesed meresoitu, sest mis on veel kaunim, kui vaadata pdikesetdusu merel, keset ldputut veevdlja.

IIDSED UJUMISGAASTE)VAHENDID Anto Juske Kui ma 1997. aasta siigisel kuulsin Kurkse tragdddiast, kus merevaina uletamisel hukkus 14 eesti s6durit, meenus mulle kohe riks iidne s6jameeste piiaste(ujuv)vahend. Teatavasti t?inu niisutusele tekkisid lV aastatuhande lSpul ja III aastatuhande algul eKr' Mesopotaamias esimesed Sumeri linnad, 6igemini orjanduslikud linnriigid. Piltlikult <ieldes olid Eufrati iiersed alad labi loigatud tohutul arwl niisutuskanalite vdrguga. Sojategevuse korral tuli tuhandetel sdduritel kiiresti kanaleidja teisi veet6kkeid iiletada. Veetdkete tiletamise vahendid kandsid nime "kelek " v6i ka "burdjukk"'?. Kelekit on kujutatud ka Tigrise kaldal asunud vanaaja Asliiiiria linna Ninive tlhel bareljeefil. Ja veel.

Ajaleht "Olevik'avaldas 1894. a. (nr. 22) "Soldati kiri Poolamaale". See on Varssavi sojavaeringkonna neljanda sapcidribrigaadi eestlasest sillaehitaja kiri, kus muuhulgas kirjutatakse... ... palkidest, vdatidest, pontonnidest, birdjukidest (6hl indlctlt kokku dmmeldud, t.iis puhutud hob usermhad) pdi n etdke parved... Juuresolevalt pildilt neeme iiksikutest ujuwahend;test koostatud paati. Paaditaga ujuwahendil mees aitab ilmselt paati triiirida. Fragment on parit Asslliiria vanaaja linna Ninive tihelt bareljeefilt.

Iidsete 4u\'(p.jdsle)vahendite valmistdhine

A ftagnenl of ct bas

kasutamine.

relief ftom Ninrve. P meval life behs.

lKelek (iknselt tiirgi-araabia piiritoluga s6na) - taispuhltavaiest loomanalkadest, seap6itest v6i suletud salianumatest valmistatud iidne pan'. Kasutati metsavaestes piirkondadcs mitrnes maailmajaos veetdkete iiletamiscks.

']Burdjukk (ilmselt aserbaidiaani keelest piiril s6na) - loomanahast kott veini

hoiuls ja veoks; kasutati ka pan'e nirnena.

vedelikc

Tdispuhutavatest loomanahkadest valmistatud pawi kasutati aastatuhandeid Ees-Aasiast Hiinani.

Juuresoleval pildil on riks parv paril l iibelisl On andmeid isegi 600-700 lambanahast aga ka 150 herja- vdijakinahast valmistatud suurtest parvedest Tiibetis. Nimetatud parved olid muidugi ette nahtud kaubaveoks. Tuhanded aastad kasutusel olnud iidsetest ujuvvahenditâ&#x201A;Źst ei olnud aga Kurkse veina iiletajad midagi vist kuulnudki.

float rton

Tibet.

..1

p.iril pildil meremees (wtsav,/rtc:t pa.istcpanel ia ktrl.1 teine nercmee'^ ltiispuhutaral loo a1555. adstast

va*evl

p'it e st p.itist ewh efi d i I. Lt:fe behs

ftotl1

1555.

21-

INGLASTE TULEK') Kindral J. Laidoner Vabadussdja algplievil lahkusin ma Petrogradist 30. novembril 1918, et salaja minna iile Soome piiri ja sealt kaudu jduda Eestisse. Riindamine jalgsi Venest rile Soome piiri tol ajal oli huvitav ja kaunis avanniristlik episood, eriti veel arvesse vdttes, et ma olin linnuprii, sest juba varasngisel 1918 kuulutati Venemaal valja kindralstaabi ohvitseride sunduslik mobilisatsioon, ja neid, kes end ei registreerinud ning teenistusse ei ilmunud, pidi karistatama surmanuhtlusega. Arusaadavalt ma end registreerida ei vdinud, sest siis oleksin pidanud jaana ka enamlise Vene teenistusse, mis minu kavadega kokku ei kiiinud. Tagasi vaadates paistab, et Venemaa alustas siis meiega sdda Eestija Lati enamlaste algatusel. Muidugi olid ka Vene vdimud taielikult sdja poolt, sest nad tahtsid tingimata tagasi vdita Baltimere maid See oli uheks p6hjuseks, miks Bresti rahuleping tuhistati Enne lahkumist Petrogradist lugesin enamlaste lehtedest teateid pealetungi algusest, niisama, et s6iakuludeks Vene valitsus on annud Eesti kommuunale 10 miljonit kuldrubla Veel olid teated, et lnglise laevastik olevat ilmunud Balti merde Viimane asjaolu niirveeris nahtavasti viiga Vene voimukandjaid. 5 detsembril j 6udsin iihes meie praeguse Moskva saadiku hr J. Seljamaaga Helsingisse, kus oli Schvalbe oli annud iuba organiseeritud Eesti konsulaat kaupmehe Schvalbe korleris. ja tiiitis ka konsuli kohuseid. Samal p?ieval kohtasime vabatahtlikult oma kofteri seks otstarbeks konsulaadis meie valismlnistrit J. Poskat, kes oli parajasti Talljnnast sinnaj6udnud, et korraldada Eestile valist abi - rahalist ja kui vdirralik ka s6jalist. Kohtasirne seal ka Liiti Ajutise Valitsuse peaministrit hr ULrnanist, kellel oli sama ulesanne, rnis hr Poskalgi Selgus, et olukord meil, kui ka Liitis oli vaga raske, Latis isegi meist raskem Samal paeval sai hr. Poska Tallinnast telegranmi, kus teatati, et enamlaste sdjalaevastik tegutseb Soome lahes, toetades punaste pealetungi Nanast Rakvere sihis. Ka oli teade, et enamlaste s6jalaevad on isegi ilmunud merel Kokskari piirkonda. Viibides terve 1918 a suve Petrogradisja Moskvas, oli mul v6imalus olnud ligemalt tundma oppida tolleaegset Vene korda, sdjalisi ja majanduslikke j6ude Eriti huvitas mind nuidugi Vene sdjaline jdud ja korraldus, 6igemini korralagedus. Peale Bresti rahulepingut lagunes Vene tsaariaegne siijavdgi lillatava kiirusega Enanrlased tegid katset korraldada uut sojavage, see oli aga vaga raske, sest nad ise vditlesid sel ajal veel elu ja surma peale oma v6irnu olemasolemise eest - kull sisemiselt, kull valiselt Ainukeseks organiseeritud s6jaliseksjduks enamlaste kiisutuses olid Lziti kutipolgud, mis omal ajal olid sddinud Riia viierindel ja pea terves koosseisus hiisti korraldatud Need polgud olid lerveni rile lainud enamlaste pooleja osutusid selleks j6uks, mille kaltse all 1918. a. suvel end koraldas enamlaste v6im Venes. Kuiei oleks olnud neid polke, vdib kahelda, kas enamlusel oleks korda lainud tolajal vdimu oma kaes pidada. Mis puutub Eesti enamlastc sojalistesse j6ududesse, siis olid need v6rdlemisi n6rgad. Enam-vahem organiseeritud oli uks Eesti kommunistlik pataljon Palvadre juhatusel. 1918 a suvel taitis see Smolndi kaitse rilesannet Juba suvel 1918. a. hakati organiseerima ka Eesti enanlist diviisi, aga see organisatsioon oli kaunis ndrk, mingisuguseid erilisi ulesandeid tema Venes ei tiiitnud ja ta algas oma tegcwst alles pealetungiga Eestisse novembikuus Tema korraldus ja juhtide koosseis paistis mr.rlle ndrganaja nagu pairast selgus, oli see ka dige Kdige energilisemaks s6jaliseksjuhiks oli neil Ecsti cnanlane Jaan Sihver, kes sai surma pealetungil Narva juures Vene enanllaste eneste sdjalisejdu organiseerinine oli alles algashnetelja pealegi tuli neil kohe v6idelda k6iksugu revolutsioonivastaste elemenlidega koikidel frontidel, kull sisemistel, kiiLl viilistel.

Artikkel rannralust "N,Ililcstused iseseisruse r'6itlusp:ierilt II koidc.

Vabadussdda 1918-1920". Talhnn

Vene laevastikku laks enamlastel korda vaatamata suurtele rasklrstele evakueerida 1918. a. algul liibi jaA Helsingist Kroonlinna. Selle suure 0lesande teostas endine tsaariaegne merevae ohvitser kapten Tschastn6i muidugi selleks, et paasta laevastikku Venemaalg, olles suur Vene patrioot, aga mitte revolutsion6-iir ja veel vfiem vist enamlane. Selleparast juhtuski, et enamlased lasksid ta varsti ilma pikema jututa maha. Laevastikus olid 1918. a. suve jooksul Kroonlinnas mitmesugused

ekstsessid, aga tildiselt oli laevastik kiillalt tugev, et tiiielikult vallata Soome lahte ja toetada pealetungi Tallinnale. Laevastiku pommitamine mere poolt oleks v6inud kergelt otsustada Tallinna vdtmise enanrlaste poolt. See oli mulle isikljkult tiiiesti selgejuba Petrogradis. Veel rohkem pdhjust selleks kartuseks andsid teated, mis saime hr. Poskaltja telegrammide kaudu Tallinnast. Hr. Poska kinnitas teateid, et Inglise laevastik on Balti merel ja et teda igapaiev oodatakse Tallianasse. Oli selge, et ainult Inglise laevastik v6iks osutuda tegudks, mis v6is muuta seisukorda Soome lahel meie kasuks. Ehk ktlll enamlaste laevastikus Kroonlinnas oli neli dreadnoughti, mitmed v6rdlemisi tugevad soomuslaevad ja soomusristlejad ja olgugi, et inglased Balti merde oma dreadnoughte ei too, ei olnud siiski kahtlust, et kok4e pdrgates inglastega Vene laevastik saaks kohe l6ddud, - oli ju viimane revolutsiooni labi suuresti desorganiseeritud, tema sisemine kord l6hutud, kuna inglased olid terve s6jajooksulnaidanud, et nende laevastik seisab v6rratult kdrgel tehnikaja veel rohkem oma kindla vaimuja distsipliini poolest. Meil olid Helsingis omavahel lebir,iakimised ka selle iile, kas ei saaks laevastiku abi Soomelt, aga nagu teada, oli Soome enda laevastik aarmiselt vaikeja ndrkja nad ei v6inud oma viiikesi laeru ohverdada naabrile abiks, vaid pidid neid hoidrna oma rarna kaitseks. J. Poskal olid vist selle r.iie labirziakimised Soome vdimudega, muidugi aga ilma tagaj iirgedeta. 8. detsembri hommikul jdudsime hr Seljamaaga Tallinna ja peatusime m6lemad kadunud dr. Raamoti korteris. Siin saime esimese informatsiooni seisukorrast Eestis ja eriti oludest vaerindel Mind loomulikult huvitas k6ige rohkem viimane, ja et saada kindlamaid teateid, tegin visiite s6jaministeeriumi, mis asus juba Pagari uulitsal. Tolleaegne peastaabi rilem kindral Larka seletas mulle tapsemalt seisukorda vaerimal, maalja merel. M6lemad paistsid mulle aarmiselt rasketenaja meeleolu staabis oli risna lootusetll. Viierinde) taganesid meie halvasti organiseeritud vaeosad pea ilma mingi vastupanekuta. Oeldi, et meeleolu meie sddurite keskel olevat vega halb. Teated vastaste j6udude kohta olid viiga puudulikud. Mere poolt olime taiesti kaitseta, kuna Vene enamline laevastik liikus merelja toetas pommitamisega enamlaste maavrie pealâ&#x201A;Źtungi Viimane olukord demoraliseeris veel rohkem mde n6rkade vaeosade meeleolu ja mdjus ka eriti 16huvalt meeleolule Tallinna staabis. Kiisimusele, L-uidas on lugu Inglise laevastikuga, seletati, et enam-vahem kindlate teadetej:irele see viibivat Liibavisja teda oodatakse Tallinna. Aga see oli ka k6ik, mis oli teada inglastest. Sidet lnglise laevastikuga mingit ei olnud. Paistis, et meje seisukorra dermine hiidaohtlikkus olijust mere poolt, ja mere poolt kaitset meie omaj6ududega kuidagi organiseerida ei oleksj6udnud. Sellepairast oli Inglise laevastiku saabumise ktisimus meile kdige suurema tahtsusega. Sama 8. detsembri 6htul olin teist korda sojavae staabis, v6i nagu teda tol ajal nimetati peastaabis. Sain seal kokku ka pea- ja s6jarninistri hr K. Patsiga, kes oli juriidiliselt ja ka tegelikult meie sdjavagedejuhatajaja vastutav riigikaitse eest Temale allusid kOik s6jalisedjdud Kandsin ette hr. PAtsile oma arvamise meie sdjalisest seisukorast, toonitades, et minu arvates Vene sdjavee j6ududest saaksime kuidagi veeljagu, rnuidLrgi kuijbLrame end paremini organiseerida, sest vaenlase maavaie jdud ei ole kaugeltki k6ige parem, aga kuijiieme kaitseta mere poolt, siis on seisukord lootusetu. Vene laevastik on kiillalt tugev, et otsustavalt kaasa aidata Tallinna vallutamisele. Kui aga Tallinn vallutatud, siis on vastupaneku organjseerimjne iilejririnud maa-alal vega raske, peaaegu vdimatu, pealegi kuimeil puudub seljatagune, see on Llhendus mere kaudu liitlastega. Selleparast on ainus lootus Inglise laevastiku tuleku peale. Hr. Pzits oli ettekantud mdtetega taiesti ndus. Paistis isegi, et neid krisimusi olijuba enne mind mitmel ja mitmel korral harutatud. Katsusime selgitada Inglise laevastiku tuleku v6imalusi. Olid teated, et meri on tdielikuit mineeritud ja labi traalitud on ainult v6rdlemisi kitsas tee Liibavist

Tallinna. Mulle seletati, et meie lootsid ootavad juba ule nadala Inglise laevastikku osmussaare juures. Minu hisimuse peale, kas inglased teavad meie lootside viibimisest O smu ssaare juures, ma kindlat vastust ei saanud Paistis, et lnglise laevastiku tuleku tahtsusest said vaga hesti aru krill sdjaminister, kiill ka staap, aga aktiivselt ei olnud seks midagi tehtud Oeldi, et on olnud lebiraiikimisi, isegi lubadusi inglaste poolt Londonis, aga see oli ka kdik Paistis, et meil kdikide silrnad lihtsalt olid pijdratud idapooleja unustusse olijii?inud vana tode - kui tahad kedagi omale appi saada, siis katsu temaga k6ige pealt luua sidet. Mulle paistis, et k6ige pealt oleks tarvis saata lootse otsekohe Liibavisse Inglise laevastiku juurde, aga mitte passiivselt neid oodata lasta osmussaalel. Seda motet avaldasin ka hr. Petsileja kindral Larkale, kusjuures hr' Pats temale omase kiire olukorra hindamiseja otsustusv6imega asjast vaga hasti aru saija mulle taiiesti ootamatult ettepaneku tegija mind tungivalt palus isiklikult Liibavisse Inglise laevastikule vastu sdita. Mul oli kaunis raske selle ulesande taitmist oma peale vbtta Ma ei tunnud pea sugugi meie sisepoliitilist seisukorda, ja seisukord vaerinnal oli mulle tuttav ainult niipalju, kui seda kuulsin liihema aja jooksul staabis. Sellepatast kartsin, et kohtudes Inglise laevastiku juhatajaga, satun rumalasse seisukorda, kui ei m6ista kiillalt talle selgitada meie poliitilistja sdjalist olukorda. Oliju ette naha, et ilma olukorra selgitamata vaevalt Inglise laevastiku juhataja otsustaks s6ita Tallinna Teisest kiiljest oli arusaadav, et meie vditlus oli elu ja surma peale - kas olla v6i mitte olla Seda kriipsutas ka kindlasti alla hr. K Pats, toonitades, et laevastiku Tallinna toomine oleks ainus tee p?iiista Eesti rahvast enarnluse iileujutamisest. Hr. Pats palus mind veel kord tungivalt s6ita viibimata juba samal d6l. Olin n6us. Samal odl s6itsin valja meie viiikese laeva "Loodiga" Kdige pealt sditsime Osmussaarde, et seal ootavate lootsidega kohata. "Loodil , millel pidin reisi tegema Liibavi, oli kaks viiga halba omadust. Esiteks ta oli vaga pikaldane, teiseks hirmus must, rapane ja tdis lutikaid Kolmandaks halbtuseks oli. et merel m6llas suur torn. Jdudsime 9 detsembri hommikul Osmussaarde, kus kohtasin meie lootse kapten Stammiga eesotsas puksiirlaeval "Reval". Otsustasime saata "Loodj" Tallinna tagasija edasi s6ita "Revaliga", sest viirnane oli veidi kiirem, olgugi viiiksem. Torm liiks veelgi tugevamaks ja meie vaiksel laeval oli vaga raske v6ide1da. 9 detsembri 6htul muutus seisukord nii halvaks, et kapten ei riskeerinud edasi s6ita, kartes, et suur laine laeva timber viskab. Jiiime kuskile Hiiu- vdi Saaremaa ranna vahele ooseks ankrusse "Reval" on praegune sadama jiilildhkuja "Jaan Poska" ja ta valjamahutus on vist umbes 180 tonni, masinate j6ud 600 hob. j6u Umber. Vaatamata tormi edasikestmisele, otsustasime 10. detsembril siiski edasi s6ita. Mulle isiklikult oli s6it kaunis vastik. sest ma ei ole suur meresdidu harrastaja. eriti suure tormiga, ja kannatasin kogu aeg merehaigust. Teel kohtasime ainult uhte laeva Kaugelt arvasime, et ehk ongilnglise laevastik, aga selgus, et oli Saksa laev, kes pukseeris tulelaeva, mis oli meeratud endise tulelaeva Sar6tschevi asemele Kui ma ei eksi, oli see liitlaste korraldus, et sakslased pidid Balti merel tulelaevad kohale panema Meie kdige suuremaks mureks kogu teei oliktisimus, kas leiame Liibavis ees lnglise laevastiku' v6i on see Balti merelt lahkunud I L detsembril enne ldunat jdudsime Liibavi ja meie suuremaks rd6muks oli Inglise laevastik seal. Juhtisime oma laerukese Eesti lipu all otsekohe admirali laeva kergeristleja "Cardi{ii" krilje alla. Viibimata sain Inglise laevastiku juhataja admiral Aleksander Sinclairi jutule. Siinsamas sain ka tuttavaks lnglise fuia konsuli hr. Bosanquetiga, kes parast teitis Inglise kindral-konsuli kohuseid Tallinnas Seletasin jutuajamises admiralile meie seisukorda rildse, eriti seisukorda merel ja viierindel, niipalju kui ise tundsin Loomulikult pidin vaikima sellest' mida mulle teatati staabis, et mde halvasti organiseeritud vaeosad vaerindel taganesid pea ilma mingi vastupanekuta.lJhtlasijutustasin admiralile ka seisukorrast Venes, mida ma v6rdlemisi hasti tundsin, ja teatasin, et meie seisukord ei ole mitte lootusetu, arvesse vdttes Vene korraldamata olusid. Kriipsutasin aga kindlasti alla, et ilma mere poolt abita meie vastu panna ei suuda. Selleperast palusin Eesti Ajutise Valitsuse nimel, et admiral oma laevastikuga tuleks Tallinnasse meile appi Teatasin, et mul lootsid on kaasas. Maletan, et uks esimestest ktisimustest, mis admiralmulle esitas' oli' kus

ma teenisin suure s6ja aegu Vene sdjavaes. Paistis, et tema tahtis teada saada minu sdjaviielist staashi. Siis krisis ta, kas see, mida ma ette kandsin meie sojalisest olukorrast, raskustest ja lootustest, vastab ka taielikult minu isikljkule arusaamisele. Vastasin, et palve laevastiku Tallinna soidust esitasin ma Eesti Ajutise Valitsuse nimel, aga mis ma ette kandsin olukoffast, raskustest merelja lootusest v6itluse v6imalustesse, on taielikult minu isiklik arvamine. Admiral vastas kdige pealt, et tema onjuba kord Tallinna katsunud sdita, aga m6ni paev tagasi kaotas ta Balti merel rlhe ristleja miini otsa, kusjuures ka 1l inimest surma sai. T6esti, nagu perast meile teatavaks sai, hukkus 6. detsembril 1918. a. Balti merel leiinepool Saaremaad Inglise ristleja "Cassandra", ja peale seda oli laevastik podranud tagasi Liibavi. Admiral lisasjuurde, et niiiid olevat aeg Tallinna s6iduks juba vliga hiline, meri, eriti Soome laht, v6ib varsti kinni kLilmada, pealegi on tema laevastiku ohvitserid ja meeskond juba saanud lubaduse, et nad j6uluks vdivad p6drata lnglismaale oma kodusadamatesse, ning tema peab arusaadavalt arvestama ka meeleoluga ohvitseride ja meeskonna seas, kes terve suure sdja aeg iihtelugu viibinud merelja niiud, kus rahu kdes, loevad mehed, et neil on teielik 6igus ka natuke puhkust saada. Nendele loogilistele vdidetele ei olnud mLrl suurt midagi vastu iitelda Vastasin, et saan k6igest sâ&#x201A;Źllest tiiiesti aru, et L,i?ine frondil on kiill rahu, aga meil algab sdda alles tAie hooga peale. Kordasin veel tungivalt oma palvet, toonitades, et laevastiku sdidust oleneb Eesti rahva saatus, sest kiisimus seisab selles, kas Eesti rahvas jduab end korraldada kaitseks Vene enamluse vastu, vdi satub t:i.ielikult Vene suure revolutsiooni pddrisesse. 'Iuletasin ka meelde, et Laanemerija ka Soome laht kiilmab harilikult kinni alles jaanuaris, ehk kill muidugi admiral teadis seda paremini kui mina Peale sellâ&#x201A;Ź seletasime veel iiht ja teist krisimust ja viimaks Litles admiral, et tema tahab teha, mis vdimalik. Ta kutsus viilja meie lootside vanema kapten Stammi, kes temale selgeltja kindlalt ara seletas kdik navigatsiooni vSimalused miiniviiljade vahel. Nais, et meie lootside iilema seletused jatsid admiralile k6ige parema mulje ja et admiralil ei jalinud kahtlust, et meie lootside abii laevastik vdib Tailinna soita. Juba peale seda ritles admiral, et ta siiski asja omapead otsustada ei saa, vaid telegrafeerib kohe Londoni ja kui sealt saab jaatava vastuse, siis sdidab laevastik homme hommikul, see on 12. detsembril Tallinna suunas valja. Ta loodab, et London selle vastu ei ole Siinsamas iitles ka admiral mulle, et arusaadavalt laevastik ei vdi kauaks Tallinnasse jiiedaja talvekorterist Tallinnas ei v6i juttugi olla. Ma v6isin ainult paluda, et laevastik v6imalikult kauem Tallinnas viibiks Ka selle peale tfiendas admiral, et ta siiski tahaks jduluks kodusadamatesse jduda. Ma vastasin, olgu kuidas on, aga juba see, et laevastik saab Tallinnas olema ja end merel naitab, on meile m,iiiratu suureks moraalseksja materiaalseks abjks. Admiral tzihendas veel, et tema kedagi muidugi maale saata ei vdi, sest laevastilos mingisuguseid dessantosasid ei ole. Mis puutub aga tegewsse merel, siis seda ei saa ette Ara naha, see ripub olukorrast. Isiklikult sain sellest vjimasest tahendusest nii aru, et |-uikeegi peaks inglastele peale tungima, siis muidugi nad astuvad silmapilk tegewsse. Sellest oli mul esialgu ka krill. Aga nagu pArastised srlndmused najtasid, leks admiral isegi kaugemale ja toetas meid otsekohe Vene maavaigede pommitamisega Aseri rajoonis Peale selle raakisime veel Uhest ja teisest, muuseas teatas mulle admiral, et Liibavis olevat mingisugune Vene sdjaviie koondis \,1irst Liiveni juhatuselja soovitas mulle Liiveniga kontakti astuda Vastasin, et see koondis v6ib olla kull viiga hea, aga sellest mingit abi loota pole, sest neil on kullalt tegemist Kuramaal, kuna Liitimaa juba rohkemal maiiiral enanrlaste poolt vallutatud kui Eesti, ja teiseks pole mul iilepea suurt lootust Vene revolutsioonivastaste koondiste peale. Olin neid krillalt nliinud Venemaal, - k6igil neil alati puudus poliitiline iiksmeel. Muuseas ktisis admiral rninult, kuidas on organiseeritud meie valitsus ja vziejuhtimine. Seda viimast krlsimust kartsin kdige rohkem Kui ma meie olukorra selles asjas talle :ira seletasi4 katsudes viiejuhtinrise kusimusest kergemalt mooda minna, hakkas tema sedajust eriti uurima, ja kui ma viinaks olin sunnitud seletama, et meil erilist viigede juhatajat pole ja s6javaed keivad sdjaministri kaudu otsekohe valitsuse allaja et s6jaminister, olles kiiii eraisik, juhib s6javiie tegewst peastaabi kaudu, mille eesotsas ktill kindral, siis tahendas admiral, et see meie kord olevat

juhtida ei valitsus ega s6jaminister, vaid sdjavagede eesotsas peab olema vastutav s6javagede juht. See minu esimenejutuajamine admiral Sinclairiga kestis tund vdi poolteist, vdib olla rohkemgi, ja amsaadavalt said puudutatud veeluhedja teised kusimused. Admiral otsustas sdita oma laevastikuga Tallinna ja selleks kiisida Londoni nousolekut. Kdik ei lainud aga n6nda ruttu, nagu paistab siin

vaiga halb. Sdjavagesid ei saa

liihidalt tlesm:irgitud jutuajarnisest. Enne seda selgitas ta asja mitmesuguste ktlsimustega. Aga mulle paistis, et kui ta oli asjas selgusele j6udnud, siis oli ka tema otsus Tallinnasse s6ita t?iiesti kindel. Viimane asjaolu imponeeris mulle k6igest jutuajamisest k6ige rohkem. Jzii mulje, et admiralil on tahtmine meid enamlastevastases v6itluses aidata. Parast jutuajamist pakkus admiral mulle vaga lahkelt vdimaluse tile kolida Inglise laevale, milleks oli miinipaatide emalaev 'Printsess Matgaret". Sealjuures tahendas ta naljatades, et tema arvates mul seal mugavam saab olema kui "suurel" Eesti laeval. V6tsin pakkumise tenuga vastu. Inglise vordlemisi v?iikese ristleja k6rval paistis meie pisitillukene "Reval" armetult vziikeja hirmus must, kuna Inglise laevad vaatamata selle peale, et nad s6ja olid l6petanud, hiilgasid oma puhtuseja korraga

"Printsess Margaret'il" kohtasin ja tegin esmakordselt tutwst hr' Mihkel Ma.tnaga, kes oli Inglismaalt laevastiL-uga kaasa sditnudja lootis, et jduab seliei kuni Tallinnani. Hr' Martna tahendas ag4 et tema lootus laevastiku s6idu peale Tallinna olevatjuba taiiesti kaduma lainud Kuni 11. detsembri dhtuni jaiin "Printsess Margaretile". Umbes kel1a 8-9 aegu laskis admiral teatada mulle taiesti ootamatult. et tema on Londonist vastuse saanud, terve oma laevastikuga soidab veeltina 6htul valjaja homme, 12 dets on Tallinnas Vdib ette kujutada, missugust r66mu ja lootust aratas see teade minus. Millegi parast oli mul kindel tunne, et sellest momendist peale maksab Eestil edasi vdidelda. Kui meil on niisugune tugev abiline, siis peaksime meie vastavalt suurte j6upingutustega ka vditu saama punastest vAesalkadest, kes olid juba vallutanud osa meie maast.

Nagu admiral teatas, nii ka siindis Samal 6htul sditis laevastik vaatamata tugevale tormile taie kiirusega Tallinna suunas valja. S6it ltiks ilma vahejuhtumisteta. Meie lootsid osutusid tublideks asjatundjateks omal alal. Meie "Revali" vdttis i.lks Inglise laev puksiiri, teelj?itsime ta aga siiski mah4 sest ta takistas laevastiku sdidu kiirust. Sdidu ajal o1i mul voimalus naha, milline kord, puhtus ja distsipliin valitses Inglise laevastikus, selle peale vaatamata, et nad olid labi teinud suure sdja Mulle paistis see eriti kontrastina, sest olin tulnud Venerraali, kus valitses aarmine korralagedus, mustusja demoralisatsioon. Mulle niiis siiski, et laevastiku ohvitseridelja arvan ka meeskonnal see sdit Tallinna kaugeltki meeltmooda ei olnud. Nagu nziha, nad karlsid, et jaavad pikemaks ajaks merele ja jallegi tuleb jdulusid vastu v6tta kaugel ktilmal merel, aga mitte kodumaal omaste ja tuttavate lehedal. Inglastele onju joulupuhad kdige suuremad aastas. N6nda see ka srindis. Laevastik ei saanudki jduluks lnglise sadamatesse, vaid just teisel ja kolrnandal piihal tuli tal Tallinna all hina lahingut. Teisest ktiljest naitas agajust viimane asjaolu, et olgugi inglastel vastumeelt oli kaugel viibimine kodumaalt, nende s6javeeline ja meremeheline vaim selle all eikannatanud. Nagu parastised siindmused naitasid, olid inglased terve s6ja aeg meile k6ige parema tahtega abiks. 12. dets. 1918 kella 3 paikujdudis Inglise laevastik Tallinna reidile

Poleks Inglise laevastik tulnud meile appi, siis oleks visl knll 26 detsembril 1918, tahendab paeval, mil Vene punalaevastik ilmus Tallinna alla, olnud l6pp Eesti iseseisvale riiklusele. Sest ilma kaitseta mere poolt oleks meil v6imata olnud organiseerida kaitset maa rindel, niisama ka koraldada end sisemiselt. Kui Inglise laevastik ei oleks 1918. a. detsembris tulnud Tallinna, oleks meie maaja rahva saatus kujunenud kiill sootuks teisiti, kuita praegu on, - meie oleksime sattunud enamluse keerisesse Ja *) ma aryan, et ka teiste Balti maade saatusekeik oleks siis olnud teine, L-ui niitid

Eelolev artikkel on jutustus stcnografile

Kommentaaid Seuam.ta, Julius, Ftiedrich (1883-1936). Eesti ajakirjanik ja diplomaat. Ulmanis,

Karlis (187'l-1942). Liiti rii9itegelane, 1936-1940 Lati

president.

Raamot, Jaan (1873-1927). Eesti p6llumajandustegelane, poliitik, dr.phil.

Palvadte, Anton (1886- ?). Eesti 6igusteadlaneja poliitik.

Mqrtna, Mihkel (1860-1934). Eesti poliitik ja ajakirjanik. Sihver, Jaan (1879- 1918). Eesti Kommunistliku Panei liige, revolutsioonilise liikumise tegelane.

Larka, Andtes (1879- ?). Eesti s6javaelane, poliitik, kindralmajor. Oli 1918. a. Eesti Ajutise Valitsuse s6jaminister. Eesti Vabaduss6jalaste Liidu juhatuse esimees. Ptits, Kotuganlin (1874-1956). Eesti riigitegelane. Sai 1938 Eesti esimeseks presidendiks. Poska, Jaan (1866-1920). Eesti riigitegelane, jurist.

"Reval", puksiir, endise nimega "Cner", hilisema nimega 'Jaan Poska". Pikkus 32,19 m, laius 6,75 m, kiirus l l,5 s6lme. Ehitati l914 a Rootsis.

"Lood", merem:irkide paigaldamiseks kasutatav laev. Pikkus 34,97 m, laius 6,55 m, kiirus 8 s6lme. Ehitati 1906. a. Helsingis. (Eesti kaubalaevastiku register. Tallinn, 1923.)

''NEMRA.C'' MUUDI ITAALLASTELE KLd)

esimene aurik

kufulas sai alguse Kiismu aurulaevandus.

"Nemrac'iga" kaob Liianemerelt iks tahtis kuju, mis on s6itnud siin Kilsmu Laevaomanike lipuga 16 pikka aastatja mis on tuntud igas sadamas. Ta oli iga talve talikorteris Veeteede Talituse ees kai eaires ja aratas tahelepanu oma k6rge ktiljega ja tdmbiks saetud klipper-ninaga, kuid tanaw ta puudub Tallinna sadamas. Tajai talvitama Rootsi, Stokholmi, kus itaallased ta omandasid, ja vist leidsid Kiismu-mehed praeguste k6tgete laevahindade puhul olevat paraja aja laev k6rge hinnaga ?ira miiria, et edaspidi selle eest uus osta, kui hinnad jtille langevad, nagu see oli piirast maailmas6da, "Nernrac'i" ostu ajal. kus laeva hind langes.t 100.00011 I 5000-nilrr Selle laeva minevik on sedav6rd tdhtis, huvitav ja omajagu ajaloolinegi, et veiirib heita pilk ta mineviklu ja tutwstada, kuidas temast sai esimene Kasmu aurik. See oli 1923. a. siigisel, kui olime E.V.L. "Kajak'iga" Hullis ("Kajak" oli Londoni pdisikohtu otsusejiirgi Eâ&#x201A;Źsti Vabariigi laev; TLU3) omandas ta riigilt) k6nr,rti jutusoleva "Nemrac'iga". Nimelt ta haaliti meie eest araja "Kajak" asus kai aare. Mul on alati olnud suur huvi laevade vastu ja nii

hal*as mind huvitama ka "Nemrac". Hr.ippasin rile reelingi ta pardaleja sainjutule vahimehega. Ta teadis jutustada laevast mondki huvitavat. Uks asi oli see, et laeva rimberehitus purjekast auril'-uks oli liiinud maksma ! 78.000, ja kui veel juure aname laeva kere vzieftuse, siis oli ta hind ju iile t 100.000! Uurisin vahimehe abiga laeva l?ibi, sest see oli mlliia. Leidsin, et laev on terve, k6liseb kui kell, tekk iileni uus, tekimajad, sild, vintsipoomid ja vaierid peaaegu uuedl Vahimees andis mulle kontori aadressi. Seal kohtasin inspektor-inseneri, kes andis laeva suhtes teateid ja andmeid, hinna ja miiiigitingimusâ&#x201A;Źd. N0iid sain tead4 et laev oli endise suure laevaiiri "Baily & Leetham'i" osaniku ehk partneri oma, kel oli omal ajal kontor ka Tallinnas, Olevimael (kus praegu asub Bomholdt & Ko.) jateistes Lii2inemere sadamalinnades. Nende laeMr, musta korstnaja pika laia valge triibuga mdlemal kiiljel, talvitas Tallinnas enne, kuimuretseti "Stadt Reval" 1890. a. Krillap mdnigi mailetab laevade nimesid "William", "Baily", "Una", "Envoy" ja teisi. Viimane oligi see, kes minu merele viis. Perast omandas teine Hulli suur laevaari, Thomas Wilson & Sons, kdik Baily & Leetham'i laevadja firma likvideerus. Leetham'ist sai Leeds'is suur viljakaupmees ja tal oli hulk vaikesi rannasdiduaurikuid viljaveos. Selles m6ttes oli ta ostnud "Carmen'i" ja podranud selle nime tagurpidi, aga laev ei sobinud ja see tuli ara miiiia. Need read olgu vahelugemiseks, sest need kuuluvad siiski ka asja loosse. Saanud teielised andmed ja teated "Nenrac'ist" tuli hakata koos kapten Veldi-Veltbachiga*) n6u pidama, kuidas saaks kapitali kokku selle viianusliku, aga odava laeva ostmiseks. Meil oli selleks valitud KLO ja veel iiks teine, kes oli aurikuidjuba pidanud ja asja tundis. Tallinna saabudes oli kapt. Veldil otsekohe kokkusaamine kapt. O. Tiedemanniga, kes juhatas Mereasjanduse Peavalitsustja oli meie iilemus. Kapten Tiedemann tundis huvi "NemJac'i" vastu, sest ta oli s6itnud auril-uil, ja pealegi suurtel Vene liini laevadel, ning oli teadlik, et purjekate paievad on loetud. Aga teised Kasmu kaptenid, kes olid k6ik purjelaeva-nrehed, ei tahtnud esiti seda juttu kuuldagi. "Mis me masinaga teeme, meile piisab purjekaist," iltlesid teised. Pealegi valmis uhke barkantiin "Tormilind"s) ja olijuba s6idus, aga see liiks maksma kaks korda nii palju kui "Nemrac" ja kandis kuussada (600) tonni 2400 tonni vastu, s o. vaid uhe veerandi. 'r KLO - "Kasmu Lacvaomanikud". '?r

Hinnad Inglise naeltes.

r) TLU - "Tallinna Laevaiihisus". a)

Kapten Johannes Veldi (vcltbach) ( l88l - ?). Ba*antiin - kururarpargas, kotne v5i coama mastiga purjelaev, mille esimastis raapurjcd, toistgs pikipuried. "Tormilind" ehitati aastatel I 920- I 922 Hara lahe ?i arcs j a nimctati hilj cm Eesti ilus amaks nelj amastiliseks barkantiiniks. 30-ndalo aastate l6pulpaigaldatipurjckalc 300lri. dliselmootor. hukkus 1944. a. Kieli lahes.

Peab aga iitlema, et kapt. Tiedemann viis kdik iihele mdttele audku ostmises, nii et enne j6u1u 1923. a. s6itsime TLU "Virumaaga" Pamust meeskonnaga teele ja saabusime j6ulu teisel ptihal West-Hartlepooli ja sealt raudruunaga Hulli otse "Nemrac'ile". Kapteniks "Nemrac'il" oliAltenbrun"r, tiks tublimaid Kesmu kapteneid, kes on purjetanud aastaid kaugetel meredel ega ole loobunud kaptenisillast veelgi. Esimene "ots" laks Hullist Genuasse, pairastised toimusid aga k6ik Ltiiinemere ja Pdhjamere sadamate vahel. Esiti oli raskusi prahtimisega, sest laev oli iile 20 jala siivisega ega paesnud madala veega sadamaisse. Perast aga ilmnes, et ta ruumid olid just Tallinna jaoks parajad, ja nii sai "Nemnc'ist" Iiinilaev Tallinna ja Hulli vahel. Pererneestele osutus laev tulusaks: ta andis ka dividendi surveyaastail, sest laevale ei olnud kunagi vaja kulukaid remonte, nagu seda vajavad moodsad laevad, rnillede plaadid rooste sddb peagi 6hukeseks ja mis vajavad uuendust. Kuigi laev oli k6rges eas - 63-aastane - oli ta oma suurest vanusest hoolimata Lloydi k6rgeimas klassis, s.o. esimese klassi kaubaveoaurik, mis on kolm korda vanem kui niiiidsed aurikud ja mootorid, millede vanuse piir on 20 aastat. Oma v,iikesejdu suhtes ta kulutas poole viihem siitt peevas kui tiiiejduline aurik, 6 tonni 12 tonni vastu, ja see on iga paev 100 k. tulul Oma reisid tegi "Nemrac" kodu-ja Inglismaa vahel keskmiselt 7 pdevaga, taisaurik 6 piievaga, ja soodsate ilmadega ka 6 pzievaga. Kord olin tihel teisel aurikul teel viilismaale, kui merel hakkas paistma iiks iselaadi kogu: ei see olnud aurik ega ka purjekas, korstent ei paistnud, aga midagi nagu suitses. Laihemale saades osutus kogu "Nemrac'iks". Kui olime peagu kdr',uti, tegime vastamisi komplimendi, mille peale kapten Altenbrun hiiridis, nagu tal alati on neid naljatill'-u: "Mul on k6ik kuus katelt auru alll" Ja t6esti, need 6 "katelt" vedasid ilusasti pidevint, olid tuult tais ja laev lippas puhtalt veest liibi, kuna meil oli veekuhi ja vahum?igi ees, nagu see on omane miiidisaja neljakandilistele kaubakastidele. Meil oli 1500 hobust eesja "Nemrac'il" vaid 300 (pluss purjed), olgugi et ta oli peagu pool vahem meist, j6udude vahe oli aga viiga suur. "Nem.rac'il" oli kere piiris jahi joontega, ja kui ta oli kuivas dokis, kaiisid paljud vaatamas ja imestarnas ta ilusat mudeut, mida tzinapiieval enam naha ei saa. Ja seegi kaobj6udsasti, mis veel seni on sdilinud uhkest pudekate ajastust. Kuna "Nemrac" oli 4-mastiline taislaev, saawtanud ta mdnedk rekordid, sest siis sporditi ja veeti kihla selle ule, kes j6uab kdige enne koju Hiinast, Indiast, Austraaliast, Friscost, Valparaisost jne. Sageli juhtunud nii, et peagu iihtaegu jdutud Inglise viiina mitmekuise s6idujiirele, olles s6itnud ara viiiemalt 14 000 miilil Need otsad olid ikka loo-paievased, vahest rile, vahest alla, kuidas i|nad ja voosid-sesoonid juhtusid olema, kas vaiksed, parajad v6i tormised. "Nemrac'ist" on sailinud ka pilt, kus ta on 4-mastiline dislaev ja omaaegne merede loreousl Kolmeaastase katsetamisejiirele aurulaevaga tulid Kiismu Laevaomanikud otsusele, et "Nemrac'i" ostmisega nad olid astunud 6ige sammu, ja "Nemrag'ist" sai KLO aurulaevanduse nurgakivi, millele on seni lisandunud 12 moodsat aurikut. 1927. a. ostetiteine aurik "Hilda", mis hukkus 1938. a. 1928. a. kolmas aurik "Linda" (huklrr.rs s6jaohwina I l. veebr. s.a.)T ;1929. a. neljas aurik "Lenna", mis hukkus 1938. a.; 1930. a. viies aurik "Mirnla"; siis osteti peagu iga aasta riks laevja nii neid kogunesjuba terve tosin. "Nemrac'i" mriiigi ja kolme laeva hukkumisega on praegu jiirel 8 aurikut, peale selle veel mootor- ja purjelaevad. Nii on olnud algatusel kiillaltki edu. Mis aga k6ige sellejuures mArkimist vziarib, on see, et kogu KLO suur kontsem seisab vastastikusel usaidusel, ja mitte nii kui aktsiaselts, mis piisib paragraafide najal.

o Kapten Anton Allenbrun

volinik-asjaajaja. lI. veebruaril 1940.

(

1872-?) Abiellus 1928. a. Juuliane Kristenbruniga. oil "Kasmu Laevaomanil:ud"

"Nemrac'i" kroonika oli "County of

Inverness". Ta ehitati rauast 1877. aastal Glasgow's; on 266,6119.3) pikk, 38,Sjlg. lai ja23,6 jlg. stigav; 1636 bruto--registertonni Tema peremehed olid n. ja i. Graig'id. Neil oli 21 tiiislaeva kolme ja nelja mastiga, ja nks abimasinaga bark'), mis olid ehitatud ajavahemikul 1863 esimene, ja 1887 viimne. Neil olid nimedeks 22 Soti kahvkonna nimed, nagu: County oflnvemess, County oflir ithgow jne. See suur purjelaevade firma oli kaunis 6nnelik ettevdtel nende paljudest laevadest hukkus ainult uks, County of Haddington, mis veljus New Yorgist teisel veebruaril l90l Shanghaisse ja jei jaljetult kadunuks. County on Linlithgow ehitati teiejduliseks mootorlaevaks, l9l9 petrooleumitanklaevaks, greeklasilt sai ta uueks nimeks "Katherine", kuna teised pidasid oma purjekap6lve surmani. County of Invemess miiiidi 1899 Londoni firmale Shaw Savill & Co, nende Austraalia liinile, kes muutsid selle 4-mast. barklaevaks Nad miiiisid ta l9l L a. La Platassq kus ta sai uue nime "Dora". 1916 ostis R. Boussac laeva endale, kodusadamaga Bordeau4 ja laev sai uue nime "Carmen", omaniku t0tre Carmeni jiirgi Laev meeldis vist uuele peremehele niiv6rd, et ta v6ttis ette kuluka laeva iimberehituse barklaevast aurikuks 1gl9l2}. aastail, aga paari aasta parast ta miiiis laeva ara. Leedsi suur viljakaupmees H Leetham ostis selle iisna soodsa hinnaga. Laeva kodusadamaks sai Liverpool. Uus omanik pddras laeva nime tagurpidi, ja nii sai "Carmen'ist" "Nemrac", millega ta kandis uhkesti Eesti lippu 16 pikka aastat "NemraCi" algnimi

Onne kaasa ka ltaalias.

- "Nem.ac"

hakkas esimese aurikuna Kasmu laevaarile enan kapitali tooma. Meremeeste hulgas hakati teda nimetama seepairast Kdsmu meeste rahalaevaks.

- "Nemraci" kapteniks oli

peaaegu kogu aeg Eduard Kristenbrun.

3) l jalg

- 0,3 m. e) Parklaev - kolme- kuni viicmastiline pudelaev, mille viimases mastis on pikipurjcd, teised raapurjed

MALESTUSI r<rislru

KAprENIsr

"1.

s.tt{nsrRoN{rsr

Jergnevalt riks episood Kiismu kaptenitest. Johan Pitka kirjutab kapten Jiiri Sandstromist oma mzilestusraamatus "Kuldsed, aastad "Lillyga"" (Tallinn, 1998) jzirgmist S6ites "Ebbat" vaatama, leidsin oma suoreks heameeleks seilest sadamast eest Kasmu "Salme". Peatusime "Salme"juures. Vana kapten Sandstrdm maletas mind ja vdttis meid lahkesti vastu. Kui olin temale teatavaks teinud oma Hamburgis viibimise pdhjuse ja teda palusin kaasa tulla "Ebbat" vaatama, tuli ta hea meelega. Vaheajal oli "Ebbale" pallast sisse v6etudja hakatud valmistuma viiljas6iduks. Palusin lahkumise puhul kapten Sandstrdmi ldunale L6unatamisel esitasin temale kr.isimuse. et mis ta arvab minu eelolevast pikast reisist, kas ta m6tleb, et ma saan sellega toime Muidu viihese jutuga ja tagasihoidlik, muutus vanaharra niirid elavaksja raakis, et ookeanisditudel olevat palju kergem elu kui liihikestel sditudel, kus alati maade ja madalikkude lahedal tuleb purjetada ja sagedasti sadamais viibida, seega kunagi diget rahu e; ole. Kui tema ookeanile j6udvat, siis laskvat ta harilikult logiliini korralikult kuivatadaja ara panna, seda ei tanitavat ta enne, kui lahenevat ukskord ookeani teisele kaldale. Ookeanil olevat temal puhkepiievad. Mis minusse puutuvat, siis olevat minuljuba mdne aasta pikkune kapteni praksisja see aitavat mind oma kohustusija iilesandeid paremini taita, kui oleksin need aastad s6itnud ookeanil fiiiiflmehena. Nende julgustavale sdnade eest iitlesin vanale hallile kaptenile oma sLldamliku tanu, kusjuures ta tfiendas, et ma palju 6nnelikumas olukorras olevat kui tema, sest mlrl olevat parklaevjuhtida, mis olevat see dige laevatriiip ookeanil, temal aga kahvelkuunar, missugust taglast ta uldse ei sallivat Kiill olevat ta Joosep Kristenbrunile soovitanud panna 'Salmele" barkantiini taglas, aga see vana rannasdidu laevamees polevat teda kuulda vdtnud ja nurld pidavat ta ookeanil aastaid purjetama kahvelpurjedega, mida ta kunagi pole pidanud ookeanilaeva taglaseks Jumalagajett selle vana auvaaft ookeanisditjaga, parklaeva 'Linda AJeksander" omaaegse kaptenig4 kelle sditudest ma olin ajalehtedest austustundega lugenud aastaid enne merele paasemist, oli stidamlik ja viimne - mulpolnud 6nne teda enam kohata. Ma oiin sel ajal "Lillyga" Venezuelas, kui kapten Sandstrom suri kohusetruuduse sr.imbolina Falmouthi reidil. Ta oli "Salmega" Pdhja-Aineerikast haigena teele asunud, lootuses, et ta oma armastatud ookeaniJ puhkab ja paraneb, kuid see lootus ei taitunud. Onnetuseks oli temal vaga ndrk ja saamatu trlLirimees, kclle hooleks ta laevajuhtimist ej vdinud usaldad4 ning ta oli raskest haigusest hoolimata, kui p?iike naha olnud, teinud vaatlusija laeva koha valja arvestanud ning kursi miieranud. Viimaks oli ta nii ndrgaks jeiinLld, et oli lasknud madruseid ennast voodilinal tekile kanda, kus ta paikest observeerinud, siis kois patjadel taruilikud arr'utused teinud ja kursi maairanud. Inglise kanali suus oli ta oma viimsed vaatlused ja arr,utused sooritanud ja kuiFalmouthi reidilejduti, kus laevale tema sihtsadama order pidi antama, siis oli ta, niipea kui oli kuulnud ankru heitmist, rahulikult oma silmad sulgenud. Suur kohusetunne andis tallej6udu surmaie vastu panna, kuni laev oli kindlasse kohtaj0udnud Inglise kanalis Wighti saare p6ues puhkab selle eesti vancnra pdlve tubli ookeanisditja ja ausa, eeskujuliku ning kohusetruu kapteni p0rm, keda mul oli 6nn tundma dppidaja kellelt ma head n6u ja julgustust sain hetkedel, kus ma neid nii vaga vajasin Head malestused temast pole mul L-unagi tuhmunud.

Kommentaarid Purjelaeva "Salmet" ehitasid 1890. aasta paiku Kesmus Sepa ninakseks huiitud platsil pohiliselt soon ased. Laev lasti vette 1891. a. Laev laks maksma ligi 20 000 rubla. See aga oli nelja-viie toekama talukoha hind. Laeva peaomanik oli alul Joosep Kristenbrun. Juba ehituse ajal tuli laevalc kapteniks Jiiri Sandstrdm, kes purjetas "Salmel" surmani Jiirgmiseks "Salrne" kapteniks oli Joost Paadimeiser. "Salme" hukkus 1915. a. Atlandil

Usn unnn LUSTLTKKE uAr,nsrusr m nr-ur,Opp Heino Gustavson Mahu rannas Piima krilas stindis 19. detsembril 1894 talumehe pojana August Gustavson. Juba varajases nooruses kdis ta "paadipoisina" sageli iile Soome lahe ning abistas kaubitsejaid. See aga siinnitas soovi hakata tdeliseks meremeheks. Mis siis muud kui minna 6ppima Kiismu merekooli. Sealsetest piievadest meenutas ta m6ndagi. Olgu siin vaid kolm naidet. Tulevased meremehed tavatsesid talvel kliia rannaliihedases jaaaugus kiimblemas. Ni loodeti saa\utada v6it kdlrnetarnise rile. Sinna ja tagasi lipati lambanahkne kasukas seljas, karusnahast miits peasja vildidja.las... ei midagi muudl Eks kord jookstud veest tulles mddda merekoolijuhataja Karl I-arensi elamust. See seisnud parajasti trepilja h6iganud: "Gustavson, astu 6ige korraks minu poole sissel" Mis muud kui tiiita iilemuse k?isk. Agajuba esikus olnud emand tritrega vastas Mdlemad kippunud l6disevalt noormehelt jiiist kasukat seljast kiskuma. Uha hadatsenud: "No ruttu, ruttu, meil soe tubal" Ainult vaew Snnestunud valejutu abil uksest viilja lipata... Vditontidest. Kdlaservas oli elaniketa, lagunev elamu. Seal annastasid sees kaia armunud paarid. Poisid otsustasid nalja teha ning lasksid liikvele jutu majas n:ihtud tontidest. Paari paeva pArast t6mmatipimedal ddlvalged linad ule pea ning kohutati iiks lustiv paarike poolsurnuks. Sama vempu korrati varsti jalle, kuid paraku olid end ootama seadnud tulivihased maanoormehed nuiadega. Ehmatajate kukaldele tekkisid muhud... Ning kolmas t6estisiindinud Lrgu. Peeti knlapidu, 61u voolas, neerude ldbivool oli vdgev. Ega sellepiirast kaugele mindud - soristamas kiiidivastu wndamenti. Eks tiks merekoolipoiss teinud "kah sedasamust", kui kuulis likki midagi kobrutavat. Vaatab - \,undamendi k6rval norskab pommis mehehakatis, suu perani. Nojah... Niipalju allakiiutanu isa noorusm.ilestistest. Kuidas laks elu edasi? Merelahinguis mriodusid I maailmas6da ja Vabadussdda, mis t6id ohvitserikraadi ja aumarke. Rahuaja saabudes sai temast merekooli6petaja, merendusteadlane. Kuid mitte ainult. Jetkus aega ja tahtmist teistekski tegemisteks. A. Gustavson oli kuukirja "Laevandus" valjaandja, 14 teadusraamatu autor, Vabariigi esindaja rahwsvahelistel konverentsidel, Kaubandus-Toostuskoja alaline ekspert, Tallinna Linnavolikogu asejuhataja ning Harju Maavolikogu liige, osales liikmena Tallinna Linnapanga ndukogusja Eesti Mere6iguse Uhingus ning veel paljudes teistes organisatsioonides. Martsist 1935 kuni detsembrini 1936 oli A. Gustavson riigitolleaegse k6rgeima organi - fuigi Majandusn6ukogu abipresident, varsti ka Riigikogu liige. Siis muutusid ajad, kerkisid punalipud. Siiskijatkus tod Tallinna Merekoolis, kuni iihel peeval juuni l6pus 1941, helises kodutelefon. Kooliamernik kursus reda otsemaid kooli (tollal Vene t?inaval), kus "keegi dpilane palub abija on ootamas". Ning vaatamata allakirjutanu ema hoiatusele ning ka palveleja:ida koju, ruttas ametikohta. Kohal olid ootarras mehed piistolitega peos ning tee viis Pagari tAnavale, edasi Patarei vanglasse, sealt juba meritsi Leningradi ning l6puks Ussolje vangilaagrisse. Surm tuli sama aasta teisel jdulupiihal ...

TALLINNAKILUI) Anto Juske Ktillike Kaplinski andmetel mainiti kirjanduses Tallinna kalureid juba 1354

sajandi

l6puaastatel oli Tallinna elanike hulgas 53 kalurit. Kilud olid tuntud siis "Rewaller killo" nime all, loomulikult viirtside segust valmistatud Tallinnale ainuomases kilusoolas" Arvatavasti tehti alul Tallinna kilusid sisse veikestesse puuttinnidesse. Peaaegu k6ik Tallinna vanemad kalatdosiused asusid Kalarannas. Tallinlastel oli siis tdesti pohjust lalrld4 et "oh armas Tallinn - sa kilulinn". Muidugi vdis siis tekkida linnas selliseid tiitipe, nagu seda oli legendaame "Kilu-Mari". Kes ei tundnud siis rahvalaule, mis loodud sellenimelise isikuga. "Kilu Mari, killt Mdri hrle sa ja aild siga kauPell..t. Sea saba sinu le jq nind ots sqab minule."

Eesti

U-

Ki'j".Ju-.ueuo.;

E*ti R.L'"L,J. A'Lii'l't.

Kil1t.

lallinn sprat.

pakutakse hasti sissetehtud kiluriiimi (Killo-Strdmlinge)" - olgu siis kaupiustes vdi ka iiksikLrte eraisikute j uures. Niiib siiski, et see oli mingiks kdrvaltegeruseks ja teenistuseks muu tegewse kdrval. Seda vOibki neist kuulutustest viilja Iugeda, kusjuures m6ned nejst on 6ige omapairased, kas v6i jargminegii "N{tinakse haid soolatud kilusid ning v6etakse vastu tellimisi sunute pesâ&#x201A;Źmiseks ja riietamiseks" . Kuiv6rd maitsvad ja isuaratavad need 'kilu-raimed" olid, mida tavaliselt "soolati" ja "tehti sisse' puun6udesse, on tagantjerele raske otsustada. El tehtud siis veel leaduslikult vahetki kilu ja rliime vahel. Juba nimetuski ' killo-strdInling" - "kilu-riiim" viitab sellele. Kust kilu nimetus 6ietion parit, on raske kindlaks teha. Kas on see antud talle kalameeste eneste pooll sdnast "kulimit" (umbes 1,3 dekaliitrit), millega neid tavaliselt varem lnriiidi, vOi on ta koguni soonle algupara, sest seal tuntakse seda kala "kilohaili" nime all. Aastaid 1860-1870 v6ib lugeda Eestis toostuslikLr kiluptiugi algusaastateks. Nimetatud ajal tulid tavaliselt Ostaikovi venelased'?) oma paatideja nootadega Paldiskisse kilu piiLidma. SLlgisel mnusid veneiased kohalikele kaluritele priiinised maha ja sditsid koju, et jiirgmlsel aastal uute piiunistega t6odjatkata. Hiljem hakkasid ka kohalikud kalurid Paldiskis kilu pritidrna. Vahel rentisid kohalikud arimehed oma prilinised ka saarlastele vdi hiidlastele Pririgi algusaastatel asutati ka kilutddstused Esimeste tooslllstena tuleb nimetada Paidiskis: Kul berg, Sdrensen, Reichart, Bruhns, Bergman ja Andrus, Tallinnas. BIat, Auter, Thal ja Aulik. Hiljem alustasid tddd firmad: Leesmann (kes Aulri airi ostls), vennad Malahovid, Tubenthal, Hinze, Jarv ia teised. Auliku Iirma oli esimene. kes Saaremaal kilu soolamist alustas. 18. sajandi teise poole radalalehes leiame rohkest i kuulutusi, kus

Kilu - l;tinemere kilu - fspftluts sprottls balticlts), pan-cdcssc hoide\' Euroopa rannavete kala hccringaliste sugukonnast, kuni l7 cm pikli. Liienenere tiihtis trjdstrNkala. Suilsutatud kilusid 6lis nimetataksc sprottideks. Need olid vene kalurid Tveri kubermangust Sclngcri (Eestis hiiiiti neid kaluleid osiassidcks)

jri^e kaldal

asuva Ostaskovi

ra limbruskonnast

Soome lahes .tsuva iihe saarc rafinapih 1635. a. Parcnal kdllrtile djulised elamud .jtr Llrhel. A. Olea use jaryi. A picture of the codst oJ &ursaare island rn the G Aof Finla d, I635. Right: Temparuty d',tellt gs o:f Lslonidl Jishernen and a chapel. After A. Olearius.

Esialgu soolati kilu tavaliselt Lihe toobi suurustesse (tallinna toop: t,087 l) tumerohelisest klaasist purkidesse, mis seoti pealt kinni pergamentpaberiga ja pakiti dlgedesse. Peterburi (a mujale) veai kilupurgid hobustegaja laevadega. Kui 1870 a. avati raudteeliiklus, muutus vrirtsikilu turustamine Peterburi h6lpsamaks. 1880. a. paiku tegid Brinkmanja Sdrensen Paldiskis algust kilu soolamisega plekk-toosidesse. Toosid (ehk karbid) olid nn. valgest plekist (kahenaelase kaaluga) ning nende kaanedja pdhjad tuli kasitsi kinni tinutada. Esimesed kaanetamise masinad ilmusid 1888. a. 1900. a. hakati valmistama viiiksemaid (l nael 0,41 kg) kilukarpe. Karbile triikiti ka kauba nimetusja firma nimi. Kaaned suleti nii, et neid saaks spetsiaalse votmega avada

trauuu

ma crlrruo\

DEt-tc tYEss lfir!t0 O.'UBENTHAL

jrtf. 2J70. 25. ioonuoril 1926 o. iobonneg $orr onn, totinno-a. ildrrloD: JlolofDriernrib. EV Kaubandus-tdbstusninisteeriuni patetldianeli pooll vdljaanlud llrn islusi kdubam.irkide dinudiguslihrks ko.\u tan iseks ( I 9 25., I 926. a.). 'lrademarks. Fish and labdcco. .15

Jif.:lli

11.

cnnn:tjl

1ll21l

U !ll

lrrberion. !:0i!nno;

It,]1rbob; F.i1rrb.

Hiljem tarvitati avamiseks peenikest traati, millest peagi loobuti. Siis lasti karbid miitigile ililla erilise avamisvahendita. Karbid olid iimmargused (labim66t 100 mmja kdrgus 54 mm). Valmistati ka kandilisi karpe. Sprotte hakati valmistama aastatel l9l0-1912. Eesti Vabariigi algusaastatel hakati kilusid soolama suuftesse 22-naelastesse plekk-amb.itesse Suured n6ud ei leidnud aga turul poolehoidu ja peagi asendati need l0-naelaste n6udega Hiljem hakati turule saatma hoopiski 2,5-naelaseid plekk-ambreid Suuremad firmad kleepisid 2imbritele oma firma nimetusega etiketi. Viiiksemad finrad iasid aga iinrbrid rnLiiigile lihlsalt "Tailinna kilu" nime all. Plekk-?imbrite turule ilmudes kadusid peagi mlitigilt vaikesed puuttinnid. 19. s. l6pusja 20. s. alguses rajasid kalatoosturid, lisaks Tallinnas ja Paldjskjs asuvatele kalasoolamis-tookodadele, mitmeid randades asuvaid ajutisi soolanlispunkte Ni; naiteks olid kilutodstur Leesmannil soolamispunktid Parispeal, Turbaneemcs ja Viinistrrl. R. Orase ja J Samrneti andmetel oli Festi kalatoostusettevotete seas oluline koht Hara saare omal Hara lahes Saarja seal asuv ettevole said laiemalt tuntuks 1860-lrdatel aastatel, kui saare rentis Kolga m6isa kirjutaja V.R Sorensen See oli taani paritoluga ettevdtja, kelie isa oli omal ajai Paldiskisse asunud ja kalapurigiga tegelnud. Raagitakse, et saarele asudes olevat Sdrensenil olnud ainult 25 rubla, kuid t?inu arivaimule, sidemeteleja Kolga krahvi Steinbocki toetusele ehitas ta m6ne aastaga kalatodstushooned, tooliselamud ja oma perekonna tarbeks uhke hiirrastemaja, kus oli suur saal, kuus elutuba, mitu verandatja mitmed abiruumid. N{6odunud sajandi ldpul oli V.R. Sorenseni ettev6ttel kuus hoonet. Neist kahes vdeti kala vastu, pesti, puhastati, pandi purkidesse (need valtsiti kinni) ja pakiti kastid.rsse Kolmas hoone oli plckksepat66koda. kLrs tehti plekktoose, neljas kuulus sepikojale, viiendas hoiti ja segali maitseaineid (rurtse) ja kuuendas oli ladu koos jaakeldriga. Kalapnugiks tellis Sorensen Venemaall nitu suuft mcrenoota ja lamedap6hjaiisi noodapaate. Noodameestena tdijtasid Hara saarcl esialgu vene rahvusest kalurid. hiljem asendasid neid hiidlased ja muhulased. Kalat6ostusetlevottel oli pafimatel aastatel kuni 300 todtajat, sealhulgas tiksi kilusoolajaid 50 noort tijdrukut vdi naist, peale selle veel kalLrrid, plekksepad, pakkijad, voorimehed, laevamehed jt Ettev6le andis lisateenistust ka iimbruskonna talupoegadele. Pzirast Sdrenseni suma 1892. a laks Hara saare kalatddstus l6puks kalatodstur Feodor Malahhovi (vanema) katte. 3O-ndate aastate l6pul Hara kalatdostus siiski l6petas tegevuse. Muuseas Malahhovid olid Eestis tuntud kilutoosturid.r) Uks viihestest, kes 16petas Kiismu Kalanduskooli (vbi 6igenlini kalandusklassi) ja jatkas ona teadmiste taienda ist vlilisnlaal, oli Georgi Kask (1908-198'1) G Kask oli Eestis ainuke, kesjuba 3O-ndatelaastatel tunnetas traalpllugi eeliseid. G Kask ornandas 1941 aastal ka kaugsdidukapteni diplomi. G. Kask oli ka Ndukogude Eesti kalatoostuse r:lksjuhte

r) Feodor Malahor.( ka Malahhov) (s 1898-?). pdfit kuulsasl kaiaL6osturiLc pcrckonnast. Alates 1920. iuitis isalt piirit konsen ilctdslust Tallinmas N4alaho\ i konscnitoostus asuttttijubr 1890. aastal.

!tr. 2355. 17. offolbril 1925 ,,9â&#x201A;Źiono", tdlfinno9. Jloubob: tubol ld pdleroBiib.

[ftfioftltf

,[";:j];;Jnfil]"!7.

rtrbalavab.&

Anon & Ko.. ra,,ieas

Oma toodete reklaamimiseks v6tsid suuremad kalatoosturid sageli osa nii kohalikest kui rahvusvahelistest neitustest. Tallinna kilu oli iisna sageli auhinnasaajate hulgas, konservitooside siltidel ei jaetud seda miirkimata. Auhinnasaamisest teatas ka ajakirjandus. Neiteks kirjutas "Postimees" 1892. aastal: "Proua Constanze Kmusp, kilusoolamise asutuse omanik Tallinnas, kellele juba varemalt Keiserliku vaba okonoomia seltsi poolt auraha antud, on l2-aastasel tdotamisel kilu sissetegemist taiendanud ja selle eest saanud: Briisseli valjaniiitusel 1891. aastal esimese hima kuldaurahaja Saint Glles Burellessi naitusel 1892. aastal niisamuti kuldauraha lihes autunnistusega." Neli aastat hiljem kirjutas sama ajaleht, et "Moskva kalastuse vailjan?iitusel, mis 16. martsil ldppes,

on Tallinna kilude eest aurahasid saanud: h6be auraha Sorensen, Hinze ja Adler, pronksauraha vennaksed Jiirv." 1898. aastal t6i ajaleht "Postimees" oma lugejaile uudisena teate, et "Bergern iileilnrlisel kala valjanaiitusel on tuttav Tallinna kilu valmistaja ja v6rguvabriku omanik J.M. Leesmarm kuldja kaupmees Denon (arvatavasti Demin) kilude eest h6be auraha saanud " 1913. aastal vdis kalakaupmees V. Demin kuulutada, et tema valmistatud "Tallinna kilud" on saanud suure kutdauraha Luiibekis, Berliinis, Danzigis, Suezis ja Baden-Badenis. Veel 1928. aastal Tallinnas korraldatud neitusel oli J. Leesmanni firma kilukarpidel teiste auhinnaks saadud medalite kdrvaie triikjtud endise Montenegro @alkanil) kuningriigi vapp ja mzirkus, et tema, s.o. J. Leesmann varustab selle (tol ajal juba olematu) pisiriigi kuningakoda kiludega. Olgu l6puks lisatud, et J. Leesmatui ettevSttes valmistatud kilupreservid jdudsid ka Vene keisrikoja soogilauale - seda faLli kasutas kalatddstur oma kauba reklaamimisel. Peamiseks kiluturuks enne Esimest maailmasdda oli Venemaa, kuhu parimatel pringiaastatel saadeti Luni l0 miljonit iihenaelast plekk-karpi Kui karbi hinnaks an'utada 30 nn. kuldkopikat, vdis arvestada kokku 3 miljoni kuldrublaga Kilu oli Vilsandist kuni Vladivostokini tuntu d " Pebeaekae ku,t*a" nme all. Peale tsentraa.lsete saadetiste venemaa aridele vedasid randlased vliikeste laevadega kilu ja silke') piprakilu nime all miirigiks Peterburi. Kalinkini silla juures seisid mitu laeva reas ja mtiiitasid kilu laevalt (naeJaviisi) otse tarbijale. Kolga rannas naiteks olid Hinno Juri Esken, Siguriaia Lambot (Jumindalt) ja Rasi Mart Paadimeister (Leesilt) suurimad kiluvedajad. Kilude jutu vahele sobjks ka m6ni sdna nriiid legendaarseks muutunud soome kalurite ja eesti p6llumeeste s6brakaub andusest (seprclailo,t) y iru rannikul, mille algus ulatuvat isegi 13. sajandisse.

Riiirrl rahvapii.raselt ka silk (Clupea harengtts net?D/arr, Leancmeres elutsev heeringa kiiiibusalardiit, kuni 23 cm pikk. Laiinemere kalasaags csikohal Soolariiime nimetab rahvas sageli silguts. Mdnes kalaralnas nimeta! raime lihtsalt "kalaks". Teised kalad kandsid scal aga oma 6igei nime ... "kilu", "l6he"jne. 3'7

Kindlasti on t,inapaeval paljudele uudiseks, et Soome lahe saarte iimbruses ja Soome skiiiirides olid paremad tingimused kala kudemiseks kui P6hja-Eestis Piamiseks kalaks, mis lziks vilja vastu vahetamiseks, oli raim. Kalade kudemise ajal kevadel ja sngisel tulid talumehed silSuranda jaleks lahti suureks vahetamiseks Vanade tuttavate vahel peeti kinni traditsioonilisest vahekorrast 1:2 (iiks ttinder e. 130 I kala kahe tiindri vilja vastu). Viimane soornlaste silguretk viru randa toimus 1939. a. kevadel Alanud s6daja hiljem Ndukogude Liidu riigikord katkestas sajandeid kestnud s6brakaubanduse Peal; Esimest maailmasoda kilutddstus praktiliselt havis. Eesti Vabarijgi algusaastatel piiiiti kilutoostust uuesti arendada, kuid see ei olnud kerge. Euroopas, nagu ka Eestis, hakkas peagi ilma tegema odav Nolra heeringas.

Ja ldpuks iiks râ&#x201A;Źtsept. Kilude soolqmine Kilud panna s6elale, pesta voolavas veesja norutada. Kiluniftsid tampida peenemaks ja segada soolaga. N6u p6hja puistata soola-viirtsi segu, sellele laduda kilud tihedalt tiksteise k6rvale, k6hud iilespoole, puistata peale soolavirtsi segu ja laduda uus kiht kilusid risti eelmisega. Seda korrata, L-uni n6u on tais. Peale panna vajutis Ndu pealt katta.

I kg kilu 100-150 g soola 10- 15 g suhkr'lit l0-15 g viirtsisegu (viirts, pipar, pisut ingverit, muskaatpahklit, koriandrit, kaneeli, nelki) 3-4 loorberilehte.

Lisame ka m6ned arurd. 1903. aastal pLinti Eesti rannavetest umbes 2600 tonni kilu 1929. aastal moodustasid Eestis piiLltud kilud 23,1 % (30 122 k'tintaali ehk 3072,2 tonni) kogu siinsest kalatoodangust. Esimeselkohal olid muidugi riiimed (53,6 % kogutoodangust)

Kui ma 20. sajandi ldpuaastatel krisisin kalatodsturitelt, miks ei ole enam tallinna kilu karbi etiketil kuldmedaleid, jaid nad vastuse v6lgu. llmselt on igas nraailmajaos omad kalad, omad kastmed ning maitseained Vaatamata sellele soovitan koigile Eesti kulalistele v6tke pits "Viru valget" ja hammustage peale tallinna kilu S6ltumata kilupiingija kilutoostuse t6usudest ja m66nadest, on konservikarp "Tallinna kilu" iaiinud tanaseni Eesti iiheks visiitkaardlks.

Koostanud A. Juske

Y'E

-tt A)

3 t-

*: r! -E

ir!

trv

E 9;::; ';i3€sE ;;o.E I

=a csF

-4

;it

5i2

rjljs9oq\qNqo*o

-@:oF <o-o

:=rt

:iZ '=-

F6of

=A EZ 5

sEig

Ela

'.*,=6

-,fi'

F .]

z z 3 a I;E

E:5 ii to

:. _6o

3 5 3E R 3 N b 3 5 .j+:o-N@;oci+-

;qio .9.= "; ii

I'3

..1

I FS

oi -<jo6r

. E

E ai

c :c. ,=-;iiEt= t_:i -Bs .i P=!*--t: E:i:-:Ie;EiE -;lE*E g; iirgEEi ;t:F" g.i ;: Si i:";E j !sr: : ;:; i i *€ +i t g;i; ri *; g; alEi sF; i E-5 s; E;6 E

E;:;

! f;; F ! F;

!;;;

Kasatatud kiqandus - Kaplinski, K. Tallinna kesitddlised L Tallinn, 1980. - Kaplinski, K. Tallinn meistrite linn. Tallinn, 1995. - Luts, A. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. Etnograafiamuuseumi aastaraamat )OCV. Tallinn, 1969. Lk. 288-318. - Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996. - Oms, R., Sammet, J. Lahekaarust ookeaniavarustele. Tallinn, 1982. - Peets, H. Tallinna kilud. Tallinn, 1943 (triikitud 100 eks.). - Peterson, M., Pasopa, A. Kokaraamat, Taliinn, 1968. - Sandstrdm, H. Lahemaa randlased. Tallinn, 1986. - Veldre. L "Kilu". Tallinn. 1986. - Ajaki.i "Laevandus" ja "Laevandusja Kdandus", aastad 1920-1940. - Kasutatud on ka teemale vastavaid kirialikke materjale Kesmu Meremuuseumist.

VANAD MEREKAARDID Anto Juske Piirast Willem Blaeu'dt) kujunes Amsterdami, tolleaegse Euroopa rihe tZihelepanuveersema kaubanduskeskuse suurimaks merekaartide v?iljaandjaks Keulen,i']) raamatuja kaardikauplus, tanu millele jdudis hollandi merekartograafia oma kdrgpunkti. Var Keuleni saalutusi n,iitab kas vdi see, et kaardimaja tegutses katkematult ca 200 aastat (166?188 5). Aastast 1687 piirinev atlas Zeefackel oli maam66tja, matemaatiku ja navigaatori Claes Vooght,i3)

tdd tulemus. Lisaks 160 kaardile sisaldas oildimateriali.

see teos purjetamiseeskirju, laevatee

Hogland

Stangshar

Ekholm

Suursaar

Vaindloo

Mohni

Kalk Gundet

Kalkgrundi madalik

Lilla I ytters

Vaike Tiitarsaar

Revel

I-oxa Palm

kirjeldusija eri maid kujutavat

Tallinn Loksa Palmse

Caspenvyk Tolsborgh Wascnberg

Kasmu

Toolse Rakvere

I;/!1gmetlt vaMst 1687. a. tetekaardisl, kusan nti|git d.j ba Kaisnu h t. Ketieni kaafi). A frognent of an titl chat.t (l687). Al:;o Ka.snru is narked on the chan.

Ldenemere kaardilt on naha "jalgi" Waghenaer'i") ja Blaeu toddest, eeskatt aga astronoomi, matemaatiku ja kartograafi Jan Loon'i') 1661. aastal v?ilja antud zee Atlasest. Hiljem tegigi Jan Loon koostddd van Keulen'i kaardimajaga. Ma arvao, et 1687. a. tahistati Kasmut merekaartidel (Keuleni atlases) esmakordselt. Soome-Eesti iihisseminaril (mis toimus 1998. a. novemb s Tartus ja Tallinnas) teemal "Liienemere ja Vahemere kultuuriruumide kokkupuudetest 1900 aasta viiltel, Tacituse "Germania" ilmumisest tainapeevani" oli avatud ka kaardineitus John Nurmineni Fondi kogust. Kaesolevale artiHile lisatud rur. Keuleni kaardi koopia (1687) on piirit nimetatud kogust. Teine, nn. Gedda kaardi koopia (1694) on perit Tallinna Linnaarhiivist. Kasutades rootsi laevade poolt 15 aastajooksul kogutud meresiigawste andmeid, koostas kapten Petter Cedda (1661-1697) esimese rootsi merekaartide atlase, mille tiitellehel on ka admiral Werner von Rosenfeldti (1639-1710) kui t66de organiseerija ningjuhendaja nimi. See 1694. a. valminud atlas ilmus Amsterdamis 1695. aastal rootsi-, hollandi-ja ingliskeelses viiljaandes.

1999. a. jaanuaris sain Stockhohni Kuninglikus Raamatukogus konesolevaid kaartejuba k?iega katsuda.

Kommentaarid Blaeu, Willem Jonuoo, (1571-1638). Hollandi matemaatik, kartograaf ja astronoom. W.J. Blaeu kavatsetud suure maailmaatlase koostas l6puks tema poeg Johannes Blaeu (surnud 1680) 1662. aastal. See oli 11-koiteline atlas. 2) Van Keulen, ,Ioharnes (1651-1715) Ka tema poeg van Keulen, Gelard (1678-1726)olikartograaf. 3) Vooghl, Claes Janszr.rz (surnud 1696). a) Waghenaer, Lxcas, Janszaon (1534()-1591) Flollandi katograal 5) Jan Loon (16ll-1686). 6)Soovitatav kirjandusr Eh.ensvard, U., Kokkonen, P., Nurninen, J. Mare Balticum 2000 motta it,imeren historiaa. Helsinki, 1996. r)

fruym,nr tanast lovJ a. nterekaardrst hn. Cedda kaarr). A Jr,rpmcht olatt ald char! ( 169,1t.>

:-!a:4.,,

-6 -F;

_\{as6ende

Graad--kaart_

oo sr*zEL

\'". S(AoIN

ad. tot ean den

t ,e,." n.

',.;11,\L h/,-'"a;,,.".xr..u-

a" a,a?/d1-

.,;2 . r:.,,i", '"1.-.7 ?"tr". G_e4de ,4aae rt3 4

.4;U".; c..-".;. ("^^.-.. t;.,n4 ;. :.,! rit. -1t/. L. ';;

"t !!""::'

PURJETAMINE - KUNINGLIK SPORDIALA Anto Juske Ma olen taiesti veendunud, et tuhandeid aastaid tagasi peeti valitsejate vahel pudetamisvdistlusi. Kas esimesed v6istlused toimusid Eufratil v6iNiilusel - seejadbki igaveseks saladuseks. Juba vanas Egiptuses olid vaaraodel uhked lobus6idulaevad (paadid). Ka Rooma I'ilikud pudetasid kallitel laevadel (paatidel). 16. ja 17. sajandil hakati Hollandis kaubapaatide k6rval ehitama l6busdidupaate. Teatavasti oli (on) Hollandis (aga ka Kesk-Euroopas) arwkalt kanaleid. Kanalites liikuvate uhkete nikerdusteja kajutiga l6bus6idupaatide kaldalt vedamiseks kasutati inim- v6i loomaj6udu. Selliseid suuri l6bus6idupaate hakati dmetama jahtideks Niisiis v6ime delda, et s6najaht on hollandi pedtoluga (j aght/j

acht).

Jargnevalt riks episood kuninglikust vdidus6idust. Charles II (1630-1685) Inglismaa, Sotimaaja lirimaa kuningas (1660-1685) laks kodus6ja ajal 1646 mandrile maapakku. 1650. aastal maabus ta Sotimaalja kuulutati selle kuningaks. S6jakeigul Cromwelli viigede vastu sai ta Worcester'i juures 1651 ltiiia ja siirdus purjekaga "Surprice" taas maapakku. Seoses 1660. a. restauratsiooniga asus Charles Inglismaa troonile. P?irast koju naasmist kingitiCharles Il-le Amsterdami linna poolt l6bus6idujaht "Mary". See oli 66 jalga (20,10 m) pikkja 18,5jalga (5,64 m) laijaht Teine hollandlaste poolt kingitudjaht kandis nime "Bezan" . Ka Charles II vend, Yorki hertsog James II (t633-1701) Inglismaa, lirimaaja Sotimaa kuningas (1685-1688) oli kirglik purjetaja. Olemasolevate andmete arusel on protokollitud v6istlus kuninga jahi 'Katherine" ja Yorki hertsogijahi "Arme" vahel Thamesel Greenwichist Gravesundi Auhinnaks olevat ohud sada naelsterlingit. Jahtjde v6idus6idul ei olnud kuninglikust soost vennad reisijad, vaid tegid tavalise madruse tood.

Norra L-uningatel on samuti pikaajalised purjeiamistraditsioonid. Meenutame siinkohalainult Olav I Tryggvasoni, kes konaldas lnglismaaleja mujale viikingite retki. See on sama kunjngas, kes tihe legendijlirgi olnud lapsena eestlaste kaes vangis. Meid huvitavad tena siiski viimased Norra kuningad Esiteks Norra kuningas Haakon VII poeg Olav V, Norra kindral ja admiral. Oli suur spordisdber. Norta kroonprintsina tuli Olav Olimpiamengudel 1928 a. Amsterdamis (purjetamine toimus Mademblik'il) purjetamisv6istlusel jahi neljamehelises meeskomas klassis 6 m kuldmedalile. Kroonprints Olav von Norwegen oli alates 1930. aastast Eestimaa Merejahtklubi auliige. Kui Eesti kiiruisutaja Ants Antson tuli 1964. a. kiiruisutamise mitmevdistluses Euroopa meistriks, autasustas teda ja surus kaitt Noffa kuningas Olav V. Olav V poeg, Norra kuningas Harald V on samuti hea spoftlane. Juba lapsena osales ta purjetamisregattidel.

Kroonprintsina vdttis kuningas Harald V aastatel 1964, 1968

1972 Nolra esindajana osa

Oliimpiamengudest. Kroonprintsina saawtas Harald V koos meeskonnaga 1968. aastal Kuldpokaalija 79'12. aastal Kieli niidala regatil esikoha. 1987. a. suvel voitis kroonprints (koos meeskonnaga) Norra ariringkondade poolt temale viiekijmnendaks slinnipzievaks kingitud jahi "Fram X -ga maailmaneistrivd;stlustel esikoha. Jzirgmisel aastal saawtas k oonprints (koos meeskonnaga) maailmameistrivdistlustel kolmanda koha. Nona on iildse olnud riks edr-rkamaid maid oltimpianangude purjetamisvoistlustel, kus kuni 1980. aastani saawtati l5 kuld-, 10 h6be-ja t pronksmedalit 44

Nota kuningas Harald

lallinnas

1998. q. qugtslis.

King of Norway Haruld V in Tallinn 1998. The

Teatavasti avas 1994. a Harald V ka XVll talioltimpiamangud I-illehammeris. Kuningas l{arald V abiellus 1968 a Sonja Haraldsen'iga (s 1917). Kuninglikus perekonnas on lapsed printsess N{aftha Louise (s 1971)ja prints Haakon (s. 1973) K6ik kuningliku perekonna liikmed harrasiavad purjetamist. 1998. a. augustis-septenlbris kiilastas 1'\olTa kuningapaar Eestit Meenutame veel, et Roonla Olumpiamangudel 1960 aastal tLrli pLtrjetamisvdistluslel Napoli lahel Draakon"-klassis koos Ineeskonnakaaslastega kuldmcdalile Kreeka kroonprints Konstantinos Ka Taani kuninganna N{argarethe abikaasa prints llenrik on tllntud purjetaja Prints Henriku arvates on pdnevamaid jahiklasse just "Draakon". Prints Ilenrik vdistles t996. a suvel ka Pirjtal. AIates t925. aastast oli Eestimaa Merejahtklubi auliikmcks 'faani kLuringas Christian X

valiti

vfie

\rene tsaareja keisreid, kes ei olc Laanemerel pudetanlld. Pikâ&#x201A;Źmaks mereteekonnaks s6jalaev v6i siis ainult keisri jaoks chitatLrd nn jahllaev. Meenutamc siinkohal ainLrlt kahe

On vist

keisri, Nikolai llja Wilheln ll kohturnist 1908 a Tallinnas \'6i l9l2 a Paldiskis Nikolai ll tuli I t3 n1 pikkuse relvastatud jahtlaevaga "Standarr" ja Wilheln 1l I l6 m pikkuse ja l5 kahuriga jahtlaevaga "Hohenzollern". Saatjateks nrdlcnril s6jalaevad. Keisrite perekondadel oli kasutada ka muidugi vaiksemaid jahtlae\'u ja tanapaeva mdistes sDortiahte.

1976. Jcr 198A. a. olnnpiavAitjq P.R. Hoj Je sen (rdsak l) ja lbma Ktnirylik Kdrgus Tadni Kroonp tus Frcdcrrk Draakott-klas:r rdislfustel Jaaryl is 1997. a.

Olrypic gold nedallist (1976, 1980) P.RHoj Je sen (!efl) and HRH CK)wn Pfince Frederik a/ Denmatk, wblning his frsl Draga race in Jqpan 1997.

Tema Kuninglik Kdrgus Tdani Jaaptutis 1997.

?rifis Hetlrik

HRII PriDce o.f Dennark Henrik, ,,inner ol lhe Japo cv llroF, (-han!ti, tt.\h;pj lt)a'

nls He rik (parendlt teitrc) 1966. lAllinIdt Pirital.

ince

B.tlti.

llan ik (secondfoti C1tp.

Itstania

Pinh.

lhe

ghl) dl lhe

1966.

Ve e keiier .AlekseuLler ( t 8B5). Aleksardet

lll.

lll

(1815-1891) pet'e)ictttttttgtt ona lahllttc\'.tgeltoo e lahel

the Czar oJ Russia, r'ilh hi.\:t'dnil.v

his

)rtcht al Belhic Sea (lBE5)

t : r, ;*F,-;;j;,:-'

i j

!,--,.._-_-:--

Saksd keisri

lllillteln ll jahtlaev Hochen:olleut (puetnall ia

L'ene

keisri

Nikolai Iljcrhtloev "Slcudart (vasdkul esipla.otil) T.tllhna reidil 1908 a l he HochetEotlenl (1ighl), the lunD, )rthl aJ lfilheln II Enperor o;fGernany and the,Statldafi (lc.fr iti lhe forc./l ont) the )acht ofNikolai II (:zar ol /lussia Dl lhe rcaLl.t ol'lallin in 1903.

"St1hda " aastal I9a8. Standart in 1908. -sl

:f;

TJli,.* AjJ..-""*.-i

Aastatel 1888-1939 tegutsenud EestimaaMerejahtklubi auliikmed olid; - alates 1930. a. prints wilhelrn von Schweden (1884-1965), Sddermanlandi hertsog, Rootsi kuninga poeg - alates 1925. a. Taani kuningas Chdstian X (1870-1947), kuningas aastatel 1912-194'7 - alayes 1930. a. koonpdnts Olav von Norwegen (1903-1991), Noffa kuningas Olav V (19571991).

Kommentaarid - Cha.les II (1630-1685). Suurbritanniaja Iirimaa kuningas 1660-1685. - Londoni linnaosa Thames'i ldunakaldal - Linn Thames'i suudmes. - Olav I Tryggvason, elas arvatavasti 963-1000ja oli Nona kuningas 995-1000. - Haakon VII (1905-1957). 1905. a. valiti Norra kuningaks Taani prints Karl, kes vdttis nimeks Haakon VIl. - Olav V (1903-1991), oli Nona kuningas 1957-1991. - Lim P6hja-Hollandis Ijsselmeeri aares. talioliimpiamangudel - Ants Antson (s. 1938), saa\utas 1964. a. esikoha kiiruisutamises lnnsbruckisja tuli samal aastal Euroopa meistriks mitmev6istluses. - Harald V (s. 1937), Norra kuningas alates 1991. a. - Kieli regatte peetakse alates 1882. aastast. - Prints Henrik (s. 1934) on rahwselt prantslane - "Dragon", ka "Draakon" - rahvusvaheline monotti0pklass, nillesse kuuluvad kolmemehe-kiiljahid. Jahi konstrueeris norralane J. Anker 1929. a. Aastail 1948- I 972 oli "Draakon" ka oliimpiaklass. Igal aastal peetakse "Draakonitel" rahwsvahelisi vdistlusi, milledest tahtsaim on Kuldpokaali v6istlus. - Chdstian X (1870-1947), Taani k-uningas aastatel 1912-1947. - Nikolai II (1868-1918), Vene keiser 1894-1917. - Wilhelm II (1856-1941), Saksa keiserja Preisi kuningas 1888-1918. - Standart - ruudul'-ujuline lipp. Ka keisri vapiga lipp jahi vddris (vdi auto esitiival). Standart markis ka imperaatori viibimist laeval, jahiljm - Hohenzollemid - Brandeburgi kuurviirstide, Preisi kuningate ja Saksa keisrite suguvdsa.

xziSuU SELTSIDEST Anto Juske Kttsmu laevaehitus on vlihemalt 200 aastat vana Icirnrni s6ja ajal (1s53-1856) ja piirast seda k?iisid K2ismu randlased iihe- ja kahemastiliste lahtiste paatidega merel kalastamas ja kaubitsemas. M6nikord veeti Soomest salakaubana soola Ldinud sajandi seitsmekiimnendail aastail hakatijuba soetama veikesi rannas6idupurjelaew, milledega veeti pdletispuid randadest Tallinna. Hiljem veeti telliskive Peterburi. Esimese kaugesdidupudelaeva "Salme" ehitas 1891. a. Kiismus Joosep Kristenbrun (1839-1917) Laev oli 256 netto-register-tonni ja laks ehitusel maksma 20. 000 kuldrubla. Oli koigiti ilus, tugev ja otstarbekohane laev "Salme" viis Kasmu meremehed juba ookeanile. "Salmet" juhtis vana kogenud ookeanikapten Jiiri Sandstrom. Hiljem juhtjs "Salmet" kapten Joost Paadimeister (1865-1941) "Salme" hukkus ookeanil' olles teel metsamaterjalilaadungiga Kanadast Inglismade. Tugeva tormiga laks laev lekiks ja marjaks saanud laadung paisudes pigistas laeva l6hki. Meeskonna p?i2istis mdddas6itev Inglise aurulaev 1899. a. ehitatud "Julie" avab elavama laevaehituse tegevuse Kasmus. Talle jiirgnevad "Hermiine", "Liisa", "Kristenbrun", "Reinart" ja "Anette". Meresdidust tekkis Kasmus suur majanduslik tous Erjti m6jus selleks kaasa 1884. a. asutatud Kaismu merekool. Asutatud kool vdimaldas paljude kehvade rannainimeste lastel oma koduklilas saada mereasjanduslikku eriharidust, mis t6i palju majanduslikku j6ul-ust. Kasmu me.ekooli juhatajaks oli 1894 a. kuni 1931 a. kapten Karl Larens (1866-1937), kelle juhatusel koolist on tulnud valja hulk asjatundjaidja osavaid laevajuhte Kiismu merekool likvideeriti 1932. aastal.

Hoogne laevaehitus n6udis ka meremeeste koondunlist. 19l L laevastiku meremeeste selts. Seltsi asutajateks olid Sukulorf, August, Iakobi p. ( 1878-?). Sukscloryf, Johannes, Jakobi

asutatigi Kasmu kaubanduse

Ldpetas Kasmu merekooli kapteni eksamiga 1904. a.

p. (1880-?). Ldpetas Kiismu merekooli eksternina kapteni eksamiga

1915. a. Suksdoqf, Jakob. Kustavi

p.,

rannasdidukapten.

Prun, Gustav (ka Pntun, Gustav) (1879-?). 0ppis Kiismu merekoolis, l6petas Liibavi merekooli kapteni eksamiga 1903. a Johanson, Aleksander, rannasdidukapten.

Beryslrbm, Gustar (1875-?). 6ppis Kiismu merekoolls, mille l6petas kapteni eksamiga 1901 a Lepni, Eduard (1883-?). Ldpetas Kasmu merekooli kapteni eksamiga 1922.

Mikenberg,Magnus (ka Magnus Miikenberg) (1893-?). 6ppis Kdsmu merekoolis, lSpetas Paldiski merekooli kapteni eksamiga 1913. a.

Dnnatt. Albreht. kaugsdidulu!lrimees. Alanud Esimese maailmas6ja t6ttu kdnesoleva seltsi tegevLrs soikus

-12-

-(n

-ts': . 3'=' :': ?=:;==t4i- =

:==qi;;le v:

. 4 =+ ti

t,'-?

,: == : !'=-= =Fcr EZ=

::-

€=?

7 7

=='

€=r 3

rFg

Q4t

;t =41

=> ^-n o -l

1923. a. asutati Tallinnas laevandusettev6te (laevandusari) "Kasmu Laevaomanil-ud" Seltsi esimene laev oli I maailmasdjas terveksjaanud suuretonnaaziline brigantiin "Kristenbrun", jzirgmisena alustati Hara lahes kapten Pahlbergi (1885-1948) juhtimisel 4-mastilise "Tormilinnu" ehitamist. 1923 osteti Inglismaalt tetaskorpusega purjelaevast ilmberehititatud aurik "Nemrac" (1636 brt). Sellele v6is soodsa tuule puhuks heisata purjed (siit hr.iiidnimi "Baltimere Lendav Hollandlane"). "Nemrac" hakkas sditma Tallinna ja Hulli vahel (mtiiidi 1939) 1923 osteti Taanist mootorpurjekas "EIna", 1927 aurik "Itrlda" (hukkus 1938), 1928 aurik "Linda" (hukkus s6jakeerises 1g4o), 1929 aurik "Lenna" (hukkus orkaanis 1938), 1930 aurik "Minna" ning vahetult enne II maailmasdda aurikud "Ella", "Sigrid", "Signe" ja "Hildur" ning purjekad "Merilind", "Anette" ja "Vditja" ("To.milind" ehitati pdrast merednnetust rjmber mootorpurjekaks). 1935. aastal oli "Kiismu Laevaomanikud" laevandusiiril 9 aurulaeva, I mootorpurjekas ja 6 purje)aeva- kokku I 7.500 brutto-reg.-tonni Peale selle on nende kaes prahtidaja talitada 10 teistele laevatihingutele kuulunud laeva. Tolleaegse seaduse jitgi (Kaubalaevade omanduse ja vastutuse seadus. Riigi Teataja Nr. 100, 23.dets. 1930) v6isid kaubalaeva omanikeks ollajuriidilised v6i firisilised isikud, aga ka nimetatud seaduses eltenahtud korra jiirgi laera!hing. Kui mitme isiku peralt olevat laeva kasutati nhisel arvel s6itudeks arilisel otstarbel, siid moodustasid need isikud laevatihingu (nn. rihe laeva laevauhingu). Laevaiihingu osanikud v6isid oma laeva valitsemiseks ja tema asjade ajamiseks valida hiiiile enamusega endi vdi v66raste isikute hulgast laeva disponendi (disponent - iiriettevotte volinik, varade valitseja;vabade summade kiisutaja komisjoniiiride v6i pangakorrespondentide arvetel) See olilaeva erijuht (peremees), olgugi et laev ei olnud naiteks tena ainuomandus. Kui vaatame 1938. a. Eesti Laevanduse Aastaraamatut, naeme, et enamuse Kzismu laevade peremeheks on margitud O. Tiedemann, Tallinn, Vabaduse pl. 10. "Kiismu Laevaomanikud" lagvandusziri vanad pdlised osanikud olid: kaptenid vennad Kristenbrunid, Altenbrun, Paadimeister, Pruun, pr. Einman jt. Hiljem Iiitusid [risse kaptenid Pahlberg,

Lepni, Kaamann, Lepviikmann jt. 1934. a. olilaevandusari brutto-sissetulek I 300 000 krooni. Kapten O Tiedenann'i asjatundlikul juhtimisel paisus laevandusari "Kasmu Laevaomanikud" iiheks suuremaksja tugevamaks kodumaa ettevdtteks laevanduse alal. 19. septembril 1998. a. otsustasid Kasmus kodLl vdi suvilat omavad inimesed asutada Kasmu Sdprade Seltsi, mispuhul peeti sealses rannakiilas suve l6petamise pidu. Kiismu peol kais ligi kakssada huvilist, nende hulgas tuntud kunsti- ja aritegelasi, kes korjasid seenija sdid ara poolsada kilogrammi suitsulesta.

meremeeste sellsi pa)hikirja naned lehed. 'ne Jlront co1,er o.f the Articles of the Kdsmu Comn|ercial Shipping Compa y, 19 I 1.

.lKtismu kaubanduse laevastiku

Kltsmu SAprude Selts tdhab edendada runnaklila elu Loodav mittetulunduslihing Kasmu Sdprade Selts seab oma ilesandeks Kiismu elu ja kultuuri edendamiseja sailitamise. Esimesena tahetakse remontida Kiismu kiriku orel. Seltsiga v6ivad liituda k6ik firrnad ja eraisikud, kes tunnevad huvi ja muret Kaismu edasise kaekiijgu vastu. Initsiatiivgrupp on krimneliikmeline, kuid eeidatavasti liitub seltsiga rohkesti huvilisi.

Kesmr-,

M.t.-..useum tiinat Eesti Krrlt.....L-pitali

toetuse eest.

Eesti K! tuu *apital

suuFKata 23 EE 0001 Talllnn G7 22) 446 922 faks (37 22)446 983