SAPTK kalender "Kodu, perekonna pühamu" (2017)

KODU, PEREKONNA PÜHAMU

KALENDER 2017

Hea Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetaja!

Perekond on ühiskonna alusstruktuur – mitte ainult teoreetiliselt, vaid reaalselt. Seepärast on ka Eesti Vabariigi põhiseaduses sedastatud, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Riigil on eriline huvi kaitsta perekonda kui ühiskonna loomulikku alust, sest ilma suurte ja tugevate perekondadeta ei saa olla tugevat rahvast ja riiki.

Perekonnas tuleme ilmale, perekonnas kujuneb ja küpseb meie isiksuse tuum ning just perekonnast saame kaasa ennast kinkiva armastuse kogemuse, arusaama elu põhiväärtustest ja kesksed voorused, et need oma lastele ja lastelastele edasi anda. Just sel põhjusel pühendasime 2015. aasta kalendri perekonna teemale. Ja sellega otseselt seonduval põhjusel keskendusime 2016. aasta kalendris vooruste teemale, kuna voorused kui mõistuse, südame ja tahte harjumused suunata inimese mõtted ja teod sellele, mis on ilus, tõene ja hea, moodustavad perekonna ja väärika elu hädavajaliku vundamendi.

Ent just nagu kala vajab oma eksistentsiks vett ja puu mulda, nii vajab ka perekond sobilikku keskkonda, kus kasvada, raskused üle elada, karastuda ja õitseda. Vaimses mõttes on selleks keskkonnaks armastus, materiaalses mõttes aga kodu. Kodu on perekonna pühamu, perekonna oma koht, päris oma kuningriik koos oma tavade, traditsioonide, seaduste, väärtuste ja ajalooga. Kodu ei ole mingi iseenesestmõistetavus, vaid midagi sellist, mille rajamise, hoidmise ja lastele edasiandmise nimel tuleb teadlikult pingutada. Üks on selge: kui tahame, et perekond võiks meie ühiskonnas säilitada elujõu, peame seisma hea selle eest, et kodu oleks väärtustatud, hoitud ja austatud koht.

Eelnevat silmas pidades pühendame 2017. aasta kalendri kodu teemale, lootes, et see pakub taas meie sihtasutuse pühendunud toetajatele võimaluse tuletada meelde ja tõsta esile ajatut tõde, mis on terve ja harmoonilise ühiskonna ainuvõimalikuks aluseks.

Selle kalendriga tahame väljendada kõigile meie sihtasutust toetavatele inimestele siirast tänu, et oleme saanud taas ühe aasta seista meile ühiselt oluliste väärtuste kaitsel.

2017. aastal jätkame seda tööd, mille oleme koos ette võtnud ning loodetavasti saame ühisel jõul veel palju ära teha.

Lugupidamisega,

VARRO VOOGLAID SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Lähenev õhtu, Daniel F. Gerhartz

MARKUS JÄRVI SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on asutatud selleks, et seista ajatute, inimloomusest lähtuvate ja sellisena universaalsete väärtuste eest, millele tuginedes võiks meie riik, rahvas ja kultuur edasi kesta ja püsima jääda.

Enam kui 38 000 allkirja üleandmine Riigikogus, väljendamaks rahva vastuseisu perekonna ümbermääratlemise püüdlustele (mai 2013).

Meeleavaldusel perekonna ja demokraatia kaitseks osalesid tuhanded inimesed kõigist maakondadest, et seista vastu kooseluseaduse läbisurumise püüdlustele (oktoober 2014).

2014. aasta hilissügisel sai SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suure ühiskondliku tunnustuse osaliseks, osutudes Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadiks.

Meie veebiportaal Objektiiv.ee, mille avasime 2015. aasta oktoobris, kasvab jõudsalt. Esimesel tegvusaastal külastati portaali rohkem kui 1,25 miljonit korda.

Nii 2014., 2015. kui ka 2016. aasta suvel viisime läbi ringreisi, mille käigus kohtusime suuremates maakonnakeskustes paljude inimestega. 2016. aasta ringreisil keskendusime rahvaalgatuse õiguse taastamise vajalikkuse teemale, 2015. aasta ringreisil kultuurisõja teemale ja 2014. aastal perekonna teemale. Pildil 2016. aasta augustikuus Tartu raekoja platsil toimunud ringreisi kohtumine.

Ennekõike püüame seista perekonna ja pereväärtuste eest, sest perekond on tähtsaim kultuurilist järjepidevust kindlustav ühiskondlik institutsioon ning inimliku armastuse esmane ja loomulik keskkond, mis kannab edasi ühiskonna alusväärtusi ja traditsioone ehk eelmiste põlvede kogemusele toetuvat elutarkust. Sellisena on perekond reaalselt rahva püsimise ja kasvamise ning elujõu alus, nagu meie põhiseaduski seda kinnitab.

Kultuurilised muutused, mis kaasaja maailmas aset leiavad, puudutavad üha valulisemalt ka meie maad ja ühiskonda.

Abielulahutused, purunenud perekonnad, abordid; katsed perekonna tähendus olemuslikult ümber määratleda, kaasates sellesse ka homoseksuaalsed suhted – kõik see täidab meediat. Kuid siiski näevad eestlased perekonda kõige olulisema väärtusena – nad usuvad ja tunnistavad, et isikliku õnne määraks on perekondlik õnn.

Tänu paljude toetajate abile oleme suutnud kaasata meie sihtasutuse töösse kümneid tuhandeid inimesi, et kaitsta loomuliku perekonna tähendust ideoloogiliste rünnakute eest ja tuletada meelde perekondlike väärtuste ja vooruste olulisust kogu ühiskonna jaoks. Tänu inimeste ühisele pingutusele ja valmisolekule seista oma tõekspidamiste eest on meie sihtasutusest kujunenud tõeline rahvaliikumine.

2013. aastal kogusime petitsioonile “Kaitskem üheskoos perekonda!” ligi 45 000 inimese toetuse. 2015. aasta sügisel korraldasime Toompea lossi ees taasiseseisvumisjärgse aja suurima meeleavalduse. 2015. aasta alguses viisime enne Riigikogu valimisi läbi massiivse teavituskampaania, saates üle Eesti laiali sadu tuhandeid kirju ja voldikuid ning suunates seeläbi Eesti poliitilise maastiku kujunemist. 2015. aasta sügisel avasime oma uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv.ee.

2016. aastal tegime pingutusi rahvaalgatuse õiguse taastamiseks. Kokkuvõtlikult öeldes töötame selle nimel, et tõelisi väärtusi esile tõsta ja neid ühiskonnas levitada ning seista vastu asjade loomuliku korra lammutamise püüdlustele.

VEEBRUAR

Jaanuar ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

E

T

6 13 20 27

7 14 21 28

K

N

R

L

P

1 8 15 22

2 9 16 23

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

LAUPÄEV

30 31 1 09:17 15:34

2

3

1

Uusaasta Näärid P. Neitsi Maarja, Jumalaema suurpüha

4

21:47

5

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2

PÜHAPÄEV

6 Kolmekuningapäev

7

Kristuse sündimise püha Nuudipäev e. kanutipäev (ka 13.01)

8 Issanda ilmumise püha

9 10 11 12 13 14 15 13:34

Jeesuse ristimise püha

3 09:02 16:00

Nuudipäev e. kanutipäev (ka 7.01)

16 17 18 19 20 21 22 00:13

Jeesuse ristimise püha

Tõnisepäev

4

Taliharjapäev

23 24 25 26 27 28 29 02:07

Apostel Pauluse pöördumise püha e. paavlipäev Lähenev õhtu, Daniel F. Gerhartz

Kaduneljapäev

KODU Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks.

Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.

Luuletaja võime pikki mõtisklusi ühte valguskiirde koondada on hämmastav. Sõna ‘kodu’ algne variant on tõepoolest ‘koda’, mis enamasti tähendab ju pelka hoonet, erinevates sugulaskeeltes vastavalt traditsioonidele püstkoda või isegi lehtonni. Üksnes udmurtidel on koja (kuala) tähendus ehmatavalt kaunis – kodu on pühade asjade hoidla. Selle otstarbe täitmiseks ei pea ta olema täiuslik, suur, rikas ega “kaunima kodu” tiitliga pärjatud. Ta peab olema lihtsalt – kodu. Selline füüsiline ja vaimne ruum, kus kodutundeks saaks kootud laste hääled, kaneelisaiade ja leiva lõhn, pillimäng, vanaemade mälestused, õunamoos, kastaniloomad, jõulukuusk ja pühademunad, nutud, naerud ja õhtune vaikus.

Maiste, asiste askelduste hulgas ei ole õieti midagi suuremat ja ilusamat kui oma kodu loomine!

Meeldejäävalt on seda olulist askelduste aega ühe pere, Ingeri ja Iisaki elus kirjeldanud Knut Hamsun.

“Ehitad sa mõnd hoonet?” küsis Inger. “Kas sa ei või siis öelda!” Iisak vastas armuliselt, jah, ta oli nii imetähtis, sest ta ehitas ning sai ise kõigega hakkama; seepärast vastas ta: “Sa ju näed, et ehitan.” “Ja-jah, muidugi.” “Mis sa arvad, kui toa kõrval oleks veel kamber?” “Kamber? Siis oleks meil nii nagu teistelgi.

Jah, kui me niikaugele jõuaksime!”

Nad jõudsid niikaugele. Iisak muudkui ehitas ja raius majanurki, ladus ühe korra palke teise järel. Ta lammutas kolde, mis ei sobinud uude majja ja pani selle asemele pliidi. “Mitte igaühel pole pliiti,” ütles Inger. “Sa heldene taevas küll!” lisas ta.

Armastus, sõprus ja lapsed vajavad küpsemiseks ruumi. Ladugem siis neid palke, pühade asjade hoidla müüre tarkuse ja hellusega.

MÄRTS

Veebruar ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

5

1

6 08:19 16:52

6

7

NELJAPÄEV

2

Tartu rahulepingu aastapäev Küünlapäev Issanda templissetoomise püha

8

E 6 13 20 27 REEDE

3

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

LAUPÄEV

06:19

PÜHAPÄEV

4

5

9 10 11 12 02:33

Kuu poolvarjutus (max 02:43)

Luuvalupäev

7

T

13 14 15 16 17 18 19 21:33

Valentinipäev e. sõbrapäev

8 07:43 17:28

Tiina- e. neitsipäev Jeesuse kohtamine templis

20 21 22 23 24 25 26 16:58

Peetripäev

9

Leedu iseseisvuspäev

27 28 Suure paastu algus

Vastlapäev e. lihaheitepäev

Palve ja valgus, Daniel F. Gerhartz

Kaduneljapäev

Iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev Talvine madisepäev

PÜHAPÄEV Pere pühamu on kodu – pere päris oma koht; puhkuse ja rahu ja jõuvarude taastamise paik. Pere nädala pühamu on pühapäev – pere päris oma aeg; puhkuse ja rahu ja jõuvarude taastamise aeg.

Pühitse pühapäeva – see on terve ja harmoonilise pereelu üks põhikäskusid. Pühapäeva tõstmine Püha Päeva staatusse on parim asi, mida saame iseenda ja oma pere heaks teha; tegelikult isegi esimene asi, mida peaksime tegema – üks universaalne asi, mis on suur samm kõigi pere probleemide lahendamise suunas. Ühine laupäevane pingutus kodu korrastamise nimel. Pidulikum pühapäevane hommikusöök.

Ennelõunane kirikuskäik, rahulik lõuna, puhkus.

Vanavanemate külastamine, käik loodusesse, külaliste vastuvõtmine. Teejoomine koogiga. Kaminatule ees istumine. Pere filmiõhtu. Keegi ei lähe „korraks tööle“, keegi ei tee kodus tööd. Koolilastel on õpitud, kellelgi pole kohustusi. Sotsiaalmeedia on välistatud, arvuti avaneb vaid ühiseks filmivaatamiseks, telefonid jäävad kaminasimsile.

Selline ideaal ei ole enamiku jaoks meist saavutatav – vähemalt esialgu. Aeg on kallis ja elu nõudmised on kõrged. Loovutada seitsmendik nädalast puhkusele ja perele käib paljudele üle jõu. Aga liikuda sammhaaval Pere Püha Päeva suunas, teha alati natukenegi midagi teisiti, veeta natukenegi aega tõeliselt koos, pühendada teineteisele osa oma hinnalisest ajast – see on saavutatav igaühe jaoks.

Võib juhtuda, et see pisike pingutus hakkab kandma imelisi vilju. Et õpime taaskord leidma lihtsat rõõmu perekeskis veedetud ajast. Saame natuke vabamaks virtuaalelust ning taasavastame päriselu võlusid.

Avastame enda kõrvalt imetoredad inimesed ja saame tunda suurt rahu, mis tuleb argimurede töönädalasse jätmisest. Võib juhtuda, et taasavastades pühapäeva õpime taaskord elama tõeliselt ja tänulikult koos. Koos – ja mitte lihtsalt kõrvuti.

APRILL

Märts ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

9

1

NELJAPÄEV

2

REEDE

3

E

T

K

N

R

L

P

TÄHTPÄEV

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.

Kodu on nii imeline tavaline paik.

LAUPÄEV

4

Tuhkapäev, paastuaja algus Jevdokiapäev

10 07:03 18:02

6

7

Algas Narva pommitamine (1944)

11

8 Naistepäev

13:32

5

Paastuaja 1. pühapäev

9 10 11 12 16:54

Algas Tallinna pommitamine (1944) Sorokasveet e. tsirgupäev (setu)

Leedu taasiseseisvumispäev

Paastuaja 2. pühapäev Korjusepäev

13 14 15 16 17 18 19 Alekseipäev Patrikupäev Käädripäev e. ussiliikumise päev

Emakeelepäev

12 17:58

Paastuaja 3. pühapäev

20 21 22 23 24 25 26 06:19 18:38

Kevade algus (12:29) P. Joosepi suurpüha

13

PÜHAPÄEV

Pendipäev

Kaduneljapäev

27 28 29 30 31 05:57

Suve viimane laul, Daniel F. Gerhartz

Märtsiküüditamise leinapäev Paastumaarjapäev Issanda kuulutamise püha

Üleminek suveajale Paastuaja 4. pühapäev

Kristlike ja rahvakalendri pühade kõrval täidavad meie elu õigusega ka arvukad muud tähtpäevad – ristsetest ja rahvuspühadest suguvõsa kokkutulekuni. Kuldniidid argipäeva mustris, kokkusõlmitud olnu ja tulev, tänu ja lootus.

Pidu- või tähtpäev omandab oma erilisuse ja ülevuse vaid mõtestatud tööpäevade seas. Inimene teab, kuidas puhata, kui ta teab, kuidas töötada. Nagu igas asjas, tuleb siingi mõlemas mõõtu tunda, et end töö ega puhkusega mitte tappa. Küllap ei leidu palju neid, kes oleksid uhked vaid oma jõudeelu üle, kuid päris mitmed peavad ainsaks väärtuseks produktiivseid tööpäevi. Milleks hinge tõmmata, kui võhma jätkub... Ometi on tähtpäeval, peol ja puhkusel endiselt oma sügav otstarve ning sisu. Olgugi, et kipume seda unustama, on see sama oluline nii täna kui ka tuhat aastat tagasi. Hetkeks peatuda, tähendab rõõmustada, pühitseda olnut ja tulevat ning olla tänulik kasvõi sellegi eest, et olemas oleme.

“Kus armastus rõõmutseb, seal on ka pidutuju,” ütles kord ammu Johannes Kuldsuu. Mistahes tähtpäeva keskmes on ennekõike armastus ja inimsuhted – perekonna, kogukonna või rahvana. Rõõmustagem siis nende üle ja nendega koos, kellega ühes lauda istume. Tulla kokku, üheskoos keha kinnitada, uuendada sidet sugulaste ja sõpradega – avada oma kodu uksed ja süda – selles on palju väärikust ja väge.

Nõnda on ammu tehtud ja nõnda peaksime meiegi tegema. Et suguvõsa lapsed saaksid kordki koos laua all salaja küpsiseid süüa, memmed vanu fotosid uurida, emad kõiki oma kokakunstiga rõõmustada, isad grillida, vanaonu oma lõõtsa kastist välja tuua...

Peale viimaste nõude kuivatamist on kõik rampväsinud, ent – tänulikud. Paar juurdekootud rida ühiseid mälestusi, Elu Lugu oma kallitega.

MAI

Aprill ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

13

E

T

K

N

R

L

P

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

LAUPÄEV

PÜHAPÄEV

1 Aprillipäev e. naljapäev Karjalaskepäev

14 21:39

3

06:38 20:12

4

5

6

7

8

Püha Neitsi Maarja kuulutamine

15

2 Paastuaja 5. pühapäev

9 Palmipuudepüha e. urbepäev

10 11 12 13 14 15 16 09:08

Suur neljapäev

16 06:00 20:43

Vaikne laupäev

17 18 19 20 21 22 23 12:57

2. ülestõusmispüha

17

Suur reede Künnipäev

Ülestõusmis- e. paasapüha Lihavõtted e. munadepüha

Ülestõusmisaja 2. pühapäev Halastuse pühapäev Veteranipäev Jüripäev

Kaduneljapäev

24 25 26 27 28 29 30 15:16

Evangelist Markuse püha e. markusepäev See on lõppenud, Daniel F. Gerhartz

Siena p. Katariina, Euroopa patroon

ARGIPÄEV Miks, algav päev, on argipäev Su nimeks?

Ma kuulutan Su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul.

(Betti Alver) Kodu on meie elu süda ja südamel on oma rütm, mis hoiab vereringet töös. Argipäev ei ole monotoonne üksluisus, vaid need elustavad tuksed, milleta kõik laguneks koost. Rütm loob turvatunnet.

Just sellist, et kodu uksest sisse astudes saame kergendunult ohata – see on minu kindlus! Siin kehtib minu “mis, kus, millal”. Siin on argised tööd, mida kroonivad meie pere pühad ja tähtpäevad.

Hommikukohvist õhtupalveni on palju maad. Seda täitvad tööd, kombed ja puhkehetked on tugeva kanga kirev muster, igal perel oma. Tähtis on iga lõim ja niit, mis ühendab ja armastust toetab, iga samm ja liigutus, mis argipäeva imesse usub. Taas ärgata, tänada, tervitada uut päeva on imeline võimalus paremaks inimeseks saada ja aidata oma lastelgi kasvada. Lapsele on ju kodu terve maailm ja argipäev aasta-pikkune!

Kõigi meie rutiinide jaoks ei leidu kindlasti “päris” põhjust, füüsilist vajadust. Näiteks ei ole inglaste kellaviietee asi, milleta inimene või kodune elu kokku kukuks. Ja ometi on see nii tähtis, nagu ornament kreeka samba kapiteelil, mis näitab, millise sambaga üldse tegu on. Laupäevane pannkoogihommik või metsaretk ei ole hädavajalik kohustus.

Aga mõnes peres õigusega on!

Kui omad ornamendid nurka visata, saab kodust magala, mitte tagala. Minnalaskmise vaim võib aga ajuti neelata ka eluliselt tähtsad toimingud-tööd, ühised söömaajad, korra ja puhtuse. Õnneks on argipäeval imeline omadus – ta kordub! Juba homme on meil võimalus kõik uueks luua, et kodu oleks taas meie maise elu turvaline kese, aeg ja ruum armastusele, sõprusele, kohustustele ja puhkusele.

JUUNI

Mai

E 5 12 19 26

ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

1

2

18 05:21 21:17

Maipüha Töömees Joosepi püha Kevadpüha

19

8

KOLMAPÄEV

05:47

3

Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev (ka 1. mai)

04:47 21:50

REEDE

4

5

6 13 20 27

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

LAUPÄEV

6

PÜHAPÄEV

7

Läti taasiseseisvumispäev Tuuleristipäev

9 10 11 12 13 14 00:42

Euroopa päev Kevadine nigulapäev

20

NELJAPÄEV

T

Emadepäev Apostel Mattiase päev

Linnuristipäev

15 16 17 18 19 20 21 03:33

Eerikupäev Leheristipäev Kaduneljapäev

21

22 23 24 25 26 27 28 22:44

Kristuse taevaminemise püha e. ristipäev Urbanipäev

22 04:19 22:19

29 30 31 Maarja külaskäigu päev

Mallow’ loss, Daniel F. Gerhartz

KÜLALISLAHKUS Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb.

Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb.

Võime pidada mõnd inimest või rahvast loomu poolest külalislahkemaks. Tegelikkuses on külalislahkus mitte niivõrd isikuomadus, kuivõrd tahte otsus – kaunis voorus, olgu isiklik, kogukondlik või lausa rahvuslik. Mõelgem kasvõi iidvanadele ordudele ja kloostritele, kus külalised ju igapäevasele palvekorrale pigem takistuseks on – nad tulevad oma murede, soovide ja uudishimuga, mis kloostriellu ei sobitu. Ometi on kloostrid tuntud oma põhimõttelise külalislahkuse poolest.

Püha Benediktuse ordu reegel 6. sajandi algusest sisaldab sel teemal lausa eraldi peatükki. See algab tõdemusega, et külalist tuleb vastu võtta nagu Kristust, kes ütleb: “Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu.” (Mt 25:35) Erilist hoolt ja aupaklikkust tuleb näidata üles vaeste ja väetite vastu!

Külalislahkus kisub kloostriasukad välja uhkest ja mugavast, võltsist erakuelust ja kingib selle neile pärast puhtamal kujul tagasi – koos kinnitatud ligimesearmastusega. Ka meie kodud võiksid sellest eeskujust lähtuda. Et meie südamed ei sulguks raudväravate ja valvesüsteemide taha. Isolatsiooni on ju alati peetud karistuseks ning pealesunnitud üksindust nukraks. Külalislahkuse, kogukondlikkuse ja kokkuhoidmiseta sureb osa meie inimlikkusest. Sellest steriilsusest välja tulemiseks ei ole palju vaja – tassike teed ja naeratus naabrile...

Meenuvad ühe vahva vanaonu tabavad sõnad: kui sul on peegel pestud, vaibal narmad kammitud ja sul on natuke leiba, võid alati külalisi vastu võtta!

Kui lihtne on elu, kui suudame hetkeks oma täiuslikkuse-ihaluse lahkuse vastu vahetada!

JUULI

Juuni ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

E

T

31 3 10 17 24

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

22 15:42

REEDE

1

4 11 18 25

K 5 12 19 26

LAUPÄEV

2

3

5

6

7

8

6 13 20 27

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

PÜHAPÄEV

4 Nelipüha Kolmainupüha Eesti lipu päev

Lastekaitsepäev

23

N

16:10

9 10 11 Kolmainupüha

24 04:04 22:38

12 13 14 15 16 17 18 14:33

Juuniküüditamise leinapäev

25

Kristuse ihu ja vere suurpüha

Viidipäev

19 20 21 22 23 24 25 04:02 22:43

05:31

Suve algus (07:24)

26 04:05 22:43

Kaduneljapäev

Võidupüha Kristuse Südame suurpüha

26 27 28 29 30 Seitsmemagajapäev

Harjutus, Daniel F. Gerhartz

Apostlite Peetruse ja Pauluse püha e. suvine peetripäev e. peeterpaulipäev

Ristija Johannese sündimise püha e. jaanipäev

MEELELAHUTUS Kõik vajavad energiat ja otsivad seda. Ühed inimesed vajavad jõudu selleks, et oma kaduvat eksistentsi toredama mõttetusega ja elamusrohkemalt läbi põletada; teised selleks, et koguda lampidesse õli pikale rännakule pimeduses, mis igaüht ees ootab tema aja lõppedes...

Meie otsingud ja inimlik võime seni maailmast rõõmu tunda tähendab, et meelelahutus on osa sellest teest ja inimloomusest – igas kultuuris.

Ometi on iga kultuur seda andi ka kuritarvitanud, seda kord üle tähtsustades, kord aga alla surudes.

Või ka osadeks lammutades, eemaldades üksteisest vormi ja tähenduse, rõõmu ja pühaduse.

Parimaid viise õige tunnetuse ja rõõmu taasühendamiseks on tuua see koju tagasi. Sel moel kaob meelelahutusest labasuse hõng. Kodused tantsud algavad viiulist ja lõõtsast; kodused laulud lastest, videvikust ja jõuludest; suured peod ja lõkketuled jaaniööst; talisport lumepallist, kelgust ja väikestest suuskadest. Õhtujutt on lapsele parim kodukool, külaliste võõrustamine aga lahkuse, heade kommete ja viljakate vestluste kodu-ülikool.

See kõik nõuab pisukest tahtepingutust, mugava laiskuse ületamist, ekraanide tagant otsekui pimedast urust väljapugemist, et leida uuesti üles ja sõlmida kokku kultuuriseosed ja sõprussidemed, pereelu ühised rõõmuhetked. Et kodu oleks laste laulu ja ühist pillimängu täis, tuleb nendega esmalt aastate pikku kannatlikult harjutada. Et huvitavad vestlused vanematega murdeeas ei lakkaks, tuleb juba varakult üheskoos häid raamatuid lugeda.

Hea, Tõese ja Ilusa üles leidmine algab kodust. Kultuur ja religioon, pühad ja pidustused oma iidses ühtsuses on aktiivse mõtluse tee olulise ja üleva haaramiseks südame ja kõigi viie meelega. Pisitasa tagasi tulles päris asjade juurde, saame võltsist võitu. Siis saavad ka rikkad sõnad tagasi oma õige kaalu ja tähenduse. Meelelahutus on kosutus ja virgumine, rekreatsioon on uueks loomine!

AUGUST

Juuli ESMASPÄEV

26

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

31

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

LAUPÄEV

03:51

PÜHAPÄEV

1

2 Heinamaarjapäev

27

3

28 04:21 22:31

5

6

7

8

07:06

9

10 11 12 13 14 15 16 22:26

Seitsmevennapäev

29

4

P. Benedictus, Euroopa patroon

Maretapäev e. karusepäev

17 18 19 20 21 22 23 12:45

Eliapäev (setu) Kaduneljapäev

30 04:47 22:06

P. Victor (Tallinna kaitsepühak)

P. Maarja Magdaleena päev e. madlipäev

P. Birgitta

24 25 26 27 28 29 30 18:23

Apostel Jaakobus Vanema püha e. jaagupipäev Langevad õied, Daniel F. Gerhartz

Anna ja Joakimi, Neitsi Maarja vanemate päev e. annepäev

Olevipäev

ABIELU Inimarmastusel on kaks poolust: mees ja naine.

Nende erinevust ja samas vastastikust täiendavust on võimatu ammendavalt käsitleda, saati siis mõne lausega kokku võtta. Ometi on hea vahel imetlusega vaadelda seda lõhet, mis nende armastust paradoksaalsel kombel koos hoiab – neid erinevusi, mis meid päriselt rikkamaks teevad. Kui on õnne, siis sellele unikaalsele sidemele, kõigi erinevuste, iseloomukonaruste, vastandlike annete ja ohverduste liidule ehitub üks uus vaimne ja füüsiline ruum – kodu, armastuse paik.

Armastus tahab anda. On loomulik, et kõige suurem armastus tahab anda kõige rohkem – anda kõik. Kogu enese, kogu eluks. Ihu, hinge ja vaimu, oleviku ja tuleviku – tegelikult ka mineviku. Sest mida muud tähendab igivana komme kinkida end pulmaööl abikaasale puhta ja puutumatuna.

Abielueelne puhtus on viis armastada oma abikaasat juba enne temaga kohtumist. Abielu sellisena, nagu teda sajandeid on mõistetud – mehe ja naise elukestva, eksklusiivse, truu ja viljaka liiduna – on suur usuhüpe. See püsib kahe inimese uskumatul otsusel uskuda elukestva kokkujäämise võimalikkusse. Abielu ideaal on jäägitu andumine, oma elu kinkimine teisele, armastus, mis on tugevam kui surm ja suurem kui elu. Sõna otseses mõttes suurem kui liitu astuvate inimeste elu, sest vahelesegamisteta ja vahel esinevate probleemideta – see tähendab, tavaliselt – on selline armastus viljakas. Elu saab rohkem – elusid saab rohkem –, kui laste näol sünnivad armastuse viljad.

Jah, abieluline armastus on tugev – aga ka habras.

Kord kaotatud usaldust tagasi võita nõuab tõelist kangelaslikkust – nii alandlikult andekspalujalt kui suuremeelselt andeksandjalt. Aga vanasti oli seegi võimalik... Võrdsust, õigust ja piiramatust taga otsides oleme paljut unustanud. Kui joovastav on anduda ainult ühele. Kui vabastav on kuuluda üksnes temale. Kui õnnistav on heldelt anda. Kui ilus ja valus ja metsik ja õnnelik on Armastusele elatud elu.

SEPTEMBER

August ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

31

1

KOLMAPÄEV

2

E 4 11 18 25 NELJAPÄEV

3

REEDE

4

T 5 12 19 26

K 6 13 20 27

LAUPÄEV

5

Makaveipäev (setu)

32 21:11

7

05:21 21:30

8

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

PÜHAPÄEV

6 Issanda muutmise püha

9 10 11 12 13

P. Dominicuse päev

33

N

P. Laurentiuse päev e. lauritsapäev

14 15 16 17 18 19 20 04:15

P. Neitsi Maarja uinumise e. taevavõtmise püha e. rukkimaarjapäev

34 21:30

Kaduneljapäev

Issanda muutmise püha

Taasiseseisvumispäev

21 22 23 24 25 26 27 05:54 20:52

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

35

Rollapäev (setu)

Apostel Bartolomeuse püha e. pärtlipäev

28 29 30 31 11:13

P. Neitsi Maarja uinumise püha

Ristija Johannese märtrisurma päev Ivanoskoroona

Ühine teekond, Daniel F. Gerhartz

KUULEKUS Naine on kodu valitsejanna, mees on juht. Juhtimine tähendab õigluse jalule seadmist, valitsemine lähtub aga armastusest. Tasakaal ja harmoonia sünnib ja püsib mehe ja naise vahel sel määral, mil nad oma annetele toetudes teineteise erinevusi austavad ja puudusi täidavad. Kaks silmatorkavat vastandit, kelle ühendusest sünnib üks terviklik organism, perekond.

Ent see on elav organism, mitte täiuslik masin! Selle eluks, arenguks ja õnneks on hädavajalik seda õigesti toita. Loomulikult kuulub sellesse menüüsse ka helluse ja rõõmu jäätis ja moos, aga abielu must leib on kuulekus. Me võime seda mitte valida, isegi häbeneda seda kui ammust pärisorjust või muldpõrandat. Ometi ei ole seal midagi häbeneda! Sest abielu kontekstis ei tähenda see mitte kuulekust ülemvõimule või käsule, vaid armastuse ja truuduse vandele. Me oleme ju tõotanud üksteist hoida ja armastada nii headel kui halbadel päevadel, tervise kui haiguse ajal.

Ida- ja läänekirikus ühiselt austatud pühak, Johannes Kuldsuu ütles 4. sajandil, et Jumal lõi abielu rahu jaoks. Kuulekusest kirjutas ta nõnda: “Harilikult mõtleme sellest kui sõjaväelisest korrast: mees jagab käsklusi, naine allub neile. Kui taoline kuulekus ongi kohane armeele, on see lausa naeruväärne abielulises lähedases suhtes. Kuulekas naine ei oota käsklusi.

Pigem püüab ta tunnetada oma abikaasa vajadusi ning vastata neile armastuses. Kui ta näeb, et tema abikaasa on väsinud, siis julgustab ta teda puhkama; kui ta märkab tema ärritatust, rahustab ta teda; kui ta on haige, ravitseb ja lohutab ta oma kaasat; kui abikaasa on õnnelik, jagab ta tema rõõmu. Ometi ei tohiks säärane kuulekus piirduda üksnes naisepoolse osaga; ka mees peaks olema samal moel kuulekas.

Kui tema naine on väsinud, peaks ta teda töödest vabastama; kui ta on kurb, peaks ta teda hellitama, kui aga heas tujus, peaksid nad ühes rõõmustama.

Nõnda ei seisne hea abielu mitte ühe poole kuulekuses teisele, vaid mõlema kuulekuses üksteisele.”

OKTOOBER

September ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

35

06:24 20:15

4

5

10:03

6

7

30 2 9 16 23

31 3 10 17 24

K 4 11 18 25

LAUPÄEV

N 5 12 19 26

R 6 13 20 27

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

PÜHAPÄEV

2

8

9 10

P. Neitsi Maarja sündimise püha e. ussimaarjapäev

37

T

1

Teadmistepäev Esimene koolipäev e. tarkusepäev Ülemaailmne palvepäev Loodu eest

36

E

Fulco, esimene eestlaste piiskop, ja Nicolaus, munk, Fulco abiline

3

Vanavanemate päev

11 12 13 14 15 16 17 09:25

Ristiülendamise püha Kaduneljapäev

38 06:56 19:33

18 19 20 21 22 23 24 07:05 19:21

08:30

P. Neitsi Maarja sündimise püha Apostel ja evangelist Matteuse püha e. sügisene madisepäev

39

Sügise algus (23:02) Vastupanuvõitluse päev

25 26 27 28 29 30 05:53

Ristiülendamise püha Oma kätega, Daniel F. Gerhartz

Peaingelite Miikaeli, Rafaeli ja Gabrieli püha e. mihklipäev

HARIDUS Mida tähendab haridus, harimine, kasvatus? Sellest saab kõige paremini aru aeda ja põldu harides. Kasvatada ei saa mullas midagi, saab luua üksnes kasvutingimusi. Kasvukeskkond vajab rahu ja aega, toitvat pinnast, kahjurite ja umbrohu eemalhoidmist. Harida saab ka usku ja lootust, kaastunnet ja kahetsust, mis annavad harimis- ja kasvatustööle mõtte; harida saab ka oskust ära tunda puud tema viljadest... Õppimine ei ole üksnes teadmiste ja kirjaoskuse tuupimine. Kodus ja koolis õpitakse tundma kultuuripiire, milles me elame, kombeid ja tavasid, mis meie rahvast ja riiki on siiani hoidnud.

Me saame palju teada, kuid saame teada ka seda, et elu on veel midagi palju enamat, midagi, mida me iial täielikult tunnetada ei saa. Kasvõi näiteks see, milliseks kujuneb meie homne päev... Ometi oleme täis usku, et me homme oleme targemad ja õnnelikumad! Selle poole, et usk homsesse oleks tõepoolest viljakas ja homne päev tõepoolest parem, on kogu inimkond läbi ajaloo püüelnud.

Eelkõige on püütud üha paremini mõista, mis on tegelikult inimesele hea ja kas kõik see ikka on hea, mida inimene esmapilgul heaks peab. Kuid samal kombel on püütud aru saada ka sellest, kas kõik, mis tundub halb ja ebameeldiv, seda ikka tõepoolest on. Nõnda mõteldes on meie esivanemad põlvest põlve õppinud hindama tegelikkust, millest natuke on teada, kuid suurem osa teadmata. Kuid nende tähelepanelik vaatlus on toonud palju selgust ka teadmatuse kohta. Nimelt ei ole teadmatus tühjus ega pimedus, ei ole kõikide asjade ja elu lõpp, vaid selle taga, sellest ülal ja allpool on midagi, mis kõike ületab. See „midagi“ kannab nimetust armastus.

Teadagi ei ole armastus mingi abstraktne aur, mis nähtamatult inimeste aistingutes levib, vaid seal, kus on armastus, seal on ka armastaja. Nõnda on juba iidsetest aegadest selgeks saadud, et kõigi pimeduste ja teadmatuste taga on midagi enamat, on Keegi...

NOVEMBER

Oktoober ESMASPÄEV

39 07:35 16:33

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

E

T

K

N

R

L

P

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

LAUPÄEV

30 31

PÜHAPÄEV

1 Kaitseinglite päev

40 07:28 18:51

2

3

4 Assisi p. Franciscuse päev

41

21:40

5

6

7

Õpetajate päev

8 Lõikustänupüha

9 10 11 12 13 14 15 15:25

Kaduneljapäev

42 08:01 18:11

16 17 18 19 20 21 22 22:12

Evangelist Luuka püha e. luukapäev

43

Kolletamispäev

Kohalike omavalitsuste volikogu valimised

Hõimupäev

23 24 25 26 27 28 29 01:22

Midruskipäev (või 31.10) Hyde’i veski, Daniel F. Gerhartz

Apostlite Siimona ja Juuda püha e. simunapäev

Üleminek talveajale

MAA Sügis on avamas maastikke. Tammed ja astelpajud on rivistunud puhkuseks, põld hingab kergendatult peale saagi üleandmist. Aega on, ruumi on, valgust on, õhkugi tundub veel olevat, puhas vesi ja muld – mis võivad veel olla kallimad nendest maavaradest, mis inimesele on kingitud?

Maa on vahend pahelisest elust parema poole pöördumiseks: “Vaevaga pead sa maamullast sööma kogu eluaja!” (1Ms 3:17). Sõltumatus ja toimetulek oma kätetööst on olulised. Kahjuks on kujutlus toimetulekust tänaseks oluliselt muutunud. Kõigepealt selles osas, mis puudutab elustiili, ja teisalt, mis puudutab koostööd. Mõteldes tagasi oma lapsepõlve külaelule, olid hüved, mida külarahvas omavahel jagas – olgu need siis sepatöö, hobune, mõni tööriist, loomaravi, paberimajandus, õmblustööd vms – igaühele teatud olukorras hindamatu väärtusega. Kui midagi selles ahelas oleks puudu jäänud, oleks tõepoolest kogukond kokku varisenud. Igaüks osales millegagi selles hädavajalikkuste ahelas, püüdmata midagi rahasse ümber arvestada. Üheskoos kõigega rahaväliselt toime tulla ei olnud sugugi raske, on ju inimeste vaimuanded ja tunnetusvaldkonnad väga erinevad ja väärtuslikud.

Vanaema talus, kus üles kasvasin, ei olnud minu lapsepõlve vältel elektrit. Poest ostsime ainult soola ja seebikivi – kõik muu saime oma aialapilt, loomadest, turult ja leivaahjust. Ja midagi paremat kui minu lapsepõlv vanaemakodus minu mälestustes ei ole.

Mesiperedel seisab ees tume teadmatus – kas on veel kevadel elu või kaob see ka siitkandist? Millega me täidame oma ootused? Kus asub värav kujutluste ja tegelikkuse vahel? Mätaskatust naljalt sügistormid ei kõiguta, ennemini puhub tuul maja minema, kui katust liigutab. Kellele muutub muld katuseks, kellele katus mullaks... Ka ühiskond on ruum, mis vajab katust. Veel on puhast mulda, veel on tervet talupoja mõistust, kui ainult seda müügimeeste metsa vahel poleks...

DETSEMBER

November ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

44

KOLMAPÄEV

1 Kõikide pühakute päev e. pühakutepäev

45

6

7

8

NELJAPÄEV

E

T

4 11 18 25 REEDE

2

3

K

5 12 19 26

6 13 20 27

LAUPÄEV

07:23

08:10 16:00

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

PÜHAPÄEV

5

Kõikide surnute mälestuspäev e. hingedepäev

9 10 11 12 22:36

Isadepäev

13 14 15 16 17 18 19 13:42

Taassünnipäev Kaduneljapäev

47

R

4

Mardipäev

46

N

Läti Vabariigi iseseisvuspäev

20 21 22 23 24 25 26 19:03

Aleksandria p. Katariina e. kadripäev

48 08:43 15:34

27 28 29 30 Apostel Andrease püha e. andresepäev

Nelk vanaisale, Daniel F. Gerhartz

Kuningas Kristuse püha Kodanikupäev

PÕLVKONNAD Kodus mõni väike asi korraga on suur.

Kodu oleme me ise: väikene ja suur.

Vanavanemad on õnnistus! Nad on seda objektiivselt, sõltumata sellest tunnustusest, mida neil järeltulijatelt oleks õigus oodata.

“Austa oma isa ja ema” ei ole sageli lihtne käsk.

Küllap seetõttu ta dekaloogi osaks saanud ongi.

Sidet oma vanematega tuleb teadlikult hoida.

Katkenud juurtega puu kuivab kiiresti. Mis sind toidab, kui sa oled veesooned kaotanud? Meil on olemas abielulahutuste statistika, aga jalal kuivanud puud ei ole kusagil arvel...

Minu vanaisa riputas kord lumisel jõuluajal raagus valge klaari taliõunu täis. Puu ärkas ellu, et lapselastele rõõmu valmistada. Dostojevski jutustab Aljoša Karamazovi suu läbi, et inimesele piisab kasvõi ühest ilusast lapsepõlvemälestusest, et kunagi suurena õiget teed valida. Üks pähklituutu raskel hetkel, männikoorelaev ja pajuvile, kõik see jääb meelde, kõik jääb südamesse alles.

Vanaemade kannatlikkusest saab kord meie kannatlikkus, vanaisade tarkadest sõnadest saab meie mõistlikkus. Nendel on meie jaoks aega ja meie elupäevad pikenevad, saavadki nõnda rikkaks, et pärast on, millele toetuda ja mida omakorda edasi anda.

Ja ükskord on neil aeg minna. Annaks Jumal, et meil oleks siis nendegi jaoks aega – olla, abistada, hüvasti jätta... Vanasti surdi ja sünniti kodus.

Memento mori ei ole sünge, kui julgeme sellele väärikalt näkku vaadata. Elukaare rõõmude ja vaevade täiuslik sümfoonia ei peida tõde olemise alguse ja lõpu kohta. Selle terviku pühadus ning loomulikkus annab meie argiaskeldustele uue mõõtme, mustast mullast taevani!

JAANUAR

Detsember ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

48

REEDE

1

E

T

K

N

R

L

P

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

LAUPÄEV

2

PÜHAPÄEV

17:47

3

1. advent Kirikuaasta algus

49

4

5

09:07 15:21

08:30

P. Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha

Kaduneljapäev

09:18 15:24

9 10 09:51

2. advent

3. advent

18 19 20 21 22 23 24 09:17 15:21

Talve algus (18:28) Apostel Tooma püha e. toomapäev

52

8

11 12 13 14 15 16 17 P. Lucia päev e. luutsipäev e. luutsinapäev

51

7

P. Nikolaos (Tallinna kaupmeeste kaitsepühak) e. nigulapäev Soome iseseisvuspäev

P. Neitsi Maarja templisse sisenemise püha

50

6

4. advent Jõululaupäev Jõulud

25 26 27 28 29 30 31

Kristuse sündimise püha e. esimene jõulupüha

11:20

Teine jõulupüha Esimärter Stefanose püha e. tabanipäev e. tehvanosepäev

Jõuluõhtu, Daniel F. Gerhartz

Apostel ja evangelist Johannese püha e. johannesepäev

Süütalastepäev

Vana-aasta Näärid Püha Perekonna suurpüha

LAPSED Lapsed on elu õied ja armastuse viljad. Lapsed on vanematele lohutuseks. Lapsed on lootuse sümbol – ilu ja annete, nime ja kommete edasiandjad vana- nevate vanemate perekonnas. Ja ometi me ütleme, et muretseme lapsi. Palju nurisetakse, et nii olevat pessimistlik öelda. Vahest on see aga meie vana rahva elutarkus?

Laps on suur mure. Lapse saamisega on mure, tema üsaskandmisega on mure, tema ilmaletulekuga on mure. Kui siis laps sirgub suuremaks, lähevad muredki rohkemaks. Laste lisandudes ei jäta muredki lisandumata. Mure – see on kasvava armastuse ja õilmitseva Elu märk.

Tõeliselt ja täielikult kedagi armastada on südantlõhestavalt valus. Lapsed on kehastunud armastus – see armastus, mis ema ja isa sisse enam ära ei mahtunud ning sai uueks eluks. Võibolla sellepärast ongi oma lapsi nii valus armastada – ka õnnelikel hetkedel. Ja kui veel tulevad õnnetud...

Ent armastus on tugevam kui mure, tugevam kui surm. Sel kuul mäletame eriliselt hästi, et elu võidab – valgus võidab, laps võidab. Lapsuke, kes tuleb pimedaimal ajal, et tuua igavene võit, igavene elu. Iga laps, kelle oma koju ja oma perre vastu võtame, on mälestus Lapsest, kellest sai meile kõigile lunastaja. Iga kodu, kus valitseb armastus ja austus, on eelkojaks Kodule, kus valitseb igavene armastus. Iga pühitsus ja kiidulaul, mis meid tänulikkuses kokku toob, on peegeldus Pühast, kus tänu ja kiitus on igavesed.

Meie väikene maja meie tilluke tare meie vannutud truudus ja tärganud pere meie pisike mureja rõõmuderodu On Armu ja Usu ja Lootuse kodu

päikese tõus ja loojumine kuu loomine esimene veerand täiskuu viimane veerand õigeusu pühad (Julianuse kalendri järgi) katoliku pühad Ajad on antud Tallinna koordinaatide järgi.

See kalender on valmistatud spetsiaalselt SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetajatele tänuavaldusena sihtasutuse püüdluste ja ettevõtmiste suhtes üles näidatud usalduse eest. Kalendrit ei ole võimalik kusagilt osta ning selle müümine ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistel tingimustel on keelatud. Kõiki kalendris sisalduvaid maale on kasutatud õiguste omaniku loal.

Täname kõiki meie sihtasutuse toetajaid ning loodame, et 2017. aasta kujuneb meile vähemalt sama viljakaks kui möödunud aasta. Pingutame üheskoos selle nimel, et seista ühiskonna alusväärtuste kaitsel ning tuletada kogu ühiskonnale julgete kodanikusammudega meelde, et ei ole tugevat ja tervet rahvast ilma tugeva perekonna ja selle aluseks oleva voorusliku vundamendita.

Kalendri tekstide autoriteks on Helena Vooglaid, Maria Vooglaid ja Taivo Niitvägi. Inspiratsiooni allikad: Susan Schaeffer Macaulay, Josef Pieper, Gilbert Keith Chesterton, Juhan Viiding, Knut Hamsun, Fulton Sheen, Karen Swallow Prior, Fjodor Dostojevski, Betti Alver ja Johannes Kuldsuu.

Täname kunstnik Daniel F. Gerhartzi jätkuva koostöö ja võimaluse eest kasutada tema maale meie kalendri ilmestamiseks ja selle sõnumi esiletoomiseks. Hr Gerhartzi looming on austusavaldus ajatutele väärtustele – mehelikkusele ja naiselikkusele, emadusele ja isadusele, perekonnale ja traditsioonile, truudusele ja pühendumisele, armastusele – ning toob jõuliselt esile näiliselt argistes hetkedes peituva headuse ja ilu. Soovitame kunstniku töödega lähemalt tutvuda tema kodulehel www.danielgerhartz.com.

Roosikrantsi 7-3a • Tallinn 10119 • tel 6 801 290 info@saptk.ee • www.saptk.ee

2018 JAANUAR

VEEBRUAR

E

T

K

N

R

L

P

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

APRILL E 2 9 16 24 30

T 3 10 17 25

2 9 16 23 30

T 3 10 17 24 31

T

K

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

MÄRTS N

R

L

P

1 8 15 22

2 9 16 23

3 10 17 24

4 11 18 25

MAI K 4 11 18 25

N 5 12 19 26

R 6 13 20 27

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

JUULI E

E

4 11 18 25

N 5 12 19 26

R 6 13 20 27

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

OKTOOBER

E 6 13 20 27

T

K

N

R

L

P

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

K

N

R

L

P

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

E 4 11 18 25

T 5 12 19 26

6 13 20 27

SEPTEMBER

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

NOVEMBER

E

T

JUUNI

AUGUST K

E

E 3 10 17 24

T 4 11 18 25

K 5 12 19 26

6 13 20 27

DETSEMBER

E

T

K

N

R

L

P

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

E

T

K

N

R

L

P

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30