Kohanemisprogrammi A1-taseme keeleõppe metoodika 2021 by Siseministeerium

Eesti keele A1-taseme koolituse metoodika

KURSUSE TUTVUSTUS Eesti keele A1-taseme keelekursuse eesmärk on anda õppijale valmisolek esmaseks eestikeelseks suhtluseks. Koolituselt saab keelepagasi esmaste konkreetsete suhtlusvajaduste katmiseks eestikeelses suhtluskeskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A1-taseme kirjeldusega. Koolituse maht on 100 akadeemilist tundi, sh auditoorse töö maht 80 akadeemilist tundi, iseseisva töö maht 20 akadeemilist tundi. Reeglina toimuvad koolitused rühmas kaks korda nädalas ja ühe auditoorse kohtumise pikkus on kolm akadeemilist tundi korraga. Iseseisvat tööd teeb osaleja eestikeelses keelekeskkonnas ja omandades sõnavara veebipõhistes keskkondades Quizlet, Keeleklikk ja kohanemisprogrammi veebilehel http://www.expatestonia.ee/A1/. Koolituse käigus käsitleme järgnevaid teemasid: • Viisakus- ja esmased toimetulekuväljendid • Endast ja teistest rääkimine. Nimi, päritolu, keeleoskus, elukoht, vanus, amet • Pere ja kodu. Pereliikmetest rääkimine • Argitegevused ja vaba aeg. Päeva ja nädalarutiin. Nädalapäevad, kellaajad. Lemmiktegevused • Teenindus ja sisseostud: turul ja poes kauba nimetamine ja ostmine, hinnad • Söögikohas. Toidueelistused, toidu tellimine • Kohad linnas ja transport. Kohtade nimetamine, külastamine. Tee juhatamine • Enesetunne, tervis. Kehaosad, tervisemured • Ilm ja riided • Põhiarvud • Tegusõnade pööramine olevikus • Nimisõnade ainsus ja mitmus, esmatutvus kolme põhivormiga • Sagedasemad tagasõnad • Lihtsamad käändelõpud (-ga, -ta, -s, -l, -sse, -le, -st, -na) • Isikulised asesõnad • Omadussõnad

3 A1- taseme eesti keele kursuse õpiväljundid Koolituse lõpuks osaleja: • on omandanud eesti keele sõnavara, mis võimaldab rääkida lihtsatel enese jaoks olulistel konkreetsetel teemadel, nt oma perest, päevakavast, ja suhelda igapäevastes tüüpsituatsioonides, nt turul, poes, kohvikus; • oskab esitada lihtsaid küsimusi vajaliku info saamiseks eestikeelses keskkonnas; • saab aru lihtsast kõnest; • oskab lugeda selgeid lihtsaid tekste konkreetsel teemal; • oskab kasutada igapäevaseid viisakusväljendeid; • oskab ennast tutvustada; • oskab reageerida, kui ta aru ei saa; • oskab küsida ja öelda kellaaega; • oskab öelda, mis talle meeldib ja ei meeldi; • oskab toitlustusasutuses sööke ja jooke tellida; • oskab esitada lihtsaid palveid ja käske; • oskab küsida kaupade hinda ja soovitud koguseid; • oskab kohtumist kokku leppida; • oskab kirjutada lihtsat sõnumit; • oskab kirjeldada oma enesetunnet; • oskab kirjeldada ilma; • oskab nimetada riideesemeid ja kirjeldada, mida kannab; • oskab kirjeldada oma argipäeva; • oskab üldjoontes võrrelda Eestit oma kodumaaga; • oskab küsida teed ning lihtsast ja selgest teejuhatusest aru saada; • oskab rääkida oma perest või teistest enda jaoks olulistest inimestest; • oskab vastata lihtsatele enesekohastele küsimustele; • tunneb eesti keele häälduspõhimõtteid; • teadvustab eestikeelseid tekste oma elukeskkonnas; • on ületanud esmase keelebarjääri ja omandanud positiivse hoiaku eesti keele õppe osas; • julgeb eestikeelsesse vestlusse astuda; • oskab kasutada erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi (nt Quizlet, Keeleklikk, Drops); • on saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama.

4 Metoodika Õpetaja loob eesti keele tundides turvalise õppimist soodustava keskkonna, mis julgustab õppijat osalema. Tundides kasutatakse õppijat kaasavaid aktiivõppevõtteid, igal õppepäeval kasutatakse iseseisvat keelekasutust võimaldavat paaris- ja/või rühmatööd. Õppijad saavad ülesandeid, mis suunavad eesti keelt emakeelena kõnelejatega kontakti võtma, eestikeelsetes suhtlussituatsioonides osalema, õpitut praktikas kasutama, eestikeelset keskkonda märkama ja oma keeleõpet jälgima. Eesti keele tundides kasutatakse audiovisuaalset õpivara ning mänge. Keelekursuse viimasel õppepäeval sooritavad osalejad kirjaliku testi ning koolitaja viib nendega läbi suulise vestluse. Kirjalik test on kooskõlas õppekavaga ja A1-tasemega ning koosneb lihtsatest avatud vastusega küsimustest. Vestluses tuleb osalejal tasemekohaselt rääkida endast, esitada küsimusi ning selgelt esitatud lihtsatele küsimustele ka ise vastata. Metoodiline juhend Metoodiline juhend jälgib kursuse tarbeks koostatud “Eesti keele A1-taseme tööraamatu” kulgu ning selle teemasid. Metoodilises juhendis esitatakse orienteeruv tunnijaotusplaan teemade käsitlemiseks, ent materjali läbimiseks vajalikku aega reguleerib õpetaja, jälgides kooskõla õppijate vajaduste ja tunniterviku vahel. Lisaks tööraamatule kasutatakse tunnis eesti keele e-kursust Keeleklikk, spetsiaalselt selle kursuse jaoks toodetud videoklippe ning sõnade õppimise keskkonda Quizlet. Nende materjalide kasutusinfot käesolev juhend ei sisalda. Lühike Quizleti kasutusjuhend asub siin: https://htnurk.files. wordpress.com/2018/11/quizlet_juhend1.pdf Veebimaterjalide kasutamiseks kontakttunnis on õpetajal vajalik arvuti, videokahuri, kõlarite ja interneti olemasolu. Õppijale on koduseks Quizleti kasutamiseks vaja telefoni või arvutit, kõlareid ja internetiühendust. Nii Keelekliki kui ka Quizleti kasutamine on tasuta, keskkondade kasutamiseks peab õppija tegema kasutajakonto. Keeleklikk töötab inglise või vene keele baasil, Quizlet töötab ligi 18 keele baasil, sh inglise ja vene. Nii Keeleklikk kui ka Quizlet töötavad nii arvutis kui ka nutitelefonis ja tahvelarvutis. Videoklipid 2018. aastal valmis kursuse juurde lisamaterjal, mis asub hetkel veebilehel www.expatestonia.ee/A1/. 2020/21. aastal toodeti juurde lisaklipid. Kõik klipid on osa kursusest.

5 Kui kohanemisprogrammi eesti keele kontaktõpe annab õppijale valmisoleku esmaseks eestikeelseks suhtluseks, siis kursuse juurde koostatud interaktiivne materjal toetab iseseisvat õppimist, eriti sõnavara omandamist. Lisamaterjal pakub õppijale audiovisuaalset ainest, mille abil saab õppija • • • • •

kuulda teksti ning näha samaaegselt selle õigekirja, kuulda eestikeelset tavakõnet ning selle toel korrigeerida oma hääldust, lugeda eestikeelset teksti ning omandada sõnade õigekirja, näha ja harjutada sõnade segmenteerimist lauses, näha ja harjutada sõnade õigekirja.

Videoklippe saab kasutada nii iseseisvaks tööks kui ka kontaktõppe tundides. Videoklippide kasutamine on avalik, kasutamiseks ei ole vaja teha kontot ega end muul viisil sisse logida. Materjali kasutamiseks on vajalikud internet, arvuti või nutitelefon, kõlarid. Veebilehekülg on eestikeelne ja töötab kõikides levinumates veebilehitsejates (Internet Explorer, Chrome, Firefox, Safari) ning seadmetes (lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefon). Videoklipid on koostatud kursuse 10 teema kohta. Iga teema kese on lühike lavastatud videoklipp. Videoklipis esitavad kaks näitlejat lühikesi dialooge. Dialoogis on fraasid, millega tunnis tegeletakse. Kuna sõnavara on tuttav, siis subtiitrite sisselülitamise võimalust ei ole, materjal on läbivalt eestikeelne. Videoklippi saab soovi korral peatada, korduvalt edasi-tagasi kerida, alla laadida ning klipi heli reguleerida. Videoklipi vaatamise järel saab õppija minna ülesannete juurde. Kõik ülesanded tegelevad videoklipi sõnavaraga. Ülesandeid on igas teemas viis ning nende raskusaste on kasvav. • Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne. Õppija vaatab videoklippi lõikhaaval ning näeb ekraanil ka teksti, mis audios kõlab. Ekraanitekstis on lünk ning viiene valik. Õppija peab valima, missugust sõna/fraasi ta kuulis. Kui õppija valib valesti, palub programm uuesti valida. Kui õppija valib õigesti, saab ta minna järgmise küsimuse juurde. Küsimusi on ülesandes keskmiselt kuus. • Teine ülesanne on avatud lüngaga ülesanne. Õppija vaatab videoklippi lõikhaaval ning näeb ekraanil ka teksti, mis audios kõlab. Ekraanitekstis on lünk ning õppija peab lünka kirjutama sõna/sõnad, mida kuulis. Lüngad on samad, mis esimeses ülesandes. Kui õppija vastab valesti, palub programm uuesti valida. Samuti saab alati vajutada “vihje” kastile, siis ilmub teksti kohale paariks sekundiks õige vastus ning õppija saab selle abil oma vastust korrigeerida. Kui vastus on õige, saab minna järgmise küsimuse

6 juurde. Küsimusi on ülesandes sama palju, kui oli esimeses ülesandes. • Kolmas ülesanne on avatud lüngaga ülesanne. Õppija vaatab videoklippi lõikhaaval ning peab kirjutama kogu teksti, mis audios kõlas. Kui õppija vastab valesti, palub programm uuesti vastata. Samuti saab alati vajutada “vihje” kastile, siis ilmub teksti kohale paariks sekundiks õige vastus ning õppija saab selle abil oma vastust korrigeerida. Kui vastus on õige, saab minna järgmise videolõigu juurde. Ülesandes kuuleb ja kirjutab õppija kogu videoklipi teksti. Avatud lüngaga ülesannetes peab õppija kasutama eesti tähestikku (õ, ö, ä, ü), ent programm lubab kirjutada s asemel ka š. Kui õppija ei tea, kuidas eestikeelse klaviatuuri puudumisel eesti tähti sisestada, saab õpetaja kontaktõppe tundides pakkuda lahendusi (nt sõnastikust või suvalisest eestikeelsest tekstist tähti lõigates-kleepides). Kui õppija eksib kirjavahemärgistuses või algustähes, aktsepteerib programm seda õige vastusena, kuid kirjutab vastuse õigesti üle. Iga teema ülesannete all on edenemisriba, mis näitab õppija edenemist, kuid ei salvesta seda, st iga kord lehte uuesti avades, alustatakse puhtalt lehelt. Õppija saab liikuda ülesannete vahel (nt jätta ülesande pooleli ja alustada järgmise ülesandega), kuid ei saa liikuda ülesande sees küsimuste vahel, st küsimusi vahele jätta ei saa. Mängupassid Õppematerjali juurde kuuluvad nn mängupassid, neid on kokku 20 tk ( 10 meest ja 10 naist) ja igal passil on eri rahvusest persoon. Passil on ära toodud põhilised isikuandmed, aga ka elukoht, amet ja hobid. Igal passil on ka täispikkuses foto. Passe saab kasutada paljude teemade harjutamisel, kus õppija saab kehastuda passil olevaks isikuks ja rääkida endast, kasutades passil olevat infot.

INFO Õpiväljundid: • • • •

õppija teab eesti keele kursuse kohta olulist infot õppija on tutvunud eesti keele e-kursusega Keeleklikk õppija on tutvunud sõnade õppimise keskkonnaga Quizlet õppija on tutvunud videoklippide lehe navigatsiooniga

Õpetaja annab eesti keele kursuse ja tunni olulise info: millal ja kus tund toimub, mis materjale kasutatakse jmt. Õpetaja tutvustab keskkondi Keeleklikk ja Quizlet, mida kursuse jooksul kasutatakse. Õpetaja demonstreerib veebilehtede tööd ning konto tegemist ja sisselogimist. Õpetaja tutvustab videoklippide lehte ning nende navigatsioonisüsteemi. Õpetaja teeb rühma kokkulepped (täpne algus, kodutööd, telefonide kasutus).

TERE! NÄGEMIST! Õpiväljundid: • õppija teab ja oskab kasutada peamiseid viisakusväljendeid • õppija oskab ennast tutvustada • õppija on tutvunud kursusekaaslastega Õpetaja tutvustab ennast Mina olen .... ning saadab seda ka enda poole suunatud käeliigutusega. Siis annab igale õppijale väikese sedeli ning palub sellele kirjutada oma eesnime (või nime, mida õppija soovib, et eesti keele kursusel temaga suheldes kasutatakse). Seejärel palub õpetaja sedeli kokku murda ning kogub sedelid kokku. Õpetaja kirjutab tahvlile fraasid: Ma arvan, et sina oled Maria. Ei, ei ole. Jah, mina olen Maria. Kes on Maria? Õpetaja selgitab fraaside tähendust. Seejärel annab õpetaja ühele õppijale ühe sedeli ning palub tal nimi ette lugeda. Kui õppija saab sedeli oma nimega või juba tuttava kaaslase nimega, annab õpetaja talle uue sedeli. Sedeliga õppijal palub õpetaja kaaslasi vaadata ning otsustada, kes on tema arvates nime omanik. Selleks osutab ta kordamööda maksimaalselt kolmele õppijale ning ütleb Ma arvan, et sina oled ... . Õppija, kellele osutati, reageerib vastavalt. Teised istuvad vaikselt, kaasa arvatud nime omanik. Kui kolme korra järel pole inimest tuvastatud, küsib sedeliga õppija: Kes on ...? Siis reageerib nimeomanik fraasiga: Mina olen ... . Õpetaja ütleb Väga meeldiv!, kordab meeldejätmiseks õppija nime, annab talle järgmise sedeli ning mäng jätkub kuni kõik inimesed on tuvastatud. Tutvumiseks võib kasutada ka muid nimemänge (nt mänguderaamatust Nimemäng 2 55/46 ja Nimemäng 3 56/46). Nimede kinnistamiseks võiksid õppijad ja õpetaja tunni hilisemas faasis ruumis ringi liikuda ning teha etapikaupa järgmist: • võtta üksteisega silmside ja lihtsalt noogutada vaikides tervituseks, • võtta silmside ning lihtsalt tervitada, • võtta silmside, tervitada ja ennast tutvustada, • võtta silmside, tervitada nimepidi (nt lehvitada ja hüüda Tere, Simona!), Õpetaja tutvustab põgusalt veebikeskkonda Keeleklikk ning Keelekliki 1. peatüki animatsioonide abil õpitakse ära peamised viisakusväljendid.

9 Õpetaja kommenteerib iga fraasi kasutust kultuurikontekstis (nt Tere! sobib tervituseks igas olukorras, hierarhiast ja tervitatavate arvust sõltumata) ning ka hääldust (nt h hääldust sõnades Aitäh! ja hommik). Õpetaja küsib, kas õppijad teavad veel mõnda väljendit, mida eestlased sageli kasutavad, ja kirjutab need tahvlile. Keelekliki klippe on tore vaadata nii, et algul mängitakse klipp ette, seejärel kuvatakse slaidil klipis kõlanud fraasid ning õppijad kirjutavad need üles. Siis lülitab õpetaja kõlarid välja, klipp käivitatakse uuesti ning õppijad loevad ise pildile hääle peale (sh haigutused, imestused jm häälitsused). Võib teha nii, et mehed loevad meeste osa, naised naiste osa, või muul moel rühma pooleks jagada. Kui õpetaja pole tulemusega rahul, võib protsessi korrata.

Palun! – Aitäh! fraaside õppimisel võiks klassis ringi saata mingi eseme, mida peab viisakalt käest kätte ulatama. Õpetaja tutvustab Quizleti tööd ning näitab esimesi sõnadekomplekte Quizletis. Koos tegeletakse Quizleti esimese sõnakomplektiga ning tutvutakse Quizleti võimalustega. Õpetaja tutvustab videoklippide keskkonda ning selle navigatsiooni esimese teema näitel. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Naine: Tere hommikust! Mees: Tere! Mees: Palun! Naine: Oi, aitäh! Naine: Vabandust! Mees: Pole midagi. Mees: Head isu! Naine: Aitäh! Naine: Kuidas läheb? Mees: Hästi. Aga sul? Naine: Suurepäraselt! Naine: Head aega! Mees: Nägemist!

TÄHT JA SÕNA Õpiväljundid: • õppija tunneb eesti keele häälduspõhimõtteid • õppija tunneb eesti keeles ära mõned rahvusvahelise levikuga sõnad Õpetaja küsib, mis sõnu õppijad eesti keele keskkonnas sel päeval on märganud. Õpetaja demonstreerib ruumis mõnda sõna, nt et piimapakile on kirjutatud piim vms. Õppijad kirjutavad sõnad, mida nad eesti keeles on märganud, üles ning seejärel käivad klassis ringi ning ütlevad kaaslasele oma sõnu. Koos vaadatakse rahvusvahelise levikuga sõnu. Iga õppija loeb kõva häälega üle klassi ette terve rea ning seejärel ütleb sõna, mis ei sobi ritta. Vajadusel parandab õpetaja hääldust ning tutvustab sõnade tähendust.

TÄHESTIK, NUMBRID Õpiväljundid: • õppija tunneb eesti tähestikku • õppija teab eesti keeles numbreid 0-10 • õppija oskab enda isikuandmeid/muid vajalikke andmeid täht-/numberhaaval esitada Õpetaja tutvustab eesti keele tähestikku Keelekliki ülesande 2.4.7 abil, https://www.keeleklikk.ee/en/lesson/2/4/7. Seejärel vaadatakse veelkord tööraamatus eesti tähestikku. Siis palub õpetaja ühel õppijal tulla arvuti juurde ning laseb tal teha Keelekliki ülesande 2.4.8, teised õppijad kordavad häälikuid ning aitavad nii harjutust sooritada. Samuti tehakse koos Keelekliki ülesanne 2.4.9, seda kutsub õpetaja tegema mõne teise õppija. Seejärel ütleb õpetaja tähthaaval oma nime (soovi korral mõne muu nime) ning õppijad panevad selle kirja. Siis teevad õppijad sama omavahel paaris/ lähedal olevate õppijatega. Koos õpitakse selgeks ka numbrid 1x10. Seda võib teha slaidiesitlusega, kust numbreid igal järgmisel slaidil kaob. Õpetaja palub numbreid mitte üles kirjutada (need on trükitud materjalis olemas), vaid keskenduda nende häälega lugemisele. Õpetaja loeb, õppijad kordavad, siis loetakse koos, siis loevad õppijad ilma õpetajata. Pärast paari korda, läheb õpetaja järgmise slaidi juurde. Igal järgmisel slaidil kustub kaks numbrit, õppijad loevad numbreid ikka edasi. Lõpuks on ekraanil numbrid ainult arvudena ning õppijatel arvsõnad pähe jäänud. Iga õppija võiks saada võimaluse oma õpiedukust demonstreerida, õpetaja aitab vajadusel ning tunnustab edukat sooritust. Seejärel tutvustab õpetaja numbrite moodustamist edasi. Õpetaja võib siis tahvlile arvudena numbreid kirjutada ja õppijad ütlevad neid. Numbrite kinnistamiseks võib mängida mõnda numbrimängu, nt mänguderaamatust mängu Üks, kaks, kolm, neli, banaan 2/12, Õpime arvsõnu 7/15, Edasi ja tagasi 8/16, Mis number? 15/19 või Kirjuta number 140/100. Seejärel vaadtakse lihtsaid matemaatikatehteid. Õppijad töötavad paaris, esmalt kirjutavad nad arvuga matemaatikatehte vastuse, seejärel loevad tehte kaaslasele ette (võib teha ka nii, et üks loeb tehte, teine vastab). Enne paaristööd kirjutab õpetaja tahvlile, kuidas on eesti keeles + pluss, - miinus,

12 = on. Soovi korral saavad õppijad ülesande keerukamaks muuta nii, et see, kes vastuseid ütleb, ainult kuuleb tehet (mitte ei näe). Tähestiku ja numbrite kordamiseks käivad õppijad ruumis ringi, küsitlevad kaaslasi ning täidavad tabeli oma kaaslaste andmetega (eesnimi, perekonnanimi, telefoninumber). Kui õppijad oma tegelikke andmeid ei taha öelda, võib öelda valeandmeid.

TULE SIIA! Õpiväljundid: • õppija saab aru mõnest tunni tegevusi organiseerivast käsklusest • õppija oskab reageerida, kui ta aru ei saa; Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Mees: Palun tõuse püsti! Naine: Kuidas palun? Mees: Tõuse püsti! Naine: Oih! Mis see on? Mees: See on mobiiltelefon. Naine: Vabandust! Mees: Pole midagi! Istu! Mees: Tule siia! Mees: Tule siia! Mees: Vaata! Naine: Vaata! Mees: Vau! Naine: Kuula! Mees: Oota! Kuula! Naine: Väga hea! Naine: Mis see on? Mees: Registreerimisleht. Loe! Naine: Väga huvitav! Siin on minu nimi. Mees: Just! Kirjuta siia allkiri! Naine: Jah! Mees: Aitäh! Õpetaja annab tähendusi edasi liigutuste, žestidega ja õppijad demonstreerivad arusaamist samuti liikumisega, nt kui õpetaja ütleb „Istu!“ ja ise istub või „Kuula!“ ja osutab samal ajal kõrvale, siis oskab ka õppija reageerida öeldule vastava tegevusega.

MIS KELL ON? Õpiväljundid: • õppija oskab küsida kella ja öelda kellaaegu. Õpetaja tutvustab, kuidas küsida eesti keeles kella ja kuidas öelda kellaaega (veerand, pool, kolmveerand, täistund). Õpetaja selgitab, et kellaaegu saab öelda ka teisiti, veerand kaheksa = seitse viisteist ning nt televisioonis, raudteejaamas nii öeldaksegi. Õpetaja selgitab ka eesti keele kellamõistmise loogikat (tulevikku suunatud, veerand kaheksa tähendab, et seitse on läbi ja unustatud ning veerand kaheksast on käes). Esmaseks harjutamiseks saab õpetaja tahvlile kirjutada/parkimiskellaga näidata kellaaegu ja küsida õppijatelt, mis kell on. Seejärel teevad õppijad kellatundmise ülesanded (kirjutavad sõnadega, mis kell on, täidavad dialoogi). Ülesandes Joonista, mis kell on toimivad õppijad nii, et joonistavad lehe vasakpoolsetele kelladele suvalised kellaajad (aga ainult pool, veerand, kolmveerand, täistund). Sellele järgneb paaristöö, milles üks paarilistest ütleb (ent ei näita), kui palju tema joonistatud kell on, teine paariline peab öeldut mõistma ning kellaaja lehe parempoolsel küljel olevale kellasihverplaadile kandma. Tehakse kordamööda ja liigutakse reakaupa. Lõpuks võrdlevad paarilised lehti ning vaatavad, kas said samasugused lehepooled. Kellaaegade harjutamiseks võib kasutada mänguderaamatust mänge “Kas sa tunned kella?” 117/83 ja “Kellamäng” 118/83. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Naine: Mis kell on? Mees: Kell on kümme. Naine: Mis kell nüüd on? Mees: Kell on pool kaksteist. Naine: Kui palju kell on? Mees: Kell on veerand kolm. Naine: Mis kell nüüd on? Mees: Kolmveerand viis. Mees: Hurraa! Kell on viis.

MIS PÄEV TÄNA ON? MIS KUU PRAEGU ON? Õpiväljundid: • õppija teab nädalapäevi • õppija teab kuunimetusi • õppija oskab öelda, millal ta sünnipäev on Vaadatakse nädalapäevade ja kuude nimetusi. Nädalapäevade harjutamiseks saab õpetaja öelda: Täna on teisipäev. Mis päev eile oli? Täna on laupäev. Mis päev homme on? Õppijad esialgu ainult vastavad, seejärel võtavad õppijad ka küsimise üle. Kuude harjutamiseks moodustavad õppijad rea jaanuarist detsembrini selle järgi, mis kuus nende sünnipäev on. Rea moodustamiseks küsivad õppijad üksteiselt: Mis su sünnikuu on?, õpetaja kirjutab küsimuse eelnevalt tahvlile. Kui rida on moodustatud, küsib õpetaja igalt õppijalt, mis ta sünnikuu on. Kõige lõpus läheb ritta ka õpetaja ja ütleb oma sünnikuu. Seejärel moodustatakse uus rida sünnikuu päeva järgi (1.31.) ning kui rida on valmis, saavad kõik öelda oma sünnikuupäeva. Kõige lõpus läheb ritta ka õpetaja ja ütleb oma sünnikuupäeva. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Naine: Mis päev täna on? Teisipäev? Mees: Ei, kolmapäev. Oota. Ei, eile oli kolmapäev. Täna on neljapäev. Naine: Tõesti? Siis homme on reede. Mees: Jah. Naine: Siis on varsti nädalavahetus. Mees: Just. Naine: Laupäev ja pühapäev. Mees: Mhm. Ja siis on jälle esmaspäev.

MAA, KEEL JA RAHVUS Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, kust ta pärit on • õppija oskab öelda, mis keeli ta räägib • õppija mõistab päritolu ja keeleoskust puudutavat lihtsat infot Õpetaja täidab koos õppijatega tabeli rühma jaoks oluliste maade, rahvuste ja keeltega. Õpetaja selgitab, et rahvuste lõpus on tavaliselt -lane, et sõna keel peab alati keele juures olema, nt eesti keele tund ja et eesti keeles on seotud maa ja keel (mitte rahvus ja keel nagu nt inglise keeles). Seejärel selgitab õpetaja küsimusi ja vastuseid päritolu ja keeleoskuse kohta ning olema-verbi pööramist ainsuse 1. ja 2. pöördes. Õpetaja küsitleb õppijaid ja laseb neil omavahel vestelda nii päriselt kui ka mängupasse kasutades. Õpetaja selgitab kas-küsimusele vastamise viise, nii lühikest kui ka pikemat. Siis palub õpetaja täita paaris- tööna kas-küsitluse töölehed nõnda, et algul täidetakse tööleht enda kohta. Siis loositakse õppijad paaridesse. Õppija teeb vaiksed oletused paarilise kohta ning täidab tabeli paarilise kohta. Seejärel vesteldakse paarides ning selgitatakse välja, kui hästi paarilist tuntakse. Enne töölehe täitmist selgitab õpetaja sõnavara.

Kas-küsimusele vastamise, keeleoskuse ja päritolu kinnistamiseks teevad õppijad suulise paaristööna küsi-vasta ülesanded. Rahvuste kinnistamiseks täidavad õppijad rühmas lünkliku tabeli maa, rahvuse ja keele kohta. Individuaalse tööna kirjutatakse lühike tekst isikute kohta ning enda kohta. Õppijad võivad väikses rühmas ka kirja panna, mis keeli nemad oma rühmas räägivad, seejärel saab rühmi omavahel võrrelda. Riiginimede kirjutamise harjutamiseks võib mänguderaamatust mängida mängu Riigiralli 22/22 või kasutada raamatu lõpus olevat tühja mängulauda, millele õppijad märgivad selles grupis räägitavad keeled ja päritolumaad.

KOHV JA PITSA Õpiväljundid: • õppija teab värvinimetusi • õppija nimetab toiduaineid • õppija oskab öelda, mis talle maitseb ja ei maitse Enne toidusõnavara juurde asumist võiks paluda õppijatel kodus külmkapis või köögiriiulitel/poes ringi vaadata ja eesti keeles üles kirjutada need toiduaineid, mida nad sageli tarbivad. Paaristööna lastakse õppijatel täita ülesanne, kus vastava värvi kõrvale tuleb kirjutada sööke ja jooke, mida nad teavad. Seejärel arutatakse kogu rühmaga sõnavara värvide kaupa läbi, õpetaja kirjutab sõnad tahvlile. Õpetaja tutvustab õppijatele põgusalt eesti keele nimisõna grammatikat ja kolme vormi olulisusest. Tabelis on sõnad toodud süstemaatiliselt, sarnaselt käituvad sõnad on järjest. Sarnasuse alusel saab õppija ise vorme moodustada. Õpetaja selgitab ka, mida A1-tasemel vormide kasutusest teadma peaks, miks esimene, teine ja kolmas vorm kasulikud on. Ehkki vormidest on nüüd räägitud, ei eelda õpetaja ka edaspidi vormide veatut kasutamist ega hakka ekslikku kasutust suulises suhtluses alati parandama. Teise vormi tajumiseks selgitab õpetaja liitsõnade moodustamist ning vormi harjutamiseks lastakse õppijatel moodustada liitsõnu. Ülesannet tehakse individuaalselt ja aja peale. Õpetaja palub õppijal jälgida nii vormilist korrektsust kui ka seda, et söök/jook oleks tõepoolest ka olemas. Seejärel annab iga õppija oma vihiku endast vasakul istuvale kaaslasele ning parandab vead endast paremal istunud kaaslase vihikus. Õiged sõnad loetakse kokku ning võrreldakse üle klassi, kes sai kõige rohkem sõnu. Ülesande käigus aitab õpetaja lahendada vaidlusi ja küsitavusi. Lauamängu lk 21 võib mängida paaris või väikses rühmas. Mängimiseks tuleb kasutada täringuid ja nuppe ning vastavalt silmade arvule ja juhistele mängulaua ruutudel liikuda, nimetades toidu/toiduaine, mis on pildil. Vajadusel aitab õpetaja sõnavaraga. Õppijad mõtlevad, mis neil kodus külmkapis on ja joonistavad selle oma külmkappi (või ka selle peale), kirjutada ei tohi. Nad peavad oma külmkapi

18 sisu ka meelde jätma, nii et nad pärast oma kapi ära tunneksid. Seejärel kogub õpetaja vihikud kokku ning annab igale õppijale uue vihiku ning õppijad peavad külmkapi sisu järgi leidma üles vihiku omaniku, küsides küsimusi: Kas sinu külmkapis on salat? Kas sinu külmkapis on neli muna? jne. Õpetaja annab eelnevalt küsimusemallid ning abistab ülesande jooksul sõnavaraga. Õpetaja tutvustab konstruktsiooni Mulle maitseb …, Mulle ei maitse … Õppijad käivad ruumis ringi ja küsitlevad kaaslasi ning panevad vastused tabelisse kirja. Küsitlusest tehakse rühmas kokkuvõtte. Õpetaja juhib tähelepanu sellele, kuidas õppijate nimed muutuvad: Sannale meeldib ..., Simonile meeldib..., Francois´le meeldib ... . Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust.

Videoklipi tekst Naine: Kas sa oled Peeter? Mees: Ei, ei ole. Ma olen Paul. Naine: Kas sa oled eestlane? Mees: Jah, olen küll. Naine: Kas sa oskad inglise keelt? Mees: Ei oska. Naine: Kas sa tead, mis kell on? Mees: Ei tea. Naine: Kas sulle maitseb šokolaad? Mees: Jah, maitseb küll.

MIDA SA SÖÖD? Õpiväljundid: • õppija oskab rääkida oma söömisharjumustest (mida hommikul / lõunal / õhtul / sünnipäeval sööb ja joob) Õppijad loevad teksti söömisharjumuste kohta ning vastavad samalaadsetele küsimustele enda kohta. Õpetaja jälgib, et tekst oleks õppijatele arusaadav. Kui õppijaid ei tea mõnda nimetatud toiduainet, otsib õpetaja selle pildi internetist ning kuvab õppijatele. Pärast vastamist kontrollib õpetaja pisteliselt õppijate vastuseid.

ÜKS KOHV PALUN! Õpiväljundid: • õppija oskab kohvikus toitu ja jooki tellida ning ettekandjaga suhelda Kohvikusuhtluse sõnavaraga tutvutakse videoklippide abil. Õpetaja mängib dialooge ette 2–3 korda ning teeb pärast iga lünka väikese pausi, et õppijal oleks aega vastust kirjutada. Kui ülesanne on valmis, loevad kaks õppijat dialoogi ette. Õpetaja selgitab pärast iga dialoogiga tegelemist dialoogi sõnavara ning laseb õppijatel dialooge koos videoklipiga karaoke stiilis läbi mängida. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Naine: Tere! Mida teile? Mees: Tere! Üks kohv palun! Naine: Kas suur või väike? Mees: Väike. Naine: Selge! Kas siin või kaasa? Mees: Kaasa palun! Naine: Jah. Kas must või piimaga? Mees: Ilma piimata, palun! Naine: Hästi! Kas midagi veel? Mees: Ei, see on kõik. Kui palju see maksab? Naine: Kaks eurot ja viiskümmend senti palun. Mees: Ahah. Naine: Kas maksate kaardiga või sulas? Mees: Kaardiga. Naine: Aitäh! Siin on teie kohv. Palun! Mees: Suur aitäh! Videoklipi tekst Naine: Tere! Mees: Tere! Mis päevapraad teil on? Naine: Meil on täna kala ja kana.

21 Mees: Mis see siin on? Naine: See on kala. Mees: Ahah! Ma võtan selle. Naine: Kas suur või väike? Mees: Suur, palun! Naine: Selge! Mis lisandiga? Kas riisiga, tatraga, keedetud kartuliga, ahjukartuliga? Mees: Riisiga, palun! Naine: Mis salatiga? Mees: Meil on kapsasalat, peedisalat, porgandisalat. Mees: Kapsasalat, palun! Naine: Palun! Noad ja kahvlid on seal. Vesi ja leib on ka seal. Mees: Selge! Aitäh! Teema lõpetuseks koostavad õppijad väikses rühmas lihtsa menüü. Menüüd võib ka värviliselt kujundada suuremale paberile. Õpetaja käib ringi ning aitab õppijaid toidunimetuste moodustamisel, kuid täiuslik ja veatu menüü pole eesmärk omaette. Seejärel annab õpetaja fraasid, mida vajab müüja ja mida vajab klient. Siis avatakse restoranid ning õppijad külastavad üksteise restorane ning saavad õpitud fraaside abil menüüst toitu tellida. Õpetaja toetab vajadusel lisasõnavaraga. Lõpuks valitakse ühiselt kõige parema toidu/teenindusega/hinnaga restoran.

MIDA SA TEED? Õpiväljundid: • õppija teab päevategevusi kirjeldavaid verbe • õppija oskab kirjeldada oma argipäeva • õppija oskab kirjeldada oma nädalarutiini Õppijad püüavad väikestes rühmades leida piltide juurde sobiva fraasi. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi. Õpetaja abistab õppijaid, osutades eeskätt seostele (nt rahvusvahelistele sõnadele, käin esineb mitmes kohas jne). Lõpus kontrollitakse ülesanne ühiselt. Õppijad kirjutavad oma päeva kohta lühikese teksti. Õpetaja selgitab verbi pööramist, sh eituse moodustamist. Õpetaja selgitab ka sõnu tihti, mõnikord, harva ja mitte kunagi ning eesti keele eituse eripära. Seejärel kirjutab õppija lauseid enda harjumuste kohta, õpetaja käib ringi ja kontrollib iga õppija lausemoodustamisoskust. Siis loositakse õppijad paaridesse ja õppija kirjutab oletusi tehes lauseid oma paarilise kohta (ainsuse 3. pöördes). Seejärel vestlevad paarilised tabeli põhjal oma harjumuste teemal, kusjuures üks püüab ära arvata teise harjumusi, nt Ma arvan, et sa loed tihti uudiseid. Paariline vaatab oma tabelit ning reageerib ütlustele, nt See on vale! Ma loen harva uudiseid. Paarilised esitavad oma arvamusi kordamööda. Arvamuse väljendamiseks ja sellele reageerimiseks vajaliku sõnavara kirjutab õpetaja enne suhtlema asumist tahvlile ning selgitab seda. Lõpetuseks küsib õpetaja, kui hästi õppijad oma paarilist tunnevad, mitu õiget vastust oli. Õppijad käivad klassis ringi ning täidavad kaaslasi küsitledes ülesande Leia keegi ... . Hea oleks rääkida kõigi kaaslastega ja koguda võimalikult palju erinevaid nimesid. Enne ülesande sooritamist, kontrollib õpetaja sõnavara tundmist ning tuletab meelde kas-küsimuse ja vastuse malli. Pärast ülesande sooritamist küsib õpetaja kokkuvõtet kogutud andmetest. Õpetaja selgitab sõnu, mis väljendavad seda, millal midagi toimub. Siis kirjutab iga õppija üles kolm asja, mida ta sel nädalal mingil konkreetsel kellaajal teeb. Õppijad esitavad need kordamööda kaaslastele, kujul: Arva ära, mida ma teen kolmapäeva õhtul kell 7. Kaaslased arvavad, kui kolm korda on arvatud ja õiget vastust pole, ütleb õppija ise oma vastuse. Seda võib teha nii paaris kui ka väiksemas või suuremas rühmas.

23 Kellaaegade ja tegevuste harjutamiseks võib kasutada mänguderaamatust mängu Kellamäng pooltundidega 48/40. Õppijad parandavad teksti, asendades allajoonitud sõnad. Ülesannet kontrollitakse paarilisega. Õppijad koostavad oma nädalaplaani. Päevaplaani kirjeldamiseks sobib hästi ka mänguderaamatu Päevaplaanimäng 64/51.

JOO VETT! ÄRA JOO ÕLUT! Õpiväljundid: • õppija oskab anda ja mõista lihtsaid palveid, käske ja keelde Õpetaja selgitab käskude moodustamist. Siis saavad õppijad mõelda ja kirja panna, mis käsud ja keelud nad endale tänaseks/homseks annaksid. Kirjapandu arutatakse rühmas läbi. Käskude andmist saab harjutada paaris, kus üks õppija annab käske, nt Joo teed! ning teine täidab neid kehakeeles (imiteerib tee joomist), harjutust tehakse vaheldumisi. Koos vaadatakse silte ning arutletakse, kas keelekeskkonnas on veel mõnda keelavat või käskivat silti märgatud.

KUS SA ELAD? Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, kus ta elab Õpetaja palub õppijatel öelda maid ja kohti, mida nad eesti keeles teavad, nt on juba õppinud päritolust rääkides. Õpetaja kirjutab kohad tahvlile ja selgitab, kuidas lausest Olen pärit Eestist saab lihtsalt lause Ma elan Eestis jne. Õpetaja selgitab põgusalt lõpu -s ja -l kasutamise eripära maailma ja Eesti kohanimedes. Õppijad jagavad tööraamatu ülesandes kohanimed õigesse tulpa.. Õppijad vaatavad tööraamatu lõpus olevat Eesti kaarti ning ütlevad, kus nad Eestis käinud on. Õppijad saavad ka ruumis kujutletavale maakaardile asetuda ning öelda, kus nad Eestis elavad.

MISSUGUNE ILM TÄNA ON? Õpiväljundid: • õppija teab ilmastikunähtuste sõnavara • õppija oskab öelda õhutemperatuuri • õppija oskab kirjeldada hetkeilma Õppijad püüavad väikestes rühmades leida piltide juurde sobiva fraasi. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi. Õppijad kasutavad nutiseadet, otsivad oma sünnikoha ilmateate ning ütlevad, mis ilm seal hetkel on. Iga õppija saab mängupassi, vaatab passist sünnikohta ning seejärel otsib nutiseadmest, missugune ilm selles kohas hetkel on. Seejärel käiakse klassis ringi ja räägitakse kaaslastega sellest ilmast: Ma olen praegu Canberras ja siin päike paistab. Sooja on 37 kuni 39 kraadi. Õppijad töötavad paaris ning täidavad infolüngaga ülesande. Pärast ülesande sooritamist võrreldakse saadud vastuseid.

KUS SA OLED? MA OLEN TÖÖL. Õpiväljundid: • õppija oskab nimetada enda jaoks olulisi kohti • õppija teab, kuidas öelda asukohta (olen poes) Õpetaja küsib kohti, mis tunduvad õppijatele olulised, kus nad tihti käivad ja mida eesti keeles teavad, nt töö, Maxima, kino. Õpetaja kirjutab kohad tahvlile ning seletab siis süsteemi, kuidas neist saab kus-vormi. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Mees: Tere, kallis! Kus sa oled? Naine: Tere-tere! Ma olen turul. Mees: Selge! Ma tulen kohe sinna! Mees: Nii, tere! Ma olen turul. Kus sa oled? Naine: Ma olen juba poes. Mees: Mis poes? Naine: Lillepoes. Mees: Selge! Ma tulen kohe sinna! Mees: Nii. Ma olen lillepoes. Kus sa oled? Naine: Ma olen kohvikus. Mees: Selge! Ma tulen kohe sinna! Mees: Nii. Ma olen kohvikus. Kus sa oled? Naine: Ma olen juba loomaaias. Mees: Selge! Ma tulen kohe sinna! Mees: Nii. Ma olen loomaaias. Kus sa oled? Naine: Ma olen siin! Elevandil on sünnipäev! Ma olen peol! Mees: Mina olen ka peol! Koos vaadatakse kohti, mis on tabelis. Õpetaja selgitab kohtade tähendust. Sõnavara paremaks omandamiseks võib sõnavaraga mängida rühmas

28 Aliast, milles õppija peab kehakeelega väljendama kohta, kus ta on, ning teised peavad koha ära arvama. Koos täidetakse ära tabelis veerg pealkirjaga Kus?. Õppija kirjutab lühikese teksti päevade lõikes selle kohta, kus ta viibib, nt Esmaspäeval olen kodus, poes, tööl, eesti keele kursusel. Hiljem saavad õppijad paaris vestelda: Kas sa oled esmaspäeval tööl? Millal sa tööl oled? Õpetaja toetab vestluseks vajaliku sõnavaraga.

LÄHME PEOLE! Õpiväljundid: • õppija teab, kuidas öelda sihtkohta (lähen poodi) • õppija oskab kutsuda kaaslast välja ning kohtumist kokku leppida. Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Mees: Tere-tere! Kuhu sõidame? Naine: Lähme turule! Mees: Selge! Lähme turule! Mees: Kuhu me nüüd sõidame? Naine: Lähme kaubanduskeskusesse. Mees: Mis poodi? Naine: Lähme lillepoodi. Mees: Selge! Lähme lillepoodi! Mees: Kuhu me nüüd sõidame? Naine: Lähme kohvikusse! Mees: Selge! Lähme kohvikusse! Mees: Kuhu me nüüd sõidame? Naine: Lähme loomaaeda! Mees: Selge! Lähme loomaaeda! Naine: Elevandil on sünnipäev. Lähme peole! Mees: Mina ka? Naine: Muidugi! Mees: Selge! Lähme peole! Mees: Kuhu me nüüd sõidame? Naine: Lähme koju! Mees: Jah! Lähme koju! Õpetaja selgitab süsteemi, kuidas saab kohanimetustest moodustada kuhu?-vormi. Koos täidetakse ära tabelis veerg pealkirjaga Kuhu?. Õpetaja

30 selgitab ka erinevust lähen tööle ja käin tööl vahel nii käändevalikus kui ka tähenduses. Kohakäänete kordamiseks sobib hästi mänguderaamatust mäng Kus sa käid? 113/80. Kohtade ja vormide kinnistamiseks võiks rühmas teha ahelrääkimise, kus esimene õppija ütleb koha, kuhu ta läheb. Teine kordab eelmist lauset staatiliselt ning lisab järgmise koha, kuhu ta läheb: A: Lähen poodi. > B: Olen poes. Lähen raamatukokku. > C: Olen raamatukogus. Lähen veekeskusesse. Ühes kohas mitu korda käia ei tohi, st kohti korrata ei tohi. Õpetaja selgitab kutse koostamise malli eesti keeles (nt Lähme täna õhtul loomaaeda!) ning ka kutsele reageerimiseks vajalikku sõnavara. Seejärel mängivad õppijad paaris kutsete esitamise mängu. Õpetaja selgitab mängukäiku. Mänguks on vaja täringut ja nuppe. NB! Eri värvi taustaga ringid mängulaual märgivad eri moodustusviisi (valge taustaga on -le, tumehall -sse, helehall vokaal, must erandlik). Õppija kirjutab lühikese teksti päevade lõikes selle kohta, kuhu ta läheb, nt Esmaspäeval lähen poodi, tööle, eesti keele kursusele. Hiljem saavad õppijad paaris vestelda: Kas sa lähed reedel tööle? Millal sa tööle lähed? Õpetaja toetab vestluseks vajaliku sõnavaraga.

TURUL Õpiväljundid: • õppija oskab küsida kaupade hinda ja soovitud koguseid Õppijad püüavad väikestes rühmades leida piltide juurde sobiva fraasi. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi. Õppijad arutlevad ja kirjutavad, mida saab mõõta liitrites, mida kilodes. Õppijad mängivad paaris lauamängu, kus üks on müüja ja teine ostja. Müüja hõikab vastavalt täringu silmadele ja pildile: Rohelised apelsinid! Rohelised apelsinid! Ja ostja ütleb: Palun kilo apelsine! Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraaside tähendust. Videoklipi tekst Mees: Tere! Mis see on? Naine: Tere! See on juust. Mees: Kui palju see juust maksab? Naine: Kolmkümmend kaheksa eurot kilo. Mees: Nii palju? Kust see juust pärit on? Naine: Itaaliast. Mees: Aga kui palju see juust maksab? Naine: Kaksteist eurot kilo. Mees: Ja kust see juust pärit on? Naine: Eestist. Mees: Oi, Eesti juust? Palun kolmsada grammi. Naine: Jah. Kas midagi veel? Mees: Palun hapukoort ka. Naine: Kui palju? Mees: Umbes pool kilo. Pange palun karpi number kaks! Naine: Jah. Kas midagi veel? Mees: Ei, see on kõik. Naine: Kas kilekotti soovite? Või paberkotti? Mees: Jah, paberkott palun. Naine: 7.30 palun. Mees: Palun! Naine: Aitäh!

32 Iga õppija joonistab oma raamatusse kolm toiduainet, mis tema nn letil müüa on. Siis jagatakse klass pooleks, osad müüvad ja teised ostavad neid toiduaineid, nimetades ka koguseid. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse tegevust.

ROOSA PLUUS JA PUNASED PÜKSID Õpiväljundid: • õppija nimetab riideesemeid ja jalanõusid • õppija oskab kirjeldada, mida kannab Õppijad joonistavad oma tööraamatusse iga mustri juurde vastava pildi. Õppijad joonistavad lauamängu tühjadesse ruutudesse mõne riideeseme / jalanõu, mida mängualausel ei ole. Koos õpetajaga vaadatakse mängu sõnavara üle. Õppijad töötavad väikses rühmas ning mängivad lauamängu. Õppijad mõtlevad, mis neil kodus riidekapis on ja joonistavad selle oma riidekappi, kirjutada ei tohi. Nad peavad oma riidekapi sisu ka meelde jätma, nii et nad pärast oma kapi ära tunneksid. Seejärel kogub õpetaja vihikud kokku ning annab igale õppijale uue vihiku ning õppijad peavad riidekapi sisu järgi leidma üles vihiku omaniku, küsides küsimusi: Kas sinu riidekapis on ülikond? Kas sinu riidekapis on seelik? jne. Õpetaja annab eelnevalt küsimusemallid ning abistab ülesande jooksul sõnavaraga. Õpetaja tutvustab, kuidas eesti keeles riietuse kandmist väljendatakse. Koos tehakse piltidega kirjutamisülesanded. Õppija joonistab enda täispikkuses portree ning kirjutab pildi kohta ka teksti. Seejärel kogub õpetaja vihikud kokku ning annab igale õppijale järgemööda ühe vihiku. Õppija loeb teksti ette ning teised arvavad, kellest jutt on.

KUS ON LILLEPOOD? Õpiväljundid: • õppija mõistab ja oskab lihtsalt kirjeldada, kus mingi koht teise suhtes paikneb • õppija oskab teed küsida ja mõistab lihtsat teejuhatamist Õpetaja selgitab mõne abivahendiga (nt tool ja laud) tagasõnu ees, taga, kõrval, juures, vahel ja vastas, juhtides tähelepanu ka sõnavormi muutumisele ( Tool on laua ees.) Tagasõnade harjutamiseks saab iga õppija öelda, kuidas ta ruumis paikneb: kes on tema taga, kõrval, ees. Õppijad võib ka ruumi liikuma lasta ja siis seda harjutust teha. Seejärel selgitab õpetaja sõnu ja näitelauseid raamatus. Siis töötavad õppijad skeemiga paaris: üks küsib, kus mingi asutus paikneb, teine leiab selle skeemilt üles ning kirjeldab, kus see paikneb. Harjutatakse kordamööda. Kohti linnas saab meenutada ja tagasõnu harjutada ka mänguderaamatu mänguga Märgi kohad linnakaardile 47/40 ja mänguga Kus on apteek? 82/61. Õpetaja selgitab alguses ainult fraase Mine otse! Pööra paremale! Pööra vasakule! Pööra tagasi! Stopp! Seejärel tehakse juhiste andmise ja usalduse süvendamise harjutamiseks läbi mäng, milles õppijad moodustavad paarid. Üks paariline sulgeb silmad ja teine on tema läheduses ning juhendab teda ruumis ringi (Mine otse. Stopp. Pööra paremale. Mine otse. Pööra vasakule. Stopp.). Alguses võib juhendaja ka paarilisele käed õlgadele panna, küsides eelnevalt, kas seda võib teha. Ruumis liikudes tuleb tähele panna ka teisi liiklejaid. Õppijad töötavad paaris: nad vaatavad skeemi, üks ütleb, kus ta on ja kuhu ta soovib minna, teine juhatab talle skeemi põhjal teed. Linnas orienteerumise harjutamiseks loovad õppijad maalriteipi kasutades klassiruumi põrandale „Unistuste linna“ plaani, teibiga markeeritakse tänavad, väljakud jm. Õppijad mõtlevad välja, millised asutused peaksid kindlasti ühes unistuste linnas olema (nt lennujaam, kohvik, park, kino jne). Asutuste nimetused (või pildid) asetatakse linnaplaanile. Kõige lõpus valivad õppijad ka koha, kus nad elada soovivad ning markeerivad selle omanimelise post-itiga. Õppijad “orienteeruvad” linnas, liikudes kaardil ringi ja juhatades üksteisele teed eri kohtadesse.

35 Kui linn on veel põrandal, kirjutavad õppijad selle kohta lühikese teksti, kirjeldades asutuste ja oma kodu paiknemist linnas. Tee juhatamise harjutamiseks saavad õppijad mängida mänguderaamatu mängu Juhata mulle teed 68/54. Suunasõnade kordamiseks sobib mänguderaamatust mäng Kaks sammu paremale 40/36.

MA OLEN ARST. MA TÖÖTAN HAIGLAS. Õpiväljundid: • õppija teab ametinimetusi • õppija oskab öelda, kes ta ametilt on ja kus töötab Õppijad püüavad väikestes rühmades leida piltide juurde sobivad fraasid. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi. Õppijad kategoriseerivad ametinimetusi töötamise koha järgi. Õppijad teevad sotsiomeetrilise grupiülesande, milles igaüks täidab ülesande kõigepealt iseseisvalt, kirjutades kõikide kohalolijate nimed vastusena mõne ameti taha. Koos vaadatakse ülesanne isiku või ameti kaupa üle.

MINU PERE Õpiväljundid: • õppija tunneb peresõnavara • õppija oskab oma perekonda kirjeldada Õpetaja tutvustab peresõnavara tabeli abil, kusjuures vasakul pool on naisliikmed ja paremal meesliikmed. Keskele kirjutatakse soost sõltumatud üldised nimetused, kui neid on (nt vanavanemad, laps). Tabelisse kantakse ka puuduvad vormid. Siis palub õpetaja mõelda kõigi oma rollide peale peres ning need kirja panna, nt Ma olen õde, tütar, tädi. Tulemusi kontrollitakse kogu klassiga. Siis mõtleb õppija oma sugulaste peale ning täidab rea: Mul on … . Siis tutvustab õpetaja näidete varal vormide kasutuse põhimõtteid. Õpetaja selgitab, kuidas eesti keeles vanuse kohta küsitakse ja sellele vastatakse. Kui vana sa oled? Ma olen 18. Ma olen 18 aastat vana. Siis palub õpetaja õppijatel üksteiselt vanust küsida ning moodustada ruumi rivi vanuse põhjal. Siis küsib õpetaja igalt õppijalt, kui vana ta on. Enne rivistumisharjutust selgitab õpetaja välja, kas vanuse ütlemine ei ole rühmaliikmete jaoks liiga delikaatne. Kui mõni õppija oma vanust avaldada ei tohi, võib ta öelda, kui vanana ta ennast tunneb/kui vana ta olla tahaks vms ning asetuda vastavale kohale rivis. Võib moodustada ka rivi õppija ema vanuse ja isa vanuse kohta. Siis tutvustab õpetaja teise tabeli peresõnavara ning küsib, kas õppijad vajavad oma pere kirjeldamiseks veel sõnu (nt poolvend). Õpetaja tutvustab ka perekonnaseisu sõnavara (abielus, vallaline). Õppijad loevad iseseisvalt lühikest teksti Taavi pere kohta ning kirjutavad pildi juurde vastava pereliikme nime. Õpetaja ütleb ette, et perepildil on tuumpere tavaliselt üheskoos, nt abikaasad kõrvuti. Pildil peaksid lahendusena olema nimed all vasakult paremale: Taavi, Maret, Imre, Liina, Karel ja üleval vasakult paremale: Epp, Urmas, Toomas, Andrus, Piret. Ülesanne kontrollitakse koos ja õpetaja kordab pildil oleva pere struktuuri veelkord selgelt üle. Seejärel tutvustab õpetaja verbi pööramist. Õpetaja selgitab, mis on sugupuu ja kuidas seda joonistatakse. Seejärel joo-

38 nistavad õppijad vihikusse Taavi sugupuu. Skeemi kontrollitakse paarilisega. Õppijad koostavad oma sugupuu nimede ja vanustega. Kui skeem on valmis, räägivad nad sellest partnerile ning partner peab kuuldu põhjal sugupuu joonistama. Pärast vahetatakse rollid ning võrreldakse skeeme. Ka õpetaja võib oma perest rääkida, kirjutades tahvlile enda jaoks oluliste pereliikmete nimed. Õppijad püüavad arvata, kes need inimesed õpetajale olla võiksid, nt Kas Pärtel on sinu ema? Kas Pärtel on sinu vend? Seejärel saavad õppijad sama teha paarides, valides paariliseks selle, kellega nad eelmises ülesandes ei rääkinud. Õpetaja tutvustab liitsõnade moodustamist. Õppijad püüavad näidiste eeskujul veel sugulussõnu moodustada. Peresõnavara saab teema lõpus korrata mänguliselt. Õppijad tõusevad püsti ja moodustavad rivi. Õpetaja ütleb väite, näiteks Mul on üks vend. Kui väide on õppija kohta õige, astub ta ette, kui vale, astub ta taha. Enne järgmist väidet astutakse jälle keskele. Õpetaja võib vastuseid ka täpsustada: Marta, mis su venna nimi on? Anton, kui vana su vend on? Kui liiga kauaks mõtlema jäädakse või valesti astutakse, võib kaotada “elu”, igal mängijal on kaks “elu”. Õpetaja võib väidete ütlemise ka õppijatele üle anda. Pere teema lõpetuseks suhtlevad õppijad üksteisega ning teevad ülesande Leia keegi … . Õpetaja tutvustab näidis- dialoogi ja juhib erilist tähelepanu eitust sisaldavatele küsimustele (kellel ei ole vanaema ja vanaisa). Pärast ülesande sooritamist tehakse andmetest kokkuvõte. Õppija kirjutavad oma perest, eelnevalt kontrollitakse koos, kas abistava küsimustiku sõnavara on õppijale tuttav. Peresõnavara ja mul on-konstruktsiooni kordamiseks sobib mänguderaamatust mäng Minul on õde. Mina olen vend. 95/70.

MULLE MEELDIB TANTSIDA Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, mida talle meeldib ja ei meeldi teha • õppija oskab öelda, mida ta oskab ja ei oska teha Õppijad joonistavad eraldi lehele ca seitse asja, mida neile meeldib teha. Siis pannakse pildid kõrvale. Õppijad püüavad väikestes rühmades leida piltide juurde sobivad fraasid. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi ning märgivad, kas neile see tegevus meeldib või ei meeldi. Fraasid loetakse läbi nii, et õppja ütleb enda kohta õige väite, nt Mulle ei meeldi multifilme vaadata. Pärast seda saavad õppijad töölehe põhjal paaris vestelda sellest, mida neile meeldib teha. Õpetaja tutvustab eelnevalt sõnavara ja näidisdialooge. Hijem küsib õpetaja igalt õppijalt kaks asja, mis ta kaaslase kohta teada sai. Siis pöördutakse tagasi joonistatud piltide juurde ning õppijad küsivad õpetajalt puuduvaid sõnu, mida neil on vaja oma pildi kirjeldamiseks (nt Mulle meeldib matkata). Kui piltide sõnavara on kaetud, räägivad õppijad kaaslasele pildi põhjal, mida neile meeldib teha. Seejärel vahetatakse pildid ja räägitakse kaaslase pildist uuele partnerile. Vahetusi tehakse veel paar korda. Lõpus antakse pilt omanikule tagasi. Õpetaja selgitab sõna “oskama” tähendust ning kontrollib eelneva sõnavara põhjal, kas õppijad saavad tähendusest aru. Näiteks küsib õpetaja, kas laused Ma oskan multifilme vaadata ja Ma oskan süüa teha on sisult õiged laused või mitte. Seejärel vestlevad õppijad ülesande põhjal paarides selle üle, mida nad oskavad ja ei oska. Pärast seda jagab õpetaja õppijatele sedelid ja palub igal õppijal kirjutada sedelikesele kolm asja, mida ta hästi oskab, ja ühe asja, mida ta ei oska. Õpetaja abistab vajadusel sõnavaraga, kirjutades konstruktsiooni ka tahvlile, nt Ma oskan uisutada. Ma ei oska klaverit mängida. Siis võtab õpetaja sedelid ära ja annab õppijale kaaslase sedeli. Õppija loeb sedeli kaaslastele ette ning püüab ära arvata, kes selle kirjutas, küsides küsimusi: Sarila, kas sa oskad uisutada? Oskama ja meeldima konstruktsioonide kordamiseks sobivad mänguderaamatu mängud Ma tunnen sind hästi 109/77 ja Aken 110/78.

KUIDAS TERVIS? MIS SUL VIGA ON? Õpiväljundid: • õppija teab kehaosade nimetusi • õppija oskab kirjeldada oma enesetunnet Õppijad kirjutavad pildi juurde õige kehaosa nimetuse. Õppija tutvustab konstruktsioone Mu … valutab. Ma olen … . ja Mul on … . Töö videoklipiga. Õpetaja mängib ette videoklipi, õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Koos kontrollitakse õigeid vastuseid ning fraasde tähendust. Videoklipi tekst Mees: Mul on külm. Mees: Mul on palav. Mees: Mul on paha. Mees: Mul on kõht tühi. Mees: Mul on igav. Mees: Mul ei ole aega. Tervise sõnavaraga saab mängida n-ö trips-traps-trulli. Koos vaadatakse üle ruudustikus olev sõnavara. Siis töötavad õppijad paarides. Üks loeb ette probleemi ja teine pakub lahenduse. Nii tehakse kordamööda. Kui lahendus on kaaslase arvates adekvaatne, võivad õppijad märkida ruudu risti või ringiga n-ö enda omaks ja märkida endale punkti. Võidab see, kes saab horisontaalselt, vertikaalset või diagonaalselt lahendatud viis probleemi. Kui võitja ei selgu, võrreldakse pärast skoore. Pärast võib õpetaja anda igale õppijale sedeli, paludes sellele kirjutada ühe probleemi, mis tal on. Siis saadab õppija sedeli edasi parempoolsele kaaslasele ja kirjutab vasakpoolselt kaaslaselt saadud sedelile sedelil oleva probleemi lahenduse. Siis saadetakse paber jälle edasi ja kirjutatakse lahendussoovitus järgmisele paberile. Paberid liiguvad ja koguvad lahendusi niikaua, kuni nad omanikuni tagasi jõuavad. Õpetaja teeb kaasa ja parandab lisaks ka soovitustes olevaid vigu, kui sedel tema käest läbi käib.

HEA JA ILUS Õpiväljundid: • õppija teab eesti keeles omadussõnu • õppija oskab asju, nähtusi, kohti, inimesi lihtsalt kirjeldada ja võrrelda. Õpetaja palub õppijatel öelda omadussõnu, mida nad eesti keeles teavad. Ta kirjutab need tahvlile ja annab neile ka vastandid (kui on). Õppijad täidavad töölehe omadussõnade vastandite kohta esmalt individuaalselt nii, nagu nad ilma abimaterjalita oskavad. Siis tehakse ülesanne koos ning harjutatakse veel vastandite kasutust väideldes. Väidete ülesannet on tore teha nii, et üks õppija pöördub kellegi poole nimeliselt ning ütleb väite, nt Elena, Viru hotell on madal. Seejärel vaidleb see, kelle poole pöörduti, väitele vastu, öeldes: Ei, Viru hotell on kõrge. Ta ütleb ka järgmise väite, pöördudes omakorda mõne teise kaaslase poole. Omadussõnade harjutamiseks võib kahe võistkonnaga mängida Aliast, milles õppija peab võistkonnakaaslastele kehakeelega või eestikeelsete lausetega seletama etteantud omadussõna (võib keelata ka vastandsõna kasutamise). Õpetaja annab sõnu ja märgib punkte. Õpetaja selgitab põgusalt omadussõna võrdlusastmete (sh ainult kõige-ülivõrde) moodustamist ja kasutust. Õppijad moodustavad seejärel ruumis mõne rivi nt pikkuse, vanuse, juuksevärvi ja kinganumbri kohta. Kui rivi on valmis, ütlevad kõik kaks lauset endast kahel käel oleva inimese kohta: Geraldine on pikem kui mina, Paul on lühem kui mina. Õpetaja kirjutab lausemudelid eelnevalt tahvlile. Enne iga rivistust peab õpetaja küsima, kas sellise rivi moodustamine sobib kõigile. Kui keegi ei soovi osaleda, võib ta kõrvale jääda ja õpetajal aidata hinnata, kas rivi ja laused on korrektsed. Pärast rivistust saab rühmaaruteluna täita küsitluslehe eesti keele tunni õpilaste parameetrite kohta. Kodutööna võib õppija kirjutada viis lihtsat lauset, milles ta võrdleb oma kodumaad / enda jaoks olulist maad Eestiga.

KORDAMINE Õpiväljundid: • õppija kordab A1-läbitud teemasid • õppija oskab lihtsaid küsimusi moodustada ja küsimustele vastata • õppija valmistub kursuse lõpu suuliseks ja kirjalikuks eksamiks • õppija on tutvunud eesti keele edasiõppimisvõimalsutega ja saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama Enne kordamist võib lasta õppijatel lasta moodustada kuus küsimust suulise eksami teemade kohta. Õpetaja parandab küsimused ära, trükib need arvutisse ja prindib välja ning lõikab juppideks nii, et igal sedelil on kolm küsimust. Õpetaja saab ka ise küsimusi moodustada või kasutada töölehe kordamisküsimusi. Õppijad saavad sedeli kolme küsimusega, leiavad partneri ja küsivad vastamisi sedelil olevaid küsimusi ning lasevad partneril neile vastata. Seejärel vahetavad nad sedelid, st saavad sedeli küsimustega, millele nad just vastasid, ning otsivad järgmise partneri, kellelt neid küsida. Kui sedel on piisavalt kaua ringelnud, annavad õppijad sedeli õpetajale tagasi ja saavad järgmise sedeli ning otsivad uue partneri, kellega vestelda. Kordamise plokis töötatakse kõigepealt passidega. Koguklassitööna tehakse ajurünnak, mis küsimusi saab passi kohta küsida. Igal õppijal on pass. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile passi põhjal. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Ülesannet võib läbi viia ka lauamänguna. Kursuse lõpus tutvustab õpetaja õppijatele edasiõppimise võimalusi. Tööraamatu lõpus ära toodud järgmised viited • sõnaraamatud • iseõppimiseks sobivad veebilehed • asutuste veebilehed, kes pakuvad keelekursusi Tööraamatu lõpus on kaks tühja lauamängualust, mida saab kasutada mängude loomiseks, millega harjutatakse õppegrupi unikaalset infot (nt pä-

43 ritoluriigid, ametid, keeled, mida grupiliikmed räägivad vm). Tööraamatu lõpus on järgmised grammatikatabelid: • • • •

nimisõna käänete tabel tegusõna pööramine olevikus tegusõna vormid käskivas kõneviisis da-infinitiiv koos sõnadega meeldib, oskan

Tööraamatu lõpus on ka Eesti kaart.