EttevĂľtlusmooduli metoodiline materjal
2
SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse ettevõtluse mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust. Head koolitamist!
3
KOHANEMISPROGRAMMI ETTEVÕTLUSE MOODULI ÕPIVÄLJUNDID Ettevõtluse mooduli läbinud isik: • teab enda rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning kust vajadusel leida lisateavet; • omab ülevaadet Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnast • omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot; • omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; • omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; • omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub. Vt kohanemisprogrammi lisa „Ettevõtlus“
4
ÜLDISI METOODILISI SOOVITUSI • Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud inimesed satuvad Eestisse elama asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt. • Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tutvuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada. • Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. • Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. • Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi ettevõtluse mooduli teemadel peab koolitatav saama
5 koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest. • Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. • Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul. • Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi. • Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt. • Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? • Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.
Koolitusruum ja -vahendid Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada. Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan. Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid.
6 Koolitusele tuleks kaasa võtta: • koolitatavate koolitusmaterjal • väljaprinditud ajakavad • kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada) • kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule • valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks
Koolituspäeva kava 10.00–10.30
Tutvumine ja sissejuhatus
10.30–11.30
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Eesti ettevõtluskeskkond ja maksusüsteem tööandja vaatepunktist
11.30–11.45
Paus
11.45–13.15
II Teemaplokk: Tööõigus ja töötajatega seotud tugiteenused tööandja vaatepunktist
13.15–14.00
Lõuna
14.00–15.30
III Teemaplokk: Ettevõtlusega tegelemise vormid ja ettevõtte asutamine
15.30–15.45
Paus
15.45–17.00
IV Teemaplokk: Ettevõtlust toetavad organisatsioonid, Eesti ettevõtluskultuur, soovituslikud teemad
17.00–17.15
Tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte
Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt
7 mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate nimekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisidevorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.
Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada.
8 Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.
9
TUTVUMINE JA SISSEJUHATUS Aeg: 30 min Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt. Võite paluda ka osalejatel ennast lühidalt tutvustada. Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks ettevõtluse moodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid. Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks anda osalejatele võimalus omavahel tuttavaks saada ja sotsialiseeruda ning moodustada väiksemad grupid selle järgi, missuguses valdkonnas ettevõtlusega tegelemisest on osalejad huvitatud. Väiksemate gruppide moodustamiseks on osalejatel kõigepealt vaja teineteisega suhelda, et välja selgitada neile huvi pakkuvad ettevõtlusvaldkonnad ja leida ühisosa. Pärast väikeste gruppide moodustamist tutvustavad iga väikese grupi liikmed teineteisele enda kogemusi ja huvisid ettevõtluse valdkonnas. Selle harjutuse lõpus tutvustab iga väikese grupi esindaja lühidalt oma rühma ka teistele. Koolitaja julgustab osalejaid enda kogemusi ja huvisid aktiivselt välja tooma ning huvi pakkuvates valdkondades omavahel kontakte vahetama. Selleks, et koolitusel osalejatel oleks võimalik mõelda enda ettevõtluse alaste eesmärkide peale, võite läbi viia harjutuse „Minu äriidee“. Selle harjutuse käigus on koolitusel osalejatel võimalik kõigepealt mõelda küsimuste üle, mis aitavad neil ühendada valdkonnad, mis neile meeldivad, milles neil on eeldusi edu saavutada ning mille järele võiks turul nõudlust olla. Seejärel on osalejatel võimalik enda äriideid ka teistele tutvustada. See harjutus häälestab osalejaid koolituspäeval käsitletavaid teemasid analüüsima just enda eesmärkidest lähtudes – kuidas muuta enda äriidee tegelikkuseks? See tõstab osalejate motivatsiooni ning suurendab nende psühholoogilist kaasatust kogu koolituspäeva jooksul ning aitab läbi ettevõtluse alaste ees-
10 märkide saavutamisele pühendumise ka hilisemalt kaasa nende paremale kohanemisele Eesti ühiskonnas. Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik ettevõtluse moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.
11
TEEMAPLOKK: RÄNDELIIGIGA SEOTUD ÕIGUSALANE TEAVE, EESTI MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSKESKKOND NING MAKSUSÜSTEEM ETTEVÕTTE VAATEPUNKTIST Aeg: 1 h Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Rändeliigiga seotud õigusalane teave • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik rändeliigiga seotud õigusalase teabe kohta põhjalikult lugeda IV käsiraamatust „Business and entrepreneurship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et uussisserändajate õigusliku staatusega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka X käsiraamatus „Residence and citizenship“. • Andke ülevaade uussisserändajate jaoks võimalike Eestis ettevõtlusega tegelemise õiguslike aluste liikidest – Euroopa Liidu kodanike puhul elamisõiguse alusel, kolmandate riikide puhul elamisloa alusel ettevõtluseks. • Tooge välja, et Euroopa Liidu kodanike puhul on vaja lihtsalt 3 kuu jooksul enda elamisõigus rahvastikuregistris registreerida ning kus seda teha saab. • Tutvustage osalejatele, missugustel tingimustel ja kus on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba ettevõtluseks. • Tutvustage osalejatele, mida kujutab endast e-residentsus, missuguseid võimalusi e-residentsus pakub, kus ja kuidas on seda võimalik taotleda ning kuidas see erineb tähtajalisest elamisloast. • Tutvustage osalejatele, mida kujutab endast start-up viisa, milleks see on ette nähtud ning mida selle taotlemiseks on vaja.
12 • Rõhutage, et kuna välismaalaste Eestis ettevõtlusega tegelemisele on seatud lisaks eelnevalt käsitletule palju täiendavaid eritingimusi, on sel teemal soovitav kindlasti konsulteerida Politsei- ja Piirivalveameti spetsialistidega.
Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkond ning maksusüsteem • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik Eesti ettevõtluskeskkonna ja maksusüsteemi kohta põhjalikult lugeda IV käsiraamatust „Business and entrepreneurship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite osalejatele näidata sissejuhatuseks videoklippi „Ülevaade Eesti majandusest“ ning huvi korral tutvustada neile Eesti majandusega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Andke osalejatele ülevaade Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnast ning missuguseid eeliseid see ettevõtjatele loob. • Tutvustage osalejatele Eesti peamisi ekspordiartikleid ning missugustesse riikidesse läheb suurem osa Eesti ekspordist. • Võite tuua ka omalt poolt välja peamised Eesti eelised siin ettevõtlusega tegelemiseks: uue ettevõtte tegevuse alustamise lihtsus, soodne keskkond START-UP-idele, maailma juhtivad IT-lahendused, usaldusväärne õiguskeskkond, madalad halduskulud, ettevõtlust soodustav maksusüsteem, investorisõbralik majanduskeskkond, ligipääs Euroopa Liidu turule, eurotsooni liikmelisus, riigi stabiilsus ja hea reputatsioon ning turvalisus. • Andke ülevaade Eesti maksude võrdlusest Euroopa Liidu keskmisega – et meie tööjõumaksud on Euroopa Liidu keskmised, tarbimismaksud Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad ning kapitalimaksud Euroopa Liidu keskmisest madalamad. • Võite osalejatele selgitada, et ettevõttel tuleks kõigepealt registreerida e-maksuameti kasutajaks ning kus seda teha saab. Tutvustage osalejatele ettevõtete olulisemaid makse: tulumaks ja käibemaks – kui suured need on, kuidas neid arvutatakse ning deklareeritakse. • Võite osalejatele tutvustada töötajatega seotud makse ning näidata mõne maksukalkulaatori abil, kui suur on tööandja kogukulu töötajale teatud summas palga maksmise korral. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Ettevõtja aruandluskohustused riigi ees“ ning huvi korral tutvustada neile huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt.
13 • Võite anda osalejatele ülevaate ettevõtte kohustuste aastasest ajajoonest – mida mis ajal teha tuleb – ning majandusaasta aruande esitamisega seonduvast. Võite tutvustada osalejatele mõnda internetipõhist maksukalkulaatorit ning näidata, kui suuri makse tuleb näiteks ettevõttest dividendide välja võtmise puhul maksta.
14
TEEMAPLOKK: TÖÖÕIGUS JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD TUGITEENUSED TÖÖANDJA VAATEPUNKTIST Aeg: 1,5 h Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Tööõigus • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik töötajatega seotud teemade kohta põhjalikult lugeda IV käsiraamatust „Business and entrepreneurship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et töötajate õiguste ja kohustustega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka V käsiraamatus „Working and the labour market“ ning IX käsiraamatus „My rights and responsibilities“. • Võite tutvustada osalejatele erinevaid töötamisega seotud lepingutüüpe: töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut ning selgitada, missugused õigused ja kohustused tööandjale nendega kaasnevad. • Võite näidata osalejatele, kuidas käib töötajate registreerimine töötamise registris. • Võite tutvustada osalejatele, kuidas on tööandjal võimalik lühiajaliselt välismaalastest töötajaid palgata, missuguseid tingimusi tuleb selleks täita ning kuidas tuleb töötajad Politsei- ja Piirivalveametis registreerida. Võite osalejate tähelepanu juhtida ka start-up ettevõtetega seotud eripäradele. • Võite tutvustada osalejatele, missugused on tööandja kohustused seoses töötajatele palga maksmisega, missugused on hetkel keskmine palk
15 ja miinimumpalk, kuidas tuleb tasustada ületunnitööd, öötööd ja riigipühal töötamist jne. • Selgitage osalejatele, kuidas käib töölepingu lõpetamine ja missugustel juhtudel on tööandjal õigus tööleping üles öelda. • Juhtige osalejate tähelepanu võimalike töövaidluste lahendamise viisidele töövaidluskomisjonis ja kohtus ning milles seisnevad töövaidluskomisjoni eelised kohtu ees. Tutvustage osalejatele ka võimalust saada juriidilist nõustamist Tööinspektsiooni kaudu.
Töötajatega seotud tugiteenused • Andke osalejatele ülevaade, missuguseid võimalusi on tööandjal võimalik Töötukassa kaudu kasutada ning soovitage neil küsimuste korral kindlasti Töötukassaga ühendust võtta. Võite näidata osalejatele, kuidas Töötukassa veebilehel huvi pakkuvat infot otsida. • Võite juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguseid kanaleid oleks otstarbekas kasutada endale sobivate töötajate leidmisel. • Võite tutvustada osalejatele EURES-e (European Employment Services) võimalusi ning kuidas need võivad tööandjale kasulikud olla. • Tasub juhtida osalejatele tähelepanu võimalusele saada Töötukassast toetust ettevõtte töötajate eesti keele õpingute finantseerimiseks.
16
TEEMAPLOKK: ETTEVÕTLUSEGA TEGELEMISE VORMID JA ETTEVÕTTE ASUTAMINE Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata. • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik ettevõtlusega tegelemise vormide ja ettevõtte asutamisega seotud teemade kohta põhjalikult lugeda IV käsiraamatust „Business and entrepreneurship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite tutvustada osalejatele Eesti levinumate äriühingute tüüpe (osaühing, aktsiaselts) ning ettevõtlusega tegelemise võimalusi füüsilisest isikust ettevõtjana ning läbi ettevõtluskonto. • Võite viidata olulisematele õigusaktidele, mis on ettevõtlusega seotud – näiteks Äriseadustik (osaühingu, aktsiaseltsi ning füüsilisest isikust ettevõtja kohta) ning Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (ettevõtluskonto kohta). • Võite viidata ka muudele õigusaktidele, mis võivad ettevõtlusega puutumust omada – näiteks Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Võlaõigusseadus, Asjaõigusseadus, Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Raamatupidamise seadus, Pankrotiseadus, maksuseadused jne. • Võite näidata osalejatele, kuidas neil on võimalik Riigi Teataja veebilehel ise huvi pakkuvaid seadusi otsida nii eesti, vene kui inglise keeles. • Võite tutvustada osalejatele Ettevõtjaportaali võimalusi ning näidata samm-sammult, kuidas ettevõtte asutamine Ettevõtteportaali kaudu käib. • Võite käsitleda kõiki olulisi küsimusi, mis tasub uut ettevõtet asutades läbi mõelda, (näiteks tegevuskoha valimine, pangakonto loomine, osakapitali sissemaksmine, raamatupidamise korraldamine, ettevõtte veebileht jne).
17 • Võite anda osalejatele praktilise interaktiivse ülesande: leida rühmas 1 äriidee, valida selle äriidee jaoks sobiv ettevõtlusega tegelemise vorm ning luua enda ettevõtte tutvustus. Pärast seda on võimalik enda äriideed, valitud ettevõtlusega tegelemise vormi ja enda ettevõtet tutvustada, anda ja saada tagasisidet ning küsida tekkinud küsimusi ja saada tagasisidet ka koolitajalt. • Võite osalejatele näidata videoklippi „A foreigner´s success story with starting his own business in Estonia“ ning huvi korral tutvustada neile huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Võite kutsuda koolitusele kohapeale või videosilla vahendusel enda kogemusi jagama Eestisse uussisserändajaid, kellel on õnnestunud Eestis edukad ettevõtted luua.
18
TEEMAPLOKK: ETTEVÕTLUST TOETAVAD ORGANISATSIOONID, ETTEVÕTJATE SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD JA LIIDUD, EESTI ETTEVÕTLUSKULTUUR, SOOVITUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 15 min
Ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ettevõtjate sotsiaalsed võrgustikud ja liidud • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik ettevõtlust toetavate organisatsioonide ning ettevõtjate sotsiaalsete võrgustike ja liitude kohta põhjalikult lugeda IV käsiraamatust „Business and entrepreneurship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Andke osalejatele ülevaade Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning maakondlike arenduskeskuste poolt pakutavatest teenustest. Juhtige osalejate tähelepanu küsimustele, mille puhul tasub pöörduda maakondlike arenduskeskuste poole. Võite tutvustada osalejatele ka Tallinna Ettevõtlusameti poolt pakutavaid teenuseid. • Võite tutvustada osalejatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetuse ja Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise tingimusi ning tähelepanu juhtida nende tingimuste erinevustele. • Võite tutvustada osalejatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Innovatsiooniosaku ja Arendusosaku taotlemise võimalusi ja tingimusi. • Võite tutvustada osalejatele Tallinna Ettevõtlusameti poolt jagatavate toetuste nagu näiteks messitoetus ja praktikajuhendaja toetus taotlemise võimalusi ja tingimusi. • Võite tutvustada osalejatele olulisemaid ettevõtjate organisatsioone nagu näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, väliskaubanduskojad jne. • Võite tutvustada osalejatele olulisemaid ettevõtjate organisatsioone nagu näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda,
19 Eesti Tööandjate Keskliit, Finance Estonia, Invest in Estonia, Start-up kogukonnad, väliskaubanduskojad jne. • Võite tutvustada osalejatele olulisemaid ettevõtluse arendamise ja võrgustumisega seotud üritusi nagu Ettevõtlusnädal, sTARTUp Day, Robotex jne.
Eesti ettevõtluskultuur • Võite läbi viia diskussiooni teemal, kuidas erineb nende seniste kogemuste põhjal Eesti ettevõtluskultuur nende koduriigi omast. • Võite selgitada osalejatele, et Eesti ettevõtluskultuuris on oluline kellaaegadest, tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine ning seadusi tuleb täita, võimalikest probleemidest kohene ja otsekohene informeerimine ning meestel ja naistel on võrdsed õigused.
Soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud ettevõtluse mooduli soovituslikud teemad: • Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis piiriülene ettevõtlus EL-s • Töökultuur Eestis • Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine • Töötuskindlustus, ravikindlustus • Vanemahüvitis ja puhkus • Tugiteenuste ülevaade ettevõtlusrände raames Eestisse saabujatele • Osalemine mõne teemakohasel üritusel, mõne ettevõtte või e-Estonia Briefing Centre´i külastus jms. Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. Juhul, kui aeg võimaldab, võite anda osalejatele ülesande panna kirja enda kavandatava toote, teenuse või ettevõtte tutvustus ning seda teistele tut-
20 vustada, anda ja saada tagasisidet, jagada enda kogemusi ning küsida tekkinud küsimusi ja saada tagasisidet ka koolitajalt. Juhul, kui aeg võimaldab, võite käsitleda ka mitmeid muid ettevõtlusega seotud olulisi teemasid nagu turuanalüüs ja positsioneerimine, hinnastamine, kulud, tulud, tootmine, müük, turundus, aruandluskohustused (raamatupidamine ja statistika) ning veebipõhise raamatupidamistarkvara kasutamise võimalused, majandusaasta aruande esitamisega seonduv, ettevõtte finantseerimise võimalused ning ettevõtte tegevuse lõpetamisega seonduvad teemad.
Tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte Aeg: 15 min Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega. Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada. • Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist tagasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt. Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. • Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia. Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.