RÄNDESTATISTIKA ÜLEVAADE 2014-2018
Käesolevast rändestatistika ülevaatest leiad vastused järgmistele küsimustele: •• Missugune on Eesti kodanike välja- ja tagasiränne? •• Kui palju ja kellele väljastati viisasid ning tähtajalisi elamislubasid? •• Kes ja mis põhjustel tulid Eestisse elama? •• Kuhu asusid välismaalased elama? •• Kui palju ja millistest riikidest pärit kodanikele anti rahvusvaheline kaitse? •• Kellele anti pikaajalised elamisload ja alaline elamisõigus? •• Kellest said Eesti kodanikud? •• Kellest said e-residendid? •• Kui paljud välismaalased osalesid kohanemisprogrammis?
Ülevaate koostasid Siseministeerium ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. Kujundas PauPau Design.
Sissejuhatus Üha enam inimesi asub Eestisse elama, töötama või õppima ning järjest rohkem eestlasi pöördub Eestisse tagasi. Kui kuni 2014. aastani oli rändesaldo veel negatiivne (vastavalt -2642 ja -733), siis alates 2015. aastast on see olnud järjepidevalt positiivses trendis. Näiteks 2018. aastal vähenes Statistikaameti andmetel loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.
Oluline on märkida, et 2016. aastal võttis Eesti Statistikaamet kasutusele uue rahvaarvu arvutamise metoodika. Kui varem kasutati vaid rahvastikuregistri andmeid, siis nüüd mõõdetakse rännet residentsuse indeksi abil, mis hindab inimeste aktiivsust registrites ning annab selle põhjal hinnangu, kui tõenäoliselt oli inimese elukoht antud aastal Eestis.1
*2018. aasta andmete puhul on tegemist esialgsete numbritega, Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) mais 2019.
1
Eesti statistika kvartalikiri. (2017). Statistikaamet
Käesoleva trükise eesmärk on anda lühiülevaade rändestatistikast aastatel 2014-2018 ja selgitada perioodi peamisi rändetrende.
2018 2017
Rändesaldo sisseränne
2015
väljaränne
2016
3 904
4 637
15 413 13 003
14 822 13 792
17 616 12 358
13 030 6 940
Allikas: Statistikaamet
2014
1.
Eesti kodanike välja- ja tagasiränne Perioodil 2014-2017 ületas eestlastest väljarändajate koguarv (30 426) tagasipöördujate koguarvu (26 278), kuid 2017. aastal naasis Eestisse rohkem eestlasi kui siit lahkus. Seejuures rändas rohkem mehi kui naisi. Peamiselt on eestlased läinud Soome, Suurbritanniasse ja Saksamaale. Seejuures oli Soome minejate arv Suurbritanniaga võrreldes rohkem kui üheksa korda suurem. Tagasi pöörduti enim samuti Soomest, Suurbritanniast, aga ka Venemaalt.
Kuhu minnakse? 2014-2017
Kust pöörduti tagasi? 2014-2017
*2018. aasta andmed avaldab Statistikaamet 2019. aasta juuniks, seega antud ülevaates veel ei kajastu.
Eesti kodanike väljaränne kokku
naised
Eesti kodanike tagasipöördumine kokku
mehed
10 000 8 957
naised
mehed
10 000
9 141
8 549 8 014 8 043
8 000
8 000
6 000
6 000
4 000
7 129
4 000
4 314
2 557
2 000
2 000
2014
2015 Allikas: Statistikaamet
2016
2017
2014
2015
2016
Allikas: Statistikaamet
2017
2.
Viisad
Eesti välja antud viisad aastal 2018
Ühtne Schengeni viisa (C-viisa) võimaldab liikuda kogu Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Pikaajaline viisa (D-viisa) väljastatakse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva. Pikaajaline viisa on siseriiklik viisa, mis annab õiguse liikuda kogu Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.
Lühiajalised (Schengeni) viisad (C viisad) Kokku
126 370
Eesti välja antud viisad aastatel 2014-2018 Pikaajaline viisa (D) Lühiajaline viisa (C)
2 134
1 785
128 906
Kokku
TOP 5 kodakondsused
Venemaa
Ukraina
Valgevene
Venemaa
16 756
Ukraina
Valgevene
Hiina
India
India
Türgi
20
15
126 370
170 308
Lühiajaline töötamine Välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) võivad Eestis töötada, kui töötamise õigus tuleb vahetult seadusest, välislepingust või lühiajaline töötamine on tööandja poolt Politsei- ja Piirivalveametis eelnevalt registreeritud. Lühiajalise töötamise saab üldjuhul registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Alates 2014. aastast on lühiajalise töötamise registreerimiste arv järjepidevalt kasvanud, tehes 2017 neljakordse hüppe ja jõudes 2018. aastal 19 858 registreerimiseni.
16 756
8
20
1 20
16
Lühiajalise töötamise registreerimine 2014-2018
2017
3 087
(D viisad)
Allikas: Siseministeerium
Allikas: Siseministeerium
201 4
TOP 5 kodakondsused
Pikaajalised viisad
122 427
2014
2015
2016
2017
2018
963
1 086
1 782
7 584
19 858
7 346
137 377
Viisade väljastamise TOP 5 reisi eesmärgi järgi:
Turism
Lähedaste külastamine
Ärireis/ töötamine
Sport
TOP 5 kodakondsused 2018
Kultuur
Ukraina
Valgevene
Venemaa
Moldova
India
15 524
1 112
864
857
194
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
3.
Kes tulid Eestisse elama? Tähtajaline elamisluba: Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks. Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa või lähedase sugulase juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka riikliku huvi korral, välislepingu alusel või püsivalt Eestisse elama asumiseks. Tähtajaline elamisluba kehtib kuni 5 aastat ja seda on võimalik pikendada kuni 10 aastaks. Rootsi
Suurbritannia Ameerika Ühendriigid
Soome Läti
Leedu Poola Valgevene Saksamaa Ukraina
Venemaa
Prantsusmaa Hispaania
Itaalia
Gruusia Türgi Hiina Pakistan
Bangladesh India
TOP 5 kodakondsused 2018. aastal Esmakordsed tähtajalised elamisload ja elamisõigused EL kodanike pereliikmetele
Ukraina 1 628
Elukoha registreerinud EL kodanikud
Soome 712
Venemaa 1 034
Läti 706
Valgevene 224
Saksamaa 524
Nigeeria
India 216
Itaalia 329
Nigeeria 180
Prantsusmaa 284
Allikad: Politsei- ja Piirivalveamet ja rahvastikuregister
Tähtajaline elamisõigus: Euroopa Liidu kodanikud omandavad tähtajalise elamisõiguse kuni 5 aastaks elukoha registreerimisel rahvastikuregistris. Tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt 5 aastaks, kui EL kodaniku elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud. Euroopa Liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust perekonnaliikmed, kes soovivad Eestis elada, peavad taotlema tähtajalist elamisõigust ja selle pikendamist.
4.
Mis põhjusel Eestisse tuldi? Esmakordsete tähtajaliste elamislubade statistika näitab, et kõige rohkem tulevad välismaalased Eestisse tööle, õppima või on tuleku põhjuseks pereränne. Pereränne tähendab seda, kui inimene liitub juba Eestis elava abikaasa või lähedase sugulasega.
Tõusmas on ettevõtluseks elamisloa taotlemiste hulk ja Eesti iduettevõtetes töötavate välismaalaste osakaal. Üheks põhjuseks on see, et 2017. aastal nähti iduettevõtetele ette mitmed soodustusi. Muudatused võimaldavad Eesti majandusarengu huvides perspektiivsetel iduettevõtetel Eestisse tulla ja Eesti idufirmadel soodsamatel tingimustel välistööjõudu värvata.
Viimastel aastatel on kõige rohkem elamislubasid väljastatud töötamiseks, 2018. aastal oli see arv 1850.
Esmakordsed tähtajalised elamisload ja EL kodanike pereliikmete elamisõigused 2014-2018 2014
2015
2016
2017
2018
Pereränne
1 105
1 195
1 233
1 184
1 662
Töötamine
804
1 216
1 325
1 501
1 850
Ettevõtlus
25
23
16
53
87
Õppimine
793
1 009
1 160
1 211
1 267
EL kodanike pereliikmed
29
36
35
42
57
Muu
86
70
46
46
46
Kokku
2 842
3 549
3 815
4 037
4 969
*Muu põhjus – kriminaalmenetluses osalemine, välisleping, püsivalt Eestisse elama asumine
Tööränne Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Põhjus
Esmakordsed tähtajalised elamisload töötamiseks töötamise liikide lõikes 2018. aastal
Otsuse alus
Elamislubade arv
Üldkorras.................................................................... 1 224 Tippspetsialist ............................................................. 228 Iduettevõttes töötamine............................................ 186 Ekspert/nõustaja/konsultant.......................................... 58 Teaduslik tegevus/õppejõud ......................................... 40 Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige ............... 37 Sportlane/treener/kohtunik ........................................ 21
2018. aasta vaade rändeliikide lõikes 1 850 1 662 1 267
õppimine
töötamine
pereränne
EL sinine kaart ................................................................ 19 Vaimulik/nunn/munk ................................................... 18 Loominguline töötaja .................................................... 11 Õpetaja............................................................................... 7 EL liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba............... 1
KOKKU .................................................................... 1 850
ettevõtlus EL kodanike pereliikmed muu
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
5.
Kuhu asusid välismaalased elama?
Euroopa Liidu kodanikud
Rahvastikuregistri andmetel on perioodil 2014-2018 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige enam elama asunud Harju-, Tartu-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Valgamaale. Kaardil on välja toodud esmakordsed elukoha registreerimised 2018. aastal viies peamises maakonnas, kuhu välismaalased elama asusid.
Kolmandate riikide kodanikud
2 475
3 135 125
Harjumaa
244
Ida-Virumaa
130
121
695
Pärnumaa
521 Tartumaa
TOP 5 linnad Valgamaa
Kolmandate riikide kodanikud
Tallinn
Euroopa Liidu kodanikud
Tallinn
Allikas: Rahvastikuregister
Tartu
Valga
Pärnu
Narva
141 Tartu
Narva
Pärnu
Maardu
20
6.
Rahvusvaheline kaitse Rahvusvahelise kaitse saamine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel pole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada. Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena või täiendava kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Viimastel aastatel on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv püsinud stabiilse ja suhteliselt madalana, tõustes vaid 2015. aastal Ukraina sõja puhkedes. Madalana on püsinud ka kaitse saajate (pagulase staatus + täiendava kaitse staatus) arv, millele alates 2016. aastast on lisandunud rändekava alusel vastu võetud rahvusvahelise kaitse vajadusega inimesed.
Pagulasstaatus antakse inimesele, kelle puhul on tuvastatud põhjendatud tagakiusu kartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel. Täiendav kaitse antakse inimesele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).
Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlenud 1101 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud ühtekokku 481 välismaalasele, kelle hulgas 206 rändekava alusel saabunud kaitse saanud inimest (31.12.2018 seisuga).
Peamisteks taotlejate päritoluriikideks on olnud
250
226
200
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saajate arv 2014-2018 Rahvusvahelise kaitse taotlejad
157
UKRAINA
GRUUSIA
VENEMAA
AFGANISTAN
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
Rahvusvahelise kaitse saajad (sh rändekava alusel)
150
147
120
100
108
78
90
84 50
20
2014
SÜÜRIA
35
2015
2016
2017
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
2018
PIIRIPUNKTIS
PPA ESINDUSES
Rahvusvahelist kaitset saab taotleda enne riiki sisenemist ükskõik, millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Üldjuhul tehakse seda siis, kui välismaalasel on kaitsevajadus, aga puudub kehtiv viisa, reisidokumendid või Eesti elamisluba.
Kui välismaalane on juba Eestis, esitatakse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunktis.
7.
Pikaajalise elaniku elamisload
Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus
Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda, kui kolmanda riigi kodanik on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, omab kehtivat tähtajalist elamisluba ja püsivat legaalset sissetulekut ning on kindlustatud, elukoha registreerinud ja oskab eesti keelt vähemalt B1 tasemel.
Euroopa Liidu kodanikul ja tema kolmanda riigi kodanikust perekonnaliikmel, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt 5 aastat järjest, on õigus taotleda alalist elamisõigust.
NB!
Graafik kajastab aasta lõpu seisuga kehtivate EL kodaniku alalise elamisõiguste statistikat, mitte käesoleval aastal väljastatud elamisõiguste arvu!
Statistika hulka arvestatakse ka määratlemata kodakondsusega inimesed (Eesti välismaalased ehk „halli“ passi omanikud). Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on Eestis aga vähenenud: peamiseks põhjuseks on Eesti või mõne teise riigi kodakondsuse omandamine.
Pikaajalised elamisload 2014-2018 (31.12 seisuga) NB!
170 000
168 029
Graafik kajastab aasta lõpu seisuga kehtivate pikaajalise elaniku elamislubade statistikat, mitte käesoleval aastal väljastatud elamislubade arvu!
165 899 163 190
160 000
EL kodanike ja EL kodanike pereliikmete alalised elamisõigused 2014-2018 (31.12 seisuga) 7 984 8 000 7 329 7 000
150 000
145 749
148 843
6 117 6 000
2014
2015
2016
6 718
2017
5 685
2018
2014
Pikaajalise elaniku elamislubade saajate TOP5 kodakondsused 31.12.2018 seisuga
2015
2016
2017
2018
Alalise elaniku elamisõiguse saajate TOP5 kodakondsused 31.12.2018 seisuga
Venemaa
Määratlemata kodakondsus
Ukraina
Valgevene
Ameerika Ühendriigid
Läti
Soome
Leedu
Rootsi
Suurbritannia
76 830
63 228
3 717
1 013
180
2 014
1 923
1 363
347
347
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
8.
Kuidas saada Eesti kodakondsust?
Kellest said Eesti kodanikud?
Eesti kodakondsuse omandamine, saamine, taastamine:
Perioodil 2014-2018 anti Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras 5933 inimesele, neist 3178 olid naised ning 2755 mehed. Vaadeldud ajaperioodil on naturalisatsiooni korras kodakondsus antud kõige enam määratlemata kodakondsusega inimestele, aga ka Venemaa, Ukraina, Valgevene, Armeenia ja Läti kodanikele.
•• Eesti kodakondsuse omandab sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. •• Eesti kodakondsus saadakse naturalisatsiooni korras ning taastatakse inimesele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena. •• Samuti antakse alates 2016. aastast Eesti kodakondsus Eestis sündinud lapsele tema sünni hetkest alates, kui tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud ja on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat.
Kodakondsuse taotlemine
1 500
kokku
1 358
naised
mehed
Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine kokku
2 000
naised
mehed
1 779
1 200
1 615
963
900
1 500 796 726
746
1 000
881 760
898
600
500
300
2014
2015
2016
2017
2018
2014
2015
2016
2017
2018
Allikas: Siseministeerium Allikas: Siseministeerium
9.
E-residendid
Kodakondsused
Eesti on esimene ja seni ainus riik maailmas, mis pakub e-residentsust. Alates 2014. aasta detsembrist annab Eesti e-residentsusega riiklikult tagatud ja turvalise isikutuvastuse võimaluse, väljastab isikut tõendava dokumendi – e-residendi digi-ID, mis annab välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata. Eesti e-residendid võivad lisaks ettevõtte asutamisele teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsioon elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid. Nad saavad vajaduspõhise ligipääsu Eesti e-riigi teenustele. Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
E-residendi digi-ID väljastamise otsused 2014-2018 Aasta
2014
Kokku antud
TOP 5 kodakondsused
114
Soome Venemaa USA Läti Leedu
7 129
Soome Venemaa USA Itaalia Ukraina
7 515
Soome UK Venemaa USA Ukraina
13 461
Ukraina Soome Saksamaa UK Venemaa
22 415
Jaapan Venemaa Hiina Ukraina Saksamaa
Aastatel 2014-2018
50 634
2015
2016
e-residenti, kellest...
12% 88%
2017
2018
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
10.
Kohanemisprogramm Kohanemisprogramm on Eesti riigi poolt pakutav koolitusprogramm, mis aitab Eestisse saabunud välismaalastel kergemini sisse elada ja siinse eluga kohaneda. Erinevate koolituste käigus antakse ülevaade Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest. Programmi raames õpetatakse eesti keelt, tutvustatakse töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemasid. Koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning peamiselt Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kohanemisprogrammis saavad osaleda välismaalased, kes on Eestis elanud vähem kui 5 aastat: kolmandate riikide kodanikud, kellel on tähtajaline elamisluba ja EL kodanikud, kes on Eestis elukoha registreerinud ja omandanud sellega tähtajalise elamisõiguse. Kohanemisprogramm alustas 2015. aasta augustis ja 2018. aasta lõpuks on koolitustel osaletud 4202 korral.
Osalejad Seni on naised olnud veidi aktiivsemad osalejad, 2018. aasta lõpuks oli programmis osalenud naiste osakaal 52% ja meeste osakaal 48%, kusjuures naised osalesid aktiivsemalt mitmes erinevas koolitusmoodulis. Kõige rohkem osaletakse algtaseme eesti keele õppes.
52% 48%
Kohanemisprogrammis osalejad
Kohanemisprogramm koosneb algtaseme eesti keele õppest ja seitsmest temaatilisest koolitusest: baasmoodul, töö ja ettevõtlus, õppimine, teadus, perekond, lapsed ja noored ning rahvusvaheline kaitse.
2015 (al. 1.08)
2016
KOHANEMISPROGRAMM
2017
2018
Osaluskordi kokku
TOP 5 kodakondsused
298
Ukraina Venemaa Nigeeria Valgevene Iraan
1 210
Venemaa Ukraina Süüria Soome Läti
1 215
Venemaa Ukraina Valgevene Süüria Läti
1 479
Venemaa Ukraina India Nigeeria Valgevene
Allikas: Siseministeerium
Aasta