SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT SÜGIS 2014
Kaks aastat üleriigilist planeeringut
Lääne-Nigula valla kogemus liitumisel Kagu-Eesti tegevuskava tulekul Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tulemused
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
HANNO PEVKUR, siseminister
Sisukord 3 Lühiuudised 4 Kaks aastat üleriigilist planeeringut
6 Kesk-Läänemere programmi uued võimalused
8 Kagu-Eesti saab
tegevuskavaga hoogu juurde
9 Koostöö on kõige olulisem! 10 Koostööprogramm
parandab teenuste kvaliteeti
12 Keila korterist Pirgusse maa soolaks
14 Isaduse tuvastamisel on olulised tähtajad
15 Maa järelmaksunõuded nüüd veebis
16 Välgudemo vastavatud energiakeskuses
Koostatud Siseministeeriumis kontakt: Merje Pors, 612 5227, merje.pors@siseministeerium.ee toimetaja: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia kaaneillustratsioon: Veiko Veski
Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!
2 I SÜGIS 2014
Siseturvalisus on meie kõigi teha
S
ügisese puude lehevärvi muutumise ajal on Eestis suurimaks jututeemaks julgeolek. Pingelised ajad Ukrainas ja juhtum Eston Kohvriga Eesti–Venemaa piiril seab tähelepanu keskpunkti piirivalve ja siseturvalisuse. Mõlema teema puhul on meil kõigil võimalus olukorda parandada. Siseturvalisus algab meist endast ja koostöös suudame meie perede turvatunnet märgatavalt tõsta. Arvestades Ukrainas toimuvat, oleme sel aastal suunanud piiriturvalisuse suurendamiseks erakorraliselt üle 2 miljoni euro. Selle eest on soetatud või soetamisel täiendavad tehnilise valve seadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed ja korralik isikukaitsevarustus. Siseministeerium eraldas juba 2014. aasta kevad-suvel 200 000 eurot laudteede rajamiseks soistele piirialadele ja muudeks sellega seotud töödeks. Samuti vahetatakse idapiiri valvavate piirivalvurite teenistusrelvad välja uute vastu. Laudteede rajamisega tegime algust piiri kontrolljoone puhastamiseks. Septembris sai Riigimetsa Majandamise Keskusega kokku lepitud piirijoone puhastamine võsast ning vajadusel ka raietööde tegemine. Oleme kõvasti pingutanud ja näeme vaeva ka lähitulevikus, et Eesti riigipiir oleks võimalikult hästi valvatud.
Kogukonna turvalisuse tagamisel on igal Eestis elaval inimesel väga oluline roll. Kõige lihtsam viis õnnetusi ära hoida on neid ennetada. Ja kõige lihtsam viis õnnetusi ennetada on olla tähelepanelik iseenda, oma pere ja sõprade, aga ka naabrite ja möödakäijate suhtes – turvalisus algab igaühest meist. Järgmise aasta riigieelarve kohaselt saavad oma tegevu-
Vabatahtlike arvu kasv ja meie kõigi turvatunde suurenemine on meie kõigi teha. Edu meile selleks! seks rohkem raha abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad. Parema koordineerituse vabatahtlike arengus ja populariseerimisel tagavad nüüd maavanemad. Riigi kohalikul esindajal maakonnas on kõige otsesem kontakt vabatahtlikevahelise koostöö parandamisel. Vabatahtlike arvu kasv ja meie kõigi turvatunde suurenemine on meie kõigi teha. Edu meile selleks!
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Tallinnas arutati ruumilise planeerimise küsimusi Septembri lõpus kohtusid Tallinnas kümne Läänemere-äärse riigi esindajad, et arutada Läänemere piirkonna planeerimist ning energia- ja transpordikoostööd.
K
ohtumine oli Läänemere riikide ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavaid ministreid ja eksperte ühendava koostööorganisatsiooni VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) 8. konverents. Viimane sarnane üritus toimus viis aastat tagasi Vilniuses. Kohtumisel kiideti heaks riikide ühisdeklaratsioon, milles rõhutatakse tihedama koostöö vajadust merealade, energiamajanduse ja transpordivõrkude planeerimisel – koostööd nii riikide vahel kui ka koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti kiideti heaks merealade planeerimise teekaart, kus kirjas sammud selleks, et kogu Läänemeri saaks hiljemalt aastaks 2021 planeeritud. Mereala planeerimiseks kohustab Euroopa Liidu liikmesriike ka hiljuti jõustunud ELi merealade planeerimise direktiiv.
20 tegevusaasta jooksul on VASAB käivitanud koostööprojekte ja -tegevusi ning toetanud neid nii rahaliselt kui ka teadmistega. Organisatsiooni töös osaleb 11 riiki: Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Norra, Rootsi ja Taani ning Venemaa ja Saksamaa Läänemere-äärsed piirkonnad.
Kergliiklusteedele 4,6 miljonit Uue siseriikliku programmiga annab riik kohalikele omavalitsustele kergliiklusteede ehitamiseks 4,6 miljonit eurot. Toetus aitab kaotada lüngad praeguses kergliiklusteede võrgustikus just maapiirkondades ja suurendab liiklusohutust.
E
ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalarengu keskuse elukeskkonna arendamise valdkonna juhi Jaak Puistama sõnul saavad kergliiklusteede ehitamiseks toetust taotleda kohalikud oma-
valitsused väljaspool viit suuremat linnapiirkonda. Programmist ei saa toetust Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkondade omavalitsused. Suurematel linna- ja asulapiirkondadel, kes praegusest toetusskeemist välja jäävad, on võimalik taotleda uue perioodi Euroopa Liidu struktuuritoetust. Iga kohalik omavalitsus saab esitada ühe taotluse maksimaalselt 400 000 euro ulatuses. Esitatud eeltaotluste põhjal koostab siseministeerium loetelu nendest, kes saavad õiguse esitada põhitaotluse rahastuse saamiseks. Taotlusvooru avanemisest teavitas siseministeerium omavalitsusliite kirja teel, lisaks on taotlusinfo avalikustatud EASi veebilehel. Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor toimus 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Lisaks rajati struktuuritoetuse abil viimasel seitsmel aastal viide suuremasse linnapiirkonda üle 90 kilomeetri kergliiklusteid. Kergliiklusteede toetusskeemi viivad ellu siseministeerium ja EAS.
SÜGIS 2014 I 3
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Kaks aastat
üleriigilist planeeringut Kui valitsus kaks aastat tagasi uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kehtestas, ohkasid selle koostajad kergendatult – ligi kolm aastat kestnud töö, millesse panustasid sajad inimesed, oli lõpuks valmis saanud. Nüüd, kaks aastat hiljem, on käes aeg esimest korda tibusid lugeda ning hinnata planeeringu reaalseid mõjusid, mida siseminister oktoobris ka valitsuskabinetile tutvustas. TEKST:
TAAVI LINNAMÄE
4 I SÜGIS 2014
Ü
levaate kokku pannud siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas oli tegevuskava täitmist hinnates optimistlik: „Praktiliselt kõik tegevused, mis said nendeks kaheks aastaks tegevuskavasse kirjutatud, on praeguseks ka edukalt käivitunud. Samas on selge, et tegemist on raamdokumendiga, mille mõjust saame rääkida täna, kuid samuti aastate pärast.“
Ta peabki kõige olulisemaks, et kui planeeringu koostamise ajal tuli väga palju selgitada, mis on sellise suure üldistusastmega planeeringu roll, siis praeguseks on sellest kujunenud raamistik, millega asutused oma pikkade plaanide tegemisel arvestavad. Näiteks võib siin tuua uue transpordi arengukava, mis lähtub Eesti 2030+ koostamise käigus kokkulepitust, või regionaalarengu strateegia.
ILLUSTRATSIOON: VEIKO VESKI
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Seda planeeringut võib nimetada omamoodi konsensusdokumendiks.”
Millega tegu? Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on Eesti pikaajaline strateegia ja tulevikuplaan, mille peamiseks eesmärgiks on riigi ruumilise arengu suunamine. Planeering keskendub asustuse, transpordi ja energeetika arengule. Eesti 2030+ on horisontaalne strateegia, mille ellurakendamise juures on väga suur osa transpordi-, energia-, keskkonna-, merendus-, kalandus- ja põllumajanduspoliitikal. Uus regionaalarengu strateegia aastateks 2014–2020 lähtub otseselt üleriigilise planeeringu põhimõtetest. Planeeringus on seatud eesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas ning sõnastatud ka ruumilise arengu visioon: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Töörühmades ja avalike arutelude käigus said planeeringu koostamisel oma sõna kaasa öelda eri valdkondade eksperdid ja kõik Eesti elanikud. Planeeringu on kooskõlastanud maavalitsused, ministeeriumid ja omavalitsusliidud ning see annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Vaata lisa: www.eesti2030.ee
Tavo Kikas
Kui rääkida konkreetsetest tegevustest, mida Eesti 2030+ ette näeb ja mis kahe aastaga on juba ka käivitatud, võib olulisematena välja tuua uute maakonnaplaneeringute algatamise kõigis Eesti maakondades. Kuna üleriigiline planeering ise on maakonna- ja kohaliku tasandi seisukohalt liiga üldine, rakenduvad selle põhimõtted suuresti maakonnaplaneeringute kaudu.
Üks küsimus
TAVO KIKAS siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Mis juhtuks, kui planeeringut ei oleks? Täna või homme midagi hirmsat ei juhtukski. Aga ma arvan, et riigi otsustes oleks rohkem juhuslikkust. Suur osa valdkondlikke arengukavasid tehakse Eestis viie, seitsme või kümne aasta peale. Eesti 2030+ aitab nende juures aga silmas pidada ka kaugemat eesmärki ja ühtset joont. Teiselt poolt annab üleriigilise planeeringu olemasolu ka võimaluse siseministeeriumil Eesti ruumilise arengu suunamisel rohkem ja sisulisemalt kaasa rääkida.
Niisamuti on algatatud mitmeid teemaplaneeringuid – merealade planeerimine kahes maakonnas, tuuleenergeetika teemaplaneeringud, kergliiklusteede planeeringud, aga ka Rail Balticu trassi planeerimine ja Tallinnas Ülemiste transporditerminali kavandamine. Juba planeeringut koostades kohtuti korduvalt kõikide vastutavate ministeeriumidega, et sõeluda välja see, milles lõpuks kokku lepiti. Nii võibki öelda, et olulisi tagasilööke pole kahe aasta jooksul planeeringu rakendamisel ette tulnud. „Seda planeeringut võib nimetada omamoodi konsensusdokumendiks,” ütles Kikas ning lisas, et see ei tähenda, et eesmärgid oleks kuidagi väheambitsioonikad. Praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt tuleb planeering üle vaadata pärast riigikogu valimisi ja uue valitsuse ametisse asumist. Kikase hinnangul siiski järgmisel aastal olulisi suunamuutusi ei plaanita, sest väliskeskkond pole võrreldes planeeringu koostamise ajaga nii palju muutunud. Praegu ettevalmistatav uus planeerimisseadus näeb ette üleriigilise planeeringu ülevaatamist kord kümne aasta tagant.
SÜGIS 2014 I 5
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Kesk-Läänemere
programmi uued võimalused
Euroopa territoriaalse koostöö programm jätkab ka uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Tuleb silmas pidada, et uuel, 2020. aastani kestval rahastamisperioodil on programmis mõned mängureeglid muutunud.
TEKST:
GETTER ORUSALU
“S
el korral on programmi eesmärgid väga fokuseeritud, programm keskendub väga konkreetsetele valdkondadele,” tutvustas programmi siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar. Valdkonnad valmistasid ühiselt ette programmis osalevad riigid, sõeludes paljudest teemavaldkondadest ühisosa, kus nähakse vajadust ja potentsiaa-
Kus ja kuidas raha taotleda? Kesk-Läänemere programmil on oma sekretariaat, kuhu on tööle võetud iga nelja põhivaldkonna spetsialistid, kelle ülesandeks on igapäevaselt programmist toetuse taotlejaid ja hilisemaid projektide kasusaajaid nõustada.Iga taotleja peab läbima sisulise nõustamise, sest enne, kui asutakse paberimajanduse ja dokumentide täitmise juurde, peavad kõik osapooled veenduma, et planeeritava projekti idee ja tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega. “Idee klappivust, eesmärkidele ja nõuetele vastavust saabki arutada ning analüüsida sekretariaadis nõustamisel. Ergutan kõiki taotlejaid julgelt sekretariaadiga ühendust võtma,” ütles siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar.
6 I SÜGIS 2014
li koostööd teha, et aidata kaasa piirkonna arengule. Valdkondade väljasõelumisse andsid oma tubli panuse ka tulevased programmist toetuse taotlejad, kel oli võimalus oma sõna sekka öelda. Nurmsaar selgitas, et Kesk-Läänemere programmis saavad osaleda Eesti, Läti, Soome ja Rootsi taotlejad, ning rõhutas, et programmist rahastatakse vaid neid projekte, mis toetavad ja aitavad ellu viia programmi eesmärke. “Oluline on ka see, et valitud projektipartnerlus oleks projekti elluviimiseks asjakohane. See ei oma suurt tähtsust, kas tegemist on MTÜ, riigiasutuse, ülikooli või erasektoriga,“ ütles Nurmsaar. „Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud just need õiged projektipartnerid, kes projekti ellu viima hakkavad." Nurmsaar tutvustas, et uuel rahastamisperioodil hakkab programm toetama kahte tüüpi projekte – projekte, mille toetussumma ületab 200 000 eurot, ning väikeprojekte, mida toetatakse kuni 200 000 euroga. “Eelmisel perioodil ütles juhtkomitee, kes projekte rahastamiseks välja valib, umbes pooltele projektidele ära. Samas oli aga näha, kui palju
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Millega tegu?
FOTO: SHUTTERSTOCK
tööd, vaeva ja raha olid inimesed projekti kirjutamisse pannud. See kõik läks tühja, kui projekt rahastust ei saanud,” sõnas ta. Selleks, et vältida samalaadseid olukordi, muudeti sel korral n-ö suurtele projektidele toetuse taotlemine kahe-etapiliseks. Nüüd tuleb projektide esimeses etapis esitada lihtsustatud taotlusvorm ning põhjalikkuse ja täisprojekti asemel hinnatakse esimeses taotlemise etapis projekti ideed, sisu ja selle vastavust programmi eesmärkidele. Samuti vaadatakse esimeses etapis üle, kas projektipartnerlus on projekti elluviimiseks asjakohane. “Selles faasis annab juhtkomitee tagasisidet, kas ideel on üldse jumet ning kas see toetab programmi püstitatud eesmärkide saavutamist,” tutvustas Nurmsaar. Lisaks annab juhtkomitee taotlejale ka muid soovitusi, et taotlejad saaksid viia oma projekti kooskõlla programmi eesmärkide ja muude nõuetega. Kui esimesest etapist on antud roheline tuli, saavad taotlejad hakata koostama mahukamat põhiprojekti. Kui projekt esimesest etapist rohelist tuld ei saa, siis ei pea taotleja enam oma ressursse täistaotluse koostamise peale kulutama.
● Kesk-Läänemere programm 2014–2020 toetab nelja valdkonna arendamist: ● Kesk-Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline majandus ● Kesk-Läänemere piirkonna ühiste ressursside säästlik kasutamine ● Heade ühendustega Kesk-Läänemere piirkond ● Heade oskustega ja sotsiaalselt sidus Kesk-Läänemere piirkond ● Programm koosneb kolmest programmist: Kesk-Läänemere programm (osaleda saavad Eesti, Läti, Soome (sh Ahvenamaa) ja Rootsi organisatsioonid), Lõuna-Soome ja Eesti programm (osaleda saavad Eesti ja Soome (v.a Ahvenamaa) organisatsioonid) ning saarte ja saarestike programm (osaleda saavad Eesti, Soome ja Rootsi saarte ja saarestike organisatsioonid). ● Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 122 miljoni euroga. Toetuse määr Eesti ja Läti partneritele on 85%, Rootsi ja Soome partneritele 75%. ● Kes on Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi võimalustest rohkem huvitatud, on oodatud 12. novembril 2014 Tallinna programmi avaüritusele. Programmi avaüritusele saab registreerida programmi veebilehel www.centralbaltic.eu kuni 21. oktoobrini. ● Veebilehelt saab ka rohkem infot programmi eesmärkide, valdkondade ja rahastamisvõimaluste kohta. Samuti leiab sealt sekretariaadi kontaktid.
“Nii väldivad kõik osapooled tühja töö tegemist ning aja- ja raharessursside raiskamist," sõnas Nurmsaar. Väikeprojektide puhul eraldi etappe pole, lihtsustatud täistaotlus esitatakse esimesel korral. Väikeprojekte oodatakse eelkõige neljandasse teemavaldkonda, mis tegeleb kogukondade probleemide lahendamisega.
SÜGIS 2014 I 7
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Kagu-Eesti saab tegevuskavaga hoogu juurde
FOTO: JAREK JÕEPERA
Valitsus on otsustanud koostada spetsiaalse Kagu-Eesti tegevuskava, mis annaks hoogu juurde kolmele piirkonnas asuvale maakonnale, aidates muuta nende eripärad arenguveduriteks. TEKST:
TAAVI LINNAMÄE
N
ii loodetakse parandada olukorda, kus Kagu-Eesti maakonnad on aastaid edetabelites negatiivselt silma paistnud nii keskmise palga, tööhõive kui ka näiteks elanikkonna vähenemise poolest. Alates maist Kagu-Eesti tegevuskava koostamist juhtiv siseministeeriumi nõunik Sulev Valner rääkis, et eks alguses oli idee Kagu-Eestist kui ühtsest tervikust paljudele üsna võõras. „Siiani on peamiselt mõeldud ikkagi oma maakonna või isegi veel väiksemate üksuste piires, nii et esimese hooga oli päris palju selgitamist ja mõtete ühtlustamist,” rääkis ta. Tegevuskava tööversioonis on välja toodud need peamised arengueeldused, mida soovitakse senisest paremini piirkonna heaks tööle panna –
Millised on neli arengusuunda? ● Ettevõtluse areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine. ● Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuurilise eripära parem kasutamine. ● Parem ühendus. Koostöö üle piiri regioonidega. ● Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus.
8 I SÜGIS 2014
hakkajad inimesed, piiriäärne asukoht, mitmekesine looduskeskkond ja omanäoline võro, seto ja mulgi kultuur. Tänaseks on välja käidud juba ka rida konkreetseid mõtteid ja ettepanekuid, kuidas piirkonna arengule uus hoog anda. „Näiteks raudteeliikluse taastamine Valga–Koidula suunal looks uusi võimalusi kõigile maakondadele. Ka mustkattega teede osakaalu suurendamine oli tegevus, mille vajadust sisuliselt kõik esile tõstsid,” tõi Valner välja teemad, mille suhtes leiti töörühmas konsensus kõige kiiremini. Samas rõhutas ta, et kõiki teemasid analüüsitakse töörühmas eelkõige ettevõtluse ja töökohtade loomise perspektiivist, nii et ka teed pole asi iseeneses, vaid eelkõige hoob majanduse hoogustamiseks. Tegevuskava koostamises osalenud ettevõtja ja Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis leiab, et ideena on selline tegevuskava väga õige asi. „Olgem ausad – omavalitsused on suuresti ju kõik üksteise konkurendid, palju on ka tegevuste dubleerimist. Sellise laiema pildi loomine ja ühiste tegevuste kokkuleppimine on kindlasti positiivne,” ütles Leis ning lisas, et selliseid ühiseid muresid on tegelikult rohkem, kui esmapilgul ehk paistab. Valneri sõnul käib praegu aktiivne mõtete sõelumine ning novembriks saavad põhimõttelised valikud tehtud. Siseminister esitab tegevuskava valitsusele detsembris.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Koostöö on kõige olulisem!
Umbes aasta tagasi pärast kohalikke valimisi moodustati Lääne-Nigula vald. Kolme valla – Risti, Oru ja Taebla – edukale ühinemisele pani põhilise aluse koostöö. Kui volikogu tasandil ühtse valla tunnet ei teki, siis on ühinemine ebaõnnestunud.
K
olme valla areng peegeldas Eesti maapiirkondade tendentsi: rahvastik vähenes ning järk-järgult kasvas eakate osakaal elanikkonnas. Samuti olid Oru ja Risti vald väga väikesed, mõlemas elas enne liitumist alla tuhande inimese. Liitumisel tegime mitmeid õigeid otsuseid. Näiteks otsustasime mitte moodustada kohalikel valimistel valimisringkondi, see välistas piirkondlike huvide prevaleerimise volikogus. Nüüd on heameel tõdeda, et volikogu istungil tegeletakse valla kui tervikuga. Ühinemislepingus ei sätestanud liitunud vallad ei ühinemisjärgset struktuuri ega kohustust tagada kõikidele senistele teenistujatele töö. Tagantjärele vaadates oli see väga mõistlik lahendus, kuna andis võimaluse kujundada parim võimalik koosseis. Personal komplekteeriti sisemise konkursi korras, ainult arendusnõunik leiti avaliku konkursiga. Uus struktuur võimaldab ametnikel spetsialiseeruda. Kui ühinemiseelsetes valdades puudusid lastekaitse- ja ehitusala spetsialist, samuti arendusnõunik, siis nüüd on need kohad täidetud. ühinemine andis võimaluse halduskulusid suurendamata tõsta kvalifitseeritud töötajate palka. Rahvastiku- ja majandusprognoosid ei anna alust optimismiks – valla elanike arv ei kasva ning ka keskmise sissetuleku kasvu pole ette näha. Seetõttu ei saa loota ka valla tulude suurenemist. Ühinemise üks põhilisi efekte on see, et on võimalik asuda investeerima
Mida soovitan? Ühinemist kavandavatel kohaliku omavalitsuse üksustel soovitan juba aegsasti ära teha neli asja: ● Ühtlustage õigusaktid. ● Vaadake koos üle eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja ülesehituse põhimõtted ning viige need ühtsele alusele. ● Viige ühtsele alusele palgakorraldus (normtunnid, koormused jms), seda nii ametiasutustes kui ka hallatavates asutustes (koolid, lasteaiad jne). See hoiab väga palju aega ja vaeva kokku. ● Tehke koostööd erinevate teenuste tagamisel, korraldage ühishanked või kavandage hankelepingud nii, et need lõppeksid võimalikult ühel ajal.
TEKST:
MIKK LÕHMUS Lääne-Nigula vallavanem
lasteaia- ja koolihoonete, aga näiteks ka tänavavalgustuse energiasäästlikumaks muutmisesse ja sellega kokku hoida märkimisväärse koguse kütteks ja valgustuseks kuluvat raha. Vallas on hooneid, mis on sellises seisus, kus raha, mille peaks suunama teenuste kvaliteeti, läheb hoopis kütteks. Ühinenud vald on võimeline asuma järk-järgult energiasäästu investeerima ja sellega on võimalik kokku hoida raha, mida saab suunata teistesse hädavajalikesse valdkondadesse. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ka 4000 inimest on kvaliteetsete avalike teenuste ja eriti vajaliku investeerimisvõime tagamiseks vähe. Seega on praegune ühinemine vaid vaheetapp, edaspidi tuleb selle teemaga kindlasti edasi tegeleda.
SÜGIS 2014 I 9
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Koostööprogramm parandab teenuste kvaliteeti Alates 2011. aastast on Eesti ja Šveitsi koostööprogrammi tähelepanu all olnud sotsiaalteenused ning teenused, mis hariduse, keskkonna ja noorsootöö vallas vähendavad sõltuvust sotsiaalteenustest. Programmi eesmärk on arendada ja tugevdada vabaühenduste koostööd avaliku sektoriga. TEKST:
SIIRI LIIVA
10 I SÜGIS 2014
Š
veitsi Vabaühenduste Fond on kahe riigi koostööprogramm, mida koostöös rahandus- ja siseministeeriumiga juhib ja viib ellu Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kust on nelja aasta jooksul toetust saanud 57 äriplaani koostamise ja 62 elluviimise projekti. 2,35 miljoni euro suurusest fondist toetuse saamine on olnud kaheetapiline, esmalt tuli äriplaan koostada ja seejärel see ellu viia. Kuigi 2013. ja 2014. aastal rahastuse saanud teenuse osutamise projektid veel käivad, on kaks taotlusvooru juba lõppenud. Fondi tegevus kestab 2015. aasta lõpuni. “Sihtgruppe on väga palju – näidetena võib tuua puuetega inimesed, erivajadustega inimesed, vägivalla all kannatanud, lapsed, töötud, sõltlased,“ toob rahastusprogrammi juht Kleiri
Vest välja, kellele suunatud teenuseid on fondist rahastatud. Vesti sõnul on koostööprogrammi tulemusel suurenenud vabaühenduste sisuline ja rahaline suutlikkus teenuste osutamisel, teenuste kvaliteet on paranenud, arendatud on uusi teenuseid. Tekkinud on kindlus tuleviku suhtes, loodud on uusi koostöösuhteid. Programm on aidanud vabaühendustel avalikule sektorile arvestatavaks partneriks kasvada. “Pealinnas olles me ei adu täielikult kõiki muudatusi, mis kuskil maapiirkondades või teistes linnades, väikestes kogukondades on ellu viidud, ja kui palju need on mõjutanud inimeste elu, lahendanud olulisi probleeme,” rõhutab Vest fondi mõju regionaalarengule.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Tugikeskus avas uksed
Lääne-Virumaal tegutseb erivajadustega inimeste igapäevaelu toetav MTÜ Johanna keskus, mille teenuste vajaduse tingis elu ise. Kõik juhatuse liikmed on erivajadusega laste vanemad. Projekti käigus hakkas keskus olema lahti igal tööpäeval, loodi puutöökoda, soetati arvutid, õmblusmasin ja signalisatsioonisüsteem. Keskuses on tegevusjuhendajad, pakutakse invatransporti. Kui varem oli Lääne-Virumaal vaid üks selle teenuse osutaja 15 inimesele, siis projekti jooksul lisandus Johanna keskus 20 kohaga. „Ühing on saavutanud kohaliku võimuga hea koostöö ning loonud toimiva süsteemi, mis annab erivajadustega inimestele võimaluse elada oma kodus ja hoiab ära nende sattumise erihooldekodusse,“ kirjeldab ühingu juhatuse liige Ülle Allika. Tema sõnul on teenuse pakkumine andnud lisaks erivajadustega inimeste igapäevaelu toetamisele omastehooldajatest vanematele võimaluse tööle minna, pensionäridest emadel hakata tegelema oma hobidega ja jätta mõlemal vanemal töökohad alles. Projekti lõpuks sõlmiti teenuse osutamise leping Rakvere linna, Vinni valla ja sotsiaalkindlustusametiga.
Toetus andis tõuke loodusmaja teenuste väljaarendamiseks Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus pakub alates 2012. aastast Tartumaal Vapramäe Loodusmajas keskkonnahariduslikke teenuseid. Projekti jooksul keskenduti õppeprogrammide läbiviimisele lasteasutustes, keskkonnahariduslike ürituste pakkumisele kohalikele ja matkaradade hooldamise teenusele. Käivitati ka loodusakadeemia õpilastele ja seenioridele. Piirkonna elanike huvi loodusmajas ja looduses õppimise vastu kasvas. "Loodusmaja ehitamisse paigutatud omaosalus ei oleks meile sel hetkel andnud võimalust teenuseid arendada ja uusi luua. Projekti rahaline tõuge tegi selle võimalikuks. Ise oleksime saanud selle arendusega tegeleda palju hiljem," selgitab sihtasutuse juhatuse esimees Gea Järvela Šveitsi-Eesti koostööfondi panust loodusmaja käivitamisse. Sihtasutus sõlmis projekti jooksul koostöölepingud Elva linna, Nõo, Palupera, Konguta ja Rõngu vallaga.
Rehabilitatsioonikeskus võttis kasutusele ainulaadse ravimeetodi Loksal tegutsev sotsiaalrehabilitatsioonikeskus pakub sõltlastele töövõime ja toimetuleku taastamise teenust ning teeb ennetustööd. Ainulaadsena katsetati uuel bioloogilise tagasiside meetodil (BTS) põhinevaid koolitusi. "Eesmärk oli tegeleda lastega, kes veedavad palju aega arvutimänge mängides ja sotsiaalvõrgustikus," selgitab keskuses töötav Julia Kašina, milleks meetodit kasutatakse. Nad on Eestis esimesed, kes kasutavad kehale orienteeritud seadmepõhist ravi. Loksa ja Tallinna linnavalitsusega koostöös läbi viidud projekt kandis nime "Elavate linnad". Sõltlastele, nende lähedastele, õpetajatele ja spetsialistidele suunatud tegevuste hulgas korraldati seminare, eluks vajalike oskuste koolitusi, kasutati kogemusõpet ja väljasõidukoolitusi.
Kašina sõnul seisnes Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetuse väärtus selles, et nad said teha teenuste edasiarendamiseks vajalikke investeeringuid – osta BTS-meetodite jaoks varustust, tellida täiendkoolitusi meeskonnale, uuendada koolitustehnikat, kaasata rohkem spetsialiste ja osutada ka ennetustegevust senisest suuremas mahus. Projekti tulemusena paranes keskuse klientide psüühiline ja emotsionaalne seisund ning suurenes teiste sihtrühmade teadlikkus teemast. Teenuse pakkumist jätkatakse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ning justiitsministeeriumi toel.
SÜGIS 2014 I 11
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
FOTOD SIIRI LIIVA
Keila korterist Pirgusse
maa soolaks Raplamaal Juuru vallas Pirgu külas elavad Kristi ja Taisto Kauponen koos tütarde Elise ja Merieliga. Peres on veel kaks labradori, kass Triinu ning 12 Kihnu maalammast. Kuigi Mardi talu pere on maal elanud alles mõned aastad, tõi aktiivne eluhoiak ja panus kohalikku ellu neile kogukonna pärli tiitli. TEKST:
SIIRI LIIVA
L
aupäeva pärastlõuna on perele olnud toimekas. Hommikupoolik on möödunud lambaid pügades ja juba on pererahvas asunud puid riita laduma, kolmenädalane tütreke rahulikult vankris magamas ja nelja-aastane vanemate askeldustes kaasa löömas.
Millega tegu? Konkurss „Kogukonna pärl“ toimus liikumise Kodukant eestvedamisel ja siseministeeriumi toetusel juba kolmandat korda. Kogukonna pärli tunnustusele saab esitada maapiirkonnas elavaid peresid, keda iseloomustab vabatahtlik panustamine kogukonna arengusse ja uutele ettevõtmistele innustamine oma piirkonnas.
12 I SÜGIS 2014
Enne Keilas korteris elanud perekond kolis Mardi tallu kolm aastat tagasi augustis. Pärast koduostu sattusid Kauponenid paljude avastamata rikkuste otsa. “Aia ääres seisvad suured maakivid tulid välja kolm päeva pärast seda, kui olime sisse kolinud. Avastasime mustsõstrapõõsad ja nõudepesumasina. Saime aru, et see koht on palju vägevam, kui me arvasime,” kirjeldavad Kristi ja Taisto ühest suust. Eriti tänulikud on Kauponenid eelmistele omanikele, kes vana rehielamuga talu hooneid heas korras hoidsid. Talviti saab perekond sooja rehemajas olevast kerisahjust, mida oli enne kasutama hakkamist vaja vaid natuke kõpitseda. Palju asju on pererahvas oma kätega korda teinud. “Mees ise uuris, mis tööriistu on vaja,” sõnab Kris-
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Hästi hoitud rehielamu on juba kolm aastat Kauponenidele koduks olnud
Hobist võiks saada sissetulek Kauponenid toovad vestluse käigus korduvalt välja, et tööl käimine ei tohi elamist segama hakata. Küsimuse peale, kuidas Kristi ja Taisto oma tulevikku näevad, on mõlemal selge vastus olemas. “Mina näen selliselt, et ma ei pea enam tööl käima ja lambakasvatusest areneb nii endale kui mõnele kohalikule sissetulekuallikas,” kirjeldab pereema.“Teine variant on midagi tootma hakata. Samas üleminek sellele peab olema läbimõeldud. Praegu on kõik, mis me teeme, pigem hobi,” nendib pereisa.
ti, kui avab majapidamisest leitud vana kirstu ning näitab, mismoodi abikaasa selle seestpoolt korda on teinud. Siin ja seal hakkavad silma mulgi tikandi motiivid. Need on perenaise enda tehtud. Siin on tugev mõjutus Kristi Mulgimaa juurtel.
Vallavanem ise kutsub piirkonda elama
Sama avastamata rikkus kui võsa alla mattunud maakivid ja mustsõstrapõõsad oli Kristi ja Taisto jaoks ka kogukond, kuhu nad kolisid. “Järlepas avati just tolle aasta detsembris uues hoones lasteaed, kus on lisaks olemas ka jõu- ja spordisaal. Mees käib seal saalihokit ja mina võrkpalli mängimas,” kiidab Kristi, kuidas Juuru vald ja vallavanem Margus Jaanson teevad kõik, et vallaelanike eluolu parandada. Ühiselt käidi kevadel ka “Maale elama” messil. “Vallavanem ise kutsub siia piirkonda elama,” tunnustab Kristi aktiivset ja nooruslikku vallajuhti, kes ise sporditrenne läbi viib. Aktiivseid eeskujusid jagub kogukonnas veelgi. Kristi toob näiteks Lea ja Urmas Tammemäe, kelle algatusel on sündinud Pirgu terviserada, mida vallaelanikud ühiselt korras hoiavad. “Siin käiakse tihti talgukorras abis. Sina käid teistel, nemad sul. Reisil olles võttis üks meie koerad enda juurde, teine tegi hommikul lauda ukse lahti ja pani õhtul kinni,” lisab perenaine.
Lammastega tasub väikselt alustada
“Kuigi öeldakse, et lammas elab ka taeva all, oli meil hea lambaid võtta, kohe oli laut olemas,” räägib Kristi. 1936. aastal ehitatud laut oli varem kasutusel hobusetallina.
Mardi talu värskelt pügatud lambad on julged. Vaevu jõuab perenaine neid kutsuda, kui nad juba kohal on.
Lambaid hakkasid Kauponenid pidama aasta pärast tallu kolimist. Peamine põhjus, miks seda tehti, oli, et saaks maja ümber asuv rohumaa hooldatud ja aidata kaasa vana tõu säilitamisele. Kuigi igapäevaselt ei võta lammastega seotud asjatoimetused kuigi palju aega, nõuavad seda ühekordsed tööd, nagu lambaaia ehitus ja karjuse panemine. Mida lambavillaga peale hakata, seda Mardi talu pere alles katsetab. “Viltimist olen teinud. Praegu on pooleli Haapsalu räti motiividel Mardi talu lambavillast räti tegemine,” räägib perenaine. Tulevikus näeb ta ka võimalust hakata lastepatju ja -tekke tegema.
Ei tee ühtegi asja, millel on ainult üks eesmärk
Kristi ja Taisto pere jagab heameelega teistega oma teadmisi. Nii on korraldatud talus permakultuuri koolitust, viidud läbi vabastava hingamise õhtuid, osaletud kogukonnaprojektides ja võetud vallaüritustest aktiivselt osa. “Mulle meeldib põhimõte, et ei tee ühtegi asja, millel on ainult üks eesmärk,” räägib Kristi. Lambad hooldavad rohualasid, annavad taimekasvatuseks sõnnikut ning käsitööks villa. Permakultuuri põhimõtteid järgides saab aiapidamist teha maapinda säästes ning korduvkasutades majapidamises tekkivat (vana laastukatus, lammastele alla pandud põhk). Säästlikule eluviisile suunavaid algatusi on perekonnal olnud teisigi. “Peetri küla jõulukuused kogusime kokku, et lambaaeda teha. Kuuskedel võiks olla pikem elu, kui nad lihtsalt peale jõule ära visata,” ütleb perenaine ja näitab varju alla varutud ehitusmaterjali.
SÜGIS 2014 I 13
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Isaduse tuvastamisel on olulised tähtajad Traditsiooniliselt on lapse sünd iga pere suursündmus, kus armastavad vanemad saavad lõpuks oodatud järglase ja asuvad teda üheskoos kasvatama. Paraku on elu teinekord palju keerulisem ning tuleb ette ka juhtumeid, kus suursündmusest võib tekkida parajalt suur segadus. TEKST:
TAAVI LINNAMÄE
14 I SÜGIS 2014
L
apse huvides on, et juba sünni registreerimisel kantakse isana rahvastikuregistrisse lapse bioloogiline isa, tagades selliselt lapsele võimalikult stabiilse keskkonna kasvamiseks. "Mitte nii, et mingi aeg hiljem otsustatakse, et aitab, nüüd ma enam ei taha või ei saa,” ütles Mikler ja rõhutas, et kõik sellised otsused tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda, et hilisemaid probleeme vältida. Et tagada laste huvide parem kaitse ja vältida hilisemaid isaduse vaidlustamisega kaasnevaid probleeme, peavad perekonnaseisuametnikud juba sünni registreerimisel kohale tulnud lapsevanematele selgitama isaduse omaksvõtu õiguslikke tagajärgi ning miks on oluline, et rahvastikuregistrisse oleks kantud lapse isana tema bioloogiline isa. Esimene lugu. Rahvastikuregistris on lapse isaks märgitud isik, kes ei ole lapse bioloogiline isa, vaid võttis isaduse omaks, kuna laps sündis välisriigis. Ema
väitel ei lubatud tal aga lapsega sünnitushaiglast lahkuda enne, kui keegi on isaduse omaks võtnud. Nüüd soovib ema, et rahvastikuregistris puuduks kanne isa kohta. Paraku on lapse ema selle juhtumi puhul mööda lasknud perekonnaseadusest tuleneva tähtaja isaduse vaidlustamiseks. Seadus võimaldab aasta jooksul vaidlustada isaduse kõigil asjassepuutuvatel osapooltel – lapsel oma seadusliku esindaja kaudu, lapse emal, isana rahvastikuregistrisse kantud mehel või siis mehel, kes arvab ennast olevat lapse isa. Kui aga isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt ühe aasta jooksul isadust ei vaidlustata, on võimalus isadust vaidlustada kas valdkonna eest vastutaval ministril või täisealiseks saanud lapsel. Minister võib isaduse kohtus vaidlustada, järgides lapse kaalukaid huve, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Teine lugu. Laps on sündinud kunstliku viljastamise teel, bioloogiliseks isaks on lapse ema tuttav. Enne lapse sündi tutvus ema aga mehega, kes oli valmis isadust omaks võtma. Bioloogilise isa asemel võttis isaduse omaks teine mees, kes kanti lapse isana rahvastikuregistrisse. Nüüd soovib isaduse omaks võtnud mees isadusest aga loobuda ning lapse bioloogiline isa on nõus isaduse omaks võtma. Ka selle loo puhul on lapse vanemad tähtajad mööda lasknud ning lõpuks pöördunud valdkonna eest vastutava ministri poole.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Maa järelmaksunõuded nüüd veebis Riigiportaalis eesti.ee avati maa järelmaksunõuete infosüsteemi kliendivaade, mis lihtsustab asjaajamist nii maareformi käigus maad erastanute kui ka riigi jaoks. TEKST:
GETTER ORUSALU
S
eptembris avatud maa järelmaksunõuete infosüsteemi kliendivaade koondab maareformi käigus erastatud maade eest tasumisel antud järelmaksude andmed, maa nõudeõigusest suuremas osas tagastamise lepingud ning riigimaa kasutusvalduste ja hoonestusõiguste lepingud. Kliendivaates saab inimene tutvuda oma andmete ja lepingutega, vaadata üle maksegraafiku hetkeseisu, teha makseid ja suhelda riigiga läbi veebiportaali. „Kliendivaate avamisega saavad neid lepinguid omavad inimesed info kergelt kätte ega pea iga kord maavalitsuse poole pöörduma või sinna füü-
Millega tegu? Uus maa järelmaksunõuete infosüsteem riigiportaalis eesti.ee võimaldab maareformi käigus maad erastanutel jälgida lepinguga võetud kohustusi ja nõudeid, maksegraafikuid ning teha lepinguga seotuid makseid. Kõik järelmaksude andmed ja lepingud on ühes kohas ja igal hetkel kättesaadavad, hõlbustades maad erastanud inimeste ja ettevõtete, aga ka riigi asjaajamist. Maa järelmaksunõuete infosüsteemiga saab tutvuda eesti.ee e-teenuste eluaseme alamgrupis.
siliselt kohale minema,“ tõi siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Kaie Küngas välja infosüsteemi kasu erastanu jaoks. „Teiste andmeid keegi ei näe ja avalikult kõigile vaatamiseks mingeid andmeid pole. Samuti lihtsustab infosüsteemi kliendivaate avamine nõuete tasumist, sest nõudeid saab tasuda otse infosüsteemis,“ lisas Küngas. Ka maavalitsuste töötajate töö läheb infosüsteemi avamisega lihtsamaks, sest see vähendab maavalitsuste halduskoormust, hõlbustades maareformi käigus tagastatud ja erastatud maade lepingute täitmise ning järelmaksude laekumise kontrollimist. Maavalitsus saab infosüsteemi abil kontrollida laekunud summade korrektset jaotust ja saata võlgnikele meeldetuletus- ning saldokinnituskirju. Tänu järelmaksunõuete infosüsteemile muutus kogu lepingute, järelmaksude ja maksegraafikute ülevaade kiiremini kättesaadavaks ja paremini hallatavaks, sest enne infosüsteemi loomist pidas iga maavalitsus lepingute arvestust iseseisvalt või enda valitud tarkvara abil. Seetõttu puudus pidev ja terviklik ülevaade kõikide maavalitsuste nõuetest. Nüüd on kõik lepingud ühtses andmebaasis ning riigil on võimalik saada jooksvalt tervikülevaade maksete laekumise kohta.
SÜGIS 2014 I 15
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Välgudemo
vastavatud energiakeskuses Juunis uksed avanud Energia avastuskeskust Tallinnas külastas kohe esimestel kuudel peaaegu 30 000 inimest, et tutvuda üle saja-aastase elektrijaama saladustega ning uudistada avakosmost.
„E
nergia avastuskeskus kui unikaalses tööstusmälestises asuv kogu pere teaduskeskus on keskendunud eelkõige loodus-, tehnika- ja reaalteadustele. Iga eksponaadi juures on lahti seletatud eksponaadi seos igapäevase eluga ehk siis vastus küsimusele, miks on seda vaja teada,” selgitas keskuse juhataja Kertu Saks. „Suured ja väikesed külastajad on maja rõõmuga omaks võtnud ning kogu pere avastuskeskuse põnev keskkond sobib hästi nii seminaride ja koolituspäevade korraldamiseks kui ka sünnipäevade ja pidulike firmasündmuste läbiviimiseks.“ Keskuses saab teha sinasõprust põneva füüsikamaailmaga ja reisida kaugetele planeetidele, kokku on keskuses üle 130 interaktiivse eksponaadi. Eesti ja vene keeles saab iga päev vaadata planetaariumietendust, demonstreeritakse välku ja staatikat, korraldatakse harivaid töötube. Eraldi ette tellides saab vaadata teadusteatrit, mis on mõeldud gruppidele.
16 I SÜGIS 2014
Keskuses on läbi kahe korruse avatud „Energia näitus“, klassikalist füüsikat tutvustav näitus „Heli ja valgus“ ning hooajaline matemaatikateemaline näitus „Avasta matemaatikakunst“, mis vahetub oktoobris biomajanduseteemalise näitusega „Võimalik missioon“. „Keskuse staareksponaadiks on Baltimaades unikaalne Tesla generaator Faraday puuris, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid välgunooli,“ lisas Saks. Energia avastuskeskuse renoveerimine läks maksma 3,7 miljonit eurot. Sellest ca 3,2 miljonit saadi EASi ja siseministeeriumi välja töötatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist, 0,5 miljoni euroga toetas projekti Eesti Energia. Keskuse renoveeris AS Restor; arhitektuursed lahendused ning sise- ja ekspositsioonidisaini lõi KAOS Arhitektid OÜ; ekspositsiooni tegid OÜ Ten Twelve ja OÜ Produktsioonigrupp, graafilise disaini Polaar Stuudio OÜ.