Siseturvalisus 2016
Siseturvalisus 2016 04 08 12 16 18 20 24 30 32
Eestis on turvaline elada Turvalisemad kogukonnad Tõhusama päästevõimekuse tagamine Kindlam ja kiirem abi korraldamine Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine Sisejulgeoleku suurendamine Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus Tõhusam piirihaldus
3
Eestis on turvaline elada 4
89%
leiab, et Eesti on elamiseks turvaline riik
96%
usaldab päästeametnike tööd
91%
86%
hindab politsei- ja piirivalveametit kõrgelt
26st institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just päästeametit, häirekeskust ning politsei- ja piirivalveametit.
Meil on hea meel, et Eesti elanikud tunnevad end Eestis turvaliselt.
94%
peab oma kodu ümbruskonda turvaliseks
tunneb kindlust häirekeskuse suhtes
2016. aasta mais läbi viidud avaliku arvamuse küsitluses osalenud inimestest leidis 89%, et Eesti on elamiseks turvaline riik. Eesti elanike rahulolu hoiab üldjoontes sama taset, kuna 2014. aastal oli sama näitaja 89% ja 2015. aastal 92%. Jätkuvalt on väga kõrge ka elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste vastu.
5
Aasta-aastalt vähem kuritegevust
Suurimateks ohtudeks peavad Eesti inimesed
2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste kuritegude vähenemisest. Harvemini toimus ka nii liiklus- kui narkootikumidega seotud kuritegusid. Tapmiste ja mõrvade arv oli 2016. aastal 6 ohvri võrra väiksem kui 2015. aastal.
... lähisuhtevägivalda 69% ... varguseid 49% ... tänavakuritegevust 43% ... vägivalda avalikus ruumis 26% (Inimeste ohutunnetus – siseministeeriumi STAK trendiuuring 2016)
Paraku osutus prognoositust suuremaks vigastussurmade arv.
Kuriteod ja vigastussurmad Registreeritud kuritegude arv
2015 2016
32 575 28 986
(Allikas: justiitsministeerium)
Vigastussurmade arv (liiklus, tulesurmad, uppumised, uimastid, tapmised, mõrvad)
2015 2016 (Allikad: politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Eesti kohtuekspertiisi instituut)
6
289 272
Eesti siseturvalisuse arengukava 2015-2020
juhib siseturvalisuse tegevusi
viiakse ellu kaheksa suure programmi kaudu
määrab kindlaks valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöökohad
373 miljonit eurot
siseministeeriumi valitsemisala eelarve 2016. aastal
moodustab 1,7% Eesti SKT-st
sh 37 miljonit eurot välisvahenditest ja riiklikest kaasfinantseeringutest
Siit trükisest leiate 2016. aasta olulisemad saavutused igas valdkonnas.
7
Turvalisemad kogukonnad
8
Turvalistele kogukondade alustaladeks oleme elanikena meie ise. Vabatahtlike panus turvalisuse tagamiseks muutub aasta-aastalt üha tugevamaks. Teame, et parim viis õnnetuste ära hoidmiseks on oskus neid ennetada. Muudame ja hoiame oma kogukondi täna, kuid panustame julgelt ka homsesse – uus põlvkond turvalisuse tagajaid on kasvamas.
Elanikena
Vabatahtlikena
Eesti elanikud tunnevad, et nende kodukoha turvalisust suurendavad kõige enam patrullivad politseinikud (95%) ja valvekaamerad (94%). Kuid 82% peab oluliseks ka sama piirkonna elanike vabatahtlike ühenduste tegevust. 2016. aastal loodi igas Eesti maakonnas turvalisusnõukogud, kuhu koonduvad erinevate valdkondade esindajad arutamaks üheskoos, kuidas just oma kogukonda turvalisemaks muuta.
•
110 895 tundi osalesid abipolitseinikud politseitegevuses kokku. See on võrdne keskmise politseijaoskonna töötundide arvuga. Seda on üle veerandijagu rohkem kui 2015. aastal.
•
2016. aastal oli Eestis 1959 vabatahtlikku päästjat, 114 vabatahtlikku päästekomandot, 4 reservpäästerühma.
•
2016. aastal kaasati vabatahtlikke 4372 päästesündmusele, mida oli 900 võrra rohkem kui varasemal aastal.
•
Vabatahtlike merepäästjate arv tõusis võrreldes 2015. aastaga 57% võrra. Lisandus 136 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat, tõstes vabatahtlike merepäästjate arvu 373ni.
•
Elanike usaldus abipolitseinike, vabatahtliku pääste, naabrivalve ja vabatahtliku merepääste suhtes on märkimisväärselt suur – kõigi puhul on üle 80% vastanutest väljendanud usaldust.
•
Põhjustest, mis panevad inimesi siseturvalisuse tagamises vabatahtlikult osalema, peeti olulisemateks soovi olla kasulik kogukonnale ja ühiskonnale ning huvi selle tegevuse vastu (väitega nõustus 89% vastanutest). Pea samaväärne on vabatahtlikus tegevuses osalemise puhul soov saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi (85% vastanutest).
2016. aastal läbi viidud uuring näitas, et 45% inimestest on ise osa võtnud siseturvalisuse vabatahtlikust tegevusest või üritusest. Teisalt, vaid kolmandik (32%) elanikkonnast toetab pigem või täielikult seisukohta, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema oma kodukoha turvalisuse, korrakaitse ja päästetegevuse tagamises.
Päästesündmused, kuhu kaasati vabatahtlik päästekomando (Allikas: päästeamet)
4372 3451
1941 585
789
996
1049
1258
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
9
Inimeste usaldus vabatahtlike vastu Usaldus
2016
2017 eesmärk
2018 eesmärk
2019 eesmärk
2020 eesmärk
- naabrivalve,
(87,2%)
90%
90%
90%
90%
- vabatahtliku pääste,
(89,2%)
90%
90%
90%
90%
- vabatahtliku merepääste,
(82,5%)
85%
85%
85%
85%
- abipolitseinike suhtes
(85,6%)
90%
90%
90%
90%
(siseministeeriumi STAKi trendiuuring 2017)
Ennetajatena 2016. aastal valmis Eestis universaalse ennetuse kontseptsioon, mis hõlmab tegevusi nii sotsiaal-, haridus-, rahva tervise kui sisejulgeoleku valdkonnas. Samuti tehti algust ja jätkati mitme uue tõenduspõhise programmiga:
SPIN on jalgpallil põhinev kaasamisprogramm, mis loodi Inglismaal eduka programmi Kickz eeskujul, aitamaks ennetada 10–18-aastaste riskis olevate noorte sotsiaalset tõrjutust ja kujundada aktiivseid eluhoiakuid.
10
STEP on õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamise programm.
Rehabilitatsiooniprogrammi raames saab politsei suunata alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhid haridus- või nõustamisprogrammi.
Tark Vanem on Eestis kasutusel olev vanemahariduse programm, mille käigus on lapsevanematele loodud veebikeskkond, kus saab nõu ja näpunäiteid oma lapsega sõltuvusainetest ja suhetest rääkimiseks.
VEPA on koolides läbiviidav käitumisoskuste mäng, mille eesmärk on luua klassis positiivne õhkkond ja õpetada lapsi üksteise juures head märkama.
KiVa on Soomes väljatöötatud koolikiusamist ennetav tõenduspõhine programm, mis on ka Eestis andnud märgatavaid tulemusi. Nendes Eesti koolides, kus on programmi rakendatud juba 4 aastat, on kiusamisohvrite osakaal langenud 21 protsendilt 15 protsendile.
MARAC on lähisuhte vägivalla all kannatavate noorte ja perede juhtumikorralduse mudel.
STEP, SPIN, VEPA ja MARAC tegevusi kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Uue põlvkonna loojatena Sisekaitseakadeemia on juba seitse aastat erinevates Eesti gümnaasiumites läbi viinud sisekaitseõppe valikainet. 2016. aastal toimus see 9 piirkonnas ja 12 gümnaasiumis. Kokku õppis 2015/2016 õppeaastal kursustel 268 õpilast ja 2016/2017 õppeaastal 362 õpilast. Märkimisväärne protsent sisekaitseakadeemia sisseastumisavaldustest saabub igal aastal koolidest, kus viiakse läbi sisekaitseõpet.
„Aga üha armsamaks saavad mulle ühiskonnaga seotud teemad – näiteks see, kuidas linnad ja vallad saavad koos toetada kogukondade arengut, vabatahtlikku tegevust, seda kuidas igaüks saaks koos oma sõpruskonnaga teha endale sellist Eestit, nagu tema tahab, ümber iseenda. Seejuures tegemata liiga kellegi teise Eestile.“ Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President Eesti Rahvusringhääling, 27. detsember 2016
11
T천husama p채채stev천imekuse tagamine 12
Õnnetussurmade arv langeb Kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tulekahjudes 12,6 inimest 100 000 inimese kohta, siis 2016. aastal oli sama arv neli korda väiksem ehk 2,9. See on oluline, kuna andmete võrdlusest on näha, et eluhoone tulekahjude üldarvu vähenemine on mõjutanud tulesurmade arvu vähenemist. 2016. aastal toimus eluhoonetes 1399 tulekahju. Seda on 211 võrra vähem kui 2015. aastal.
2016. aastal toimus keskmiselt 0,6 eluhoonetulekahju 1000 elaniku kohta, selles osas oleme Põhjamaadega samal tasemel (0,65).
Veeõnnetustes uppunute arv ületas varasema aasta arvu, 2015. aastal 39 juhtumit ja 2016. aastal 45. Samas võib öelda, et üldjoontes väheneb ka uppunute arv.
Tulekahjude arv 2010.–2016. aastal
Nii tulekahjus kui veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on oluline roll ennetusel, näiteks meediakampaaniad, teavitustöö, kodukülastused, veeohutuspüstakute olemasolu. 2016. aastal viidi läbi kokku 17 071 tuleohutusteemalist nõustamist, nendest 1525 tegid vabatahtlikud päästjad. Päästeamet kontrollis tuleohutusalaselt 4900 objekti.
8000 7000
6871 6439
6321 5745
6000 4973
5000
Õnnetustes hukkunute arv
5516 4925
Tulekahjus hukkunute arv Tulekahjude üldarv hoonetes Veeõnnetuses uppunute arv
4000 2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2014
2015
2016
54
50
38
1 833
1610
1399
68
39
45
Allikas: päästeamet
13
Päästesündmuste arv 20 000 15 000
13 122
14 879
14 136 14 642
16 081
10 000 5 000 0 2012
2013
2014
2015
2016
2016. aastal päästeti erinevatel päästesündmustel kokku 383 inimest. Võrreldes eelneva aastaga päästeti oluliselt rohkem inimesi, eelkõige suurenes veeõnnetustest päästetute arv. Päästesündmuste arv on viimastel aastatel püsinud võrdlemisi stabiilsena. Võrreldes 2015. aastaga suurenes 2016. aastal päästesündmuste arv kümnendiku võrra eelkõige loodusjõududest põhjustatud sündmuste ja liiklusõnnetuste arvu suurenemise tõttu. 2016. aastal jätkas päästeamet veepäästevõimekuse arendamist. Võimekus on loodud 15 komandos. Soetati kuus täisvarustusega päästejeti komplekti, mis paigutati Kihelkonna, Tõstamaa, Keila, Muuga, Kunda ja Jõhvi päästekomandodesse. Merel tegutsemiseks sobivad päästepaadid on Orissaare, Käina, Häädemeeste, Pärnu, Paldiski, Kopli, Loksa ja Sillamäe komandos.
2016. aastal viidi läbi neli merepääste õppust, millest üks oli rahvusvaheline ning üks merereostustõrje õppus. Lennu- ja merepääste võimekuse planeerimisel peab arvestama sellega, et viimastel aastatel on suurenenud Eestis nii veesõidukite arv, laevaliikluse intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv. See omakorda on kasvatanud oluliselt hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste arvu. 2016. aastal ei olnud ühtki arvestatavat reostusjuhtumit merel ega sisemaal.
Kutselised ja vabatahtlikud päästekomandod Eestis
Päästjad tulevad appi igas Eestimaa nurgas • • •
Eestis on 72 riiklikku päästekomandot Võrreldes Põhjamaadega on Eestis keskmisest enam kutselisi päästjaid ja keskmisest vähem vabatahtlikke päästjaid Päästesündmusele kohalejõudmise aeg Eestis on samal tasemel kui Soomes. Kutselised
14
Vabatahtlikud
Kaasaegne tehnika aitab elusid päästa 2016. aasta lõpu seisuga oli meie valitsemisalas 1973 transpordivahendit, sh 154 vee- ja 7 õhusõidukit. Ühtekuuluvusfondi toel soetasime multifunktsionaalse reostustõrjelaeva (16 miljonit eurot) ja seirelennuki (19 miljonit), mis võetakse kasutusele 2018. aasta lõpuks.
Järgmise 15 aasta jooksul oleks kasuliku eluea ületanud transportvara asendamiseks vaja kokku 207,3 miljonit eurot. Õnneks on suur osa võimalik katta EL rahastusest, näiteks aastatel 2016–2020 plaanime Euroopa toetusel hankida ligi 73 miljoni euro eest transpordivahendeid.
Eestis jõuab õhusõiduk sündmuskohale 1,5 tunniga, veesõiduk piiriveekogudel kuni 1 tunniga ja merealadel kuni 2 tunniga.
Abi kohalejõudmise kiirus 2014
2015
2016
Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupäästesündmusele (minutites)
9.20
9.53
9.19
Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohalejõudmine 15 min jooksul
93%
93%
93%
Allikas: päästeamet
Merel toimunud otsingu- ja päästesündmuste arv Aasta
SAR-i sündmuste arv
Kannatanute hulk
Päästetute arv
Hukkunute arv
2012
215
401
295
7
2013
250
498
320
14
2014
257
570
431
15
2015
236
577
479
15
2016
232
535
368
9
2016. aastal soetati Sisejulgeolekufondi toel 5 pommirobotit ning 6 uut pommiülikonda. Lisaks soetati 2 uut pommiülikonda ka riigieelarvelistest vahenditest.
Päästeamet sai 87 uut konteinerautot. 2017. aasta esimeseks poolaastaks antakse päästeametile üle 26 paakautot ja 14 paakkonteinerautot ning aasta lõpuks 43 põhiautot. Kohale jõudsid ka 6 päästeameti redelautot (3,3 miljonit eurot), mis aitavad päästa inimesi kõrghoonetest.
15
Kindlam ja kiirem abi korraldamine 16
Politsei keskmine reageerimisaeg on veel lühem Kiire abi osutamine muutub aina täpsemaks Eluliselt oluline telefoninumber
•
•
2016. aastal tehti politseile keskmiselt 405 väljakutset ööpäevas. See on keskmiselt 23 väljakutset vähem kui 2015. aastal.
•
See võib olla üheks põhjuseks, miks politseinike keskmine reageerimisaeg paranes kümnendiku võrra ehk 33 minutilt poole tunnini. Ajakriitilistele väljakutsetele jõuavad politseinikud keskmiselt 16 minutiga.
2016. aasta suvel võttis häirekeskus kasutusele hädaabinumbrile 112 helistaja senisest täpsema asukoha määramise, mis annab Androidi operatsioonisüsteemiga telefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50 meetrise täpsusega, mõnel juhul ka 2−3-meetrise täpsusega.
eCall
•
Elanike teadlikkus, millist abi saab hädaabinumbrilt 112, on paranenud. Uuringu kohaselt teab numbrit 112 kiirabi kutsumiseks 97% elanikest, päästjate kutsumiseks 95% ja politsei kutsumiseks 91% elanikest.
•
94% helistajatest saab ühenduse 10 sekundi jooksul. Häirekeskus kasutab kõnede ülevoolu süsteemi, mis tähendab, et kui ühes piirkonnas on kõik liinid hõivatud, suunatakse kõne teise keskusesse.
Auto hakkab ise õnnetusest teada andma
•
Hädaabikõnede arv (1 033 931) vähenes 2016. aastal 10% võrra, kuid registreeritud sündmuste arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 0,7% võrra. See on positiivne näitaja, sest nende kõnede hulgas on varasemate aastatega võrreldes rohkem selliseid kõnesid, kus inimesed ka tegelikult kiiret abi vajasid.
•
2016. aastal läbi viidud trendiuuringu kohaselt oli 88% vastanutest rahul hädaabiteadete menetlemise teenusega. Häirekeskusesse helistanud jäid enim rahule kõne vastuvõtjate arusaamisega probleemist (91% jäi pigem või täiesti rahule) ja ametialaste oskustega (89%).
31. märtsist 2018 peavad kõik Euroopa Liidus müüdavad automudelid olema varustatud eCall süsteemiga. See tähendab, et õnnetusse sattudes saab sõiduk juhtumist ja oma asukohast ilma inimese sekkumiseta häirekeskusele teada anda. Häirekeskus on teinud tõhusaid ettevalmistusi, et olla valmis eCall teadete vastu võtmiseks.
17
Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine 18
Inimeste teadlikkus hädaolukordadest on madal
89% 86%
tule süütamise vahendeid
taskulampi ja selle varupatareisid, küünlaid või õlilampi
2016. aastal läbi viidud STAKi trendiuuringu andmetel on vaid 29% vastanuid teadlikult proovinud ennetada või leevendada mõne võimaliku õnnetuse või hädaolukorra kahjusid.
68% 64%
esmaabivahendeid ja vajalike ravimite varu pika säilivusega toiduaineid
Küsimusele vastasid jaatavalt pigem maapiirkondade elanikud (37%), kõrgemalt haritud (39%), nooremad ja keskealised (33% vanuses 20–49) ning eesti rahvusest inimesed (37%).
44% 35% 33% 28%
veemahuteid joogivee mahutamiseks
alternatiive elektrivõi gaasipliidile
patareidel töötavaid raadioid koos varupatareidega
tavapärasest erinevat võimalust laadida oma mobiiltelefoni
Hädaolukorras tegutsemiseks omavad koduses majapidamises vastajatest:
19
Sisejulgeoleku suurendamine
20
Mure terrorismi pärast on Eestis väike
3%
Vaid 3% Eesti elanikest peavad kuritegevust või terrorismi riigi peamiseks mureks. ELi vastav keskmine näitaja 2016. aastal oli 11% ja 14%.
59%
Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valitsuse tegevust terrorismiga võitlemisel piisavaks oli 2016. aastal 59%.
Võitlus raske ja organiseeritud kuritegevusega edeneb jõudsalt
133
7,6 mln €
65
+39%
Rasketes varjatud kuritegudes prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv kasvas 121 (2015) kriminaalasjalt 133ni (2016).
2016. aastal registreeriti 65 rahapesukuritegu, mida on peaaegu kolm korda enam kui 2015. aastal.
2016. aastal arestiti kriminaaltulu 7,6 miljoni euro ulatuses, 2015. aastal oli seda üle poole vähem – 3 miljonit.
Korruptsioonikuritegudena kvalifitseeritud juhtumeid registreeriti võrreldes 2015. aastaga 39% rohkem.
21
Suuremad jõud küberkuritegevuse vastu
Korruptsioonitajumise indeks püsib Eestis stabiilsena
Demineerimisvaldkonna võimekus on mõnevõrra paranenud, kuna 2016. aastal soetati Sisejulgeolekufondi toel pommiroboteid ja pommiülikondi.
80
•
Pommigrupp jõuab Eestis kohale keskmiselt 90 minutiga.
40
•
2016. aastal loodi politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei koosseisu uus küberkuritegude büroo ning värvati mitu uut teenistujat. See suurendab riigi võimekust võidelda küberkuritegevuse vastu ning uurida ja ennetada küberrünnakuid.
20
•
Eesti korruptsioonitajumise indeks
100 64
68
69
70
2013
2014
2015
60
Korruptsioonitajumise indeks on Transparency International’i poolt iga-aastaselt koostatav koonduuring, mis järjestab riigid korruptsiooni tajumise põhjal. Indeksi koostamisel lähtutakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride ja uurimisasutuste kogutud andmetest korruptsiooni tajumise kohta avalikus sektoris. 2016. aasta korruptsioonitajumise indeks on Eestis, võrreldes 2015. aastaga, jäänud 70 punktiga samale tasemele.
0 2012
Allikas: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Somaalia
Bulgaaria
70 punkti
90 punkti
Kõige kõrgema tajutava korruptsioonitasemega riik on indeksi kohaselt Somaalia.
Euroopa Liidu riikide arvestuses asub Eesti 11. kohal. Kõige kõrgema tajutava korruptsioonitasemega riik Euroopa Liidus on Bulgaaria (41 punkti).
176 riigi arvestuses on Eesti 22. kohal. 2015. aastal jagas Eesti 168 riigi arvestuses 70 punktiga 23.- 26. kohta Prantsusmaa, Tšiili ja Araabia Ühendemiraatidega.
2016. aasta tulemuste kohaselt on kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid Taani (90 punkti) ja Uus-Meremaa (90 punkti), neile järgnevad Soome (89 punkti) ja Rootsi (88 punkti).
22
ATHOS 2016 •
2016. aastal toimus Tallinnas rahvusvaheline eriüksuste õppus ATHOS 2016, mis oli selle aasta suurim eriüksuste terrorismivastane õppus Euroopas. Õppus toimus Euroopa eriüksusi ühendava koostöövõrgustiku ATLAS raames ja oli jätkuks eelmise aasta sügisel Eestis toimunud õppusele ATHOS 2015.
•
Õppusel osales 20 eriüksust ja ligi 400 inimest. Õppusel osales eriüksuslasi 15 riigist, sh Saksamaalt, Prantsusmaalt, Austriast, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Poolast, Sloveeniast, Lätist, Leedust ja USAst.
•
Tallinna linnahallis ja selle ümbruses harjutati koostööd terrorirünnaku korral linnatingimustes. Osaliselt toimus õppus ka Harku ja Murru vanglas ning Tallinna kordonis, et treenida eriüksuste juhtimist samaaegselt mitmes asukohas toimuvate sündmuste korral.
•
Õppuse stsenaarium nõudis kannatanute evakueerimist ja relvastatud terroristide kinnipidamist, samuti tegid õppusel kaasa kiirabi ja haiglad.
23
Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika 24
Kodakondsuseta inimeste arv väheneb 2016. aasta alguses jõustus Eestis mitu seadusemuudatust, mis aitasid kaasa määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähenemisele. Näiteks saavad seadusemuudatuse tulemusena kõik Eestis sündinud või kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama asunud lapsed naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Nii sai 2016. aastal kodakondsuse 204 last.
Kui 2015. aasta lõpul elas Eestis 82 561 määratlemata kodakondsusega inimest, siis 2016. aasta lõpul oli see arv 79 438. Kokku omandas 2016. aastal Eesti kodakonduse 1755 inimest. Samuti said automaatselt Eesti kodakondsuse kõik määratlemata kodakondsusega lapsed, kes olid Eestis sündinud ajavahemikul 2001–2015. Eesti kodanikeks loeti sel alusel 757 last.
9100 5800
Sisseränne, väljaränne ja rändesaldo aastatel 2008–2016
Viimastel aastatel on sisseränne Eestisse suurenenud, nii 2015. ja 2016. aastal ületas sisseränne väljarände. Statistikaameti andmetel rändas 2016. aastal Eestisse 9100 inimest, Eestist lahkus 5800 inimest.
20 000 15413
15 000
13003
10 000 5 000
4406
4658
3671
3884
0 2008
2009
5294 2810 2010
6214 3709 2011
6321
2639 2012
6740 4637 4098 2013
5800
3904 2014
2015 2410
-735 Väljaränne
-774
-2484 Sisseränne
-2505
9100
2016 3300
-733 -3682
-2642 Allikas: statistikaamet
Määratlemata kodakondsusega inimeste vanuseline jaotus 2016. aasta lõpus Vanus
Arv
0–15
197 (neist 10 elavad välisriigis)
16–25
2 058 (neist 46 elavad välisriigis)
26–35
11 610 (neist 202 elavad välisriigis)
36–45
16 983 (neist 326 elavad välisriigis)
46–55
16 018 (neist 214 elavad välisriigis)
56–65
17 128 (neist 95 elavad välisriigis)
66–75
8 788 (neist 44 elavad välisriigis)
76+
6 681 (neist 38 elavad välisriigis) Allikas: rahvastikuregister
25
Välismaalastel on lihtsam Eestisse tööle asuda Viimaste aastate jooksul on Eestisse elama asunud välismaalaste arv pea kahekordistunud. 2012. aastal 3310 ja 2016. aastal 6711 inimest. Lihtsustamaks kvalifitseeritud ja ettevõtlike inimeste Eestis elamist ja töötamist, tehti 2016. aasta jaanuaris välismaalaste seadusesse mitu muudatust, millega muudeti välismaalaste Eestisse tööle asumine lihtsamaks. Selle tulemusena on Eestis töötavate ja õppivate välistalentide arv suurenenud. Viimase kuue aasta jooksul on enim tähtajalisi elamislubasid väljastatud Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide kodanikele, nendele järgnevad Valgevene, India, Gruusia, Hiina, Türgi, ja Nigeeria kodanikud. Euroopa Liidu liikmesriikidest rändab Eestisse kõige rohkem Soome, Saksamaa ja Läti kodanikke.
Välja antud tähtajalised elamisload kodakondsuse lõikes 2012
2013
2014
2015
2016
1110
1118
1119
1237
1696
Ukraina
589
675
1087
1610
1727
Ameerika Ühendriigid
182
192
183
197
221
Valgevene
65
81
93
105
186
Gruusia
72
75
120
109
128
India
50
76
129
130
187
Hiina
77
97
83
83
117
Türgi
70
77
85
95
118
Nigeeria
16
36
78
144
200
Iisrael
28
30
41
24
33
8
9
21
50
95
Muud
1043
1037
1021
1144
2003
Kokku
3310
3503
4060
4928
6711
Venemaa
Bangladesh
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
26
Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv vähenes
Euroopa Liidu kodanike sisseränne 2012
2013
2014
2015
2016
Kokku
Soome
768
770
698
793
798
5605
Saksamaa
300
352
384
435
465
2618
Läti
303
396
332
290
397
2360
Itaalia
166
190
206
208
253
1340
Prantsusmaa
139
190
163
191
210
1210
Leedu
87
124
118
133
152
926
Rootsi
90
94
91
100
104
796
Poola
127
148
122
105
84
781
Hispaania
105
119
148
147
157
882
95
120
84
108
90
763
Muud
397
877
698
666
738
4270
Kokku
2577
3380
3044
3176
3448
2016. aastal tegi PPA 65 positiivset otsust, millele lisandusid 89 ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames tehtud positiivset otsust. 2016. aastal anti enim kaitset Ukraina (21), Venemaa (9), Iraagi (9), Afganistani (7) ja Sudaani (5) kodanikele.
Allikas: rahvastikuregister
Sagedasemad rahvusvahelise kaitse taotlejad 9
9 8 Albaania
Ukraina
8 Sudaan
10
Afganistan
Eestis taotles rahvusvahelist kaitset 2011. aastal 66 inimest, 2014. aastal 147 ning 2015. aastal 226 inimest.
Iraan
226 inimest
10
Palestiina okupeeritud ala
14
Venemaa
Suurbritannia
2016. aastal oli esmakordseid rahvusvahelise kaitse taotluse esitajaid 84, mida on peaaegu kolm korda vähem kui 2015. aastal. Selle tingis eelkõige Ukrainas toimunud rahutuste stabiliseerumine. Eestis esitasid 2016. aastal sagedamini rahvusvahelise kaitse taotlusi Venemaa (14), Iraani (10), Palestiina okupeeritud ala (10), Afganistani (9), Ukraina (9), Sudaani (8) ja Albaania (8) kodanikud.
27
Rahvusvahelise kaitse saajate ja taotlejate arv 350 300 78
250
43
200 150 100
11 4
50 0
46
20
23
21
1 1997
1998
1999
3 8 2000
12 4
9
14
2001
2002
2003
11
11
2004
2005
7
14 4
14 4
2006
2007
2008
Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud inimesed, kes on saanud pagulasstaatuse Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud inimesed, kes on saanud täiendava kaitse Rahvusvahelise kaitse saajate arv Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv
28
13
30
2009
2010
228
65
147
17
36
7
66
77
2011
2012
97
2013
34
2014
2015
2016
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Eesti aitab rändesurve all olevaid Euroopa riike 2015. aasta septembris leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrid kokku 180 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises ja -asustamises kahe aasta jooksul. Eesti võttis endale solidaarselt kohustuse ümber asustada ja paigutada kokku 550 varjupaigataotlejat. 2016. aastal võttis Eesti esmakordselt ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel vastu 78 ümberpaigutatud inimest Kreekast ja 11 ümberasustatud inimest Türgist. Ümberpaigutatavate ja -asustatavate integreerumist ühiskonda on toetanud neile määratud tugiisikud, kes aitavad orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, leida lasteaia-, kooli- või töökoht ning tutvustada siinset eluolu. Ümberpaigutamist ja –asustamist kaasrahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist.
Kohanemisprogramm aitab sisse elada Rändepoliitika üks oluline osa on sisserändajate kohanemine. Alates 2015. aastast kuni 2016. aasta lõpuni suunas PPA kohanemisprogrammis osalema 11 061 uussisserändajat, kellest kohanemisprogrammi koolitusel osales 1549. 90% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindas, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on koolituse tulemusena paranenud. Kohanemisprogrammi elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
45%
mure sisserände pärast 2015. a.
19%
mure sisserände pärast 2016. a.
Kui 2015. aastal Euroopa rändekriisi tagajärjel kerkis Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast oluliselt (45%-lt 19%-ni) ning ei ole enam kolme peamise mure hulgas.
2016. aastal võeti kasutusele infoplatvorm www.settleinestonia.ee.
29
Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus 30
Rahvastikuregister koondab kõigi eestlaste andmeid
Ka välismaalased saavad Eesti e-teenuseid kasutada
Rahvastikuregister on Eesti riigi süda, kuhu annavad andmeid maavalitsused ja kohaliku omavalitsuse üksused, notarid, vaimulikud, meditsiiniasutused, välisesindused, siseministeerium, välisministeerium, politsei- ja piirivalveamet, kohtud ning maanteeamet, samuti inimesed ise.
2014. aasta lõpus loodi e-residendi digi-ID – võimalus Eesti e-teenuseid kasutada ka välismaalastel. E-residentsus lihtsustab Eestiga seotud inimestel igapäevast asjaajamist, samuti võimaldab välismaalastel kasutada Eesti e-teenuseid, näiteks registreerida siin oma ettevõte või anda digiallkirja.
Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv on igal aastal kasvanud, 2015. aastal tehti rahvastikuregistrisse 90 miljonit päringut, 2016. aastal 109 miljonit.
2015. aastal esitati 7474 e-residendi digi-ID taotlust ja 2016. aastal 8224 taotlust, seda oli 9% rohkem kui 2015. aastal.
Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv (miljonites) 109
2016 2015
90.1
2014
75.6
2013
55.8
2012
42.4
2011
43
2010
37.3
2009
20.2
2008
13.1
Üle kolmandiku eestlastest kasutab regulaarselt e-teenuseid
2007
8.6
2006
7.1
2005
5.9
92%
2004
4.3
2003
3.2
2002
2.6
2001
1.7
92 protsendil Eesti elanikest on elektrooniline isikut tõendav dokument.
344 mln 2017. aasta alguse seisuga oli antud ligi 344 miljonit digitaalallkirja.
40%
Eesti e-teenuseid kasutavate inimeste osakaal kasvab iga aastaga. 2015. aastal oli see 33% ja 2016. aastal 36%. Eesmärk on jõuda 2020. aastaks 40%-ni.
0
20
40
60
80
100
120
31
TĂľhusam piirihaldus 32
Eesti saab maailma moodsaima piiri 2015. aastal alustas Eesti idapiiri väljaehitamist ning selle tegevused jätkusid ka 2016. aastal. Suurim investeering 2016. aasta siseturvalisuse eelarvest oligi ette nähtud Eesti idapiiri väljaehitamiseks – 20 miljonit eurot.
Sisejulgeoleku fondi toel on plaanis hankida 12 drooni, mida kasutatakse automeeritud piirivalveks (maksumus 500 000 eurot).
Järgnevatel aastatel tähistatakse idapiiri 135,6 kilomeetri ulatuses. Moodsale piirile rajatakse ligi 700 piiriposti, üle 300 ujuva piirimärgi, piirdeaiad ja -tarad ning kasutusele võetakse droonid ja kaamerad, mis aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha. Piirile on sisejulgeoleku fondi toel plaanis hankida 63 eritranspordi vahendit (UTV-d, mootorkelgud, kasthaagised, maastikujalgrattad, kokku 460 000 eur), mis aitavad piirivalvuritel pääseda ligi ka keerulistele piiriäärsetele maastikele. 2016. aastal valmis ka Piusa kordonihoone, millega said piirivalvurid selles piirkonnas tänapäevased olme- ja töötingimused.
Piiriületuste arv
6,6 mln
2016. aastal ületas välispiiri ligikaudu 6,6 miljonit inimest.
Eestil on 3794 km rannajoont, merepiiri pikkus on 767 km ja maismaapiiri pikkus 338,6 km.
1 mln +
2016. aastal ületas välispiiri kokku üle miljoni maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendi, mida oli 3% võrra rohkem kui 2015. aastal.
88%
Piirivalve tööga kokku puutunud inimeste rahulolu piiriületuse korralduse ja kiirusega on suur – 2015. aastal oli see 90% ja 2016. aastal 88%.
33
Ebaseaduslik sisseränne
Ebaseadusliku sisserände juhtumite ja inimeste arv
Piiripunktides, piiripunktide vahelisel alal ja siseriigis avastati 2016. aastal kokku 263 ebaseadusliku sisserändega seotud juhtumit, millega tuvastati kokku 526 inimest. Ebaseaduslikul sisserändel tuvastatud inimeste arv püsis võrreldes 2015. aastaga stabiilne. Piiripunktides tuvastati 2016. aastal 175 ebaseadusliku sisserände juhtumit, millega tõkestati 311 inimese piiriületus, kes soovisid ebaseaduslikult Eestisse siseneda. Kokku tõkestati välispiiril 888 inimese piiriületus. Piiripunktide vahelisel alal tuvastati 2016. aastal 12 ebaseaduslikku piiriületust ning peeti kinni 50 inimest. Seega jätkuvalt on levinuim ebaseadusliku sisserände moodus Schengeni viisa väärkasutamine, mis moodustas 2016. aastal 66,5% juhtudest.
600
552
400 293 200
134 57
0
40 2008
109
61
61
82
2009
2010
2011
kolmandate riikide kodanikud
2016. aastal avastati maismaapiiri valvamise käigus salakauba üle piiri toimetamist 261 korral (14 juhtumi võrra rohkem kui 2015. aastal).
34
267
132 149
128
2012
2013
285
313
269
164
2014
2015
2016
juhtumid
2250 liitrit
Salakaubaveo tõkestamine
261
520
2180 juhtumit Kütuse salakaubavedu avastati 2016. aastal 2180 juhtumi käigus 96 000 liitrit (2015. aastal 62 juhul koguses 41 000 liitrit).
180 juhtumi käigus peeti kinni kokku 2250 liitrit absoluutalkoholi (2015. aastal 210 juhtumiga 4693 liitrit absoluutalkoholi). Kinni peetud alkoholist 42% moodustas kange alkohol (viin, piiritus, puskar), lahja alkoholi (peamiselt õlle) osakaal suurenes eelkõige Põhjamaadesse suunduva transiidi arvelt.
Avastatud salakaubaveo juhtumite arv 300 241 200
100
181 126
106
55
81 0
201 173 120 81
195
170
258
154 104
173 69
247
77 46
25 2010
2011 kokku
piiripunktid
2012
2013
2014
2015
2016
piiripunktide vaheline ala
14 mln
Kokku peeti kinni 14 miljonit salasigaretti, neist pooled olid Valgevene päritoluga.
35
Aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn Ăœldtelefon: (+372) 612 5008 E-post: info@siseministeerium.ee