Teaduse mooduli koolitaja metoodiline materjal by Siseministeerium

Kohanemisprogrammi teaduse mooduli koolitaja metoodiline materjal

Tellija: SA Eesti Teadusagentuur Koostaja: Marin Johnson

Sisukord SISUKORD ................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 TEADUSMOODULI SISU ........................................................................................................... 4 KOOLITUSTEEMADE JÄRJESTUS JA MAHT .................................................................................... 4 KOOLITUSE PÕHIMÕTTED ...................................................................................................... 6 ÕPIPROTSESSI MUDEL ............................................................................................................... 8 KOOLITUSEL KASUTATAVAD MEETODID ............................................................................. 10 KOOLITUSMATERJALID ........................................................................................................... 11 KOOLITUSRUUM JA –VAHENDID ........................................................................................... 12 KOOLITUSPÄEVA KAVA .......................................................................................................... 13 KOOLITUSE METOODIKA TEEMADE LÕIKES ........................................................................ 14 KOOLITUSE ALUSTAMINE ......................................................................................................... 14 TEADUSE JA KÕRGHARIDUSE KORRALDUS .................................................................................. 16 EESTI-SISESED AKADEEMILISED VÕRGUSTIKUD JA ORGANISATSIOONID .......................................... 17 TUGITEENUSTE ÜLEVAADE, MIDA PAKUTAKSE TEADUSRÄNGEGA TULIJATELE .................................. 18 RAN ̈ DELIIGIGA SEOTUD ÕIGUSALANE TEAVE................................................................................ 18 ÕPETAMISE PRAKTIKAD........................................................................................................... 20 TEADUSTEGEVUSE RAHASTUS ................................................................................................... 21 INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕIGUS ............................................................................................22 RAAMATUKOGUD ....................................................................................................................22 KOOLITUSE LÕPETAMINE..........................................................................................................22 TEADMISTE TEST.................................................................................................................... 24 ENESEHINDAMISE KÜSIMUSTIK ............................................................................................27

Sissejuhatus Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemisprogrammi teaduse mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Lisaks on esitatud põhimõtted, millest koolitus lähtub ning millest koolitajad saavad lähtuda. Materjali ülesehitus järgib õppijale mõeldud õppematerjali ülesehitust. Õppematerjali teemade kohta on esitatud meetodid teema käsitlemiseks. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid

metoodika valik, sh

lisametoodikate kasutamine, sõltub

eelkõige

igast

koolitusgrupist ning koolitaja valikutest. Koolituse ajakava on metoodilises materjalis esitatud nö maksimumprogrammina, s.o 8 akadeemilise tunni mahus. Kõik koolituse käigus käsitletavad teemad (sh soovituslikud teemad) on juhendmaterjalis kaetud ja kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust.

Head koolitamist!

Materjali on koostanud SA Eesti Teadusagentuur

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Teadusmooduli sisu Programmi eesmärk: Kohanemisprogrammi eesmärk on luua lihtsamad tingimused Eestile vajaliku tööjõu ning välisüliõpilaste ja nende perekonnaliikmete saabumise soodustamiseks, toetada nende kohanemist uues ühiskonnas, andes neile vajalikku infot ja tuge ning asjaolude muutumisel võimaluse paindlikumalt liikuda ühest rändeliigist teise.

Koolitusteemade järjestus ja maht Koolituse maht: 8 tundi Koolitusgrupi suurus: 5-25 osalejat TEEMA NIMETUS

OODATAV ÕPIVÄLJUND

MAHT tundides

Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused.

Teab oma rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet.

0,5

Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid, sh tippkeskused, doktorikoolid, jm.

Omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub.

Teaduse ja kõrghariduse korraldus, sh Eesti akadeemiline maastik, institutsioonid ja toimimine, ETIS ja selle klassifikaatorid, akadeemiliste ametikohtade liigid ning ametinõuded.

Koolituse läbinud isik omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest.

Teadustegevuse rahastus

Teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet

Intellektuaalse omandi õigus

Omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotudküsimustes.

Koolitusel otseselt ei käsitleta, vt koolitusmaterjal

Õpetamise praktikad, kursuste ülesehitus ja hindamine, sh õpetamise mudelid ja filosoofia, ÕIS, e-õpe, juhendamise head tavad.

Omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme.

Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele

Omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet .

0,5

Raamatukogud

Teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet.

Koolitusel otseselt ei käsitleta, vt koolitusmaterjal

Koolituse põhimõtted Koolitus lähtub järgmistest põhimõttest: 

Õppimises on oluline dialoog, tähenduste loomine ning õppija eelnevad kogemused.



Täiskasvanud õppija omab eelnevaid teadmisi ja kogemusi, mille avaldumist on oluline koolitusel toetada.



Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija ning koolitaja ülesanne on enesejuhitavust toetada.



Koolituse õhkkond on positiivne ja õppijat toetav.



Koolitusel kasutatakse interaktiivseid ja kaasavaid meetodeid.

Oluline on meeles pidada järgmist: Täiskasvanud õppijale on omane: vastutus; refleksioon;

enesejuhitavus;

rikkalik

kogemuste

pagas;

ratsionaalsus

orienteeritus tulemustele; probleemi kesksus; sotsiaalsete rollide paljusus; väljakujunenud mina-pilt; eesmärkide selgus.

Täiskasvanud õpivad koolitusel tõhusamalt kui: 

Ennast tuntakse turvaliselt ning võimalus on oma mõtteid ja seisukohti avaldada;



On arvestatud õppijate vajadustega;



Õppijad on aktiivselt seotud koolitusprotsessiga;



Õppijate huvi on haaratud optimaalselt keerukate ja asjakohaste teemade ning ülesannete kaudu;



Käsitletav haakub õppijate kogemustega;



Õppijad saavad tagasisidet oma tulemuste kohta.

Täiskasvanud õppijat toetab: 

olulise kordamine;



võimalus ise seoseid luua;



näited, mis aitavad seoseid luua;



seotus oma kogemusega;



info osadeks jaotamine;



tähelepanu suunamine nt teksti rõhutamine slaidil värvide, visuaalidega vms;



emotsioon nt lood, näited, vastuolulised situatsioonid.

Õpiprotsessi mudel Koolituse ülesehtitus lähtub õpiprotsessi mudelist, mida on kirjeldatud järgnevalt.

HÄÄLESTUS / ÄRATAMINE / EELLAADIMINE Häälestuse etapiga algab iga koolituspäev ning ühtlasi uue teema käsitlemine. Häälestuse etapis päeva alguses koolitaja tutvustab ennast koolitatavatele ning tutvutakse koolitusel osalejatega. Tutvustatakse koolituse sisu ja ülesehitust ning sõlmitakse koolituse kokkulepped. Kokkulepped võivad sisaldada järgmist: -

osalejad on valmis aktiivselt panustama

austatakse üksteise mõtteid ning kuulatakse teineteist

peetakse kinni ajakavast

telefonid/vms elektroonilised seadmed on hääletu režiimi peal või neid ei kasutata üldse

Häälestusetapi peamine eesmärk on häälestada õppimisele ning äratada huvi teema vastu, ühtlasi tuua esile osalejate senised teadmised ja kogemused.

ÕPPIMINE/TÄHENDUSE MÕISTMINE Koolitusteemade esitamisel moodustab keskse osa õppimise etapp, mille jooksul antakse edasi uus informatsioon, materjal ning seda tavapäraselt loengu/esitluse vormis. Oluline on siinkohal arvestada, et õppija uue infoga ei küllastuks. Tavapäraselt suudab täiskasvanud õppija uuele infole keskenduda 20 minutit, mille järel tähelepanu langeb. Seetõttu on oluline antud etapis pakkuda vaheldust uue info/teadmise edastamisel. Oluline on uue info ühendamine tuttavaga.

TÄHENDUSE REFLEKSIOON Antud etapp on läbipõimunud eelnevaga, mis aitab osalejal mõista uue info/teadmise sisu ning vajalikkus tema enda jaoks. Oluline on koolitaja poolne info/materjali kordamine ning olulise rõhutamine. Õppija isiklik tähendus õpitule saab tekkida läbi arutelude ja mõtiskluste, kus õppijal on aega seoste loomiseks. Refleksiooni toetavad erinevad ülesanded, mille käigus on võimalik oma arvamust kujundada ning luua seoseid olemasolevate teadmistega. Refleksiooni etapp on läbipõimunud

õppimise

etapiga

ning

muudab

koolituse

õppija

jaoks

tähenduslikuks.

TAGASISIDE Tagasiside on igat koolitusteemat lõpetav etapp, mille käigus koolitaja ja/või õppijad sõnastavad käsitletud teema olulisemad pidepunktid ning rõhutamist leiab käsitletavast oluline. Koolituspäeva ja/või koolituse lõpus tehakse kokkuvõte koolitusel käsitletust, mille käigus aidatakse õppijal mõtestada, mida ta pidas koolitusel enese jaoks kasulikuks, oluliseks. Koolitus tervikuna lõppeb osalejate poolt tagasiside täitmisega, mis on oluliseks sisendiks edasistele koolitustele.

Koolitusel kasutatavad meetodid Meetodite valikul on oluline lähtuda järgmistest küsimustest: 

Mis on eesmärk? Mida soovitakse saavutada antud teema raames?



Millised meetodid/ülesanded sobivad antud teemaga?



Millised on osalejate eelnevad teadmised, kogemused, millega ollakse harjunud?



Kuivõrd palju on aega teema käsitlemiseks ning millised on vajaminevad vahendid?



Milliseid oskusi meetodi kasutamine eeldab koolitajalt?

Koolitusel rakendatakse meetodeid, mis on suhtlemiskesksed ja osalejat ning tema kogemust aktiviseerivad. Soovituslikud meetodid ja lähenemised on kirjeldatud iga alateema juures.

Koolitusmaterjalid Koolitusel kasutatakse õppematerjali, mis on õppijatele loodud ning lisaks võib iga koolitaja luua PowerPoint (Prezi vms) esitluse, mis toetab koolitusel info edastamist ja õppimist.

Koolitusmaterjal

sisaldab

koolituse

käigus

läbitud

teemade

ülevaateid,

lisamaterjali ning viiteid iseseisvaks tegevuseks. Samuti lisaülesandeid, mida osaleja saab vastavalt enda huvile sooritada. Materjalis on esitatud viited kasutatud ja/või lisamaterjalile. Koolitusmaterjalis esitatud tekstid on lühikesed, selgelt liigendatud, sisaldades lisaviiteid/linke. Kasutatud on toetavaid visuaale (joonised, graafikud, fotod, pildid).

Koolitusmaterjal sisaldab arutelu küsimusi ja ülesandeid mida koolitusel osaleja saab iseseisvalt/grupiülesande käigus täita. Koolitusmaterjali on võimalik osalejal lisada enda märkmeid ning seeläbi muuta materjal endale tähenduslikuks.

Koolitusel

kasutatavad

slaidid

toetav

materjal,

millel

esitatakse

koolitusmaterjalis olevat infot kokkuvõtlikult. Rõhutades ning visualiseerides olulisemat. Slaidide loomisel lähtutakse põhimõttest 6x6 ehk ühel slaidil esitatakse teksti kuni kuuel real ning reas on kuni kuus sõna. Slaidide koostamisel lähtutakse teemade järjestusel samast järjestusest nagu see on toodud õppijatele antavas koolitusmaterjalis, mis võimaldab õppijal hoida järge, teha märkmeid, mõelda arutelu küsimuste üle.

Koolitusruum ja –vahendid Koolitusruumi valikul on soovitatav kasutada avarat ruumi, kus on tagatud piisav valgustus ning õhutus. Ruumi paigutus on soovitavalt Ukujuline, kus kõik osalejad näevad üksteist ning ühtlasi koolitajat ning tahvlit/ekraani. U-kujuline paigutus võimaldab lihtsalt korraldada paaris- ja rühmaarutelusid ning ühtlasi hoida koolitajal grupiga kontakti.

Koolitusruumis on vajalik pabertahvli/valgetahvli olemasolu ning dataprojektor ja ekraan.

Koolitusele on vajalik kaasa võtta: 

Koolitusmaterjalid



Ajakava



Nimesildid



Markerid ja kirjutusvahendid



Märkmepaberid (post-it).

Koolituspäeva kava Koolituse soovituslik kestus on 1,5 päeva, mis võimaldab jagada koolituse teemasid

proportsionaalselt

ning

jätab

osalejale

võimaluse

süveneda

õppematerjalidesse. Pikem koolituse kestus väldib info ülekülluse tekkimist osaleja jaoks ning toetab võrgustumist osalejate vahel, mis on oluline eelkõige teadustöötajatele ja õppejõududele. Juhul kui soovitakse koolitus viia ellu 1 päevase üritusena on soovitav Teadusasutuse tutvustus või kohtumine teadlase/õppejõuga korraldada eraldi üritusena. Päev I 10:00 – 12:00

Koolituse sissejuhatus, tutvumine osalejatega Teema: Teaduse ja kõrghariduse korraldus

Lõuna 13:00 – 14:30

Teema: Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid Teema: Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele

Paus 15:00 – 15:30

Teema: Rändeliigiga seotud õigusalane teave Päeva lõpetamine ja kokkuvõte

15:30 – 17:00

Teadusasutuse tutvustus või kohtumine teadlase/õppejõuga

Päev II 9:00 – 11:00

Päeva sissejuhatus Teema: Õpetamise praktikad

Paus 11:30 – 13:00

Teema: Teadustegevuse rahastus Koolituse lõpetamine, tagasisidestamine

Koolituse metoodika teemade lõikes Koolituse alustamine 

Koolituse alguses tutvustab koolitaja/koolituse korraldaja koolituse ülesehitust ja eesmärke/oodatavat tulemust. Selgitab koolitusmaterjali olemust ning tutvustab ajakava (kuni 10 min).



Osalejatega tutvumiseks täidab iga osaleja informatiivse nimesildi, millel on lisaks osaleja nimele info tema tausta, tänase töökoha, akadeemilise positsiooni,

teadusteema/huvi

jms

koolituseajakava.

kohta.

Nimesildi

pöördel

Osalejad tutvustavad ennast lähtuvalt nimesildil olevast informatsioonist. Suurema grupi puhul (12+ osalejat) osalejad liiguvad ruumis ringi ning loovad üksteisega kontakte 4-5 minuti jooksul.

Iga koolitaja koostab enda kohta samasuguse informatiivse nimesildi, mille abil tutvustab ennast koolitatavatele. 

Koolitatavate ootuste teada saamiseks on koolituse vältel kasutusel küsimuste

parkla.

Suurele

pabertahvlipaberile

joonistatud

parkimismärk ning märgitud “parkimisalad” – kõrghariduse korraldus; kõrghariduse rahastus; õpetamine; muu.

Osalejatele on jagatud

märkmepaberid ning neil palutakse mõelda, millised on need küsimused, millele nad soovivad saada vastust koolituse käigus. Osalejad kleebivad oma küsimused parklasse. Küsimuste kirjapanekuks on vajalik 3-5 min. Koolitajatel on võimalik küsimustest saada sisendit koolitusel käsitletavate teemade jaoks.

Teaduse ja kõrghariduse korraldus Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest. Koolitusmaterjalis peatükk 2. STRUCTURE OF THE RESEARCH AND HIGHER EDUCATION SYSTEM 

Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min).



Sissejuhatav ülevaade lühiloenguna hariduse korraldusest ja ülesehitusest Eestis (kuni 20 min).



Koolitaja esitab arutelu küsimused grupile: Milline on haridussüsteem sinu koduriigis? Kas on sarnasusi Eestiga? Arutelu eesmärk on ärgitada osalejaid kaasamõtlema ning märkama seoseid või erisusi oma eelneva koduriigiga. Aruteluks on aega kuni 5 min. Suurema grupi puhul (12+ osalejat) saavad osalejad väikestes gruppides arutleda 5 min.



Lühiloeng kõrgharidussüsteemi ülesehitusest ja institutsioonidest (kuni 20 min).



Teema

lõpetuseks

esitab

koolitaja

aruteluküsimuse:

Kui

mitu

riikliku/eraülikooli on nende koduriigis? Arutelu võimaldab välja tuua erisusi ja

sarnasusi

Eesti

kõrgharidussüsteemiga

ning

suhestuda

siinse

kõrghariduskorraldusega (kuni 10 min). 

Osalejatele tutvustatakse akadeemilisi ametikohti ning esitatakse küsimus, millised ametikohad on neil senini olnud või milliseid soovivad saavutada (suunatud eelkõige doktorantidele ja magistrantidele).



Lühiloengu (kuni 20 min) käigus tutvustatakse kõrgahariduse viimase aastate trende, mis võetakse kokku aruteluna grupis: Millised on kõrghariduse väljakutsed/trendid sinu koduriigis? (paaris-arutelu kestusega kuni 10 min). Võrdlus võimaldab suhestuda Eesti kõrgharidus korralduse ja hetke situatsiooniga.



Lisaülesanne juhul kui on lisaaega: Osalejatele antakse nimekiri kõrghariduse mõistetega (nt ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium,

professor, Bologna protsess) ning palutakse grupis (4-5 osalejat) moodustada mõistekaart, mis iseloomistab kõrghariduse süsteemi. 

Ülevaade ETISest ning selle peamistest funktsioonidest lühiloenguna (kuni 20 min), kus on toodud konkreetsed näited ETISest. ETIS on suunatud eelkõige teadlastele, õppejõududele, doktorantidele, kuid ka osalevad magistrandid saavad teadlikuks võimalustest, mis on loodud teadlastele. Personaalsete seoste loomiseks esitab koolitaja küsimuse: Kuidas sa klassifitseeriksid oma viimase publikatsiooni? (Osalejad kellel puuduvad publikatsioonid

saavad

toetada

kaasõppijat

klassifikatsiooni

määratlemisel). Osalejaid suunatakse peale koolitust iseseisvalt ETISega tutvuma. 

Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub. Koolitusmaterjalis

peatükk

ESTONIAN

ACADEMIC

NETWORKS AND

ORGANISATIONS 

Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min).



Osalejate aktiviseerimiseks ja eelteadmiste esile toomiseks esitab koolitaja osalejatele valikvastustega küsimuse: Milline on sinu arusaam Eesti akadeemilistest võrgustikest? Vastuste variandid: 1. Teadmine puudub; 2. Vähene teadmine; 3. Hea teadmine; 4. Väga hea teadmine ja kogemus võrgustikes. Osalejad saavad valida neile sobiliku vastuse, mis annab koolitajale infot, kuivõrd süvitsi on vajalik teema käsitlemine (kuni 5 min).



Ülevaade Eesti akadeemilistest võrgustikest ja organisatsioonidest lühiloenguna (kuni 20 min).



Lisaülesanne:

Osalejatele

jagatakse

erinevaid

võrgustikke

organisatsioone tutvustavad kaardid. Iga osaleja tutvub temale antud kaardiga ning seejärel tutvustab grupi liikmetele (4-5 liiget) enda kaardi sisu. Grupis saadakse esmane ülevaade erinevatest organisatsioonidest ja võrgustikest. 

Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrängega tulijatele Oodatav

õpiväljund:

omab

ülevaadet,

milliseid

lisateenuseid

pakutakse

teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Koolitusmaterjalis peatükk 7. SUPPORT SERVICES FOR THOSE MIGRATING TO ESTONIA FOR RESEARCH 

Teema sissejuhatuseks esitab koolitaja osalejatele küsimuse: Mis on sind toetanud Eestisse kolimisel? Osalejate vastused märgitakse tahvlile ning järgneb ühine arutelu 5-7 min. Arutelu võimaldab näha erinevaid aspekte, mis on Eestisse asumisel olnud toetavaks, kuid esile võivad tulla ka kitsaskohad, mis osalejate kogemuses olid märkimisväärsed.



Lisaks osalejate poolt öeldule toob koolitaja lühiloengu (kuni 20 min) käigus esile ülevaate erinevatest tugiteenustest, mis teadusrändes osalejatele on olemas.



Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Rändeliigiga seotud õigusalane teave Oodatav õpiväljund: teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet. Koolitusmaterjalis peatükk 1. LEGAL INFORMATION: RIGHT OF RESIDENCE AND RESIDENCE PERMITS



Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min).



Olenevalt osalejate taustast on võimalik osalejaid grupeerida järgnevalt: Euroopa Liidu liikmesriigid; Kolmandad/muud riigid. Vastavalt osalejate taustale on neil võimalik 5-7 minuti jooksul grupis arutleda ja tuua välja peamised kitsaskohad ja küsimused, millega nad seisavad silmitsi seoses õigusalase teabega.



Vastavalt tekkinud küsimustele ja eelkõige osalejate taustale saab koolitaja tutvustada peamisi rändeliigiga seonduvaid teemasid (kuni 20 min).



Tegemist on koolituspäeva lõpetava teemaga ning koolitaja ülesandeks on koolituspäeva sisu koondada.



Koolituspäeva lõpetamiseks sobib vastavalt lühemale ajaressursile (7-10 min) järgmine ülesanne: Osalejatele esitatkse küsimus, millele oodatakse lühivastuseid: Mis oli üks teema/infokild vms, mis tänases koolituspäevas oli sinu jaoks oluline? Vastused koondatakse pabertahvlile. Võimalus on, et osalejad panevad vastused kirja märkmepaberitele ja kleebivad need pabertahvlile.



Pikema ajaressursi (kuni 15 min) olemasolul kasutatakse järgmist ülesannet: Koolituspäeva lõppedes saavad koolitatavad mõelda koolitusel õpitu üle ning panna märksõnadena kirja enda jaoks olulise. Tulemusi saab jagada grupis, kus igaüks toob välja tema jaoks tähendusliku. Koolituse korraldajale

annab

ülesanne

olulist

informatsiooni

koolituspäeva

õnnestumiste ja ebaõnnestumiste osas.

Koolitusel meeldinud,

Teemad, mis ei olnud

Teemad, mille kohta

huvi pakkunud teemad

osaleja jaoks

soovib veel ise uurida

olulised/vajalikud

Õpetamise praktikad Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme. Koolitusmaterjalis peatükk: 5. TEACHING PRACTICES, STRUCTURE OF COURSES AND GRADING 

Koolituspäeva alustades koolitaja tutvustab koolitusel käsitletavaid teemasid ning tuletab osalejatele meelde võimaluse kasutada küsimuste parklat (5 min).



Teema sissejuhatuseks esitab koolitaja osalejatele küsimuse: Millised on sarnasused või erinevused õpetamise praktikates, mida ollakse märganud? Osalejad saavad küsimuse üle arutleda 3-5 liikmelistes gruppides (5-7 min) ning vastavalt oma taustale (teadlane, õppejõud, üliõpilane) tuua välja mida on märgatud. Osalejate erinev taust aitab näha õpetamispraktikaid erinevatest

vaatenurkadest.

Grupis/paaris

pannakse

kirja,

milliseid

sarnasusi ja erisusi õpetamispraktikate osas on märgatud Eestis ja nende eelnevas riigis. Arutelu tulemused on sisendiks teema käsitlemisele, kus saab võimalusel selgitada, rõhutada teatud erisusi, mida osalejad on märganud. 

Koolitaja

annab

lühiloengu

(kuni

min)

käigus

ülevaate

õpetamispraktikatest Eestis, viidates erinevatele uuringutulemustele. Keskendutakse õpetamispraktikate eripäradele Eestis ning tutvutakse õppejõudude profiili ehk taustaga. 

Saamaks ülevaadet õppejõududest ja üliõpilastest toob koolitaja välja mõningad iseloomistavad faktid ning vaatluse alla võetakse, millised on õppejõududele seatud ootused ning mida osalejad on märganud üliõpilaste osas. Teemaga seotud aruteluküsimuste osas on võimalik osalejal teha märkmeid koolitusmaterjali (kuni 20 min).



Õpetamise praktiliste teemade osas tutvutakse peamiste mõistetega ning seatakse

fookusesse

kursuse

programmi

koostamine.

Sealjuures

käsitletakse ka hindamisega seonduvat. Osalejatel on võimalik arutleda

enda kogemusest lähtuvalt, milliseid hindamisvorme nad eelistavad ja mis tundub keerukas hindamise puhul (kuni 20 min). Juhul kui enamik osalejaid ei ole seotud õpetamisega Eesti ülikoolides käsitletakse teemat põgusalt ning selgitatakse peamised mõisted. Kui enamik

osalejaid

seotud/plaanivad

õppetöö

läbiviimist

Eesti

kõrgkoolides on võimalik teemal peatuda pikemalt ning pöörata enam tähelepanu osalejate senistele kogemustele ning küsimustele. Lisaks suunatakse osalejaid, kelle tegevused on seotud õpetamisega iseseisvalt teemaga jätkama. 

Osalejatele tutvustatakse õppeinfosüsteemi peamisi funktsioone (kuni 10 min) ning viidatakse, kust leiab infot erinevates ülikoolides. ÕISi vaadatakse nii tudengi vaates kui õppejõu vaates, et mõista funktsioonide erisusi.



Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Teadustegevuse rahastus Oodatav õpiväljund: teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet. Koolitusmaterjalis peatükk 4. FUNDING OF RESEARCH 

Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min).



Teema sissejuhatuseks palub koolitaja osalejatel tuua näiteid, milliseid rahastuse võimalusi on nad seni oma karjääri jooksul kasutanud. Vastavalt grupi suurusele on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi kogu koolitusgrupiga (5-7 min) või väiksemates gruppides (kuni 10 min). Sissejuhatav küsimus võimaldab saada olulist sisendit edasise teema käsitlemise osas ning pöörata rõhku osalejate senisele kogemusele ning võimalikele huvifaktoritele.



Koolitaja tutvustab teadustegevuse rahastuse erinevaid aspekte loenguna (kuni 30 min).



Loengule järgnevalt esitab koolitaja osalejatele küsimuse: Milliseid rahastuse võimalusi võiksid/sooviksid sina kasutada? Küsimus võimaldab osalejatel mõtestada kuuldud infot ning määratleda enda jaoks oma huvid. Samuti saab koolitaja vastavalt osalejate huvile pakkuda viiteid lisainformatsioonile (kuni 15 min)



Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Intellektuaalse omandi õigus Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes. Koolitusmaterjalis peatükk 6. INTELLECTUAL PROPERTY IN THE ESTONIAN R&D SYSTEM 

Teema on käsitletud ülevaatlikult koolitusmaterjalis ning koolitusel eraldi teemana ei käsitleta. Koolitajatele on soovitus viidata antud teemale koolitusmaterjalis ning suunata õppijaid iseseisvalt teemaga tutvuma.

Raamatukogud Oodatav õpiväljund: teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet. Koolitusmaterjalis peatükk 8. LIBRARIES; 9. MUSEUMS AND ARCHIVES 

Koolituse lõpetamine 

Koolituse lõppedes tutvustab koolitaja/koolituse korraldaja teadmiste testi küsimustikku ning ühtlasi tutvustab enesehindamise küsimustiku, mille eesmärk on toetada osaleja iseseisvust teemade edasi uurimisel ja mõistmisel.



Osalejaid täidavad teadmiste testi küsimustiku (kuni 15 min), milles on kaetud kõik koolituse õpiväljundid. Koolitusele järgnevalt saadetakse osalejatele e-posti teel testi õiged vastused koos selgitustega.



Koolitaja/koolituse korraldaja tuletab osalejatele meelde võimaluse osaleda

kohanemisprogrammi

koolituste

teistes

moodulites

keeleõppes. 

Osalejatel palutakse täita tagasiside küsimustik (kuni 15 min) koolituse kohta, mis annab informatsiooni koolituse korralduslike ja sisuliste küsimuste osas.

Teadmiste test Teadmiste test viiakse läbi koheselt peale koolituse lõppemist. Küsimused on koostatud lähtuvalt koolitusmaterjalist ja koolitusel käsitletavast. Iga teema kohta on koostatud keskmiselt 3 küsimust, mis võimaldavad osalejal kui ka koolituse korraldajal saada ülevaate kuivõrd on koolituse oodatavad õpiväljundid omandatud. (Rohelisega on märgitud õiged vastused.)

Mark all correct answers. There may be several correct answers.   1.   A citizen of the European Union, of the European Economic Area member states or the Swiss Confederation must register his/her place of residence at the local government office, if he/she wants to stay in Estonia for longer than… a) 1 week b) 1 month c) 3 months d) 6 months 2.   You can get further information about topics related to the right of residence or residence permits at … a) The Migration Information Portal www.settleinestonia.ee b) The Police and Border Guard Board www.politsei.ee c) The State Portal www.eesti.ee   3.   If a person is granted a residence permit for employment… a) he or she also receives an Estonian ID number and an a residence permit card b) he or she may be employed by several employers concurrently c) he or she may extend his/her temporary already after the expiry of the valid residence permit   4.     What kind of structure does the higher education system in Estonia have? a) Four-cycle structure that is inspired by Bologna process b) Three-cycle structure according to the Bologna process c) Five-cycle structure that is not linked to European Higher Education Area   5.     Which of the statements is correct about Estonian higher education? a) Higher education in Estonia is free of charge for those who study full-time and in Estonian b) Higher education in Estonia is free of charge for all students c) All students pay tuition for higher education   6.     Of the following, what are the academic positions established in Estonia? a) Professor b) Teaching fellow c) Associate professor d) Lecturer 7.     Which of the statements is correct regarding applied higher education institutions? a) Applied higher education institutions never offer master level degree programs b) Applied higher education institutions usually offer non-academic higher education c) The main aim of applied higher education institutions is to provide professional skills  8.  Which of the following instutions is/are positively evaluated research and development institutsioon(s):

a) Estonian Biocentre b) Tartu Observatory c) Estonian Aviation Academy d) Estonian National Museum   9.   The structure and basis of operation of Estonia’s research and development (R&D) system are established in: a) the Organisation of Research and Development Act (ORDA) b) the Universities Act c) the Institutions of Professional Higher Education Act   10.    The Estonian Research Information Systems (ETIS) enables researchers to… a) upload, and later download their CVs and keep track of their research activities b) submit applications for grant competitions in Estonia c) design their teaching courses d) disseminate their research outcomes   11. Competence centres in Estonia are consortiums of: a) … several research groups internationally recognised in their field of research b) … small R&D institutions jointly established and operated by a number of companies and universities with a strong focus on applied research c) …Estonian universities, foreign universities, R&D organisations, public sector institutions and companies.   12. Which are the major R&D advisory bodies? a) The Estonian Academy of Science   b) Centres of excellence c) Doctoral schools d) Research and Development Council 13. What governmental organisation was established in 2012 to concentrate the funding of R&D and guarantee the better functioning of research financing systems: a) Archimedes Foundation b) Estonian Research Council c) Enterprise Estonia d) Estonian Academy of Sciences   14. Institutional research funding (IUT) can be applied for by: a) an individual researcher b) a group of researchers c) any research and development institution d) a research and development institution whose science and development activities have received regular positive evaluation 15. Which of the following statements about personal research funding (PUT) are correct? a) PUT is financial support for high-level research activities carried out by researchers or small research groups employed by Estonian R&D institutions b) Personal research funding comprises three categories of grants: exploratory research grants, start-up research grants, and post-doctoral research grant c) Evaluation of PUT applications is organised by the Archimedes Foundation   16.  What are recomended forms of study are used in Estonian higher education? a) Active learning b) E-learning c) Lecturing d) Independent work

17.  Which of these are academics core responsibilities? a) compiling a study programme b) assessing and giving feedback c) one on one tutoring d) providing books for students to read 18.  Differentiated assessment is… a) conducted using a six-grade assessment system (A, B, C etc) b) conducted using a system whereby the positive result is defined as a “Pass”    19.  What are the main functions of ÕIS? a) Submitting grant proposals b) Sharing study materials c) Students register to courses d) Keeping track of research activities 20. How many hours of work is one ECTS? a) 32 b) 18 c) 26   21.   What are the two main intellectual property related legal acts in Estonia? a) Industrial Design Protection Act and the Law of Succession Act b) Patents Act and Copyright Act c) Handling and Transplantation of Cells, Tissues and Organs Act, and Personal Data Protection Act   22.   A joint electronic catalogue of Estonian libraries ESTER allows users to: a) search the items in the catalogue by many search terms (author, titles, ISBN, etc) b) request items for use in a library or at home d) access the Thomson Reuters Web of Science, Scopus, ERIH and other databases 23.  What kind of services a pan-European network EURAXESS provides to newly arrived academic staff settling in Estonia for research or teaching? a) information on professional and daily life in Estonia b) information on job and funding opportunities c) fieldtrips and other networking activities d) accommodation services 24.  What kind of communication channels does EURAXESS Estonia network use: a) Facebook page b) webpage c) monthly e-newsletter d) newspaper   25. Apart from the research module, the Welcoming programme also includes such modules as: a) Basic b) Work and entrepreneurship c) Study d) Family

Enesehindamise küsimustik Enesehindamise küsimustik suunab koolitusel osalejat õpitut mõtestama ja seostama. Küsimustele leiab vastused koolitusmaterjalist ning eesmärk on osalejat toetada erinevate teemade mõistmisel ja neist ülevaate saamisel. Enesehindamine ei kontrolli meeldejäänud infot ega fakte vaid võimaldab osalejal mõtiskleda õpitu üle. 1. What is a hosting agreement and what is it meant for? 2. What do recent trends in higher education in Estonia suggest regarding the number of students enrolled in higher education institutions? 3. Is higher education free in Estonia? 4. How may public universities there are in Estonia? 5. What are the main academic positions in the Estonian higher education system? 6. What is the rationale behind the creation of the Estonian Academy of Science? 7. What are the main requirements for a research center to be considered a center of excellence? 8. Why is it important to foster competitiveness through research policies? 9. Do you know what is the difference between ETIS and ÕIS? What are the functions of each platform? 10. What are the ways to get a first level publication according to ETIS? 11. What kind of student assignment would you grade with the highest grade A? 12. What are academics responsibilities in Estonian higher education? 13. What makes me a good academic in Estonian higher education? What is necessary to be good at teaching? 14. What is the name of the pan-European network that provides free of charge support service to mobile researchers? Who represents this network at my university?