Kohanemisprogrammi tÜÜ ja ettevþtluse mooduli koolitaja metoodiline materjal
Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Liia Hänni, Mari Pedak, Veiko Värk, Martin Lään, Andrus Ümarik
Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee
Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond
Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................5 Üldisi metoodilisi soovitusi.................................................................6 Koolitusruum ja -vahendid............................................................... 7 Koolitusele tuleks kaasa võtta:........................................................ 7 Koolituspäeva kava............................................................................ 7 Enne koolituse algust........................................................................ 8 Tutvumine ja sissejuhatus...................................................................8 I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Eesti maksusüsteem...........................................................................9 Rändeliigiga seotud õigusalane teave............................................ 9 Eesti maksusüsteem....................................................................... 10 II Teemaplokk: Tööõigus, Eestis töötamisega seotud tugiteenused ..... 10 Tööõigus............................................................................................ 10 Eestis töötamisega seotud tugiteenused.................................... 11 III Teemaplokk: Töötuskindlustus, Ravikindlustus, Eesti töökultuur .... 11 Töötuskindlustus ............................................................................ 11 Ravikindlustus.................................................................................. 12 Eesti töökultuur................................................................................ 12 IV Teemaplokk: Ettevõtlus Eestis, Ettevõtlust toetavad organisatsioonid, Soovituslikud teemad....................................................................... 12 Ettevõtlus Eestis............................................................................... 13 Ettevõtlust toetavad organisatsioonid......................................... 13 Soovituslikud teemad...................................................................... 13 Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine...................... 14 Koolituse kokkuvõte......................................................................... 14
Sissejuhatus Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse töö ja ettevõtluse mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust.
Head koolitamist!
5
Üldisi metoodilisi soovitusi »»Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud inimesed satuvad Eestisse elama
asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt.
»»Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tut-
vuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada.
»»Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõ-
huasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi perekonna mooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.
»»Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada.
»»Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul.
»»Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi.
»»Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid
abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt.
»»Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata
õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? 6
»»Käesolev metoodiline materjal on koostatud selliselt, et see võimaldab koolitusi läbi viia
kahes raskusastmes. Põhiosas kirjeldab käesolev materjal koolituse läbiviimist kõrgemas raskusastmes. Kohtades, kus madalama raskusastme puhul esineb kõrgema raskusastmega võrreldes erisusi, on need erisused välja toodud joonealuste märkustena.
»»Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.
Koolitusruum ja -vahendid
»»Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada.
»»Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan. »»Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid.
Koolitusele tuleks kaasa võtta:
»»koolitatavate koolitusmaterjal »»väljaprinditud ajakavad »»kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel pare-
mini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada)
»»kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule »»valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks Koolituspäeva kava 9.00–9.15
Tutvumine ja sissejuhatus
9.15–10.45
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Eesti maksusüsteem
10.45–11.00 Paus 11.00–12.45 II Teemaplokk: Tööõigus, Eestis töötamisega seotud tugiteenused 12.45–13.15 Lõuna 13.15–15.00 III Teemaplokk: Töötuskindlustus, Ravikindlustus, Eesti töökultuur 15.00–15.15 Paus 15.15–16.45 IV Teemaplokk: Ettevõtlus Eestis, Ettevõtlust toetavad organisatsioonid, Soovituslikud teemad 16.45–17.00 Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte
7
Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena.
»»Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate nimekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri.
»»Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisi-
devorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.
Tutvumine ja sissejuhatus Aeg: 15 min
»»Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite)
ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt.
»»Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks töö ja ettevõtluse moodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid.
»»Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi.
»»Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki
jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada.
Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
8
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Eesti maksusüsteem Aeg: 1 h 30 min
Rändeliigiga seotud õigusalane teave
»»Andke ülevaade uussisserändajate jaoks võimalike Eestis töötamise ja ettevõtlusega tegelemise õiguslike aluste liikidest – Euroopa Liidu kodanike puhul elamisõiguse alusel, kolmandate riikide puhul elamisloa alusel töötamiseks või ettevõtluseks ning lühiajaline töötamine.
»»Tooge välja, et Euroopa Liidu kodanike puhul on vaja lihtsalt 3 kuu jooksul enda elamisõigus rahvastikuregistris registreerida ning kus seda teha saab.
»»Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu kodaniku välismaalasest perekonnaliige võib Eestis töötada ainult siis, kui talle on antud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajaline/alaline elamisõigus.
»»Selgitage osalejatele, et üldjuhul on muu elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel
õigus Eestis töötada. Kõige lihtsam viis enda Eestis töötamise õiguste kohta info saamiseks on vaadata enda elamisloa kaardi tagaküljele, sest seal on märge töötamise kohta olemas. Võite paluda osalejatel enda elamisloakaardid välja võtta ja vabatahtlikud võivad soovi korral öelda, mis neil sinna töötamise kohta märgitud on.
»»Võite osalejate tähelepanu juhtida ka sellele, et tudengitel on töötamine lubatud üksnes tingimusel, et töötamine ei takista õppimist – ehk nad peavad püsima täiskoormusega õppes (täitma minimaalselt 75% õppekavast).
»»Selgitage osalejatele, et lühiajaline Eestis töötamine on lubatud üksnes teatud konkreetsetel erialadel, mis on Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel toodud ning üksnes juhul, kui tööandja on lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud.
»»Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et tähtajalist elamisluba töötamiseks tuleb üldreeglina taotleda isiklikult Eesti Vabariigi välisesinduses ning erandjuhtudega, mil seda on võimalik teha siseriigis Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, on neil võimalik tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
»»Võite tutvustada osalejatele tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemise aluste loetelu ning selgitada, et neil on võimalik iga aluse kohta leida detailsemat infot Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.1
»»Tutvustage osalejatele, missugustel tingimustel ja kus on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba ettevõtluseks.
»»Rõhutage, et kuna välismaalaste Eestis töötamisele ja ettevõtlusega tegelemisele on
seatud lisaks eelnevalt käsitletule palju täiendavaid eritingimusi, on sel teemal soovitav kindlasti konsulteerida Politsei-ja Piirivalveameti spetsialistidega.
1 Madalama raskusastme puhul võite selle asemel soovitada osalejatel Politsei- ja Piirivalveameti teenindusest läbi astuda ja sealt lisainfot küsida.
9
Eesti maksusüsteem
»»Andke ülevaade Eesti maksude võrdlusest Euroopa Liidu keskmisega – et meie töö-
jõumaksud on Euroopa Liidu keskmised, tarbimismaksud Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad ning kapitalimaksud Euroopa Liidu keskmisest madalamad.2
»»Andke ülevaade Eesti riiklikest ja võimalikest kohalikest maksudest ning selgitage, et riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet ning kohalike maksude maksuhalduriks on kohalik omavalitsus. Võite küsida osalejatelt, mida sarnast/erinevat on meie maksudel võrreldes nende koduriigiga.
»»Tutvustage osalejatele füüsiliste isikute olulisemaid makse: tulumaks, sotsiaalmaks,
töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse – kui suured need on ja kuidas neid arvutatakse. Võite tutvustada osalejatele mõnda internetipõhist maksukalkulaatorit ning näidata, kui suuri makse tuleb teatud suurusega brutopalga puhul maksta.
»»Selgitage osalejatele, kuidas käib Eestis tulude deklareerimine, mis ajaks seda teha tu-
leb ning kus seda teha saab. Võite juhtida osalejate tähelepanu sellele, et sageli tuleb lihtsalt enda digiallkirjaga eeltäidetud andmed kinnitada. Võite küsida osalejatelt, kuidas meie tulude deklareerimine erineb nende koduriigi vastavast korraldusest.
»»Ettevõtte maksude osas võite osalejatele selgitada, et ettevõttel tuleks kõigepealt registreerida e-maksuameti kasutajaks ning kus seda teha saab. Tutvustage osalejatele ettevõtete olulisemaid makse: tulumaks ja käibemaks – kui suured need on, kuidas neid arvutatakse ning deklareeritakse.3
II Teemaplokk: Tööõigus, Eestis töötamisega seotud tugiteenused Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Tööõigus
»»Võite tutvustada osalejatele erinevaid töötamisega seotud lepingutüüpe: töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut ning rõhutada, et kõige parema kaitse annab töötajale tööleping.
»»Selgitage osalejatele, et tööleping tuleks sõlmida kirjalikult, sest see võimaldab võima-
like lahkarvamuste korral enda õigusi paremini tõendada, aga kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too endaga kaasa töölepingu tühisust. Tutvustage osalejatele, missugused aspektid peavad olema kirjalikus töölepingus reguleeritud. Juhtige osalejate tähelepa-
2
Madalama raskusastme puhul Eesti ja Euroopa Liidu maksuerinevuste teemat ei käsitleta.
3
Madalama raskusastme puhul ettevõtte maksude teemat ei käsitleta
10
nu sellele, et kuna tööandja peab töölepingus kokku lepitud bruto töötasult kinni ka maksud, on töötaja pangaarvele laekuv summa väiksem kui töölepingusse kirjutatud bruto töötasu.
»»Rääkige osalejatele, et igal töötajal on õigus aastas vähemalt 28 kalendripäeva pikku-
sele põhipuhkusele ning kuidas puhkuse kasutamine korraldatud on. Juhtige osalejate tähelepanu ka sellele, et puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul – seega tasub puhkused õigel ajal ära kasutada. Võite tutvustada osalejatele ka täiendavaid puhkuseliike.
»»Selgitage osalejatele, kuidas käib töölepingu lõpetamine ja missugustel juhtudel on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda.
»»Juhtige
osalejate tähelepanu võimalike töövaidluste lahendamise viisidele töövaidluskomisjonis ja kohtus ning milles seisnevad töövaidluskomisjoni eelised kohtu ees. Tutvustage osalejatele ka võimalust saada juriidilist nõustamist Tööinspektsiooni kaudu.
Eestis töötamisega seotud tugiteenused
»»Andke osalejatele ülevaade Töötukassa olulisematest tööturuteenustest ning soovitage neil küsimuste korral kindlasti Töötukassaga ühendust võtta.
»»Võite
osalejatele eraldi välja tuua Töötukassa karjääriteenused: karjäärinõustamine, karjääriinfotuba ja Skype-nõustamine ning missugustel juhtudel tasub neid teenuseid kasutada. Võite juhtida osalejate tähelepanu ka sellele, et Töötukassa karjääriteenuste kasutamiseks ei ole vaja ennast töötuks registreerida.
»»Võite tutvustada osalejatele võimalust osaleda Töötukassa tasuta koolitustel. Seejuures
tuleb rõhutada, et neil tasuta koolitustel on võimalik osaleda siiski üksnes juhul, kui tööle saamiseks on vaja omandada uusi teadmisi ja oskusi või täiendada olemasolevaid.
»»Võite rääkida osalejatele EURES´e teenustest ning missugustel juhtudel tasub EURES´e poole pöörduda.
»»Andke osalejatele ülevaade Eesti ametiühingutest ning kust nende kohta rohkem infot leida. Seejuures tuleks tähelepanu juhtida sellele, et Eestis on ametiühingutega liitumine vabatahtlik.
III Teemaplokk: Töötuskindlustus, Ravikindlustus, Eesti töökultuur Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Töötuskindlustus
»»Andke osalejatele ülevaade töötuskindlustuse eesmärkidest, määramise tingimustest, hüvitise suurusest ja maksmise perioodist.
11
»»Oluline on rõhutada, et reeglina ei maksta töötuskindlustushüvitist juhul, kui töötaja on eelmise töölepingu lõpetanud omal soovil või kokkuleppel tööandjaga.
»»Juhtige osalejate tähelepanu ka sellele, missugustel juhtudel võidakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne määratud tähtaega lõpetada.
»»Võite tutvustada osalejatele ka töötutoetuse määramise tingimusi, hüvitise suurust ja maksmise perioodi ning kuidas erineb töötutoetus töötuskindlustushüvitisest.
Ravikindlustus
»»Andke osalejatele ülevaade ravikindlustuse alustest ning sellest, et põhimõtteliselt on kindlustatud kõik isikud, kes maksavad enda eest ise teatud summas sotsiaalmaksu või kelle eest maksab teatud summas sotsiaalmaksu keegi teine.
»»Võite tutvustada osalejatele kindlustatud isikute ja kindlustatud isikutega võrdsustatud isikute nimekirja.
»»Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et neil on endal võimalik oma ravikindlustuse olemasolu kontrollida aadressil www.eesti.ee, helistades Haigekassa infotelefonile või astudes läbi mõnest Haigekassa klienditeenindusbüroost – soovitage neil ravikindlustuse olemasolu kindlasti kontrollida.
»»Selgitage osalejatele, kuidas käib Eestis töösuhtes olles haigestumise korral haiguspäevade hüvitamine.
»»Rõhutage osalejatele, et vältimatut abi on Eestis igaühel võimalik saada olenemata ravikindlustuse olemasolust ning kuidas seda saab.
Eesti töökultuur
»»Võite tutvustada osalejatele Richard Lewis´e kultuurierinevuste mudelit, mis jagab kul-
tuurid lineaar-aktiivseteks, multi-aktiivseteks ja reaktiivseteks. Seejärel võite uurida osalejatelt, kuhu Eesti töökultuur võiks kuuluda.
»»Võite läbi viia diskussiooni teemal, kuidas erineb nende seniste kogemuste põhjal Eesti töökultuur nende koduriigi omast.
»»Võite selgitada osalejatele, et Eesti töökultuuris on oluline kellaaegadest, tähtaegadest
ja kokkulepetest kinnipidamine, võimalikest probleemidest kohene ja otsekohene informeerimine ning meestel ja naistel on võrdsed õigused.
IV Teemaplokk: Ettevõtlus Eestis, Ettevõtlust toetavad organisatsioonid, Soovituslikud teemad Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
12
Ettevõtlus Eestis
»»Andke osalejatele ülevaade Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnast ning missuguseid eeliseid see ettevõtjatele loob.
»»Võite tutvustada osalejatele Eesti levinumate äriühingute tüüpe ning kuidas ettevõtte asutamine käib.
»»Võite tutvustada osalejatele Ettevõtjaportaali võimalusi. Ettevõtlust toetavad organisatsioonid
»»Andke
osalejatele ülevaade Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning maakondlike arenduskeskuste poolt pakutavatest teenustest. Juhtige osalejate tähelepanu küsimustele, mille puhul tasub pöörduda maakondlike arenduskeskuste poole.
»»Võite
tutvustada osalejatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetuse ja Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise tingimusi ning tähelepanu juhtida nende tingimuste erinevustele.
»»Võite tutvustada osalejatele olulisemaid ettevõtjate organisatsioone nagu näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, väliskaubanduskojad jne.
Soovituslikud teemad
»»Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud töö ja ettevõtluse mooduli soovituslikud teemad:
1.Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid
a) töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis
b) töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga
c)töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, seal juures ei toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus
2. Majandus- ja ettevõtluskeskkond ning maksud, sh ettevõtlusega alustamine ning vastavad nõuded ja võimalused, ettevõtluse toetus, ettevõtlusega seotud õigusaktid ja maksud, start-up’id, ettevõtjaportaal 3. Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine 4. Pensionisüsteem 5. Täienduskoolituse võimalused 6. Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning vastavad veebiportaalid) 7. Vanemahüvitis ja puhkus 8. Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel
»»Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmi-
sed, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda.
13
Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine
»»Õppijatel tuleb teadmiste test täita koolituspäeva lõpus (paberil või võimaluse korral elektrooniliselt). Teadmiste teste on võimalik huvi korral täita ka hiljem elektrooniliselt aadressil www.settleinestonia.ee. Testi täitmine vahetult pärast koolituse lõppu aitab teadmisi kinnistada.
»»Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega.
Koolituse kokkuvõte
»»Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist ta-
gasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt.
»»Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti
keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites.
»»Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia.
14
15