Turvalisuspoliitika 2015 by Siseministeerium

TURVALISUSPOLIIIKA 2015

Koostajad: Karin Kase, Kati Päike ja Viola Rea-Soiver Toimetaja: Maris Sander Kujundus ja trükk: Auratrükk / Britta Roman Fotod: Annika Haas, kui ei ole märgitud teisiti. Väljaandja: Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn www.siseministeerium.ee “Turvalisuspoliitika 2015“ veebis: http://issuu.com/siseministeerium/docs/turvalisuspoliitika_2015 ISSN 2228-0626

Turvalisuspoliitika 2015 Kokkuvõte “Turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015” täitmisest 2014. aastal

Hea lugeja! Hoiad käes turvalisuspoliitika põhisuundade täitmise viimast vahearuannet. 2008. aastal paika pandud tegevuskava saab sel aastal läbi ja edasi tegutseme juba uue Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 järgi. Mis seal täpsemalt kirjas on, saad lugeda juba järgnevatelt lehekülgedelt. Turvalisuspoliitika ülevaatetrükis annab kaheksa suure valdkonna kaudu pildi sellest, mida siseministeerium ja meie haldusala asutused 2014. aastal tegid, et muuta Eesti meie kõigi jaoks turvaliseks paigaks. 2014 oli Eesti siseturvalisuses töömahukas aasta. Et piir oleks kaitstud ja valvatud, alustasime Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone võsast puhastamist ning tegime kokkulepped Piusa kordoni ehitustööde alustamiseks, mis saab olema oluliseks baasiks piirivalve eriüksusele. Samuti hakkasime välja töötama lennureisijate broneeringuinfosüsteemi PNR, mis lihtsustab rahvusvaheliste kurjategijate tabamist. Võtsime vastu kodakondsuse seaduse muudatused, millega lihtsustub kodakondsuse saamine alaealistele ja eakatele mittekodanikele. Paika sai e-residendi digi-ID seadusandlus, mis teeb Eestist

Hanno Pevkur Siseminister

tõelise e-riigi ja esimesed dokumendid on uutel oma nikel juba käes. Siseturvalisuse eelarve kasv võimaldas meil taas tõsta operatiivtöötajate palku, mis tagab loodetavasti meie valdkonna töötajate suurema motivatsiooni. Vähem tähtis ei ole ka vabatahtlik tegevus – abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad, kes reageerivad paljudele sündmustele operatiivselt ja hoiavad nii oma kodukohta turvalisena. Sellesse aastasse jäi ajaloo suurim politseioperatsioon Eestis – USA president Barack Obama ja tema meeskonna turvalisuse tagamine Eesti-visiidi käigus oli ettevõtmine, mis nõudis paljude osapoolte koostööd ja unetuid öid. Selle kõige eest vastutab Eestis avaliku sektori kõige suurem organisatsioon. Siseministeeriumis ja meie haldusala asutustes töötab kokku 8400 inimest. Kuidas nii suurt hulka inimesi ja varasid juhitakse ning veel paljust muust selles raamatus juttu tulebki. Toredat lugemist!

Sisukord Turvalisuspoliitika põhisuunad 2015 1. Korrakaitse 8 2. Sisejulgeolek 20 3. Kodakondsus ja ränne 32 4. Piirivalve 42 5. Pääste 50 6. Kriisireageerimine 62 7. Inimjõud ja organisatsiooni areng 68 8. Ressursid 74

“Turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ tegevusaruanne 2014. aasta kohta 1. Turvalisem tunne 82 2. Ohutum liiklus 86 3. Tuleohutum keskkond 89 4. Kaitstum vara 92 5. Vähem õnnetusi 96 6. Turvalisem riik 99 7. Kiirem abi 105 8. Tõhusam turvalisuspoliitika 108

“Siseturvalisuse arengukava 2015-2020” läheneb turvalisuse tagamisele terviklikult 2014. aastal hakkas Siseministeerium paljusid partnereid kaasates koostama Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020, mis koondab ühe katuse alla siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad. Arengukava viib ellu Riigikogu vastu võetud siseturvalisuse poliitika põhialuseid, sealhulgas praeguse „Turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ põhimõtteid. Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud nii inimese tegelik turvalisus kui see, et inimene tunneks ennast kaitstult. Seetõttu keskendub siseturvalisuse arengukava neljale teemale. 1) Turvalisuse tagamine on terviklik – turvalisus nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Inimeste turvalisust ja turvatunnet ei mõjuta üksnes süütegude arv ja nende olemus. Siseturvalisus on ühiskonna stabiilsuse tagamisel oluline, mistõttu on vaja märgata ja ennetada ühiskonna stabiilsust ohustavaid tegureid. Pingestunud rahvusvahelises olukorras peab olema enam läbi mõeldud ja ette valmistatud nii hädaolukordadeks valmisolek kui ka riigi kaitsmine enne sõjaseisukorra välja kuulutamist. 2) Turvalisus algab meist endist – kuigi laialt levinud arvamus on, et turvalisuse tagamine on eeskätt korrakaitsjate ja päästjate ülesanne, kellelt oodatakse õnnetuse korral kiiret ja professionaalset sekkumist, tuleb meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimeste elule, varale või loodusele juba sündinud. 3) Kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada – igaüks saab enda turvalisust suurendada, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Oluline on kujundada õigeid hoiakuid ja märgata ohte. Igaühe üksteisest hooliv käitumine peab looma võimaluse ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Arengukava elluviimiseks on plaanis välja töötada kogukonnakeskse lähenemise mudel, mis aitab ühiselt turvalist elukeskkonda tagada. 4) Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja neid koostöös lahendada – siseturvalisuse tagamisel on oluline välja selgitada, millised on tegelikud ohutunnetuse põhjused – miks inimesed ei tunne ennast turvaliselt või käituvad ohtu arvestamata? Oluline on leida võimalused, kuidas neid põhjuseid ühiselt kõrvaldada nii siseturvalisuse kui ka teiste valdkondade igapäevaste tegevuste teadmispõhise elluviimise abil. Turvalisuse tagamisel on oluline leida kõige tõhusamad ja nutikamad lahendused, kuidas inimressursi kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat.

Kuidas turvalisust tagada? Turvalisuse moodustavad ühest küljest turvatunne – usk ja teadmine, et riik tagab igaühele teatud väärtused, ja teisest küljest isiklik kogemus, kas need väärtused on ka tegelikult tagatud. Traditsiooniliselt peetakse turvatunde peamisteks komponentideks riigi julgeolekut ja kaitstust süütegude eest, kuid sama olulised on ka usk majanduslikku ja sotsiaalsesse toimetulekusse ning usk õigluse ja vabaduse tagamisse. Turvatunde loob teadmine, et elatakse vabas ühiskonnas, kus kehtivad kõigi poolt aktsepteeritud normid. Teisalt on turvalisus praktiline kogemus, kas ja kuidas see usk ühes või teises olukorras tegelikult realiseerus. Inimene, kes kaotas töö, kogeb, kuidas majanduslik kindlustatus ja sotsiaalne kaitse tegelikult toimivad. Sattudes süüteo ohvriks, kogeb inimene, kuidas teda pärast ohvriks langemist toetatakse. Kui inimesel puudub usk sotsiaalsesse ja majanduslikku toimetulekusse, ei tunne ta ennast turvaliselt hoolimata sellest, et ta on süütegude eest kaitstud ja süütegude üldarv on väike. Siseturvalisuse arengukava käsitleb ühiskonna stabiilsust tagavaid põhimõtteid turvalisuse keskselt ning määratleb erinevad panustajad, kes oma väljakujunenud ülesannete täitmisega loovad turvalise elukeskkonna ja tagavad seega turvalisuse. Siseturvalisuse tagamisel tuleb teha valikuid Arengukava järgib korrakaitse seaduse põhimõtteid, mille kohaselt algab turvalisus igaühe vastutusest. Samal ajal on 2/3 elanikkonnast seisukohal, et elanikkonna turvalisuse eest hoolitsemine peaks jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. USK MAJANDUSLIK TOIMETULEK

USK SOTSIAALNE TOIMETULEK

USK ÕIGLUSE, VABADUSE TAGAMINE

USK RIIKLIK JULGEOLEK

USK SÜÜTEGUDE KAITSTUS

TURVATUNNE

TURVALISUS KINDLUSTATUS MAJANDUSLIK

SOTSIAALNE

MEDITSIINILINE

INIMÕIGUSLIK

Joonis 1. Turvalisuse olemus Allikas: Kriminaalpreventsiooni nõukogu, 1996

SÜÜTEGUDE VASTANE

Makrokeskkond Julgeolekuolukord

REAGEERIV Rõhk reageerimisvõimekusel ja jõuametkondade arendamisel

Üldine õiguskorra seisund

Siseturvalisuse arengusuunad Elanike hoiakud Riigieelarve võimalused

Tehnika ja IT areng ja võimalused

Üleilmastumine

Üldine majanduslik olukord, heaolu

PROAKTIIVNE Rõhk ennetustegevusel ja ohutu elukeskkonna loomisel

riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Kogukonnakeskse lähenemise elluviimiseks siseturvalisuses peavad valitsusasutused võimalikult palju kaasama kohaliku omavalitsuse üksusi, ettevõtteid, ühiskondlikke ja muid organisatsioone ning selleks soovi avaldavaid inimesi. Juba täna tegutsevad erinevad võrgustikupõhised töörühmad nii maakonnas (nt traumanõukogud) kui ka kohaliku omavalitsuse üksuses (nt korrakaitsekomisjon).

Mikrokeskkond

Demograafiline seisund

Siseturvalisuse asutused

Joonis 2. Siseturvalisuse tagamise keskkond ja sellest tulenevad valikud. Ühiskondlik ootus on, et turvalisuse tagamiseks suurendataks reageerivat võimekust ehk politseinike ja päästjate arvu ja tehnikat, samal ajal ei ole riigil majandusliku (riigieelarve) ja demograafilise (töövõimelise elanikkonna vähenemine) olukorra tõttu võimalik neile ootustele vastu tulla. Alati ei ole reageeriva võimekuse suurendamine tingimata ka otstarbekas, sest inimeste teadlikkus ja oskus ohtusid vältida vähendab oluliselt reageeriva võimekuse vajadust. See ressurss on Eestis suures osas veel kasutamata. Uue arengukava suurimad väljakutsed ongi luua ühelt poolt paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiselt poolt suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning kujundada ohutut elukeskkonda. Ühiskondlikud normid peavad kaasa aitama Kõige laiem ja mõjusam meetod turvalisuse tagamiseks on iga ühiskonnaliikme panus, kes vähendab enda ja teiste riskikäitumist, ennetades ise ohte ja olles tähelepanelik oma lähedaste suhtes. Turvalisemas ühiskonnas on nii kogukondlik elu kui ka keskkond korraldatud viisil, mis vähendab kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimist juba varakult. Ühiskondlikud normid aitavad kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele ja annavad koos õigusaktidega inimestele suuniseid igapäevaste ohuolukordade vältimiseks. Näiteks tuleohutuse seaduse alusel on võimalik tulekahjude arvu oluliselt vähendada. Erinevad ennetusega seotud tooted, kohustuslikest näiteks suitsuandur ja vabatahtlikest näiteks targa maja lahendused, loovad eeldused ka majandusarengu kasvuks, sest toodete arendus ja müük on erasektori huvides. Oxford Handbook of Crime Prevention ütleb, et ennetuses on oluline võrgustikupõhine lähenemine ja koostöö nii

Vabatahtlikud Avaliku sektori tegevus + koostöö Erasektor, vabakonnad, muud ühendused Igaühe panus

Joonis 3. Siseturvalisuse eesmärkide saavutamisse panustatakse mitmel tasandil.

Kaheksa alaeesmärki Arengukava elluviimine on ajas kulgev protsess, mistõttu tuleb arvestada, et peamised väljakutsed muutuvad vastavalt väliskeskkonnas toimuvale. Arengukava elluviimiseks on paika pandud kaheksa programmi, mis aitavad täpsustada arengukava alaeesmärke ja tegevussuundi: 1. Turvalisemad kogukonnad 2. Tõhusa päästevõimekuse tagamine 3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine 4. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 5. Sisejulgeoleku suurendamine 6. Tasakaalustatud kodakondsusja rändepoliitika 7. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus 8. Tõhusam piirihaldus Arengukava arutelu Riigikogus ja heakskiitmine valitsuses peaks toimuma 2015. aasta esimestel kuudel. Arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium, neid puudutavates valdkondades osalevad ka Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium ning paljud era- ja kolmanda sektori asutused.

Turvalisuspoliitika p천hisuunad 2015

Korrakaitse

Korrakaitse on kõigi asi Uku Särekanno Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja

2014. aastat võib korrakaitse seisukohalt pidada omamoodi vahefinišiks. Jõustus uus korrakaitseseadus, lõpule jõudis kriminaalseadustiku revisjon ning ellu asuti rakendama maakonnapolitsei töömudelit. Kõik need muudatused on suunatud tulevikku ning peaks aitama kaasa turvalise elukeskkonna kujundamisele eelseisvatel aastatel. Mis siis muutub? Esiteks pööratakse senisest enam tähelepanu kodanike endi panusele ning kogukondlikule koostööle turvalisuse tagamisel. Nagu näitab teiste arenenud riikide praktika, on suur osa süütegusid ja ohte ennetatavad juba kogukonna tasandil. Või nagu ütlevad kriminoloogid: kõrge kuritegevus on nõrga kogukonna tunnus. Eesti on väike ja kokkuhoidev riik, kus kogukondlik turvalisus võib omandada täiesti uue tähenduse ja kujuneda mudeliks muule maailmale.

Suvel jõustus uus korrakaitseseadus Juulis jõustunud korrakaitseseadus paneb juriidiliselt avaliku korra tagamise eest vastutuse meile kõigile. See väljendab selget soovi, et igaüks mõtleks enda jaoks läbi, kus ja kuidas saaksin mina kõige paremini turvalisusse panustada. Korrakaitseseadus ei tähenda politsei vastutuse vähenemist või seda, et igaüks meist peaks nüüd abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkama. Pigem on eesmärk see, et inimesed hooliks enam oma ümbrusest ja kaaskodanikest, ei jääks korrarikkumiste puhul passiivseks kõrvalvaatajaks ning saaks riigilt tuge, kui neil on kogukondlikus võtmes soov turvalisusega seonduvaid probleeme lahendada. Olgu siin kogukondliku koostöö näidetena toodud

naabrivalve, kohalike omavalitsuste kaamerasüsteemide ühendamine politsei andmebaasidega või riskiperedega seonduvate probleemide lahendamine. Selge on see, et üheskoos suudame luua oluliselt enam turvalisust. Korrakaitseseadus on üks esimesi arglikke samme kogukondliku turvalisuse edendamisel, seda peab omakorda toetama hästi toimiv maakonnapolitsei ning maakondlikud võrgustikud, mille ülesanne on aidata ühiselt lahendada kohalikke probleeme. Teiseks, lähiaastatel saab üha suurem rõhuasetus olema ennetustegevustel. Olgu tegemist narkomaania, alkoholi või riskilastega, tihtipeale leiab politsei end tegelemas traagiliste tagajärgedega. TNS Emori läbi viidud küsitluste andmetel tunnevad Eesti inimesed kõige enam muret liiklusõnnetuste, narkokuritegevuse ning oma vara pärast. Selge on see, et keskendumine üksnes järelvalvele ei aita vähendada narkokuritegusid, agressiivset käitumist liikluses ega ka varguste arvu. Vaja on pöörata enam tähelepanu probleemide lähtepõhjustele ning vastu võtta meetmeid, mis aitaksid riske maandada.

Inimestest hoolimine ennetab probleeme Narkomaania puhul on pakkumise ja nõudluse vähendamise kõrval kesksel kohal ravivõimalused ning rehabilitatsioon, samuti riskiperede abistamine. Liikluses on oluline roll inimeste väljaõppel, teede kvaliteedil ning mis veelgi olulisem – autojuhtide hoolival suhtumisel iseendasse ja kaasliiklejatesse. Varavastaste kuritegude vähendamisel on tähtis inimeste hooliv käitumine oma vara suhtes, samuti negatiivne hoiak varastatud asjade ostmisse ja hoolivus ka selle suhtes, mis toimub minu trepikojas või tänaval. Äärmiselt olulist rolli erinevate süütegude ennetamise osas mängib ka kohaliku tasandi erinevate ametnike (politsei, hardusasutused, KOV) koostöö. Selles osas on 2014. aasta märgilise tähendusega just

1. KORRAKAITSE

”

Korrakaitseseadus väljendab selget soovi, et igaüks mõtleks enda jaoks läbi, kuidas saaksin mina kõige paremini turvalisusse panustada.

riskiperede valdkonnas alguse saanud infokogumise seisukohalt. Tänaseks on politsei koondanud juba esimesed andmed peamiste riskiperede kohta ning püüab süsteemsetel alustel suhelda sobilike teenuste pakkumise küsimuses asjaomaste partneritega. Ennetustegevused ei kanna vilja koheselt ning eeldavad mitmeid aastaid süsteemset tööd. Siin mängivad olulist rolli kool, kolleegid, sõbrad ning kogu keskkond, milles inimene viibib. Ja mis siin salata, tihtipeale on süütegude allakäiguspiraali üks peamiseid lähtekohti vanemliku kasvatuse puudumine või puudlikkus. Sellest tulenevalt on ka Siseministeeriumi ennetustegevuse rõhuasetus just alaealistelel ning riskinoortel, millest saab lähemalt lugeda lk 13.

juhtide teistkordne sattumine purjus peaga rooli, kasvatada hoolivust ning vähendada seeläbi liikluskahjusid. Sarnaselt on tehtud algust ka alaealiste õigusrikkujate süsteemi muutmisega, kus lapse karistamise asemel soovitakse tulevikus enam keskenduda sellele, kuidas laps süütegude allakäiguspiraalist välja tuua. Ehk et kuidas iga konkreetse juhtumi puhul tagada korraga, et õiglus saaks jalule seatud, ent karistamine ei päädiks uue süüteoga ja laps saaks vajalikku nõustamist. Lisaks on eelseisvatel aastatel kavas märkimisväärselt reformida ohvriabi süsteemi ning luua riskihindamise süsteem, mis võimaldaks hinnata võimalikku süütegude ohvriks langemise korduvust. Süütegude menetlemine lihtsam

Üle vaadati kõik kuriteokoosseisud Kolmandaks on võetud suund jätkuvalt sellele, et leida süütegude preventsiooni puhul kõige tulemuslikumad mõjutusvahendid. Selle aasta alguses lõpule jõudnud pika ja põhjaliku karistusseadustiku revisjoni käigus vaadati üle kõik erinevad kuriteokoosseisud. Selle eesmärk oli täiendada seadustikku uute koosseisudega, mis arvestaks viimasel kümnel aastal toimunud arenguid kuritegelikus maailmas. Samuti hinnati seniste karistuste mõjusust ning püüti leida kõige optimaalsemad lahendused. Vaadati üle kriminaalkorras ja väärteokorras karistatavate süütegude eristamist puudutava varalise kahju piirmäär ning dekriminaliseeriti mitmed süüteod. Alternatiivsete mõjutusvahendite otsimine ei piirdu üksnes valikuga kriminaalkaristuse ja väärteo vahel. Näiteks käivitati Põhja- ja Lõuna prefektuuris 2014. aasta juunis pilootprojektina roolijoodikutele suunatud nõustamisprogramm. Programmi suunatakse valikuliselt 0,5-1,49-promillise joobega tabatud juhid, kes programmi eduka läbimise korral vabastatakse rahalisest karistusest, ent kelle kanda jäävad nõustamisega seonduvad kulud. Programmi eesmärk on hoida ära nende

Neljandaks on läbiviimisel mitmed olulised muudatused, mis peaks kokkuvõttes kiirendama ja lihtsustama süütegude menetlemist. Hetkel Riigikogus menetluses oleva väärteomenetluse seadustikuga lihtsustakse väärtegude menetlemise nõudeid ning antakse politseiametnikele enam kaalutlusõigust erinevates olukordades reageerimiseks. Alati ei ole vajalik ajamahuka protokolli koostamine ning inimese andmete kandmine andmebaasi, tihtipeale piisab siiski ka suulisest noomitusest ja hoiatusest. Samuti on võetud suund videomenetluse laialdasele kasutusele, seda peamiselt liiklusjärelvalves, ent samm-sammult ka teiste süütegude puhul. Kaasaegse tehnika kasutamine võimaldab politseil kiiremini menetlusi läbi viia, mille tulemusel vabaneb väärtuslikku ajaressurssi nii ennetustegevusteks kui ka teiste registreeritud süütegude menetluseks. Uuendusi vajab ka kriminaalmenetlus. Mitmed pisemad muudatused kriminaalmenetluse lihtsustamiseks on täna juba Riigikogule esitatud, ent sisulisemad teemad nagu legaliteedi printsiip ja menetluseelse lepituse instituudi loomine tulevad arutlusele järgmisel aastal algava kriminaalmenetluse revisjoni käigus.

Maakonnapolitsei tähtsus kasvab Einar Lillo Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Maakonnapolitsei reformiga hoitakse kokku 4,8 miljonit eurot, mille arvelt tõuseb politseinike miinimumpalk 975 euroni. Eesti esimeses, 1920. aastal vastu võetud politseikorralduse seaduses kirjeldati politsei ülesandeid nii: “Hoiab alal seltskondlikku julgeolekut ja korda, kaitseb kõiki ja igaühte vägivalla, tooruse ja omavoli eest”. Seadus määratles tollased maakondlikud politseiringkonnad, eraldi käsitleti suurlinnu ja riigi raudteed. Sarnane loogika tõi meid mullu 1. oktoobril jõustunud maakonnapolitsei reformi juurde, mida politseinikud kutsuvad omavahel muigamisi oktoobrirevolut-

siooniks. 18 piirkondliku politseijaoskonna tööd puudutavate muudatuste kandev idee on, et võimalikult palju politseiteenuseid pakutaks inimestele kohapeal, arvestades piirkonna eripärasid ja kogukondlikke vajadusi. Oluliselt rohkem panustatakse nüüd kohalikele politseiülematele, kel on senisest enam otsustusõigust ressursside planeerimisel ja kasutamisel.

Jaoskonna juhil rohkem vastutust Varem vastutas jaoskonna juht vaid piirkonnapolitseinike ja patrullide eest ning näiteks kuritegusid uurinud ametnikud või isikut tõendavate dokumentide väljastajad allusid sootuks teistele juhtidele. Reformi käigus koondati aga seni kriminaalbüroo ja jaoskondade vahel hajutatud väärtegude ja kuritegudega tegelenud ametnikud ühte ennetus- ja menetlustalitusse ning allutati maakonnapolitsei juhile. Selle üksusega liideti ka süütegusid ennetava noorsoopolitsei tegevus.

1. KORRAKAITSE

”

1. oktoobril jõustunud maakonnapolitsei reformi kutsuvad politseinikud omavahel muigamisi oktoobrirevolutsiooniks.

Politsei- ja Piirivalveametis mindi seega tervikuna üle süsteemile, kus kõiki võtmetähtsusega teenuseid alates piirkondlikust politseitööst, ennetusest, reageerimisest ja järelevalvest kuni menetluseni välja juhitakse nüüd maakonnapõhiselt. See lähenemine võimaldab politseil oma tegevusi ja vahendeid oluliselt paindlikumalt kavandada ning efektiivsemalt koostööd teha.

Reformi kavandati aasta aega Muudatuste vajalikkuse üle maakonnapolitsei juhtimise arhitektuuris hakati arutlema 2013. aasta novembris, kui Nelijärvel kogunesid ligi 130 politseijuhti ja eksperti. Üheskoos tõdeti, et välja on kujunenud omamoodi revolutsiooniline situatsioon, kus vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei osata. Ligi aastase ettevalmistusperioodiga loodi olukord, kus maakonnas tegutseb ja lahendab probleeme üks ühtne meeskond, kel on ühise juhtimise all soodsam infot vahetada ja ressursse ristkasutada. Reformiga loodetakse järgmisel aastal kokku hoida umbes 4,8 miljonit eurot, mida kasutatakse politseinike miinimumpalga tõstmiseks 975 euroni. Ümberkorraldustega on ootused pandud ka sellele, et põhitööna patrullimisega tegelevate politseinike

”

Ümberkorraldustega on ootused pandud sellele, et põhitööna patrullimisega tegelevate politseinike arv suureneb.

arv suureneb ning menetluste üldine kvaliteet tõuseb. Politseiteenus peab muutuma inimestele mugavamalt kättesaadavaks ja sellega ollakse niiviisi ka rohkem rahul.

Politseijuhist saab turvalisuse eestkõneleja Kas maakonnapolitsei on nüüd valmis? Kindlasti mitte. Maakonnapolitsei mudeli eduka ellurakendamise seisukohalt on oluline, et jaoskonnal ja selle juhil oleks vahetu side kohalike elanike, kogukondade, omavalitsuste, maakonnas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonidega. Piirkondlikud konstaablid ja politseijuhid peavad kujunema kohalikeks turvalisuse eestkõnelejateks ja liidriteks korrakaitse probleemide märkamisel ja lahenduste leidmisel. Kuigi maakondliku politsei mudel on toimekas ja paindlik, on inimeste abistamiseks ning probleemide lahendamiseks kindlasti vaja suurendada piirkondliku politseitöö osakaalu. Seda eesmärki saab aga täita vaid piirkonnakonstaablite arvu ja nende motiveerituse tõstmisega eelkõige läbi tööülesannete personaliseerimise. Kohalike omavalitsuste võimekus on Eestis erinev, mistõttu on mitmetes maakondades vaja kogukondlikku turvalisust toetada piirkonnapolitseinike senisest suurema kohaolekuga. Seetõttu seab ka Eesti siseturvalisuse arengukava üheks eesmärgiks piirkonnapolitseinike arvu järk-järgulise suurendamise eelseisval viiel aastal. Oluline on elanike ja kogukondade kaasamine seadusekuuleka käitumise edendamisse, sest tõeline turvatunne luuakse igaühe osalusel ja kaasabil. Kui inimene panustab turvalisuse tagamisse näiteks abipolitseinikuna või eeskujuliku käitumisega, on ta selles ise vahetult osaline ja tunneb ka suuremat vastutust. Meil Eestis on, keda ja mida ühiselt hoida.

Aitame vähendada laste süütegusid Kadri Ann Salla Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Alates 2010. aastast on riigi kriminaalpoliitika peamine eesmärk olnud laste kuritegevuse ennetamine, nii ka tänavu. Politsei- ja Piirivalveameti mullu TNS Emorilt tellitud riskikäitumise uuring näitas, et laste teadlikkus ennast ja teisi kahjustavatest tegudest on küll kõrge, kuid riskikäitumine on siiski levinud. Seetõttu on oluline panustada noorte oskuste ja hoiakute kujundamisse ning aasta-aastalt tehakse Siseministeeriumis ja selle valitsemisalas aina enam selleks, et laste süütegusid ära hoida ja vähendada. 2014. aastal panustasid Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ennetusse kokku üle kuuesaja tuhande euro (vastavalt 285 428 ja 342 600 eurot). Lisaks politsei mitmekülgsetele ennetustegevustele oli lõppenud aasta eriline ka uute ja ulatuslike ennetusprojektide poolest.

Toetame ennetusprogramme koolides Teiste riikide kogemused ja teaduskirjandus on näidanud, et laste riskikäitumise ennetamine toimib kõige tõhusamalt koolisüsteemi kaudu. Seetõttu on ka Siseministeerium võtnud eesmärgiks toetada tõendatud mõjuga koolipõhiseid ennetusprogramme. Kahekümnes koolis üle Eesti on käima lükatud 1. klassi õpilastele ja õpetajatele suunatud käitumisoskuste mäng “Veel parem mina” (VEPA), mis on end teistes

riikides tõestanud suurepärase programmina õpilaste õppeedukuse langemise, kuritegeliku käitumise, uimasti- ja vaimse tervise probleemide ennetamisel. VEPA meetodid on meeskonnatöö, kaasamine, üksteise tunnustamine ja positiivne märkamine, mis muudavad kooliskäimise nii õpilasele kui ka õpetajale meeldivamaks ja edukamaks. Projekti suunatakse 140 000 eurot ning kui see toimib pilootkoolides edukalt, soovime programmi järgnevatel aastatel laiemalt levitada. Lisaks jätkame kiusamisvastase programmi KiVa toetamist 37 515 euroga, et aidata kaasa lastele turvalise koolikeskkonna loomisele. KiVa tegevused aitavad kiusamise ärahoidmiseks luua norme ja käitumisviise kogu kooliperele, kuid juhtnööre antakse ka konkreetsete kiusamisjuhtumite lahendamiseks.

Viljandis reageeriti rünnakule operatiivselt Sel aastal leidis Viljandi Paalalinna koolis aset traagiline sündmus, kus õpilase ründe tagajärjel hukkus õpetaja. Koolitulistamise juhtum oli Eestis esmakordne ning vapustas kogu ühiskonda. Seetõttu on koolide toetamine turvalisuse loomisel just praegu erakordselt oluline teema ning vajab enam riigi tähelepanu ja ressursse.

1. KORRAKAITSE

”

2014. aastal panustasid Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ennetusse kokku üle kuuesaja tuhande euro.

Juhtumit analüüsides on hea meel tõdeda, et Viljandi kooli ja politsei valmisolek äkkrünnakule reageerimiseks oli väga hea, kuid taolise kindluse peab saavutama igas Eesti koolis. Politsei pakub ka sel aastal koolidele nõu ja tuge hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks, aidates koostada vastavaid plaane ja läbi viia õppuseid.

Kampaania “Tark Vanem” jätkab 2013. aastal alustanud kampaania “Tark vanem” kutsus lapsevanemaid osalema laste riskikäitumise ennetamisel ning alkoholi ja tubaka tarvitamisele piiride seadmisel. Kampaania jätkuna telliti TNS Emorilt 2014. aasta kevadel vanemate teadlikkuse ja hoiakute uuring. Küsitleti 300 lapsevanemat, kellel on lapsed vanuses 6-14 aastat. Uuringu tulemustest lähtuvalt tekitab muret neljandiku vanemate arvamus, et nad ei saa oma lapse otsuseid alkoholi ja tubaka osas mõjutada, ning lisaks peavad vanemad tubakat ohtlikumaks kui alkoholi. Lapsevanemate järjepidev hoiakute kujundamine on noorte riskikäitumise ennetamisel äärmiselt oluline ning seetõttu sõlmisime mullu kolme ettevõttega kolmeaastased lepingud 58 600 euro väärtuses, et sel teemal meedias ja internetis vanematele laiaulatuslikku teavitustööd teha.

Panustame sekkumisprogrammidesse Möödunud aastal tehti riskinoori silmas pidades ettevalmistusi kahe suuremahulise sekkumisprogrammi käivitamiseks, mis viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel. Spordil põhinev programm SPIN aitab enam kui 800 10-18- aastasel noorel oma aega sisukalt kasutada ja sotsiaalseid oskusi arendada ning püüab kohalikku kogukonda turvalisemaks muuta. Spordi, töötubade ja muude arendavate tegevustega vähendatakse noorte riskikäitumist, suunatakse

neid haridust omandama ja valmistatakse ette tööle minekuks. Programmi on lisaks politseile kaasatud ka spordiliidud, noortekeskused, koolid ning alaealiste komisjonide spetsialistid. Programmi SPIN käivitamiseks kulus 2014. aastal 17 330 eurot ning kuue järgneva aasta jooksul suunatakse sinna ligi 1,3 miljonit eurot.

Riskinoored saavad nõu ja tuge Teine sekkumisprogramm nimega “High:five” on suunatud riskinoortele vanuses 15-26 aastat ning pakub neile abi ja toetust oma mõtteviisi ja elustiili muutmisel, et minna tagasi õppima või tööturule. Selleks nõustab programmi meeskond ühelt poolt noori endid, kuid motiveerib ka ettevõtteid ning asutusi võtma sotsiaalset vastutust tõrjutud gruppide kaasamise eest. Programmi rahastatakse 690 000 euroga aastani 2020. Lisaks ennetusprogrammidele on riskilapsed ja nende pered erilise tähelepanu all ka igapäevases politseitöös. Nende paremaks märkamiseks võttis politsei üle-Eestiliselt kasutusele andmekogu, mis annab ülevaate peredest ja isikutest, kelle puhul on oht õigusrikkumisi korduvalt toime panna või nende ohvriks langeda. Peresid toetavad lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning politsei koostöös tehtavad kodukülastused, vestlused ja järelkontrollid, mis hoiavad ära probleemide võimendumise ning edasised kahjud noortele ja nende lähedastele.

Lennureisijate broneeringuinfo süsteem tõhustab kriminaalluuret Oleg Staniglazov Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Mullu alustati üle 5,5 miljoni eurot maksva lennureisijate broneeringuinfo süsteemi loomist, mis lihtsustab reisivate kurjategijate tabamist. 2014. aastal hakkas Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga välja arendama lennureisijate broneeringuinfo süsteemi, mis lihtsustab märkimisväärselt Eesti õiguskaitseorganite tööd erinevate kuritegude uurimisel ja ennetamisel. Siseriikliku broneeringuinfo süsteemi loomisse panustas Eesti üle 554 000 euro ning seda toetas Euroopa Komisjon üle 4 958 000 miljoni euroga, mis tähendab, et tegemist on ühe olulisema infotehnoloogilise arendusega sisejulgeoleku valdkonnas. Süsteem peaks valmima 2016. aastaks.

Lennuinfo aitab tabada narkokullereid Lennuettevõtjad on lennureisijate broneeringuinfo andmeid töödelnud aastakümneid. Need andmed sisaldavad näiteks reisi kuupäevi, marsruuti, piletiinfot, kontaktandmeid, reisibüroo kontakte, maksevahendi kohta käivat teavet ning istekoha ja pagasi numbrit. Reisiinfo kasutamine riigi poolt annab olulist lisaväärtust terrorismi ja raske kuritegevusega võitlemisel, tõhustab ennetustegevust, seaduserikkumiste avastamist ja uurimist ning kurjategijate vastutusele võtmist. Kui broneeriguinfot võrrelda tagaotsitavate isikute ja esemete andmebaasidega, saab selle abil paremini tõendeid koguda, tuvastada kurjategijate kaasosalisi ja paljastada kuritegelikke võrgustikke. Lennureisijate broneeringuinfo töötlemine aitab näiteks tabada narkokullereid ning võidelda inimkaubanduse, rahapesu ja terrorismiga laiemalt. Nii politseil kui ka tolliasutustel on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus avastati suurel hulgal narkootikumide

1. KORRAKAITSE

”

Siseriikliku broneeringuinfo süsteemi loomisse panustas Eesti üle 554 000 euro ning seda toetas Euroopa Komisjon üle 4 958 000 miljoni euroga.

või salakauba üle piiri toomine, kuid tuvastati ainult osa võimalikust grupeeringust. Kui tegemist on koos liikuva rahvusvahelise kuritegeliku grupiga, saab just lennuinfo broneeringuandmete abil tuvastada isikute omavahelisi seoseid ja avastada veel rohkem kuritegusid.

sest tihti on nii, et üks organiseeritud kuritegelik grupp tegeleb kolmandatest riikidest millegi ebaseadusliku Euroopa Liitu toomisega ja teine grupp toimetab selle siin edasi konkreetsetesse liikmesriikidesse. Broneeringuinfo analüüsimisel on võimalik välja selgitada ka inim- ja uimastikaubanduse enimkasutatud marsruudid.

Kuue aastaga tabati 131 narkokullerit Ajavahemikul 2008 kuni 2013 on maailma erinevates riikides vahistatud kokku 131 Eestist pärit narkokullerit. Tegemist on Euroopa Liidu mõistes väikese arvuga, kuid ka meie riik on väike. Seejuures on tähelepanuväärne, et neist üle poole ehk 55% on kinni peetud Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Kolmandates riikides on kõige rohkem isikuid kinni peetud Peruus (17), Ecuadoris (9) ning Euroopa Liidu siseselt Hispaanias (14). See ilmestab väga hästi seda, et me ei saa rääkida ainult Euroopa Liidu suhtes kolmandate riikide lendudest,

”

Lennureisijate broneeringuinfo töötlemine aitab tabada narkokullereid, inimkaubitsejaid ja terroriste.

Sõelale jäävad tagaotsitavad ja tundmatud kurjategijad Broneeringuinfo abil saab välja selgitada ka isikuid, kes on eelnevalt olnud “tundmatud” ehk keda varem ei ole kahtlustatud terrorismis või rasketes kuritegudes osalemises, kuid kelle broneeringuinfo analüüs näitab, et nad võivad sellistes kuritegudes osaleda ja keda pädevad asutused peaksid seetõttu täiendavalt uurima. Lennuinfo broneeringuandmed laiendavad oluliselt tagaotsitavate isikute leidmise võimalusi. Tagaotsitavaid tabatakse eelkõige Euroopa Liidu territooriumil, aga Euroopa vahistamismääruse väljastamiseks on sageli vajalik prokuratuurile või kohtule esitada infot selle kohta, et isik on Eestist lahkunud. Kõigi rasketes kuritegudes tagaotsitavate kohta päringute tegemine kõigile reisiettevõtetele on aga ajamahukas ja ebaefektiivne ning kui isiku umbkaudnegi reisi aeg on teadmata, siis ei olegi sellist päringut võimalik teha. Lennuinfo broneeringuandmete operatiivne kättesaadavus selliste juhtumite puhul tõhustab seega oluliselt tagaotsitavate tabamiseks tehtavat tööd.

Abipolitseinike kasvav roll Eimar Veldre Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Eesti inimesed tunnevad muret oma kodukoha ja pere turvalisuse pärast. Paljud Eesti elanikud peavad turvalisuse tagajateks politseinikke ja päästjaid, ent järjest enam levib arusaam, et turvalisust saame luua vaid üheskoos – professionaalsete õiguskaitseametnike, politseile ja päästeametile appi tulevate vabatahtlikena ning märkava ja hooliva kodanikuna oma igapäevaelus (uuring „Eesti elanikud siseturvalisust toetavast vabatahtlikust tegevusest: teadlikkus ja usaldus“ 2013/2014).

Politsei- ja Piirivalveameti tellitud abipolitseinike uuringu järgi (2013) on peamine abipolitseinikuks astumise põhjus soov muuta oma kodukohta turvalisemaks (37% vastanutest), soov teisi aidata (22%) ning saada uusi kogemusi ja teadmisi (21%). Abipolitseiniku olulisimaks rolliks peetakse politseinike toetamist patrullimisel. Samas nähakse, et vabatahtlikud võiksid järjest enam panustada ka ennetustöösse – soov on hoida ära õnnetusi ja õigusrikkumisi, et ei peaks tegelema tagajärgedega. 2014. aastal osales politsei tegevustes 610 abipolitseinikku, kes tegid kokku 79 360 tundi vabatahtlikku tööd. Uusi abipolitseinikke liitus aasta jooksul 116. Jätkuvalt väärib rõhutamist abipolitseinike panuse olulisus – 2014. aasta jooksul tehtud töötunnid on võrdsed ühe keskmise politseijaoskonnaga.

Ida-Harju politseijaoskonna abipolitseinikud harjutasid sügisel peetud õppusel relvade puhastamist ja käsitsemist. Foto: Janno Pugi

1. KORRAKAITSE

”

2014. aastal osales politsei tegevustes 610 abipolitseinikku, kes tegid kokku 79 360 tundi vabatahtlikku tööd.

Abipolitseinikud paistsid silma ka 2014. aasta suursündmustel. Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal osales avaliku korra kaitsmisel 29 abipolitseinikku. Kuidas Obama visiiti turvata oli, kirjutab siinsamas kõrval lähemalt Kadri Ann Salla.

Vabatahtlike uued võimalused Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Abipolitseinike Kogu koostöös on valminud ettepanekud abipolitseiniku seaduse muutmiseks, mis peaksid vastu võtmiseks valmis olema 2015. aasta esimeste kuude jooksul. Soov on avada politsei vabatahtlik tegevus rohkematele huvilistele – lihtsustame abipolitseinikuks saamise protseduure ja teeme õppekorralduse paindlikumaks. Näiteks ei pea enam tervisekontrolli läbima abipolitseinikuks soovijad, kellel on

”

Varsti ei pea tervisekontrolli läbima need abipolitseinikuks soovijad, kel on relvaluba ja mootorsõiduki juhtimisõigus.

relvaluba ja mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti võimaldatakse väljaõppes senisest enam arvestada vabatahtlikuks soovija varasemat õpi- ja töökogemust. Politseireformi tulemusena on järk-järgult uuendamisel ka piirkondlik politseitöö. Uuenduste eesmärk on tagada kõikides linnades ja valdades pühendunud piirkonnapolitseinikud, kes on kursis oma piirkonna kogukondade murede ja rõõmudega. Ka selles tööliinis on vabatahtlikel, eriti iseseisva tegutsemispädevusega abipolitseinikel võimalik asuda piirkonnapolitseinikule toeks nn abikonstaablina.

Ülesanded ja huvid tuleb kokku viia Vabatahtlikus töös tuleb viia kokku kaks poolt – inimese huvi panustada ja kaasava organisatsiooni vajadused. Oluline on, et huvilised teaksid organisatsiooni vajadusi ja seda, millised võimalused neil seal panustada on. Teisalt on oluline, et organisatsioon teeks endale selgeks vabatahtliku huvid ja selle, milline töökorraldus on talle sobivaim. Tähtis on rõhutada, et sarnaselt Kaitseliidu ja Kaitseväega ei asenda abipolitseinikud politseiametnikke – oluline on hoida turvatunnet ja tõsta kaitsetahet. Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse edendamiseks on plaanis senisest enam teha koostööd Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Naabrivalve ja külaseltside esindustega, et analüüsida seniseid osalemise viise ja takistusi ning pakkuda vabatahtlikele mitmekesisemaid võimalusi oma kogukonna tegevustesse panustada.

Uhke tunne oli olla osa Eesti suurimast politseioperatsioonist! Ma olen eluaeg tahtnud politseinikuks saada. Siseministeeriumis noorte õigusrikkumistega töötades on abipolitseinik olemine minu jaoks loogiline tegevus – olla osa sellestsamast elust, mida korraldad. Praeguse töö juures on mul tunne, et see teeb minust parema ametniku ja professionaali. Peamine põhjus, miks mulle meeldib abipolitseinik olla, on see, et see on väga põnev – nii tuleb ette palju sündmusi ja kokkupuutumisi, mida muidu töölt toidupoodi ja sealt koju sõites kunagi ette ei tuleks. Natuke on ka adrenaliini ja põnevust, aga põhiliselt annab see mulle uhke tunde, et ma teen midagi oma riigi ja ühiskonna heaks. Olen saanud ka tagasisidet, et noor kena naine, miks sa seda teed? Kas sul ei ole oma ajaga midagi pihta hakata? Aga kui ma räägin neile kahtlejatele, et see, mis ma sealt vastu saan, on palju rohkem kui ma sinna panustan, siis nad saavad aru. Kõige emotsionaalsem hetk minu abipolitseinikukarjääris oli ilmselt möödunudaastane Barack Obama visiit. Ühelt poolt oli see väga kurnav, aga seda parem oli tunne, kui see sai läbi. Hiljem selgus, et ma olin väga vapper olnud, sest see pinge oli liig olnud ka paljudele meestele ja kutselistele politseinikele, ja mina olin ainus Obama visiiti turvanud naisabipolitseinik. Juba eelmisel õhtul olid meil õppused ja kõik politseinikud koguti ühte hotelli kokku. See oli väga ülev hetk, kui ühes hotellis oli sadu politseinikke, kes olid kõik ühe asja eest väljas – siis ma tundsin tõesti iga hetk, et see on sajandi suurim politseioperatsioon meie riigis ja mina olen osa sellest. Minu töö oli seista Narva maantee ristmikul ja tagada avalikku korda. Valvasin 13 tundi järjest ühe võileivapausiga Narva maantee ristmikku – sulgesin ristmikke, hoidsin vajadusel jalakäijaid eemale, et tee oleks vajalikul hetkel vaba ja ekipaaži läbisõit turvaline. Kusjuures valve ajal istuda ei olnud lubatud. Magada saime paar tundi, öösel kella kahest läksime oma asukohtadele ja seisime seal õhtul kella kuueni, kuni Obama Eestist lahkus. See tundub nagu väike asi – mis see siis ära ei ole seal ristmikul seista – aga nendel hetkedel, kui Obama mööda sõitis, oli see väga pidulik ja ülev moment, kuigi see kestis võib-olla ainult 30 sekundit. Mul tuli kananahk ihule ja ma sain aru, et mina, väike inimene, turvangi Obamat. Selle tunde nimel oleksin ma nõus kogu selle operatsiooni kohe praegu uuesti kaasa tegema.

Kadri Ann Salla Abipolitseinik

1. KORRAKAITSE

Sisejulgeolek

2. SISEJULGEOLEK

Erkki Koort Sisejulgeolekupoliitika asekantsler

Muutunud on julgeolekukeskkond, mida ohustab Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse levik, küberterrorism ja ressursside nappus. Eesti julgeolekut saab kindlustada eelkõige sidusam ühiskond ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus. Väikeriik peab otsima uusi ja nutikaid lahendusi oma julgeoleku tagamiseks. Interneti ja e-riigi areng on andnud tohutuid võimalusi ja vähendanud riikide geopoliitilise asukoha tähtsust. Riikide paiknemisel on konkurentsieelise saavutamisel vähem tähtsust – kui see riik ei asu just agressiivse impeeriumi kõrval. Eesti asukoha tõttu peame julgeoleku tagamisel töötama pidevalt, vahetult ja hoolikalt planeerides. Selle juures ei tohi aga unustada suurt pilti ning perspektiivi. Meil on head liitlased ja sõbrad, aga see ei vabasta meid kohustusest mitte muutuda hooletuks. Sisejulgeolek on riigi kaitsel esimeseks liiniks ning see peab olema ja mõjuma usutavana. Me peame tegema kõik julgeoleku tagamiseks ning arvestama sellega, et lisaks mainele sõprade juures on äärmiselt oluline ka meie maine vaenlaste seas.

Laiapindse riigikaitse põhimõtted Rahvusvahelise julgeoleku- ja majanduskeskkonna muutuse tõttu tuleb riigikaitses lisaks sõjalisele kaitsele arvestada ka majanduse ja psühholoogilise kaitsega. Eesti julgeolekut otseselt mõjutavate tegurite arv on viimastel aastatel kasvanud. 2007. aasta Tallinna massirahutused kombineerituna Eesti vastu suunatud ulatusliku küberründega, 2008. aasta Gruusia-Venemaa sõjaline konflikt ning mullu Ukrainas aset leidnud sündmused on selgelt esile toonud julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse ning samas aidanud paremini mõista kaasaegseid julgeolekuohte ja nende realiseerumise tingimusi, sest lisaks ohtude mõistmisele on nende sündmuste kaudu esile tulnud ka nende reaalne toimimine. Riigikaitse kontseptsiooni ja sellele tuginevat igapäevast ametkondadevahelist koostööd on arendatud nii, et riigi toimimine oleks tagatud ka järsult halve-

nevates julgeolekutingimustes. Eesti laiapindse riigikaitse põhimõtted lähtuvad möödunud aastal vastu võetud valitsuse korraldusest “Riigikaitse arengukava 2013-2022 mittesõjalised osad”, mis määratleb lisaks sõjalisele tegevusele ka teiste valdkondade koordineerimise, näiteks tervishoiu, majanduse ja riigikaitse koostööplaanid ning investeeringud. Selle juures on oluline, et kõigil ministeeriumitel ja asutustel säilib ka kriisi korral nende tavapärane funktsionaalsus (haiglatega tegeleb jätkuvalt Sotsiaalministeerium), aga muutunud fookuse ja mahuga. Riigikaitse prioriteetsed suunad, nõuded kaitsevõimekusele ja pikaajalised arendusprogrammid on kirjas “Riigikaitse arengukava 2013−2022” sisejulgeoleku peatükis. Sisejulgeoleku tegevussuuna peamine eesmärk on kriisi- ja sõjaajal kindlustada Eesti territooriumil elanikkonnale võimalikult turvaline elukeskkond ja õiguskorra täitmine.

2. SISEJULGEOLEK

”

Elanike turvatunde ja ühiskonna julgeoleku parandamisel on oluline inimeste aktiivne osalemine avalikus korrakaitses ja päästetöödel.

Uuendatakse korrakaitse- ja päästetehnikat Elanike turvatunde ja ühiskonna julgeoleku parandamisel on võtmetähtsusega inimeste endi aktiivne osalemine avalikus korrakaitses ja päästetöödel. Turvatunde tõstmiseks on oluline hoida ja tagada ühiskonna ja riigi toimimise tagamiseks hädavajalikke teenuseid. Avaliku korra paremaks tagamiseks uuendatakse tehnikat, soetatakse erivahendeid ning tugevdatakse kiirreageerimise võimekust. Ohuolukorras tugevdatakse suure rünnakuriskiga oluliste strateegiliste objektide valvet ja kaitset ning vajadusel piiratakse sinna ligipääsu. Samuti suurendatakse valmisolekut tulla toime massiliste korratustega ja neid lõpetada, milleks soetatakse täiendavaid tehnilisi seadmeid ja varustust. Kasvab ka pääste- ja demineerimise võimekus, milleks uuendatakse tehnikat ja erivahendeid, et paremini reageerida päästesündmustele nii maismaal kui merel (sealhulgas lennupäästes). Siseturvalisuse tagamiseks vajalikust tehnikast loe lähemalt lk. 75. Välispiiride piirikontrolli tugevdatakse ja ollakse valmis vajadusel sisepiiridel kontrolli taastama. Konfliktide eskaleerumisel on ääretult tähtis tagada tavapärasest suurem kontroll potentsiaalsete ründajate juurdevoolu üle. Seetõttu tuleb tagada, et tõenäolise agressori poolt lähetatud inimesed ei saaks võimalust oma tegevuse alustamiseks, mis jätab rohkem ressurssi tegeleda juba toimepandavate rikkumistega. Sisepiiride taastamine on vajalik, kuna mitmetes riikides tegutsevad anarhistid ja äärmuslased ei vaja oma tegevuse alustamiseks ideoloogia sobivust, vaid lihtsalt korratuse olemasolu.

Psühholoogiline kaitse Eesti vastu läbi viidud desinformatsioonikampaaniad, küberründed ja vaenulik propaganda on toonud välja olulise vajakajäämise territoriaalse terviklikkuse kaitse selles osas, mis hõlmab inforuumi. Eriti oluline on see tingimustes, kus Eesti on juhtivaid e-riike maailmas. E-riik ei kaitse ennast ise, selleks on vaja omada võimet füüsilises maailmas. Psühholoogilise kaitse kontekstis tuleb arvestada tänapäevaseid infokeskkonna mõjusid ning minimeerida vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse intensiivsust. Oluline on ennetada vaenulikku mõjutustegevust tugeva riigikaitselise sisejulgeolekuga, mis vähendab võimalike konfliktide tekke ohte ning heidutab vastast. Elanikkonna vabatahtlikkuse alusel kaasamine riigikaitses ja sisejulgeolekut tagavates üksustes vähendab võimalike julgeolekualaste kriisiolukordade tekkimise tõenäosust. Vajalik on kiiresti reageerida sisejulgeolekut nõrgendavatele ebaadekvaatsetele meediakeskkonna siiretele, mis halvustavad Eestit.

Korruptsioonivastane võitlus 2014. aastal registreeriti 355 korruptsioonikuritegu kokku 88 korruptsiooniga seotud kriminaalasjas. Üks levinuimaid korruptsioonikuritegusid on omastamine, mis on eriti sagedane probleem kohalikes omavalitsustes ning nendega seotud juriidilistes isikutes. Omastamisi iseloomustavad juhtumid, kus eelar-

Kuigi kohus kõrvaldas Kallaste linnapea Viktor Nukka linnapea ametist, jätkas Nukka seejärel linnavalitsuses töötamist kõigepealt arendusspetsialistina ning hiljem abilinnapeana. Veelgi enam, endine pearaamatupidaja asus tööle ettevõttes, mis osutab Kallaste Linnavalitsusele finants- ja raamatupidamisteenust.

vevahendite kasutamise üle kontrolli ja otsustusõigust omav inimene kasutab kohaliku omavalitsuse raha näiteks isiklike ostude tegemiseks, omavalitsuse ruume ja muud vara isiklikuks äritegevuseks või vormistab puhkusereise töölähetustena. 2014. aasta oktoobris mõistis Tartu maakohus omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises süüdi Kallaste linnapea Viktor Nukka, linnavalitsuse pearaamatupidaja Aive Laumetsa ning vanemraamatupidaja Kiira Leonova. Linnapea, pearaamatupidaja ja vanemraamatupidaja omastasid võltsitud dokumente kasutades Kallaste linnavalitsuse raha ning tekitasid linnavalitsusele kahju üle 42 500 euro. Kahju suurus on veelgi tähelepanuväärsem, kui see panna kohalike olude konteksti – Kallaste Linnavalitsuse 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulud on suurusjärgus 900 000 eurot.

Lisaks on Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitanud veel ühele Kallaste kohaliku omavalitsuse ametnikule kahtlustuse selles, et ametnik on osalenud iseenda või oma lähedastega seotud äriühingut puudutavate otsuste tegemisel. Kõik eelnev näitab, et korruptsioon ei ole pelgalt õiguskaitseprobleem. Süsteemne korruptsioon nõrgestab kogukonda ning tekitab olukorra, kus korruptiivsest käitumisest saab norm, igapäevaelu tavapärane osa.

Kallaste linnapea Viktor Nukka. Foto: Kristo Nurmis

Erasektori korruptsioon Avaliku sektori korruptsiooni kõrval on oluline tähelepanu pöörata ka erasektori korruptsioonile, kus korruptiivseid tehinguid sõlmitakse eraettevõtete esindajate vahel. Seejuures ei ole erasektori korruptsiooni oht seotud vaid ettevõtete juhtfiguuridega, vaid ka palgatöötajatega, kelle tegevuse üle järelevalvet ei teostata. 2014. aasta suvel mõisteti Rimi Eesti Food ASi kinnisvaraosakonna projektijuht Tiit Elias süüdi pistise võtmises, dokumentide võltsimises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Rimis arendusprojektidega tegelenud Elias eelistas töövõtjatena ettevõtteid, kes maksid talle ajavahemikus 2012-2013 pistist summas 530 868 eurot. Pistise andmine toimus Eliase juhitud äriühingu Eliti Consult OÜ kaudu, mis esitas pistist andnud ettevõtetele fiktiivseid arveid. Sama asjaga seonduvalt on kahtlustus esitatud veel kokku enam kui kümnele füüsilisele ja juriidilisele isikule.

2. SISEJULGEOLEK

”

Rimis arendusprojektidega tegelenud Tiit Elias eelistas töövõtjatena ettevõtteid, kes maksid talle ajavahemikus 2012-2013 pistist summas 530 868 eurot.

Transparency International korruptsioonitajumise indeks Transparency Internationali 2014. aasta korruptsioonitajumise indeks hindab 175 riiki ning reastab need skaalal “väga puhas” kuni “äärmiselt korrumpeerunud”. Kõige vähem korrumpeerunud riigiks hinnati 2014. aastal Taanit, Eesti põhjanaaber Soome oli kolmandal positsioonil. Eesti positsioon on alates 2000. aastast olnud küllaltki stabiilne. Võrreldes 2013. aastaga on Eesti koht veidi paranenud, tõustes indeksi 26. kohale. Samal positsioonil asuvad ka Prantsusmaa ning Katar. Korruptsioonitajumise indeks põhineb eksperthinnangutel riikide avaliku sektori korruptsiooni kohta. Indeksi eesotsas olevaid riike iseloomustab demokraatlik ja läbipaistev avalik sektor, kus otsustajad vastutavad oma tegude eest. Kehv positsioon viitab aga riigis laialt levivale korruptsioonile ning läbipaistmatule avalikule sektorile, mille tegevus ei vasta elanike ootustele.

Korruptsioonitajumise indeks 2000 - 2014

143 122 106 87 82

83 79

2000

126 107

121

147 134

146

2001 2002

2003

Eesti

27 6

2004 2005

144 133

144 127

142 136

134

152 143

118

71 52

154

2006

Soome

2007 2008

Läti

2009

2010 2011

Venemaa

2012 2013

Ukraina

2014

Ka Eesti panustab terrorismivastasesse võitlusse Euroopast on Süüriasse võitlema läinud üle 10 000 inimese, kelle seas on mõned ka Eestist. Eesti sisejulgeolekut mõjutavad järjest rohkem rahvusvahelised sündmused ja sealhulgas ka terrorism, mis on EUROPOLi hinnangul tõusmas Euroopa suurimaks julgeolekuohuks. Süüria, Iraagi, Põhja-Aafrika ja Ukraina relvakonfliktides osalenud välisvõitlejad on siinjuures ühed olulisemad ohud piirkonna julgeolekule, sest nad on omandanud vastava väljaõppe, neil on võitluskogemus ja radikaalne meelestatus ning ohtlikke kontakte. Euroopast on erinevatel andmetel peamiselt Süüriasse ja Iraaki välisvõitlejateks läinud üle kümne tuhande inimese, kellest üle 3000 on Euroopa Liidu kodanikud. Teadaolevalt on mõned isikud Süüria sõjategevuses osalema või seda toetama läinud ka Eestist ning seda arvestades on võimalik, et endised välisvõitlejad võivad tulevikus sattuda ka Eestisse. Tõhus vastumeede on piirikontroll ja kiire andmevahetus.

”

Rahvusvaheline terrorismivastane koostöö Eestis on terrorismioht seni olnud madal. Kaitsepolitseiameti andmetel ei tegutse Eestis ei riigisiseseid ega rahvusvahelisi terroristlikke rühmitusi. Siiski, arvestades eestlaste reisilembust, on meie inimestel risk sattuda ohtu välismaal ja eriti konfliktipiirkondades või nende naaberriikides reisides. Paljudel on kindlasti meeles eestlastest jalgratturite rööv Liibanonis 2011. aastal. 2014. aasta suvel sattus eestlasest OSCE vaatleja separatistide vangi Ukrainas. Seetõttu on reisides oluline hinnata riske adekvaatselt, arvestada Välisministeeriumi kodulehel avaldatud reisiinfot ja võtta hoiatusi tõsiselt. Riik panustab rahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusesse, osaledes muuhulgas koos liitlastega välismissioonidel. Eelmisel aastal külastasid siseminister Hanno Pevkur ja asekantsler Erkki Koort Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Afganistanis. Eesti korrakaitsjad aitavad koos liitlastega Afganistani politseijõudude ülesehitamisel, et lahendada probleeme seal, kus need on tekkinud veel enne, kui need levivad Euroopasse.

Euroopast on erinevatel andmetel peamiselt Süüriasse ja Iraaki välisvõitlejateks läinud üle kümne tuhande inimese, kellest üle 3000 on Euroopa Liidu kodanikud.

2. SISEJULGEOLEK

”

Sündmused Ukrainas näitavad selgelt, kui oluline on ühiskonna ühtekuuluvustunne ning kui tähtis on riigiaparaadi efektiivne toimimine.

Infovahetussüsteemid aitavad tabada kurjategijaid Eesti on panustanud rahvusvahelisse andmevahetusse ning saab näiteks sõrmejälgede või DNA osas teha päringuid ka teiste riikide andmebaasidesse. 2014. aastal oli Eestiga seotud kokku 235 540 erinevat päringut. Riigil on kavas laiendada andmevahetusse kaasatud riikide arvu veelgi, mis aitab tuvastada ja peatada kuritegevuse või terrorismiga seotud inimesi üle Euroopa.

Terrorismiohu maandamiseks ja inimeste vaba liikumise turvalisuse suurendamiseks on Eesti rakendamas rahvusvahelise lennureisijate broneerimisinfo (PNR) andmebaasi, mis tõstab lennureiside turvalisust ning maandab oluliselt terrorismiohtu. Turvalisuse suurendamiseks on kavandatud ka tõhusam ja turvalisem siseriiklik infovahetus Eesti majutusasutustega.

Maikuus käisid Eesti spetsialistid Afganistani politseinikke videotõendamise alal koolitamas. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti hindab kõrgelt inimõigusi ja vabadusi ning seisab tugevalt vastu igasugustele välistele katsetele survestada või sekkuda meie riigi otsustesse.

Eesti on hiljuti võtnud kasutusele tõhusamad süsteemid salakaubaveo tõkestamiseks, mis aitab kaudselt maandada ka terrorismiriski, piirates oluliselt tulirelvade, lõhkeainete või ohtlike kemikaalide smuugeldamise võimalusi riiki. Tõusnud on riigi kiirreageerimisvõimekus ning valmisolek abistada hädaolukorras meie välispartnereid. Eesti eriüksuslased osalevad aktiivselt ka kiirreageerimisüksuste rahvusvahelises koostöös, sealhulgas Euroopa Liidu eriüksuste koostööformaadis ATLAS. Ühised õppused ja tegevused aitavad ühiseid ohte paremini mõista ja loovad selgema strateegia ka terrorismiohule tõhusamaks reageerimiseks.

Riigikaitse objektide turvalisus paraneb On tähtis, et olulisemad objektid (näiteks riigi toimimisega vahetult seotud hooned – Toompea loss, Stenbocki maja, Eesti Panga hoone) ja terrorismiohu võimalikud sihtmärgid oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused toimiksid katkematult ka ohu või rünnaku korral. Seetõttu oleme võimalikke riske analüüsinud ning koostanud regulatsioonid ja tegevuskavad nende maandamiseks. Siseministeeriumi eestvedamisel on täiendatud riigikaitseseaduse eelnõud osaga, mis käsitleb riigikaitse objektide turvalisuse tagamist. Uus regulatsioon maandab riskihinnangute, turvaplaanide ja turvameetmete kehtestamisega potentsiaalseid rünnakuriske.

Kõige tähtsam on eeltoodu terviklik rakendamine, ehk Eesti ühiskonna turvatunde kindlustamine ja kodanike usaldus riigi vastu. Selle oluline riskifaktor on igasugune äärmuslus, olgu see usuline või rahvuspõhine. Eesti hindab kõrgelt inimõigusi ja vabadusi ning seisab tugevalt vastu igasugustele välistele katsetele survestada või sekkuda meie riigi otsustesse. Õnneks näitavad arvamusküsitlused ja erinevate ekspertide hinnangud, et toetus äärmuslusele on Eestis jätkuvalt madal.

Netiäärmusluse piiramine Interneti kaudu levivad terroristide sõnumid ja äärmuslik propaganda on selgeks ohuks kogu Euroopale. Seda mõistavad kõik ja küberterroristidega on lubanud võitlust alustada isegi häkkerite rühmitus Anonymous. Tõsine väljakutse Eesti riigile on vastuseis vaenulikule propagandameediale. Sündmused Ukrainas näitavad selgelt, kui oluline on ühiskonna ühtekuuluvustunne ning kui tähtis on riigiaparaadi efektiivne toimimine. Korruptsioon, illegaalne immigratsioon, organiseeritud kuritegevus ja vaenulike välisriikide eriteenistused, propaganda ning mõjutustegevus on selgelt terrorismiohtu tõstvad tegurid. Seepärast on riigi sisejulgeolek oluline osa riigikaitsest ning meetmed ja tegevused on omavahel tihedalt seotud. Riigi eesmärk on kindlustada valmisolek efektiivseks tegutsemiseks igal ajahetkel ja igas olukorras.

2. SISEJULGEOLEK

”

2. SISEJULGEOLEK

Rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse vastu 2014. aastal osales Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelises küberkuritegevuse vastases politseioperatsioonis, mille käigus arreteeriti ligi sada inimest enam kui kümnes riigis. Suur osa küberkuritegevusest leiab aset väljaspool ühe riigi jurisdiktsiooni ning seetõttu on küberkuritegevuse vastase võitluse efektiivseim meetod jätkuvalt rahvusvaheline koostöö. USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) algatatud rahvusvahelise politseioperatsiooni käigus esitati Eestis kahtlustus kahele Eesti kodanikule, kes kasutasid pahavara Blackshades suure hulga arvutikasutajate nimede ja paroolide kogumiseks. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et alates 2010. aastast arendas ja müüs rahvusvaheline grupp küberkurjategijaid Blackshades pahavara rohkem kui tuhandele soovijale enam kui sajas riigis ning selle abil nakatasid pahavara ostnud küberkurjategijad üle poole miljonit arvuti.

Blackshades pahavara 35 euro eest Peale Blackshades pahavara installeerimist ohvri arvutisse said küberkurjategijad sellele täieliku juurdepääsu. Kurjategijad said avada dokumente ja fotosid, muuta failide sisu, varastada paroole ning veebikaamera kaudu arvutikasutaja järgi luurata. Samuti võimaldas Blackshades pahavara ühendada ohvri arvuti küberkurjategijate hallatavasse robotvõrku (botnet) ning seejärel ohvri arvutit kasutada teenustõkestusrünnete (DDOS) korraldamiseks või rämpsposti levitamiseks.

Lisaks Blackshades pahavara pakutavatele võimalustele ohvri arvutis märkamatult tegutseda oli tähelepanuväärne ka selle hind, mis algas 35 eurost. Samuti ei eeldanud pahavara kasutamine sügavamaid arvuti- ja infotehnoloogilisi eriteadmisi. Pahavara arendati ja müüdi tulevastele küberkurjategijatele, kel puudusid vajalikud oskused, kuid oli olemas tahe.

Küberkuritegevus kui teenus Kõik see näitlikustab uut liiki küberjulgeolekuohu esiletõusmist, kus igaühest, kellel on olemas vajalik minimaalne algkapital, võib saada küberkurjategija. Selline “häkkerlus kui teenus” ärimudel vähendab veelgi juba niigi madalat teadmiste ja oskuste läve, mis takistaks halbade kavatsustega arvutikasutajat reaalselt küberkuritegevusega tegelema hakkamast. Tegemist on globaalselt kasvava trendiga, mis kahtlemata ei jäta mõjutamata ka Eestit. Eesti puhul on murekohaks saanud ka koolilaste internetis ja arvuti vahendusel toime pandud õigusrikkumised. Väga lihtsalt võib IT-huviga lapsest saada kurjategija, kui puudub selge arusaam, kust läheb piir lubatud ja lubamatu tegevuse vahel küberruumis. On tõenäoline, et ka lähiaastatel näeme just alaealiste poolt toime pandud küberkuritegude arvu jätkuvat tõusu. Seetõttu on väga oluline õigeaegne teavitus- ja ennetustöö nii kodudes kui koolides, kus oma panuse annab võimaluste piires ka Politsei- ja Piirivalveamet.

E-residentsuse riskidega tuleb arvestada Küberkuritegevuse ohtude tuvastamine ja maandamine nõuab arvestatavat lisatööd ning kulutusi nii riigiasutustelt kui ka erinevatelt e-teenuseid pakkuvatelt eraettevõtetelt. 1. detsembril 2014 hakkas Politsei- ja Piirivalveamet vastu võtma Eesti e-residentsuse taotlusi. E-resident-

võib olla kuritahtlik. Digiallkirjastatud rämpspost ja pahavara, pangandus- ja maksukuriteod ning e-residendi digi-ID abil kuritegeliku või terroristliku sisuga suhtlemise krüpteerimine võivad saada meie igapäevaelu osaks ning tekitada arvestatavat finants- ning mainekahju. Kahtlemata tõmbame ka hulga küber-

sust on võimalik taotleda kõigil välismaalastel, kes soovivad kasutada Eesti avalikke ja erasektori e-teenuseid – digitaalselt allkirjastada dokumente, asutada ettevõtteid ja deklareerida makse, kasutada internetipanga teenuseid jne. Projektile on seatud ambitsioonikas eesmärk saada 2025. aastaks Eestile 10 miljonit uut e-residenti. Sellega kaasneb aga ka kohustus tagada nende 10 miljoni e-residendi küberjulgeolek. Niivõrd ambitsioonika projektiga kaasnevad mitmed riskid ning on oluline, et need saaksid efektiivselt ja õigeaegselt maandatud. Kui julgustame globaalset kasutajaskonda meie e-teenuseid tarbima, peame tagama nende usaldusväärsuse ja turvalisuse tunduvalt keerulisemas keskkonnas. Peame arvestama ka seda, et e-residentsusega tõmbame endale ka nende inimeste tähelepanu, kelle huvi Eesti e-teenuste vastu

kurjategijate ja häktivistide tähelepanu, kelle jaoks e-residentsuse ja e-teenuste kompromiteerimine võib muutuda eesmärgiks omaette. Küberkuritegevuse ohtude tuvastamine ja maandamine nõuab arvestatavat lisatööd ning kulutusi nii riigiasutustelt kui ka erinevatelt e-teenuseid pakkuvatelt eraettevõtetelt. E-residentsuse kohta loe lähemalt lk. 32.

2. SISEJULGEOLEK

Majandusjulgeolek kui riigi julgeolek Kapitaliomanikel on rahvus ning mõnel juhul on sellel ka väga oluline julgeolekumõõde. Kui riigil on kriitilise taristu ettevõtte omanike osas kahtlusi, tuleb välistada ettevõtte sattumine kahtlase kapitali kontrolli alla. Oluline on, et riik kontrolliks strateegiliselt oluliste valdkondade nagu sadamate, raudtee, lennunduse objektide valdajaid ning telekommunikatsiooni korraldajate tausta. Milleks see on vajalik? Ettevõte, mis on ühiskonnale olulise tähtsusega, ei või peatada kriisi korral oma tegevust. Kontrolli läbimine ongi üks kriteeriume, millega peavad riigile olulise strateegilise taristu omandajad arvestama, kuid praegu reguleerib kontrolli õiguslikult ainult maagaasiseadus. Seetõttu peab tulevikus sätestama kõik valdkonnad, kus taolist kontrolli rakendada, ning seda kontrolli ka teostama. 2014. aastal olid fookuses gaasivõrgud, aga see ei ole kindlasti ainus valdkond, millele riik tähelepanu pöörab.

Eesti sõltub gaasitarnetes Venemaast Gaasi osakaal sisemaises energiatarbimises oli 2012. aastal Eurostati andmetel Leedus 37,5%, Lätis 26,7% ja Eestis 8,9%. Meist väiksem gaasi tarbimine on veel Soomes (8,8%) ja Rootsis (2%). Läänemereäärsed riigid sõltuvad 90–100% ulatuses Venemaalt tarnitud gaasist. Venemaa ja Ukraina konflikt ja sellega otseselt seotud gaasivaidlus näitab, et nende riikide mure varustuskindluse pärast pole olnud alusetu. Maagaasi imporditakse Eestisse ainult Gazpromilt ning üle 90% jaeturust varustab Eesti Gaas. Eesti Gaasi ülekandevõrkude omanikud on Elering AS (51,38%), OAO Gazprom (37,03%), Itera Latvija SIA (10,02%) ning väikeaktsionärid (1,57%). Eesti gaasiturgu aitab paindlikumaks muuta Inčukalnsi maa-alune gaasihoidla Lätis, mille ainuomanik on Gazprom.

Eesti territooriumil asuvad Pihkva-Riia vahelise transiiditorustiku lõigud (2x21,3 kilomeetrit, kokku 42,6 km) ja nendega seotud Misso gaasimõõte- ning jaotusjaam, mis on riigi energiajulgeoleku seisukohalt väga olulised. Hetkel kasutab neid Eesti Gaasiga sõlmitud rendilepingu alusel AS EG Võrguteenus. Läbi selle transiiditorustiku toimub Läti Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla täitmine, mille kaudu varustatakse maagaasiga ka Eestit. Sama hoidlat kasutatakse ka Läti ja osaliselt Loode-Venemaa varustamiseks.

Varustuskindlus peab suurenema Eesti gaasivarustuse varustuskindlust ohustavad tegurid on seotud üheainsa tarnija, OAO Gazprom olemasoluga ja füüsilise taristuga. Eesti tarbib maagaasi 0,6 miljardit kuupmeetrit aastas, Balti riigid kokku 5,5 miljardit kuupmeetrit aastas. Soome aastane gaasitarbimine on 4,5 miljardit kuupmeetrit. Vajalik on saavutada gaasi varustuskindlus juhuks, kui peaks tekkima tarnete katkestus. Varustuskindluse olukorda Eestis võib parandada Balti riikide võrkude ulatuslikum ühendamine ning BalticConnectori gaasitoruühenduse rajamine Soomega. Eesti, Soome, Läti ja Leedu gaasiturgude üheks lahenduseks on Baltimaade gaasituru arendamine, keskendudes veeldatud maagaasi tarnetele ning Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse loomisele.

Gaasiülekandevõrkude tehingute eelkontroll Maagaasiseaduse kohaselt peab gaasi ülekandevõrku omandada sooviv ettevõtja taotlema Siseministeeriumilt tehingu sisejulgeolekule vastamise hindamist. Kontrollitakse gaasi ülekandevõrku, vara omandamist ja aktsiatehinguid, mille puhul hinnatakse nii individuaalse aktsionäri kui ka aktsionäride kogumi mõju ülekandevõrgu omanikule.

Eesti tarbib maagaasi 0,6 miljardit kuupmeetrit aastas, Balti riigid kokku 5,5 miljardit kuupmeetrit aastas.

Strateegiline taristu ei või sattuda ebasõbralikesse kätesse

2014. aastal teostas Siseministeerium eelkontrolli Fortum Heat and Gas OYle, kes soovis omandada E.ON Ruhrgas 33,66% osalust Eesti gaasi ülekandevõrku hallanud aktsiaseltsis Võrguteenus Valdus. Kontrolli tulemusena hinnati, et Fortum Heat and Gas OY ülekandevõrgu ost vastab maagaasiseadusele ja riigi sisejulgeolekule.

Vastavuse hindamise eesmärk oli hoida ära riigile olulise strateegilise taristu sattumine Eesti sisejulgeolekule mittevastava äriühingu või ebasõbraliku riigi mõjusfääri. Ettevõtete sobivuse hindamisel koguti teavet ülekandevõrku omandada sooviva äriühingu kohta. Riigi majandusjulgeoleku seisukohalt on oluline, Hinnati, kas ettevõtte või selle omanike tegevus on et Siseministeerium tunnistas sisejulgeolekule vasta- olnud suunatud Eesti, Euroopa Liidu ja NATO energiavaks ka Elering ASi, mis võimaldas ettevõttel viia lõpu- sõltumatuse ja -julgeoleku vastu. le 51,38% osaluse omandamise Fortum Heat and Gas Üle ega ümber ei saanud ka võimalike seoste tuOYlt, millega saavutati enamusosalus aktsiaseltsis Võr- vastamisest välisriigi julgeolekuteenistustega ning guteenus Valdus ning kontroll gaasi ülekandevõrgu üle. organiseeritud kuritegevusega. Läbiviidud vastavuste hindamine täitis oma eesmärgi ning ettevõKunda GJJ Aseri GJJ Kuusalu GJJ Nitrofert GJJ Sillamäe GJJ Viru GJJ Loo GJJ te, kes omandas straNarva GJJ Rakvere GJJ Kohtla-Järve GJJ Raudalu GJJ Kiviõli GJJ Karla GJJ teegilise taristu, ei kahSaku GJJ justanud sellega Eesti Kiisa GJJ Kohila GJJ iseseisvust ja sõltuVäike-Maarja GJJ matust. Rakke GJJ

EESTI

Järvakandi GJJ

V E N E MAA

Rapla GJJ

Jõgeva GJJ Palamuse GJJ

Vändra GJJ

Saadjärve GJJ Vedu GJJ Pärnu GJJ

Miina Härma GJJ Tartu GJJ

Sindi GJJ

Roiu GJJ

Viljandi GJJ

Ahja GJJ Kauksi GJJ Põlva GJJ Veriora GJJ

Karksi GMJ

Värska GJJ

Värska GMJ

LÄTI

Misso GMJ Misso GJJ

Eesti maagaasivõrk. Joonis: AS EG Võrguteenus

2. SISEJULGEOLEK

”

Kodakondsus ja r채nne

Rände, kodakondsuse ja identiteedihalduse valdkondades oli möödunud aastal mitmeid muudatusi, mille sihiks Eesti ühiskonna arengu ja riigi konkurentsivõime suurendamine ning inimeste elu mugavamaks muutmine. Rände-, kodakondsus-ja identiteedihalduse valdkonnad hõlmavad erinevaid osapooli, huvisid, riske ning arenguvajadusi. Nende väljade juhtimiseks ning Eesti arengule parimate lahenduste leidmiseks ja elluviimiseks on oluline läheneda valdkondadele terviklikult, teadmispõhiselt, kaasavalt ja tulevikkuvaatavalt. Lisaks Eesti põhiseaduse alusväärtustele mõjutab rände- ja identiteedihalduspoliitika kujundamist Euroopa Liidu kokkulepitud ühispoliitika, sest oht ühe liikmesriigi turvalisusele võib mõjutada kogu Schengeni ala. Seadused, koalitsioonilepe ning valitsuse tegevusprogramm annavad suunised nende väärtuste ja põhimõtete konkreetsete tegudega sisustamiseks. Ükski valdkond ei saa aga areneda ilma eri osapoolte ühispingutuseta. Seetõttu on Siseministeerium lähiaastatel rände- ja identiteedihalduse valdkondades kaasanud üle 35 partnerorganisatsiooni, kellest moodustunud võrgustikuga koostöös on välja töötatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused ning kehtestatud välismaalaste kohanemisprogrammi määrus. Erinevate sektorite partnerite panus kindlustab väljatöötatud muudatuste veelgi suurema ühiskondliku mõõtme ning toetab ka nende elluviimist.

Rändepoliitika olulised märksõnad on rändevoogude juhtimine ja kaasamine Birgit Lüüs Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja

Viimastel aastatel on Eesti liikunud järjest tasakaalustatuma rändepoliitika kujundamise suunas, et soodustada nende sisserändajate Eestisse saabumist ja kohanemist, kes toovad ühiskonnale lisandväärtust, ning hoida ära elamislubade väärkasutusi. Nii välja- kui sisseränne muudab suuremal või vähemal määral riigi elanikkonna koosseisu. Lisaks selle positiivsetele mõjudele nagu näiteks majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine ja vananeva rahvastikuga riigi tööjõuvajaduse katmine võib see aga kaasa tuua ka püsielanike vastuvõtuvalmiduse ja julgeolekuga seotud pingeid. Samuti tuleb arvestada, et suure osa rändest moo-

dustavad rändeliigid, mis ei ole kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt piiratavad – eelkõige pereränne ja rahvusvahelise kaitse andmine, mistõttu on oluline vaadelda rändevooge tervikuna. Seega on rändepoliitika eesmärkide saavutamise oluline eeldus atraktiivne sotsiaalmajanduslik keskkond, asjakohased kohanemismeetmed, tugi- ja partnerite võrgustikud, läbimõeldud väärkasutuse tõkestamise lahendused ning ühiskonna üldine avatus sisserändajatele. Eesti sisserändevood ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Viimase viie aasta jooksul on enim tähtajalisi elamislubasid väljastatud Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kodanikele, nii ka 2014. aastal. Euroopa Liidu liikmesriikidest rändab Eestisse kõige rohkem Soome, Saksamaa ja Läti kodanikke. 2014. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet 4060 tähtajalise elamisloa positiivset otsust ning Eesti rahvastikuregistris registreeris oma elukoha 3044 Euroopa Liidu kodanikku.

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

”

2014. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet 4060 tähtajalise elamisloa positiivset otsust ning Eesti rahvastikuregistris registreeris oma elukoha 3044 Euroopa Liidu kodanikku.

Kolmandate riikide kodanike sisserände TOP 10 (2014) Venemaa

1119

Ukraina

1087

Määratlemata kodakondsus

471

Ameerika Ühendriigid

183

India

129

Gruusia

120

Valgevene

Türgi

Hiina

Nigeeria

Tähtajaliste elamislubade positiivsed otsused Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Euroopa Liidu kodanike sisserände TOP 10 (2014) Soome

698

Saksamaa

384

Läti

332

Itaalia

206

Prantsusmaa

163

Hispaania

148

Poola

122

Leedu

118

Bulgaaria

Tšehhi

Rahvastikuregistris end Eesti elanikuks registreerinud Euroopa Liidu kodanikud Allikas: Rahvastikuregister

Kuigi kolmandatest riikidest pärit sisserändajate Eestisse tulemise peamine põhjus on kõige enam perega seotud ränne, on tööandjad viidanud, et teatud juhtudel on vajalikuks osutunud ka töötajate värbamine välismaalt. Rahvastikuprognoose arvesse võttes ning Eesti tööturul konkursse korraldades ilmneb, et vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate leidmine kohalikult tööturult muutub järjest keerulisemaks.

Kaasamine aitab kujundada tasakaalustatud rändepoliitikat Kuivõrd rändepoliitika mõjutab nii era-, kolmandat kui ka avalikku sektorit, on oluline osapoolte kaasamine poliitikakujundamisse, sest vaid arutelude kaudu selgitatakse välja riigi arengut ning turvalisust enim tagavad lahendused ja võimalused. Siseministeerium on välismaalaste seaduse muudatuste ja kohanemisprogrammi väljatöötamisel toonud kokku üle 35 partneri eri ministeeriumidest, katusorganisatsioonidest, mittetulundusühingutest, omavalitsusliitudest, kõrgkoolidest ja ettevõtetest. Kui varem võis nende panus poliitikakujundamisesse piirduda oma seisukohtade esitamisega, siis muudatuste väljatöötamisele eelnenud aruteludes oli kõigil võimalik kaasa mõelda, argumenteerida ning ühtlasi paremini mõista valdkonna probleeme, teiste osapoolte huvisid, vajadusi ja eri ministeeriumide rolli valikute tegemisel. Laiem kaasav protsess sai alguse 2012. aastal, kui koostöös partneritega alustati välismaalaste seaduse muudatuste väljatöötamisega. Selle eesmärk oli luua soodne keskkond Eesti konkurentsivõime suurendamiseks vajalike tippspetsialistide, teadlaste ja üliõpilaste Eestisse asumiseks. Need muudatused jõustusid 2013. aastal. Ühtlasi sai kinnitust vajadus uussisserändajate kohanemisprogrammi loomiseks.

Kuigi kohanemisprogrammide pakkumine pole Euroopas midagi uut, on selline paindlik ja kõikidele sisserändajatele mõeldud programm Eestis uuenduslik ning esmakordne.

Toetame uussisserändajate kohanemist 2013. aasta lõpus laiendati partnerite ringi veelgi ning liitusid rändevaldkonnas tegutsevate kodanikeühenduste ja ettevõtete esindajad, et välja töötada uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogramm, mis jõustub 2015. aasta augustis. Paralleelselt kohanemisprogrammi väljatöötamisega valmis esimene põhjalik uussisserändajate rändeprotsessi ning kohanemist käsitlev kvalitatiivuuring (Balti Uuringute Instituut, 2014). Selle käigus intervjueeritud välismaalased ja neid värbavad organisatsioonid juhtisid tähelepanu raskustele praktilise ja riigi toimimist tutvustava info hankimisel, mille üheks lahenduseks kohanemisprogramm ka loodi. Kohanemisprogramm on tegevuskava välismaalase kohanemise toetamiseks, mis koosneb umbes ühe päeva pikkustest teemapõhistest õppemoodulitest ja annab välismaalastele teadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu korraldamise, töö, õppimise ja perega seotud teemadel ning soodustab ka eesti keele omandamist. Kuigi kohanemisprogrammide pakkumine pole Euroopas midagi uut, on selline paindlik ja kõikidele sisserändajatele mõeldud programm Eestis uuenduslik ning esmakordne.

Seadusemuudatused loovad paindlikumad tingimused 2013.-2014. aastal jätkati väiksemates ringides tööd välismaalaste seaduse muutmise teise etapiga, mille üks eesmärke oli muuta mugavamaks ühelt rändeliigilt teisele üleminek. Ühtlasi sisaldavad muudatused tähtajalise elamisloa andmist püsivalt Eestisse elama

asumiseks inimesele, kes on vähemalt kolm aastat Eestis elanud. 2016. aastal jõustuvate muudatustega luuakse välismaalastele võimalus töötada samaaegselt mitme tööandja juures ning 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist, mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengitele, teadlastele ja õppejõududele on üleminekuperiood 183 päeva. Nende muudatuste eesmärk on käsitleda rändeprotsessi tervikuna, ehk luua kõigepealt lihtsamad tingimused Eestile vajaliku tööjõu ning välisüliõpilaste ja nende perekonnaliikmete saabumise soodustamiseks, toetada nende kohanemist uues ühiskonnas, andes neile vajalikku infot ja tuge ning asjaolude muutumisel võimaluse paindlikumalt liikuda ühest rändeliigist teise. Sellega tagatakse Eestis juba edukalt tegutsevale välismaalasele head tingimused ka edasiseks panustamiseks meie riigi arengusse.

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

”

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

Huvi e-residendi digi-ID vastu oli oodatust suurem E-residendiga on asjaajamine lihtsam ja kiirem Mariann Kirsipuu Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

1. detsembril viis Eesti esimese riigina maailmas oma e-riigi ja digitaalsed teenused globaalsele tasandile – välja hakati andma e-residendi digitaalset isikutunnistust ehk digi-IDd. Jaanuari keskpaigaks oli virtuaalset isikutunnistust taotlenud juba 650 inimest ning välja oli antud 463 dokumenti. Seni on taotlusi laekunud 57 riigist, neist 239 Soomest, 118 Venemaalt, 39 Lätist, 36 Ameerika Ühendriikidest ja 24 Suurbritanniast. Taotlusi on saabunud ka näiteks Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost. E-residendi digi-ID annab välismaalastele Eesti elanikega võrdsed võimalused kasutada kõikjal Eesti avaliku- ja erasektori e-teenuseid ja allkirjastada digitaalselt dokumente. Digi-ID muudab e-residentide asjaajamise sama lihtsaks ja turvaliseks nagu see on Eesti kodanike ja siin püsivalt elavate välismaalaste jaoks. Dokumentide digitaalsel allkirjastamisel välditakse tülikat asjaajamist ja paberimajandust, mis võimaldab rahvusvahelise osalusega majandus-, teadus- ja haridustegevused muuta paindlikumaks ja efektiivsemaks. E-residentsus aitab ettevõtetel Eesti majanduskeskkonnas paremini tegutseda, mis suurendab Eesti ärikeskkonna atraktiivsust. Nii on digi-IDst kasu ka riigile – see aitab siia tuua investeeringuid, luua töökohti ja toetab kuvandit Eestist kui nutikast e-riigist.

Lisaks ärialasele asjaajamisele võimaldab e-residentsus inimestel kasutada Eesti digiteenuseid. Seeläbi muutub asjaajamine välismaalastega koostööd tegevatele Eesti ettevõtetele, asutustele ja inimestele lihtsamaks ja kiiremaks. Siseministeerium koostas mullu e-residendi digi-ID väljaandmiseks tõendavate dokumentide seaduse täienduse, millega pandi paika dokumendi väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise alused ning kasutamise üle järelevalve teostamise ja kehtetuks muutmise tingimused. E-residendi digi-ID väljaandmisel on kaks alternatiivset eeldust: isikul on juba seos Eesti riigiga (nt sotsiaalsed, perekondlikud või majanduslikud suhted) või tal on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid (nt huvi alustada või teostada majandustegevust Eestis või ta soovib e-teenuseid kasutada isiklikes huvides).

Digi-ID turvalisus on tagatud E-kuritegevus, e-identiteedi vargus, e-pettus ja e-terrorism pole maailmas midagi uut, erinevad kuritegevuse liigid on lihtsalt kolinud füüsilisest maailmast digimaailma. Seetõttu on e-residendi digi-ID väljaandmise esmane eeldus dokumenditaotleja isiku tuvastamine biomeetriliste andmete ehk sõrmejälgede ja foto põhjal. Praegu peavad potentsiaalsed e-residendid dokumendi taotlemiseks ja selle väljastamiseks füüsiliselt Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse kohale minema. Siseministeeriumis on aga kavandamisel e-residendi digi-ID väljaandmise menetluse arendamine võimalikult kliendisõbralikuks ja välisesindustes digi-ID taotlemise ja väljastamise võimaldamine.

Digi-ID muudab e-residentide asjaajamise sama lihtsaks ja turvaliseks nagu see on Eesti kodanikel ja siin püsivalt elavatel välismaalastel.

Taotlejatele tehakse põhjalik taustakontroll Väärkasutuse ennetamiseks tehakse digi-ID taotlejale põhjalik taustakontroll, et veenduda tema usaldusväärsuses. Digi-ID puhul on oluline rõhutada, et tegemist on Eesti Vabariigi pakutava hüve, mitte õigusega. See tähendab, et turvalisuse kaalutlusel ning pahatahtlikkuse vältimiseks saab riik teha ka otsuse dokumenti mitte välja anda või kui riigil on kahtlus dokumendi kuritarvitamise osas, on võimalik selle kehtivus peatada ja see kehtetuks tunnistada.

Kuritegeliku kasutuse ennetamisel ja tuvastamisel mängib olulist rolli ka erasektor, kellega riik teeb dokumendi kasutamise järelevalves tihedat koostööd. Kuna teenuseosutajatel on kõige vahetumad teadmised nende teenuse võimaliku väärkasutamise kohta, saavad just nemad märgata kõrvalekaldeid tavapärastest kasutamismustritest. Rikkumiste avastamisel on teenusepakkujad kohustatud informeerima Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab algatada menetluse asjaolude kontrollimiseks.

E-residendi digi-ID väljaandmise põhimõtted: • Digi-ID väljastatakse e-residendiks soovijale heauskseks ja õiguspäraseks kasutamiseks. Isiku usaldusväärsust ja digi-ID kasutamist kontrollitakse dokumendi väljaandmisel ja selle kehtivusaja jooksul. • Riik vastutab üksnes isiku esmase õige tuvastamise eest ega võta dokumendi väljaandmisega vastutust dokumendi kasutaja õigusvastase käitumise eest. Nagu iga isikut tõendava dokumendi puhul, on ka e-residendi digi-ID võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. • E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine põhineb biomeetrilistel andmetel, mis välistab isikule mitme identiteedi loomise ja kasutamise Eestis.

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

”

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

Eesti esimene e-resident toob siia ka oma ettevõtte Mullu 1. detsembril andis president Toomas Hendrik Ilves üle esimese Eesti e-residendi tunnistuse The Economisti ajakirjanik Edward Lucasele. Lucas ütles, et ootas võimalust saada Eesti ID-kaart juba selle väljastamise algusest peale ning kavatseb tõenäoliselt nüüd siin registreerida ka oma ettevõtte.

Miks te otsustasite e-residendiks hakata? See on miski, mida ma olen alati tahtnud teha alates sellest saati, kui Eesti hakkas väljastama digitaalseid isikutunnistusi. Kui te rajasite e-valitsuse, siis ma nägin, et see süsteem töötab väga hästi ja oleks lahe ühte digi-IDd omada. Eriti nüüd, kus digitaalne allkiri on internetis igal pool oluline – see tähendab, et ma saan saata allkirjastatud või krüpteeritud e-kirja. See tähendab, et ma saan kasutada seda igas Euroopa riigis, mis aktsepteerib digitaalset identiteeti. See on miski, mida minu kodumaa Suurbritannia tegelikult ei paku. Ma väga tahtsin ühte neist kaartidest.

Mis teeb selle unikaalseks? Kas ainult see, et me oleme esimesed või on miskit muud ka? On olemas palju digitaalseid isikutunnistusi. Eesti oma muudab minu arvates väga oluliseks see, et Eestil on nii õnnestunud e-valitsus. Teil on e-valitsus, millel on suur avalikkuse toetus ning mida kasutatakse laialdaselt, see on siin elu tavaline osa. See töötab väga hästi. Seda usaldatakse väga ning turvalisusega on vähe muresid. See on miski, mis mujal Euroopas lihtsalt ei tööta. Ma ei saa oma makse maksta Suurbritannias kenasti ja lihtsalt, nagu te siin Eestis teete. Kuna ma elan Suurbritannias, pean ma ilmselgelt maksma Suurbritannia makse. Ent ma saan oma digitaalse isikutunnistusega Suurbritanniaski asju teha, mida ma muidu ei saaks ja ma väga ootan seda.

Mis on esimene asi, mida te isikutunnistusega teete? Kõige esimene asi, mida ma teen, on see, et saadan kirja Toomas Hendrik Ilvesele ja ta saadab kirja mulle vastu. See on väga ilus sümboolne asi. Mingi hetk võin ma rajada ettevõtte Eestis, sest ma töötan vabakutselisena ja ma ei näe põhjust, miks see peaks asuma Londonis. Võib-olla avan ma ka pangakonto. Vaatan veel, võimalusi on palju. Ma kasutan seda ka, kui kasutan Euroopa valitsuste veebilehti. Olen avastanud, et seda saab vist isegi kasutada selleks, et osta rongipileteid Saksamaal. Videointervjuu Edward Lucasega ilmus Postimehe võrguväljaandes 1. detsembril 2014.

Marge Tubalkain Esimene Eesti e-kodanik Edward Lucas hindab Eesti e-valitsusemist kõrgelt. Foto: Mari Pukk

Postimehe majandusreporter

Kodakondsuse saamine muutub paindlikumaks Vähem kodakondsuseta lapsi Siiri Leskov Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

Seadusemuudatuste jõustumisel saavad määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras alates sünni hetkest. Eesti kodakondsus omandatakse kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab Eesti kodakondsuse laps, kelle vähemalt üks vanem on lapse sündimise ajal Eesti kodanik. Teiste riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute Eestis sündinud lapsed Eesti kodakondsust sünniga ei omanda. 2015. aasta 1. jaanuari seisuga omab Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kehtivat elamisluba või elamisõigust 88 076 määratlemata kodakondsusega inimest, kellest 876 on alla 15-aastased lapsed. Rahvastikuregistri andmetel sündis selliseid lapsi, kelle mõlemad vanemad või last üksi kasvatav vanem oli lapse sünni hetkel määratlemata kodakondsusega, 2013. aastal 304 ning 2012. aastal 360. Seega võib tinglikult prognoosida, et lähiaastatel võib sündida umbes 300 määratlemata kodakondsusega last aastas.

Et Eestis sündinud lapsed ei jääks määratlemata kodakondsusega, töötas Siseministeerium 2014. aastal välja kodakondsuse seaduse muudatused, mis jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril. Seadusemuudatusega nähakse ette, et alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab sünni hetkest arvates Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Selle tingimus on, et alaealise vanemad või last üksi kasvatav vanem ei ole ühegi teise riigi kodanikud ning nad on lapse sünni hetkeks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat. Kui need nõuded on täidetud, ei pea vanemad enam esitama taotlust lapsele lihtsustatud korras kodakondsuse saamiseks, vaid ta saab selle automaatselt sünni hetkest arvates. Samas antakse vanematele võimalus

Mitu korda aastas peetaval kodakondsustseremoonial saavad uued Eesti kodanikud lisaks kodakondsustunnistusele ka oma riigilipu. Foto: Rene Riisalu

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

”

Prognooside järgi võib lähiaastatel sündida umbes 300 määratlemata kodakondsusega last aastas.

enne lapse üheaastaseks saamist ka Eesti kodakondsusest loobumiseks. Need lapsed, kelle vanemad on loobunud lapsele sünniga antud Eesti kodakondsusest, saavad hiljem selle soovi korral ka taastada.

Mitmikkodakondsuse probleem Ette on tulnud ka juhtumeid, kus määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud laps on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ning seejärel on lapse vanemad taotlenud talle ka mõne muu riigi kodakondsuse. Sellise sammuga on laps saanud topeltkodakondsuse, mis on kodakondsuse seaduse kohaselt Eestis keelatud. Kui Politsei- ja Piirivalveamet saab teada asjaolust, et laps on nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodanik, algatatakse Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlus. Lapse vanematele tehakse ettekirjutus, mille kohaselt peab Eesti kodakondsuse säilitamiseks asuma taotlema lapse muu riigi kodakondsusest vabastamist. Samas on riike, kes ei vabasta alaealist üksi oma kodakondsusest. Seetõttu on tekkinud olukordi, kus vanemad soovivad lapsel säilitada Eesti kodakondsuse ning vabastada ta teise riigi kodakondsusest, kuid see ei ole võimalik ning Politsei- ja Piirivalveamet loebki lapse Eesti kodakondsuse kaotanuks. Sellepärast muudeti tänavu jaanuaris Riigikogu vastuvõetud eelnõuga kodakondsuse seadust selliselt, et alaealised, kes omandavad või saavad nii Eesti kodakondsuse kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peavad täisealiseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma ühest kodakondsusest. Kehtivas kodakond-

suse seaduses on selline võimalus ainult sünniga kodakondsuse omandanud isikutel. Seega on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapsed edaspidi samasuguses olukorras nagu sünnijärgselt Eesti kodakondsuse omandanud lapsed, sõltumata sellest, kas muu riigi kodakondsus on omandatud enne Eesti kodakondsuse saamist või pärast seda.

Eesti keele eksam eakatele lihtsam Lisaks sooviti vanematel inimestel lihtsustada Eesti kodakondsuse saamist. Nimelt on kehtiva kodakondsuse seaduse järgi eesti keele eksami kirjalikust osast vabastatud inimesed, kes on sündinud enne 1930. aasta 1. jaanuari. Seadusemuudatusega soovitakse laiendada seda soodustust kõigile vähemalt 65-aastastele inimestele, et muuta keeleeksami sooritamist lihtsamaks, misläbi võib suureneda vanemaealiste isikute naturaliseerumine. Täpsed prognoosid, kui palju vähemalt 65-aastastest inimestest seadusemuudatuse tõttu asuksid lihtsustatud keeleeksamit sooritama, puuduvad, kuna pole statistikat, kui paljud nendest isikutest just keeleeksami kirjaliku osa tõttu eksami sooritamata jätavad. 2015. aasta 1. jaanuari seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 16 027 määratlemata kodakondsusega vähemalt 65aastast inimest ning 35 226 muu riigi kodakondsusega vähemalt 65aastast inimest. Seega puudutab seadusemuudatus potentsiaalselt 51 253 inimest.

Tahtsin lõpuks ometi olla Eesti kodanik! Ma ei ole võõras inimene. Kuigi minu vanemad on Venemaalt, on kõik minu esi-esivanemad Eestist pärit. Kodune keel oli vene keel, kuid vanaemaga suhtlesime eesti keeles. 1947. aastal, kui piir avati, tulime isaga Eestisse tagasi. Sellest ajast õppisin siin tehnikumis ja enam-vähem oskasin ka eesti keelt. Kodakondsuse taotlemine oli minu jaoks väga raske. Eesti poolt anti korraldus mulle kodakondsus anda juba 2012. aastal, aga see võttis neli aastat aega, kuni Kasahstan mind oma kodakondsusest vabastas. Küll kaotati mu dokumente ära ja asjaajamist oli palju. Selle peale kirjutasin president Nursultan Nazarbayevile kaebuse, mis lõpuks rahuldati. Minu õed-vennad ka küsisid, et milleks mulle seda vaja, kuid jonni ma ei jätnud ja soovisin veel kõrges eas vahetada kodakondsust, sest olles eestlane, soovisin surra Eesti kodanikuna. Eesti poolelt oli kõik arusaadav, ka dokumentide vormistamine oli meeldiv ja mingeid takistusi ei olnud. Meie omadel, eestlastel, on väga lihtne kodakondsust taotleda. Arusaamatuks jääb mulle muidugi asjaolu, et miks ma üldse pean neid eksameid tegema. Ma olen ju eestlane, minu kodumaa on siin, mitte mujal. Eksamid olid muidugi kerged, sest olen kõrgema haridusega ja räägin vabalt eesti keelt. Midagi tegemata mul pole sellepärast jäänud, et kodakondsus oli siiani saamata. Tööstaaži on mul 49 aastat – kõigepealt töötasin 25 aastat siin Rahandusministeeriumis, siis Kasahstanis 21 aastat sealses ministeeriumis. Pensionit saan muidugi Kasahstani oma, kuid see on kõige muu kõrval tühine. Elan kenasti ära ja olen kõigega rahul. Nüüd on ka süda rahul.

Elfrida Kardach (84) 2014. aastal kõige eakam kodakondsuse saaja Foto: Rene Riisalu

3. KODAKONDSUS JA RÄNNE

Piirivalve

Kindel piir suurendab siseturvalisust

Ülle Väina Piirivalvepoliitika osakonna nõunik

Piiripoliitika järgmise viie aasta prioriteet on Eesti-Vene kontrolljoone maismaaosa korrastamine ja väljaehitamine. “Eestist on saanud rindejooneriik,” tõdes president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Eestit väisanud NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga. Küsimusele, kus asub rindejoon, võib vastata mitmeti – see võib olla abstraktne mõiste, näiteks nähtamatu joon virtuaalse ja tegeliku maailma vahel, kuid seda võib väga otseselt käsitleda ka riigipiirina. Piiri valvamise seisukohalt on just riigipiir rindejooneks võitluses piiriülese kuritegevusega, ebaseadusliku sisserändega ja riigikaitseliste ülesannete täitmisel. Asjaolu, et Eesti valvatav ja kaitstav piir Venemaa Föderatsiooniga on ajutise kontrolljoone staatuses, ei muuda selle valvamise ja kaitsmise olulisust ega olemust. Arvesse võttes siiani toimunud piiriläbirääkimiste kulgu ning sellele kulunud aega, ei ole meil võimalik jääda piirilepingu ootele, vaid peame panustama ajutise kontrolljoone korrastamisele ja väljaehitusele. Ajutise kontrolljoone valve ning kaitsmisega panustatakse nii Eesti kui ka teiste riikide sisejulgeolekusse ja riigikaitsesse. Seejuures on oluline mõista, et riigikaitse ei hõlma ainult sõjalise suunitlusega tegevusi, vaid ka mittesõjalist tegevust ja sisejulgeolekut, mis on võrdväärselt oluline sõjalise kaitsega ning mille kaudu tagatakse riigis turvaline elukeskkond. Sisejulgeoleku tagamine on riigikaitse üks põhisuundi ning piirivalvelised tegevused on sisejulgeoleku oluline komponent.

Eesti valvab Schengeni välispiiri Eesti tagab Schengeni välispiiri valve 1105,6 kilomeetri ulatuses, millest merepiir on 767 ja maismaapiir 338,6 kilomeetrit. Piirivalve tugineb oma tegevuses Schengeni õigustikule ja integreeritud piirihalduse põhimõtetele, mille olulised osad on patrulltegevus ja riskianalüüs, dokumentide kontroll piiril, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, sideohvitseride töö kolmandates riikides ning muu rahvusvaheline koostöö. Lisaks piirikontrolli teostamisele, päästetööde läbiviimisele piiriveekogudel ja merel, lennupäästeotsingutele ning merereostuse avastamisele ja likvideerimisele on piirivaldkonna üks põhiülesandeid patrulltegevus piiridel. Eesti valvatava ajutise kontrolljoone maismaaosa algab Eesti Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiride lõikumispunktist Pedetsi jõe keskel ning lõpeb Narva jõe suudmes merealapiiride algusega. Kontrolljoone kogupikkusest moodustab 135,6 kilomeetrit mööda maismaad kulgev piir ning ülejäänud osa kulgeb Peipsi järvistul ja Narva jõel. Peipsi järvistul ja Narva jõel valvatakse kontrolljoont radarite ning videovalvekaamerate süsteemi abil, mida toetavad kordonite jalgsi- ja sõidukipatrullid. Maismaad mööda kulgeva piiri valvamine toimub suuremas osas kordonite jalgsi-ja sõidukipatrullidega. Patrullimiseks nii veel kui maal on piirivalvel kasutada kaasaegne tehnika – kaatrid, mootorpaadid, hõljukid, ATVd, mootorkelgud ja maastikuautod.

Aastaks 2020 on kogu välispiir tehnilise valve all Eesti merepiiri valve toimub radaritest koosneva mereseiresüsteemi abil, millega tuvastatakse kõigi aluste liikumine Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes. Merel liikuvaid objekte aitavad vajadusel tuvastada ka

4. PIIRIVALVE

Narva-Jõesuu

Ajutine kontrolljoon Piirivalvekordon

Narva

Tallinn

Mustajõe

Piirivalveteenistus

Punamäe Alajõe

Vasknarva

Mustvee

Varnja

Mehikoorma

Värska Saatse Piusa

Luhamaa

Eesti ajutine kontrolljoon ja piirivalveüksused

laevad ja õhusõidukid ning mereseirevõimekust arendatakse järjepidevalt erineva tehnikaga. Praeguseks on Schengeni välispiir tehnilise valvega kaetud umbes 60% ulatuses ja aastaks 2020 on seatud eesmärk katta tehnilise valvega 100% välispiirist. Järgneva viie aasta prioriteediks on võetud kontrolljoone maismaaosa korrastamine ning seejärel väljaehitamine. Kuna maismaapiiri väljaehituse eeltingimuseks on selgelt määratletud piiririba olemasolu, saavad lahenduse ka aastaid kestnud piiririba ja selle täpse kulgemise ning kuuluvusega seotud segadused. Praegu on suur osa piiririba maadest eraomanike käes, kuid need peaksid olema riigi omanduses, sest hetkel on piiririba korrastamine ja väljaehitamine keeruline või lausa võimatu. Seega on käesoleva aasta üks prioriteete piiririba aluse maa võõrandamine eraomanikelt, et tagada takistusteta piiririba korrastamine, väljaehitus ja tehnilise valvega katmine.

Infotehnoloogiline piirivalve Kontrolljoone maismaaosa väljaehitamine hõlmab selle katmist omavahel integreeritud andurite ja kaamerate süsteemiga, mis võimaldab piirisündmuste lahendamist reaalajas. Ühtsele IT-platvormile tuginev automaatne tehnilise valve süsteem avastab ja tuvastab objekte kolmel liinil – piiriribal, selle vahetuses läheduses ja sisemaal, ning selle abil viiakse üksuste informatsiooni töötlemise ja sündmustele reageerimise aeg miinimumini. Lisaväärtusena on andursüsteemide kogutav info kasutatav ka tõendusmaterjalina piiriga seotud süütegude menetlemisel ning vahejuhtumite lahendamisel naaberriigi piirivalvega. Seega, kui aastaid tagasi tõdesime, et piiride valveks kasutatakse inimressurssi, keda toetab tehniline valve, siis pikemas perspektiivis tahame liikuda suunas, kus saame väita, et piiride valveks kasutatakse kaasaegset tehnilist võimekust, mida toetab inimene.

Ideaalse piiri iga meeter on ööpäevaringselt valve ja kaitse all, igal meetril toimuv on tuvastatav ning seda on võimalik tõenditega kinnitada.

Sisejulgeoleku tagamise seisukohalt on piir ideaalne siis, kui avastatakse kõik ebaseaduslik piiriülene tegevus. Ideaalne piir on piir, mille rikkumise korral puudub naaberriigi kolleegil vähimgi võimalus rikkumine kahtluse alla seada ning väita, et ebaseaduslikku tegevust ei

ole toimunud. Ideaalse piiri iga meeter on ööpäevaringselt valve ja kaitse all, igal meetril toimuv on tuvastatav ning seda on võimalik tõenditega kinnitada. Praegu pole tingimused ideaalsed, kuid vajadusi on teadvustatud ning seatud on ka eesmärgid nende saavutamiseks.

Peipsi järvistul ja Narva jõel valvatakse kontrolljoont radarite ning videovalvekaamerate süsteemi abil, mida toetavad kordonite jalgsi- ja sõidukipatrullid. Patrullimiseks nii veel kui maal on piirivalvel kasutada kaasaegne tehnika – kaatrid, mootorpaadid, hõljukid, ATVd, mootorkelgud ja maastikuautod.

4. PIIRIVALVE

”

4. PIIRIVALVE

Uuenenud Narva piiripunkt valmib sel suvel Janek Mägi Piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja

Narva piiripunkti laiendamine on kujunenud planeeritust oluliselt kallimaks ning läheb kokku maksma veidi üle 10 miljoni euro. Eesti kõige suurema intensiivsusega piiripunkt on Narva maanteepiiripunkt, mida möödunud aastal läbis umbes 3,5 miljonit piiriületajat. Kõigist idapiiri ületajatest moodustab see koguni 63 protsenti. Kui teistes piiripunktides on erinevatel põhjustel priiületajate arv vähenenud, siis Narvas see aasta-aastalt kasvab. Praegu kasutusel olev piiripunkt valmis aastatel 1994-1997. Piiripunkti kompleks ei vastanud kohe alguses piiriületajate liiklusvoogudele, seda enam 17 aastat hiljem, ning lisaks ruumikitsikusele on see nüüdseks ka amortiseerunud. Narva maanteepiiripunkti keskmine piiriületuse ooteaeg elavas järjekorras on nädala sees umbes kaks tundi ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel umbes neli tundi. Turismi tipphooajal, näiteks juulis, võib elavas järjekorras piiriületuse keskmine ooteaeg olla kuni 45 tundi. Alates 2011. aastast, mil kasutusele võeti piiriületuse elektrooniline ootejärjekord, on autojuhtidel võimalik oma aega paremini planeerida ning piiriületust ei pea ootama füüsiliselt järjekorras seistes. Jalakäijatel aga pole võimalik elektrooniliselt omale kohta broneerida ning nad peavad võtma inimketti ja ootama tipphooaegadel sadadesse meetritesse ulatuvas järjekorras. Kuna jalakäijate terminal on nii väike, tuleb piiriületusjärjekorda oodata õues, kohati 30 kraadises pakases või kuumuses, vihmas või lumetormis.

Valmis on neli sõidurada ja neli kontrollkabiini Piiripunkti rekonstrueerimiseks otsustati kasutada Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi vahendeid aastateks 2007-2013 ning 2010. aastal alustati esmaste tegevustega – planeeriti vajadused ja koostati eelarve. Peamiselt seoses rahvusvahelise projekti vedamise keerukusega allkirjastati koostöökokkulepped alles 2013. aasta veebruaris. Samal ajal algas hanke alusel projekteerimine. Projekti järgi pidi Narva piiripunkti ehitatama kaks bussirada, 12 rada sõiduautodele ja kaheksa kontrollkabiini jalakäijatele. Praegu on kasutuses kaks sõidurada bussidele ja kaks sõidurada autodele ning neli jalakäijate kontrollkabiini – kaks riiki siseneval ja kaks riigist väljuval suunal. Lisaks maanteepiiripunktile otsustati sama projekti raames rekonstrueerida Narva jalakäijate sild ja silla piiripunkt. Pärast renoveerimist suureneb piiripunkti läbilaskevõime 50% ning piiriületus muutub piiriületajatele oluliselt mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Rekonstrueerimise tulemusena tõuseb piirikontrolli töökohtade arv tänaselt 14 töökohalt 26ni. Programmi toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31. detsembril 2014 ning projekti Eesti poole ehitustegevuse eelarveks planeeriti 4 506 400 eurot.

Uus hange läks maksma poole rohkem Möödunud aasta veebruaris kuulutati välja piiripunktide rekonstrueerimise riigihanked, mille tulemusel kujunes ehituse maksumuseks 9 388 852 eurot. See ületas Riigi Kinnisvara ASi projektis kavandatud eelarvet 4 882 452 euro võrra, mis tähendab, et piiripunktide renoveerimine kujunes umbes poole kallimaks planeeritust.

Hoolimata puuduolevast rahast ja pingelisest ajagraafikust loodame piiriületajaid tervitada uues piiripunktis 2015. aasta juunis.

Kuna piiripunktide rekonstrueerimine oli vältimatu, eraldas Rahandusministeerium Siseministeeriumi taotlusel projektile täiendavalt 2,2 miljonit eurot, kuid puudu jäi siiski umbes 2,7 miljonit eurot. Sellest hoolimata otsustati projektiga edasi minna ning vähendati tellitavaid töid – ootele jäeti veoautode terminali rekonstrueerimine, bussiootepaviljoni ja jalakäijate galerii ehitus, endiste ametiruumide renoveerimine ning jalakäijate silla ja silla piiripunkti rekonstrueerimine.

Piiripunkti alt kaevati välja 90 inimese säilmed Nagu selle projektiga oleks veel vähe probleeme olnud, selgus juulis kaevetööde käigus, et piiripunkt tegutses vanal, 17.-18. sajandist pärit matmispaigal ning tööd peatati arheoloogilisteks uurimisteks. Kaevetööde käigus leiti piiripunkti alt vanade hoonete ja

rajatiste müüre ja 90 inimese säilmed, mis viidi laborisse uuringutele ning hiljem maetakse ümber. Seoses arheoloogiliste leidudega tuli piiripunkt osaliselt ümber projekteerida. See omakorda muutis projekti üle 600 000 euro kallimaks ning oli selge, et Euroopa Liidu vahendeid ei jõuta kasutada tähtaegselt, 2014. aasta lõpuks. Tänu Siseministeeriumi kiirele ja heale tegutsemisele õnnestusid läbirääkimised Euroopa Komisjoniga rahade abikõlbulikkuse perioodi pikendamiseks 2015. aasta lõpuni ning leiti ka piiripunkti ümberprojekteerimiseks vajalik täiendav rahastus 636 000 eurot. See kergitas projekti kogumaksumuse 10 024 852 euroni. Hoolimata puuduolevast rahast ja pingelisest ajagraafikust loodame siiski piiriületajaid tervitada uues, Euroopa Liidu moodsaimas piiripunktis juba 2015. aasta juunis.

Kaevetööde käigus leiti piiripunkti alt vanade hoonete ja rajatiste müüre ja 90 inimese säilmed, mis viidi laborisse uuringutele ning hiljem maetakse ümber. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

4. PIIRIVALVE

”

4. PIIRIVALVE

Merepäästesündmuste arv kasvab iga aastaga Marit Mätik

Hädas olnud isikute statistika 2010-2014

Piirivalvepoliitika nõunik

Kas teadsid, et Eesti merepiiri pikkus on 768 km, rannajoone pikkus on 3794 km ja meil on 36 260 km² mereala? Mere- ja lennupääste eesmärk on tagada riigis piisav valmisolek ja võimekus reageerida mere- ja lennutranspordis toimuvatele hädaolukordadele või õnnetustele kiiresti ning professionaalselt. Igasuguste päästetööde peamine ülesanne on inimelude päästmine ning varale ja keskkonnale tekkiva kahju piiramine. Merepääste sündmuste statistika näitab, et pääste- ja otsingutööde arv kasvab aasta-aastalt, oluliselt on kasvanud ka hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste hulk. Lennupääste sündmuste sagedus on väga harv, viimastel aastatel ei ole õnneks ühtegi lennupääste sündmust juhtunud. Siiski ei tähenda see seda, et me ei peaks nendeks valmis olema.

Hädas olnud isikud (2010-2014) Aasta

Teadmata Hukkunud Ise Päästetud kadunud pääsenud isikud

Hädas olnud

2014

121

431

570

2013

164

320

498

2012

295

401

2011

167

289

469

2010

210

309

Pääste- ja otsingutööde eest merel ja piiriveekogudel ehk Eesti päästepiirkonnas vastutab Politsei- ja Piirivalveamet ning sündmustele reageerib selle laevastik ja lennusalk, vajadusel ka prefektuuride patrulltoimkonnad. Laevastiku ja lennusalga ülesanded lisaks päästele on ka merereostustõrje ja -seire ning riigipiiri valvamine. Mere- ja lennupäästesündmusi juhib Mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus (JRCC Tallinn), mis tegeleb ka Eesti merepiiri valvamisega ning õiguskorra tagamisega merealal. Vastavalt välisriigi palvele võib JRCC Tallinn juhtida ka otsingu- ja päästetöid välisriigi vastutusalas.

100 erinevat veesõidukit 2014. aasta lõpu seisuga on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses ligi 100 erinevat veesõidukit, sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid ja hõljukid, millega on võimalik sündmustele reageerida. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli kopterit ja kolm lennukit. Õhusõidukid paiknevad püsivalt küll Tallinnas, kuid et tagada paremat valmisolekut ja kiiremat reageerimist sündmustele kogu vastutusala piires, on ehitatud välja ka Kuressaare baas. Merepäästesündmustele reageerimisel rannikuvees kasutatakse lisaks Politsei- ja Piirivalveameti ressursile ka Päästeameti vastava võimekusega päästekomandosid. Rannikuala lähedal asub 21 riiklikku veepäästevõimekusega komandot, millest on olemas potentsiaal kasvatada võimekust rannikulähedasel alal päästesündmusele reageerimiseks 1015 päästekomandol. See tähendab päästekomandode personali täiendavat koolitamist, nende varustuse täiendamist ja parendamist.

Merepääste sündmuste statistika näitab, et pääste- ja otsingutööde arv kasvab aasta-aastalt, oluliselt on kasvanud ka hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste hulk.

2014. aasta otsusega saavad näiteks 2015. aasta navigatsioonihooajaks uued Rigid Inflatable Boats ehk RIB-tüüpi paadid endale neli päästekomandot – Paldiski, Häädemeeste, Käina ja Orissaare. Lisaks on 2015. aastal veel plaanis täiendavalt tõsta veel nelja päästekomando võimekust.

kuvee merepääste sündmusele lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus. Lisaks riiklikule ressursile kaasab Politsei- ja Piirivalveamet merepääste sündmustele reageerimiseks ka asutusega tsiviilõiguslikus leppes olevaid vabatahtlike merepäästeühinguid. 2014. aasta seisuga on amet sõl-

Merepäästetööde arendamiseks muudeti päästeseadust

minud lepingud 29 vabatahtliku merepäästeühinguga. Samuti kasutatakse merepääste sündmustele reageerimiseks vastavalt võimalustele ka erasektori ressursse. Merepäästevaldkonna arendamise suunad ja soovitud olukord on pandud paika “Siseturvalisuse arengukava aastani 2020” programmis “Tõhusa päästevõimekuse tagamine”. Olulisemad arengusuunad on ranniku ja piiriveekogude lähedal paiknevate päästekomandode võimekuse tõstmine, et inimelude päästmiseks reageerida sündmustele rannikulähedasel merel, tehnika ja varustuse uuendamine ning ressursside ühiskasutuse planeerimine ja ühine sündmustele reageerimine.

Et parandada merepäästetööde kvaliteeti ja reageerimise kiirust ning muuta selgemaks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti rannikuvee merepääste sündmustele reageerimist, algatas Siseministeerium 2014. aastal päästeseaduse muutmise. Selle eesmärk oli rannikuvees toimuvate merepääste juhtumite regulatsioonide täpsustamine, milles lähtutakse sellest, et Politsei- ja Piirivalveamet on peavastutaja ka rannikuvees toimuvatele merepääste sündmustele. Asutuste koostöö korraldamisel ranni-

2014. aasta lõpu seisuga on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses ligi 100 erinevat veesõidukit, sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid ja hõljukid, millega on võimalik sündmustele reageerida. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli kopterit ja kolm lennukit. Foto: Ivar Treffner

4. PIIRIVALVE

”

P채채ste

5. PÄÄSTE

Aastaga üle 10 000 tuleohutuma kodu

Helen Ojamaa Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Möödunud aastal hakkasid esmakordselt tuleohutusalaseid kodukülastusi tegema kõigi Eesti 72 päästekomando meeskonnad. Päästeameti ennetustöö fookuses oli mullu eluaseme valdajate tuleohutusalane nõustamine kodudes ehk kodukülastused. Aastaga tegid päästjad üle 7800 kodukülastuse ja koos tuleohutusjärelevalve tehtud kontrollidega on nüüd Eestis tuleohutumaid kodusid üle 10 000 võrra rohkem. Ennetustöötajad, tuleohutusjärelevalve ametnikud ja vabatahtlikud on Eestimaa peredes kodukülastusi teinud alates 2006. aastast, kuid nüüd on selles veelgi suurem roll päästjatel. Nimelt hakkasid eelmise aasta maikuus kodusid külastama kõigi 72 Eesti päästekomando meeskonnad. Tulekahju korral väljakutsele minnes on õnnetus ja kahju juba aset leidnud. Seda proovitakse ära hoida päästjate abil, kes on elanike silmis usaldusväärsed ja hinnatud asjatundjad ning kellel on väljakutsete vahelisel ajal võimalik panustada ka ennetustöösse. Päästjate kodukülastuste eesmärk on eluasemete tuleohutuse seisukorra ja riskide hindamine ning inimeste nõustamine kodude ohutumaks muutmisel. Oluline on üles leida kodud, kus nõu ja abi andmise vajadus on kõige suurem. Paraku ei suuda me kõiki abivajajaid välja selgitada ja sellega tules hukkumisi alati vältida.

56% tulekahjus hukkunutest polnud suitsuandurit Siseministeeriumi operatiivinfo järgi hukkus 2014. aastal tules 54 inimest, kellest veerand suri detsembrikuus. 19 inimest hukkus tules hooletu suitsetamise tõttu, kellest 18 suitsetasid kas voodis, diivanil või tugitoolis. Hooletu lahtise tule kasutamise tõttu hukkus 11 inimest, sealjuures kuus põlengut said alguse küünlast. Teadaolevalt oli kaks kolmandikku hukkunutest alkoholijoobes. 56% hukkunuga tulekahju puhul polnud suitsuandurit ruumi paigaldatud. Nelja inimese elu ei õnnestunud päästa hoolimata sellest, et neil oli suitsuandur nõuetekohaselt paigaldatud ja see hakkas tulekahju korral ka tööle – kõik nad olid üle 80-aastased üksi elavad eakad. Päästeameti 2013. aastal tellitud uuringu kohaselt on suitsuandur koju paigaldatud 88% peredest, 28% on olemas tulekustuti ning 35% peredest suitsetab keegi pereliikmetest kodus. Kodukülastuste arv 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

2010

2011

2012

2013

Päästjad (komandod) Spetsialistid ja vabatahtlikud Tuleohutusjärelvalve

2014

5. PÄÄSTE

Suitsuanduri õige koht on laes Päästjad on kodukülastuste läbiviimisel tõdenud, et inimesed on suitsuanduri paigaldamisel väga leidlikud. Näiteks on mõnes kodus suitsuandur paigaldatud kööki pliidi lähedal asuva seinakapi küljele või peale. Teistes kodudes on aga leitud, et anduri õige koht on uksepiida peal. Kõikidel taolistel juhtudel leiti spetsialistide abiga suitsuandurile parem koht, kus see saaks oma eesmärki täita. Suitsuanduri puudumine eluruumis on tuleohutusnõuete rikkumine. Lisaks suitsuanduri olemasolule eluruumis on oluline ka selle korrektne paigaldamine lakke, järgides konkreetse mudeliga kaasas olevaid juhiseid. Kindlasti peab andur olema ühendatud patareiga. Kodukülastuse käigus kontrollitakse suitsuanduri

”

töökorras olekut testnupule vajutusega. Seda peaksid muidugi regulaarselt tegema kõik inimesed, et andur õnnetusest varakult märku annaks. Päästjate ennetustöö käigus on välja koorunud ka mitmesuguseid ekslikke käitumisviise ja arvamusi, mida on oluline edaspidi silmas pidada. Näiteks pole kindlasti ohutu kuivatada küttepuid pliidi peal, kasutada lagunenud ahju kütmiseks ega parandada vastavate oskusteta elektriseadmeid. Ka sigarettide suitsetamiseks oleks õigem koht väljaspool eluruume. Päästjad on nendele asjaoludele ka inimeste tähelepanu juhtinud ning suunanud neid enam mõtlema enda ja oma lähedaste ohutusele, et tuleõnnetustes oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid ning väheneksid kahjud inimeste varale.

Kindlasti pole ohutu kuivatada küttepuid pliidi peal, kasutada lagunenud ahju kütmiseks ega parandada vastava oskuseta elektriseadmeid.

Oluline on üles leida kodud, kus nõu ja abi andmise vajadus on kõige suurem.

Päästjatesse suhtutakse hästi Kodukülastuste käigus on päästjad täheldanud, et inimesed suhtuvad neisse usalduse ja isegi väikese aukartusega – kohale minnakse siiski suure ja silmapaistva päästemasinaga! Seetõttu on inimesed hakanud juba enne kokkulepitud külastust ise tegutsema ja nii mõnigi väiksem külapood on kiiruga suitsuanduri jaoks sobivatest patareidest tühjaks ostetud. Päästjad on oma tööle saanud eelkõige positiivset tagasisidet, vastuvõttev pererahvas on lahke ja päästjate nõuandeid kuulatakse hea meelega. Kuigi päästjad teevad kodukülastustel tänuväärset tööd, on aga kõigil oluline meeles pidada, et tuleohutuse tagamine algab meist igaühest endast.

Oma kodu tuleohutuseks pea meeles: • Lahtine tuli, näiteks põlev küünal vajab järelevalvet ja kontrollitud ümbrust. • Hoia küttekolded korras ja ole kütmisel hoolikas. • Mitme elektriseadme korraga sisselülitamisel veendu, et elektrijuhistikku üle ei koorma. • Katkiseid elektriseadmeid tuleks lasta parandada oskustega spetsialistil. • Sigarette on targem suitsetada väljaspool eluruume. • Selleks, et suitsuandur vajadusel elu päästaks, vajuta kontrolliks testnuppu vähemalt kord kuus.

5. PÄÄSTE

”

5. PÄÄSTE

Mäe-Suhka mitmefunktsiooniline külakeskus Foto: Väle Prutt

Vabatahtlik pääste sobib hästi külakeskusesse Möödunud aasta 19. septembril avati Haanja vallas Mäe-Suhka külas uus külakeskus, mis mahutab ka päästeautode garaaži. 2009. aasta algul tegid Päästeamet ja Haanja vallavalitsus mulle ettepaneku võtta hääbunud vabatahtlike pääste vedamine enda kanda. Tänaseks oleme oma tegevustega jõudnud nii kaugele, et Mäe-Suhka külas on avatud uus mitmefunktsiooniline külakeskus, mille garaažis on kaks varem kutseliste päästjate kasutuses olnud ZIL-päästeautot. Maja teisel korrusel on möbleeritud koosolekute tuba ning olmeruumid, kus saab vajadusel majutada ka väikest päästemeeskonda. Iseenesest polnud idee ehitada päästeautode garaaž koos külakeskusega mingi värske mõte – see oli

juba vana Eesti Vabariigi ajal paljudes paikkondades hästi toiminud kooseksisteerimise vorm. Juba siis koondusid pritsimajade ümber aktiivsed ja edumeelsed kodanikud, kes lisaks priitahtliku pritsimehe tegevusele pakkusid vahelduseks külaelanikele ajaviidet ja arendasid koos külaelu. Nii on ka Mäe-Suhka külakeskuse ehitamisel kasutatud palju vabatahtlike tööd ja isiklikke ehitusmaterjale. Osa rahastusest, 60 000 eurot, saime PRIA külaeluarengu meetmest ning ehitamise lõppjärgus raskesse seisu jäädes oli meile suureks toeks Siseministeeriumilt saadud umbes 24 000 eurot. Praeguseks on objekti kogumaksumuseks kujunenud umbes 120 000 eurot. Hoone valmis pangalaenu kasutamata.

Ületada tuli ka mõningaid raskusi. Pärast tõsiseid eeltöid, kulutusi ja PRIAst rahastusteate saamist oli ehmatav üllatus asjaolu, et kogu hoone peab olema valmis ehitatud kahe aasta jooksul ehk hiljemalt 10. juuliks 2012. PRIA toetussumma kattis eelarvest ainult ligi poole. Lisaks selgus ootamatult, et hoone vundamenditöid takistab põhjavesi, millele tuli ehitada äravoolutorustik. Lisandusid kohustusliku tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine ja paljud teised algses eelarves mittearvestatud kulud. Suur rõõm oli selle üle, et meile tuli appi kohalik väike ehitusfirma OÜ Silvermont, tänu millele suutsime materjale, vahendeid ja ressursse kasutada eriti ökonoomselt ja paindlikult ning maja valmis seetõttu üldisest Eesti ehitusturu hinnatasemest tunduvalt soodsamalt. Abiks oli ka Haanja vallavalitsuse toetus ehitusregistri dokumentide koostamisel ja toimetulekul erinevate etteantud tähtaegade keerises.

Tänaseks on külakeskus tegutsenud üle aasta ning siin toimuvad regulaarselt koosviibimised, õppekoosolekud ja seminarid. Uut maja käivad uudistamas lähiümbruse memmed ja taadid ning lasteaiarühmad ja kooliõpilased. Üsna tihti näeme majas vabatahtlikke ja kutselisi päästetöötajaid erinevatest Eestimaa piirkondadest, kes tahavad õppida meie eduloost. Üha enam teeme ennetuses koostööd Lõuna Päästekeskuse ennetustöö bürooga. Meie tulevikuvisioon on, et õnnetused vähenevad ja inimeste vara on paremini kaitstud, milleks tegeleme kogukonnas aktiivselt ohtude ennetamise teadlikkuse tõstmisega. Alates 2009. aastast oleme osalenud päästealastel väljaõpetel, reageerinud väljakutsetele ja suurendanud oma meeskonnaliikmete arvu. Praeguseks on priitahtliku päästja koolituse läbinud 12 kohalikku meest, kellest neljal on ka alarmsõidukijuhi väljaõpe. Kõige sagedasemateks alarmsõitude põhjusteks on olnud maanteedelt ohtlike murdunud puude kõrvaldamised ja väiksemate loodustulekahjude kustutamised. Kahjuks oleme pidanud mitmel korral osalema päästetöödel, kus hävisid hooned ja inimelud. Oleme ka edaspidi ööpäevaringselt valmis appi tõttama hädaabikutsetele Haanja vallas ja lähiümbruses. Kuna tunneme võrreldes kutseliste komandode päästjatega paremini kohalikke teid, talusid ja inimesi, loodame, et suudame vajadusel kiiremini reageerida ja aidata ära hoida mõnegi tõsisemate tagajärgedega õnnetuse.

Väle Prutt Suhka vabatahtliku päästekomando pealik

5. PÄÄSTE

”

Juba vana Eesti Vabariigi ajal ehitati paljudes kohtades päästeautode garaaž ja külakeskus kokku.

5. PÄÄSTE

Aitame leida omafinantseeringut

Vabatahtliku päästekomando lahutamatu osa on depoohoone garaaži ja olmeruumidega, kus viiakse läbi koolitusi ja noorteringide tegevust ning hoitakse ööpäevaringses väljasõiduvalmiduses päästeautot. Kuuel vabatahtlikul päästekomandol 109st depoohoone puudub või see on nõnda halvas olukorras, et ei võimalda vabatahtlikul päästel osutada aastaringset päästeteenust. Depoohoonete ehituseks ja renoveerimiseks on Päästeameti eelarvest või Riigikogu otsusega aidatud LEADER-meetmest projektitaotluseks va-

jaliku omafinantseerimise kulusid katta Kõrgessaare, Taali, Iisaku, Aegviidu, Käru, Rõuge ja Pärnu-Jaagupi vabatahtlikel päästeseltsidel. Ka 2014−2020 Euroopa Liidu eelarveperioodil aitavad Siseministeerium ja Päästeamet leida vabatahtlikel päästeseltsidel LEADER-meetme projektitaotluseks vajalikku omafinantseeringut.

Marko Põld Siseministeeriumi pääste-ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Sügisel avati Haanja vallas Mäe-Suhka uus külakeskus, mis valmis tänu vabatahtlike ja kohalike ettevõtete tegevusele ning PRIA ja Siseministeeriumi rahadele sentigi laenu võtmata. Foto: Eha Anslan

Tragid Pihtla vabatahtlikud päästjad

Marko Põld Pääste-ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

18. juunil tunnustas siseminister Hanno Pevkur MTÜd Vabatahtlik Tuletõrje Selts Pihtla Pritsumehed, mis pälvis tiitli “2013. aasta vabatahtlik päästekomando”. Saaremaal Pihtla vallas tegutsev Pihtla vabatahtlik päästekomando pakub päästeteenust juba aastast 2009 ja on oma piirkonnas toimuvatele päästesündmustele esmareageerija ja elanikele turvatunde tagaja. Pihtla päästekomando jätkab 1931. aastal Pihtlas alustatud vabatahtlikku tuletõrjealast tegevust, komando nimekirjas on kokku 13 vabatahtlikku päästjat, 12 meest ja üks naine. 2014. aastal sõideti välja 24 päästesündmusele. Lisaks päästesündmustele reageerimisele tegutsevad Pihtla vabatahtlikud tuleõnnetuste ärahoidmisel ja löövad aktiivselt kaasa ennetustöös. Nähes kogukonnas kodude tuleohutuse halba seisukorda, hakati otsima lahendusi. Leiti mitmeid võimalusi, kuidas pererahvas ise probleemi lahendada sai ja teisi aitas kohalik omavalitsus. Pihtla vabatahtlikud päästjad viivad läbi ka Päästeametiga koostöös algatatud projekti “Küttekollete remont ja hooldus eakate ja paljulapseliste perede eluasemete turvalisuse tõstmiseks”, mille raames tehakse tuleohutumaks kümmekond piirkonna kodu ja küttekollet. Projekti raames remonditakse, uuendatakse ja puhastatakse küttekolded eelkõige paljulapselistes peredes ning eakamate elanike juures. Lisaks algatasid Pihtla vabatahtlikud päästjad 2013. aastal oma kogukonnale suunatud ohutuse infopäevade sarja, mille raames saavad elanikud kord kuus nõu ja teavet. Infopäeval käsitletakse ohutusteemasid vastavalt aastaajale – näiteks sügisel räägitakse küttekollete puhastamisest ja hooldusest ning

targast metsas marjul ja seenel käimisest, kevadel kõneldakse veeohutusest ja jahimeeste turvalisusest jne. 2013. aastal avati pidulikult PRIA toetusega renoveeritud depoohoone, kus asub 230 m2 suurusel pinnal garaaž, õppeklass, riietusruum, saun-pesuruum ning abi- ja laoruum. PRIA toetas hoone renoveerimist 120 000 euroga, millest Pihtla vald panustas 10% omaosalusega ehk 12 000 euroga. Enne täismahulist renoveerimist on Pihtla vald alates 2008. aastast toetanud hoone korrastamist kokku 50 000 euroga. Nüüd, mil Pihtla vabatahtlikule päästekomandole on lisandunud Kuressaare päästekomandost saadud metsakustutusauto, on selgunud, et garaaž on liialt väike ja juba tehakse plaane depoohoone laiendamiseks.

Parima vabatahtliku päästekomando pealik Aivar Aasma võtab siseminister Hanno Pevkurilt vastu kingituseks saadud koroonalauda. Foto: Siseministeerium

5. PÄÄSTE

Digikaardi abil jõuab abi rutem kohale

Jaana Padrik Häirekeskuse avalike suhete juht

Häirekeskus võttis 2014. aasta suvel kasutusele operatiivteenistuste uue ühise töövahendi – geoinfosüsteemi GIS-112. GIS-112 on digikaart, mis muudab kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha väljaselgitamise kui ka abi teelesaatmise ja kohalejõudmise. Häirekeskuse päästekorraldaja arvutis oleval digikaardil positsioneeritakse hädaabinumbrile 112 helistanu asukoht,

kusjuures lauatelefonilt helistaja asukohta näeb Häirekeskus aadressi täpsusega, mobiiltelefonilt helistaja asukohta piirkonna täpsusega. Päästekorraldaja täpsustab helistaja ütlusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades ise abivajaja asukoha. Digikaart näitab ära sündmusele lähimad või kiireimad abiosutajad ning kiireima teekonna sündmuskohale. Kogu see info edastatakse elektrooniliselt Häirekeskusest kiirabija päästeautode arvutites olevale digikaardile. Niisiis on tegu abivajaja asukoha tuvastamisega digikaardil ning vajaliku info elektroonilise edastamisega kiirabija päästeautodele.

Süsteem loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis umbes 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits ja 15% Eesti riik.

Inimesi on lihtsam metsast otsida Uue töövahendiga saavutatav suurim muutus võrreldes varasemaga ongi see, et digikaardisüsteemiga on Häirekeskusel võimalik kiiremini ja täpsemalt määrata ära õnnetuse koht ning leida kiireim abiosutaja. Samuti saab kiiremini anda väljasõidukorralduse, näha kaardil kiireimat sündmuskohale sõitmise teekonda ning abi jõuab rutem kohale. Abivajaja asukoha positsioneerimisest digikaardil on eriti kasu siis, kui helistaja ei viibi asustatud kohas ega tea, kus ta parajasti asub, näiteks metsas või rabas eksinuna või liiklusõnnetuse korral, kus oma asukoha kirjeldamine on keeruline.

Süsteemiga liitub peagi ka politsei Uus töövahend on esmakordselt Eestis välja arendatud just operatiivteenistustele mõeldud tervikliku infotehnoloogilise lahendusena. See hõlmab kogu tegevusahelat alates hädaabikõnest Häirekeskusesse kuni abi jõudmiseni sündmuskohale. GIS-112ga töötavad samas infosüsteemis nii Häirekeskus kui ka sündmuskohale sõitvad kiirabija päästemeeskonnad. Projekti arendatakse edasi ning järgmiste arendustega on sellega kavas liita ka politsei ning kõne alla võib tulla ka merepääste ühendamine süsteemiga. Häirekeskuse, Päästeameti ja kiirabibrigaadide ühine uus geoinfosüsteem on vajalik arendus ja eelprojekt ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks. Innovaatiliste infotehnoloogiliste lahenduste ja töövahendite üha suurem ühiskasutus operatiivteenistuste vahel ühtlustab hädaabiteenuse kvaliteeti ja kiirendab abi jõudmist abivajajani olenemata tema asu- või elukohast. Selle tulemusena väheneb tulekahjudes hukkunute arv, suureneb edukalt elustatud patsientide arv ning väheneb tulekahjude, õnnetuste ja avariide rahaline ja keskkonnakahju.

GIS-112 pälvis aasta logistikateo auhinna Häirekeskuse, Päästeameti ja kiirabibrigaadide ühine GIS-112 kasutselevõtt hinnati 2014. aasta tähelepanuväärseimaks logistikateoks – konkursil “Aasta logistikategu 2014” pälvis Häirekeskus selle eest koguni esikoha. Geoinfosüsteemi ellurakendamist juhtis Häirekeskus, selle tehnilist valmimist koordineeris Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, mis ühildas andmebaase ja paigaldas päästesõidukite tarkvara. Geoinfosüsteemi tarkvaralahendused valmistas CGI Eesti AS, mis aitas läbi viia ka koolitusi. Süsteem loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis umbes 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits ja 15% Eesti riik.

5. PÄÄSTE

”

5. PÄÄSTE

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112

Eva Rinne Häirekeskuse peadirektori asetäitja

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on siseturvalisuse valdkonnas oluline ümberkorraldus, mille peamine eesmärk on muuta inimesele abi kutsumine lihtsamaks ja abi saamine kiiremaks. Senine, kahe hädaabinumbriga 112- ja 110-süsteem asendatakse sel aastal ühe hädaabinumbriga 112. Abi kutsumine muutub inimestele lihtsamaks, sest ühelt numbrilt 112 saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. Kriitilises olukorras ei pea inimene meeles pidama mitut numbrit ja oskama nende vahel valida. Ühele hädaabinumbrile üleminek loob eeldused kiirabi, päästjate ja politsei kiiremaks jõudmiseks abivajajani. Ühe hädaabinumbri süsteemis on võimalik hädaabiteenust arendada üle Eesti ühetaoliselt ja kvaliteetselt. Üleminek ühele hädaabinumbrile on siseturvalisuse valdkonnas viimase aja üks tõsisemaid arenguhüppeid ning suurimaid projekte hädaabiteenuse arendamisel.

112-süsteemi on arendatud neli aastat Ühele hädaabinumbrile ülemineku planeerimist alustati Siseministeeriumi haldusalas 2010. aastal. See on valitsuse programmiline tegevuskava kiirema abi korraldamiseks ja elanikkonna turvalisuse suurendamiseks. Neli aastat kestnud ümberkorralduse käigus kavandatud 80 suuremast tegevusest on 2015. aasta alguseks valdav osa tehtud. Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ja Tallinna uute hoonete valmimine on viimane olulisem samm ühise töökeskkonna loomisel, et alustada ühele hädaabinumbrile üleminekut. Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti operatiivteabeteenistuste meeskon-

nad said uute hoonete ühistes töösaalides tööd alustada Tartus 2014. aasta detsembris ja Tallinnas käesoleva aasta jaanuaris. Sellega on Häirekeskuse kõigis neljas piirkondlikus keskuses – Põhja, Ida, Lõuna ja Lääne keskuses loodud Häirekeskuse ja Politsei- ja Piirivalveameti operatiivteabeteenistuse ühised töökeskkonnad hädaabinumbrile 112 saabuvate kutsete menetlemiseks. Ühises töökeskkonnas ja inforuumis kiireneb infovahetus, paraneb abi saatmise kiirus ja kvaliteet ning inimesed saavad rutem abi.

112 jaoks loodi Häirekeskus Ühele hädaabinumbrile üleminekuks ning hädaabinumbri 112 teenindamiseks ja arendamiseks loodi 2012. aasta alguses eraldiseisev päästeasutus Häirekeskus, mille ülesannete ringi on laiendatud politsei hädaabinumbri 110 teenindamisega. Hädaabiteadete menetlemise kvaliteedist sõltub abi osutamise kiirus, sest abi andmise ahelas on tegemist esimese kriitilise lüliga. Teenuse tundlikkuse ja vastutuse tõttu ei ole Häirekeskusel võimalik värvata inimesi tänavalt ning otsuste kvaliteedi tagamiseks peavad päästekorraldajad läbima põhjaliku õppe Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis. Seoses ühele hädaabinumbrile üleminekuga täiendati päästekorraldaja kutseõpet spetsiifilise politseimooduliga, mis võimaldas luua süsteemse lähenemise ka politsei hädaabiteadete töötlemiseks. Kutseõppe läbinud päästekorraldaja on suuteline töötlema ühtmoodi hästi pääste-, kiirabija politsei valdkonna hädaabiteateid. Ümberkorraldus eeldas, et ka olemasolev meeskond omandaks uued kompetentsid. Seetõttu käivitati täiendõppe programm, mille läbisid kõik olemasolevad töösaalide teenistujad üle Eesti. Programm sisaldab politseimoodulit 156 akadeemilise tunniga ning pääste- ja kiirabimoodulit 380 akadeemilise tunniga.

Abi kutsumine muutub inimestele lihtsamaks, sest ühelt numbrilt 112 saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid.

Häirekeskuse IT-tugi on kõrgtasemeline Üleminekuks ühele hädaabinumbrile oli vaja teha mahukaid infotehnoloogilisi arendusi. Välja ehitati uus 112-kõnedele vastamise operatiivne kõnesidesüsteem, mis on sõltumatu haldusala administratiivsest kõnesidest ja seetõttu on oluliselt maandatud teenuse toimepidevuse riskid. Uuendati ka Häirekeskuse kõikide keskuste töökohaseadmed. Hädaabiteadete menetlemise spetsiifiline tarkvara SOS liidestati uue ja innovaatilise geoinfosüsteemiga GIS-112, mis võimaldab digikaardil positsioneerida abivajaja asukoha ning näha lähimaid või kiiremaid abiandjaid ja kiireimat kohalejõudmise teekonda. See kiire elektroonilist infovahetust võimaldav digikaardisüsteem võeti mullu kasutusele Häirekeskuse töösaalides ning kiirabija päästeautodes ning ühise infosüsteemiga on edasiste arenduste käigus kavas järk-järgult liita ka politsei. Infosüsteemidega seotud arendustegevuste täies mahus lõpetamine on planeeritud 2015. aasta keskpaika.

Ühele hädaabinumbrile üleminekuks on olulisemad kriitilised eeldused täidetud ning avalikkuse teavitamise algus kavandati 11. veebruarile 2015, Euroopa 112 päevale.

Inimesed on hädaabinumbrite teenusega rahul Keerukas ülesanne ja eesmärk omaette oli muudatuste käigus säilitada hädaabinumbrite 112 ja 110 teenuste sisuline kvaliteet. Häirekeskusel tuli nelja aasta jooksul keskenduda mahukatele ja pidevatele ümberkorraldustele ning samaaegselt reageerida ka väliskeskkonna muutustele nagu näiteks kiirabireform. Meie inimeste hakkamasaamine elutähtsa teenuse taseme hoidmisega on väga hea ning seda kinnitavad ka teenusega rahulolu numbrid. Elanike rahulolu Häirekeskuse teenusega on kõrge: 93% numbrile 112 helistanutest ja 83% numbrile 110 helistanutest on 2014. aasta lõpus läbi viidud uuringu kohaselt Häirekeskuse tööga rahul.

Päästeameti ja Häirekeskuse Tallinna ühishoone uues töösaalis käib infovahetus varasemast kiiremini. Foto: Hanno Pevkur

5. PÄÄSTE

”

Kriisireguleerimine

Inimeste elu, tervise ja vara kaitse on riigi üks olulisemaid ülesandeid. Erinevad kriisiolukorrad on võrreldes õnnetustega alati suuremõõtmelisemad ja raskemate tagajärgedega ning võivad inimeste turvalisust väga olulisel määral mõjutada. Seetõttu peab riik pidevalt tegelema võimalikeks kriisiolukordadeks valmistumisega, et suurendada vastupanuvõimet ning olla vajadusel valmis hädasolevaid inimesi võimalikult kiirelt ja tulemuslikult abistama.

CONEX 2015 kontrollib valmisolekut kriiside juhtimiseks Tuuli Räim Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja

Käesoleva aasta olulisim sündmus kriisireguleerimise valdkonnas on üleriigiline kriisireguleerimisõppus CONEX 2015 (contingency exercise), mis viiakse läbi erinevatest osaõppustest koosneva lauaõppuste seeriana ministeeriumidele ja nende valitsemisala juhtidele. Tegemist on üks kord nelja aasta jooksul korraldatava üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppusega. CONEX 2015 õppuste teemaks on ulatuslik küberintsident, massiline mürgistus, elektrivarustuse kui elutähtsa teenuse katkemine, rünnak kriitiliselt olulise taristu vastu ja massiline korratus. Osaõppuste ettevalmistamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi vastutusalade töö. Õppuse peakorraldaja on Siseministeerium, kelle ülesanne on osaõppuste läbiviimise ja hindamise juhtimine ning osaõppuste planeerimise nõustamine. CONEX 2015 üldeesmärk on mängida läbi erine-

vate sündmuste lahendamise strateegiline juhtimine ning otsuste langetamine. Samuti on oluline testida õigusaktide kohaldamist ja nende muutmise vajadust häda- ja eriolukorras ning erakorralises seisukorras. Kriisireguleerimisõppus korraldatakse koostoimes suuremahulise sõjalist valmisolekut hindava õppusega SIIL 2015. See võimaldab tervikpildis hinnata Eesti valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks ja riigiasutuste koostööd laiapindse riigikaitse raames.

Elutähtsate teenuste toimepidevus Järgnevate aastate üks suurimaid väljakutseid on kriisireguleerimise valdkonna korrastamine, millega soovitakse suurendada riigi vastupanuvõimet erinevates kriisiolukordades. Selle saavutamiseks ei piisa vaid olemasoleva õiguse rakendamisest, vaid vajalik on teha muudatusi seadusandluses. Välja töötamisel on hädaolukorra seaduse muudatused ning kavas on erinevate osapoolte vastutuse ja pädevuse täpsustamine, hädaolukorra lahendamise juhtimise põhimõtete korrastamine ning kriisireguleerimisõppuste korraldamise põhimõtete üle vaatamine.

6. KRIISIREGULEERIMINE

”

Elutähtsad teenused on näiteks varustatus elektri, side ja veega ning postiside, jäätmehooldus ja linnatransport.

Üheks oluliseks teemaks hädaolukorra seaduse muudatuste väljatöötamisel on elutähtsate teenuste toimepidevus, mille peamine eesmärk on tagada eluliselt tähtsate teenuste toimimine erinevates kriisiolukordades. Praegu on seaduse tasandil määratletud 45 elutähtsat teenust, mille mõju ühiskonna kui terviku toimepidevusele on väga erinev.

On teenuseid, millest sõltub inimeste elu ja tervis, kui ka selliseid, mille toimimine on seotud inimeste harjumuspärase eluviisiga. Elutähtsad teenused on näiteks varustatus elektri, side ja veega ning samaväärseteks on peetud ka postisidet, jäätmehooldust ja linnatransporti.

Päästjad harjutamas vigastatu kandmist eelmisel kriisiõppusel CREMEX 2011. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Elutähtsate teenuste tagamist korraldavad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank.

Elutähtsaid teenuseid pakub üle 140 ettevõtte Elutähtsate teenuste tagamist korraldavad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank. Igale elutähtsale teenusele on nimetatud selle osutaja, kelle ülesanne on tagada teenuse toimimine igas olukorras. Teenuseosutajaid on kokku 140 ringis, kellest ligikaudu 90% on era- ja avalik-õiguslikud äriühingud. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik kes-

kenduda ühiskonna toimepidevuse seisukohalt kõige kriitilisematele teenustele. Seetõttu on oluline seaduse tasandil elutähtsa teenuse mõiste täpsem määratlemine ning keskendumine üksnes prioriteetsemate teenuste toimepidevuse tõhustamisele. Samuti on vajalik elutähtsatele teenuste toimepidevuse nõuete kehtestamine, mis suurendab teenuseosutajate võimet kriisiolukordade ajal teenuse pakkumisega toime tulla.

Hädaolukorra seaduse neli põhimõtet Sellele, kuidas valmistutakse hädaolukordadeks, kuidas neid lahendatakse ning millised on erinevate asutuste ülesanded ja vastutus kriisireguleerimise valdkonnas, annab õiguslikud raamid hädaolukorra seadus. 1. Detsentraliseeritus tähendab, et iga ministeerium vastutab oma valitsemisala kriisireguleerimisalaste tegevuste elluviimise eest. 2. Detsentraliseerimise suurim väljakutse on koordineerimine ja koostöö, mis on vajalik ükskõik millise hädaolukorra valmistumisel ja selle lahendamisel. 3. Ülesannete jäävuse põhimõte tähendab, et kõik asutused ja inimesed täidavad kriisiolukordades samu ülesandeid, mis tavaolukorras. 4. Subsidiaarsus ehk lähimuse põhimõte rõhutab, et kriisireguleerimise tegevuste elluviimine toimub madalamal võimalikul tasemel.

6. KRIISIREGULEERIMINE

”

6. KRIISIREGULEERIMINE

Lõuna kriisireguleerimise õppus KILP

Margo Klaos Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor

Kriisireguleerimisõppusel KILP 2014 harjutati sõjaajal elanike evakueerimise juhtimist ning tsiviil- ja militaarkoostööd. Päästeameti Lõuna päästekeskus viis möödunud aasta 15.-16. mail paralleelselt Kaitseväe õppusega Kevadtorm läbi Lõuna-Eesti kriisireguleerimise regionaalse lauaõppuse (ingl tabletop exercise ehk õppus laua taga). Varem pole õppustel sellises formaadis elanikkonna kaitsealaseid tegevusi sõjaseisukorras harjutatud. Kriisiõppuse üldeesmärk oli hinnata sõjaseisukorra tingimustes pääste regionaalse staabi tegevust ja selle koostööd ning infovahetust militaar- ja tsiviilstruktuuridega. Õppuse stsenaariumi kohaselt kaasnes siseriiklike rahutuste ja võõrriigi vägede sissetungiga Eesti Vabariigi territooriumile mitmeid pääste-, demineerimis- ja korrakaitsesündmusi, mis nõudsid asutustevahelist koordineeritud koostööd, ressursside kasutust ja avalikkuse teavitamist. Samuti tegeles pääste regionaalne staap tsiviilisikute evakuatsiooni, sõjapõgenike paigutamise planeerimise ja erinevate elutähtsate valdkondade toimepidevuse küsimustega, mis andis õppusele ka laiema tsiviilkaitselise mõõtme.

Sõjaseisukorras tuleb luua juhtstaap Õppuse üks oluline järeldus on, et sõjaseisukorras pole otstarbekas regionaalset koostööd militaarstruktuuridega korraldada eraldi paiknevate ja tegutsevate

Arvi Uustalu Lõuna-Eesti Päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhataja

tsiviilametkondade staapide kaudu, vaid luua tuleks ametkondadeülene juhtstaap ning eelnevalt paika panna selle pädevused ja töökorraldus. Õppus tõi selgelt esile, et tsiviilisikute evakueerimine sõjaajal on põhjalikumalt planeerimata valdkond, mille ettevalmistamisega tuleb nii riiklikul kui regionaalsel tasandil tõsiselt tegeleda. Vajalik on täpsustada, kes reaalselt otsustab sõjaseisukorras evakuatsiooni korraldamise, kes seda juhib ja läbi viib. Hetkel valitseb paljuski arvamus, et kohalik omavalitsus korraldab selle käsu andmisel ära. Kui lokaalsete sündmuste korral võib see olla parim lahendus, siis ulatuslikumates olukordades ei ole see kindlasti rakendatav. Samuti saab ühe õppuse järeldusena välja tuua selle, et päästeteenuse toimepidevuse tagamiseks on vajalik täiendavalt analüüsida sõjaajal pääste väljakutsete teenindamise ja prioriteetide muutmise korraldust, regionaalset ressursihaldust ning päästeametnike ja -teenistujate mobiliseerimist puudutavaid küsimusi. Läbi tuleb mõelda ka sõjategevuse piirkonnast päästetehnika võimaliku evakueerimise küsimused. Kui KILP 2014 õppusel hindasime ennekõike päästeteenuse toimepidevust, siis tegelikult vajavad samad küsimused lahendamist ka teiste riiklike funktsioonide tagamisel, näiteks haiglate ja kiirabi toimimine, mobiiltelefoni- ja andmevõrgu toimimine ja riigi toiduvarude kasutuselevõtt.

Eriti oluline on õppuse korraldajate hinnangul regionaalsel tasandil tsiviil-militaarkoostöö arendamine, erinevate staabiharjutuste korraldamine ja planeerimisega tegelemine.

Tsiviil- ja militaarkoostöö on tähtis Õppuse järelmite valguses on oluline välja tuua, et Eesti õigusaktides on defineerimata elanikkonna kaitse või Euroopa Liidu käsitluses tsiviilkaitse mõiste ning määramata on tegevused, mida erinevad asutused peaksid selle raames ellu viima. Läbiviidud õppuse tulemusel võib öelda, et omal ajal tuletõrje ja tsiviilkaitse liitmisega moodustatud Päästeamet koos regionaalsete päästekeskustega on sõjaajal suuteline koordineerima tsiviilkaitset, kuigi mitmed küsimused tuleb veel läbi vaielda, tegeleda õigusruumi ja tegevuskavade täpsustamisega ning võimekuste tõstmisega.

Tänu õppusele tähtsustus tsiviil-militaarkoostöö teema, paranesid osalejate teadmised laiapindsest riigikaitsest ja teadvustati kitsaskohti, millega tuleb edasi tegeleda. Eriti oluline on õppuse korraldajate hinnangul regionaalsel tasandil tsiviil-militaarkoostöö arendamine, erinevate staabiharjutuste korraldamine ja planeerimisega tegelemine. Õppusel osalesid Päästeamet, Lõuna-Eesti Pommigrupp, Politsei- ja Piirivalveamet, Lõuna prefektuur, Siseministeerium, Riigikantselei, Terviseamet, Kaitsepolitseiamet, Maanteeamet, Kaitseliit, Kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Õppusel KILP 2014 mängiti kriisisituatsioon läbi laua taga. Foto: Arvi Uustalu

6. KRIISIREGULEERIMINE

”

Inimj천ud ja organisatsiooni areng

Töötajate arv väheneb, palgad tõusevad

Eneli Vensel Personalipoliitika osakonna nõunik

Siseministeeriumi haldusala personali koosseis on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, mille arvelt saavutatud kokkuhoid on meil võimaldanud tõsta madalamalt tasustatud operatiivtöötajate palku. Siseministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 8400 inimest, neist 60% Politsei- ja Piirivalveametis ning ülejäänud Päästeametis, Kaitsepolitseiametis, Häirekeskuses, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuses, Sisekaitseakadeemias ja Siseministeeriumis. Valitsemisala isikkooseis on iga aastaga vähenenud – võrreldes 2012. aastaga kaheksa protsendi võrra. Nii, nagu Eesti tööjõuturul laiemalt, on ka siseturvalisuse valdkonna personalipoliitika väljakutsed vananev rahvastik, piiratud eelarvelised vahendid ning palgakonkurents. Kui lähtuda tööealise elanikkonna vähenemise prognoosist aastani 2020, tuleks töötajate arvu igal järgneval aastal vähendada keskmiselt ühe protsendi võrra. See kinnitab, et meil ei saa olema rohkem töötajaid ning peame oma tööd teisiti korraldama. Efektiivsus saab tõusta vaid läbimõeldud ning targa tegutsemise tulemusel ja kodanike turvatunne ei tohi seeläbi kannatada. See on suur väljakutse. Meie asutused otsivad viise, kuidas tegutseda paremini, seista rohkem näoga rahva poole ning kuidas aru saada, kui palju üks või teine turvalisuse teenus täpselt maksab. Selleks on Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet juurutanud teenusepõhise juhtimise ning koondanud oma ridu.

Mullu koondati 215 inimest 2014. aastal toimus Politsei- ja Piirivalveameti töö suuremahuline ümberkorraldamine. Muudatuste põhieesmärk oli leida vahendeid töötajate palgataseme konkurentsivõime parandamiseks tingimustel, mis elanike turvatunnet ei vähendaks. Koondati 215 inimest, neist 78 olid politseiametnikud ning 137 muud teenistujad. Enim koondamisi (77) oli tugivaldkonnas (eelarvestamine, raamatupidamine, personalitöö, asjaajamistöö, hanked, haldustööd), kus praeguseks töötab kaks korda vähem inimesi kui enne Politsei-ja Piirivalveameti loomist (vastavalt 600 ja 1200 tugitöötajat). Juhtide arvu vähendati umbes ühe kolmandiku võrra. Muudatused, mille Politsei- ja Piirivalveamet ise ette võttis, andsid kokkuhoidu 4,8 miljonit eurot. Ameti pingutused ning 2015. aasta riigieelarvest eraldatav lisaraha võimaldab tõsta kõige madalamalt tasustatud (palgaastmetel 1-5) politseiametnike palka, keda on kokku 2355 ning kelle keskmine põhipalk tõuseb 12,6% võrra 991 eurolt 1116 eurole. Sellesse gruppi kuuluvad ka näiteks 505 patrullpolitseinikku, kelle keskmine põhipalk tõuseb 15,7% võrra 930 eurolt 1076 eurole. Politsei- ja Piirivalveametis läbi viidud ümberkorraldused toetavad teenustepõhist juhtimist, mis tähendab, et iga teenistuja teab, millist teenust ta osutab ning ametil tekib selge ülevaade sellest, kui palju mingi teenus riigile maksma läheb. Tehtud pingutused võimaldavad väiksema arvu inimestega osutada elanikele sama kvaliteediga teenust. Politsei-ja Piirivalveamet tagab praegu 76 erineva teenuse toimimise, millest 39 on suunatud avalikkusele ning 37 toetavad avalike teenuste osutamist.

7. INIMJÕUD JA ORGANISATSIOONI ARENG

”

Hädaabiteadete kvaliteetseks menetlemiseks suurendati Häirekeskuse teenistuskohtade arvu 278lt 296le.

Päästeamet keskendus 2014. aastal organisatsiooni vastutusjaotuse korrastamisele eesmärgiga tõhustada ja ümber korraldada ametisiseseid protsesse, tõsta analüüsi- ja planeerimisvõimekust, tugevdada vaba-

112 tõrgeteta toimimise tähtaeg. Hädaabiteadete kvaliteetseks menetlemiseks suurendati Häirekeskuse teenistuskohtade arvu 278lt 296le. Häirekeskuse põhiline väljakutse oli mullu vajaminevas mahus töötajate leidmine ning nende ettevalmistamine 175 erinevas kiirabi-, politsei-, pääste- ja keskkonna-

tahtlike päästjate tegevuse koordineerimist ning motiveerida parimaid kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Täpsemalt määratleti Päästeameti keskuste juhtide rollid neile antavate ülesannete elluviimisel ning muudeti ühetaolisemaks struktuuriüksuste juhtide üldpädevus. Uuendatud vastutusjaotuse kohaselt tegelevad osakonnad teenuse arendamise, planeerimise ja hindamisega ning päästekeskused vastutavad teenuse elluviimise eest. Kõigist neljast päästekeskusest kaotati valmisolekubürood ning regionaalsed haldustalitused. 2014. aastal jõustus ka ühtse hädaabinumbri

sündmuste valdkonnas orienteerumiseks. Eelmisel aastal valmistuti raamatupidamise, personali- ja palgaarvestuse ümberkorraldamiseks Siseministeeriumis, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuses ning Sisekaitseakadeemias. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist viiakse kolme asutuse palgaarvestus ja personaliandmete sisestamine SAPi tarkvarasse üle Viljandi Maavalitsuse raamatupidamise ja personaliarvestuse osakonda ning raamatupidamine Siseministeeriumi rahandusosakonda. Sellest loe lähemalt leheküljelt 77.

Häirekeskuse töötajate arv kasvas

Kas teadsid? • Siseturvalisuse valdkonnas töötab 65% mehi ja 45% naisi. • Kõige suurem on meeste osakaal Päästeametis, kus töötajatest 92% on meessoost. Kõik 1220 päästjat on mehed. (Mitte, et naised ei oleks päästjaks oodatud, vaid töö raskus on läbi aegade olnud põhjuseks, miks päästjate ridadesse on naised sattunud harva). • Naistest rohkem mehi on ka Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuses (75%) ning Politsei-ja Piirivalveametis (57%). • Kõige enam töötab valitsemisalas naisi nimega Tiina ja mehi nimega Margus. • Töötajate keskmine vanus on 41 aastat. Kolmandik kõigist töötajatest on neljakümnendates eluaastates. Keskmisest noorema töötajaskonnaga on Siseministeerium ja Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus. • Valitsemisala töötajate keskmine brutopalk on 1122 eurot.

Sisekaitseakadeemias õpib siseturvalisuse tulevik Reelika Ein

Ida-Virumaale kolimise plaanid

Personalipoliitika osakonna nõunik

Möödunud aasta 24. aprillil kinnitas valitsus oma tegevusprogrammi aastateks 2014-2015, milles on paika pandud ülesanne kaaluda võimalusi Sisekaitseakadeemia üleviimiseks Ida-Virumaale, et suurendada piirkonnas riigi kohalolekut. 18. septembril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel kiitis valitsus heaks siseministri ettepaneku luua Ida-Virumaale praktikabaas. See tähendab, et aastaringselt lisandub Ida-Virumaale korda tagama, piiri valvama, tolli- või päästetööd tegema, aga samuti vangivalvuri praktikat sooritama kuni 100 noort siseturvalisuse eest vastutavat inimest. Praktikabaasi edukaks toimimiseks on vajalik renoveerida Narvas ka väljavalitav ühiselamuhoone, mida saaksid lisaks Sisekaitseakadeemia kadettidele kasutada nii politseinikud, piirivalvurid, tolliametnikud kui ka vajadusel päästjad. Projektile taotletakse rahastust Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi fondidest.

Mullu lõpetas Sisekaitseakadeemia 427 õppurit, kellest saab Eesti siseturvalisuse valdkonna järelkasv. Sisekaitseakadeemia 12 erialal õpib kokku umbes 1000 õppurit. Igal aastal lõpetab kooli kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemeõppe mitusada noort spetsialisti. 2014. aastal lõpetas Sisekaitseakadeemia 427 noort, kes suundusid tööle politseisse, piirivalvesse, pääste-, justiits-, maksu- ja tollivaldkonda. 2014. aasta sügisesel tudengite vastuvõtul olid kõige populaarsemad erialad politseiteenistus, tolli-, maksunduse ning korrektsiooni õppekavad. Konkurss õppekohale oli kõige suurem politseiteenistuse erialal – 9,16 inimest kohale, järgnesid tolli ja maksunduse (8,40 kohale) ning korrektsiooni (3,8 kohale) erialad. Kandideerijatest moodustasid 47,7% mehed ja 52,3% naised. Kandideeriti Eesti kõigist maakondadest, enam kandidaate oli Harju (39,4%), Ida-Viru (17,3%) ja Tartu maakonnast (10,1%). Igal sügisel viib Sisekaitseakadeemia sisseastujate seas läbi küsitluse, mille tulemused näitavad, et noored tulevad Sisekaitseakadeemiasse õppima just huvitava eriala tõttu. Lisaks on kandideerijad märkinud soovi minna tööle riigiasutusse ja kooli head mainet. Meie asutuste personalivajadust ei kata üksnes Siseakadeemia, sest tööle võetakse ka muu haridusega inimesi. Küll aga pakutakse kõikidele Sisekaitseakadeemia lõpetajatele tööd valdkonna asutustes. Tund Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži arvutiklassis Paikusel.

7. INIMJÕUD JA ORGANISATSIOONI ARENG

Sisekaitseakadeemias õppinule on töökoht garanteeritud Pärast keskkooli lõpetamist 2012. aastal alustasin õpinguid Sisekaitseakadeemias. Sellele eelnenud aastal osalesin Sisekaitseakadeemia justiitskolledži korraldatud vanglateenistuse eelkoolitusel ja nii tekkis mul juba kooli ajal huvi siduda oma tulevik sisekaitse valdkonnaga. Algselt kandideerisin Sisekaitseakadeemias korrektsiooni ja politseiteenistuse erialadele, lõpuks valisin edasiõppimiseks siiski Politsei- ja piirivalvekolledži. Miks ma valisin õppimiseks just selle eriala? Seda küsimust on mulle korduvalt esitatud nii tunnis kui ka avalikult kaamera ees. Olen vastanud, et soovin inimesi aidata ja tagada parema elukeskkonna. Kui vaadata Politsei- ja Piirivalveameti missiooni “Koostöös loome turvalisust”, siis minu vaated kattuvad ameti omadega. Samuti valisin õppimiseks just selle eriala, kuna soovin saada politseinikuks. Mulle ei sobi üksluine töö,

kus iga päev tuleb täita ühtesid ja samu ülesandeid. Töö peab pakkuma pidevalt väljakutseid ja panema mind ennast ka proovile. Õppima asudes ei kujutanud ma tegelikult ette, kui raske on politseiniku töö. Nüüd, kolmandal kursusel olles ja praktikal käinuna, olen aru saanud, kuidas ka lihtne näpuviga võib väga karmilt kätte maksta. Eesti vanasõnagi ütleb ju, et mida külvad, seda lõikad. See mõttetera peab meil kõigil meeles olema nii politseinikuks õppides kui ka tulevikus tööd tehes. Ise arvan, et mina olen nende kolme õpinguaasta jooksul näidanud, et julgen ja suudan võtta vastutust ning täita mulle usaldatud ülesandeid. Mis on akadeemias õppimise, koolimelu ning -elu juures positiivset? Kadett, kes aktiivselt koolielust osa võtab, saab siit kaasa palju väärtuslikke kogemusi ja

Sisekaitseakadeemias on veel üks oluline teema, mis inimesi liidab ja ühtse meeskonnana tegutsema paneb. See ühendav jõud on SPORT.

häid sõpru kogu eluks. Omades sõpru-tuttavaid nii enda kui teiste kolledžite kadettide seas, on meil ka tulevases tööelus lihtsam suhelda ja vajadusel üksteist erialaselt abistada. Kuna enamik Sisekaitseakadeemia lõpetajatest on end sidunud sisejulgeoleku valdkonnaga, tegutseme ju kõik ühise eesmärgi nimel. Ja mida kindlamalt üksteisele toetuda saame, seda parem on kindlasti ka töö kvaliteet. See, et enamikule meist on tulevane töökoht teada juba õpingute ajal, annab meile kindluse tuleviku osas. Seeläbi oleme kindlasti motiveeritumad omandama teadmisi ja oskusi, mida meile koolis jagatakse. Positiivne märk on seegi, et üha rohkem oodatakse kadettide arvamust ja seda võetakse ka kuulda. Me anname igale õpitavale ainele tagasisidet ja kui mõni

valdkond või teema vajaks parendamist, esitame omapoolsed vastavad ettepanekud. Kord aastas korraldatakse akadeemias sisekonverents, kus osalevad nii töötajad kui ka kadetid. Ühise laua taga arutatakse olulisi teemasid, nagu näiteks akadeemia põhiväärtused või kooli positsioon haridusmaastikul. Igal aastal on konverentsi ettevalmistusse ja läbiviimisesse kaasatud ka kadetid, kes sellega koolipere hinnangul väga hästi toime on tulnud. Sisekaitseakadeemias on veel üks oluline teema, mis inimesi liidab ja ühtse meeskonnana tegutsema paneb. See ühendav jõud on SPORT. Aasta jooksul on akadeemias kokku 19 spordivõistlust, kus igal kadetil on võimalus osaleda. Samuti on võimalik osaleda ka Eesti Akadeemilise Spordiliidu korraldavatel või ametkondlikel võistlustel. Erinevaid mõõduvõtmise võimalusi on veelgi ja iga kadett, kes on spordipisiku külge saanud, leiab kindlasti sobiva ala, kus oma võimed proovile panna. Sisekaitseakadeemia puhul meeldib mulle eriti kindlus, et sinust saabki see, kelleks õppima oled tulnud. Tahad saada politseinikuks, tule akadeemiasse õppima ja sinust saabki politseinik. Meid õpetavatest õppejõududest on valdav osa samuti politseinikud ja nemad ei suhtu kadetti kui alluvasse. Pigem võetakse meid tulevaste kolleegidena, kellele oma teadmisi ja kogemusi edasi antakse. Pärast kooli lõpetamist näen end patrullpolitseinikuna, sest enamasti on see esimene töökoht, mis kooli lõpetajale usaldatakse. See töö on küll üks raskemaid, aga samas ka väga huvitav. Ja kindlasti hea alus edasiseks tööalaseks arenguks ja edasiliikumiseks! Nagu enamus kadette, püüan minagi anda kõik endast oleneva, et Eesti oleks hea ja turvaline paik meile kõigile.

Hannes Lember Sisekaitseakadeemia kadett

7. INIMJÕUD JA ORGANISATSIOONI ARENG

”

Ressursid

Investeerisime siseturvalisuse kinnisvarasse 17 miljonit

Raino Sepp Varahalduse osakonna juhataja

Koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga investeerisime 2014. aastal kinnisvarasse 17,1 miljonit eurot. 2014. aastal valmisid Päästeameti ja Häirekeskuse ühishooned Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas, mis olid eelduseks ühtse häda-abinumbrile 112 kasutuselevõtuks. Lisaks sellele valmis politseijaoskonna hoone Keilas. Lõpetatud on Sillamäe ja Kiviõli ühishoone detailplaneeringute menetlus. Kohtla-Järve ühishoone detailplaneeringu menetlus jätkub 2015. aastal. Sel aastal jõuab lõpule mitu 2014. aastal alustatud ehitusprojekti – lõppeb Narva piiripunkti rekonstrueerimine, valmivad ühishooned Häädemeestel, Vormsil ja Võrus. Lisaks sellele jätkuvad suuremahulisemad tööd leidude, asitõendite ja muu hoiulevõetud vara hoiukoha ehitusel Narvas ning Paide arestimaja renoveerimisel. Möödunud aastal sai valmis Piusa kordoni projekt ning alustati mitme lähiaastatel valmiva hoone projekteerimist. Pärnus peaks 2017. aastal valmima ühishoone, kus asuvad tööle politsei, pääste, kaitsepolitsei, SMIT ja häirekeskus. Algas ka Vastseliina ja Vändra komandode projekteerimine ning jätkus Tallinna vangla uue arestimaja ja väljasaatmiskeskuse projekti väljatöötamine. Möödunud aastal allkirjastati kokkulepe, et Euroopa IT-agentuur hakkab asuma Eestis, seega hakkasime otsima agentuurile hoonele sobivat asukohta. Lisaks eelnevale jätkuvad Sisekaitseakadeemia väljaehitamise arendusprotsessid ja Narva praktikakeskuse teemaplaneeringud.

Transpordipark uueneb Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite keskmine vanus on 7,4 aastat ning veidi üle 23% maismaasõidukitest on vanemad kui 10 aastat. 2,4% sõidukite läbisõit on üle 300 000 km. Võrreldes 2013. aastaga on sõidukite keskmine vanus vähenenud 4% võrra ja keskmine läbisõit aastas kasvanud 4,1% võrra. Kõige suurem hange transpordi valdkonnas viidi möödunud aastal läbi kuue pääste redelauto soetamiseks kogumaksumusega 3,3 miljonit eurot, sõidukid peaksid meile kohale jõudma 2015. aasta hilissuvel. Praegu on päästjate kasutuses viis redelautot, millest kolm on vanemad kui 35 aastat. Redelautosid kasutatakse päästesündmuste lahendamisel kõrgemates kui kolmekorruselistes hoonetes. 2015. aastal on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendite kaasabil kavas soetada üks reostustõrjelaev, üks vaatluslennuk ja 77 päästeautot koos päästetehnikaga. Projekti kogumaksumuseks on planeeritud ligi 56,5 miljonit eurot. Lisaks on Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi 20152020 vahendite kaasabil plaanis uuendada Politsei- ja Piirivalveameti piirivalve ja kriminaalvaldkonna sõidukiparki. Projekti raames on kavas soetada vähemalt 200 maismaasõidukit (sõiduautod, väikebussid, mootorsaanid ja ATV-d) ja 12 veesõidukit (mootorpaadid, kaatrid ja õhkpaadid). Samuti on projekti raames plaanis parandada Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses olevate helikopterite vaatlus- ja kommunikatsioonitehnikat ning võtta kasutusele mehitamata õhusõidukid. Projekti kogumaksumuseks on planeeritud üle 15,6 miljoni euro.

8. RESSURSID

Siseturvalisuse eelarve kasvab

Mairi Tonsiver Rahandusosakonna juhataja

Siseturvalisuse asutuste eelarve oli 2014. aastal kokku veidi üle 314 miljoni euro, 2015. aasta eelarve on 337,7 miljonit ehk 7% rohkem. 2006. aastaga võrreldes on hindade kasvu arvesse võtmata siseturvalisuse valdkonna eelarve vähenenud 2,3%, kuid 2015. aastal võib eeldada väikest kasvu. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud riigieelarve on samal ajal kasvanud 39%. 2014. aasta eelarvest 288 miljonit eurot kaeti riigi tuludest. Ülejäänud summa tuli välisabist (sealhulgas riiklik kaasfinantseerimine), majandustegevusest ja muudest väiksematest laekumistest. Siseturvalisuse asutuste eelarve moodustas riigieelarvest (8,056 miljardit eurot) 2014. aastal 3,90% ja SKPst 1,65%. Viimase kümne aasta vältel on selle osakaal SKPst jäänud võrreldavale tasemele, kuid 400 350 300 Miljon eurot

8. RESSURSID

250

277.5 282.4 235.8

296.9 265.4

282.7

314.1

337.7

247.5 247.9

200 150 100 50 0

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Joonis 1. Siseturvalisuse eelarve kokku

osakaal riigieelarvest on vähenenud 1,59 protsendipunkti võrra. Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eelarvest moodustab 57% Politsei- ja Piirivalveameti eelarve, Päästeameti eelarve 20% ja ülejäänud 23% moodustavad kõigi teiste asutuste, sealhulgas Siseministeeriumi eelarved (andmetest on välja jäetud Kaitsepolitseiameti eelarve, mis ei ole avalik).

32.913 11%

Siseministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet

57.381 19%

Häirekeskus 168.717 57%

Sisekaitseakadeemia SMIT

Joonis 2. Siseturvalisuse valdkonna 2014. aasta eelarve (asutuste lõikes, tuhat eurot)

Et piiratud rahaliste ressursside tingimuses hoida siseturvalisuse praegust taset, peame leidma uusi võimalusi kokkuhoiuks nii, et teenuse maht ja kvaliteet sellest ei kannataks. Siseministeeriumi valitsemisalas on välja töötatud plaan kinnisvara optimeerimiseks ja maismaasõidukite finantseerimisskeemi muutmiseks suurema rõhuga pikaajalisele kapitalirendile. Ülearusest kinnisvarast loobumise ja sõidukite harvema väljavahetamisega saame hoida aastas kokku enam kui miljon eurot. Seda raha saaks kasutada valdkonna muude oluliste kulude katmiseks.

Ülearusest kinnisvarast loobumise ja sõidukite harvema väljavahetamisega saame aastas kokku hoida üle miljoni euro.

Aasta-aastalt on siseturvalisuse valdkonna varade seisund veidi halvenenud, kuna nende õigeaegseks väljavahetamiseks ei ole olnud piisavalt finantse. Selle negatiivse trendi murdmiseks koostasime haldusala asutustega 2014. aastal varade uuendamise kavad kuni aastani 2025. Koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga valmis kinnisvara optimeerimise kava, mille ambitsioonikas eesmärk on korrastada kogu siseturvalisuse valdkonna hooned järgneva kümne aasta jooksul, et tagada töötajatele ja klientidele kaasaegne ning tervisekaitse nõuetele vastav töökeskkond. Investeeringud aitaksid saavutada ka märkimisväärse energiasäästu, mis alandaks oluliselt vara ülalpidamiskulusid. Kokkuhoid 3 miljonit eurot Viimastel aastatel oleme optimeerimise tulemusena kasutatavat pinda vähendanud ligikaudu 20% võrra, mille abil oleme riigile säästnud vähemalt kolm miljonit eurot aastas. Kava järgides on ka edaspidi võimalik üüripinda optimeerides seda mõningal määral vähendada. Samuti koostasime kavad transportvara ning infoja kommunikatsioonitehnoloogia varade uuendamiseks, ilma milleta on võimatu pakkuda kaasaegseid siseturvalisuse teenuseid. Relvastuse pikaajalise uuendamise kava võimaldab loobuda enne Eesti taasiseseisvumist kasutusele võetud relvadest, mille tehnilised omadused ei vasta politsei tänastele vajadustele. Selle tegevusega ühtlustame relvastuse põhimõtteid riigiüleselt ja NATO kontekstis. Kõikide varade uuendamise kavade informatsiooni koondame valitsemisala arengukavasse aastateks 2016-2019 ning esitame riigi eelarvestrateegia koostamise raames otsustamiseks ka Vabariigi Valitsusele.

Tõhustame finantsarvestust Mullu kinnitas valitsus tugiteenuste tsentraliseerimise kava ehk TUTSE, mille raames lähevad kõik riigiasutused üle majandusarvestustarkvara SAP uuele versioonile. Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse eestvedamisel läbi viidav muudatus ühtlustab riigiasutuste ja ka näiteks Siseministeeriumi valitsemisala asutuste arvestuspõhimõtteid. Projekti käigus viiakse uuendatud SAP tarkvara keskkonda üle asutuste kogu finants-, personali- ja palgaarvestus. Asutused saavad kasutada riigis keskselt pakutavat e-arvete menetlemise ja veebipõhise aruandluse süsteemi. Uuendatud SAP võeti Siseministeeriumi valitsemisalas kasutusele 2015. aasta alguses ning sellesse projekti on kaasatud umbes 100 töötajat. Tegemist on mahuka tugivaldkonna muudatusega, mis hõlmab uue infosüsteemi juurutamist, arvestuspõhimõtete muudatusi, töötajate väljaõpet ja teiste infosüsteemide ühendamist uuendatud majandusarvestustarkvaraga. Kuni 2014. aasta lõpuni korraldati ministeeriumi valitsemisala ametite raamatupidamist valdavalt detsentraliseeritult. Alates selle aasta algusest korraldatakse lisaks Siseministeeriumile ja Häirekeskusele keskselt ka Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse ning Sisekaitseakadeemia finants-, palgaandmete- ja personaliarvestust. Raamatupidamise, personali- ja palgaarvestuse ümberkorraldamine ja info ühetaoline sisestamine tagab valitsemisalaülese aruandluse parema andmekvaliteedi. Väheneb ka aruandluse saamiseks vajamineva käsitöö maht. Asutused saavad enam tegeleda sisulise tööga ega pea kulutama ressursse SAPi tehnilistele muudatustele, arendustele ja teenistujate väljaõppele.

8. RESSURSID

”

8. RESSURSID

Euroopa Liidu välisvahendeid on üle 100 miljoni euro Ketlin Jaani-Vihalem Välisvahendite osakonna juhataja

Möödunud aastal alanud uue Euroopa Liidu eelarveperioodi Eestile eraldatavad otsetoetused küündivad viie miljardi euroni, millest Siseministeeriumi haldusalale jääb veidi üle 100 miljoni euro. Võrreldes eelmise eelarveperioodiga 2007-2013 on Euroopa Liidu otsetoetused siseturvalisuse valdkonnale suurenenud üle 30 protsendi. See on märkimisväärne kasv, mis on suureks abiks kogu valdkonna rahastamisel, ent seab meile ka suurema vastutuse selle otstarbeka kasutamise eest. Uut Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 hakati Siseministeeriumis ette valmistama juba 2011. aastal. Kui varem vastutas Siseministeerium Solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise programmis Välispiirifondi, Euroopa Pagulasfondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi rakendamise eest Eestis, siis uuel perioodil struktureeriti need ümber ning Siseministeerium haldab kahte uut fondi – Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi.

Sisejulgeolekufondist 35 miljonit eurot Eestil on Sisejulgeolekufondist võimalik kokku saada veidi üle 35 miljoni euro, millest rahastatakse välispiiri ja viisade haldamist ning politseikoostööd ja kriisiohjamist. Eesti loodab toetust saada näiteks Euroopa piiride valvamise süsteemi väljaarendamisele, viisapoliitika tõhustamisele, välispiiride haldamise suutlikkuse parandamisele ja integreeritud piirihalduse tugevdamisele.

Samuti soovitakse rahastust saada meetmetele, mis tõstavad korrakaitseasutuste suutlikkust võidelda kuritegevusega, parandavad nende omavahelist koostööd, aitavad kaitsta elutähtsat infrastruktuuri ning välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid. Kõik kavandatud meetmed on kooskõlas erinevate valdkondlike strateegiatega, sealhulgas turvalisuspoliitika põhisuundadega.

Rändevaldkonnale 10 miljonit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames on Eestil võimalik toetust saada natuke üle kümne miljoni euro. Sellest fondist soovib Eesti rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele, seadusliku rände toetamisele, kolmandate riikide kodanike lõimumisele ja ebaseadusliku sisserände takistamisele. Eelarvevahendeid jagatakse mõlema fondi puhul mitmeaastase programmi alusel, mille koostamisse on kaasatud kõik sellega puutumust omavad osapooled Siseministeeriumist ja selle haldusalast, teistest ministeeriumidest ning valitsusvälistest organisatsioonidest. Lisaks vastutab Siseministeerium uuel eelarveperioodil ka Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete rakendamise eest. Näiteks panustame erinevate tegevuste kaudu ühiskonda vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate kohanemise, lõimumise ning aktiivsuse suurendamisse. Välja pakutakse tegevusi noorte tõrjutusriski vähendamiseks ja tööhõivelisuse parandamiseks, aga ka valmisoleku suurendamiseks keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks eraldatakse Siseministeeriumile ja tema haldusalale fondist kokku umbes 59 miljonit eurot.

Näiteks panustame ühiskonda vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate kohanemise, lõimumise ning aktiivsuse suurendamisse.

2014. aastal käivitunud või lõpule jõudnud projektid Välispiirifondist on rahastust saanud näiteks:

Euroopa Tagasipöördumisfondist on rahastust saanud:

• Peipsi integreeritud seiresüsteemi renoveerimine, mille tulemusena on tagatud ööpäevaringne tehniline valve Peipsi järvistu ulatuses Eesti-Vene piiril. • Kulgu seiresüsteemi renoveerimine, mille tulemusena on tagatud ööpäevaringne tehniline valve Narva veehoidlal Eesti-Vene piiril. • Mereseire infosüsteemi teine etapp, mille käigus uuendati transmissioonivõrku ning paigaldati vaatluskaameraid tähtsamatele seirepositsioonidele ning mille tulemusena suurenes piiriturvalisus.

• Konvoeerimisbussi hankimine Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusele. • Kolmandate riikide kodanike päritoluriiki tagasipöördumise toetamine. • Kolmandate riikide kodanike riigist välja saatmise toetamine .

Välispiirifondi rahastuse toel soetas Politsei- ja Piirivalveamet 2013. aastal uue hõljuki. Foto: Raigo Pajula

Euroopa Pagulasfondist: • Projekti “Varjupaigataotlejate ja kaitse saajate kultuuriline orientatsioon ning kaitse saanute lõimumise toetamine Eestis – EST-CO” tulemusel on koolitustel osalenud rahvusvahelise kaitse saajad võimelised Eesti ühiskonnas iseseisvalt toime tulema ning majutuskeskuse ja kohaliku omavalitsuste töötajad on teadlikumad kultuurierinevustest. • Projekti “Hästitoimiv varjupaigamenetlus” tulemusel valmis innovaatiline interaktiivne koolitusmoodul, mille abil on võimalik virtuaalreaalsuses läbi mängida varjupaigamenetlusega kaasnevaid olukordi ja kinnistada tööprotsesse. • Viidi läbi uuring “Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud pagulasküsimustes”.

8. RESSURSID

”

“Turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“

tegevusaruanne 2014. aasta kohta

1 Turvalisem tunne „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ esimene põhisuund on inimeste turvatunde suurendamine, selle saavutamiseks on seatud kolm alaeesmärki: vähendada inimeste hirmu sattuda avalikus kohas rünnaku ohvriks, vähendada isikuvastaste kuritegude arvu ning vähendada rahvusvahelisi pingeid. Inimeste teavitamiseks toimus turvalisuse teemal 2750 loengut ja kohtumist ning ilmus 770 artiklit. Isikuvastaste kuritegude arvu vähendamiseks viidi läbi erinevaid meediakampaaniaid kooli- ja lähisuhtevägivalla probleemist teavitamiseks ning sellest hoidumiseks. Tänu teavitustegevustele on kasvanud politseile

lähisuhtevägivalla juhtumitest teatamise arv, kokku sai Politsei- ja Piirivalveamet 2014. aasta jooksul 14% võrra rohkem teateid kui 2013. aastal (kokku 9285 teadet). Siseministeerium töötas 2014. aastal välja kodakondsuse seaduse muudatused, millega lihtsustatakse määratlemata kodakondsusega vanemate alla 15-aastastel lastel kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi. Detsembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, millega tõhustatakse lõimumisalast tegevust. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes 2014. aastal 88 076 inimeseni.

8. Väheneb elanikkonna hirm sattuda avalikus kohas rünnaku ohvriks. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

8.1. Elanikke teavitatakse

2014. aastal toimus turvalisuse teemal loenguid ja kohtumisi kokku 2750 korda

kohtadest ja aegadest, kus ja

ning ilmus 770 artiklit. Prioriteediks oli vähendada hukkunute ja vigastatute arvu

millal on oht rünnaku ohvriks

järgmistes valdkondades: liiklus, sõltuvusained ja vägivald.

sattuda, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse tagamisel kaasabi. 8.2. Parandatakse politsei kui

2014. aastal tuli politseil lahendada 164 929 väljakutset, mida on ligi 3% võrra

üldkorrakaitseorgani nähta-

rohkem kui 2013. aastal (2013. aastal oli 160 339 väljakutset). Väljakutsetele jõud-

vust avalikes kohtades patrul-

mise aeg oli 2014. aastal lühem kui 2013. aastal (2014. aastal keskmiselt 21,48

limisel ja tagatakse väljakut-

minutit, 2013. aastal 28,18 minutit). Oluliselt lühenes C-kategooria ehk esmajär-

sete kiire teenindamine.

jekorras lahendamist vajavatele väljakutsetele jõudmise aeg – 2014. aastal kulus selleks keskmiselt 9,36 minutit, 2013. aastal 16,25 minutit). 2014. aastal Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringute kohaselt usaldab Politseija Piirivalveametit 86% Eesti elanikest, sellega ollakse institutsioonide pingereas kolmandal kohal.

8.3. Suurendatakse polit-

Politsei- ja Piirivalveameti prefektuurides on patrullide väljapanek analüüsipõhine,

seiasutustes analüüsipõhist

seda kinnitab väljakutsetele reageerimise kiiruse suurenemine.

patrullitööd, et korrakaitsele eraldatava ressursiga saavutada maksimaalset mõju inimeste turvalisuse tagamisel.

2014. aastal koostas Politsei- ja Piirivalveamet väljakutsete teenindamise teenusstandardi. 2014. aastal alustati määruse eelnõu koostamist, mis reguleerib patrullide väljapanekut ja väljakutsete teenindamist. Määrusega kehtestatakse Siseministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste, sealhulgas avaliku korra tagamine, kirjeldus ning toimepidevuse nõuded.

8.4. Luuakse kohaliku oma-

2014. aastal oli turvalisusega tegelevaid komisjone 183 kohaliku omavalitsuse

valitsuse tasandil toimivad

üksuses (2013. aastal 160).

koostöövõrgustikud riskigruppide mõjutamiseks õiguskuulekale käitumisele.

9. Väheneb isikuvastaste kuritegude arv, pööratakse erilist tähelepanu tapmiste ja mõrvade ning alaealiste vastu toime pandud kuritegude arvu alandamisele. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

9.1. Viiakse läbi meediakam-

Politsei- ja Piirivalveamet toetas koolikiusamisevastast kampaaniat “Ei

paaniad kooli- ja lähisuhte-

kiusamisele!”, mille raames külastasid Eesti muusikakuulsused Eesti koole.

vägivallast kui probleemist

Novembris ja detsembris toimunud loengutel osales ligi 1500 last.

teavitamiseks ja hoidumiseks.

2014. aasta novembris toimus Justiitsministeeriumi eestvedamisel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi, Sotisaalministeeriumi, Eesti Naisühenduste Ümarlaua ja Eesti Avatud Noortekeskustega naistevastase vägivalla vastu suunatud kampaania „Ava silmad“. Teavituskampaania eesmärk oli tõsta Eesti elanike, eriti noorte teadlikkust naistevastase vägivalla olemusest, avaldumisvormidest, tagajärgedest ja abisaamise võimalustest. Kampaania esimene osa oli 2014. aasta novembris ning see jätkub 2015. aasta märtsis. Justiitsministeeriumi eestvedamisel viidi koostöös teiste asutustega läbi võrgustikukoolitusi Tartumaal, Ida-Virumaal ning Põlvamaal. Lähisuhtevägivalla ohvritele telliti ja jagati teavikuid, kokku 15 000 tk nii eesti kui vene keeles (2014. aastal 10 000 tk). Tänu teavitustegevustele on kasvanud politseile lähisuhtevägivalla juhtumitest teatamiste arv, kokku sai Politsei- ja Piirivalveamet 2014. aasta jooksul 9285 teadet lähisuhtevägivalla kohta (14% võrra rohkem kui 2013. aastal).

9.2. Tõhustatakse alaealiste

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet toetasid Lastekaitse Liitu taotluse

kaitsele suunatud ametnike

esitamisel Euroopa Komisjoni kaasrahastuseks, et viia läbi „Targalt Internetis“ jätku-

vahelist koostööd.

projekt aastatel 2015–2016. Projekti raames koolitatakse töös lastega kokku puutuvaid ametnikke ning toetatakse noorteringi tegevust (www.targaltinternetis.ee). Politsei tegi sotsiaal- ja lastekaitseametnikega ümarlaudadel, teabepäevadel ja juhtumipõhiselt tihedat koostööd, näiteks alaealise osalusega lähisuhtevägivalla juhtumitest teavitamisel.

9.3. Suurendatakse toetust

Viidi läbi tugiisikute teenuse projekt arestimajas kinnipeetavatele, kes on sinna

sotsiaalprogramme pakkuvate-

sattunud narkosüüteo eest või narkojoobes toime pandud süüteo eest. Tugiisiku

le mittetulundusühingutele.

teenust tutvustati 2014. aastal 191 arestialusele. Teenusel oli või on 115 arestialust ja rehabilitatsiooni jõudis 10 inimest.

10. Tõhusama lõimumisalase tegevuse tulemusena vähenevad rahvustevahelised pinged. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

10. Tõhusama lõimimistege-

Määratlemata kodakondsusega laste vanemaid teavitatakse, et neil on võimalus

vuse tulemusena suureneb

taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Politsei- ja Piirival-

Eesti ühiskonna ühtsus.

veamet saadab kirja lapsevanematele, kelle laps ei ole sündides omandanud Eesti kodakondsust, ning selgitab lapsele Eesti kodakondsuse taotlemise võimalusi. 2014. aastal saadeti esmane teatis 718 lapsevanemale. Siseministeerium töötas 2014. aastal välja kodakondsuse seaduse muudatused, mis jõustuvad 01.01.2016 ning millega nähakse ette, et alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab edaspidi Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates. Samuti on 65-aastased ning vanemad Eesti kodakondsuse taotlejad edaspidi vabastatud keeleeksami kirjalikust osast (muudatus jõustub üldises korras). Politsei- ja Piirivalveameti andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 88 076 määratlemata kodakondsusega isikut (2013. aastal 91 288), kellest alla 15-aastaseid lapsi oli 876 (2013. aastal 1086). 2014. aasta detsembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, mille üldeesmärk on tagada, et Eesti elanikud oleks lõimunud ja ühiskond sotsiaalselt sidus.

2 Ohutum liiklus „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ teise põhisuuna – ohutum liiklus – tagamiseks on püstitatud kaks alaeesmärki: liiklusõnnetuses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamine ning liikluskultuuri parandamine. 2014. aastal vähenes liikluses hukkunute arv – kokku hukkus Eesti teedel 78 inimest (2013. aastal 81) ning liikluses vigastatuid oli 1741 (2013. aastal 1732). Politsei- ja Piirivalveamet soetas tõenduskvaliteedi parandamiseks 14 uut kiirusmõõturit, 17 isikukaamerat ja 70 videoregistraatorit. Uute liiklusseadmete soetamine on oluline liikluse rahustamiseks. Võrreldes

2013. aastaga saatis Politsei- ja Piirivalveameti liiklusmenetlustalitus 2014. aastal välja 47% võrra rohkem trahviteateid (kokku 89 793 trahviteadet). Liiklusega seotud ohtudest ning nende vähendamise võimalustest teavitamiseks viis politsei läbi erinevaid sihtgrupipõhiseid tegevusi. Näiteks tutvustati eakatele võimalusi tänaval ohutult liiklemiseks ning gümnaasiumiõpilastele räägiti alkoholi tarbimisest tingitud riskikäitumisest. Kodanike kaasatuse suurendamiseks liiklusohutuse tagamisse korraldas Politsei- ja Piirivalveamet liiklustalgud, mille läbiviimiseks esitasid inimesed kokku 2942 ettepanekut (2013. aastal 540 ettepanekut).

11. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ning liiklusõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude suurus väheneb. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

11.1. Varustatakse politseid

2014. aastal soetati 14 lidar-tüüpi kiirusmõõturit integreeritud salvestusseadme-

optimaalse hulga kiirusemõõ-

ga1. Tõenduskvaliteedi parandamiseks soetati 17 isikukaamerat ja 70 videoregist-

teseadmete ja tõenduslike

raatorit. Samuti soetati seitse sundpeatamisvahendit Stinger („siil“).

alkomeetritega.

Soetati viies tõenduslik alkomeeter ja kaks indikaatorvahendit joobeseisundi tuvastamiseks merel.

11.2. Rakendatakse auto-

2014. aasta märtsis alustas tööd 9 uut kiiruskaamerat, kokku on Eesti riigimaan-

maatseid liiklusjärelevalve-

teedele paigaldatud 53 mõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat.

süsteeme, ennekõike kiiruskaameraid.

Politsei- ja Piirivalveameti liiklusmenetlustalitus saatis välja 89 793 trahviteadet (2013. aastal 60 696 trahviteadet).

11.3. Kaasajastatakse liiklus-

Riigikogu võttis 18. novembril 2014 menetlusse liiklusseaduse muutmise seaduse

ohutuse tagamisega seondu-

eelnõu, mille eesmärk on suurenda liiklusohutust, lihtsustada liiklemiseks vajalike

vad õigusaktid.

dokumentidega seotud nõudeid, võtta kasutusele uued e-teenused ja parandada avalike teenuste kättesaadavust. Esitati ettepanekud väärteomenetluse seadustiku muutmiseks, et lihtsustada videomenetlusega seonduvaid toiminguid.

Radar-tüüpi kiirusemõõtjad töötavad raadiolainetel, lidar-tüüpi kiirusemõõtjad laserimpulsil.

12. Paraneb liikluskultuur. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

12.1. Intensiivistatakse teavitustööd liiklusega seotud ohtudest ja nende maandamise võimalustest.

Liiklusega seotud ohtudest teavitamiseks viis politsei läbi erinevaid sihtgrupipõhiseid tegevusi. Kõikidele esimeste klasside õpilastele jagati liiklusaabitsad ja viidi võimalusel läbi ohutustund, põhikooliõpilastele räägiti jalgratta ja mopeediga liiklemise kohta ning gümnaasiumiõpilasi koolitati alkoholi tarbimisest tingitud riskikäitumise vähendamiseks. Eakatele tutvustati võimalusi tänaval ohutult liiklemiseks. Muutunud ilmaoludest ja teel olevatest ohtudest teatati erakorraliselt. Lisaks teavitati helkurite, kergliikluse kaitsevahendite (kiivrite ja kaitsmete) ning üldise turvavarustuse kasutamise vajalikkusest. Liiklusjärelevalve tegevustega osaleti Euroopa Liidu liikluspolitseinike võrgustiku (TISPOL) teemanädalatel ja Operation Lifesaver Estonia (OLE) raudteeohutuse kampaaniate toetamisel. Politsei algatas korduvrikkumiste ennetamiseks projekti, mille raames saab suunata lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhid nõustamisprogrammi. Liikluspsühholoogilisel täienduskoolitusel osales 131 isikut, neist edukalt läbis selle 116 ja katkestas 15.

12.2. Suurendatakse kodanike kaasatust liiklusohutuse tagamisse.

2014. aasta novembris toimusid Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel liiklustalgud, mille korraldamiseks koguti inimestelt nädala jooksul tähelepanekuid probleemsetest kohtadest liikluses ning tehti ettepanekuid järelevalve tõhustamiseks. Inimesed esitasid 2942 ettepanekut (2013. aastal 540 ettepanekut). Politsei ühendas liiklusliini üldise infonumbriga 612 3000, kuhu inimesed saavad igapäevaselt tähelepanekutest liikluses teada anda.

12.3. Tõhustatakse liiklus ohutusalast õpet lasteaedades ja põhikoolides.

Lasteaedades viis Politsei- ja Piirivalveamet läbi ennetusprojekti „Väike liikleja“, mille käigus tutvustati lastele ohte tänaval ja õpiti liiklusreegleid. Projekti oli kaasatud 5457 alaealist ning 473 nendega kokku puutuvat täiskasvanut üle Eesti. Esimese klassi lastele jagati koostöös Maanteeametiga liiklusaabitsaid (15 000 tk) ning Politsei- ja Piirivalveameti ohutusraamatuid (14 500 tk). Võimaluse korral viidi läbi ka ohutustund. Põhikoolis viidi läbi liiklushommikuid ja -päevi, tutvustati ohutut kooliteed. Samuti toetati jalgrattaõppe läbiviimist, Maanteeameti andmetel anti 2014. aastal jalgrattaluba 3860 õpilasele. Põhikooliklasside vanematele õpiastele jagati nõuandeid iseseisvalt liikluses osalemiseks ning pimedas liikumiseks.

3 Tuleohutum keskkond „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundades aastani 2015“ on tuleohutuma keskkonna tagamine planeeritud kahe alaeesmärgi abil: tõhustada teavitust autonoomse suitsuanduri vajalikkusest ning suurendada elanike teadlikkust, kuidas tuleohutuse korral käituda. Autonoomse suitsuanduri olemasolu eluruumides muutus kohustuslikuks 1. juulil 2009, pärast seda on järjepidevalt elanikke suitsuanduri vajalikkusest ja kohustuslikkusest teavitatud. 2014. aastal keskendus

Päästeameti ennetustöö kodukülastustele. Aastaga tegid päästjad üle 8500 kodukülastuse ja koos tule ohutusjärelevalve tehtud kontrollidega on nüüd Eestis tuleohutumaid kodusid 10 000 võrra rohkem. Suurenes ka koolitatud vabatahtlike arv, kes said ettevalmistuse iseseisvalt tuleohutusteabe jagamiseks ja koolituste läbiviimiseks (koolitati 484 vabatahtlikku). Vabatahtlikud tegid 2014. aastal 893 kodukülastust, et inimesi tuleohutuse alal nõustada.

13. Tuleõnnetustes hukkunute arv ja vigastatute arv ning tuleõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude suurus väheneb. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

13.1. Tõhustakse teavitust

2014. aastal kaasati inimeste tuleohutusnõustamisse esimest korda päästeko-

autonoomse tulekahjusignali-

mandode valvevahetusi, nõustamise üks osa oli suitsuanduri paigaldamine ja

satsioonianduri vajalikkusest

töökorrasoleku kontroll. Kokku tegid päästjad 7832 kodukülastust. Lisaks viisid

ja kohustuslikkusest eluruu-

tuleohutusjärelevalve ametnikud läbi 3306 kodukülastust. Tuleohutusjärelevalve

mides.

inspektorid tegid 6398 ettekirjutust ning algatasid 474 väärteomenetlust tuleohutusnõuete rikkumise kohta.

13.3. Suurendatakse sotsiaal-

2014. aastal lõppes Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kaudu finantseeritav Pääs-

töötajate ja hoolekandeasu-

teameti projekt „Looduskatastroofide ärahoidmine ja ohjamine – tuleohutuse

tuste töötajate tuleohutus-

suurendamine Eesti 24-tunnistes ravi- ja hoolekandeasutustes“. Projekti eesmärk

alast teadlikkust.

oli suurendada ravi- ja hoolekandeasutuste tuleohutust. Projekti raames loodi ravi- ja hoolekandeasutustele riskihindamissüsteem ja koolitussüsteem, vaadati üle kehtivad ehituslikud tuleohutusnõuded, soetati evakuatsiooniks päästelohisteid jm. Tegemist oli Eesti suurima tuleohutusalase ennetusprojektiga. Projekti jätkutegevustena soovitakse tõsta projekti sihtgrupi teadlikkust, parandada asutuste tuleohutusalast väljaõpet, suurendada ravi- ja hoolekandeasutuste tuleohutust.

14. Elanikud muutuvad teadlikumaks õigest käitumisest tuleõnnetuse korral. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

14.1. Kaasatakse enam va-

2014. aastal viisid vabatahtlikud tuleohutusalaseks nõustamiseks läbi 272 kodu-

batahtlikke tuleohutusalaste

külastust rohkem kui 2013. aastal (kokku 893 kodukülastust).

nõustavate kodukülastuste läbiviimisesse.

Projekti „Kodu tuleohutuks“ raames oli 2014. aasta lõpuks koolitatud 484 vabatahtlikku (aasta jooksul lisandus 185 koolitatud vabatahtlikku), kes said ettevalmistuse tuleohutusteabe jagamiseks ning koolituste läbiviimiseks.

14.2. Teavitatakse avalikkust

Päästeamet teavitab avalikkust küttekolletega seotud ohtudest igal aastal enne

küttekollete ja lahtise tule

kütteperioodi algust ja selle ajal. Kevadel, kui on tuleohtlik aeg, teavitatakse inime-

ohutusest ning esmaste tule-

si lahtise tulega seotud ohtudest looduses. Lisaks teavitatakse avalikkust suure

kustutusvahendite, sealhulgas

tuleohuga aja ja piirkonna määramisel ning sellega kaasnevatest piirangutest.

tulekustuti kasutamisest.

Koostöös Keskkonnainspektsiooniga tehakse järelevalvet lõkketegemise ohutusega seotud nõuete täitmise üle metsa- ja muu taimestikuga kaetud aladel. Avalikkust teavitatakse regulaarselt esmaste tulekustutusvahendite, näiteks tulekustutite vajalikkusest. Võrreldes 2013. aastaga oli 2014. aastal ligi kuus korda rohkem ohutuspäevi (2014. aastal kokku 311 ohutus- ja teabepäeva, 2013. aastal 55). Ohutus- ja teabepäevade üks osa oli avalikkuse teavitamine esmastest tulekustutusvahenditest ning nende kasutusoskuse parendamisest.

14.3. Tõhustatakse lastevane-

2014. aastal toimus 43 ohutuspäeva ning 311 teabepäeva, millest võttis kokku

matele suunatud teavitustööd,

osa 102 223 inimest.

mis käsitleb lastega seotud tuleohutusalaseid riske. 14.4. Parandatakse hoolekan-

Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse igal aastal. 2014.

deasutuste tuleohutusalast

aastal kontrollis Päästeamet riskipõhise riikliku tuleohutusjärelevalve raames 483

tegevust.

ravi- ja hoolekandeasutuse hoonet (2013. aastal 351 hoonet).

4 Kaitstum vara „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ neljas põhisuund on kaitstum vara. Selle tagamiseks on püstitatud kolm alaeesmärki: vähendada varavastaste kuritegude arvu, tõhustada kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimist ning suurendada elanike teadlikkust vara kaitsmise võimalustest. Varavastaste kuritegude arv väheneb jätkuvalt – 2014. aastal registreeriti Eestis 19 610 varavastast

kuritegu, see on 5% võrra vähem kui 2013. aastal. Jätkati naabrivalve toetamist ning sellega liitunute hulk suurenes 2014. aastal 327 majapidamise võrra (kokku 11 107 majapidamist). Tänu Politsei- ja Piirivalveametis loodud kriminaaltulu tuvastamise võimekusele arestiti 2014. aastal 2,58 mln euro väärtuses vara. Alustati üleriigilise varade haldamissüsteemi korrastamisega.

15. Väheneb varavastaste kuritegude arv, erilise tähelepanu alla võetakse alaealiste poolt toime pandud varavastaste süütegude ennetamine. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

15.1. Alaealiste poolt toime

Varavastaste süütegude ennetustegevustega jõuti 5690 inimeseni, sealhulgas

pandud kuritegude analüüsile

1632 alaealiseni. Selleks viidi läbi kaheksa projekti („Üheskoos turvalise tuleviku

toetuv ennetustegevus suuna-

nimel“, „Kes valvab sinu asju?“, „Katkised aknad“ jt), 78 koolitust ja loengut ning 36

takse kuritegude põhjuste

üritust. Lisaks näidati Tallinna ühistranspordis klippe varguste ennetamise kohta.

mõjutamisele. 15.2. Tõstetakse politsei

Varavastaste kuritegude arv langeb jätkuvalt – 2014. aastal registreeriti Eestis 19

võimekust selgitada välja va-

610 varavastast kuritegu, see on 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 5% võrra vä-

rastatud asjadega kauplejad

hem (2013. aastal registreeriti 20 445 kuritegu). Enim on varavastaste kuritegude

ja koos erasektoriga töötatak-

hulgas varguseid (79%), nende registreerimise vähenemine jätkus ka 2014. aastal

se välja süsteem, mis ras-

(2014. aastal 15 465 vargust, 2013. aastal 16 213 vargust).

kendab kuritegudega saadud vara realiseerimist ja seeläbi kriminaaltulu saamist.

Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise juhtumeid registreeriti 2014. aastal 271, see on 23 juhtumit rohkem kui eelmisel aastal.

15.3. Suurendatakse lasteva-

Kõikidele esimese klassi laste vanematele jagati Politsei- ja Piirivalveameti ohu-

nemate teadlikkust alaealis-

tusraamatud (14 500 tk), kus antakse lapsevanematele nõuandeid lapse ohtu-

tega seonduvatest riskidest ja

de eest kaitsmise kohta. Raamatus jagatakse soovitusi, mis asjad tuleks kooli

nende maandamisest.

võtmise asemel koju jätta ja kuidas teha nii, et lapsega kaasas olevad asjad oleks võimalikult hästi varguste eest kaitstud. Samuti on tähelepanu pööratud võõraste asjade omastamisele, sealhulgas laenamisele jms.

15.4. Arendatakse infoteh-

Interneti vahendusel toime pandud kuritegude arv kasvab jätkuvalt (2014. aastal 67

noloogiaalaste ning interneti

kuritegu, 2013. aastal 65 kuritegu).

vahendusel toime pandud kuritegude vastase võitlemise võimekust.

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta septembris heaks „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“, mille üks alaeesmärk on küberkuritegevuse kasvu pidurdamine. 68 politseiametnikku sai baasteadmisi küberkuritegude kohta. Osaleti nii sise- kui ka rahvusvahelistel koolitustel.

16. Kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimine muutub efektiivsemaks. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

16.1. Arendatakse politseis

Kriminaaltulu menetlusvõimekuse ja kriminaaltulu tuvastamise võimekuse tõst-

välja kriminaaltulu tuvastami-

miseks viidi kriminaaltulu tuvastamise büroos läbi neli täiendus- ja ümberõppe

se võimekus.

koolitust, lisaks korraldati kaks koostööpartnerite teabepäeva. Osaleti ka rahvusvahelistel kohtumistel, konverentsidel ja koolitustel, et jagada kogemusi ning praktikaid teiste kriminaaltulu üksustega. 2014. aastal värvati lisaks üks eriteadmiste ja -kogemustega spetsialist, kes tegeleb kriminaaltulu tuvastamisega. Arestiti enam kui 2,5 mln euro väärtuses kriminaaltulu. Teised uurimisasutused tuvastasid ligi 1,6 mln euro väärtuses kriminaaltulu.

16.2. Tagatakse kõigi raha-

2014. aastal arestiti viies kriminaalmenetluses 401 116 eurot kriminaaltulu, milles

pesukuritegude eelkuritegude

esitati kahtlustus muu hulgas ka rahapesus (2013. aastal arestiti seitsmes krimi-

menetlemisel kriminaaltulu

naalmenetluses 718 273 eurot).

väljaselgitamine.

2014. aastal edastas rahapesu andmebüroo 38 kuriteoteadet, millest 31. detsembri seisuga alustati 32 kriminaalmenetlust, sealhulgas 19 rahapesumenetlust. Vastusena päringule, taotlusele või teabeks edastati 176 materjali. Edastatud materjalidega seotud summa on üle 147 mln euro. Vara käsutamist 30 päevaks piirati 117 korral, üldsumma oli ligi 42,3 mln eurot. 2014. aastal seadis rahapesu andmebüroo piiranguid 1,97 mln euro ulatuses. 2014. aastal piirati ka kahe kinnistu ning kolme sõiduauto käsutamist. Rahapesu andmebüroo arestitud varadest konfiskeeriti riigituludesse 47 780 eurot.

16.3. Luuakse arestitud vara

Töötati välja üleriigiline varade haldamissüsteem, selleks moodustati ministee-

hoiutingimused, mis tagavad

riumidevaheline töörühm. Koostati õigusakti muutmise väljatöötamiskavatsus ja

vara säilimise.

infosüsteemi eelanalüüs. Politsei- ja Piirivalveamet tegi prefektuurides teenistuslikku kontrolli seoses arestitud vara hoiutingimustega.

17. Suureneb elanike teadlikkus oma vara kaitsmise võimalustest. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

17.1. Teavitatakse elanikkon-

Politsei- ja Piirivalveametis töötab kolm veebikonstaablit, kes suhtlevad inimes-

da võimalikest riskidest ning

tega elektrooniliste teabevahendite kaudu ning teavitavad neid ka varavastaste

kuritegevuse trendidest.

kuritegudega seotud riskidest.

17.2. Laiendatakse kogukon-

Valmistati ette „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kogukondliku turvalisuse

nakeskset ennetustööd, kaa-

programm, selle koostamiseks korraldati kõikides maakondades arutelupäev. Aru-

sates sellesse korteriühistud,

telude käigus otsiti parimaid lahendusi piirkonnas ennetustöö läbiviimiseks ning

kinnisvaraarendajad, kindlus-

seati eesmärk töötada välja kogukondliku turvalisuse mudel.

tusfirmad, turvafirmad ja turvatooteid pakkuvad ettevõtted ning elanike ühendused. 17.3. Toetatakse naabrivalve

2014. aastal toetati MTÜ Eesti Naabrivalve tegevust 25 565 euroga. Naabrivalvesse

jätkusuutlikku arengut.

kuulub 11 107 majapidamist 535 piirkonnast (2013. aastal 10 780 majapidamist).

5 Vähem õnnetusi „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ viienda põhisuuna – vähem õnnetusi – elluviimiseks on püstitatud kaks alaeesmärki: vähendada õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu ning suurendada elanike teadlikkust, kuidas õnnetuste korral käituda. 2014. aastal vähenes tulekahjudes ja tööõnnetuses hukkunud inimeste arv: tulekahjudes hukkus 54 inimest (2013. aastal 47) ning tööõnnetustes 17 inimest (2013. aastal 20). Peamised tulekahju tekkepõhjused hoonetes olid: lahtine tuli (30,1%), suitsetamine (7,6%)

ning kütteseadmete kasutamisel tekkinud tulekahju (4,7%). 2014. aastal uppus 68 inimest, peamisteks põhjusteks olid suplemine ja kalastamine. Riigikantselei juures tegutsenud vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm avalikustas 2014. aastal oma tegevuse lõpparuande, kus analüüsiti erinevate vigastussurmade arvu ning ennetusmeetmete tõhusust. Elanike teadlikkust õigest käitumisest suurendati nii meediakampaaniatega kui sihtgruppidele suunatud ennetustegevustega.

18. Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

18.3. Täpsustatakse suurõnnetuseohuga ettevõtete riskianalüüsi koostamise kriteeriumid ning töötatakse välja seadusest tulenevad kohustuslikud tingimused ettevõtete riskianalüüsi tulemustega arvestamiseks planeeringute koostamisel.

Päästeamet kooskõlastas 2014. aastal 15 detailplaneeringut, mis on seotud suur õnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ohualadesse planeerimisega. Päästeamet kooskõlastas 86 riskianalüüsi.

18.5. Edendatakse õpetajate ning õpilaste ohutusalaseid, sealhulgas tule, vee- ja olme ohutusalaseid teadmisi.

Maikuus tutvustas Päästeamet avalikkusele veeohutusalast õppefilmi „Peata oma sõbrad“. 2014. aasta lõpuks oli filmi telekanalite ja YouTube’i vahendusel vaadatud 237 408 korda. Filmi esilinastusel sõlmisid Eesti veeäärsete suurürituste korraldajad Päästeametiga hea tava koostöökokkuleppe, et tõsta külastajate turvalisust ning vältida õnnetusi. Politsei- ja Piirivalveamet jätkas ohutusraamatu jagamist, raamatu said endale kõik esimesse klassi minevate laste vanemad. Ohutusraamat annab juhtnööre erinevate ohuolukordade lahendamiseks (liiklusohutus, veeohutus, tuleohutus, plahvatusohtlikud esemed, elektriohutus). Lasteaialastele oli suunatud koolitusprogramm „Tulest targem“, algklassiõpilastele „Tean tulest“, põhikooliõpilastele „Kaitse end ja aita teist“. Koolitustel osales kokku 34 114 õpilast (2013. aastal 34 063 õpilast). Jätkati veeohutuskoolituste läbiviimist 10.–12. klassi õpilastele, koolitusel osales 5781 õpilast ning 232 algklasside ja lasteaedade õpetajat. Samuti läbis veeohutuskoolituse 2311 ajateenijat.

18.6. Suurendatakse võimekust teostada riskipõhise valiku alusel tööruumide töökeskkonna alaseid ülevaatusi, et vähendada tööõnnetuste tekke tõenäosust.

Päästeamet teostab igal aastal asutustes ja ettevõtetes tuleohutusülevaatuseid ning kemikaaliohutusalast järelevalvet suurõnnetuse ohuga ettevõtetes, see aitab vähendada tööõnnetuste arvu. 2014. aastal teostas Päästeamet kemikaaliohutusalast järelevalvet 64 suurõnnetuse ohuga ettevõttes.

18.7. Viiakse õppeasutuste õpija olmekeskkond vastavusse tervise-, töökaitse- ja tuleohutusnõuetele ning ehitusnormidele (ehitusalased õigusaktid, standardid ja juhised).

Haridusasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrolliti 2014. aastal 861 haridus asutuse hoones (2013. aastal 1073 hoones).

100

19. Suureneb elanikkonna teadlikkus õigest käitumisest õnnetuse korral. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

19.1. Käivitatakse elanikke

Juhendid ohuolukordades käitumiseks on tehtud kättesaadavaks kolmel veebi-

abistav ja juhendav inter-

lehel: www.paasteamet.ee, www.kodutuleohutuks.ee, www.veeohutus.ee. Veebi-

netikeskkond, mis koondab

lehtede teavet täiendatakse pidevalt. Samuti on ohutusteabe saamiseks võimalik

informatsiooni võimalikest

helistada päästeala infotelefonil 1524.

ohtudest ja annab erinevates ohuolukordades käitumise juhendeid, sealhulgas juhtnööre käitumiseks tule, liiklus- ja teiste õnnetuste korral.

2014. aastal jätkati elanikkonna teavitamist Facebooki kaudu, nii on suurenenud nooremate inimeste kaasamine ennetustegevusse. Päästeameti Facebooki lehe fännide arv oli 2014. aasta lõpuks kasvanud 32 000ni. Tuleohutuskampaania „Kontrolli oma kodu tuleohutust“ käigus valmis uue lahendusena koduse tuleohutuse katsetamise keskkond, mille eesmärgiks oli tõsta kodanike teadlikkust, andes neile võimaluse hinnata oma elukoha tuleohutust. Rakenduse abil testis 2014. aasta detsembri seisuga oma kodu tuleohutust ligi 14 000 inimest. Kampaaniat märkas 82% eestikeelsetest elanikest ning 69% venekeelsetest elanikest.

19.2. Tõhustatakse elanikkon-

2014. aastal avaldati hädaolukorra seaduse käsiraamat, mille koostamise ees-

nakaitse tegevust, sealhulgas

märk oli tagada parem õigusselgus seaduses sätestatud kohustuste mõistmiseks

määratletakse riigiasutuste

ja täitmiseks ning aidata kaasa seaduse paremale rakendamisele. Käsiraamat on

kohustused elanikele suunatud

praktiline õppevahend ja abimaterjal nii praegustele kui ka tulevastele riigi- ja ko-

selgitustöö tegemisel, et inime-

haliku omavalitsuse üksuste ametnikele ning kõigile teistele kriisireguleerimisega

sed oleksid teadlikud elukesk-

kokkupuutuvatele ettevõtjatele.

konna konkreetsetest ohtudest ja ennast ning teisi säästvast tegevusest ohuolukorras. 19.3. Kasvatatakse elanike

2014. aasta suvel toimus meediakampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis

teadlikkust veekogudel viibimi-

oli suunatud alkoholijoobes isikutega toimuvate veeõnnetuste arvu vähendami-

se, juhuslikult leitud lõhkekeha-

sele. Kampaania sihtrühma kuulusid mehed vanuses 35–45 aastat. Kogu suve

de ja olmehooletusega kaasne-

väldanud kampaania käigus kutsuti vee ääres pidutsevaid seltskondi üles, et nad

vatest õnnetusohtudest ja neid

takistaksid oma sõpru pärast alkoholitarvitamist vette minemast. 15–74-aas-

ennetavatest tegevustest.

taste seas märkas kampaaniat 91% elanikest ning 85% kampaania sihtrühmast (35–45-aastased mehed). Demineerimisalase ennetustöö kaudu sai teadmisi ligi 28 000 inimest, kellest üle poole olid õpilased (15 470 õpilast). Kokku viidi läbi 183 tegevust.

101

Turvalisem riik „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ kuues põhisuund on turvalisem riik. Selle saavutamiseks on püstitatud viis alaeesmärki: tagada riigi võimekus usaldusväärselt tuvastada Eestis viibivad isikud, vähendada ebaseaduslikult Eestisse sisenemise võimalusi, tugevdada luure- ja õõnestustegevuste ennetamist, parandada terroriaktide ennetamist ning tagada elutähtsate valdkondade toimimine õnnetuste, häda- ja eriolukordade ajal. 2014. aastal alustati e-residendi digi-ID väljaandmist ja pikendati mobiil-ID kehtivust viie aastani. Samuti suurendati riigipiiri turvalisust: valmistati ette materjalid Eesti-Vene piiri koordinaatide kinnitamiseks ning Riigimetsa

Majandamise Keskus alustas riigipiiri raadamistöödega. Valmistati ette Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone koordinaadid“ eelnõu, mille eesmärk on määrata selgemini kindlaks ajutine kontrolljoon välispiiri maismaaosal. 2014. aastal koostati Siseministeeriumi elutähtsate teenuste toimepidevuse ja valmisoleku suurendamiseks „Siseministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu. Samuti esitati kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsus hädaolukorra seaduse muutmiseks, milles kavandatakse muu hulgas korrastada elutähtsate teenuste regulatsiooni.

102

20. Riigil on võimekus usaldusväärselt tuvastada Eestis viibivad isikud. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

20.1. Lisatakse reisidokumen-

Tulenevalt Euroopa Nõukogu määrusest (EÜ) nr 2252/2004 „Liikmesriikide väl-

ti sõrmejälgede digitaalsed

jastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite

andmed.

kohta“ ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 444/2009 peavad passidesse ja reisidokumentidesse olema kantud muuhulgas isiku sõrmejäljekujutised. 2014. aastal hakati reisidokumente välja andma uue hankelepingu alusel, millega jätkatakse sõrmejäljebiomeetria kandmist reisidokumentidesse. Oktoobris rakendati isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused, mille kohaselt on erandkorras võimalik välja anda üheaastase kehtivusajaga ja sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass.

20.2. Ühtlustatakse isikutu-

2014. aastal alustati hankemenetlusega uue isikutuvastus- ja menetlusinfosüs-

vastamise ja isikut tõendavate

teemi tellimiseks.

dokumentidega seotud andmekogud ning isiku staatuse ja isikutuvastamisega seotud

Uus kiibirakendus (versioon 3.5) võeti isikutunnistustel kasutusele oktoobris, digitaalsetel isikutunnistustel detsembris ning elamisloakaartidel detsembri keskpaigas.

menetlused, sealhulgas suurendatakse andmete ristkasutamise võimalusi. 20.3. Avardatakse isikutun-

2014. aastal töötati välja isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus,

nistuste rakendamisvõima-

millega kehtestati regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse (digi-ID)

lusi, et saavutada selle laiem

väljaandmiseks. E-residendi digi-ID-d hakati välja andma detsembris.

kasutuselevõtt.

Veebruaris võeti vastu isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus, mille järgi kehtib alates 2015. aasta 1. jaanuarist mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus viis aastat. Jätkati ettevalmistavate tegevustega ID-1 formaadis dokumentide hanke läbiviimiseks 2015. aastal. Samuti alustati tegevustega mobiil-ID sertifitseerimisteenuse hanke läbiviimiseks. 2014. aastal jõustusid õiguslikud muudatused, mille kohaselt kantakse edaspidi elamisloakaardile ka juurdepääsunumber, mis lubab ligipääsu elamisloakaardi kontaktivabale kiibile, et kontrollida ega tegemist ei ole võltsitud dokumendiga.

103

21. Vähenevad illegaalselt Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise võimalused. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

21.1. Tõhustatakse illegaalse

Riigikogu võttis 1. detsembril 2014 menetlusse välismaalaste seaduse muuda-

immigratsiooni ennetamiseks,

tused, millega täpsustakse tööandjatele kohaldatavaid karistusi ja meetmeid

tõkestamiseks ja avastami-

ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase töölevõtmise eest.

seks suunatud tegevusi.

Ajakohastati kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga kehtestatud regulatsiooni ning see esitati uue terviktekstina.

21.3. Tõstetakse intensiivse

2014. aastal viidi lõpule vaatluskaamerate paigaldamine mereseiresüsteemi.

laevaliiklusega aladel me-

Jätkusid tegevused Eesti ja Soome vahel mere olukorra andmete vahetamiseks.

reseiresüsteemis avastatud märkide identifitseerimise võimekust vaatluskaameratega ning merealadelt saadud info vahetamist pädevate ametkondadega. 21.4. Ehitatakse välja välis-

2014. aastal jätkati Narva jõel ja Peipsi järvistul seiresüsteemide renoveerimist.

piiri maismaapiir, sealhulgas

Sügisel alustas Riigimetsa Majandamise Keskus maismaapiiri puhastamistöö-

jõe- ja järvepiir.

dega ning Siseministeeriumi valitsemisala asutustes alustati ettevalmistusi piiri väljaehitamiseks.

21.5. Suurendatakse välispiiri maismaapiiri valvamist tehniliste seiresüsteemide abil ja kaasaegse tehnoloogia kasutamist piirikontrolli läbiviimisel.

Jätkati seiresüsteemide renoveerimisega ning suurendati piiril öövaatlusvõimekust.

104

22. Tugevneb Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ja tõkestamine. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

22.1. Suurendatakse teabehanget ja tõhustatakse rahvusvahelist koostööd Eesti-vaenulike eriteenistuste ja Eesti riigi julgeoleku vastu suunatud kavatsuste kohta informatsiooni saamiseks ning vajalike vastumeetmete rakendamiseks.

Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahelise konflikti jätkuv teravnemine näitab selgelt Venemaa valmisolekut ja tahet kasutada jõudu oma geopoliitiliste eesmärkide täitmiseks. Muutunud julgeolekuolukorras suurendati informatsiooni kogumist Eesti julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustavate riskide osas, et tagada vajadusel riskide kiire maandamine. Vene Föderatsiooni luureteenistuste Eesti-vastase tegevuse intensiivsust näitlikustavad kaks 2014. aastal toimunud juhtumit, mis päädisid Kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri röövimisega FSB poolt ja Kaitsepolitseiameti endise töötaja Uno Puusepa Moskvas tehtud ülestunnistusega Venemaa kasuks spioneerimise kohta. Ühe julgeolekuriske maandava meetmena algatati 2014. aastal riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatus, mille kohaselt hakkavad riigisaladuse luba omavad isikud teavitama oma viibimistest riikides, kus on oht sattuda võõrriigi luurerünnaku ohvriks. Loodud mehhanism loob võimaluse ohtude ennetamiseks ning isikute informeerimiseks välisriigis viibimisega seotud võimalikest riskidest.

22.3. Luuakse õiguslik alus, mis kohustaks Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse saabuvate ja väljuvate lendude reisijate, tolli- ja piiritoiminguid tegevate sadamate ja raudtee kaudu reisivate isikute ning majutusettevõtete klientide isikuandmete elektroonilise fikseerimise ja säilitamise ning elektroonilise juurdepääsu võimaldamise õiguskaitseasutustele.

2014. aasta novembris võttis Riigikogu vastu riigipiiri muutmise seaduse eelnõu, millega loodi õiguslikud alused lennureisija broneeringuinfo süsteemi (edaspidi PNR) loomiseks. PNR andmete kasutuselevõtt loob eeldused tõhusaks võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

22.4. Arendatakse riigi küberjulgeoleku alast võimekust ja tõhustatakse siseturvalisuseja kaitseametkondade koostööd teiste asjast huvitatud osapoolte ja vastavat kompetentsi omavate isikutega.

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta septembris heaks „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“. Strateegia sõnastab Eesti riigi eesmärgid infoja kommunikatsioonitehnoloogilise turvalisuse tagamisel ning vahendid ja viisid nende eesmärkideni jõudmiseks.

Majutusasutuste register on oluline samm kompensatsiooni meetmete rakendamisel ning see võimaldab kaitsta ja töödelda isikuandmeid tänasest oluliselt paremini. Majutusasutuste registri kasutuselevõtt tehti Riigikogu poolt täitevvõimule ülesandeks 2008. aastal. Turvalisuspoliitika põhisuundade vastuvõtmisega. 2014 oli turismiseaduse muudatuse vastav säte ka Riigikogule esitatud eelnõus, aga seda ei menetletud.

Aprillis töötati välja „Ulatusliku küberintsidendi hädaolukorra lahendamise plaan“, küberintsidendi üleriigilist lahendamist korraldab vastavalt hädaolukorra seadusele Riigi Infosüsteemi Amet. Novembris

105

23. Terroriaktide ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigi poolt julgestatavate isikute vastaste rünnete ärahoidmine, muutub tõhusamaks. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

23.1. Tõstetakse kõrge füüsilise rünnaku riskiga objektide turvalisust.

2014. aastal telliti suure rünnakuriskiga objektide turvanõuete rakendusuuring, mille tulemusel töötati välja uue objektikaitse kontseptsioon ning lisati see riigikaitseseadusesse.

23.2. Analüüsitakse regulaarselt julgestustegevuse tõhusust.

Julgestustegevuse analüüsi tulemusena nimetati probleemid ning pakuti välja lahendused, need sisalduvad piiratud käibega dokumendis.

23.3. Tugevdatakse kõrge rünnakuriskiga isikute isikukaitset ning üleriigilise tähtsusega ürituste ja riigivisiitide turvalisust.

Arendati edasi suure rünnakuriskiga objektide füüsilise kaitse meetmeid ning tõhustati ametkondadevahelist koostööd. Uuendati suure rünnakuriskiga isikute kaitse tagamisel kasutatavat eritehnikat ja pädevate ametkondade varustatust. Riigikogule esitati politsei ja piirivalve seaduse muutmise eelnõu, millega tagatakse isikukaitse ja objektide valve kohaldamise viiside ning rakendatavate meetmete otstarbekam kohaldamine ja vastutus.

23.4.Muudetakse julgestustegevus teabepõhiseks tegevuste kogumiks, mis rajaneb professionaalsel koostööl erinevate sidusorganisatsioonidega.

Koostöös erinevate ametkondadega ajakohastati riigivisiitide ja üleriigilise tähtsusega ürituste turvalisuse tagamise korda ning tõhustati asjassepuutuvate riigiasutuste vahelist koordinatsiooni. Koostati ohuhinnangud, millest edaspidi isikuid kaitstes lähtutakse.

23.5. Arendatakse tagaotsitavate isikute ja sõidukite automatiseeritud tuvastamist;

Eestisse toimetatud tagaotsitavate arv ja välisriikidele välja antud tagaotsitavate arv on võrreldes 2013. aastaga kasvanud: isikute rahvusvahelisel tagaotsimisel tabati välisriikides ja loovutati Eestile 59 isikut (2013. aastal 53 isikut). 2014. aastal alustati lennureisija broneeringuinfo süsteemi loomisega, infosüsteem kergendab oluliselt tagaotsitavate isikute tabamist.

23.6. Arendatakse kiirgusallikate avastamise võimekust sisepiiril ning olulisemates sadamates.

Jätkati kiirguskontrolli seadmete paigaldamisega Tallinna Lennujaama kaubaterminali. Projekt lõppeb 2015. aastal.

106

24. Elutähtsate valdkondade toimimine õnnetuste, häda- ja eriolukordade ajal on tagatud. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

24. Elutähtsate valdkondade

2014. aastal koostati siseministri määruse „Siseministeeriumi korraldatavate

toimimine õnnetuste, häda- ja

elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu Siseministeeriumi

eriolukordade ajal on tagatud.

elutähtsate teenuste toimepidevuse ja valmisoleku suurendamiseks. Plaani järgi

Selleks luuakse vajalikud

jõustub eelnõu määrusena 2015. aasta alguses.

õiguslikud alused.

Kooskõlastamiseks esitati hädaolukorra seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, muu hulgas kavandatakse korrastada elutähtsate teenuste regulatsiooni. Alustati üleriigilise õppuse CONEX 2015 ettevalmistamisega, õppuse üks eesmärk on kontrollida olulisemate elutähtsate teenuste valmidust ja toimepidevust hädaja eriolukordade ajal.

107

Kiirem abi „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ seitsmenda põhisuuna – kiirem abi – tagamiseks on planeeritud vähendada korrarikkumise kõrvaldamiseks kuluvat aega. Lõpule jõudsid ettevalmistavad tegevused ühele hädaabinumbrile 112 üleminemiseks. Ühele hädaabinumbrile üleminekust teavitatakse Euroopa 112 päeval 11. veebruaril 2015. aastal. Samuti hakati ka-

sutama geoinfosüsteemi GIS-112, mis positsioneerib hädaabinumbril 112 helistaja ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimad kiirabija päästemeeskonnad. Päästetööde tegemise eest maismaal ja siseveekogudel vastutab Päästeameti 72 riiklikku päästekomandot, lisaks on Päästeamet sõlminud lepingu 109 vabatahtliku päästekomandoga.

108

25. Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumiseni või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

25.1. Edendatakse omaalgatusel põhinevat vabatahtlike tegevust, kelle abiga on enne professionaalse abi saabumist võimalik rakendada esmaseid meetmeid tagajärgede leevendamiseks.

Päästeametiga päästetöölepingu sõlminud vabatahtlike päästekomandode arv kasvas 109-ni (2013. aastal 105 vabatahtlikku päästekomandot). 2014. aastal suurenes vabatahtlike päästjate arv, aasta lõpu seisuga on 1553 vabatahtlikku päästjat (2013. aastal 1281). Neist iseseisvalt päästetööl osalemise õigust omavaid vabatahtlikke on 1294 (2013. aastal 1051). Lisaks Rõngu vabatahtlikule päästekomandole sõlmiti veepääste teenuse osutamise leping Võsu vabatahtliku päästekomandoga. Iseseisvalt tegutsemise õigusega abipolitseinike arv kasvas 175-ni (2013 — 91). 2014. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu päästeseaduse muudatuse, et lihtsustada vabatahtlikuks päästjaks saamist. 2014. aasta septembris võttis Riigikogu menetlusse abipolitseinike seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse politseiametniku juhendamisel tegutseva abipolitseiniku pädevusi, võimaldamaks vabatahtlikke kaasamist politseitöösse senisest sujuvamalt.

25.2. Kehtestatakse politsei väljakutsete teenindamise standard ja ühtsed väljakutseprioriteedid.

Politsei- ja Piirivalveamet töötas koostöös Häirekeskusega välja politseiliste häda abiteadete menetlemiseks vajalikud sündmuseliigid ja tüüpjuhtumid ning nende käsitlemise tunnused koos reeglistikega ehk ohuhinnangu kriteeriumid. Politsei- ja Piirivalveamet määras kindlaks, millistele sündmustele peab reageerima esmajärjekorras.

25.4. Tõstetakse elanike teadlikkust hädaabinumbrilt 112 saadavast abist.

Vastavalt Eurobaromeetri 2014 uuringule „Euroopa hädaabinumber 112“ on Eesti elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 kasvanud ning sellest on nüüd teadlik 94% elanikest (2013. aastal ligi 90% elanikest). Teavitustööd jätkati 2014. aastal kõikidele sihtrühmadele, enim pöörati tähelepanu lasteaia- ja koolilastele, vanematele kui 65-aastastele ning venekeelsetele elanikele. Jätkus teavitustöö kuulmis- ja kõnepuudega inimeste hulgas, et tõsta teadlikkust hädaabiteadete edastamise võimalusest SMSi vahendusel. Aasta lõpuks liitus teenusega 263 kuulmis- ja kõnepuudega inimest.

109

25.5. Suurendatakse hädaabinumbril helistajale vastamise ja väljasõidukorralduse edastamise kiirust ning parandatakse õnnetusteadete edastamise oskust.

Hädaabinumbril tehtud kõnedest vastati 88%-l juhtudes kümne sekundi jooksul. 2014. aastal jätkusid ettevalmistused ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, et lihtsustada ja kiirendada pääste-, politseija kiirabiteenuse jõudmist inimesteni. Viimase regionaalse keskusena alustas Häirekeskuse Lõuna keskus hädaabinumbril 110 saabuvatele hädaabiteadetele vastamist ning nende töötlemist. Jätkusid täienduskoolitused, et kõigil hädaabiteateid menetlevatel Häirekeskuse teenistujatel oleks ettevalmistus kolme valdkonna hädaabiteadete menetlemiseks. Eesti- Šveitsi koostööprogrammi raames arendati geoinfosüsteemi GIS-112 ning liideti see hädaabiteadete menetlemise tarkvara ja koostööpartnerite infosüsteemidega. Terviklik infotehnoloogialahendus hõlmab kogu tegevusahelat hädaabikõnest kuni abi kohale jõudmiseni sündmuskohale. Häirekeskuse ning sündmuskohale sõitvate kiirabija päästemeeskondade ühise töövahendi võtab 2015. aastal kasutusele ka politsei. 2014. aasta suvel võttis Häirekeskus kasutusele TETRA raadiosidetehnoloogial põhineva alarmeerimissüsteemi, mis võimaldab varasemast töökindlamalt ja kiiremini reageerivatele üksustele väljasõidukorraldust edastada. Varasema, telefonisidel põhineva alarmeerimissüsteemiga võrreldes on suurim eelis mugavus ning võimalus teavitada korraga mitut reageerivat üksust, mis kiirendab abi jõudmist sündmuskohale.

25.6. Suurendatakse päästekomandode võimekust iseseisvaks suitsu sukeldumiseks ja päästetööde tegemiseks maanteetranspordi avariide, ohtlike ainetega toimuvate õnnetuste ning hoonetes kõrgemal kui kolmandal korrusel toimuvate õnnetuste korral.

2014. aastal viidi läbi hange Päästeametile kuue redel- ja tõstukauto soetamiseks. Redel- ja tõstukautod tarnitakse 2015. aastal.

25.7. Kasvatatakse ulatuslike metsapõlengute kustutamise ja laialdase rannikureostuse ning põlevvedelike tulekahju tagajärgede likvideerimise võimekust.

Valmistati ette hange, et soetada Päästeametile Euroopa Liidu struktuurivahenditest 83 päästesõidukit (40 põhiautot ning 43 paakautot ja konteinerautot).

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis avati uus suitsusukeldumise treeningkeskkond, kus hakatakse edaspidi koolitama Päästeameti päästeteenistujaid. Tegevusega parandati ja ühtlustati üleriigiliselt suitsusukeldumispädevust. Päästeameti valveteenistujatele tehti täienduskoolitused „Suitsusukeldumise tehnika ja taktika“ vastavalt kehtestatud programmile. Koolitusi oli kokku 20, ühe koolituse maht oli kaheksa akadeemilist tundi. Koolituse läbis 477 valveteenistujat.

Põlevvedelike kustutustööde valmisolekuks soetas Päästeamet 2014. aastal 3800 liitrit vahuainet (A). Eesti ja Läti vahelise koostööprojekti „Building Cross-border Capacity to Perform Joint Activities in Tough Environment“ raames otsitakse Läti riikliku tuletõrje ja päästeteenistuse ning Eesti Päästeameti vahel võimalusi esmase reageerimisvõimekuse parandamiseks naaberriikide äärealadel juhtuvatele päästesündmustele (kulupõlengud, metsatulekahjud jne). 2014. aastal toimus Eesti-Läti koostöös kaks koostööseminari Eestis ning üks koostööõppus Lätis, eesmärk oli parendada koostööd metsatulekahjude kustutamise ja vesivarustusvõimaluste kasutamiseks.

110

8 Tõhusam turvalisuspoliitika „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ viimane põhisuund – tõhusam turvalisuspoliitika – viiakse ellu, tõhustades turvalisuspoliitika kujundamist ja rakendamist. Turvalisuspoliitika põhisuundades on sätestatud, et selles kindlaksmääratud ühtsete põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks tuleb koostada siseturvalisuse arengukava. 2014. aastal valmis Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös avaliku, mitte-

tulundus- ja erasektoriga „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, mille üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Arengukava programmide järgi rakendatakse korrarikkumistele reageerimisel ja nende ennetamisel mõjusamaid abinõusid. Samuti valmistati 2014. aastal ette Ida-Viru ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastateks 2015–2020, muu hulgas pööratakse nendes tähelepanu nende piirkondade turvalisuse arendamisele.

111

26. Turvalisuspoliitika kujundamine ja rakendamine muutub tõhusamaks. TPPSi eesmärk

Tegevused 2014. aastal

26.1. Analüüsitakse korrarik-

Valmistati ette „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, mille üldeesmärk on

kumiste põhjuseid ning nende

tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskon-

ennetamiseks rakendatavate

nas. Arengukava elluviimiseks koostatakse 2015. aastal programmid, mille järgi

abinõude mõjusust, millest

rakendatakse korrarikkumistele reageerimisel ja nende ennetamisel mõjusamaid

lähtuvalt toimub valdkonna

abinõusid.

arenduste koordineerimine ning strateegiline planeerimine. 26.2. Siseturvalisuse võime-

Siseministeerium valmistas ette Ida-Viru ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastateks

kuste arendamisel pööratakse

2015–2020, milles pööratakse muu hulgas tähelepanu ka nende piirkondade tur-

enam tähelepanu riigi tervik-

valisuse arendamisele. Tegevuskavad kinnitatakse 2015. aasta alguses.

likkuse ja julgeoleku seisukohast olulistele piirkondadele, nagu Ida-Virumaa ja piiriäärsed omavalitsused.

Aprillis alustati Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustöödega. Hoonekompleks hakkab koosnema kesksest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsusja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Suvel alustati Narva uue piiripunkti ehitustöödega, mille valmides muutub piiriületus oluliselt magavamaks ja sujuvamaks.

26.4. Tõhustatakse avaliku

Valmistati ette „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kogukondliku turvalisuse

korra ohtude analüüsimist

programm, mille raames töötati välja meetmed ohtude, süütegude ja õnnetuste

ning ennetavate tegevuste

ennetamiseks ning avaliku korra tagamiseks.

planeerimist kohaliku omavalitsuse territooriumil.

112

26.5. Kaasatakse siseturva-

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks „Riigikaitse arengukava

lisuse tagamisse senisest

2013–2022 mittesõjalised osad“, milles täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist

enam Kaitseliit.

siseturvalisuse tagamisse. Mai alguses toimus kaks olulist sündmust: •

5. mail sõlmisid Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseliit koostöö kokkuleppe aastateks 2014–2016;

•

9.–11. mail toimus Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu koostöös üle-eestiline õppus koondimega Kährik. Õppuse peaeesmärk oli lihvida kaitseliitlaste väljaõppeoskusi riigisisese julgeoleku tagamiseks ning vajaduse korral politsei abistamiseks.

Septembris toimusid ühised tegevused USA presidendi visiidi turvalisuse tagamiseks. Arendati koostööd laiapindse riigikaitse valdkonnas. Samuti täpsustati Kaitseliidu kaasamist kriisiolukorras. 26.7. Integreeritakse kõigi

Maksete ja finantsarvestuse projekti (MFA) käigus arendati politsei menetlus

menetlusliikide (kriminaal-,

infosüsteemis (MIS) välja võimalus saata e-toimikusse menetlusega seotud

väärteo-, haldus- ja tsiviilme-

kulusid, jõustunud kirjalikke hoiatustrahve ja edastada andmeid osalise laekumise

netluse) protsessid E-Toimiku

kohta. MIS-is arendati võimekus saata täitemenetluse alustamiseks e-toimikusse

keskkonna ja teenustega.

elektrooniliselt materjale ja võtta vastu täitemenetluses tehtavaid toiminguid ja teavitusi. Kriminaalmenetluse puhul arendati välja riigi õigusabiga seotud funktsioonid.

26.8. Kaasatakse vabataht-

2014. aasta lõpuks oli Politsei- ja Piirivalveametis 884 abipolitseinikku, kellest ak-

likke ja mittetulundussektorit

tiivselt tegutses 610 abipolitseinikku. Abipolitseinikud osalesid politsei tegevuses

korrakaitsesse nii igapäevaste

79 360 töötundi (2013. aastal 71 870 tundi).

avaliku korra ohtude ennetamiseks kui ka suuremahuliste õnnetuste tagajärgede leevendamiseks.

113

26.9. Edendatakse elanik-

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks „Riigikaitse arengukava

konna psühholoogilise kaitse

2013–2022 mittesõjalised osad“, mille üks osa on ka psühholoogiline kaitse.

korraldust, mis käsitleb elanikkonna emotsionaalse turvalisuse tagamise meetmeid suuremahulise õnnetuse, häda- ja eriolukorra ning erakorralise seisukorra ajal, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud kannatada saanud inimeste ja nende lähedaste ning riigi esindajate usaldusliku suhte loomiseks ja säilitamiseks ning paanika vältimiseks. 26.10. Arendatakse sise-

2014. aastal tehtud muudatused olid suunatud töö paremale korraldamisele ning

julgeoleku organisatsiooni,

töötajate motivatsiooni tõstmisele. 2014. aastal loodi Siseministeeriumis migrat-

lähtudes tegevuskeskkonnas

siooni- ja piirivalvepoliitika osakonna asemele kaks eraldi osakonda: kodakond-

toimuvatest muudatustest ja

sus- ja rändepoliitikaosakond ning piirivalvepoliitika osakond. Kantsleri alluvusse

uutest riskidest ning kulu

loodi riskijuhi ametikoht.

efektiivsuse suurendamise vajadusest.

Politsei- ja Piirivalveametis korraldati 2014. aastal tööd oluliselt ümber. Muudatuste põhieesmärk oli leida raha töötajate palgataseme konkurentsivõime parandamiseks nii, et see ei vähendaks kodanike turvatunnet. Koondati 215 inimest, neist 78 olid politseiametnikud ning 137 muud teenistujad. Päästeamet keskendus 2014. aastal organisatsiooni vastutusjaotuse korrastamisele eesmärgiga tõhustada ja ümber korraldada ametisiseseid protsesse. Ümberkorralduste tulemusel vähenes 2014. aastal Päästeameti teenistuskohtade arv 32 teenistuskoha võrra. 2014. aastal jõudsid lõpule ettevalmistavad tegevused ühele hädaabinumbrile 112 üleminemiseks. Hädaabiteadete kvaliteetseks menetlemiseks suurendati Häirekeskuse teenistuskohtade arvu 278-lt 296-ni. Muudatusi on täpsemalt kajastatud fookusloos „Töötajate arv väheneb, palgad tõusevad“.

114

26.11. Luuakse parimad

Poliitikauuringute keskus Praxis hakkas Siseministeeriumi tellimusel 2014. aasta

võimalused korrakaitse ja

suvel analüüsima Sisekaitseakadeemia praegust haridusmudelit. Uuringu eesmärk

kriminaalpolitsei ning teiste

on välja selgitada, kuivõrd Sisekaitseakadeemia haridusmudel vastab sisult ja

siseturvalisuse ametnike

ülesehituselt Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Häirekeskuse vajadus-

koolitamiseks Sisekaitse

tele ning kuidas tuleks haridusmudelit arendada, et see oleks võimalikult paindlik,

akadeemias.

mitmekesiste valikutega ja tööturu muutusi arvestav. Uuringu tulemused selguvad 2015. aastal.