Turvalisuspoliitika 2008-2015

Turvalisuspoliitika 2008–2015

Koostajad: Karin Kase, Kati Päike, Viola Mäemurd Toimetaja: Maris Sander Kujundus ja trükk: Auratrükk / Britta Roman Fotod: Annika Haas, kui ei ole märgitud teisiti Väljaandja: Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn www.siseministeerium.ee „Turvalisuspoliitika 2008–2015“ veebis: http://issuu.com/siseministeerium/docs/turvalisuspoliitika_kokkuvote ISSN 2228-0626

Turvalisuspoliitika 2008–2015 Kokkuvõte „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmisest.

Hea lugeja!

2008. aastal paika pandud riigi turvalisuspoliitika põhi­ suunad on jõudnud etappi, kus saab teha kokkuvõtteid ja edasi minna juba uue Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 järgi. Käesolev trükis annab kaheksa suure valdkonna kaudu pildi sellest, mida siseministeerium ja meie haldusala asutused tegid nii möödunud aastal kui kogu eelneva perioodi jooksul selleks, et muuta Eesti meie kõigi jaoks veelgi turvalisemaks paigaks.

Hea meel on tõdeda, et eelmisel aastal pidas Eestit turvaliseks riigiks 92% elanikest. See on Euroopa kesk­ misest kõrgem näitaja. Samuti on Päästeamet (94%), Häirekeskus (88%) ja Politsei- ja Piirivalveamet (86%) Turu-uuringute ASi analüüsi kohaselt kolm kõige usal­ dusväärsemat asutust Eestis.

Eelmise aasta üheks suurimaks märksõnaks on kindlasti piir ja sellega seonduv. Piiri puhastamine jõudis pea lõpule, alguse said Piusa kordoni ehitustööd, val­mis Narva piiripunkt ja tööd alustas piirivalve eriüksus. Sa­ muti alustasime piiri ehitusprojekti koostamist ja pai­ galdasime esimesed uued piiripostid. Me oleme endale eesmärgiks võtnud ehitada Eesti 100. sünnipäevaks Eu­ roopa ja miks mitte maailma moodsaim piir, nii et töid ja tegemisi seoses piiriga näeme veel mitu aastat.

Minu jaoks oli väga oluline ka see, et valitsemis­ ala töötajaskond ei vähenenud enam sellises tempos, nagu varasematel aastatel. Siseturvalisust ei ole või­ malik tagada ilma inimesteta. Selged sõnumid politsei­ nike ja piirivalvurite töörahu tagamiseks tähendasid, et

Hanno Pevkur Siseminister

politsei- ja piirivalveameti koosseis eelmisel aastal ei vähenenud. Samuti võimaldas siseturvalisuse eelarve kasv meil taas tõsta operatiivtöötajate palku, mis tagab loodetavasti meie valdkonna töötajate suurema moti­ vatsiooni.

Rõõmu teeb ka see, et aktiivseid vabatahtlikke on Eestis rohkem kui kunagi varem ja inimeste endi pa­ nus kogukondade turvalisemaks muutmiseks kannab vilja. Süütegude koguarv on vähenenud, ka õnnetus­ surmades elu kaotanud inimeste arv on läbi aegade väikseim. Ent hukkunute arv on jätkuvalt liiga suur. Iga kaotatud inimelu on väikesele Eestile liiast ja me pea­ me üheskoos veelgi rohkem pingutama, et inimesed ei hukkuks.

Lisaks igapäevasele turvalisuse tagamisele on üha rohkem vaja pöörata tähelepanu terrorismivastasele võitlusele. Siinkohal ei saa ilma partneriteta ja selles osas on koostöö olnud väga hea – suurepärase näite­ na võib tuua Kagu-Eestis toimunud rahvusvahelise eri­ üksuste õppuse ATHOS, mis saab järje juba sel aastal.

Nii võikski jätkata teemade käsitlemist peatükki­ de kaupa, aga soovitan siiski käesolev kokkuvõte läbi lugeda, et kõikidest teemadest korralik ülevaade saa­ da. Sissejuhatuse lõpetuseks soovin öelda tänusõnad kõigile inimestele, kes aitasid kaasa kaitsepolitseioh­ vitser Eston Kohveri koju jõudmisele oma pere juurde.

Head lugemist!

3

Sisukord Turvalisuspoliitika p천hisuunad aastani 2015 1. Kogukondlik turvalisus 6 2. Sisejulgeolek 20 3. Kriisireageerimine 36 4. P채채ste 44 5. Piirivalve 60 6. Kodakondsus ja r채nne 68 7. Personal ja asutused 82 8. Ressursid 96

4

Kuidas sündisid turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–2015?

Karin Kase Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008-2015 toimetaja

2006. aasta lõpus oli siseministeeriumis laual kaks suurt ideed: politsei- ja piirivalveameti ühendasutuse loomine ja vajadus laiapindse siseturvalisuse arengu­ kava järgi.

2007. aasta alguses asus siseturvalisuse arengu­ kava koostamist juhtima toonane kriisireguleerimise osakonnajuhataja Lauri Lugna, kellest on tänaseks saanud siseministeeriumi kantsler. “Püüdsime 2007. aasta alguses vaadata siseturvalisust võimalikult laialt. Mis on need tegurid, mis tegelikult mõjutavad meie julgeolekukeskkonda? Nafta hind, sõjad, nälg...,” meenutab Lugna.

Kokku kutsuti kümme koostöökoda, kus osales kokku 81 asutust. “Proovisime mitte kirjutada kuiva teksti, vaid hakata siseturvalisuse teemasid brändi­ ma. Nii saidki pealkirjadeks “turvalisem tunne”, “ohu­ tum liiklus”, “kaitstum vara”... Oi, meil olid vaidlused nende üle,” räägib Lugna.

Pärast 2007. aasta riigikogu valimisi soovis valit­ sus vähendada arengukavade koostamist ja nii said arengukava tarvis kogutud materjalist hoopis turvali­ suspoliitika põhisuunad, mille riigikogu 8. juunil 2008 vastu võttis.

“Selles mõttes oli see hea dokument, sest see pani peamised suunad paika ja ütles mitte liiga palju ega liiga vähe,” hindab Lugna tagantjärgi. Turvalisuspolii­ tika põhisuundade peamine väärtus on see, et olemas oli üks dokument, mille alusel siseturvalisust stratee­ giliselt juhtida. Samuti tõid põhisuunad esimest korda kõne alla valdkonna kohta kasutatava siseturvalisuse mõiste – enne seda räägiti rohkem sisejulgeolekust.

Seitsme aasta järel endiselt aktuaalne Seitsme aasta jooksul on nii maailmas kui Eestis mõndagi toimunud. Muutunud on julgeolekuolukord, aktuaalsemaks on saanud terrorismi- ja rändeküsi­ mused. Ka kurjategijad on õppinud uusi nippe ja suu­ renenud on näiteks küberkuritegude arv. Kas seitse aastat tagasi kirja pandud suunad on seda kõike ar­ vesse võttes endiselt aktuaalsed?

“Enamus on,” leiab Lugna. “Kokkuvõttes olid need põhisuunad väga head, sest see andis meile korra aastas võimaluse riigikogus oma teemast rääkida.

Samuti pidime aeg-ajalt dokumendi taas lahti võtma ja nentima, et näe, need asjad on vaja ära teha. See kõik andis tegevustele konkreetsema suuna ja sihi.”

5

Turvalisuspoliitika põhisuundadele pühendatud konverents 2007. aastal. Foto: Lauri Lugna erakogu

Alates 2008. aastast on korduvalt reformitud sise­ turvalisuse asutuste struktuuri – 2010. aastal ühenda­ ti politsei ja piirivalveamet, muudetud on päästeame­ ti struktuuri ja iseseisvate asutustena alustasid tööd häirekeskus ning siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus. Samal ajal on haldusala töötajate arv oluliselt vähenenud – täna töötab toonase ligi 10 000 inimese asemel haldusalas veidi üle 8000 inimese.

Selle aja jooksul on siseturvalisuse valdkonna eel­ arve kasvanud 282 miljonilt eurolt 338 miljoni euroni ehk 20%. Samas – kui arvestada vahepealsetel aasta­ tel toimunud ligi 15-protsendilist hindade tõusu, ei ole seda kaugeltki nii palju.

Enamus näitajaid on viimase seitsme aasta jook­ sul liikunud positiivses suunas. Näiteks kui 2007.

aastal pidas kuritegevust oma kodukohas muretteki­ tavaks 21% leibkondadest, siis 2015. aastal arvas nii vaid ligi 12% vastanutest. Vähenenud on ka narko-, tule- ja uppumissurmade näitajad.

Kõigist nendest teemadest ja paljust muust oluli­ sest, mis siseturvalisuse valdkonnas viimase seitsme aasta jooksul juhtunud on, käesolev trükis räägibki.

See on viimane kord, kui siseminister läheb turva­ lisuspoliitika põhisuundade kohta riigikogu ette aru andma. 2014. aastal kutsus siseministeerium taas partnerid kokku ja asus koostama siseturvalisuse arengukava aastani 2020. Turvalisuspoliitka põhi­ suundades alustatud põhimõtete ja tegevuste elluvii­ mist jätkab nüüdsest 2015. aastal vastu võetud uus siseturvalisuse arengukava.

6

1

Kogukondlik turvalisus

Tugev kogukond on turvalisuse alus Eimar Veldre korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Kogukonnast on saanud moesõna – esialgu kodaniku­ ühiskonnast kõneldes, viimasel ajal ka turvalisuses. Kui­ gi 2008. aastal kinnitatud turvalisuspoliitika põhisuunda­ des aastani 2015 kinnitamisel kogukondadest otsesõnu ei räägitud, siis siht oli seatud: turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalit­ sused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Turvalisus – asutuste töö või igaühe panus?

Küsimus, kelle roll on turvalisuse tagamine, on tuge­ vamalt üles kerkinud alles viimase kahe aasta jooksul.

Enne seda tõi näiteks päästekomandode reform kaa­ sa vabatahtlike komandode loomise laine, ent viis ka tõdemuseni, et inimeste hoiakutes on veelahe – kas turvalisuse eest vastutan eeskätt mina ise ja igaüks meist, või on see pigem turvalisusega igapäevaselt tegelevate ametiasutuste ülesanne?

2013. aastal Turu-uuringute aktsiaseltsi läbi viidud üleriigilise küsitluse tulemused näitasid, et umbes 2/3 vastanutest pidas turvalisuse eest vastutavaks po­ litseid ja päästeasutusi. Sama küsitluse 2015. aasta tulemustes oli toimunud juba väike nihe – pelgalt po­ litsei ja pääste vastutava rolli pooldajaid oli veidi üle poole vastanutest ning juba 37% toetasid seisukohta,

et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema oma kodu­ koha turvalisuse ja päästevõimekuse tagamises.

Uuringud näitavad, et igaühe panust siseturvalisuse hoidmisel pooldavad eeskätt inimesed, kes on ise või oma kogukonnas selle valdkonna vabatahtliku tegevu­ sega kokku puutunud. Samuti on inimesed valmis pa­ nustama oma kogukonnas turvalisuse loomisse, aga ka laiemalt elukeskkonna kujundamisse juhul, kui lei­ dub kohalikke eestvedajaid. Seetõttu on ka naabrivalve piirkondade, vabatahtlike päästeseltside ja merepääs­ teühingute loomisel ning abipolitseinike värbamisel saanud sageli määravaks eestvedaja olemasolu.

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused pole ku­ nagi varem panustanud turvalisuse valdkonna vaba­ tahtlikku tegevusse nii palju kui 2015. aastal. Abipolit­ seinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate ning naabrivalve koolitamiseks, varustamiseks, kulude hü­ vitamiseks ning ühingute toetamiseks oli siseminis­ teeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti eelarvetes kokku 1,8 miljonit eurot. Näiteks abipolit­ seinike koolitamisse ja varustusse panustas politsei 240 276 euroga ja vabatahtlikke merepäästjaid toetati 91 666 euroga. Erinevaid vabatahtlike katusorganisat­ sioonide tegevus- ja projektitoetusi rahastati kokku 134 585 euroga.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

7

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

8

Samuti korraldas siseministeerium 200 000 euro mahus üleriigilise toetusvooru ning samas mahus koos maavalitsustega ka maakondlikud toetusvoorud kogukondliku turvalisuse edendamiseks. Samas ei ole küsimus alati ainult rahas.

Eesolevate aastate üks suurimaid väljakutseid on turvalise elukeskkonna kujundamisega tegelevate asutuste ja ühingute võime õnnetusi ja süütegusid ennetada, osata ja suuta teha selleks koostööd. Ko­ gukonnakeskne lähenemine turvalisusele ei ole kõikjal levinud arusaam ning lihvimist vajab oskus tuua ühise laua taha erinevate elualade ja piirkondade esindajaid.

Oluline on senisest suurem õigus igaühel turvali­ suse küsimustes kaasa rääkida. Selles väljendub ka kohustus riigile – edendada inimeste teadlikkust ja oskusi (haridussüsteem), kujundada soodustavat õi­ gusloomet ja tagada asjaomaste riigiasutuste võime­ kus ning laiemalt toetada ja tunnustada turvalisuses­ se panustavaid vabaühendusi.

Loome kohalikku koostööd edendavad maakondade turvalisuse nõukogud Paratamatult on reformid ja tsentraliseerimine mõju­ tanud ka politsei ja teiste turvalisust tagavate asutuste suutlikkust kogukondadega suhelda ja panustada ko­ haliku tasandi otsustesse. 2009. aasta algas politsei ühendasutuse loomisega ja otsustamise koondami­ sega Tallinna. 2014. aasta uuendused politseis andsid aga politseijaoskondade juhtidele rohkem võimalusi kohalike murede lahendamiseks, sest juhi alla koon­ dusid lisaks patrullile, piirkondlikule tööle ja ennetuse­ le ka süüteomenetlused. Inimeste jaoks tähendab see, et politsei on ühtsem.

Samas on Eesti kohalikud omavalitsused väga erineva võimekusega, ning et riigijuhtimises süveneb

tsentraliseeritus ja iga amet suhtleb elanike ja kohali­ ke omavalitustega oma allüksuste kaudu otse, antak­ se vahel edasi koordineerimata ja kohati vastuolulisi sõnumeid. Nii ongi Eestis tekkinud üsna erineva tur­ valisuse tasemega piirkonnad.

Selle leevendamiseks on siseministeeriumi eest­ vedamisel maavalitsused koos politsei, päästeameti ja omavalitsusliitudega loomas igasse maakonda tur­ valisuse nõukogusid. Sääraste nõukogude ülesanne saab olema maakonna turvalisuse probleemide väl­ jaselgitamine ja ühistes lahendustes kokku leppimine ning kindlasti ka koostöövaimu edendamine ja kogu­ konnakeskse lähenemise levitamine.

Peame tunnustama vabatahtlikke turvalisuse tagajaid ja eestvedajaid Kuigi siseturvalisuse valdkonna töötajate arv tulevi­ kus paratamatult väheneb, ei ole see kindlasti põh­ jenduseks ja õigustuseks, miks meil on vaja rohkem kogukondlikku algatust. Vaatamata sellele, et meil oli minevikus tänasest märgatavalt rohkem korrakaitsjaid, päästetöötajaid ja teisi siseturvalisuse teenistujaid, ei näidanud õnnetuste ja kuritegude arv kaugeltki, et mida rohkem politseid ja päästeametit, seda turvalisem. Näi­ teks on naabrivalvepiirkonna moodustanud piirkonnad turvalisemad juba selle poolest, et seal toimub korda­ des vähem vargusi kui mujal.

Suurim väljakutse peitub iga eestimaalase panuses.

Tahtmine märgata, hoiak ja oskus panustada ning koha­ like elanike, turvalisusasutuste ja kohaliku omavalitsuse koostöö oma naabruskonnas, asumis ja külas ning laie­ malt ühiskonnas on see, mis teeb Eestist vaba ja turva­ lise riigi. Riigiasutuste, valdade ja linnade roll on sellele väljakutsele vastamiseks toetada tänaseid vabatahtlikke ja nende ühendusi ning tunnustada eeskujulikke tegijaid.

9

Eimar Veldre

Marit Mätik

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Seitsme aasta taguse ajaga võrreldes on Eestis praegu kordades rohkem vabatahtlike päästjate seltse ja liik­ meid – kui 2011. aastal oli 295 tunnistusega vabataht­ likku päästjat, siis 2015. aastal juba 1768. Kasvanud on ka vabatahtlike päästjate kaasamine päästesünd­ mustele. 2015. aastal osalesid vabatahtlikud kokku 3451 päästesündmusel, millest 819 korral jõudsid va­ batahtlikud päästjad sündmuskohale esimesena.

Kutselisi päästjaid toetavad vabatahtlikud Harjumaal, Läänemaal, Tartumaal ja Virumaal tegutse­ vad reservpäästerühmad, mis võimaldavad kiiresti kaa­ sata vajalikku inimressurssi ulatuslikule või pikaajalise­ le päästetööle, sealhulgas inimeste otsingutesse.

2013. aastal loodi Nõmme päästekomandos esime­ ne võimalus vabatahtlikele ühisvalveteenistuseks, kus kutseliste päästjatega teevad ühes meeskonnas pääs­ tetöid ka vabatahtlikud päästjad. Kutselised päästjad saavad õnnetuse lahendamisel keskenduda elupäästva­ tele tegevustele ja neid toetavad vabatahtlikud päästjad.

Kuna vabatahtlike huvi turvalisusse panustamise vastu on suur, kaasati alates 2013. aastast Rõngu ja 2014. aastast Võsu vabatahtlikud päästjad veeõnnetus­ tele esmareageerijatena. Uus koostöövorm võimaldab vabatahtlike päästjate senisest suuremat kaasamist ja elanikele kiiremat abi veeõnnetuste korral. Siseminis­ teerium ja päästeamet jätkavad vabatahtlikega koostöö arendamist just vee- ja liiklusõnnetustele reageerimisel.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

Vabatahtlike arv kasvab

piirivalvepoliitika osakonna nõunik

Kaasaegse vabatahtliku merepääste alged ulatu­ vad aastasse 2007, mil tekkisid esimesed vabataht­ likud ühingud. Suur arenguhüpe toimus juba 2008. aastal, mil viidi läbi esimene piirivalve ja vabatahtlike merepäästjate ühisõppus Käsmus ning alustati rah­ vusvaheliste projektidega.

2010. aasta aprillis loodi Eesti ja Soome ühispro­ jekti VOMARE (Voluntary Maritime Rescue) tulemuse­ na vabatahtlike merepäästeühingute organisatsioon Eesti vabatahtlik mere- ja järvepääste. Tänaseks on sellel 19 liiget, millest neli tegutsevad sisevetel ning 14 on sõlminud politsei- ja piirivalveametiga merepääs­ tetööde lepingud.

Joonis 1. Päästesündmused, mille puhul kaasati va­ batahtliku päästekomando meeskond.

Allikas: Päästeamet 3500

3063

3000 2500

1941

2000 1500 1000 500 0

585 2009

789

996

1049

2010

2011

2012

1258

2013

2014 2015

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

10

Teise katusorganisatsioonina esindab Eestis vaba­ tahtlikke merepäästjaid päästeliit, millel on 103 liiget, kes haldavad 105 maa- ja 31 merepäästekomandot.

Merepäästetööde leping politsei- ja piirivalveametiga on 19 päästeliitu kuuluval ühingul.

Tabel 1. Vabatahtlikud turvalisuse tagajad 2008

2013

2015

Abipolitseinikke

3000

805

1000

Vabatahtlikke päästjaid

603*

1281

1768**

Puudus ametlik staatus

Seadus hakkas kehtima

237

Naabrivalvepiirkondi

355

514

570

Hõlmatud leibkondi

9270

10780

11551

Vabatahtlikke merepäästjaid

* Päästeseltsi kuulujad ** Koolitatud vabatahtlikud päästjad Ametlikult tegutseb vabatahtlik merepääste Eestis alates 2012. aasta 1. septembrist ning merepääste­ ühingud on riigi ülesannete täitmiseks sõlminud po­ litsei- ja piirivalveametiga tsiviilõigusliku merepääs­ tetööde lepingu. Tegutsetakse põhiliselt erinevate projektide raames ja riigi abil hangitud merepäästeva­ rustuse ja tehnikaga.

Politsei- ja piirivalveametiga merepäästetööde lepingu sõlmimine tagas merepäästeühingute I ja II taseme koolitused läbinud ja seejärel tunnustatud vabatahtlikele merepäästjatele samasugused sot­ siaalsed garantiid nagu politseiametnikele. Tunnusta­ tud vabatahtliku merepäästja staatus on ka ühingule merepäästetöödega seotud kulude, näiteks side- ja kütusekulude hüvitamise eeldus. Lisaks toetab polit­ sei- ja piirivalveamet ühinguid veesõidukite korralistel remonttöödel, merepäästevarustuse soetamisel ning ka nõustab neid.

Riigi ja vabatahtlike päästeühingute head koostöö­ tahet näitab möödunud aasta 14. jaanuaril pikaajalis­ te koostöölepete allkirjastamine siseministeeriumis.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli selle eesmärk anda vabatahtlike katusorganisatsioonidele kindlus tulevikuks ning tugevdada asutuste koostööd turva­ lisuse loomisel ja vabatahtliku tegevuse arendamisel.

Head koostöötahet vabatahtlike merepäästjatega näitavad ka iga-aastased politsei- ja piirivalveameti korraldatavad ühised navigatsioonihooaja alustamise ja lõpetamise seminarid. Oluline verstapost on ka sel aastal vabatahtliku merepääste arengu riiklike suun­ dade koostamine ning aasta lõpus riikliku dokumen­ dina kinnitamine.

Tabel 2. Merepäästetööde lepingut omavate vaba­ tahtlike merepäästeühingute arv Allikas: Politsei- ja piirivalveamet Eesti vabatahtlik mere- ja järvepääste

Päästeliit

KOKKU

7

10

17

13

16

29

14

19

33

Alates 2008. aastast on abipolitseinike arv 2000 võrra vähenenud – 2008. aastal oli neid ligemale 3000, 2013. aastal aga 805 ning 2015. aasta lõpuks umbes 1000. Abipolitseinike arv kasvas hüppeliselt pärast 2007. aasta aprillirahutusi, mis tõestas, et inimesed on julgeolekuohu tekkimisel valmis vabatahtlikuna te­ gutsema. Samas hakkas pärast seda aktiivsete abipo­ litseinike arv taas langema, kui selgus, et enamik neist tahtis olla abiks ühel korral suurema sündmuse puhul ning teised nägid endil püsivamat rolli politseipatrullis ja ennetustöös.

Naabrivalvega on seitsme aasta jooksul liitunud ligi 1000 leibkonda, ka naabrivalve tegevusele avaldas mõju vahepealne majanduslangus, mis vähendas ini­ meste soovi luua naabrivalvepiirkondi.

Kiired reageerijad: Tallinna vabatahtlik merepääste Uut taset vabatahtlike merepäästjate tegevuses näitab Tallinna vabatahtlik merepääste (Tallinn SAR), mis loodi 2014. aastal. See on esimene va­ batahtlik merepäästeühing, mis pakub 24/7 val­ misolekut 15- ja 30minutilise reageerimisajaga.

Seda tänu sellele, et möödunud aasta lõpu seisuga kuulus ühingusse väga suur hulk–54 koolitatud ja

32 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat.

Tallinn SAR vabatahtlike merepäästjate kõrget oskuste ja teadmiste taset näitab nende esikoht mullu 9. oktoobril toimunud Eesti merepääste kut­ seoskuste võistlusel nii parima meeskonna kui ka meeskonnajuhi kategoorias, mille pälvis ühingu juhatuse liige Andrus Poksi.

Merepäästjate kutseoskuste võistluse võitja Tallinn SAR meeskond. Vasakult Andrus Poksi, Andres Juul ja Olari Malt.

Foto: Andri Meius

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

11

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

12

Eestis on turvaline elada Ain Peil

Jenny Jakobson

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, kus ini­ mesed tunnevad end kaitstult ja kus on ohutu elada.

Turvatunne on inimeste baasvajadus, mistõttu on riigi üks olulisi ülesandeid see oma elanikele tagada.

Tihti seostub sõnaga turvalisus hirm kuritegevuse ees. Kuid nagu kajastab ka vastvalminud siseturva­ lisuse arengukava aastateks 2015–2020, ei mõjuta Eesti inimeste turvalisust ja turvatunnet üksnes kuri­ tegevus. See pole aga alati nii olnud.

Hirm kuritegevuse ees on vähenenud Eesti taasiseseisvumisest alates oli Eurobaromeetri küsitluste järgi pikka aega elanike üks peamisi mure­ sid kuritegevus. Võttis ligi kaks kümnendit, kuni esi­ mest korda polnud see Eesti elanike meelest kolme peamise riigi ees seisva probleemi hulgas ning alates 2009. aastast nähakse riigi põhilisi väljakutseid teistes sotsiaalprobleemides. Euroopa Liidu võrdluses mu­ retsevad Eesti elanikud vähem kuritegevuse pärast kui Euroopa riikide elanikud keskmiselt.

Joonis 1. Eesti ja Euroopa Liidu elanike osakaal, kelle meelest on kuritegevus peamine riigi ees seisev mure Allikas: Eurobaromeetri kevadine (K) ja sügisene (S) standarduuring 50 45 44 40 33 35 30 26 25 24 24 22 20 19 20 16 15 14 16 17 12 12 15 11 11 11 11 13 9 9 10 10 12 9 8 3 9 5 7 7 7 7 6 6 5 0

K07 s07 k08 s08 k09 s09 k10 s10 k11 s11 k12 s12 k13 s13 k14 s14 k15 s15

EE

EU

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Samuti on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud elanike osakaal, kes peavad kuritegevust probleemiks oma eluaseme läheduses. Kui 2007. aastal statistikaameti läbi viidud Eesti Sotsiaaluuringu järgi pidas kuritegevust kodukohas murettekitavaks 21% leibkondadest, siis 2015. aastal arvas nii vaid ligi 12% vastanutest.

Joonis 2. Nende leibkondade osakaal, kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks Allikas: Statistikaamet 23

21,4

21

19,3

19

18

17

15,7

17,2

15 14,5

13 11

12,5 12,3

11,8

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Inimesed tunnevad end üha turvalisemalt ka kodu­ kohas pimedal ajal ringi liikudes ega loobu kuritegevu­ se hirmus väljas käimisest. Justiitsministeeriumi läbi viidud ohvriuuringute järgi tundis 1993. aastal peaae­ gu iga teine inimene end pimedas liikudes ebaturvali­ selt, 2008. aastal peaaegu iga kolmas ja 2015. aastal iga viies.

Samas tunnevad inimesed end politsei- ja piiri­ valveameti avaliku arvamuse uuringute järgi jätkuvalt kõige enam ohustatuna liikluses. Keskmiselt on üle poole elanikkonnast tundnud, et nad ise ja nende lähe­ dased pole liiklejana kaitstud. See näitaja on püsinud sarnasena viimased kümme aastat.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

13

Siseministeerium viib läbi mitmeid laste ja noorte sotsiaalseid tegevusi arendavaid programme.

Ligikaudu kolmandik elanikest tunneb end ohusta­ tuna tänavakuritegevusest, vargustest ning narkoku­ ritegevusest ja üle kümnendiku füüsilisest vägivallast avalikus ruumis. Siinjuures tuleb arvestada, et ohutun­ net võivad võimendada või maandada ka päevakajali­ sed arutelud ja inimeste isiklik kogemus, mis ei pruugi olla seoses tegeliku ohvriks sattumise riskiga. Näiteks 2014. aasta septembris toimunud USA presidendi Ba­ rack Obama visiidi ajal Eestisse oli inimestel põhjust end turvalisemalt tunda kui muidu, kuid samas oli kind­ lasti ka neid, keda tegid hambuni relvastatud politsei­ ametnikud tänavatel hoopis rahutuks.

Ennetustöös keskendume koolinoortele Inimestele enim muret tekitavate süütegude nagu liiklusrikkumiste, varguste ja narkokuritegevuse ära­ hoidmiseks ei piisa ainult järelevalvest ja piirangutest. Ühiskonnas tuleb vähendada süütegude toimepa­ nemiseni viivaid ohte ja riske ning turvalisuspoliitika

elluviimisel on ka paranenud arusaam sellest, kuidas tõhusalt muuta turvalisemaks inimeste elukorraldust avalikus ruumis – edastades infot ja tegeledes enne­ tusega.

Põhjused, miks erinevaid õigusrikkumisi toime pannakse, on tihti sarnased. Tavaliselt puuduvad sea­ duserikkujatel usalduslikud suhted oma vanematega, neil on madalad sotsiaalsed ja emotsionaalsed osku­ sed ja pole piisavalt positiivseid tegevusi. Enamjaolt saavad need süütegude toimepanemise põhjused al­ guse juba enne teismeiga ja täiskasvanuks saamist.

2008. aastal turvalisuspoliitika põhisuundasid koostades kirjutati seetõttu sinna sisse kuritegevuse sotsiaalse ja olustikulise ennetuse põhimõtted ning siseministeerium on alates 2013. aastast suunanud igal aastal laste, noorte ja nende lähedaste riskikäitu­ mise ennetusse 400 000 eurot. Selle eesmärk on saa­ vutada turvalisem elukeskkond läbi noorte väärtuste, hoiakute ja käitumismustrite muutuse.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

14

Avalik sektor on astunud koostöös era- ja kolman­ da sektoriga mitmeid samme, et üksikute ennetus­ projektide asemel viia ellu süsteemseid, kogu Eestit hõlmavaid ennetusprogramme. Algatatud on mitmeid laste ja noorte sotsiaalseid oskusi arendavaid prog­ ramme, mis pakuvad neile vaba aja veetmise ja ene­ seteostuse võimalusi. Näiteks on siseministeerium alates 2013. aastast rahastanud kokku üle 100 000 euroga programmi Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis on tänaseks jõudnud 39 kooli. KiVa aitab varajases eas kujundada kiusamisvastaseid hoiakud, et tulevikus oskuslikult vältida ja lahendada tekkinud konflikte ning seeläbi vähendada vägivaldset käitumist.

Alates 2015. aastast viiakse mitmetes Eesti kooli­ des ellu üht maailmas enim uuritud ja tõendust leidnud käitumisoskuste mängu PAX Good Behaviour Game, mis Eestis kannab nime Veel parem minaehk VEPA. VEPA-mäng aitab muuhulgas ennetada õppeedukuse alanemist, koolist väljalangemist, sõltuvusainete tar­ vitamist ning kuritegelikku käitumist. Järgmise kuue aasta jooksul suuname sellesse Tervise Arengu Ins­ tituudi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ligi miljon eurot ning mängust saab osa 4000 õpilast 200 klassist.

Spordil põhinevas programmis SPIN osaleja ja tema treener.

Foto: Ain Peil

Juba riskis olevatele noortele on käivitatud spor­ dil põhinev programm SPIN. Noorte sõltuvusainete vähendamisele suunatud projekt “Puhas Tulevik” ja noorte tööturule kaasamise programm STEP soo­ dustavad samuti noorte hoidumist kuritegelikult teelt.

Kõigi nende tegevustega oleme praeguseks jõudnud juba enam kui 4000 nooreni ning Euroopa Sotsiaal­ fondist saadud 2,8 miljoni euro toel on aastaks 2020 plaan jõuda veel 5000 nooreni.

Turvaline ühiskond saab alguse kodust ja tarkadest vanematest Siseministeeriumile on muuhulgas oluline, et lastel on toetavad ja nõudlikud vanemad ning nendega usal­ duslikud ja kokkulepetel põhinevad suhted. Lapse­ põlvekodu turvalisus ja vanemate suhtumine võivad inimest mõjutada terve elu. Seetõttu on alates 2013. aastast toetatud kokku üle 300 000 euroga teavitus­ programmi Tark Vanem ja selle raames toodud vane­ mateni infot, mis aitab läbi mõelda oma arusaamu ja ohukohti seoses alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise ning sotsiaalmeedia ja nutiseadmete ka­ sutamisega. Keskne teabekeskkond, kuhu vanemad saavad pöörduda, on koduleht tarkvanem.ee, mida 2015. aastal külastas üle 80 000 inimese.

Oleme turvalisuspoliitika elluviimise jooksul jõud­ nud selleni, et ühiskond tervikuna väärtustab aina enam turvalisust ning ennast ja teisi kahjustava käitu­ mise ärahoidmist. Elanikkonna turvatunne kasvab, kui meil on tugevamad kogukonnad, valvsamad naabrid, targemad vanemad ja elutervema minapildiga lapsed.

Enamik meist ei tunne süüteo ohvriks sattumise ees suurel määral hirmu ega käitu riskeerivalt, aga sa­ mas ei saa me end turvaliselt tunda, kui meie teedel sõidab iga päev 1000-4000 alkoholi tarvitanud või nar­ kojoobes autojuhti. Siseministeerium annab oma tege­ vustega panuse teadlike ja vastutustundlike hoiakute kujundamisse, kuid otsuse midagi teha või tegemata jätta langetavad ja selle eest vastutavad siiski inimesed ise. Suhtes mina-ja-riik on igaühe väljakutse oma rolli tunnetamine, adekvaatselt ohtude ja riskide hindamine ning enda ja teiste turvalisuse eest hoolitsemine.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

15

Lähisuhtevägivalda teadvustatakse Eestis aina rohkem Kadri Ann Salla korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis toimunud märkimisväärsed positiivsed arengud lähisuhtevägi­ valla ennetamisel ja juhtumite lahendamisel.

Kõige enam on muutunud arusaam, et vägivald on justkui pere siseasi, kuhu teistel inimestel ega riigil pole õigust ega vajadust sekkuda. Inimesed otsivad aina enam vägivalla puhul abi ja avalikustavad seda ning ka riik tegeleb juhtumite lahendamisega mitmel rindel.

Politsei saab vägivallast varasemast kaks korda enam teateid Võrreldes viie aasta taguse ajaga teatatakse politseile lähisuhtevägivalla juhtumitest kaks korda enam ning politsei registreerib neist kuritegudena kolmandiku võrra rohkem. Kui varasemalt sai politsei ööpäevas teada vä­ hem kui 20 juhtumist, siis 2014. aastal jõudis politseisse sama aja jooksul teateid keskmiselt 35 ning 2015. aastal juba 43 juhtumi kohta. Tõusev trend politseistatistikas on hea märk: me ei saa vägivalda vähendada, kui see on peidus kodudes ning hoitud saladus peredes.

Vägivalla vähendamise arengukava 2010-2014 lõpparuande andmeil pöörduvad perevägivalla ohv­ rid ohvriabitöötajate poole ligi kolm korda enam – kui 2008. aastal tehti seda 1300 korral, siis 2014. aastal juba 3013 korral.

Samas ei ole alust arvata, et vägivald Eesti peredes ja kodudes on kasvanud. 2014. aasta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti naistevastase vägivalla uuringu järgi on Eesti elanike kokkupuude lähisuhtevägivalla­ ga sarnane teistele Euroopa maadele, näiteks Rootsi­ le, Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniale, ega ole aja jooksul suurenenud.

Joonis 1. Lähisuhtevägivalla infoteadete ja registreer­ itud kuritegude arv politseis 2011 - 2015 Allikas: Politsei- ja piirivalveamet 13000 12000 11000 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

12098 9248 8124 6675 5146

2011

2752

2231

1939

2012

2013

Infoteated Registreeritud kuriteod

2721

2014

2997

2015

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

16

”

2011. aastal hukkus lähisuhtevägivalla tagajärjel 17 inimest, 2014. aastal üheksa ja 2015. aastal viis inimest.

Küll aga kinnitab statistika raskete tagajärgedega juhtumite kohta, et oleme säästnud mitmete inimeste elu ja tervise. Kui 2011. aastal hukkus lähisuhtevägi­ valla tagajärjel 17 inimest, siis 2014. aastal üheksa ja 2015. aastal viis inimest.

Tabel 1. Lähisuhtevägivallaga seotud raske tervise­ kahjustusega ja surmaga lõppenud juhtumite arv Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

2011 2012 2013 2014 2015

Lähisuhtevägivalla tagajärjel toime pandud tapmiste ja mõrvade arv

17

20

19

9

5

Lähisuhtevägivalla tagajärjel raske tervisekahjustusega vigastatute arv

30

26

28

25

30

Raskete tagajärgedega lähisuhtevägivalla juhtumid kokku

47

46

47

34

35

Kaheksa aasta jooksul on teadlikkuse ja hoiakute ku­ jundamiseks tehtud arvukalt kampaaniaid, jagatud info­ materjale ning läbi viidud seminare ja koolitusi. Kui täna inimeste käest küsida, kust saaks paarisuhtevägivalla ohver kõige paremini abi, oli mullu MediaBrokeri läbi vii­ dud meediakampaania Ava Silmad küsitluse levinuim vastus: politseist – nii leiti 48% paarisuhte- ja 69% sek­ suaalvägivalla juhtumite puhul. Samuti annaks valdav osa inimestest soovituse pöörduda oma murega polit­ seisse lähedasele, kes on vägivalla ohvriks langenud.

Ka politsei ise on sellesse oluliselt panustanud, et inimestele appi tulla. 2011. aastal seati politseis lähi­ suhtevägivalla juhtumid prioriteetseks teemaks, pöö­ rates erilist tähelepanu lastele. Oluliselt muudeti põ­ himõtteid, reageerimist ning juhtumite üle arvestuse pidamist: iga lähisuhtevägivalla juhtum fikseeritakse ja seda kontrollitakse, tõsisematel asjaoludel alustatakse kriminaalmenetlust, tehakse kodukülastusi ning juhtu­ nust teavitatakse sotsiaalteenistust või ohvriabi.

Sellele kõigele aitab kaasa 2014. aastast kasutu­ sel olev riskiisikute ja -perede aruandekeskkond, mis annab politseile ülevaate piirkonna nendest majapi­ damistest ja inimestest, kellel on mitmeid probleeme ja kokkupuuteid politseiga, näiteks seoses väärkoht­ lemise, koolivägivalla, peretüli või narkojuhtumitega.

Praegu on politsei tähelepanu all üle 18 000 ris­ kiisiku, sealhulgas 2300 alaealist ning 6640 prob­ leemset majapidamist. Detailne andmete kogumine, menetlustoimingud, järelkontrollid ja võrgustikutöö aitab varasemast põhjalikumalt juhtumeid uurida, as­ jaolusid selgitada ning neile leida ka konkreetsemad lahendused.

Viiendik inimestest on kogenud lähisuhtevägivalda Kahjuks ei saa vägivalda kiiresti ja kohe vähendada, hoolimata sellest, et sinna pannakse kordades rohkem töötunde, mõttejõudu ja abi. Vägivaldsest suhtest või käitumismustrist on äärmiselt raske välja tulla. Eestis on viiendik inimestest mingil moel lähisuhtevägival­ da kogenud, seda ise pealt näinud või on ohver olnud nende lähedane.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

17

Jätkuvalt jäävad paljud vägivallajuhtumid varjatuks ning levinud on ka vägivalda toetavad hoiakud. 2014. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringus on välja toodud, et iga kümnes inimene peab elukaaslase füü­ silist korralekutsumist lubatavaks. Viiendik täiskas­ vanutest peab perevägivalda pere siseasjaks ning üle poole elanikest peab ohvrit vägivallas osaliselt süüd­ laseks (Emori soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse ning riskikäitumise teadlikkuse uuringud, 2014).

Et vägivalda lähisuhetes püsivalt vähendada, pea­ me tähelepanu suunama noortele, kelle teadlikkust, hoiakuid ja oskusi on võimalik kujundada veel enne, kui nad hakkavad looma paari- ja peresuhteid. Alates 2013. aastast on siseministeerium toetanud näiteks kiusamisvastast programmi KiVa ning järgmise kuue aasta jooksul investeeritakse ligi miljon eurot käitu­ misoskuste mängu VEPA levitamisele Eesti koolides.

Joonis 2. 2011-2015 registreeritud lähisuhtevägivalla kuriteojuhtumid ja menetlused Allikas: Politsei- ja piirivalveamet 3600 3500 3000

1789

2500 2000 1500 1000

16%

15%

2519 1708

2011

12%

14%

2817 13%

12%

10%

2012

12% 10% 8%

2013

2014

2015

Neist alustatud menetlusi Alustamata jäetud menetluste osakaal

6%

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

18

”

Politseinikud muutuvad aina teadlikumaks kuritegude mõjust ohvritele, nende kaitse vajadustest ja korduvalt ohvriks langemise riskidest.

20 koolis on alustatud noortele suunatud aktiivõp­ pe programmiga Expect Respect Teen Abuse Toolkit, mis hoiab ära kohtingu- ja paarisuhtevägivalda. Prog­ rammi tunnikavade ja õppematerjalide järgi koolitundi läbi viies kujunevad noortel eluterved hoiakud sooste­ reotüüpide suhtes, oskused konflikte lahendada, vägi­ valda märgata ja abi leida.

Ka politsei viib iga-aastaselt koolides läbi loen­ guid, töötubasid ja seminare, mis ennetavad kooli­ kiusamist, väärkohtlemist ja kohtinguvägivalda. Just süsteemsele ennetustegevusele koolisüsteemis pea­ me ka tulevikus pöörama kõige enam tähelepanu, et noortel kujuneksid hoiakud ja oskused kasvada vägi­ vallavabalt ja vägivallavabaks.

Spetsialistidele luuakse andmevahetussüsteem, mille toel riskirühmi paremini aidata Lastele suunatud ennetustegevuse kõrval on äärmiselt oluline hoida neid ka vägivalla nägemise ja kogemise eest. Seetõttu peame koostöös lastekaitse- ja sotsiaal­ töötajatega kiiremini ja mõjusamalt abistama peresid, kus esineb vägivalda või sellest saavad osa lapsed. Sel­ leks loome Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel lastekaitse, sotsiaaltöö ja politsei spetsialistidele IT-lahenduse po­ litsei ja sotsiaalteenistuse andmete vahetamiseks, mis läheb maksma 207 169 eurot ning juhtumikorralduse mudeli, mida rahastatakse 400 473 euroga.

2018. aastaks valmib olemasolevate infosüstee­ mide baasil infovahetussüsteem, mis võimaldab spet­ sialistidel viivitamata kätte saada koondinformatsioo­ ni riskirühma täiskasvanute, laste ja noorte, aga ka perede ja kogukonna probleemide ning seniste sekku­ miste kohta. Selle abil saavad lastekaitse- ja sotsiaal­

töötajad ning politseinikud inimesi nende probleemide lahendamisel kiiremini ja palju tõhusamalt toetada.

Aastatel 2016–2021 hakkavad vähemalt kümne maakonna või suurema linna spetsialistid kasutama juhtumikorralduse mudelit, mille eeskuju on Suurbri­ tannias rakendatav MARAC (Multi-Agency Risk As­ sessment Conferences). See mudel pakub lähisuh­ tevägivalla juhtumite lahendamiseks ja perede abis­ tamiseks riskihindamise metoodikat, aitab koostada sekkumisplaane, hinnata tulemusi ja luua selgeid te­ gevusraamistikke.

Tänaseks oleme saavutanud sihi, et inimeste hoia­ kud lähisuhtevägivalla osas on muutunud tauniva­ maks. Nende jäädavaks muutumisel on oluline politsei julgustav roll, et ohvrid või tema lähedased abi otsiks.

Lähiaastatel koolitame ametnikke, et anda neile osku­ sed ohvrite vajadustega arvestamiseks. Aastaks 2020 on seatud eesmärk, et politseinikud on senisest palju teadlikumad kuritegude mõjust ohvritele, oskavad hin­ nata nende kaitse vajadusi ja korduvalt ohvriks lange­ mise riske ning selgitada austaval ja mittediskriminee­ rival viisil neile nende õigusi ja võimalusi abi saamiseks.

Oleme viimastel aastatel teinud vägivalla enne­ tamiseks ja vähendamiseks enam kui kunagi varem.

Politsei vaates tunnistavad seda tõusvad numbrid politseisse pöördumiste statistikas ning kriminaalme­ netluste arv, aga ka aina suurenev hulk kodukülastu­ si, järelkontrolle, võrgustikutööd ja koostöökohtumisi.

Keeruka ja mitmetahulise vägivallaprobleemi vähen­ damisel on see aga algus, sest viltuste hoiakute, aru­ saamade ja käitumismustrite muutmine on pikk ja aeganõudev protsess.

1. KOGUKONDLIK TURVALISUS

19

“Ava silmad” kampaaniaplakat

2

20

Sisejulgeolek

2. SISEJULGEOLEK

21

Varjatud kuritegevuse tõkestamine Ursula Kimmel korrakaitse-ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Lause „Kuriteost ei tohi keegi kasu saada“ kirjeldab ilmekalt filosoofiat, mis võtab kokku nende inimeste töö, kes tegelevad iga päev kriminaaltulu tuvastami­ sega. Ükski inimene ei tohi kuriteo arvelt rikastuda ning kui see on juhtunud, peab riik tegema omalt poolt kõik, et tekkinud olukorrale reageerida.

Kuritegelik maailm sammub ajaga kaasas, areneb pidevalt ning katsetab uusi valdkondi. Organiseeritud kuritegevuse meetodid, rühmituste struktuur ja mõju ühiskonnale on järjest mitmekülgsemad, mistõt­ tu peab olulisemate kriminaalmenetlustega tegelev keskkriminaalpolitsei kuritegeliku maailmaga sammu pidama või olema sellest sammuke eespool.

Vähendame kuritegevusest saadavat tulu Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 on kokku lepitud, et politsei ja prokuratuuri ühised priori­ teedid on võitlus organiseeritud ja raske peidetud kuri­ tegevuse vastu. Esmajärjekorras pööratakse tähelepa­ nu korruptsiooni-, narko-, suure kahjuga majandusku­ ritegevuse ja inimkaubanduse tõkestamisele. Võitluses raske varjatud kuritegevusega keskendutakse järjest enam kuritegevusest saadava tulu vähendamisele.

2011. aastal loodi keskkriminaalpolitsei koossei­ su kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis on muutnud efektiivsemaks teabe hankimise ja analüüsi ning pa­ randanud kuritegude kohtueelset menetlemist. Kui 2009. aastal suutsime 99 kriminaalasja raames ares­

tida kuritegelikku tulu 1,6 miljoni euro väärtuses, siis 2014. aastal oli arestitud vara väärtus juba 2,57 mil­ jonit eurot (136 kriminaalasja). Väga edukas oli aasta 2012, mil kriminaaltulu konfiskeeriti lausa üle 27 mil­ joni euro, millest 20,1 miljonit moodustas ühes krimi­ naalmenetluses arestitud vara.

Tabel 1. Kriminaaltulu tuvastamine 2011-2015 (mEUR) 2011

2012

2013

2014

2015

2,78

27,5

7,2

2,57

3,1

Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise üksus tuvastab kriminaaltulu ka teistele kriminaal­ menetlusi korraldavatele asutustele. Näiteks kait­ sepolitseiametile ja maksu- ja tolliametile tuvastati 2012. aastal kriminaaltulu 600 000 euro väärtuses, kuid 2014. aastal juba 1,7 miljoni euro väärtuses. Nii­ siis on kriminaaltulu tuvastamise maht läbi aastate suurenenud ja eraldi üksuse loomine on end kindlasti õigustanud.

Arvestatav osa kriminaaltulust tuvastatakse suure kahjuga majanduskuritegusid menetledes. Et see on ka kriminaalpoliitika üks prioriteetidest, loodi 2014. aasta mais keskkriminaalpolitsei koosseisu majan­ duskuritegude büroo.

2. SISEJULGEOLEK

22

Narkovastane võitlus on suunatud enim üledoose ja kahjusid põhjustavate uimastite turu vähendamisele ja kuritegelike organisatsioonide lõhkumisele.

Kriminaaltulu tuvastamise üksuse üks eesmärke on olnud arendada välja arestitud varade käitlemise süsteem. Nii koondataksegi 2016. aasta keskpaigast vara haldamine ja müügi korraldamine politsei- ja piiri­ valveametisse ning maksuametisse, et vara käitlemise aeg ja kulud väheneksid. Võõrandatava konfiskeeri­ tud vara vastu huvi tundvad inimesed saavad edaspi­ di kogu vajaliku info neist kahest asutusest, mitte 15 erinevast maavalitsusest, nagu varem. Uuendustega jõuame enamate ostjateni, saame tõsta müügihinda ja niiviisi suurendada riigieelarvesse laekuvat raha.

Samas muudetakse konfiskeeritud vara valitsemine paindlikumaks, et võimaldada sellele leida ühiskonna jaoks kõige kasulikum rakendus.

Narkootikumide pakkumise vähendamine Narkootikumidega seotud süüteod liigitab karistus­ seadustik rahvatervise vastasteks süütegudeks. Nar­ kootikumidega kaubitsemine on varjatud iseloomuga raske kuritegevus, mis kahjustab ühiskonda sõltu­ vuste leviku ja uimastitest tingitud kasvava surmade arvuga. Eestis suri aastatel 2008–2015 fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamise tagajärjel 962 inimest – üle 80% narkosurmadest on seotud nende ainete üledoosiga. Narkovastane võitlus on seetõttu suuna­ tud enim üledoose ja kahjusid põhjustavate uimastite turu vähendamisele ja kuritegelike organisatsioonide lõhkumisele.

Eestis suri fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamise tagajärjel aastatel 2008-2015 938 inimest.

Joonis 1. Narkosurmad 2008-2015

Internetikuritegevus aina kasvab

Allikas: 2008-2014 surmapõhjuste register; 2015 andmed PPA

Rahapesu andmebüroo alustas keskkriminaalpolit­ seis tegevust 1999. aastal, mil trendiks oli variisikute ja varifirmade kasutamine. Tollal oli väga levinud skeem, et kurjategijad otsisid oma firmadele „direktoreid“ tur­ gudelt ja bussijaamadest. Täna on üksuse peamiseks ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise kaht­ lusega tehingute kohta info saamine ja analüüs.

Kuna kuritegevus on kolinud suuresti internetti, kaa­ sa arvatud variisikute otsimine, eelnevad rahapesule sagedasti majanduskuritegude kõrval ka küberkelmu­ sed – olgu selleks rohket meediakajastust saanud n-ö nigeeria kirjad või näiteks kaardipettused, kus tehinguid sooritatakse varastatud krediit- või deebetkaartidega.

Kui 2013. aastal registeeriti Eestis 74 küberkuritegu, siis 2015. aastal oli see arv juba 142 süütegu.

Pole ime, et 2014. aasta eurobaromeetri küsitluse andmetel on inimesi enim hirmutavad internetiohud just andmete kuritarvitamine ja kaardipettused. Nii on ka Euroopa Liidu tasemel seatud kuritegevusega võit­ lemise prioriteetideks küberkuritegevuse ja eelkõige võrgu- ja maksekaartidega seotud pettuste, interneti teel laste seksuaalse ärakasutamisega ning küber­ rünnetega tegelemine.

2015. aastal täiustati küberüksust kaheksa uue ametikohaga, et küberkuritegevuse analüüsivõime oleks veelgi kvaliteetsem ja tõhusam. Meie eeskuju­ likku arengut valdkonnas ilmestab asjaolu, et 2015. aasta kevadel Eestit külastanud Euroopa Liidu nõuko­ gu vastastikuse hindamise töörühm GENVAL hindas Eesti võimekuse võidelda küberkuritegevusega heaks.

180 170 160 150 140 130 120 110 100 90 80

170 161

123 116

111 98

101

82

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kuna narkokuritegevusega võitlemise üks prioriteete on alaealiste ja noorte kaitsmine, on enam rõhku pandud just nende kriminaalasjade avastamisele ja prokuratuuri saatmisele, mis on seotud alaealiste kallutamisega nar­ kootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisele.

Joonis 2. Alaealistega seotud narkokuriteod 2011-2015.

110 100 90 80 70 60 50 40 30

103

73 50 35

2012

2013

2014

2015

2. SISEJULGEOLEK

”

23

2. SISEJULGEOLEK

24

Küberjulgeolek ja küberturvalisus Erkki Koort sisejulgeolekupoliitika asekantsler

Eesti lähtub küberjulgeoleku tagamisel laiapõhjalisest käsitlusest, kus lisaks tehnilisele kindlusele on oluline ka sotsiaalne aspekt ning ainus viis seatud eesmärke saavutada on ametkondade vaheline koostöö.

Siseministeeriumi valitsemisalas tegelevad küber­ julgeoleku tagamise ning küberkuritegevuse vastase võitlusega politsei- ja piirivalveamet ja kaitsepolitsei­ amet, kes teevad igapäevaselt koostööd kaitseminis­ teeriumi alla kuuluva teabeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigi infosüsteemi ametiga (RIA) .

Küberkaitse korraldus on selgem Eesti küberjulgeoleku ning -turvalisuse tagamise korralduses on 2008. aastast alates toimunud mit­ meid olulisi muudatusi ning tekkinud ka laiem aru­ saam, et küberjulgeolek ei ole vaid korrakaitseasu­ tuste ülesanne. Küberjulgeoleku tagamiseks ning

küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks on siseministeerium aastate jooksul ümber korralda­ nud nii politsei kui kaitsepolitsei töökorraldust, suu­ rendanud küberkuritegevusega tegelevate töötajate arvu ning investeerinud tehnoloogilise võime­ kuse arendamisse.

2008. aastal kiitis valitsus heaks küberjulgeoleku strateegia aastani 2013, mis pani vastutuse infosüs­ teemide turvalise käitlemise ning infoturbe nõue­ te järgimise eest iga süsteemi omanikule. Samas ei käsitlenud strateegia küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid ega siseministeeriumi rolli küber­ julgeoleku tagamisel. 2009. aastal asutati valitsuse julgeolekukomisjoni juurde küberjulgeoleku nõukogu, mille ülesandeks sai ametkondade vahelise koostöö toetamine, järelevalve küberjulgeoleku strateegia täit­ mise üle ning valitsuse nõustamine küberturvalisuse teemadel.

Tabel 1. Küberjulgeolekut ning -turvalisust tagavate asutuste ülesanded.

Politsei- ja piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Peamine küberkuritegudega tegelev õiguskaitseasutus, tegeleb kuritegude menetlemise ja ennetustegevusega

Küberluure takistamine ning vaenuliku mõjutustegevuse, äärmusluse ja terrorismi vastane võitlus küberruumis

Riigi infosüsteemi amet Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine ning kriitilise taristu1 infosüsteemide turvalisuse tagamine

Teabeamet Riigisaladuse kaitsmiseks elektroonilise teabeturbe korraldamine

2. SISEJULGEOLEK

25

2011. aastal loodud riigi infosüsteemi amet sai täiendavad õigused riigi info- ja kommunikatsioo­ nitehnoloogia infrastruktuuri kaitse korraldamiseks.

Laiendati ka RIA infosüsteemide turvalisusega tegele­ vaid valdkondi ning lisati järelevalvefunktsioon.

2011. aastal alustas tööd Eesti esimene veebi­

konstaabel Andero Sepp, kes tegeleb igapäevaselt inimeste teadlikkuse tõstmisega internetis, vastab in­ ternetis erinevatele küsimustele ning jagab vajadusel infot politsei- ja piirivalveameti teiste üksustega. Tä­ naseks on talle lisandunud veel kaks veebikonstaablit – Jana Frolova ja Maarja Punak.

2. SISEJULGEOLEK

26

2012. aastal koondati politsei- ja piirivalve küber­ kuritegude uurimine ühte talitusse ning 2013. aastal asutati prefektuurides küberkuritegude ja digitaal­ tõendite teenistused, kuhu koondusid varasemalt eri­ nevates üksustes asunud küberkuritegude menetluse ja digitaaltõendite haldamisega tegelevad ametnikud.

2014. aastal kinnitas valitsus uue küberjulgeoleku strateegia aastani 2017. Uue strateegia läbiv teema on elutähtsate teenuste tagamine, riigikaitse võime­ te arendamine küberruumis ning erinevalt eelmisest strateegiast ka küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. 2015. aastal koostaski politsei selleks tegevuskava, mille tulemusel loodi keskkriminaalpo­ litsei juurde eraldiseisev küberkuritegude büroo. Uus büroo alustas tegevust 2016. aasta alguses ning la­ hendab peamiselt neid kuritegusid, mille sihtmärk on infotehnoloogia.

Viimase seitsme aasta jooksul on tugevdatud ka kaitsepolitsei uurimisvõimekust julgeolekut ohusta­ vate küberrünnakute ning küberluure takistamisel, et peatada äärmusluse ning terrorismi levikut küber­ ruumis. Seejuures on üha olulisemaks muutunud ka koostöö eraettevõtlusega nende vastu küberuumis toimuva majandusluure takistamiseks.

Eesti on algatanud mitmeid ambitsioonikaid e-rii­ gi arendamise projekte, millest üks tuntuim on ehk e-residentsus, kuid meedias on kajastamist leidnud ka riigipilve ja virtuaalsete andmesaatkondade raja­ mise temaatika. Selliste projektide puhul on ülioluline, et nendega seonduvad võimalikud riske ja ohustse­ naariume analüüsitakse ja maandatakse juba aren­ dusfaasis. Ainult nii saab suuremaid ohte ennetada juba eos.

Kuigi Eesti on 2008. aastast alates teinud suuri edusamme küberjulgeoleku tugevdamiseks, on oluline selle valdkonna jätkuv arendamine. Lisaks andmete ja süsteemide elektroonilise turvalisuse ning toimepi­ devuse tagamisele on vajalik ka inimeste teadlikkuse tõstmine elektroonilise suhtluse ning küberruumiga seotud ohtude suhtes. Jätkata tuleb ka korrakait­ se- ja julgeolekuasutuste võimekuse arendamist, et nad suudaksid sammu pidada tehnoloogia väga kiire arenguga ning inimesi edukalt kaitsta küberruumi ko­ linud kurjategijate eest.

Ka Eesti peab tegelema terrorismivastase võitlusega Eestis on terrorismioht jätkuvalt madal. Samas ei saa lootma jääda, et meie ümber Euroopas ja mujal toimu­ vad relvastatud konfliktid, äärmusluse levik ja plahva­ tuslikult kasvanud ränne ei mõjuta meie julgeolekut.

Peaaegu iga päev kuuleme erinevatest terrorirün­ nakutest Süürias, Iraagis ja Aafrikas, aga ka eesti­ maalaste jaoks olulistes sihtkohtades nagu Ukraina, Türgi, Egiptus, Israel või Tai. Euroopale jääb aasta 2015 meelde terrorirünnakutega Pariisis – aasta algul Charlie Hebdo toimetuses ja üle 100 inimelu nõudnud rünnakutega novembris, tulistamisega Taanis Kopen­ haageni kunstikohvikus veebruaris ja juunis Prantsus­ maal Lyonis toimunud verise rünnakuga. Hirmuäratav, kuid oluline on mõista, et ükski riik pole terrorismiohu eest täiuslikult kaitstud ning ainuõige on kindlustada valmisolek reageerimiseks igal ajahetkel ja tõhustada ennetust.

Igasugune äärmuslus on võimalik oht inimeste ja riigi julgeolekule Igasugune äärmuslus, ka sallimatus ja võõraviha, on potentsiaalne oht julgeolekule. Igaühel meist on võima­ lus hinnata nii sõnumeid kui ka allikaid kriitilise pilguga ning rakendada nulltolerantsi võõraviha ja vaenu õhu­ tajate suhtes nii päriselus kui ka internetis. Siinkohal on oluline roll nii poliitikutel, meedial kui igal üksikisikul.

Eestis ei ole seni toimunud ühtegi terrorirünnakut ning aastatel 2008–2013 ei registreeritud meil ühtegi terrorismiga seotud kuritegu. Alates 2013. aastast on Eestis registreeritud neli terrorismiga seotud kuritegu.

Neist kolme puhul oli tegemist terrorismi rahastamise ja toetamisega ning ühel juhul aidati kaasa terrorismi­ ühendusse kuulumisele.

Karistusseadustikus on terrorikuriteod koondatud riigivastaste süütegude alla (§237-237³). Toime pan­ dud kuriteo eest võib saada kuni 20aastase või isegi eluaegse vanglakaristuse. Arvestades äärmusluse kiiret levikut ja terroristlike välisvõitlejate suurt arvu, on lähiajal kavas täiendada Eesti karistusseadustikku täiendavate paragrahvidega, mis defineerivad selge­ mini karistust nii terroristlikel eesmärkidel reisimise eest kui näiteks terroristliku väljaõppe saamise eest.

Eesmärk on hoida terrorismioht madal Siseriiklikult koordineerib terrorismivastase võitluse valdkonda siseministeerium. Sisejulgeolekupoliitika asekantsler juhib terrorismivastase võitluse nõukogu, mis koondab juhtivametnikke erinevatest ministee­ riumitest ja ametiasutustest – politsei- ja piirivalvea­ metist, välisministeeriumist, justiitsministeeriumist, kaitsepolitseiametist, maksu- ja tolliametist ja kaitse­ väest. Nõukogu ülevaateid ja ettepanekuid on toeta­ nud valitsuse julgeolekukomisjon.

Valitsuse poolt 2013. aastal vastu võetud terroris­ mivastase võitluse põhialused on praeguseks üle vii­ dud riigi siseturvalisuse arengukavasse (STAK). Eesti terrorismivastase võitluse üldeesmärgiks on jätkuvalt kaitsta Eesti inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut en­ netada ja tõkestada terrorismi, selle rahastamist või muul viisil toetamist. Uuenduslikult käsitletakse aren­ gukavas siseturvalisust olulise osana riigikaitsest ning terrorismivastaste meetmete rakendamisse on lisaks julgeoleku- ja korrakaitseasutuste kaasatud terve rida muid ametiasutusi ja organisatsioone, kes moodus­ tavad nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise võrgustiku.

2. SISEJULGEOLEK

27

2. SISEJULGEOLEK

28

Arengukava meetmed ei ole seotud ainuüksi terro­ rismiga. Näiteks on osad radikaliseerumist ennetavad tegevused seotud haridusega ja elanikkonna psühho­ loogilise kaitsega ning uusi meetmeid on kavandatud näiteks lennunduses ja piirivalves, kuna toetame jätku­ valt kodanike vaba liikumist Schengeni piirisüsteemis. Ühised väärtused ja ühtekuuluvustunne on Eu­ roopa Liidu olulised alustalad ning ühenduses on asutud jõulisemalt koordineerima ja kontrollima ter­ rorismivastaste meetmete ühtlasemat rakendamist liikmesriikides. Eesti allkirjastas möödunud aastal Eu­ roopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli terrorismi ennetamiseks ja jätkuvalt on oluline ÜRO julgeoleku nõukogu resolutsiooni 2178 alusel (2014) terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ennetamiseks vajalike meetmete rakendamine.

Euroopa Liidu siseministrite tasemel on lepitud kokku terrorismivastase võitluse prioriteetides, mil­ leks on piiriülene koostöö ja infovahetus, piiride tur­ valisus, radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine, ning terrorismi rahastamise ja muu toetamise tõkes­ tamine. Luhtunud terrorirünnakukatse rahvusvaheli­ ses THALYSe rongis juhtis eurooplaste suurema tä­ helepanu rahvusvahelise rongiliikluse turvalisusele.

See on ka Eesti riigi jaoks oluline valdkond seoses Rail Baltica projekti arendamisega ning turvalisuse taga­ mise üle arutletakse koostööpartneritega juba prae­ guses faasis.

Eesti on võtnud reaktiveeritud tulirelvade reguleerimisel initsiatiivi Oluliseks teemaks on tõusnud ka tulirelvade regulat­ sioon. Konfliktipiirkondadest jõuavad Euroopasse nii ebaseaduslikud tulirelvad kui ka deaktiveeritud tuli­ relvad, mida kurjategijad kohapeal sageli taas laske­ kõlbulikeks arendavad. Charlie Hebdo terrorirünnaku puhul kasutati just reaktiveeritud tulirelva.

Eesti on võtnud Euroopas initsiatiivi juhtimaks tä­ helepanu deaktiveeritud tulirelvade üleeuroopaliste

ühisstandardite rakendamisele, et laskekõlbmatuid tulirelvi ei oleks võimalik kergesti reaktiveerida. Meie kohalik regulatsioon selles küsimuses on juba prae­ gu heaks eeskujuks, kuid muude terrorismivaldkonna regulatsioonide osas seisab ees suur töö. Näitena võib tuua vihakuriteod, kus vihakõne aetakse sageli segamini sõnavabadusega ning selgem definitsioon ja karistusmeetmed aitaksid kaitsta inimväärikust ja turvalisust.

Rahvusvaheline eriüksuslaste seltskond harjutas terrorismivastast võitlust Terrorismijuhtumite puhul on sageli otsustav roll hoo­ pis märkamatul jõul – eriüksustel. Pantvangidraama­ de lahendamisel ja eriti ohtlike kurjategijate kinnipida­ misel sõltuvad eriüksuste tegutsemisest, väljaõppest ja võimekusest sageli paljud inimelud.

Sügisel näitas ETV Pealtnägija saatelõiku Eestis toimunud rahvusvahelisest eriüksuste terrorismivas­ tasest õppusest ATHOS 2015, mille peakoordinaato­ riks oli Eesti siseministeerium. Õppusel osalesid eri­ üksused Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Soomest ning vaatlejad Prantsusmaalt ja USAst. Harjutati ula­ tusliku terrorismiolukorra lahendamist ning pantvan­ gide vabastamist.

See ühisõppus näitas, et vajadusel on meie part­ nerriikide eriüksused valmis osutama ulatuslike intsi­ dentide lahendamisel üksteisele abi ja tuge. Samas on selge, et taoliste ühisoperatsioonide korraldamine ja juhtimine on keeruline ning nõuab spetsiifilisi kogemu­ si ja oskusi, mis vajavad veel harjutamist ja testimist.

Seepärast otsustati sel aastal korraldada Eestis Euroopa Liidu eriüksuste koostööformaadi ATLAS raames suurõppus, kus osaleb suurem arv riike ja ük­ suseid ning kus harjutatakse terrorismijuhtumi lahen­ damist linnakeskkonnas. Eesti eriüksus K-Komando osaleb Euroopa Liidu eriüksuste koostöövõrgustikus ATLAS alates 2005. aastast, kuid Eestis korraldatakse ATLASe formaadis õppust esmakordselt.

2. SISEJULGEOLEK

29

Tegime muudatusi korruptsioonivastase võitluse korraldamises Tänu õiguskaitseasutuste edukale tööle on viimastel aastatel paljastatud mitmed laialdast kõlapinda leidnud korruptsioonijuhtumid. Näiteks mõisteti süüdi kaitse­ politseiametnik Indrek Põder, kes võttis altkäemaksu rohkem kui 170 000 eurot, Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp sai karistuse üle 140 000 euro pistise võtmise eest ning poliitik Villu Reiljan üle 95 000 euro pistise nõudmise eest.

Kaitsepolitseiameti võimalused kasvavad Alates 2008. aastast on Eestis toimunud mitmeid muu­ tusi korruptsioonivastase võitluse korralduses. Aastani 2012 kehtinud korruptsioonivastane strateegia kesken­ dus korruptsiooni ennetamisele erasektoris, tervishoius ning erakondade rahastamisel. 2013. aastal kinnitas valitsus uue strateegia aastani 2020, mille fookuses on ennetustegevus nii teadlikkuse tõstmise kui ka avaliku sektori läbipaistvuse suurendamise kaudu.

Jätkuvad ka tegevused korruptsioonikuritegude me­ netlemise parandamiseks nii politsei- ja piirivalveametis kui kaitsepolitseiametis. 2007. aastal sai kaitsepolitsei ülesandeks menetleda korruptsioonikuritegusid kuue suurema kohaliku omavalitsuse juhtide suhtes: Tallin­ nas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis.

2011. aastal laienes kaitsepolitseiameti pädevus veelgi, kui nende ülesandeks sai korruptsioonikuri­ tegude menetlemine seoses avalik-õigusliku, riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikme tegevusega, millega võib kaas­ neda oht Eesti riigi julgeolekule. 2012. aastal hakkas tegutsema politsei- ja piirivalveameti keskkriminaal­ politsei keskne korruptsioonikuritegude büroo, mille uurimisalluvuses on üle 3000 avaliku sektori üksuse nii keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste tasemel.

Joonis 1. Eesti koht Transparency International ­korruptsioonitajumise indeksis 175 riigi hulgas 35 30 25 20

27

29

27 26

32

28

26

23

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

2013. aastal hakkas kehtima uus korruptsiooni­ vastane seadus, mis asendas selleks hetkeks juba kolmteist aastat kehtinud samanimelist seadust. Uue seadusega täpsustati muuhulgas ametiisikute tege­ vuspiiranguid, anti suuremad õigused riigikogu kor­ ruptsioonivastasele erikomisjonile ning muudeti ma­ janduslikke huve deklareerivate inimeste ringi.

Eesti korruptsioonitase väljastpoolt vaadatuna Transparency International korruptsioonitajumise in­ deks hindab eksperthinnangute alusel 175 riigi avaliku sektori korruptsiooni taset. Eesti positsioon korrupt­ sioonitajumise indeksis ei ole viimase seitsme aasta jooksul oluliselt muutunud. See näitab, et korruptsioon on Eesti ühiskonnas jätkuvalt probleemiks ning selle väljajuurimine nõuab pikaajalist ning järjekindlat tööd.

Samas tuleb ka arvestada, et õiguskaitseorganite te­ gevus on vaid üks osa korruptsioonivastasest võitlu­ sest – sama olulised on ennetustegevus ja ühiskonnas korruptiivse käitumise suhtes aina taunivam hoiak.

Sündmused Ukrainas on igapäevane meeldetule­ tus sellest, kuivõrd oluline on riigi julgeolekut ohusta­ va korruptsiooni vastane võitlus, ning näidanud, mis võib juhtuda, kui korruptsioon on halvanud kogu riigi ja ühiskonna toimimise. Praegusele relvastatud konf­ liktile Ida-Ukrainas eelnesid üleriigilised massilised demonstratsioonid totaalse korruptsiooni vastu.

2. SISEJULGEOLEK

30

Ukrainas toimunud rahutuste käigus hukkus üle saja inimese. Sellele järgnenud protestid Maidani väljakul kestsid kuid.

Foto: Euroopa Nõukogu

Korrumpeerunud riigivõimu katsel meeleavaldusi jõuga maha suruda hukkus üle 120 inimese. Järgne­ nud võimuvahetusega kaasnenud olukorda kasutas Vene Föderatsioon ära Krimmi poolsaare okupeeri­ miseks ning relvastatud ülestõusu korraldamiseks Ida-Ukrainas.

2014. aasta ÜRO raport leidis, et korruptsioon on Ukraina üks suurimaid probleeme, mis on vähendanud inimeste õigusi ja vabadusi, suurendanud sotsiaalset ebavõrdsust, õõnestanud õigusriigi toimimist ning ini­ meste usaldust kohtu-, õiguskaitse- ja riigiasutuste suhtes. Transparency Interernational on viimasel viiel

aastal hinnanud Ukrainat isegi rohkem korrumpeeru­ nud riigiks kui Venemaad.

Joonis 2. Korruptsioonikuritegude arv 2008-2015 500 400 350 300 250 200 150 100

274 167

322

355

450

183 164

161

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eesti vastu suunatud luure tõkestamine Viimased aastad ei ole Eestile vastuluure mõttes lihtsad olnud. Kohus on tänaseks riigireetmises süü­ di mõistnud neli inimest, kellest kaks olid seejuures vastuluurega tegeleva kaitsepolitseiameti töötajad.

Herman Simm, Aleksei Dressen ja Vladimir Veitman kahjustasid oma tegevusega oluliselt Eesti riigi julge­ olekut. 2014. aastal tunnistas Venemaa eriteenistuse kasuks luuramist kolmas kaitsepolitseiameti töötaja Uno Puusepp, kes oli selleks hetkeks juba ise Eestist Venemaale lahkunud.

2014. aasta sügisel toimus ka pretsedenditu sünd­ mus Eesti-Vene piiril, kus Vene Föderatsiooni eritee­ nistuse töötajad röövisid kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri ning hoidsid teda rohkem kui aasta Ve­ nemaal vangistuses. Nii Eesti kui välismeedias laial­ dast kajastamist leidnud sündmus kulmineerus Eston Kohveri väljavahetamisega kolm aastat varem riigi­ reetmises vahistatud Aleksei Dresseni vastu.

Riigisaladuse parem kaitse Välisriikide eriteenistused proovivad Eestit puuduta­ vat informatsiooni koguda välismaal töötavatelt ning välisriike külastavatelt Eesti elanikelt. Välisriikide eri­ teenistustel on kõrgendatud huvi loomulikult Eesti riigisaladuse luba omavate inimeste suhtes. Eesti rii­ gisaladuse avalikuks tulemise takistamiseks kehtes­ tati 2015. aastal riigisaladuse luba omavatele inimes­ tele teavituskohustus juhul, kui nad reisivad riikidesse, kus neid võidakse mõjutada seda avalikustama. Het­ kel on siseministeeriumi hinnangul sellisteks riikideks Vene Föderatsioon, Valgevene ning Põhja-Korea.

Nagu paljudes teisteski valdkondades, on ka rii­ gisaladuse kaitsmisel kõige efektiivsem ennetustöö.

See tähendab eelkõige põhjalikku julgeolekukont­ rolli nende inimeste suhtes, kes riigisaladuse juur­ depääsuluba taotlevad. Samavõrd oluline on aga ka süsteemne järelkontroll – kontroll inimeste suhtes, kellele riigisaladuse juurdepääsuluba on juba antud.

Välisriikide luurehuvi ei ole ainus oht, mida riigisala­ duse kaitsmisel maandada tuleb – igapäevaselt võib riigisaladus ohtu sattuda nii inimliku eksimuse kui ka teadmatuse tõttu. Seetõttu korraldatakse riigisaladu­ se luba omavatele inimestele regulaarselt koolitusi.

Karistusseadustik § 232.

Riigireetmine Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi üles­ andel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vaba­ riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tege­ vuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organi­ satsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule – karistatakse kuue- kuni ka­ hekümneaastase või eluaegse vangistusega.

2. SISEJULGEOLEK

31

2. SISEJULGEOLEK

32

Eston Kohver vahetati Aleksei Dresseni vastu välja 5. septembril kell 9 hommikul 2014. aastal röövisid Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB töö­ tajad kaitsepolitseinik Eston Kohveri Eesti territoo­ riumil ning viisid ta Moskvasse Lefortovo vanglas­ se, kus talle esitati süüdistus spionaažis.

Täna pärastlõunal andsid Eston Kohver, sise­ minister Hanno Pevkur ja kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu Tartus kaitsepolitseiameti Lõuna osakonnas pressikonverentsi. Siseminister võttis Kohveri tagasipöördumise puhul rinnast kollase lin­ di, mis pikka aega sümboliseeris solidaarsust röö­ vitud kaitsepolitseinikuga.

“See kollane lint on olnud Eesti rahva rinnas pik­ ka aega. Täna on võimalik see toetus Estonile edasi anda,” ütles minister linti rinnast võttes ja Kohverile andes.Seejärel sai sõna Eston Kohver, kes avaldas

Kohveri ja Dresseni vahetus Piusa jõel asuvas piiripunktis Allikas: Youtube

heameelt, et ta on tagasi kodumaal. “Sellega seo­ ses tänan kõiki, kellele mu käekäik korda läks, kõiki, kes mind toetasid. Eriti tänan neid, kes aitasid mu perel toime tulla, kui mind polnud,” ütles Kohver. Ühtlasi avaldas kaitsepolitseinik tänu kõikidele ametkondadele, kes aitasid tal Venemaal vanglas toime tulla ning nüüd Eestisse naasta.

Peaminister Taavi Rõivas avaldas Eston Kohveri saabumise üle suurt heameelt. “Kes oleks osanud arvata, et parim sünnipäevakink on telefonikõne si­ seministrilt,” kirjutas peaminister Twitteris.

Sven Randlaid Merili Nael ERR uudised 26.09.2015

Mis on laiapindne riigikaitse?

2007. aasta massirahutused koos Eesti vastu suu­ natud ulatusliku küberründega ning 2008. aastal toi­ munud Gruusia-Venemaa sõjaline konflikt tõid selgelt esile julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse ning aitasid paremini mõista kaasaegseid julgeolekuohte. Jätku­ valt on ebastabiilne ka rahvusvaheline majanduskesk­ kond, mis mõjutab riigi kaitset ja julgeolekut. Kõik see tingis vajaduse muuta Eesti kontseptuaalset lähene­ mist riigikaitsele.

Riigikaitses on oluline kõigi panus Eestil tuleb lähtuda nendest piirangutest, mida seab meie väike rahvaarv, geograafiline asukoht ja sõltu­ vus e-teenustest. Et Eestit edukalt kaitsta, peab igaüks teadma, mis on tema roll võimaliku konflikti puhkedes.

Ei piisa sellest, kui üks osapool täidab oma ülesandeid riigi kaitsmisel väga hästi ja läbimõeldult – vaja on kõi­ kide osapoolte koostööd. Eesti julgeolek säilib tugeva­ na vaid siis, kui see püsib ühtlaselt tugevatel alustel.

On juba tuntud tõde, et riigikaitse on vaid nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli.

Riigi kaitsmiseks peab olema valmis kogu ühis­ kond, sealhulgas kõik riigiasutused. See tähendab, et riiki ähvardavate ohtude korral peavad lisaks sõjalise­ le valmisolekule (relvastus, varustus, sõdurid ja aja­ teenistus) toimimist jätkama ka kõik teised riigikaitse seisukohalt olulised riigiasutused.

On loomulik, et erakorraliste sündmuste puhkemise ajal ajal ei täideta jätkuvalt kõiki igapäevaseid ülesan­ deid, vaid keskendutakse kõige olulisemale – näiteks on uute teede ehitamisest tunduvalt olulisem olemasole­ vate teede töökorras hoidmine ning elektrivõrgu laien­ damise asemel elektrivarustuse tagamine. Laiapindses riigikaitses osaledes teavad erinevad asutused oma täpset rolli erakorraliste sündmuste ajal ning oskavad vajadusel ka oma tegevusi kiiresti ümber korraldada.

Kui kaitseministeerium tegeleb konflikti puhkedes konkreetselt sõjalise kaitse korraldamisega, siis tei­ sed ministeeriumid osalevad laiapindses riigikaitses väga erineval moel. Majandus- ja kommunikatsiooni­

ministeeriumi korraldada on side-, majandus- ja ener­ giajulgeolek ning seista hea riigi kütusevaru olemas­ olu eest. Maaeluministeerium tagab, et Eestil on ole­ mas piisav toidutagavara. Välisministeeriumi õlul on suhtlemine välispartneritega, et edastada infot Eestis toimuva kohta ja tagada vajadusel kollektiivkaitse su­ juv käivitamine.

Erakorraliste sündmuste ning võimalike konflikti­ de ajal on ülioluline haiglate ja arstiabi toimimine ning sellega tegeleb sotsiaalministeerium. Finantskriisid on näidanud, et inimeste heaolu sõltub väga suu­ rel määral maksete ja sularaharingluse toimimisest, mida korraldab rahandusministeerium. Riigikantselei ülesandeks on laiapindse riigikaitse keskne koordi­ neerimine ja sealhulgas inimeste teavitamine.

Laiapindse riigikaitse korraldamine on pikaajaline ja pidev protsess, mis aitab meil võimalikke riske juba eos maandada, planeerida riigi ressursse senisest paremini ning hoida Eestis turvalist elukeskkonda.

Kui laiapindne riigikaitse on hästi korraldatud, on vä­ hem tõenäoline, et erakorralised sündmused, kriisid ja konfliktid tabavad meid üllatusena. See küll ei välista probleemide tekkimist, kuid aitab meil takistada nen­ de eskaleerumist ning vältida kõige raskemaid taga­ järgi. Laiapindse riigikaitse elluviimisel suureneb kogu Eesti ühiskonna vastupidavus ja valmidus mistahes sündmustega toime tulla. Samuti näitab see võima­ likele agressoritele, et Eesti puhul on tegemist tugeva riigi ja ühiskonnaga.

Erakorralisteks sündmusteks tuleb valmis olla Laiapindse riigikaitse käsitluses on sisejulgeolek ja selle toimimine Eesti riigi esimene kaitseliin. Riigi jul­ geolekut ohustava konflikti puhkemist tuleb võima­ likult kiiresti märgata, sellele reageerida ja igal juhul vältida selle arenemist ja paisumist. See on üks pea­ misi eeldusi Eesti riigi püsimisel kriisisituatsioonis.

Sisejulgeoleku valdkonna asutuste nagu pääs­ te, politsei ja piirivalve roll on igapäevaselt reageerida operatiivsündmustele. Samas tagab nende lülitamine

2. SISEJULGEOLEK

33

2. SISEJULGEOLEK

34

”

Siseministeeriumi valitsemisalas on laiapindse riigikaitse arendamiseks investeeritud 4,3 miljonit eurot.

laiapindse riigikaitse planeerimisse selle, et nad oska­ vad välise julgeolekuohu korral läbimõeldult tegutseda.

Milles see siis väljendub? Politsei tagab jätkuvalt ava­ likku korda, päästjad päästavad ning piir on kaitstud ja andmebaasid toimivad.

Siseministeeriumi valitsemisalas on laiapindse rii­ gikaitse arendamiseks investeeritud 4,3 miljonit eurot.

Esmajärjekorras oleme suurendanud kiirreageerimisük­ suste, piirivalve ning sidepidamise võimekust. Kiirrea­ geerimisüksuste nagu K-Komando ja uute piirivalve eri­ üksuste ülesanded on ohtlike kurjategijate või illegaal­ sete piiriületajate kinnipidamine. Eriüksustele on ostetud senisest oluliselt paremat relvastust ja isikukaitseva­ hendeid ning tulevikus on vaja nende arvu suurendada ja soetada juurde suurema tulejõuga relvastust.

Eriüksused harjutavad kriisidega toimetulekut Varustusega samaväärselt oluline on aga inimeste koolitamine ning koostööõppuste korraldamine. 2015. aastal viisime läbi ühisõppused kaitseliidu ja kaitse­ väega ning rahvusvahelise eriüksuste õppuse ATHOS. Eriüksustele on sel aastal ettevalmistamisel veel suu­ rema ulatusega õppus.

Mullu toimus ka küberjulgeolekuõppus, kus harjutati läbi ja kontrolliti erinevate kriitiliste infosüsteemide tööd massilise küberründe korral. Kriitilised infosüsteemid on näiteks rahvastikuregister ja pankade elektroonilised maksekanalid. Samuti pandi õppuste raames proovile elanikkonna elektriga varustamise töökindlus. Õppus­ tega saavutati veendumus, et ohtudele üheskoos vas­ tu astudes on nendega võimalik efektiivselt toime tulla.

Taolisel õppel on oluline osa laiapindse riigikaitse aren­ damisel ning eluline roll võimalike ohtudega toimetule­ kul. Laiapindne riigikaitse viib kokku erinevate valdkon­ dade eksperte, kes igapäevatöös kokku ei puutu.

Laiapindsel riigikaitsel on oluline osa ka vabataht­ like kaasamisel ning nende tegevusel kriisiolukorda­ des. Siinkohal peame vaatama otsa probleemidele, kus abipolitseinik on samal ajal vabatahtlik päästja ning kuulub ka kaitseliitu. Kriisi ajal ei saa aga täita kõiki ülesandeid korraga. Siseministeerium töötab selles suunas, et määrata erinevate asutuste rollid ja saavutada eesmärk, kus igal kaasataval inimesel on kriisi ajal oma kindel roll.

Riigikaitse sai arengukava Suund Eesti laiapindse riigikaitse õiguslikule korraldu­ sele sai alguse 2010. aastal, kui riigikogu kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, mille põhjal uuendati ka riigikaitse strateegiat. Seejärel koostati riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022, mille valitsus kin­ nitas kahes osas. 24. jaanuaril 2013 kinnitati sõjalise kaitse arengukava, mis on kaitseministeeriumi valit­ semisala tegevuste planeerimise alusdokument ning 2014. aastal kinnitati riigikaitse arengukava mittesõja­ lise tegevusega seonduvad osad. See on üks peamisi eeldusi Eesti julgeoleku tagamisel erakorraliste sünd­ muste puhkedes.

2016. aasta 1. jaanuaril jõustus riigikaitsesea­ dus, mis on riigikaitse õigusruumi korrastamise alus.

Gruusia ja Ukraina sündmused juhtisid tähelepanu riigi vajadusele kiirelt välisele ohule reageerida ning Ukraina konflikt Venemaaga näitab, et seda tuleb teha kiiremini ja efektiivsemalt. Riigikaitseseaduse kodifit­ seerimisega vaadatakse üle erinevate õigusaktide muudatuste vajadused. Ühiskonna kaitse seisukohalt on sõjaolukorras võtmeroll juba varem läbimõeldud ressursiotsustel ja võimekuste planeerimisel, et neid ei planeeritaks topelt ja kasutataks kõige eesmärgi­ pärasemalt.

2. SISEJULGEOLEK

35

Rahvusvaheline eri체ksuste 천ppus ATHOS. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

3

36

Kriisireguleerimine

Kes vastutab kriisiolukorras ehk kriisireguleerimise õiguslik raamistik Priit Laaniste pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja

Inimeste elu, tervise ja vara kaitse on riigi üks oluli­ semaid ülesandeid. Hädaolukorrad on võrreldes õn­ netustega alati suuremõõtmelisemad ja raskemate tagajärgedega ning võivad inimeste turvalisust väga oluliselt mõjutada.

2008. aastal riigikogus heaks kiidetud Eesti turva­ lisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 nägi ühe ees­ märgina ette kriisireguleerimise üldseaduse kehtes­ tamist. Selleks võeti 2009. aastal vastu hädaolukorra seadus, mis asendas varem kehtinud hädaolukorda­ deks valmisoleku seadust ja eriolukorra seadust.

Hädaolukorra seaduse neli põhimõtet Hädaolukorra seaduse üks suuremaid muudatusi oli kriiside ennetamiseks asutusteülese süsteemi loomi­ ne. Varem valmistusid kõik osapooled samaks kriisiks eraldi, näiteks merereostuse osas tegid eraldi plaane päästeamet, keskkonnaasutused, piirivalve ja koha­ likud omavalitsused. Pahatihti juhtus ka nii, et erine­ vate asutuste plaanid omavahel ei ühildunud ja seda oli näha näiteks ka 2006. aasta naftareostuse ajal, kui puudus ühtne juhtimine ja erinevate asutuste vastu­ tusalad olid selgusetud. Hädaolukorra seadusega val­ mistati ette ühtne riskianalüüs ja hädaolukorra lahen­ damise plaan.

Hädaolukorra seadus loob õiguslikud raamid erine­ vate asutuste ülesannetele ja vastutusele kriisiga toime tulemiseks. Selle järgi vastutab iga ministeerium oma valitsemisala kriisireguleerimise tegevuste elluviimise

eest ja puudub keskne kriiside lahendamisega tegelev asutus. Kõik asutused ja ametnikud täidavad kriisiolu­ kordades samu ülesandeid mis tavaolukorraski ning kriisireguleerimise tegevused toimuvad madalaimal võimalikul tasemel. Nende tegevuste juures on kõige suurem väljakutse koordineerimine ja koostöö.

Hädaolukorra seadus on kehtinud praeguseks üle kuue aasta ja selle aja jooksul on välja tulnud ka sel­ le praktilised kitsaskohad. Üle tuleb vaadata häda- ja eriolukordade lahendamise põhimõtted ning elutähtsa­ te teenuste regulatsiooni muutmine (sellest täpsemalt järgmises artiklis).

Arendada tuleb riskikommunikatsiooni Kriisireguleerimise valdkonna üks olulisemaid suundi on riskikommunikatsiooni arendamine. Eesti elanikud peavad teadma, millised on siinsed olulisemad hä­ daolukordade riskid, kuidas nendeks valmistutakse riiklikul ja kohalikul tasemel ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla.

Seni on riskikommunikatsioon olnud tagasihoid­ lik. Heal tasemel on räägitud igapäevastest liiklus- ja tuleohutusriskidest, aga suuremad riskid nagu üle­ ujutused, keskkonnareostused ja metsatulekahjud on jäänud tahaplaanile. Riskikommunikatsiooni paranda­ miseks peavad riskianalüüside koostajad elanikkonda olulistest riskidest senisest palju enam teavitama.

2015. aastal avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemused toovad selgelt esile Eesti elanike madala teadlikkuse hädaolukorra riskidest – tervelt 40% Ees­ ti elanikest ei oska anda hinnangut, kas ennetus on piisav. Eesti paistab silma just selle poolest, et võrrel­ des teiste riikidega on meil kõige enam inimesi, kes ei oska hädaolukordade ennetamisega seotud tegevusi kuidagi hinnata. Ilmselt on põhjus selles, et selle koh­ ta on liiga vähe infot.

3. KRIISIREGULEERIMINE

37

3. KRIISIREGULEERIMINE

38

Teine oluline areng on elanike kaitse parandamine.

Kui kriisireguleerimise süsteem hõlmab valmistumist tsiviilkriisideks nagu loodusõnnetused, inimtekkelised või tööstuslikud õnnetused, siis tahaplaanile on jää­ nud elanikkonna kaitsmine relvastatud konflikti ja sõ­ jalise ohu olukorras.

Külma sõja ajal oli väga aktuaalne elanike teadlik­ kuse ja valmisoleku tagamine, et inimesed oskaksid sõja või tuumarünnaku korral toime tulla. Kuna aga viimased 20 aastat on sõjaliste ohtude tõenäosust kogu Euroopas hinnatud väga madalaks, on varasem tsiviilkaitse sisuliselt hääbunud ja seda asendab krii­ sireguleerimise valdkond, mille fookuses on elanike kaitsmine mittesõjaliste ohtude eest.

Elanike kaitse arendamiseks käivitati 2015. aasta lõpus riigikantselei juures elanikkonnakaitse rakke­ rühm, mille eesmärk on luua ametkondadeülene ela­ nike kaitse kontseptsioon ennekõike sõjalise ohu ja relvastatud konflikti korral. Elanikkonnakaitse rakke­ rühmas osalevad lisaks ministeeriumitele ja riigiasu­ tustele ka kolmas sektor ja teadusasutused.

Rakkerühm püüab leida Eestile sobiva lahenduse, mil moel ja kui palju tuleb meil tegeleda Eesti elanike teadlikkuse suurendamisega sõjalistest ohtudest. Li­ saks tuleb töörühmas kokku leppida, millised asutu­ sed hakkavad elanikkonnakaitse küsimustega edas­ pidi tegelema.

Joonis 1. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanike teadlikkus hädaolukorra riskidest.

Allikas: Eurobaromeetri uuring “Special Eurobarometer 433. Civil Protection.”

Kas arvate, et teie kodukohas tehakse piisavalt katastroofide ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks?

7% 18% 20% 20% 11% 20% 22% 15% 26% 16% 14% 17% 9% 15%

35% 19% 20% 22%

27% 25%

41% 44% 43%

36%

8% 18% 21% 23% 40% 14% 20% 9% 12% 5% 17% 11% 22% 10% 23% 15%

52% 54%

57%

45% 44% 46%

29%

65% 62%

70% 58%

53%

70%

65% 55%

69% 58%

78% 29% 63%

AT

60% 58%

DK

Jah

NL

FI

Ei

54% 53% 53%

49%

HU UK DE CZ

Ei tea

45% 43% 42% 40% 39% 38% 37% 35%

SE

FR

BE EU28 SI

LU

LT

IE

31% 31% 29% 27% 26% 26% 25% 25% 24% 23%

PL EE

SK

LV

HR RO

EL

PT

CY MT

20% 19%

IT

ES

16%

BG

Elutähtsate teenuste areng Galina Danilišina pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Kriisireguleerimises on elutähtis teenus selline teenus, mis on oluline inimeste esmavajaduste rahuldami­ seks kriisiolukorras ning milleta on ohustatud inimese elu ja tervis. Elutähtis teenus võib ka doominoefektina põhjustada teiste oluliste teenuste katkestust ja ühis­ konna halvatust.

Eestis on elutähtsaid teenuseid viimase 15 aasta jooksul arendatud erinevalt. Sajandi alguses räägi­ ti eeskätt elektri- ja gaasisüsteemi toimimisest, es­ matarbekaupadega varustamisest ning postiside, transpordi, finantssüsteemi, tervishoiu-, sotsiaalkind­ lustuse ja -hoolekande korraldusest. Iga valdkonna eest vastutas kindel ministeerium, mis pidi koostama vastavaid riskianalüüse ja kriisireguleerimisplaane.

Selline lähenemine oli aga väga lai, raske oli eristada olulist ebaolulisest ning see osutus ka komistuskiviks elutähtsate valdkondade toimimise tagamisel.

Hädaolukorra seadus reguleerib 46 teenust 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse ees­ märk oli korrastada kriisireguleerimise süsteemi, kä­ sitleda üksnes olulisemaid hädaolukordi ja muuhulgas minna üle eeskätt ettevõttepõhisele elutähtsate tee­ nuste regulatsioonile. Hädaolukorra seaduses on loet­ letud 46 elutähtsat teenust, mida osutab 125 ettevõtet.

Teenusepakkujate tegevust koordineerivad korral­ davad asutused, milleks on ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank. Näiteks varustab Elektrile­ vi OÜ tarbijat elektriga ja seda koordineerib majandusja kommunikatsiooniministeerium. AS Tallinna Vesi aga osutab tarbijatele veevarustus- ja kanalisatsioonitee­

nust, mida koordineerib Tallinna linnavalitsus. Korral­ davad asutused koostavad teenusele ja selle pakkujale nõuded ning teostavad nende üle järelevalvet.

Elutähtsate teenuste regulatsioon muutus konk­ reetsemaks ning võimaldas lisaks üldistele valdkonna riskidele analüüsida ka elutähtsa teenuse osutaja riske, neid maandada ja tugevdada teenuse toimimist nii, et teenus oleks kättesaadav ka kriisi ajal.

Kuue aastaga selgusid seaduse puudujäägid Kuus aastat hädaolukorra seaduse rakendamist on näidanud, et eesmärke õnnestus saavutada osali­ selt. Ühest küljest muutusid teenuseosutajad teadli­ kumaks riskidest ning osaliselt võtsid kasutusele ka ennetavaid meetmeid. Näiteks on paljud asutused pööranud rohkem tähelepanu sõltuvusele elektrist ja muretsenud autonoomsed elektritoited.

Elektrienergia teenuse enda toimepidevuse paran­ damiseks jätkatakse õhuliinide asendamist maakaa­ belliinidega ja ilmastikukindlamate õhuliinidega, mille­ ga on kavas varustada suur osa Eestist 2030. aastaks.

2014. aastal valmis 135 miljonit eurot maksma läinud Kiisa avariielektrijaam võimsusega 250 MW, mis või­ maldab ootamatute avariide ja väliühenduste katke­ mise korral katta võimsuste puudujääke. Samal aastal valmis ka EstLink 2, mille kaudu saab senisest suure­ mas mahus osta elektrit põhjamaadest, luues nii al­ ternatiivse lahenduse elektrienergia saamiseks.

Mõne valdkonna teenuste arendamisel on rolli män­ ginud ka halb kogemus. Peale Monika lumetormi 2010. aastal, mil Tallinna-Narva maantee 119. kilomeetril Pa­ daorus jäi ligikaudu 600 inimest lumevangi, on maan­ teeamet korraldanud ümber teede korrashoiuteenuse.

Teenusepakkujatega sõlmiti täiendavad lepingud, või­ malikud riskid kaardistati üleriigiliselt ning mindi üle maakonnapõhistele elutähtsa teenuse lahendamise plaanidele. See kõik minimeeris sarnase olukorra tekki­ mise võimalusi tulevikus ja suurendas teenuse osutami­ se jätkamise võimekust ka keerukamates tingimustes.

3. KRIISIREGULEERIMINE

39

3. KRIISIREGULEERIMINE

40

Kehtiv regulatsioon aga ei toeta kahjuks elutäht­ sate teenuste toimepidevuse tagamist piisaval mää­ ral. Esiteks ei ole hädaolukorra seaduses defineeritud, mis on elutähtis teenus. Sellena käsitletakse võrdsetel alustel näiteks nii elektrit kui ka postiteenust ja vaata­ mata sellele, et ühel on ühiskonnale olulisem mõju kui teisel. Nii ei ole ka üksikud teenuseosutajad siiani aru saanud, miks nad peaksid seaduses sätestatud nõu­ deid üleüldse täitma – neile on selgusetu, miks just nende teenus on elutähtis.

Eelnõu on jõudnud riigikokku Teiseks on seaduses öeldud, et teenuse toimimist peab koordineerima ning sellele nõuded kehtestama teenust korraldav asutus. Praktikas on aga üles ker­ kinud küsimused, mida need nõuded peavad täpse­ malt sisaldama. Kas koordineerimine seisneb üksnes selles, et vahendatakse erinevate asutuste kirju ja ko­ gutakse sahtlisse ettevõtete riskianalüüse ja plaane, või hõlmab see ka võimalust rääkida kaasa ettevõtte tegevuses ja otsustes ning investeeringute tegemisel?

14 elutähtsat teenust • elektriga varustamine • maagaasiga varustamine • vedelkütusega varustamine • kaugküttega varustamine • veega varustamine • kanalisatsiooniteenus • riigiteede ja kohalike teede sõidetavuse tagamine • telefoniteenus • mobiiltelefoniteenus • andmesideteenus • elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine • vältimatu arstiabi • makseteenus • sularaharinglus

Selleks, et olukorda parandada, töötas siseminis­ teerium aastatel 2014–2015 koostöös teiste asu­ tustega välja metoodika, mille abil erinevate teenuste elutähtsust hinnata. See võimaldas välja selgitada 14 kõige olulisemat teenust, mille katkematu toimimine on riigile hädavajalik.

Piiritleti ka elutähtsa teenuse mõistet ning val­ mistati ette hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu järgi on elutähtis selline teenus, millel on üle­ kaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning mille kat­ kemine ohustab vahetult inimeste elu, tervist või teise elutähtsa või üldhuviteenuse toimimist.

Selle aasta alguses riigikokku jõudnud eelnõus täpsustatakse, milliseid konkreetseid nõudeid peab iga korraldav asutus elutähtsa teenuse suhtes keh­ testama. Ühtlasi antakse neile dokumentide koos­ kõlastamisega võimalus kaasa rääkida ettevõtete riskianalüüside ja plaanide koostamisel ning enne­ tustegevuste ja investeeringute kavandamisel. Korral­ davatele asutustele on kavas anda ka rohkem ohjeid ja vastutust elutähtsate teenuste pikaajaliste ja ras­ kete tagajärgedega katkestuse lahendamisel, milleks koostatakse hädaolukorra lahendamise plaanid.

Kõik need muudatused võivad kõrvaltvaatajale tunduda kosmeetiliste parandustena, kuid tegelikult aitavad need õigusaktidest ja nende eesmärkidest selgemini aru saada ning lõpuks ka elutähtsaid teenu­ seid paremini osutada ja valmistuda võimalike häda­ olukordade tõhusaks lahendamiseks.

Mitmed riigid alles otsivad elutähtsate teenuste regulatsiooni õiget lahendust. Näiteks hakkas Taa­ ni alles 2014. aastal kaardistama, missugused vald­ konnad, taristud ja teenused võiksid olla elutähtsad, sest polnud samuti rahul seni kehtinud süsteemiga.

Sarnastel otsingutel on ka Läti ja Leedu. Eesti eelis on see, et oleme kriisireguleerimisega nii mõnestki Euroopa Liidu riigist kauem tegelenud ning proovinud erinevaid lahendusi. Nüüd oleme jõudmas just meile sobivaimani.

Kriisireguleerimise õppus CONEX 2015 Andres Parve pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Möödunud aasta 15. aprillist kuni 5. maini toimusid üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppus CONEX 2015 ja kaitseväe suurõppus Siil 2015. Need olid laia­ põhjalised riigikaitse õppused, mille raames toimusid eri ministeeriumide osaõppused.

Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse selleks, et harjutada hädaolukordade lahendamist ning tegevusi elutähtsate teenuste katkestuse korral. CONEX 2015 raames katsetati üleriikliku hädaolukorra juhtimiskor­ raldust ja õigusruumi vastavust vajadustele ning teh­ ti kindlaks prioriteetsed arenguvajadused. Õppusega sooviti suurendada laiapindse riigikaitse ja kriisiregulee­ rimise teadlikkust ning riigi vastupanuvõimet ohtudele.

Kriisi ajal täidavad ka päästeasutused oma seniseid ülesandeid edasi.

3. KRIISIREGULEERIMINE

41

3. KRIISIREGULEERIMINE

42

”

Hädaolukorra õppuse CONEX 2015 teemad olid ulatuslik küberintsident, massiline mürgistus, elutähtsa elektrivarustusteenuse katkemine, objektikaitse ja massiline korratus.

Millal kuulutada välja eriolukord?

Hädaolukorra õppuse CONEX 2015 teemad olid ula­ tuslik küberintsident, massiline mürgistus, elutähtsa elektrivarustusteenuse katkemine, objektikaitse ja massiline korratus. Seni on valdavalt läbi viidud sel­ liseid õppusi, mis keskendusid sündmuse lahenda­ misele konkreetses piirkonnas. Minimaalselt on aga katsetatud juhtimist häraolukorras, erinevate ametite ja ministeeriumite strateegilist juhtimist, koostööd ja õiguslikku regulatsiooni, näiteks töökohustust eriolu­ korra ajal ja selle asjakohasust.

CONEX 2015 korraldati staabiõppusena, kus häda­ olukorda ja sellele reageerivaid asutusi simuleeriti. Igal viiel osaõppuse päeval osales 15-20 avaliku sektori tippjuhti ja -spetsialisti. CONEX 2015 ettevalmistami­ se eest vastutasid siseministeeriumi koordineerimisel riigi infosüsteemi amet, konkurentsi-, tervise- ning politsei- ja piirivalveametid. Õppuse põhistsenaariumi järgi oli olukorra lahendamiseks vaja kaaluda eriolu­ korra või erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Igal osaõppusel oli mängujuht, kes tutvustas selle läbivii­ mise põhimõtteid ja stsenaariumi. Õppuse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindami­ sel tegid tippeksperdid aktiivset koostööd, mille tule­ musel on märgatavalt suurenenud nende teadlikkus ohustsenaariumitest ja riigi võimekusest reageerida üleriigilise mõjuga kriisiolukordadele.

Kriisis vastutab iga asutus oma valdkonna eest Eesti julgeolekupoliitika üks printsiipe on ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et krii­ si ajal võivad asutustele lisanduda küll uued õigused ja kohustused, kuid üldjuhul jäävad neile samal ajal kehtima ka kõik senised ülesanded. Õppusel osalejad

lähtusid teatud juhtudel ekslikust eeldusest, et kolmas pool võtab kriisiolukorras juhtimise ja vastustuse üle – olgu selleks siis mõni teine ministeerium, valitsuse kriisi- või julgeolekukomisjon või keegi muu.

Samuti võib õppuse põhjal tõdeda, et erinevate ministeeriumite ja asutuste vastastikused ootused on tihtipeale ebarealistlikud ning partnerite tegelikke võimekusi ei teata. Edukaks koostööks tuleb ka prot­ seduurireegleid paremini tundma õppida. Arvestama peab veel sellega, et tegelikus kriisiolukorras ei ole ülesannete dubleerimine ja delegeerimine tõenäoliselt võimalik ning ministeeriumitelt ja asutustelt eeldatak­ se probleemide sisulist lahendamist.

Üle vaadatakse rahvusvahelise abi kaasamine Õppuste tulemusel lisati valitsuse tegevusprogrammi mitme ministeeriumi konkreetsed arendustegevused, mis peaksid lähiperspektiivis Eesti julgeolekut ja hä­ daolukorra lahendamise võimekust oluliselt suuren­ dama. Näiteks sai sotsiaalministeerium ülesandeks analüüsida olemasolevaid hädaolukorras rahvusvahe­ lise abi kaasamise lepinguid ja sõlmida puuduolevad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostab analüüsi teemal, millistel elutähtsa teenuse objektidel on tarvilik autonoomse elektrivarustuse tagamine ning teeb ettepanekud nõuete kehtestamiseks. Õppuste korraldamine suurendas märgatavalt va­ litsussektori teadlikkust julgeolekuriskidest ja tõstis õppuste läbiviimise kompetentsi. Et tulevikus paremi­ ni kriisiolukordadele reageerida, likvideerime õppuste­ järgse tegevuskava alusel tuvastatud puudused. Õp­ pustest saadud teadmised ja nõuanded lisatakse ka valitsuse siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud pla­ neerimisdokumentidesse.

3. KRIISIREGULEERIMINE

43

Kriisiolukorra lahendamisel tuleb kaaluda, kas kuulutada v채lja eriolukord v천i erakorraline seisukord.

4

44

P채채ste

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 Janek Laev häirekeskuse peadirektor

Alates 2015. aasta 11. veebruarist saab abivajaja numbrilt 112 kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka po­ litseid.

Elanikele abi kutsumise lihtsustamiseks ning pääs­ te, kiirabi ja politsei abivajajani jõudmise kiirendami­ seks alustati 2010. aastal üleminekut ühele hädaabi­ numbrile 112, et liita kaks eraldiseisvat numbrit 112 ja 110. See on siseturvalisuse valdkonna viimase aja üks tõsisemaid sisulisi ümberkorraldusi ja suurimaid projekte, mis vähendab dubleerimist ning kiirendab abivajaduse korral infovahetust inimese ja riigi vahel.

Päästekorraldajad õpivad sisekaitseakadeemias Häirekeskuse hädaabiteadete vastuvõtja ehk pääs­ tekorraldaja töö on väga vastutusrikas, sest tema ot­ sustest sõltub inimese elu ja tervis. Seetõttu inimesi otse tänavalt ei värvata, vaid koolitatakse kutseõppe baasil sisekaitseakadeemias. Ühele hädaabinumbrile ülemineku eeldusena täiendati päästekorraldaja eriala õppekava politseimooduliga.

Alates 2012. aastast on kutseõppe läbinud suute­ lised lisaks pääste- ja kiirabivaldkonna hädaabiteade­ tele ühtmoodi hästi menetlema nüüd ka politsei häda­ abiteateid. Ümberkorraldus eeldas olemasolevalt mees­ konnalt uute kompetentside omandamist ning seetõttu käivitati täiendusõppe programm, mille politseimoodul koosnes 156 akadeemilisest tunnist ning pääste- ja kiirabimoodul 380 tunnist. Programmi läbisid aastatel 2012–2015 kokku 158 teenistujat üle Eesti. See tähen­ das kolmel aastal keerukat tööaja planeerimist, sest täienduskoolitusel osales suur hulk töötajaid, kes pidid teenindama hädaabinumbrile laekuvaid kõnesid.

Lisaks suurenes ühele hädaabinumbrile ülemine­ kuga häirekeskuse teenistujate arv – politseist tuli häirekeskusesse üle 102 ametikohta, et täita polit­ seile suunatud hädaabiteadete täitmiseks vajalikke tööülesandeid. Häirekeskus võttis numbrile 110 teh­ tud kõnede töötlemise politsei- ja piirivalveametilt üle järk-järgult kolme aasta jooksul.

Kaheksa kõnekeskuse asemel on nüüd neli Oluline eeldus ühele hädaabinumbrile üleminekuks oli ka uute hoonete ehitamine ja ühiste nüüdisaegsete töö­ keskkondade loomine. Kui varasemalt osutati 112- ja 110-teenuseid kaheksas erinevas kohas üle Eesti, siis pärast ümberkorraldusi vaid neljas. Kõigi kolme vald­ konna hädaabiteadete vastuvõtjad töötavad nüüd põh­ ja, lõuna, ida ja lääne piirkondade ühistes töösaalides.

Esimene ühine töökeskkond valmis 2012. aasta kevadel Jõhvis, kuhu loodi häirekeskuse ida keskus.

2012. aasta sügisel renoveeriti ajutise lahendusena lääne keskuse ühine töösaal Pärnus. 2014. aasta det­ sembris koliti ühisesse töökeskkonda Tartus ja 2015. aasta jaanuaris Tallinnas.

Hädaabiteadete menetlemiseks ühel hädaabinumb­ ril oli oluline kriitiliselt üle vaadata olemasolevad side- ja infosüsteemid. Elutähtsa teenuse töökindluse paran­ damiseks ehitati välja uus operatiivkõnesidesüsteem numbrile 112 tehtavatele kõnedele vastamiseks. Samuti uuendati häirekeskuse kõikide keskuste arvutitöökohad.

Uuendatud hädaabiteadete infosüsteemiga liides­ tati uus geoinfosüsteem GIS-112, mis võeti kasutusele 2014. aasta suvel. Operatiivteenistuste ühine IT-lahen­ dus muudab abivajaja asukoha väljaselgitamise kiire­ maks ja täpsemaks ning kiirendab ka abi teelesaatmist ja kohalejõudmist, hõlmates seega kriitilises olukorras inimese aitamise kogu tegevusahelat. GIS-112 digi­ kaardil kuvatakse hädaabinumbrile 112 helistaja ja sündmuse asukoht, kiirabi- ja päästeautode liikumised reaalajas ja kiireim tee, kuidas abivajajani jõuda.

4. PÄÄSTE

45

4. PÄÄSTE

46

Häirekeskuse põhja keskuse töösaal. Foto: Häirekeskus

GIS-112 arendati Eestis välja Šveitsi finantseerin­ gute toel ning see läks maksma 1,5 miljonit eurot. Pro­ jekt hõlmas ka 132 päästesõidukisse riist- ja tarkvara paigaldamist, mida kiirabisõidukite puhul korraldas ter­ viseamet. Politsei patrullsõidukite liidestamine geoin­ fosüsteemiga on plaanis 2016. aasta märtsi lõpus.

Politsei saab kätte poole kiiremini Ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuga on polit­ sei abi vajavate inimeste liinile pääsemise ooteaeg vähenenud poole võrra, sest tööle hakkas ka politsei kõnede ülevoolusüsteem. See tähendab, et kui ühes keskuses on kõik päästekorraldajad kõnedega hõiva­ tud, leiab süsteem ülejäänud keskustest vaba pääste­ korraldaja, kes saab abivajajat teenindada.

2015. aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et ra­ huolu 112-teenusega on elanike hulgas kõrge – lausa 90 protsenti küsitletud helistanutest on häirekeskuse tööga rahul. 2014. aastal oli rahulolu tase 83% ja seega on ümberkorraldusel olnud elanikele positiivne mõju.

Alates 2014. aasta algusest on häirekeskus lülitatud Turu-uuringute ASi institutsioonide usaldusväärsuse uuringusse, mille järgi ulatus usaldus häirekeskuse vastu 2015. aastal 90 protsendini.

Häirekeskuse eestvedamisel läbi viidud arendusi on märgatud ja tunnustatud nii Eestis kui ka Euroopas.

Geoinfosüsteemi GIS-112 kasutusele võtmise eest sai häirekeskus konkursil Aasta logistikategu 2014 esikoha.

Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooni (EENA) eks­ pertide komisjon valis hädaabinumbrile 112 ülemineku projekti Euroopa 112 auhindade muudatuste juhtimise kategoorias üheks nominendiks kahest. Võitja selgub 2016. aasta kevadel EENA iga-aastasel konverentsil.

Samas ei saa öelda, et mullu 11. veebruaril ühele hä­ daabinumbrile üleminekuga oleks projekt lõpliku punkti saanud. Kuigi teenus tervikuna on paranenud, on endi­ selt 1,2 protsenti hädaabikõnesid ootejärjekorras liiga kaua. Eelmisel aastal pidid 11 191 hädaabinumbrile he­ listanut ootama häirekeskusega ühenduse saamiseks 20 sekundit kuni kaks minutit. Seda on vaja parandada.

Ei ole kaugeltki normaalne, et eluohtlikus seisundis abi­ vajaja pääsemine hädaabiliinile võib nii kaua viibida.

Veninud on häirekeskuse ja politsei- ja piirivalve­ ameti ühise hädaabiteadete infosüsteemi valmimine, mis on oluline dubleerimise vähendamiseks – prae­ gu on kasutusel kaks sarnaste funktsioonidega info­ süsteemi. Selle valmimisel sisestab päästekorraldaja hädaabikõne info senise kahe süsteemi asemel ühte, lühendades nii hädaabikõne töötlemise aega. Pikisilmi oodatud tarkvara on jätkuvalt arenduse faasis, esime­ ne tähtaeg oli valitsuse tegevuskava järgi detsembris, kuid nüüdseks on see lükkunud märtsi.

Tähtis on, et valmiks neljanda ja ühtlasi viimase keskuse uus hoone Pärnus. Lääne keskuse pääste­ korraldajad töötavad praegu kolm aastat tagasi re­ noveeritud ajutises töösaalis. Praegu ei saa Pärnus suuremate juhtumite korral täiendavaid töökohti sisse seada, uues majas on see võimalus olemas. Liiatigi on oluline, et lääne keskus suudaks toetada teisi keskusi, kui neil on ülekoormus või teenuse osutamine on mu­ jal mingil põhjusel katkenud. Kui need kolm probleemi saavad lahendatud, võib lõpuks öelda, et 2010. aastal alanud ühele hädaabinumbrile ülemineku projekt on lõpule viidud.

112 teavitustöö ja uued projektid 112-teenuse areng ei saa aga siia peatuma jääda, nagu ütles peaminister Taavi Rõivas: „Edu ei tohi sel­ lega lõppeda – mis edasi?“. Jätkama peab elanikkon­ na teadlikkuse tõstmisega 112st kui hädaabinumbrist, millelt saab kutsuda nii kiirabi, päästet kui ka politseid.

Möödunud aasta lõpu seisuga teab vaid 82% elanik­ konnast, et numbrilt 112 saab appi kutsuda ka polit­ seid. Endine politsei hädaabinumber 110 on küll auto­ maatselt suunatud 112le, kuid pärast üleminekuaega ja numbri kasutuse miinimumini jõudmist kaob see lõplikult kasutusest.

2017. aasta sügisest on häirekeskusel kohustus vastu võtta eCall-teateid. eCall-süsteem on uutesse sõidukitesse paigaldatav riist- ja tarkvara, mille kaudu

saab avarii korral automaatselt või manuaalselt võtta ühendust hädaabinumbriga 112. Projekti sisulist tööd valmistab ette häirekeskus, tehniliselt realiseerib sise­ ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning õigusloomet koostab siseministeerium.

Lisaks on vaja täpsemaks arendada helistaja asu­ koha tuvastamise ehk positsioneerimise süsteem. Ühiskonna ootus on, et leiaksime abivajaja senisest kiiremini üles. Juhtumeid, kus praegune süsteem meid ootuspäraselt ei aita, tuleb kahjuks ette küllalt sage­ dasti ja põhiliselt hajaasustusega piirkondades. Kui juba eratarbijad saavad sideteenuste kaudu määrata inimeste täpset asukohta, peab seda suutma ka riik.

Häirekeskus valmistab ette ka üleriigilist kriisiin­ fotelefoni, mis hakkab tööle suuremate õnnetuste või kriiside ajal. Just sellistes olukordades kasvab inimes­ tel hüppeliselt vajadus saada infot kriisi mõju, tervi­ seabi ja omaste kohta. Seda aga hädaabinumbrilt 112 jagada ei saa, sest häirekeskus on samal ajal hõiva­ tud õnnetusteadete menetlemisega ning hädalistele päästemeeskondade, politseipatrullide ja kiirabibri­ gaadide appi saatmisega.

4. PÄÄSTE

47

4. PÄÄSTE

48

Ennetustöö väljakutsed – vähem õnnetusi ja hukkunuid Helen Ojamaa-Muru pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Mari Tikan pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Statistikaameti andmetel suri 2015. aastal Eestis eri­ nevate vigastuste tagajärjel kokku 936 inimest, kellest tuleõnnetustes hukkus 48 ja veeõnnetustes 68 inimest.

Sellised surmad on aga eriliselt traagilised, sest enamasti on need välditavad teadliku käitumise või abivajaja õigeaegse märkamisega. Paraku ei ole meie ühiskonnas veel kujunenud iseenesestmõistetavaks see, et joobes ujuma ei minda või et teise inimese käi­ tumises ohumärke nähes sekkutaks aegsasti. Oma osa vigastussurmades on ka hooletusel.

Sellest hoolimata on alates turvalisuspoliitika põ­ hisuundade perioodi algusest 2008. aastal olnud nii tule- kui uppumisurmad langustrendis. Võrreldes aga 1990ndate aastate algusega on vahe suisa mitme­ kordne. Oma roll on siin järjepideval ennetustööl.

Ka edaspidiseks on siseturvalisuse arengukavas 2015–2020 ja päästeameti strateegias seatud kõrged ambitsioonid jõuda järgmise viie aastaga hukkunute, hoone- ja eluhoonetulekahjude arvus põhjamaadega samale tasemele. Nimelt esineb seal 1000 elaniku kohta keskmiselt üks hoone- ja 0,6 eluhoonetulekahju, Eestis aga vastavalt 1,39 hoone- ja 0,70 eluhoonetule­ kahju (päästeameti 2014. aasta andmed).

Kui vaadata tulesurmade ja eluhoone tulekahju­ de võrdluse joonist, tasub tähele panna seda, kuidas eluhoone tulekahjude üldarvu langus on mõjutanud tulesurmade arvu langust. Eriti hästi ilmestab seda trendijoonte võrdlus – need on aastate lõikes peaae­ gu paralleelsed.

Joonis 1. Päästesündmused ja neist tulekahjud

Joonis 2. Eluhoone tulekahjude ja tulesurmade seo­

aastatel 2008-2015. Allikas: Päästeamet

sed. Allikas: Päästeamet 3000

30000 25000

26473 22026

20000

20773

23371

23164 22124 19237

20265

2000

15000 10000

1500 10052 8421

5000 0

2500

2008

6439 6321

4973 5745

6862

5516

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Päästesündmuste arv Tulekahjude arv

1000 500 0

2226

2013 1853

164

1716

132

1168 1156 1155 89 63

69

73

54

892

47

922 54

790 48

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eluhoone tulekahjud Tulesurmad

4. PÄÄSTE

49

Tulesurmade arvu vähenemisele on oluliselt kaasa ai­ danud suitsuanduri kohustuslikuks muutmine 2008. aastal. Selle muudatusega kaasnes ulatuslik teavi­ tustöö, et Eesti elanikud nõude ja selle vajalikkusega kurssi viia. Läbi aastate on teavitust pidevalt jätkatud, kuna lisaks paigaldamisele vajab suitsuandur ka re­ gulaarset töövalmiduse kontrolli testnupule vajutami­ sega. Tühjenenud patareiga suitsuandurist pole kasu, kuna puhkenud tulekahjust see märku ei anna. Samuti tuleb valida andurile õige koht ja see paigaldada lakke. Ühtlasi alustati kodude tuleohutuse parandamise nõustamiste läbiviimisega, mille käigus hinnatakse eluaseme tuleohutust ja riske ning antakse nõu ohutu­ se tõstmiseks. Taoliste kodukülastuste läbiviimisse on lisaks ennetustöötajatele kaasatud vabatahtlikud ning viimasel kahel aastal ka kutselised päästjad. 2014. aastal tegid juba kõigi 72 kutselise komando valves olevad meeskonnad kodukülastusi. Kui tollel aastal jõuti läbi käia üle 7800 kodu, siis 2015. aastal viidi läbi juba poole rohkem ehk ligikaudu 15 000 külastust.

Kõige enam inimesi tapab sigaretiga uinumine Tuleõnnetuste põhjuste analüüsidest selgub, et enim tu­ lekahjusid eluruumides saab endiselt alguse hooletust suitsetamisest, sealhulgas sigaretiga uinumisest. Läbi aastate on ligi pooled hukkunuga tulekahjudest põhjus­ tatud hooletust suitsetamisest – viimastel aastatel on nii kaotanud oma elu keskmiselt 20 inimest aastas.

Probleemi on mõnevõrra aidanud leevendada kii­ relt kustuvate sigarettide nõude jõustumine 2011. aasta novembris. Kuigi järjekordsesse regulatsiooni ei suhtunud avalikkus esialgu hästi, on mõju siiski saa­ vutatud: kui 2010. aastal hukkus hooletust suitseta­ misest põhjustatud tulekahjudes 34, siis 2014. aastal juba 18 inimest.

Tabel 1. Sigaretist põhjustatud tulesurmad

Aasta

Sigaretist põhjustatud tulesurmad

Tules hukkunud kokku

2005

59

133

2008

39

89

2011

30

73

2012

20

54

2013

22

47

2014

18

54

2015

20

48

Perioodil 2010-2014 viidi ellu Eesti-Šveitsi koostöö­ projekt „Looduskatastroofide ärahoidmine ja ohjami­ ne: Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“.

See on siiani olnud kalleim tuleohutusalane projekt Eestis, mille 1 635 801 šveitsi frangi suurusest kogu­ maksumusest (ca 1,5 miljonit eurot) oli 85% välisabi ja 15% omafinantseering.

Projekti eesmärk oli tõsta Eesti haiglate ja hoolde­ kodude tuleohutust, vähendada ohtu nende töötajate, klientide ja külastajate elule ja tervisele ning langeta­ da varalise kahju tekkimise tõenäosust. Selleks töötati välja haiglate ja hooldekodude riskihindamise metoo­ dika, analüüsiti ehitusõigust, töötati välja koolitussüs­ teem personalile ja klientidele koos vajalike koolitus- ja praktilise väljaõppe juhendmaterjalidega. Koostati ka tuleohutusvahendite juhendid, viidi läbi tuleohutus­ prioriteetide riskihindamine, tehti muudatusettepane­ kuid ja täiendusi õigusruumi. Koolitati tuleohutuskon­ sultante ja töötajaid ning loodi e-õppe keskkond www. tuleohutuskoolitus.ee.

4. PÄÄSTE

50

Kodukülastustel hinnatakse eluaseme tuleohutust ja antakse nõu selle tõstmiseks.

Lisaks soetati projektis osalenud haiglatele ja hooldekodudele evakuatsiooniks vajalikke pääste­ lohisteid ning tulekindlaid madratseid. Viime ellu ka projekti raames koostatud haiglate ja hooldekodude tuleohutuse arengustrateegia, milleks on kavandatud tuleohutust suurendavaid tegevusi haiglates ja hool­ dekodudes aastani 2020. Põhiliselt hõlmavad need personali väljaõpet, haiglate ja hooldekodude ühiseid koolitusi ja õppuseid päästeametiga ning riskirühma hoonete tuleohutuse suurendamist. 2015. aastal vii­ di tuleohutuse algväljaõpe sisse Tallinna Tervishoiu kõrgkooli õendusõppesse.

Eestis on alates 2010. aastast eraldi tegeletud ka veeohutuse ennetustööga. Selle osas erineme aga teistest Balti riikidest, põhjamaadest ja Ühendkuning­ riigist, kus uppumissurmade ennetamisega ei tegele

riigiasutused, vaid vabatahtlikkuse alusel vetelpääs­ teühingud. Eestis tegelevad selle tööga päästeamet, politsei- ja piirivalveamet ning veeteede amet.

Ütle purjusujumisele EI! Läbi aastate on suurimaid probleeme olnud alkoholi­ joobes ujuma või veekogule minek – statistika koha­ selt on ligi pooled uppunutest joobes.

Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud veekogu­ del hädas olnud ja päästetud inimeste arv ning mereja piiriveekogude otsingu- ja päästetööd ehk SAR sündmused. Selle põhjus on üheaegselt hätta sattu­ nud inimeste suur arv, kes on talvistest ja kevadistest jääpragudest ning jää lahvandustest hoolimata läinud piiriveekogudele või Pärnu lahele kalastama ega ole kuulanud politsei- ja piirivalveameti hoiatusi ja keelde.

4. PÄÄSTE

51

Tabel 2. Mere- ja piiriveekogude otsingu- ja pääste­ tööd (SAR sündmused). Allikas: Merevalvekeskus

Aasta

Teadmata Ise Hädas Hukkunud Päästetud kadunud pääsenud olnud

2010

309

210

85

12

2

2011

469

289

167

11

2

2012

401

295

99

7

0

2013

498

320

164

14

0

2014

570

431

121

15

1

2015

577

479

82

15

1

Uppumissurmade ennetamiseks korraldab pääs­ teamet igasuviseid meediakampaaniaid, mille põhili­ sed sõnumid on suunatud joobes ujumise ohtlikkuse teadvustamisele ja purjus kaaslase takistamisele vet­ te minekul. 2013. aasta kampaania Ütle purjusujumi­ sele EI tekitas avalikkuses vastakaid tundeid purjusu­ jujate liidu teemalise sotsiaalkriitilise naljaga. Emori 2014. aasta uuringu järgi oli selle kampaania märga­ tavus elanikkonnas ülikõrge – 97 protsenti. Lisaks lõi see edukalt ühiskondliku diskussiooni, mis pani ini­ mesi rohkem mõtlema joobes vettemineku võimalike­ le kurbadele tagajärgedele.

Murettekitav on ka päästevarustuse olulisuse ala­ hindamine. Veekogul õnnetusse sattumisel on just päästevest see, mis aitab abi saabumiseni pinnal püsida. Veeohutuse suurendamisega tegelevad asu­ tused lähtuvad põhimõttest, et päästevesti kandmine

võiks muutuda samavõrd iseenesestmõistetavaks kui autos turvavöö kinnitamine. Sellist hoiakut on või­ malik ühiskonnas kujundada eelkõige läbi ennetuse, mitte sunni.

Peame õpetama lapsed ujuma Kui õnnetus siiski juhtub, on kiire abi osutamine krii­ tilise tähtsusega. 2015. aastaks paigaldati koostöös omavalitsustega üle Eesti valveta veekogude juurde kokku 177 veeohutuspüstakut koos veeohutuse info ning päästerõngaga. Vees hättasattunut märgates on sellisel juhul pealtnägijal võimalik abi osutada.

Veeohutuse üle arutletakse ka mitmete koolitus­ te käigus, mis on suunatud erinevas vanuses lastele, noortele, ajateenijatele ja algklasside õpetajatele. Pe­ rioodil 2008–2015 koolitasid päästeameti ennetus­ töötajad, päästjad ja vabatahtlikud veeohutuse tee­ madel kokku üle 48 000 ja tuleohutuse teemadel ligi 273 000 inimest.

Kampaania Ütle purjusujumisele EI märgatavus ühiskon­ nas oli ülikõrge – 97 protsenti.

4. PÄÄSTE

52

Uppumissurmade vähendamiseks peame õpetama Eesti lapsed hästi ujuma. Päästeamet analüüsis koos Eesti ujumisliidu ja Eesti vetelpääste seltsiga koolides antavat ujumisõpetust ning leiti, et senine ujumise alg­õpetuse programm ei tekita kindlust, et lapsed os­ kaksid ujuda. Seda olukorda on vaja parandada, suu­ rendades riiklikku rahastust õppe läbiviimiseks ning uuendades kasutatavat õpetamise metoodikat.

Õnnetuste tagajärgedega tegelemine on alati nii inimelude kui vara kaotuse poolest kulukam kui enne­ tamine. Kaheksa aasta jooksul on ennetustööga palju saavutatud, kuid järgnevateks aastateks oleme endale seadnud ambitsioonikad eesmärgid vähendada veelgi hukkunute arvu ning varakahjusid.

www.kodutuleohutuks.ee

Testi oma kodu tuleohutust! Päästeameti veebileht suunab erinevate küsimuste abil kasutajat kodu tuleohutusele mõtlema ja pakub lahedusi, kuidas olukorda parandada.

Päästevõimekus on aastate jooksul muutunud tõhusamaks Martin Lambing pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Iga õnnetus toob vähemal või suuremal määral kaasa kahjusid inimestele, varale või keskkonnale. Õnnetu­ se tagajärg võib piirduda väiksema ehmatusega, kuid see võib olla ka väga traagiline. Õnnetuse ärahoidmiseks on kõige olulisem enne­ tus. Samas sõltub õnnetuse korral kahjude suurus sellest, millise kiirusega abi kohale jõuab ja milline on reageerijate valmisolek tegutsemiseks. Seetõttu va­ jame heade oskuste ja teadmistega ning kaasaegse varustusega kutselisi ja vabatahtlikke päästjaid, kes suudavad ohu või õnnetuse korral kiiresti ja professio­ naalselt tegutseda. Viimastel aastatel on kutseliste ja vabatahtlike päästjate valmisolekut tõstetud mitmete muudatustega, mis on kaasa aidanud elanikkonna turvatunde suurendamisele.

Rohkem päästekomandosid suudab päästa elu Päästevõrgustiku ümberkorraldamine tekitab alati ühiskonnas arutelu. Kuigi mitmed muudatused võivad algselt tunduda ebaloogilised ja turvalisust vähenda­ vad, on need tegelikkuses organisatsiooni ja valdkon­ da edasiviivad. 2011. aastal oli Eestis 81 päästeko­ mandot, kuid ainult 41 neist suutsid oma meeskonna koosseisuga olla valmis inimelu päästma. See tähen­ das, et ükskõik, kui ilus oli kaardil komandode paikne­ mise pilt, ei saanud tegelikkuses suur osa Eesti elanik­ konnast elupäästvat päästeteenust.

Viimasel kümnendil paiknes ka elanikkond oluliselt ümber. Keerulise probleemi lahendusena suleti 2012. aastal üheksa päästekomandot ja päästjad suunati

teistesse alamehitatud komandodesse, et neis tagada järjepidev elupäästevõimekus. Alates 2013. aastast on üle Eesti 66 päästekomandot, kus on ööpäevaring­ selt valves vähemalt kolm päästjat, kes suudavad ini­ mesi tulekahju, liiklus- ja veeõnnetuse korral ka reaal­ selt päästa. Ümberkorralduste positiivse mõjuna saab tuua välja ka fakti, et kui 2011. aastal jõudis elupäästevõi­ mekusega päästemeeskond õnnetuspaika keskmiselt umbes 11 minutiga ja täiskoosseisuliste päästemees­ kondade jõudmine inimesteni 15 minuti jooksul oli ta­ gatud ainult 84% elanikkonnast, siis juba 2013. aastal olid vastavad näitajad muutunud järgmiselt: õnnetus­ paika jõudmise keskmine aeg oli umbes 9 minutit ning 15 minuti jooksul on tagatud inimesteni jõudmine 93% elanikkonnast. Viimastel aastatel on suudetud sellist taset hoida.

Samuti on oluline see, et kui 2008. aastal kattis Eestit 65 vabatahtlikku päästekomandot, siis 2015. aastal oli Eestis 115 vabatahtlikust päästekomandost koosnev tugev võrgustik. Kutselistest päästeko­ mandodest kaugemal kui 15 minutit paiknevad vaba­ tahtlikud päästekomandod on kiiremad esmareagee­ rijad õnnetustele. Meie ambitsioon on tulevikus seda tugevat võrgustikku hoida.

2015. aasta arenguks saab lugeda seda, et iga ini­ mene saab ise igal ajal päästeameti koduleheküljelt järgi vaadata, millise reageerimisajaga jõuab pääs­ temeeskond tema koduni ning kus asub lähim vaba­ tahtlik päästekomando.

4. PÄÄSTE

53

4. PÄÄSTE

54

”

üle 1,5 miljoni euro maksnud Eesti ja Šveitsi ühisprojekti GIS-112 tulemusel saab abivajaja kiiresti positsioneerida ja talle lähima päästemeeskonna appi saata

2008. aastal vastu võetud päästeteenistuse sea­ dus toob selgelt välja päästeteenistujate sotsiaalsed tagatised. 2010. aastal jõustunud uus päästeseadus korrastas päästeasutuse ülesandeid ning murranguli­ se arenguna on seal väga selgelt lahti kirjutatud vaba­ tahtlike päästjate kaasamisel neile esitatavad nõuded ja sotsiaalsed tagatised. See oli valdkonda oluliselt edasiviiv muutus.

Kalda lähedal tuleb appi päästeamet Olulised olid ka 2014. aastal tehtud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muudatused, mil­ lega võimaldati päästeameti kaasamine politsei- ja piirivalveameti otsingu- ja päästetöödesse kaldalä­ hedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele. Päästeameti kaasamine merepäästes­ se toimub kiirema abi põhimõttel, mille järgi reagee­ rib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus. Seda printsiipi saab tulevikus rakendada ka eri ametkondade koostöös teistes valdkondades.

2009. aastal kinnitati päästet abistava vabataht­ liku tegevuse arendamise kontseptsioon. Siseminis­ teeriumi eestvedamisel ning päästeameti ja pääste­ liidu osalusel valmisid 2013. aastal riiklikud suunad vabatahtliku pääste arenguks aastateks 2013–2016, kus määratleti võimalused vabatahtlike paremaks ka­ sutamiseks turvalisema elukeskkonna saavutamisel.

Sellised suunad vabatahtlikkuse valdkonnas on ka tu­ levikus vajalikud.

Päästjad võivad olla ükskõik kui heade kutseos­ kuste ja teadmistega, kuid efektiivseks päästetöö tegemiseks vajavad nad ka kaasaegset tehnikat ja varustust. 2008. aastal olid Eesti päästesüsteemis kasutusel tolle aja tähenduses kaasaegsed põhiau­ tod ning inimelu päästmiseks vajalik tehnika. Kuid võimalusi inimelu päästmiseks oli veelgi.

2014. aastal lõppes mitme aasta pikkune Ees­ ti ja Šveitsi ühisprojekti GIS-112 elluviimine, mis läks maksma üle 1,5 miljoni euro. Projekti tulemusel saab hädaabinumbril 112 helistanut lihtsasti positsioneerida ja temani kiiresti saata lähimad päästemeeskonnad.

Termokaamerad ja hüdraulilised vahendid Päästemeeskondade põhivarustusse on alates 2012. aastast soetatud termokaameraid, mis aitavad pääst­ jatel tulekahju korral oluliselt kiiremini leida kannatanut või põlengukoldeid. Uued hüdraulilised päästevahen­ did aitavad päästjatel liiklusavariis kannatanut avarii­ lisest sõidukist kiiremini vabastada. Veepäästevarus­ tuse kaasajastamise tulemusel saab päästa inimesi efektiivselt nii kaldalt kui ka kaugemalt veekogult. Li­ saks on alates 2015. aastast päästeameti kasutuses kaheksa uut päästetöö paati, mis on mõeldud kasuta­ miseks merel hädasolevate inimeste päästmiseks.

4. PÄÄSTE

55

Päästeameti koduleheküljel paasteamet.ee olevalt kaardirakenduselt on võimalik vaadata päästekomandode ajatsoone ja reageerimiskiiruseid. Kaardil on nii riiklikud (R) kui ka vabatahtlikud (V) komandod.

Päästeamet on tõstnud valmisolekut reageerida keskkonnaõnnetustele Euroopa Liidu struktuurifondi­ de vahendite abil. Aastatel 2008–2015 oleme eurora­ hade toel soetanud uusi põhi- ja paakautosid, erine­ vat keemiapääste, metsatulekahjude kustutamise ja naftareostuskorje tehnikat ja muud eritehnikat. Ilma Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditeta ei oleks meil sellist võimalust olnud. Riigieelarvest saadud 3,2 miljoni euro eest võeti 2015. aastal kasutusele kuus uut redelautot.

Lähiaastatel saab päästeamet Euroopa Liidu ra­ hastuse toel juurde 83 uut päästesõidukit kokku üle 26 miljoni euro väärtuses. 43 põhiauto hanke maksumus oli 15,26 miljonit eurot ning paak- ja paakkonteine­ rautode ning konteinerautode hind 11,2 miljonit eurot.

Päästeameti tehnilise valmisoleku areng on võrreldes 2008. aastaga olnud märkimisväärne ning lähiaasta­ te väljakutse ongi see, kuidas päästjate kutseoskuste ning kaasaegse tehnika ja varustuse kasutamisel abi­ vajajani veelgi kiiremini jõuda.

4. PÄÄSTE

56

Demineerijatel on rahvusvaheline kutsekvalifikatsioon 2014. aastal anti Eestis esimest korda välja rahvus­ vahelistel standarditel põhinevad demineerimise kutsetunnistused. See näitab päästeameti demi­ neerijate kõrget kvalifikatsiooni maailmamastaabis.

Eesti demineerijatel on ka suur kogemus II maail­

Demineerija tööpostil. Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees

masõja aegse lahingmoona hävitamisel ja samuti on nad osalenud rahvusvahelistel missioonidel.

II maailmasõja tagajärgede tõttu on demineerija­ tel Eestis palju tööd – näiteks 2015. aastal oli kok­ ku 1520 väljakutset ning leiti 4675 lõhkekeha.

Merereostus Läänemerel on tõsine oht Marit Mätik piirivalvepoliitika osakonna nõunik merenduse ja lennunduse valdkonnas

Siseministeeriumi 2011. aasta hädaolukordade riski­ analüüside järgi on Läänemerel ulatusliku merereos­ tuse tõenäosus suur ja selle tagajärjed väga rasked.

Kõige tõenäolisem ja suurim potentsiaalne me­ rereostuse risk on 150 000 tonnise tankeri kahe kül­ jetanki lekkimine õnnetuse tagajärjel, mille tõttu võib merre sattuda ca 30 000 tonni naftasaadusi. Aktiivne mereliiklus toimub umbes 10 000 km2 suurusel Eesti merealal, mida läbib aastas kokku umbes 11 000 lae­ va. Neist umbes on 4500 väike- ja lõbusõidualused ja ca 1000 tankerid. Üldjuhul on siin liikuvate tankerite maht 30 000-50 000 tonni, aga liigub ka maksimaal­ selt 150 000 tonni mahutavaid tankereid.

Venemaa uued naftasadamad kasvatavad aastaks 2017 naftavedu kuni 40% 2013. aastal veeti Soome lahel üle 160 miljoni tonni naftasaadusi ja arvatakse, et aastal 2020 veetakse neid kuni 200 miljonit tonni. Naftatankerite liiklusti­ hedus on kasvanud seoses Venemaa uute naftasa­ damate Primorski ja Ust-Luuga kasutusele võtmi­ sega ning Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) Maritime Working Groupi ennustuste jär­ gi kasvab juba aastaks 2017 naftatoodete vedu kuni 40%. Kaupade veole Balti regioonis prognoositakse selleks ajaks kahekordset ning tavakaupade ja kontei­ nervedude mahule kolmekordset kasvu.

Kõige aktiivsem mereliiklus toimub Tallinna ja Hel­ singi vahelisel alal, kus ristuvad intensiivse liiklusega põhja-lõunasuunalised reisilaevade teed ida-lääne­ suunaliste tankerite ja kaubalaevade teedega. See on

koht, kus ilmastikutingimuste või inimliku eksituse tõttu võivad toimuda laevade kokku­põrked, mille tu­ lemuseks võib olla ulatuslik merekeskkonna reostus või kannatanute- ning ka ohvriterohke laevaõnnetus.

HELCOMi õnnetuste statistika järgi on Läänemerel alates 2000. aastast toimunud igal aastal keskmiselt 130 laevaõnnetust, millest 10% puhul satuvad nafta­ saadused merekeskkonda. Pooled õnnetused on ma­ dalikulesõidud ja ligi pooled õnnetustesse sattunud laevadest on kaubalaevad. Pooltel juhtudel on õnne­ tuse põhjustanud inimlik eksitus.

Oma ökosüsteemi poolest (mereelupaigad, mere­ taimestik, linnustik) on naftareostuse suhtes tundlik praktiliselt kogu Eesti mere- ja rannaala. Läänemeri on madala soolasisaldusega kiiresti eutrofeeruv ehk toitainetega rikastuv veekogu, sest veevahetus ookea­ niga on väga aeglane – vesi uueneb 25-35 aastaga.

Kõige kiiremini valgub reostus laiali lekke esimes­ tel tundidel ja tugevamate tuulte korral. Läänemerre sattunud naftareostus jõuab rannaalale keskmiselt kolme ööpäeva jooksul.

Piirkondlike ohtude alla võib paigutada ka nafta­ tooteid käitlevate sadamate lähipiirkondades tekkiva ohukontsentratsiooni, kus sadamasse saabuvate ja sealt lahkuvate tankerite kokkupõrke ja madalikule sõitmise tõenäosus on kordades suurem kui muudel merealadel. Ulatuslik merereostus ongi kõige tõenäo­ lisem Hiiumaa, Saaremaa ja Põhja-Eesti kariderohkel rannikul, Tallinna, Kopli, Muuga ja Pärnu lahtedes ja Väinameres, kus asuvad laevateede ristumiskohad, madalikud ja sadamate sissesõidukohad.

4. PÄÄSTE

57

4. PÄÄSTE

58

Naftareostus on kõige tõenäolisem sadamate sissesõidukohtade, laevateede ristumiskohtade ja madalike juures.

Autor: Ivar Treffner

Merereostus on kerge tekkima ka keeruliste na­ vigatsioonitingimustega jääolude korral. Kui meri on jääs, on naftareostuse lokaliseerimine poomidega võimatu ja reostuse korjamine jäämassi vahelt vä­ heefektiivne. Jääkatte alt merereostust avastada aga praktiliselt ei saagi ning samuti on väga raske jälgida selle liikumist. Reostus levib vees hoovustega ning see avastatakse rannikult alles kevadel, kui jää sulab.

Tabel 1. Reostusjuhtumi teated ja kinnitatud juhtumid 2013-2015. Allikas: Politsei- ja piirivalveameti valmis­ oleku ja rea­geerimise büroo Aasta

Reostusjuhtumi teated

Kinnitatud juhtumid

2013

29

16

2014

24

11

2015

25

14

Läänemeres avastatakse aastas keskmiselt 300 naf­ tareostust, neist Eesti merealal tavaliselt kuni 30. Möö­ dunud aastal edastati kokku 25 reostusjuhtumi teadet, millest kinnitust leidis 14 ning kus enamasti oli tegemist laevadelt ebaseaduslikult merrelastud pilsiveega.

Laevadelt tahtlikult lekitatud väiksemaid reostuskol­ deid avastatakse pidevalt – läbi aastate on keskmiselt 90 protsenti reostustest tahtlikud. Pilsivett või kütuse­ tankide pesuvett lekitatakse reeglina merre neis laeva­ teede lõikudes, mille üle puudub pidev monitooring ning kus on seetõttu süüdlaste tuvastamine raskendatud – ennekõike Eesti merealade lääne- ja loodepiirkondades ja Soome lahe suudmes. Ülejäänud reostused tulenevad tavaliselt sadamate akvatooriumisse sattunud punkri­ kütusest, mille sadamad suudavad ise likvideerida.

Läänemereäärsete riikide ja Euroopa Liidu vahelist rahvusvahelist merereostustõrje koostööd korraldab Läänemere keskkonnakaitse komisjon ehk Helsingi komisjon (HELCOM). Alates 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2016 on HELCOMi eesistuja Eesti ning sel ajal keskendutakse saastamise ohjamisele, merealade planeerimisele ja korraldusele ning merekaitsealade keskkonnaseisundi hindamisele ja teabele.

HELCOMi konventsioonist lähtuvalt peab reostus­ tõrjelaev õnnetuspaika jõudma kuue tunni jooksul ja alustama täiemahulise reostustõrje operatsiooniga 12 tunni vältel alates teate saamisest. Merereostuse likvideerimist peetakse edukaks, kui seda suudetakse teha esimese 36 tunni jooksul ja välditakse reostuse kandumist randa, kus selle koristamine on töömahu­ kam ja aeganõudvam.

Eesti teeb merereostustõrjes koostööd naaberrii­ kide Soome, Läti, Rootsi, Venemaaga ning ulatusliku merereostuse puhul saab abi paluda ka Euroopa me­ reohutusametilt, millel on Läänemerel alaliselt kaks reostustõrjelaeva (reostustõrjetehnikaga varustatud tankerid). Ulatusliku merereostuse likvideerimist re­ guleerivad Eestis riiklik merereostustõrje plaan ja hä­ daolukordade lahendamise plaan ulatusliku mere- või rannikureostuse korral.

Teeme regulaarselt reostusseiret Eesti merealadel korraldab reostuse likvideerimist po­ litsei- ja piirivalveamet ning rannikureostusega tegeleb päästeamet. Selleks on kasutusel politsei- ja piirival­ veameti laevad PVL-202 Kati ja PVL-101 Kindral Kur­ vits ning veeteede ameti laevad EVA 316 ja SEKTORI, mis on Soomelt renditud 2018. aasta lõpuni.

Reostusseiret teostatakse kolmel korral nädalas (neist üks pimedal ajal) politsei- ja piirivalveameti len­ nusalga seirelennukitega L-410 UVP. Lisaks kasutatak­ se alates 2011. aastast reostuse seireks ja tuvastami­ seks Euroopa mereohutusameti (EMSA) satelliitpilte, mis on kiirendanud merereostuste avastamist. 2015. aastal tuli 25 reostusjuhtumi teatest kuus läbi Euroopa Liidu satelliitinfosüsteemi ning kokku saadi selle kaudu Eesti vastutusalast ca 265 satelliitpilti.

Peamiselt ennetatakse ulatuslikke merereostusi meresõiduohutuse taseme tõstmisega. Korraldatak­ se siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, koolitusi ja ühisõppuseid, millest tuntumad ja suuremad on iga-aastane politsei- ja piirivalveameti õppus Puhas Meri ning HELCOMi iga-aastane õppus Balex Delta.

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tõhusama päästevõimekuse programmi reostustõrje valdkonna oodatav tulemus on, et Eestis merereostusi ei toimu.

Oluline eesmärk on ka riikliku merereostustõrje plaani ajakohastamine ning vabatahtlike suurem kaasamine rannikureostuste likvideerimisse. HELCOMis on võe­ tud lisaks suund süvendatult uurida keskkonnaohte ja võimalikke reostusi, mis tulenevad Läänemeres asu­ vatest vrakkidest, uputatud laskemoonast ja keemia­ relvadest.

Investeeritakse ka tehnikasse. 2015. aastal soetas politsei- ja piirivalveamet keskkonnainvesteeringute keskuse rahastusel ca 800 000 euro väärtuses ava­ mere poome, reostustõrjevarustusega konteinereid ning veoauto ja laotõstuki. Mullu alustati multifunkt­ sionaalse laeva ja seirelennuki hanget ca 28,7 miljoni euro eest, mida rahastab Euroopa Liidu Ühtekuulu­ vusfond ning mis sisaldab 15% ulatuses ka Eesti riigi kaasfinantseeringut. Uus tehnika võetakse kasutusele hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Eesti merepiiri pikkus: 768 km Rannajoone pikkus: 3794 km Merealade pindala: 36 260 km2 Piiriveekogude Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve pindala: 3555 km2 Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes: ca 2222 Rahvusvaheliseks liikluseks on avatud 29 sadama piiripunkti

4. PÄÄSTE

59

5

60

Piirivalve

Eesti saab Euroopa kaasaegseima piiri Ülle Väina piirivalvepoliitika osakonna nõunik

Ajal, mil kogu Euroopa seisab silmitsi läbi aegade suuri­ mate väljakutsetega massilise sisserände ohjamisel, on eriti teravalt päevakorda tõusnud Schengeni ala turvali­ sus ja riikide võime enda välispiiri hallata.

Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid ebaseaduslikke sis­ serändajaid, mistõttu tuleb eriti selgelt esile, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub kogu vaba liikumise ala julgeolek ning liikmesriikide turvalisus.

Välispiiri on tugevdatud välisvahendite toel Schengeni välispiiri pikkus on kokku 53 000 kilomeet­ rit, millest maismaapiir moodustab 9000 kilomeetrit ja merepiir 44 000 kilomeetrit. Eesti kohustus on valvata sellest kokku 1105,6 kilomeetrit, millest 338,6 kilomeetrit moodustab maismaapiir ja 122 kilomeetrit merepiir Ve­ nemaa Föderatsiooniga. Eesti valvatavast 767 kilomeet­ rist merepiirist on 122 kilomeetrit välispiir Venemaaga.

Schengeni välispiiri tehnilise valvega katmisel ning piirivalve reageerimisvõimekuse tõstmisel on Eesti ol­ nud aktiivne Euroopa Liidu välisvahendite kasutaja.

Aastatel 2007-2013 soetati Euroopa Liidu Välispiiri fon­ dist saadud ca 41 miljoni euro eest lisaks erinevatele piirikontrolliks vajalikele seadmetele ca 15,5 miljoni euro eest helikopter, 2,2 miljoni euro eest hõljuk, 2 miljoni euro eest öövaatlusseadmeid ja mobiilseid andureid.

Lisaks rajati selle raha toel ca 7,5 miljoni euro eest Kulje lahe seiresüsteem ja Mehikoorma seirekeskus, renoveeriti Mehikoorma kordon ning Kulgu ja Peip­ si järve seiresüsteemid ning Narva jõe kuivajõesängi valvesüsteem. Eesti merealasid valvatakse meresei­ resüsteemi abil.

Oleme nüüdseks saavutanud olukorra, mil maismaa­ piiri 338 kilomeetrist on tehnilise valvega kaetud um­ bes pool. Ülejäänud poole väljaehitamine ja tehnilise valvega katmine on aastatel 2015–2019 piirivalvepo­ liitika peamine eesmärk.

Idapiiri maismaaosa väljaehitamise, selle tehnili­ se valvega katmise ja tähistamise projekti kogumak­ sumus on hinnanguliselt 70 miljonit eurot, millest 20 miljonit eraldati 2016. aasta riigieelarvest. 2016. aasta peamine eesmärk on piiririba väljaehitamisega alus­ tamine, mis hõlmab liivariba ja patrullradade loomist, aia ja loomatõkete ning piiripostide paigaldamist.

Kui idapiiri väljaehitamiseks peab riik leidma va­ hendeid riigieelarvest, siis sõidukite, ujuvvahendite, vaatlusseadmete ning muu välispiiri valveks vajaliku tehnika soetamine on suuresti võimalik välisrahas­ tuse toel. Näiteks vahetatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi abiga välja idapii­ ri kordonite amortiseerunud sõidukipark, samuti osa ujuvvahendeid ning soetatakse öövaatlusseadmeid ja mehitamata õhusõidukeid.

Fondi toel soetatakse ligi üheksa miljoni euro eest multifunktsionaalseid veesõidukeid, mis tagavad kii­ rema reageerimise piirirežiimi rikkumistele merel ja piiriveekogudel. Lisaks soetatakse piirile ca poole mil­ joni euro eest droone ja ca 3,6 miljoni euro eest erine­ vaid transpordivahendeid piiril patrullimiseks – maas­ tikusõidukeid, mootorkelke, ATVsid ja jalgrattaid.

Piirivalvurid saavad kaasaegsed töötingimused 2015. aastal alustati ka kagupiiri ühe suurima – Piu­ sa kordoni – ehitust, mille valmimise järel 2016. aasta kevadel saavad piirivalvurid kaasaegsed olme- ja töö­ tingimused. Seega tegeleme aktiivselt piirivalvuritele kaasaegsete tehniliste vahendite ja patrullsõidukite soetamisega, mugavate töötingimuste loomisega ning sellise piiririba väljaehitamisega, millel on piirivalvuril enda tööd tehes võimalikult kerge liikuda.

5. PIIRIVALVE

61

5. PIIRIVALVE

62

”

Piiririkkumisi hakkavad piiriribal ja piiriribavälisel alal fikseerima andurid ja kaamerad, mille salvestatud info töödeldakse reaalajas kordonis.

Et välispiiride valve oleks tõhusam, automatiseeritakse tegevused võimalikult suures ulatuses nii piirikontrollis kui ka piiripunktide vahelisel alal. Aastaks 2019 ehita­ takse välja “tark roheline” piir ehk kaetakse kogu idapiiri maismaaosa sellise infotehnoloogiaga, mis lisaks piiril ja piiri läheduses toimuvate sündmuste fikseerimisele võimaldab saadud teavet koheselt ka analüüsida.

Piiririkkumisi hakkavad piiriribal ja piiriribavälisel alal fikseerima erinevad andurid ja kaamerad, mille salvestatud info töödeldakse reaalajas kordonis. Sealt edastatakse patrullidele operatiivselt piiririkkuja foto koos piiriületuskoha koordinaatide ning rikkuja potent­ siaalse sisemaal liikumise suunaga.

Seega ei asenda moodne tehnoloogia inimese tööd, vaid üksnes täiendab seda. Ülimoodsa tehno­ loogia abil tuvastatut peab analüüsima ja realiseerima jätkuvalt inimene, seega kohtame kindlasti ka „targal piiril“ piirivalvepatrulli koos koeraga.

“Targa piiri” eeldused – õiguslik regulatsioon ja puhastatud piiririba Schengeni ala välispiiride valve ja kontroll tugineb Schengeni õigustikule, mille alusel toimuvad tegevu­ sed välispiiridel kõigis Schengeni liikmesriikides. Nen­ de reeglite täitmise analüüsimiseks toimuvad iga viie aasta järel Schengeni hindamised, kus vaadeldakse liikmesriigi välispiiride vastavust kehtestatud nõuetele.

Eestis on Schengeni hindamised toimunud aasta­ tel 2006/2007 ja 2012/2013. Kui muus osas on Ees­ ti hinnatud nõuetele igati vastavaks ning varasemalt toodud ka teistele riikidele eeskujuks, siis üks peamine etteheide on olnud Schengeni välispiiri maismaaosa piiririba ja piiri tähistuse puudumine.

Välispiiri maismaaosa piiririba väljaehitamine algas pöördelisel 2014. aastal, mil valitsus andis kaitsepo­ litseiametnik Eston Kohveri röövimisest ajendatuna RMKle korralduse puhastada 136 kilomeetrit ehk ca 300 hektarit piiririba alust maad. Siseminister moo­ dustas käskkirjaga ministeeriumiteülese töörühma Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise aju­ tise kontrolljoone korrastamisega seotud ülesannete täitmiseks. Paralleelselt piiririba puhastamisega alus­ tati siseministeeriumis ka piiririba väljaehitamiseks ja kontrolljoone tähistamise eelduseks oleva õigusliku regulatsiooni väljatöötamist.

Idapiir sai koordinaadid ning esimese piiriposti 2015. aasta üheks olulisemaks verstapostiks on Ees­ ti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajuti­ se kontrolljoone koordinaatide kinnitamine valitsuse poolt, mille määrus kannab sümboolset numbrit 1.

Koordinaatide kehtestamisega valitsuse tasandil loo­ di võimalused piiririba väljaehitamise alustamiseks, kuna tekkis selge ja ühene õiguslik arusaam kontroll­ joone kulgemisest. Õigusliku regulatsiooni olemasolu annab omakor­ da alused välispiiri maismaaosal ca 100 eraomandis­ se kuuluva piiririba maaüksuse võõrandamise läbirää­ kimisteks ning nende võõrandamiseks riigile. 2015. aasta lõpuks oli kõigile eraomandisse kuuluvate piiri­ riba aluse maa omanikele tehtud selle riigile müümise ettepanek, millega suurem osa omanikke ka nõustus.

2015. aasta teiseks olulisemaks sündmuseks on piiri tähistamisega alustamine ehk piiripostide paigaldamine, millele eelnes pikk ja põhjalik töö piiripostide ja ujuvate piirimärkide paigaldamise õiguslike aluste loomisega.

5. PIIRIVALVE

63

Esimene Võrumaal maasse löödud piiripost. Autor: Politsei- ja piirivalveamet

Praeguse kontrolljoone ja tulevase riigipiiri tähis­ tamist alustati 17. novembril Luhamaa teenistuskoha vastutusalas Pedetsi jõe kaldal. Asjaolu, et esimesena paigaldati piiripost number 2, ei vähenda selle sünd­ muse olulisust. Piiripost number 1 tähistab Eesti Va­ bariigi, Läti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigi­ piiride lõikumispunkti Pedetsi jõe keskel.

Kokku paigaldatakse 2016. aasta lõpuks välispiiri maismaaosa 338,6 kilomeetrile, sealhulgas Narva jõe äärde, 705 piiriposti. Sellega tagatakse kontrolljoone nähtavus ja arusaadavus asukohast, millest tulene­ valt vähenevad tahtmatud ebaseaduslikud kontroll­ joone ületused.

Me peame olema valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib igal hetkel muutuda suunaks

idast läände. Eesti tunnetab enda vastutust Schengeni vaba liikumise ala turvalisuse tagamisel. Meie vastu­ tusel olevat välispiiri valvatakse nii praegu kui ka tu­ levikus seda tööd armastavate piirivalvurite ja parima tehnika abil. Panustame ka infotehnoloogilise piiri väl­ jaehitamisele, mis on küll ambitsioonikas ning rohkem aega ja raha nõudev ettevõtmine, kuid pikas perspek­ tiivis efektiivseim lahendus.

Teeme omalt poolt kõik, et Eesti elanikel ja küla­ listel oleks Eestis turvaline olla ning tahtmatu piiriüle­ tus varakult ennetatav. Tahtlik ebaseaduslik piiriüle­ tus peab olema aga võimalikult keeruline ja igal juhul fikseeritud ning kõik Schengeni alale ebaseaduslikult saabunud inimesed kinni peetud ja tuvastatud.

5. PIIRIVALVE

64

Merepiiri aitab jälgida mereseiresüsteem Marit Mätik piirivalvepoliitika osakonna nõunik merenduse ja lennunduse valdkonnas

Eesti merepiiri valvatakse 20 seireradarist ja -kaa­ merast koosneva mereseiresüsteemi abil, politseija piirivalveameti lennusalga õhusõidukite ja lae­ vastikuga ning prefektuuride veesõidukitega. Mere­ seiresüsteemi vahendusel jälgitakse ka välisriikide sõjalaevade ja muudel riiklikel eesmärkidel kasuta­ tavate laevade liikumist Eesti majandusvööndis* ja territoriaalmeres.

Politsei- ja piirivalveameti kasutuses on ligi 100 erinevat veesõidukit, sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid ja hõljukid. Politsei- ja piirivalveameti lennusalgal on neli kopterit ja kolm lennukit, mis paik­ nevad püsivalt Tallinna lennuväljal. Et tagada paremat valmisolekut ja kiiremat reageerimist sündmustele ka mujal Eestis, on välja ehitatud Kuressaare baas.

Eesti merepiiri valvajatel on abiks ligi 100 veesõidukit.

Riigipiiri seaduse järgi hõlmab riigipiiri valvami­ ne politsei patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel. Piirivalve ennetab, selgitab välja ja tõkestab selleks mitte ettenähtud kohtades ja ajal toimuvaid piiriületusi ning piiriülest kuritege­ vust, mille alla loetakse ka inimeste ja kauba eba­ seaduslikku toimetamist territoriaal-, sisemere ja piiriveekogude kaudu ühendusevälisest riigist Ees­ tisse ja vastupidi.

Riigipiiri valvamine merel hõlmab õigusrežiimi tagamist majandusvööndis ja veesõidukite territo­ riaalmerest läbisõidu, sisemerre ja sadamasse si­ senemise ning väljumise kontrollimist. Neid ülesan­ deid koordineerib merevalvekeskus, rahvusvahelise nimega JRCC Tallinn. * Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev ranna­ riigile kuuluv kuni 200 meremiili laiune merevöönd, kus kehtivad vaba laevasõidu- ja ülelennuõigus ning allveekaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus.

Rannariigil on majandusvööndis eesõigus mere elus­ varule ning ainuõigus merepõhja loodusrikkustele.

E-piirid – suund automatiseeritud piirikontrollile piiripunktides, tuleb paralleelselt kasutusele võtta re­

Viljar Kärk piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja

Schengeni viisaruum on tänaseks kasvanud algsest viiest riigist kahekümne kuue riigini. See tähendab vaba liikumise võimalust praktiliselt kogu Euroopa Liidus.

Viimaste aastate rändekriis on aga näidanud, kuivõrd oluline on Schengeni ala hea toimimine, kui soovime jätkuvalt liikmesriikide vahelisi piire ületada sarnaselt maakonnapiiridele.

Schengeni süsteemi toimimist ei taga ainult tõhus kontroll välispiiril, vaid ka vaba liikumise alal ja ebasea­ dusliku rände lähte- ning transiitriikides. Rändevoogu­ de kontrollimiseks on kehtestatud ühtsed standardid, kuid nende elluviimisel ei saa loota ainult vastastiku­ sele usaldusele. Selleks on loodud Schengeni õigustiku rakendamise hindamised. Siiski oleme täna olukorras, kus rändekriisi ohjamiseks tehtu ei ole olnud piisav.

gistreeritud reisijate programm, mis lihtsustaks sage­ dasti reisivate ning eelkontrolli läbinud kolmandate rii­ kide kodanike välispiiri ületusi. Selleks on välja töötatud e-piiride paketti kuuluv teine määruse eelnõu. Kolmanda regulatsioonina e-piiride paketis käsitletakse Schengeni piirieeskirjade täiendusi seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate prog­ rammi kasutuselevõtuga.

Nende õigusaktide menetlemisel on vaidlusi tekita­ nud küsimused, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, biomeetriliste andmete kogumist ja õiguskaitseorganite juurdepääsu andmetele. Kui praegune riiki sisenemise ja riigist väljumise registreerimise eelnõu lubab süsteemi kasutada üksnes kolmandate riikide kodanike puhul, kes viibivad Schengeni alal lühiajaliselt (90 päeva 180päeva­ se perioodi jooksul), siis muutunud julgeolekuolukorras on tehtud ettepanekuid hakata seda kasutama ka Eu­ roopa Liidu kodanike välispiiri ületuste registreerimisel. Üldist heakskiitu see ettepanek seni saanud ei ole.

Piirikontrolli põhimõtete ajakohastamine Rändevoogude tõhusamaks haldamiseks ning riigis eba­ seaduslikult viibivate inimeste avastamiseks tegi Euroo­ pa Komisjon juba 2008. aastal ettepaneku luua üleeuroo­ paline infosüsteem, milles registreeritakse kolmandate riikide kodanike Schengeni alale sisenemised ja väljumi­ sed. Idee realiseerimise vajadust rõhutatakse igal sam­ mul, kuid siiani ei ole veel toimiva lahenduseni jõutud.

2013. aastal esitas Euroopa Komisjon menetlemi­ seks e-piiride paketi, mis hõlmab kolme määrust. Neist esimesega luuakse õiguslik alus riiki sisenemise ja rii­ gist lahkumise infosüsteemi loomiseks, et registreerida välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike and­ meid. Kuna biomeetriliste andmete, eelkõige sõrmejäl­ gede, kontrollimine pikendab paratamatult ooteaegu

Schengeni ala Riigid avatud piiridega

Liituvad riigid Kaart: Wikipedia

5. PIIRIVALVE

65

5. PIIRIVALVE

66

”

Eestis võeti 2015. aasta märtsis kasutusele uus piirikontrolli infosüsteem, mis läks maksma üle 1,3 miljoni euro.

Eestis on piirikontrolli arendamisel lähtutud Eu­ roopa Liidu suundumustest. Kui Euroopa Liidus üle­ tab igal aastal välispiire ca 700 miljonit inimest, siis 2015. aastal vormistati Eesti välispiiril 6,5 miljonit ehk iga päev keskmiselt 18 000 piiriületust. Kuigi 2015. aasta andmed on Eestis võrreldavad viie aasta tagus­ tega, on vahepealsetel aastatel välispiiril kontrollitud inimeste arv aastas ületanud ka kaheksa miljoni piiri – 2013. aastal 8 142 176.

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) info ko­ haselt kasvas turism aastatel 2005–2012 kogu maa­ ilmas keskmiselt 3,6% ja Euroopas 2,5% aastas ning järgneva 20 aastaga see arv kahekordistub. Riigikont­ rolli rändepoliitika ülevaates avaldatud prognoosi­ de järgi väheneb aga 2020. aastaks Eestis tööealis­ te 20–64aastaste inimeste arv ca 50 000 võrra ning 2040. aastaks juba 165 000 võrra. Väheneva rahvasti­ ku ning kasvavate rändevoogude tõttu tuleb meil leida uusi lahendusi turvalisuse tagamiseks.

Uus piirikontrolli infosüsteem on ühendatud Euroopa Liidu andmebaasidega Eestis võeti 2015. aasta märtsis kasutusele uus pii­ rikontrolli infosüsteem, mille tarkvara ja andmebaa­ si platvormi hakati välja töötama juba 2010. aastal.

Projekti rahastati Välispiirifondist ning selle maksu­ museks kujunes 1 364 702 eurot, millest 75% oli Eu­ roopa Liidu toetus. Uue infosüsteemiga loodi eeldu­ sed Euroopa Liidu riiki sisenemise ja väljumise regist­ reerimise infosüsteemiga liidestamiseks.

Seni piirikontrollis kasutatud infotehnoloogiline la­ hendus valmis 2000. aastal. Uue infosüsteemi välja­ töötamisel arvestati vajadusega, et see ühilduks teiste sisejulgeolekuteenuste tehniliste lahendustega, seal­ hulgas täisautomatiseeritud piirikontrolliga. Uus piiri­ kontrolli infosüsteem võimaldab teha reaalajas pärin­ guid Euroopa Liidu teistesse infosüsteemidesse nagu

SIS (Schengeni infosüsteem) ja VIS (viisainfosüs­ teem), samuti Interpoli andmebaasi ning erinevatesse siseriiklikesse andmekogudesse.

Oluliselt on paranenud informatsiooni vahetamine teiste sisejulgeoleku ametkondadega. Lisaks on või­ malik andmekogu andmeid kasutada nende inimeste väljaselgitamiseks, kes on tihedalt seotud piiriülese kuritegevusega nagu salakaubandus, maksupettused ja riigi põhiseadusliku korra vastane tegevus jne.

Infosüsteemide kasulikkust ilmestab näiteks see, et kui 2014. aastal tabati riigipiiri ületamisel 113 ta­ gaotsitavat inimest, siis 2015. aastal juba 147. Ini­ mestel, kes ei vasta Schengeni alale sisenemise tingimustele, tõkestatakse riiki pääsemine ning nad saadetakse riigipiirilt tagasi. Selliseid sisenemiskeelde vormistati 2014. aastal kolmandate riikide kodanikele 679 korral. Nendest 13 puhul oli tegemist inimestega, keda peeti ohuks sisejulgeolekule. 2014. aastal olid sama perioodi numbrid vastavalt 974 sisenemiskeel­ du, kellest 30 peeti sisejulgeolekule ohtlikuks.

2013. aastal võeti Eestis esmakordselt kasutusele täis­automatiseeritud piirikontrollisüsteem. Selleks pai­ galdati Tallinna lennujaama kuus iseteeninduskioskit, mille abil saab tuvastada piiriületaja vastavust reisi­ dokumendile ning kaks automaatväravat, mille kaudu saavad kontrolli läbinud inimesed ületada riigipiiri.

Kuna antud lahendus on mõeldud ainult Euroopa Liidu kodanikele kiiremaks piiriületamiseks, ei ole Tal­ linna lennujaamas automaatsete piirikontrolliväravate kasutus olnud väga aktiivne. Samas näitab kasutus­ statistika aasta-aastalt kasvutrendi. Kui 2013. aastal läbis automaatseid piirikontrolli väravaid ühes kuus keskmiselt 600 piiriületajat, siis 2015. aastal oli see number tõusnud juba 2200ni.

Automatiseeritud piiriületuse kasutamine on üks võimalus säästa inimtööjõudu ning kiirendada piiriüle­ tust. Selleks, et automaatväravate kasutajate ringi suu­

5. PIIRIVALVE

67

Narva maanteepiiripunktis viidi mullu läbi pilootprojekt, kus üheksa nädala jooksul läbisid kahte automaatset piirikontrolli väravat 1500 Eesti välismaalase passi omanikku. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

rendada ning võtta kasutusele registreeritud reisijate programm, testis 2015. aastal Euroopa Liidu suurema­ huliste IT-süsteemide amet (eu-LISA) kolmandate rii­ kide kodanike automatiseeritud piirikontrolli võimalusi.

Pilootprojektis osales 12 liimesriiki, sealhulgas Eesti.

Narvas viidi läbi piirikontrolli automaatväravate pilootprojekt, kus osales 1500 reisijat Üheks pilootprojekti läbiviimise kohaks valiti Narva maanteepiiripunkt, kuhu paigaldati kaks automaatset piirikontrolli väravat. Projekti sihtrühmaks olid eelkõi­ ge Eesti välismaalase passi omanikud, kellest üheksa nädala jooksul kasutasid automaatse piirikontrolli või­ malust ca 1500. Sihtrühma valimisel sai otsustavaks asjaolu, et Eesti välismaalase reisidokumenti ei ole vaja lüüa templit ning puudub vajadus inimeste küsit­ lemiseks. Sarnase sihtrühma moodustavad tulevikus usaldusväärse reisija programmis osalejad.

Eu-LISA aruandest selgub, et keskmine automaat­ se piirikontrolli läbimise aeg oli 21 sekundit, mis on sarnasele profiilile vastavate inimeste puhul võrreldav

manuaalse kontrolliga. Seega tekiks ajaline võit piiri­ kontrollis eelkõige nende reisijate puhul, keda on vaja põhjalikumalt kontrollida. Süsteemi kasutamine oli liht­ ne ja efektiivne, kuid kasutusel olnud väravate töökind­ lusega täielikult rahule ei jäädud, kuna esines tõrkeid, mis ei taganud sujuvat piirikontrolli korraldust. Seega oli nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi. Samas oleme kogemuse võrra rikkamad ning teame, milliste lahenduste suunas peame tulevikus töötama.

Viimastel aastatel oleme teinud edusamme auto­ matiseeritud piirikontrolli suunas liikumisel, eesmärgi saavutamiseks tuleb aga jätkuvalt pingutada. Oleme kasutusele võtnud biomeetrilisi andmeid sisaldavad reisidokumendid, kuid ei ole ära kasutanud kõiki või­ malusi, mida niinimetatud e-passid pakuvad. Seega on oluline, et lähitulevikus töötatakse välja sertifikaa­ tide jaotussüsteem, mis loob võimaluse dokumendi elektroonilise andmekandja informatsiooni võrdlemi­ seks kasutaja biomeetriliste andmetega. See on nii tava- kui automatiseeritud piirikontrolli puhul isikusa­ masuse täieliku tuvastamise eeldus.

6

68

Kodakondsus ja r채nne

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

69

Kodakondsuspoliitikas on oluline järjepidevus Koidu Mesilane kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna kodakondsusvaldkonna nõunik

Eesti põhiseaduses püstitatud rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel on olu­ line ka kodakondsuspoliitika, sest kodakondsusega kaasneb riigi ja inimese vaheliste õiguste ja kohus­ tuste kaudu eriline usaldussuhe.

Eesti kodakondsuse omandab automaatselt sün­ niga laps, kelle vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik. Sellega tagatakse Eesti kodanikkonna järje­ pidevus põlvnemise teel. Ülejäänud juhtudel tugineb Eesti kodakondsuse andmine inimese selgele tah­ teavaldusele ja riigi otsusele.

Põhiseadus annab laialdased õigused nii Eesti kui ka siin viibivatele teiste riikide kodanikele ja määrat­ lemata kodakondsusega inimestele. Ent nii nagu igas demokraatlikus riigis, on ka Eestis teatud õigused üks­ nes Eesti kodanikel. Üks olulisemaid sääraseid õigusi on võimalus osa võtta kõrgeima riigivõimu teostami­ sest riigikogu valimistel ja rahvahääletustel.

Eesti Vabariigil on olnud kolm kodakondsuse sea­ dust, millest esimene võeti vastu 1922. aastal, teine 1938. aastal (taasjõustus 1992) ja kolmas 1995. aas­ ta 12. jaanuaril (jõustus sama aasta 1. aprillil). Nende seaduste alusväärtused ja põhimõtted on olnud järje­ pidevad. Võrreldes 1938. aasta seadusega pole prae­ gu kehtivasse seadusesse põhimõttelisi muudatusi tehtud. Pigem oli tegu varasema seaduse sõnastuse ja teemaderingi kaasajastamisega, milles on arvesta­ tud 60 aasta vältel toimunud arengutega.

Kodakondsusseaduse muudatused soodustavad naturalisatsiooni Kodakondsuse seaduse hilisemad muutmised on ol­ nud seotud naturalisatsiooni soodustamisega. Näi­ teks on täpsustatud eesti keele oskuse nõudeid ning kodakondsuse taotleja ei pea enam Eesti kodakond­ suse saamiseks sooritama eraldi eesti keele eksamit, vaid piisab eesti keele tasemeeksami läbimisest.

Eesti kodakondsuse saamiseks on soodsamad võimalused loodud ka siin sündinud määratlemata kodakondsusega vanemate lastele. Seetõttu on Ees­ ti kodanike osakaal elanikest tõusnud 1992. aasta 68 protsendilt 2015. aastaks 84 protsendini. Kui 1992.

Tabel 1. Kodakondsuse tüüpide osakaal Eestis Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Aasta

Eesti kodanikke

Määratlemata kodakondsusega isikuid

Teiste riikide kodanikke

1992

68%

32%

-*

2008

84%

8%

8%

2015

84%

6%

10%

* Andmed puuduvad

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

70

aastal elas Eestis ca miljon Eesti kodanikku ja 500 000 muu riigi kodanikku või määratlemata kodakondsu­ sega inimest, siis 2015. aasta lõpuks on teiste riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste arv kahanenud 200 000ni.

Taasiseseisvusaja jooksul on Eesti kodakondsuse saanud üle 100 000 määratlemata kodakondsusega ini­ mese. Perioodil 1992–2008 otsustas Eesti kodakond­ suse kasuks üle 90 000 inimese ja alates 2008. aastast üle 10 000 määratlemata kodakondsusega inimese.

Soodustame määratlemata kodakondsusega laste saamist Eesti kodanikeks Alates 2008. aastast on riik eriliselt väärtustanud Ees­ tis sündinud lapsi ning soodustatud nende saamist Eesti kodanikeks. Selleks pööratakse aina enam tähe­ lepanu teavitustööle alla 15aastaste laste määratle­ mata kodakondsusega vanemate seas. 2008. aastal alustati lapsele kodakondsuse lihtsustatud korras taotlemise võimalusest teavitamist juba sünni regist­ reerimisel. 2008. aasta lõpus laiendati teavitust vene õppekeelega koolidesse ning 2009. aastal hakati infot suunama 15-20aastastele määratlemata kodakond­ susega noortele.

Täna võime tõdeda, et teavitustöö on vilja kandnud ning määratlemata kodakondsusega alla 15aastaste laste arv on märkimisväärselt vähenenud – kui 2008. aastal elas politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestis neid 2806, siis möödunud aasta 1. jaanuari seisuga 714.

Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud kodakond­ suse seaduse muudatusega tekkis olukord, kus mää­ ratlemata kodakondsusega lapsi enam juurde ei teki.

Määratlemata kodakondsusega püsivalt Eestis vii­ bivad alla 15aastased lapsed, kelle vanemad või last üksi kasvatav vanem ei ole ühegi riigi kodanik, loeti samuti automaatselt Eesti kodanikeks.

Seadusemuudatusega saab alla 15aastane alaea­ line, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega siia püsivalt elama, sünni het­ kel naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Selle tingimus on, et alaealise vanemad või last üksi kasva­ tav vanem ei ole ühegi teise riigi kodanikud ning lap­ se sündimise ajaks on nad Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat.

Eestis ei ole kodanikul lubatud olla samal ajal teise riigi kodanik. Alates selle aasta algusest peab inimene, kes on naturalisatsiooni korras saanud nii Eesti kui ka muu riigi kodakondsuse, pärast 18aastaseks saamist kolme aasta jooksul ühest kodakondsusest loobuma.

Seega võrdsustatakse naturalisatsiooniga kodakond­ suse saanud lapsed sünnijärgsete Eesti kodanikega.

Kui seni algatas politsei- ja piirivalveamet natura­ lisatsiooniga mitme kodakondsuse saanud alaealiste suhtes Eesti kodakondsuse kaotamise menetluse, siis 2016. aasta algusest seda enam ei tehta. See tähendab, et kolme aasta jooksul pärast 18aastaseks saamist tu­ leb neil teha valik ühe riigi kodakondsuse kasuks.

Kuna aga inimesed elavad ja tegutsevad aina enam mitmes riigis, on sagenenud juhtumid, kus Eesti sün­ nijärgsed kodanikud saavad praktilistest kaalutlustest lähtuvalt ka mõne teise riigi kodakondsuse. Seega on mitmikkodakondsuse küsimus ka edaspidi oluline ko­ dakondsuspoliitika teema.

Rändepoliitikas on märksõna tasakaalukus – seda ka keerulistes olukordades Birgit Lüüs kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja

Eesti sisserändepoliitika on läbi aegade soodustanud nende välismaalaste Eestisse saabumist ja siin koha­ nemist, kes toovad ühiskonnale lisandväärtust. Samas püüame ära hoida nende inimeste tulekut, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Rändevaldkonna küsimuste fookus on tänaseks olu­ liselt laiem kui pelgalt ebaseadusliku rände tõkestamine.

Sellele keskendus 2008. aastal riigikogus vastu võetud Eesti turvalisuspoliitika põhisuundades rändepoliitikat käsitlev punkt nr 21, mille järgi “vähenevad illegaalselt Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise võimalused“.

Eesti jagab euroopalikke väärtusi, austab inimõi­ gusi ja alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal kohaldab ka Euroopa Liidu ühtset sisserändepoliitikat.

Peale selle kuulub Eesti alates 2007. aastast Schenge­ ni konventsiooni liikmesriikide hulka ning Eesti ja teiste liikmesriikide vahelistel riigipiiridel pole piirikontrolli.

Kaasav rändepoliitika arvestab huvigruppide arvamustega Eesti on viimastel aastatel liikunud siseriiklikult kaa­ savama rändepoliitika suunas. Ühest küljest tööealisi inimesi aina väheneb, rahvastik vananeb ja inimesed rändavad riigist välja, teisalt aga peame paremini vas­ tama aina nõudlikumatele majandus-, haridus- ja in­ novatsioonivaldkondade tööjõuvajadustele.

Kaasavam rändepoliitika hõlmab seadusemuu­ datuste ettevalmistamisel põhjalikke arutelusid töö­ andjate esindajate, ekspertide ning ülikoolide ja teiste ministeeriumitega. Nii ongi viimastel aastatel kokku üle 40 erineva partnerorganisatsiooni osalenud välis­ maalaste seaduse ja e-residentsusega seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuste välja töötamises ning välismaalaste kohanemist toetavate tegevuste planeerimisel.

Sisseränne Eestisse kasvab stabiilselt Arvestades samas aga rändeteemade riikideülest haaret, mõjutavad meid järjest enam palju kaugemal aset leidvad sündmused ja kriisid ning nendest lähtu­ vad rändevood. Eesti eesmärk on osaleda nende juh­ timises ning vajadusel ka erakorraliste olukordadega tasakaalukalt toime tulla.

Sisseränne kolmandatest riikidest Eestisse on 2008. aastast püsinud stabiilsena. Kui 2009. aastal andis politsei- ja piirivalveamet tähtajalise elamis­ loa 3769 kolmandatest riikidest pärit kodanikule, siis 2014. aastal oli see arv 4060. Samas tuleb arvestada, et alates 2007. aastast kehtib Schengeni alal Euroopa Liidu kodanikele vaba liikumine ning seetõttu rändab Eestisse ka järjest enam neid inimesi, kes siin elami­ seks tähtajalist elamisluba ei vaja.

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

71

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

72

Tabel 1. Välja antud tähtajalised elamisload rändeliikide lõikes 2009-2015 Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

2009

2010 2011

2012

2013

2014

2015

Kokku

Pereränne

1136

1063 1371

1253

1283

1387

1458

8951

Töötamine

1063

941

1429

835

863

1237

1659

8027

Ettevõtlus

72

68

142

61

54

35

28

460

Õppimine

392

459

463

516

679

893

1145

4547

Legaalne sissetulek*

56

44

62

6

0

0

0

168

Välisleping**

1050

976

838

639

624

508

637

5272

Krim.menetluses osalemiseks

0

0

0

0

0

0

2

2

Kokku

3769

3551 4305

3310

3503

4060

4929

27 427

*Alus kehtetu alates 01.07.2012 ** Tegemist on peamiselt ENSV ajal Eestisse elama asunud välismaalastega, keda ei saa lugeda uus-sisserändajate hulka

2013. aastal jõustunud välismaalaste seaduse muudatuste alusel on kvalifitseeritud töötajatel ja välistudengitel Eestisse elama asumine palju paind­ likum. Tippspetsialistid, teadlased, õppejõud ja välis­ tudengid saavad nüüd elamisloa saamiseks vajalikke dokumente esitada lihtsustatud korras. Ühe muu­ datusena saavad Eestis kõrghariduse omandanud ja elamisloaga tudengid pärast õpingute lõpetamist riigis töö otsimise eesmärgil viibida kuni kuus kuud.

Eesti tööandjatelt on need muudatused saanud juba ka positiivset tagasisidet.

Politsei- ja piirivalveamet andis tippspetsialistide­ le alates 2013. aasta septembri algusest kahe aasta jooksul kokku 217 tähtajalist elamisluba. Kui arvesta­

da, et neile makstav palk peab välismaalaste seadu­ se kohaselt olema vähemalt kahekordne Eesti aasta keskmine brutokuupalk, võib öelda, et oleme saanud juurde kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu Eesti majan­ duse arengu toetamiseks.

Käesoleva aasta alguses jõustunud seadusemuu­ datustega loodi ka muul viisil siia saabunud inimeste­ le võimalus viibida Eestis 90 päeva pärast elamisloa kehtivuse lõppemist ja taotleda elamisluba uuel alusel.

Samuti luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtaja­ line elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“.

Alates 2016. aastast saavad tööandjad paindlikumalt töötajaid välismaalt värvata ka valitsuse määratavates valdkondades.

2016. aasta alguseks oli politsei- ja piirivalveamet kohanemisprogrammi suunanud kokku üle 3700 uussisserändaja.

Toetame uussisserändajate kohanemist Rändeotsuse langetamiseks on alati põhjus, olgu sel­ leks tööle, õppima või pereliikme juurde elama asu­ mine. Halvimal juhul on rände põhjus põgenemine tagakiusamise, surmaohu või sõjakoleduste eest.

Hoolimata rände põhjusest, on uussisserändajal uues ühiskonnas üldjuhul keeruline kohaneda. Milline on riigi maksusüsteem, kuidas osaleda kodanikuühis­ konnas, kuidas toimib parlamentaarne demokraatia, kust leida endale perearst või kuidas suhelda oma tööandjaga – need on vaid mõned küsimused, millele vastuseid otsitakse.

Eestis alustati uussisserändajate kohanemisprog­ rammi koolitustega 2015. aastal Euroopa Sotsiaal­

fondi ja Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi toel. Programmi eesmärk on nende rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, harimine riigi ja ühis­ konna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonna teemadel ning eesti keele õpetamine. Koo­ litused on mõeldud kõikidele alla viie aasta Eestis sea­ duslikult elanud välismaalastele.

Kohanemisprogramm koosneb kokku seitsmest erinevast lühikesest moodulist: baasinfo, töö- ja ette­ võtluse, õppimise ja perekonna teemalised moodulid, lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saaja­ tele mõeldud moodulid. Samuti saavad kohanemis­ programmis osalejad käia algtaseme (A1) eesti keele kursustel.

Joonis 2 Euroopa Liidu kodanike sisseränne kodakondsuse lõikes 2009-2015 Allikas: Rahvastikuregister 1000 900

Soome Saksamaa Läti Itaalia Prantsusmaa Leedu Rootsi Poola Hispaania Suurbritannia Muud

800 700 600 500 400 300 200 100 0 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

”

73

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

74

Kohanemisprogramm on tänuväärne algatus Kühne + Nagel AS-i juhatuse liikme Mart Amburi sõnul on uussisserändajate kohanemisprogramm tänuväärne algatus.

“Oma ettevõttesse oleme värvanud mituküm­ mend töötajat välismaalt ja kohanemisprogrammi on neile seni tulnud meil ise luua ja pakkuda,” sõnas Ambur, kelle hinnangul tähendab see tegelemist kõige väiksemate pisiasjadega, mis on suhteliselt ajamahukas protsess.

Kohanemisprogrammi koolitusel osalejad. Foto: Terje Lepp

Ambur oli kindel, et uus programm aitab ette­ võtetele vahendeid säästa ning soodustab sisse­ rändajate kiiremat kohanemist. “Samuti loodan, et kohanemisprogramm soodustab talentide Eestisse jäämist,” avaldas Ambur lootust.

Allan Rajavee ERR uudised 5. august 2015

2016. aasta 1. jaanuari seisuga on politsei- ja pii­ rivalveamet kohanemisprogrammi suunanud kokku üle 3700 uussisserändaja. Kõige populaarsemad koo­ litused on töö- ja ettevõtluse ning baasinfo moodul ja algtaseme eesti keele õpe. See näitab, et uussisserän­ dajad soovivad Eestis kohaneda ning nüüd on neile ta­ gatud ka vajalikud teenused, mis seda toetavad.

Rahvusvahelist kaitset vajab aina enam inimesi Alates 2008. aastast on Eestis järk-järgult suurenenud rahvusvahelist kaitset taotlevate ja saavate inimeste hulk. Kui 2008. aastal taotles Eestilt rahvusvahelist kaitset 14 inimest, siis 2015. aastal oli see arv juba 228. Enim oli sel perioodil rahvusvahelise kaitse taot­ lejaid Ukrainast, Sudaanist ja Venemaalt. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) and­ metel on põgenike arv maailmas hetkel hinnanguliselt 60 miljonit, pagulasi on ligikaudu 19 miljonit. Kuigi vii­ mase kahe aasta jooksul esitasid Eestis rahvusvahe­ lise kaitse taotlusi valdavalt Ukrainast pärit inimesed (2014–2015 kokku 155), suureneb lähiajal tõenäoli­ selt ka kaugemalt pärit taotlejate arv. Samas esitatak­ se Euroopa Liidus kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi jätkuvalt just Eestis.

Süüria ja teiste kriisikollete põgenikke on kõige enam vastu võtnud nende naaberriigid Türgi, Pakistan, Liibanon, Iraan ja Jordaania. Ent olukorra leevendami­ seks on oma jõupingutusi suurendama pidanud ka Euroopa Liit, kus esitati Euroopa Varjupaigaküsimuste Agentuuri andmetel 2015. aastal oktoobrikuu seisuga üle ühe miljoni rahvusvahelise kaitse taotluse. Võrdlu­ seks võib tuua, et 2014. aastal esitati Euroopa Liidus kokku üle 600 000 rahvusvahelise kaitse taotluse.

Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõte on vas­ tastikune solidaarsus ja vastutus. Sellest lähtuvalt avaldas Euroopa Komisjon möödunud aasta mais Euroopa rände tegevuskava teatise, et lahendada Va­ hemere kriisiolukorda, kus paadiõnnetustes on traa­ giliselt hukkunud juba tuhandeid inimesi. Muu hulgas pakkus Euroopa Komisjon lahendustena välja üm­ berpaigutamise ja -asustamise mehhanismid, mille põhjal on kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada ja -asustada 180 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest.

Tabel 2. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv ajavahemikul 2008-2015 Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

350 300 78

250 200 20

150

228

100 11

50 0

4 14

4

17

36

30

66

13 77

7 147 97

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Rahvusvahelise kaitse saajate arv

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

75

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

76

Põgenikud Kreekas Lesbose saarel. Foto: Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon (IOM)

Pagulased vajavad kohanemiseks eestlaste tuge Eesti osaleb ümberasustamise ja -paigutamise skee­ mides esmakordselt ning sellega seoses vajasid läbi­ mõtlemist nii menetlusprotseduurid kui ka rahvusva­ helise kaitse saajatele pakutavad tugiteenused. Kuigi tegemist on kriisiolukorraga, ei saabu põgenikud Ees­ tisse korraga, mis võimaldab liigselt kiirustamata neile sobivaid elukohti ette valmistada ning korraldada kee­ leõppe, tugiisiku ja muude teenuste pakkumist.

Samas on see väljakutse nii eri ministeeriumide va­ litsemisaladele kui kogu Eesti ühiskonnale. Ühest kül­ jest tuleb tagada, et Eestisse jõudvad inimesed vaja­ vad tõepoolest rahvusvahelist kaitset ega kujuta ohtu

avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Veelgi tähtsam on aga Eestis elavate inimeste mõistev suhtumine, mis aitab Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud inimestel siin uue eluga alustada. Siinkohal on väga oluline tea­ vitustöö ning sellesse on lisaks riigi tegevustele suure panuse andnud erinevad kodanikuühendused, mis on korraldanud arutelusid, üritusi ja jaganud materjale jne.

Positiivse arenguna võib välja tuua, et EMORi uu­ ringu andmeil on toetus rahvusvahelist kaitset vaja­ vatele hädasolijatele kasvanud – kui juunis leidis 43% elanikest, et häda korral tuleb inimesi aidata, siis 2015. aasta detsembris oli sellel seisukohal juba iga teine Eesti elanik (54%).

Võitlus ebaseadusliku rände vastu toetub koostööle Ele Russak kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna ebaseadusliku rände nõunik

2014. aastal sisenes Euroopa Liitu seadusliku aluseta rekordarv, üle 280 000 välismaalase. Rändesurve kasvas veelgi 2015. aastal, mil ainuüksi novembri lõpuks oli re­ gistreeritud 1 553 614 ebaseaduslikku välispiiri ületajat.

Peamiselt Vahemere piirkonna ja Lääne-Balkani lii­ kumistee kaudu kulgev põgenike sisseränne pole seni Eesti välispiirile vahetut mõju avaldanud. Küll on aga ka Eestis ebaseadusliku rände juhtumid olnud viimastel aastatel tõusutrendis. Valdavalt on tegemist ebasea­ duslike sisserändajatega Venemaalt, SRÜ riikidest (Uk­ rainast, Armeeniast) ning Aasia riikidest (Vietnamist).

Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 seadsid siseministeeriumi valitsemisala ülesandeks illegaalse immigratsiooni tõhusama ennetamise, tõ­ kestamise ja avastamise. Põgenike massiline sisse­ ränne on aga tõsine proovikivi nii Euroopa solidaarsu­ sele kui ka Euroopa Liidu ühtsele piirikontrolli-, varju­ paiga- ja sisserändepoliitikale.

Inimeste vaba liikumine saab toimida juhul, kui säilib liikmesriikide vaheline usaldus, et Euroopa Liidu õigus­ aktidega kehtestatud nõudeid ühiselt täidetakse. Teisalt ei piisa rändeprobleemide lahendamiseks ainult riigisi­ seste seaduste muutmisest ja rakendamisest. Ebasea­ dusliku rände tõmbe- ja tõukepõhjustega tegelemiseks on vaja toimivat koostööd sisserändajate päritolu- ning

transiidiriikidega. Seetõttu tuleb rändepoliitika eesmär­ kide täitmisesse senisest enam kaasata ka välis-, julge­ oleku-, arengukoostöö-, tööhõive- ning sotsiaalpoliitika valdkonnad.

Euroopa Liidu tagasivõtupoliitika vajab tõhustamist Alates 2008. aastast on Euroopa Liit jõudsalt tegele­ nud liikmesriikide rännet puudutavate regulatsioonide ühtlustamisega. Nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ kehtestati liikmesriikides ühised reeglid ebaseadus­ likult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmiseks.

Direktiiv kohustab kõiki liikmesriike tagama, et välis­ maalane, kellel pole õigust Euroopa Liitu jääda, lah­ kuks siit ettenähtud tähtaja jooksul.

Praktikas suudetakse Euroopa Liidust keskmiselt välja saata siiski vaid 40% lahkumiskohustusega vä­ lismaalastest. Kuigi Eesti väljasaatmiste täideviimise protsent on äärmiselt kõrge, ulatudes 2014. aastal üle 90%, annab see pigem tunnistust sellest, et siiani pole me pidanud eriti välismaalasi välja saatma riikidesse, millega Euroopa Liit pole suutnud toimivat tagasivõ­ tukoostööd luua. Nimelt sõltub väljasaatmiste edukus esmajoones väljasaadetava kodakondsusjärgse riigi soovist oma kodanik tagasi võtta.

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

77

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

78

”

Põhiline tegur, mis meelitab ebaseaduslikke sisserändajaid Euroopa Liitu, on võimalus saada siin illegaalina viibides tööd.

Rändekriis on näidanud, et ebaseadusliku sisse­ rände ohjeldamiseks on vaja tagada stabiilsus ja areng rände päritoluriikides. Ainult nii on võimalik takistada inimeste lahkumist oma kodudest ja luua riikidevahe­ line koostöö, et siin illegaalselt viibivad välismaalased saaksid kodumaale tagasi pöörduda, kartmata ohtu oma elule. Selleks on Euroopa Komisjon käivitanud hädaolukorra usaldusfondi, kuhu on Euroopa Liidu

eelarvest ja Euroopa Arengufondist eraldatud 1,8 mil­ jardit eurot ning millesse Eesti panustab täiendavalt 150 000 euroga.

Samuti kiideti Valletta tippkohtumisel 2015. aasta novembris heaks tegevuskava, et parandada Aafrika riikide suutlikkust rände haldamisel ja arendada koos­ tööd ebaseadusliku rände tõkestamisel ja ennetami­ sel, inimeste tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel.

Joonis 1. Registreeritud ebaseadusliku rände juhtumite dünaamika perioodil 2008-2015

600 552

450

300

293

149

150

134

109

47

0

40

2008

61

61

2009

2010

3. riikide kodanikud

132

313 267

285

164 128

82

2011

2012

2013

2014

2015

Nii individuaalsed kui grupiviisilised ebaseadusliku rände avastamise juhtumid

Teine põhjus, miks välismaalase väljasaatmine tihti ebaõnnestub, on riikide suutmatus takistada illegaal­ sete immigrantide edasiliikumist teistesse liikmesriiki­ desse. Aina kasvavale põgenike hulgale sobivate kin­ nipidamis- ja majutuskohtade leidmine ning nõutavate tingimuste tagamine on liikmesriikidele suur väljakutse.

Siseministeerium alustas juba 2009. aastal etteval­ mistusi uue kinnipidamiskeskuse rajamiseks. Valitsu­ se tegevusprogrammi 2015–2019 järgi peaks keskus valmima 2018. aastal, mil kontrollitakse muuhulgas kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse nõuetele Schengeni hindamiste raames. Keskus ehitatakse Rae valda Soodevahe külla ning see mahutab 120 inimest.

Kuid Schengeni hindamine pole ainus järelevalve­ mehhanism kinnipidamiskeskusesse paigutatud vä­ lismaalaste inimõiguste kaitse üle. Harkus asuvasse kinnipidamiskeskusse, kus hetkel majutatakse hal­ duskohtu loal ca 70 väljasaadetavat ja varjupaigataot­ lejat, teostavad pidevalt kontrollkäike nii õiguskantsle­ ri, Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee, kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad näiteks Eesti Punasest Ristist ja UNHCRist.

Tagame keskustes viibijatele viisakad elutingimused Võttes arvesse kontrollkäikudel tehtud soovitusi, suu­ rendatakse järgnevatel aastatel Euroopa Liidu Var­ jupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastusel kinnipidamiskeskuse arsti- ja õendusteenuse mah­ tu 495 110 euro ulatuses ning laiendatakse vaba aja veetmise võimalusi. Samuti pakutakse selle aasta sü­ gisest kõikidele kinnipidamiskeskuses viibivatele vä­ lismaalastele individuaalset nõustamist, et paremini informeerida kinnipeetavat tema õigustest ja kohus­ tustest ning leida lahendusi tekkinud küsimustele.

Tähelepanu tuleb pöörata ebaseadusliku rände tõmbepõhjustele Põhiline tegur, mis meelitab ebaseaduslikke sisse­ rändajaid Euroopa Liitu, on võimalus saada siin ille­ gaalina viibides tööd. Selle vastu võitlemiseks võeti 2011. aastal Eesti õigusesse üle Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ ehk niinimetatud sanktsioonide direktiiv, millega muudeti seadusliku aluseta välis­ maalasele töötamise võimaldamine kriminaalkorras karistatavaks.

Sanktsioonide direktiivi eesmärk pole ainult töö­ turu kaitsmine ebaseadusliku töötamise eest, vaid ka inimkaubanduse tõkestamine. Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse 2013. aasta raporti kinni­ tusel võivad illegaalsed immigrandid kergesti sattuda tööalase ärakasutamise ohvriks. Samas ei julge nad politseile kuriteoteadet esitada hirmust väljasaatmise ees, töö tegemiseks vajaliku kvalifikatsiooni puudu­ mise või vähese õigusteadlikkuse tõttu. Kui Europoli andmeil registreeriti 2013. aastal Euroopa Liidus 3315 inimkaubanduse ohvrit, siis 2014. aastal tõusis see näitaja juba 4185 ohvrini, kellest kolmandate riikide kodanikud moodustasid 29%.

Selleks, et avastada tööorjuse juhtumeid, peab riik suurendama järelevalvet välismaalaste töötamise üle.

Politsei- ja piirivalveamet on juba tihendanud koos­ tööd maksu- ja tolliameti ning tööinspektsiooniga, viies läbi ühiseid kontrollkäike ja arendades ametkon­ dade vahelist analüüsivõimet. Kasvav tööjõupuudus võib edaspidigi suurendada ebaseadusliku töötamise riski, mistõttu on koostöö edendamine nii teiste amet­ kondade kui ka tööandjatega võtmetähtsusega.

Euroopa Liitu tabanud rändekriis näitab, et üleil­ mastunud maailmas ei saa rändeprobleemidest jääda kõrvale ükski riik. Et inimeste liikumine oleks hästi ju­ hitud ja turvaline, on järgnevate aastate liikmesriikide siht just poliitikavaldkondade sidususe loomine.

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

79

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

80

Isikutuvastuse võimalused on läbi teinud võimsa infotehnoloogilise arengu

Siiri Leskov isikut tõendavate dokumentide poliitika nõunik

Aastatel 2008–2015 on isikut tõendavate dokumen­ tide ja identiteedihalduse valdkonda arendatud alates biomeetriliste andmetega dokumentide kasutusele võtmisest kuni erinevate digitaalsete dokumentide loomiseni, mis on oluliselt avardanud inimeste võima­ lusi kasutada e-teenuseid.

Eestis alustati digitaalsete biomeetriliste andme­ tega reisidokumentide välja andmist 22. mail 2007.

Reisidokumendi olulisimaks muudatuseks oli bio­ meetriat elektrooniliselt salvestava kontaktivaba kiibi kasutusele võtmine.

Isikutuvastuse võimas infotehnoloogiline areng Biomeetriliste andmetega reisidokumente on aga järjest kaasajastatud. 2009. aasta 29. juunil alustati digitaalsete sõrmejäljekujutistega reisidokumentide väljaandmist. Sama aasta 30. novembril hakati klien­ diteenindustes reisidokumentide väljastamisel võrd­ lema dokumendile järele tulnud inimese sõrmejälgi dokumenti kantud sõrmejäljekujutistega.

Isikutuvastuse uuele tasemele viimiseks ja süs­ teemseks identiteedihalduseks võeti 2008. aastal ka­ sutusele ühetaoline isikutuvastusmenetlus, mille üks

osa on näokujutiste biomeetriliste andmete võrdlus kõikide politsei- ja piirivalveameti vastavate andme­ kogudega. See hõlbustab identiteedivarguste ja topel­ tidentiteedi juhtumite avastamist.

Et inimesi saaks veelgi tõsikindlamalt tuvastada ning avastada võltsitud dokumente, võeti 2008. aas­ ta novembris kasutusele seadmed, mis võimaldavad kontrollida ka Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ko­ danike reisidokumentide ja isikutunnistuste ehtsust.

Eestis hakati siin püsivalt elavatele välismaalastele alates 2011. aasta algusest väljastama elamisloa­ kaarte, millele on kantud isiku- ja elamisloa andmed, foto ning sõrmejäljed.

Lisaks on loodud inimeste omavaheliseks tuvasta­ miseks avalik teenus, mille kaudu saab digitaalselt kont­ rollida isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Samuti avati elektroonilised päringud kodakondsus- ja migrat­ siooniameti andmekogudesse asutustele, millel on õi­ gus tuvastada inimest ja tema isikut tõendava doku­ mendi kehtivust ning neid andmeid omavahel võrrelda.

Pidevalt on edasi arendatud olemasolevaid digi­ taalseid dokumente ning neid on ka juurde loodud.

Näiteks töötati välja digitaalne isikutunnistus ehk di­ gi-ID, mida politsei- ja piirivalveamet väljastab alates 1. oktoobrist 2010. Samuti väljastatakse alates 1. veebruarist 2011 Eestis riikliku garantiiga mobiil-ID sertifikaate. Mobiil-ID on mobiiltelefoniga kasutatav digitaalne isikut tõendav dokument, mille infokandja on mobiiltelefoni SIM-kaart.

6. KODAKONDSUS JA RÄNNE

81

Peaminister Taavi Rõivas andis Steve Jürvetsonile ja Tim Draperile üle esimesed e-residendi digitaalsed isikutunnistused Ameerika Ühendriikides. Foto: Ave Tampere, Riigikantselei

E-residentsuse on saanud ligi 6000 inimest 2014. aasta 1. detsembril hakati Eestis välja andma e-residendi digitaalset isikutunnistust ehk digi-IDd. Selle eesmärk on Eesti ärikeskkonna ja majandusruu­ mi arendamine ning atraktiivsuse tõstmine.

E-residendi digi-IDga antakse välisriikides elava­ tele välismaalastele samaväärsed võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks nagu Eesti elanikel. Huvi e-residentsuse vastu on oodatust suurem – möödu­

nud aastal ületati juba esimese poolaastaga kogu aastaks seatud eesmärk, mis oli 2000 taotlust. Selle aasta 11. jaanuari seisuga oli e-residentsust taotle­ nud juba 7999 inimest 122 erinevast riigist ning väl­ jastatud 5722 digi-IDd. Alates 2015. aasta 13. maist on e-residentsust võimalik taotleda internetikeskkonnas e-residency. gov.ee ning seda saab teha ka kõikides Eesti välis­ esindustes.

7

82

Personal ja asutused

Siseministeeriumi valitsemisala töötajate arv väheneb iga aastaga Eneli Vensel personalipoliitika osakonna nõunik

Siseministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 8084 inimest, neist 61% politsei- ja piirivalveametis, 27% päästeametis ning ülejäänud 12% häirekeskuses, si­ seministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses, sisekaitseakadeemias ja ministeeriumis.

Alates 2008. aastast on meie valitsemisalasse tööle tulnud umbes Türi linna jagu inimesi – 5221 – ning lah­ kunud 7110 inimest.

Siseministeeriumi valitsemisala isikkoosseis on iga aastaga vähenenud – võrreldes 2008. aastaga 16% võr­ ra ehk 9671 töötajalt 8084le. Kõige enam on töötajate arv vähenenud politsei- ja piirivalveametis, kus töötab võrreldes 2008. aastaga 25% vähem inimesi.

Joonis 1. Teenistusse asunud ning lahkunud inimes­ te arv 2008-2015 1200 1000 800 600 400 200 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Teenistusse asunud Teenistusest lahkunud

Töötajate arv väheneb ka edaspidi Rahvastiku vananemine, tööealise elanikkonna vähe­ nemine, piiratud eelarve ning tihe palgakonkurents on väljakutsed ka siseturvalisuse valdkonnas. Valitsus on võtnud sihiks hoida valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast (15-74 aastased) vähemalt praegusel tasemel ehk 12% juures. Rahvastikutrendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järg­ neva viie aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7 protsen­ ti. Seega tuleb ka valitsussektori töötajate arvu vä­ hendada samas mahus ehk umbes 700 töötaja võrra.

See tähendab, et meil tuleb edaspidi Eesti turvalisust tagada väiksema isikkoosseisuga ning järgneva nelja aasta jooksul saab meid olema 200 võrra vähem.

Ligikaudu kolm neljandikku meie töötajaskonnast on eriteenistujad, kellest politseiametnikke on 3735 ja päästeteenistujaid 2284. Need on inimesed, kes iga päev seisavad hea selle eest, et meil oleks turvaline elada. Nii nagu valitsemisalas tervikuna, on aastate­ ga vähenenud ka eriteenistujate arv – kui 2008. aastal töötas meil 6821 eriteenistujat, siis täna on neid 6025 ehk 12% vähem.

Politseiametnikest ja päästeteenistujatest ca kolm neljandikku on mehed: politseiametnikest 67% ning päästeteenistujatest 88% ja need osakaalud pole olu­ liselt muutunud. Küll aga on oluliselt vähenenud noorte meeste osakaal: kui 2008. aastal oli politseiametnikest ja päästeteenistujatest 29aastased või nooremad 24%,

7. PERSONAL JA ASUTUSED

83

7. PERSONAL JA ASUTUSED

84

”

Peame arvestama sellega, et 24-30aastate meeste osakaal väheneb järgneva 15 aasta jooksul 70 000lt 45 000ni.

siis 2015. aastal on see näitaja 18%. See on suur välja­ kutse, kuna heal politseinikul ja päästeteenistujal peab olema hea füüsiline vorm. Peame oma tööd korralda­ ma teadmisega, et noori mehi siseneb tööjõuturule üha vähem: 24-30aastate meeste osakaal väheneb järg­ neva 15 aasta jooksul umbes ühe kolmandiku võrra 70 000lt 45 000ni.

Kulude kokkuhoidmiseks on viimastel aastatel läbi viidud hulgaliselt reforme. Tänu sellele oleme suutnud oma tööd korraldada efektiivsemalt ning hoida koda­ nike turvatunnet politsei ja pääste osas kõrgel tasemel.

Seda tõestab kaitseministeeriumi tellitav ja Turu-uurin­ gute ASi läbi viidav riigikaitse avaliku arvamuse uuring.

Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, oli 2015. aastal kõige kõrgem usal­ dus päästeameti vastu – 94% (2008. aastal 93%). Pääs­ teametile järgnesid pingereas politsei- ja piirivalveamet, mida usaldas mullu 84% inimestest (2008. aastal oli usaldus politsei vastu 81% ning piirivalve vastu 87%).

Päästekeskused ühendati päästeameti alla ja häirekeskusest sai iseseisev asutus 1. jaanuaril 2010 loodi politsei- ja piirivalveamet, kuhu koondati piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooni- ja politseiametid, julgestus- ja keskkriminaalpolitseid, piirivalve lennusalk, neli politseiprefektuuri ja neli pii­ rivalvepiirkonda. Samaaegselt toimus suuremahuline tugiteenuste tsentraliseerimine ning asutuse tugitee­ nistujate arv vähenes 1091lt 839ni ehk 23%.

Varjatud kuritegevuse vastase võitluse tugevdami­ seks taastati 2011. aastal politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, kus loodi eraldi üksused nii kor­ ruptsioonivastaseks tegevuseks kui ka kriminaaltulu tuvastamiseks. Keskkriminaalpolitseis töötab 202 ini­ mest.

Oktoobris 2014 viidi läbi maakonnapolitsei reform, millega hoiti kokku 4,8 miljonit eurot ja koondati 215 inimest. Kokkuhoitud raha suunati eelkõige madala­ palgaliste politseiametnike palgatõusule ja keskmine põhipalk politsei- ja piirivalveametis tõusis 12% –1081 eurolt 1217 eurole – ning madalapalgalise patrullpo­ litseiniku keskmine põhipalk kasvas 16% – 926 eurolt 1070 eurole. Samuti mindi üle süsteemile, kus kõige tähtsamaid teenuseid alates piirkondlikust politsei­ tööst, ennetusest, reageerimisest ja järelevalvest kuni menetluseni välja juhitakse nüüd maakonnapõhiselt.

See lähenemine võimaldab politseil oma tegevusi ja ressursse oluliselt paindlikumalt kavandada ning teha tõhusamalt koostööd.

2015. aasta suuremad projektid olid Narva ja Piu­ sa piirivalve kiirreageerimisüksuste mehitamine 30 inimesega ning Eesti-Vene piiri väljaehitamine. Ümber korraldati politsei- ja piirivalveameti klienditeenindus ja tugevdati küberkuritegude menetlust. Täiendavalt panustati e-residentide projekti – politsei- ja piirival­ veamet võtab alates 2014. aasta detsembrist vastu Eesti e-residentsuse taotlusi ning väljastab digitaalset isikutunnistust ehk digi-ID-d.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

85

Reformiga tõusis politseiametnike keskmine põhipalk 12%.

Päästeametis vähendati tugiteenistujaid 2009. aastal viidi läbi päästetöö valdkonna optimee­ rimine, mille käigus vähendati ja anti vabatahtlikele üle päästetehnikat ning päästekomandode arv langes 92lt 87le. Samuti viidi IKT-arendustegevused ja inf­ rastruktuur üle siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse.

2010. aastal hakati rahandusministeeriumi tugi­ teenuste konsolideerimise projektist ja teenusepõ­ hisest juhtimismudelist lähtuvalt ümber korralda­

ma päästeasutuste juhtimisstruktuuri. Päästeameti personali ja asjaajamise ning rahanduse osakonnad alustasid päästeasutustele tsentraalselt teenuste osutamist 2011. aastal ning Lääne- ja Lõuna-Eesti päästekeskuse palgaarvestajatest moodustus kõiki päästeasutusi teenindav kompetentsikeskus. 20102011 läbi viidud tugiteenuste (personalitöö, palgaar­ vestus, asjaajamine, rahandus, IKT, haldusteenused) tsentraliseerimise tulemusel vähenes asutuse teenis­ tujate arv ligi 100 võrra.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

86

2011. aastal valmistati ette päästekeskuste ühen­ damine ühtseks päästeametiks, mis hakkas juhtima kogu päästevaldkonda. Järgmisel aastal muudeti päästeameti halduses olnud häirekeskus iseseisvaks valitsusasutuseks, et lihtsustada ja kiirendada abi kut­ sumist sõltumata hädaolukorra liigist (pääste, politsei, kiirabi). Aastatel 2012–2013 tuli kõigil teenistujatel lä­ bida suuremahuline täiendusõppe programm, et neil oleksid teadmised ja oskused kolme erineva valdkon­ na hädaabiteadete menetlemiseks. Muudeti ka pääs­ tekomandode võrgustikku, mille käigus lõpetas tege­ vuse üheksa riiklikku päästekomandot.

2013. aastal lisandus päästeameti koosseisu va­ rem siseturvalisuse muuseumi nime all tegutsenud Eesti Tuletõrjemuuseum. 2014. aastal korrastati pääs­ tekeskustes päästetöö juhtimist. Päästeameti uuest personalistrateegiast lähtuvalt korraldati 2015. aastal ümber personali ja asjaajamise osakonna tegevus ja moodustati kaks talitust. Kõik need muudatused on päästeametil võimaldanud suunata rohkem ressursse sisulistesse tegevustesse.

Infotehnoloogia- ja arenduskeskuses on vähem juhte 2008. aasta märtsis loodi valitsemisalaülene sisemi­ nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, mis pakub ka elutähtsaid teenuseid (katkematu operatiiv­ raadioside ESTER, 112). 2009. aastal liideti keskusega siseministeeriumi, kodakondsus- ja migratsioonia­ meti, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ning si­ sekaitseakadeemia 62 IKT-töötajat. Konsolideerimine lõppes 2010. aasta alguses IT-toe ületoomisega, mil organisatsiooniga liitus veel 72 inimest.

2013. aasta veebruaris asus ametisse uus direktor Merle Küngas, kelle eestvedamisel toimus sama aasta novembris suurem struktuurimuudatus ning kaotati ära viis divisjoni ja moodustati teenuste- ja tugivaldkond, mida asusid juhtima direktori asetäitjad. Selle eesmärk

oli korrastada ja tõhustada töökorraldust ja vähendada tippjuhtide hulka. 2015. aasta juunis moodustati vald­ konnapõhised meeskonnad. Kuna juhtimistasemeid vähendati, anti valdkonnajuhtidele rohkem vastutust ning tõsteti nii juhtimisotsuste kvaliteeti.

Jaanuaris 2015 viidi infotehnoloogia- ja arendus­ keskuse raamatupidamisarvestus siseministeeriumi rahandusosakonda ning personali- ja palgaarvestus Viljandi maavalitsuse raamatupidamise ja personali­ arvestuse osakonda.

Siseministeeriumis parandati poliitikaloomet Siseministeeriumis suurendati aastatel 2012–2013 siseturvalisuse valdkonna analüüsi ja poliitika kujun­ damise võimekust, muutes oluliselt ministeeriumi struktuuri. Senise sisejulgeoleku kantsleri ametikoha ülesanded jaotati sisejulgeolekupoliitika, korrakait­ se- ja migratsioonipoliitika ning päästepoliitika ase­ kantslerite vahel. Asekantslerid keskenduvad oma valdkonnas kindla suunaga poliitika väljatöötamisele ning neile alluvate osakondade ülesanded muutusid valdkonnapõhisemaks.

Lisaks suurendati siseministeeriumis poliitika ku­ jundamisega tegelevate ametikohtade arvu. 2013. aastal loodi Euroopa Liidu ja välissuhete osakond ning strateegiaosakond siseturvalisuse valdkonna stratee­ giliseks planeerimiseks.

2014. aastal tehtud muudatused olid suunatud töö paremale korraldamisele ning töötajate motivatsiooni tõstmisele. Siseministeeriumis loodi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna asemele kaks eraldi osa­ konda: kodakondsus- ja rändepoliitika ning piirival­ vepoliitika osakonnad. Kaotati dokumendihalduse ja siseteenuste osakond, mille ülesanded jaotati teiste osakondade vahel.

Siseministeeriumis aastatel 2008-2015 toimunud struktuurimuudatuste tulemusel on töötajate arv suu­ renenud 18% – 157lt 186le.

Sisekaitseakadeemia koolitab turvalisuse eest vastutavaid spetsialiste Reelika Ein personalipoliitika osakonna nõunik

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi hallatav ra­ kenduskõrgkool, kus toimub korrakaitse, kriminaalpo­ litsei ja teiste siseturvalisuse valdkondade õpe kutse-, rakenduskõrg- ja magistrihariduse tasemel. Akadee­ mias antakse ka täiendõpet ning viiakse läbi siseturva­ lisuse valdkonna teadus- ja arendustegevust.

Sisekaitseakadeemia lõpetajatele on peamised töö­ andjad politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, vanglatee­ nistus ja maksu- ja tolliamet. Mudel, kus siseturvalisuse teenistuste õpe on koondunud ühte organisatsiooni, on

Euroopas ainulaadne. Mujal Euroopas on erinevatele erialadele reeglina omaette koolid – näiteks Soomes te­ gutsevad eraldiseisvate koolidena politseikolledž, vang­ laametnike koolituskeskus, Helsingi päästekool, Soome tollikool jne.

Tänaseks on sisekaitseakadeemia koolitanud tur­ valisuse spetsialiste 23 aastat. Viimase kaheksa aasta jooksul on koolist siseturvalisuse valdkonda tööle tul­ nud ühtekokku 3235 ametnikku: 1291 politsei- ja 870 päästeteenistujat, 725 vanglateenistuse ametnikku ning 349 maksu- ja tolliametnikku.

Paljud meie kooli vilistlased asunud juhtima suuri struktuure ning pälvinud oma eeskujuliku tööga tunnus­ tuse. Akadeemia vilistlased on näiteks politsei- ja piiri­ valveameti peadirektor Elmar Vaher, päästeameti peadi­ rektor Kuno Tammearu, maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ja lisaks mitmed nende asutuste tippjuht­ konnas töötavad ametnikud ning vanglate direktorid.

Sisekaitseakadeemia hoone Tallinnas Kase tänaval. Foto: Sisekaitseakadeemia

7. PERSONAL JA ASUTUSED

87

7. PERSONAL JA ASUTUSED

88

”

Praegu toimub õpe neljas kolledžis ja õppurite arv on võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga vähenenud ligi 500 võrra.

Muudatused sisekaitseakadeemia kolledžites Kaheksa aastat tagasi toimus valdkonna spetsialisti­ de õpe kuues kolledžis: politsei-, pääste-, justiits-, pii­ rivalve-, finants- ja halduskolledžites, kus õppis kokku ca 1400 kadetti. 2008. aastal lõpetati vastuvõtt hal­ duskolledži erialadele ning 2010. aastal ühendati pii­ rivalve- ja politseikolledžid üheks kolledžiks. Haldus­ kolledž lõpetas töö, kuna avalikku haldust ja sarnaseid erialasid õpetati ka teistes kõrgkoolides ning sisemi­ nisteeriumil polnud otstarbekas seda rahastada. Po­ litsei- ja piirivalvekolledžid ühendati paralleelselt polit­ seiameti ja piirivalveameti ühinemisega.

Muutusid ka koolide nimed – politseikoolist sai po­ litsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool ning piirivalve­ kolledži asemel on nüüd politsei- ja piirivalvekolledži

Joonis 1. Avalduste, õppekohtade arv ja konkurss

Muraste kool. Praegu toimub õpe niisiis neljas kol­ ledžis ja õppurite arv on võrreldes kaheksa aasta ta­ guse ajaga vähenenud ligi 500 võrra. Seda ennekõike seoses halduskolledži sulgemise, kõrghariduse nelja aasta pikkuste õppekavade lühenemisega kolmeaas­ tasteks ning tasulise kaugõppe lõpetamisega kõrg­ haridusreformi tulemusel. Lisaks likvideeriti mullu ka migratsiooniuuringute keskus ning Euroopa rändevõr­ gustiku kontaktpunkti roll anti üle Tallinna ülikoolile.

2009. aastal vähendati majanduslangusega seo­ ses kooli töötajate arvu 34 võrra – koondati 13 ini­ mest ja 20 õppejõudu viidi osalisele koormusele, et tagada vähendatud koosseisuga tegevuse stabiilne jätkumine ning töötajatele vääriline töötasu.

Joonis 2. Üliõpilaste ja õpilaste arv 2005-2015

­rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes 2005-2015 1400

8 1164

1200 1000

4,2 800 729

600 400 200

5 4,1 618 2,7

232

2,6 374 374

432 2,2 234 216 235

146

965 4,6

975

5,4 732

4,1 765

102

6

1489 1344

1200 1000

4

3 281

1600 1400 1242

6,3

975

1047

1122

1407

155

135 185

0

2

834

800

200 0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

400

1103

1034

600 235 210

1270

267

297

367

373

436

753 350

1020 1005 704

316

746

259

983 786

197

1053 754

299

0 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10 10/11 11/12 12/13 13/14

avaldusi õppekohad

Õpilased kutseõppes Üliõpilased kõrgharidusõppes

konkurss

KOKKU

7. PERSONAL JA ASUTUSED

89

Sisekaitseakadeemia kadetid rivistusel. Foto: Sisekaitseakadeemia

Politsei- ja piirivalvekolledžisse loodi üleeuroopaline piirivalve magistriprogramm Sisekaitseakadeemia õppekavades on kasvanud praktilise õppe osakaal, lisandunud on kohustuslikud inglise ja vene keel ning valikained. 2010. aastal loodi politseiteenistuse kõrghariduse õppekava, kus tuden­ gid saavad valida kolme süvaõppesuuna vahel: piiri­ valve, kriminaal- ja korrakaitsepolitsei. Kõrghariduse õppekava kõrval on avatud ka kaks kutseõppe õppe­ kava patrullpolitseiniku ja piirivalvuri erialadel.

2009. aastal avati sisekaitseakadeemias sisejulgeole­ ku magistriõpe. Tegemist on kogu Euroopa kõrgharidus­

maastikul unikaalse õppeprogrammiga, kus saab kõrgemal tasemel omandada teadmisi turvalisuse ja sisejulgeoleku analüüsi ja juhtimise kohta ning mis on mõeldud kõigile si­ sejulgeolekuasutuste töötajatele.

2015. aasta septembris alustati politsei- ja piirival­ vekolledžis esmakordselt üleeuroopalise piirivalve ma­ gistriprogrammiga, kus õpib 27 piirivalve vanemamet­ nikku kahekümnest Euroopa Liidu riigist, neist üks Eesti politsei- ja piirivalveameti töötaja. Kuues Euroopa kõrg­ koolis toimuv õpe aitab edendada riikide piirivalvejuhti­ de koostööd ja tõhustada välispiiride haldamist. Tege­ mist on esimese omataolise diplomiõppega Euroopas.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

90

”

Uus õppehoone on kavas rajada Tallinnasse Kase tänavale, milleks taotleme Euroopa Liidult 17 miljonit eurot.

Piirivalve magistriprogrammi väljatöötamine algas 2012. aastal, selle läbiviimise koostööleppele kirjutati alla piirivalvurite Euroopa päeval 2014. aastal. Õppe­ kava koostamisse ja arendamisse panustasid kolme aasta jooksul üle 70 teadlase ja piirivalveametniku üle Euroopa, sealhulgas 11 sisekaitseakadeemia ning po­ litsei- ja piirivalveameti töötajat.

2010. aastal said kõik sisekaitseakadeemia õppe­ kavad Eesti kõrghariduse kvaliteedihindamise agen­ tuurilt rahvusvahelise akrediteeringu. See näitab, et akadeemias pakutav haridus on kvaliteetne.

Pääste-, justiits- ja finantskolledžite arendustes lähtume tööandjate vajadustest Päästekolledž valmistab töötajaid ette päästeametile ja häirekeskusele. Päästehariduse kvaliteedimärgiks on õppekavade tugev seos kutsestandarditega. Kolledži Väike-Maarja päästekoolis toimus aastatel 2008-2015 õpe kolmel kutseõppe erialal. 2013. aastal jõudis Väi­ ke-Maarja päästekool Eesti kutseõppeasutuste kvali­ teediauhinna kolme nominendi hulka. 2015. aasta sügi­ sel toodi aga päästekorraldajate õpe Väike-Maarjast üle Tallinnasse Kase tänava õppekompleksi, mis kasvatas oluliselt eriala populaarsust ja vastuvõtukonkurssi. Seal õpib 20 päästekorraldajat, kuni 80 päästjat ja 15 pääs­ temeeskonna juhti, kelle keskmine vanus on 32 aastat.

Justiitskolledži jaoks võib oluliseks sammuks pi­ dada vanglateenistuse täienduskoolituse ületoomist kolledžisse 2010. aastal. Enne seda koordineerisid vanglateenistuse täienduskoolitusi justiitsministee­ riumi vanglate osakond või vanglad ise. Praegu koor­ dineerivad kaks kolledži töötajat kogu vanglateenistu­

se täienduskoolituste läbiviimist, mida mullu viidi läbi 170 korral ning kus osales üle 2000 vanglateenistuja.

Finantskolledži tolli ja maksunduse eriala õppe­ kavale rakendatakse laialdaselt e-õpet. Sisekaitsea­ kadeemia Kase tänaval asuvas finantskolledži hoones toimub täiskoormusega õpe tolli- ja maksunduse õp­ pesuunal, milles on plaanis avada ka osakoormusega õpe. Finantskolledži 671 lõpetajat on asunud tööle nii maksu- ja tolliametisse kui ka erinevatesse avaliku ja erasektori institutsioonidesse. Hetkel õpib kolledžis 134 üliõpilast.

Sisekaitseakadeemia paikneb hetkel neljas erine­ vas kohas: Tallinnas Pirital, Pärnumaal Paikusel, Har­ jumaal Murastes ja Lääne-Virumaal Väike-Maarjas.

Valitsus on õpilinnaku arendamist ja kolimise plaane viimase kaheksa aasta jooksul arutanud neljal kor­ ral. 2011. aastal hakkas valitsus kaaluma akadeemia võimalikku Ida-Virumaale üleviimist – nii täielikult kui ka osaliselt. Kõik läbiviidud analüüsid näitasid siiski, et uue hoone rajamine uude asukohta osutuks mär­ kimisväärselt kallimaks kui olemasolevate hoonete arendamine.

2014. aasta 18. septembril kiitis valitsus heaks siseministri ettepaneku rajada Ida-Virumaale sise­ kaitseakadeemia praktikabaas, mis suurendab riigi jõu­struktuuride kohaolu piirkonnas. Aastas lisandub nüüd Ida-Virumaale korda tagama, piiri valvama, tollivõi päästetööd tegema ja vangivalvuri praktikat soori­ tama üle 100 kadeti. Möödunud aasta 28. septembril alustasid ida prefektuuri jaoskondades oma kutse­ praktikat esimesed 25 sisekaitseakadeemia patrull­ politseiniku eriala kadetti.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

91

Simulatsioonijuhtimise programm. Foto: Sisekaitseakadeemia

Seevastu sulgeb sisekaitseakadeemia otstarbeka­ maks majandamiseks Muraste õppekeskuse, millega hoitakse halduskulusid kokku 23%. Uus õppehoone on kavas rajada Tallinnasse Kase tänavale, milleks aka­ deemia taotleb Euroopa Liidu vahenditest rahastust 17 miljonit eurot. Praktilise õppe edendamiseks arenda­ takse Paikusele juba sel aastal välilasketiir, autodroomi laiendatakse libedarajaga ja eurorahade toel ehitatak­ se välja seinesest kümme korda suurem taktikalinnak.

Sisekaitseakadeemia investeeris 2015. aastal ka ühis­ elamute renoveerimisse ja sellega ka jätkame.

Oleme uhked Põhjamaade kaasaegseima 3D-mudeliga koolituskeskuse üle 2008. aastal avati sisekaitseakadeemias 3D-virtuaal­ simulatsioonidel põhinev põhjamaade kaasaegseim koolituskeskus. See aitab parandada ametite koos­ tööd kriiside ja suurõnnetuste juhtimisel ja terrorismi tagajärgede likvideerimisel. 3D-mudeli abil on kor­ dades suurendatud praktiliste õppuste ja koolituste mahtu nii tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel.

Hetkel kasutab keskust ligi 2000 inimest ja metoodika on olnud eeskujuks paljudele riikidele.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

92

Simulatsioonides saab kujundada reaalseid sünd­ muskohti koos vajaliku ressursihalduse ja toimin­ gutega. Projekti rahastas Euroopa Liit EFP6 (CIPS) kaudu ning esialgse investeeringu suurus oli 65 000 eurot. Lisaks kriisijuhtimise simulatsioonidele on välja arendatud ka koolituskeskkonnad kriminaalmenetlu­ se, pagulaste ja illegaalsete immigrantide piiriületuse toimingute menetlemiseks. Hetkel kaetakse simulat­ sioonitehnoloogiatega ligi 57 erinevat õpiväljundit.

Meil on ka võimekus luua ise uusi koolitustooteid.

2014. aastal osales sisekaitseakadeemia koos 11 rii­ gi partnerkõrgkooli ja sisejulgeoleku teenistustega hübriid- ja liitreaalsete õpikeskkondade arenduspro­

jektis TARGET, mille tulemusena valmivad aastaks 2018 uudsed mittelineaarsetele ja dünaamilistele stsenaariumitele tuginevad taktikalised harjutus­ keskkonnad.

2012. aastal sai sisekaitseakadeemia kaasaegse simulatsioonitehnoloogia kriisijuhtimise õppetöösse integreerimise eest Põhjamaade ühe tuntuimal kvali­ teedikonkursil Quality Innovation 2012 peaauhinna.

2013. aastal avati politsei- ja piirivalvekolledžis lisaks õppelabor, mis annab kadettidele ning amet­ nikele seniolematu võimaluse õppida varjupaiga me­ netlust ja sellega seonduvaid tööprotsesse virtuaal­ ses õpikeskkonnas.

Sisekaitse eelkoolitus keskkoolinoortele

Sisekaitseakadeemia rahvusvaheline koostöö • Sisekaitseakadeemia teeb koostööd paljude riiki­ de siseturvalisuse õppeasutustega ja osaleb rah­ vusvahelises koostöös elukeskkonna turvalise­ maks muutmisel. Sisekaitseakadeemia partnerid on erialased võrgustikud ja Euroopa Liidu agen­ tuurid nagu CEPOL, FRONTEX, eu-LISA, DCAF ja OSCE, kellega vahetatakse teadmisi ja parimaid praktikaid koolituses ja rakendusuuringutes.

• Sisekaitseakadeemias antakse välja eelretsen­ seeritavat teadusajakirja “Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences”, mis koondab ak­ tuaalseid teemakäsitlusi ja värskemaid siseturva­ lisuse uuringutulemusi nii Eestist kui välismaalt.

Sel aastal ilmus ajakirja 14. number ja selle artik­ lid on kättesaadavad EBSCO andmebaasist ning sisekaitseakadeemia raamatukogust.

2011. aastal alustas akadeemia viies gümnaasiumis noortele sisekaitselise eelkoolituse pakkumist. Selle­ ga saavad noored omandada oskusi hädaolukordade ettenägemiseks ning enda ja teiste aitamiseks. Neile antakse ka teadmisi, mis võimaldaksid hakata abipo­ litseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks.

Sel õppeaastal osaleb sisekaitselisel eelkoolitusel 280 õpilast 12 gümnaasiumis üle Eesti: Tabasalus, Orissaares, Pärnus, Valgas, Põlvas, Räpinas, kahes Kohtla-Järve ja neljas Narva koolis. 2015. aastal lõpe­ tas kolmeaastase sisekaitselise eelkoolituse 82 õpi­ last, kellest 32 esitas ka avalduse sisekaitseakadee­ miasse õppima asumiseks.

Eelkoolituse õppe esimesel aastal saavad noored vabatahtliku päästja põhiteadmisi. Lisaks teoreeti­ lisele õppele läbivad nad kahepäevase erialalaagri Väike-Maarja päästekoolis. Teisel õppeaastal oman­ datakse abipolitseinikule vajalikke teadmisi ja sellele lisandub kahepäevane praktiline laager Paikuse koo­ lis. Kolmandal aastal omandatakse piirivalvealaseid teadmisi ja oskusi.

IT-agentuuri Eestisse toomise lugu Märt Hiietamm Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna juhataja

IT-agentuuri peakorter alustas Tallinnas tegevust 1. detsembril 2012, kus tänaseks töötab 55 inimest.

2017. aasta lõpuks kolitakse Kalamajja Lennusada­ ma kõrvale uude hoonesse ja personal kasvab umbes saja teenistujani.

24. juunil 2009 esitas Euroopa Komisjon eelnõu, mil­ lega tegi ettepaneku asutada amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkondade suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks. Juba ligi kahe aasta vältel enne seda olid Eestis käinud väga põhjalikud ettevalmistused agentuuri asukohamaaks kandideerimisel. Komisjoni ettepanek tähistas meie jaoks eriti aktiivse kandideeri­ mise ja lobitöö algust. See päädis 2. detsembril 2010 Euroopa Liidu siseministrite põhimõttelise kokkuleppe­ ga tuua ameti peakorter Tallinnasse ning otsus fikseeriti ametlikult 12. septembril 2011.

Selle järgi tugines Eesti kandidatuur kolmele pea­ misele argumendile – Eestil polnud veel ühtegi Euroo­ pa Liidu agentuuri, meil on aina positiivsem IT-maine ning Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid olid 2003. aastal otsustanud, et võimalikud uued agentuurid või ametid tuleb luua uutesse, alates 2004. aastast ühen­ dusega liitunud liikmesriikidesse.

IT-agentuuri Eestisse toomisele hakkasime mõtlema juba 2007. aastal Agentuuri loomise ettepanek sündis uue põlvkonna Schengeni infosüsteemi SIS II ja viisainfosüsteemi (VIS) kulukate arenduste aastatepikkustest venimi­ sest, mis tekitasid liikmesriikides frustratsiooni. Ku­ junes arusaam, et suuri IT-süsteeme peaks haldama tugev kompetentsikeskus. Siseministeeriumis ana­ lüüsiti 2007. aastal Eesti võimalusi kandideerida ameti asukohamaaks ja jõuti järeldusele, et edu saavutami­ ne on võimalik. Pärast valitsuskabineti esmast toetust ning mitmeid ametnike mõttevahetusi välisministee­ riumi ja riigikantselei esindajatega valmis järgmisel aastal põhjalik kandideerimiskontseptsioon.

IT-agentuuri ideekonkursi võidutöö TURING. Foto: Riigi Kinnisvara AS

7. PERSONAL JA ASUTUSED

93

7. PERSONAL JA ASUTUSED

94

”

Sise- ja välisministeeriumi, SMITi ning riigikantselei ametnikud tegid IT-agentuuri Eestisse toomiseks tohutult tööd.

Eesti huviks polnud kandideerida suvalise euro­ kontori asukohamaaks, vaid tuua siia midagi, mis so­ biks meie aina paremaks muutuva digipioneeri mai­ nega. Meie e-riik arenes ja tugevnes, infotehnoloogia taristu tase tõusis ning Euroopas ja maailmas oli seda üha enam märgatud. Olime kindlad, et suudame just sellele Euroopa Liidu agentuurile pakkuda oma tublis e-riigis suurepärast töö- ja arengukeskkonda ja selle visiooni reaalsuses ka teisi veenda.

Eesti ja Prantsusmaa heitlus agentuuri pärast Juba enne komisjonile ettepaneku esitamist tegelesi­ me toetuse leidmisega teiste Euroopa Liidu liikmes­ riikide juures. Lõpuks esitas oma sooviavalduse vaid kaks maad, Eesti ja Prantsusmaa, mis oli seni halla­ nud vanemat Schengeni infosüsteemi (SIS) ja sõrme­ jälgede tuvastamiseks kasutatavat Eurodaci serverit Strasbourgis. Prantslased leidsid, et ameti peakorteri asumine samasse linna oleks ainus loogiline lahen­ dus ning ülemkogu teistsugune suunis neid ei mor­ jendanud. Seda hoolimata ka tõigast, et igal kuul kolib sinna nädalaks ajaks Euroopa Parlament.

Võttes arvesse kahe riigi kogemust Euroopa Lii­ dus toimimisel ning nende suhtelist kaalu ühenduse liikmetena, oli selge, et konfrontatsioonis Prantsus­ maaga on Eesti võimalus peale jääda väike. Mis veel – Strasbourgis asuvatesse serveritesse tehtud in­ vesteeringud rääkisid samuti selgelt just prantslaste kasuks. Euroopa Liit on samas aastakümnete jooksul muutunud aina kompromissialtimaks. Tehakse otsu­ seid, mis ei pruugi kellelegi täielikult sobida, kuid mil­ lega saavad kõik üldiselt leppida. Suure, rikka ja vana liikmesriigi duell väikese, vaese ja uuega ei kõlanud selles kontekstis kuigi sobivana ning seega oli mõle­ mal poolel võita pigem koostööst.

Tallinnas otsustatigi, et kõige mõistlikum on Prant­

susmaale teha ettepanek oma püüdlused nii üksteist kui kogu Euroopa Liitu rahuldaval viisil hoopis ühen­ dada. Prantslaste esmased reaktsioonid ei olnud po­ sitiivsed, kuid ajapikku tunnistasid nemadki, et Eesti pakutu oli kahtlemata parim ning igati euroopalik la­ hendus.

Põhimõtteline kokkulepe agentuuri pädevuste jao­ tamiseks Tallinna ja Strasbourgi vahel saavutati 29. septembril 2010, mil siseministeeriumis viibis prantsu­ se delegatsioon. Tol päeval otsustati, et ühispakkumise järgi tuleb loodava agentuuri peakontor koos IT-aren­ dustegevusega Tallinnasse ning infosüsteemid koos tehniliste arendustega jäävad Strasbourgi. Seda kaht­ lemata ajaloolist hetke meenutab ministeeriumi nõupi­ damisteruumi seinale paigutatud mälestustahvel.

Edule aitas kaasa valitsuse toetus Sise- ja välisministeeriumi, SMITi ning riigikantse­ lei ametnikud tegid Tallinnas ja Brüsselis saavutatud kokkulepetele eelnenud pingelistel aegadel tohutult tööd. Mõeldi välja uusi ja paremaid põhjendusi, koh­ tuti partneritega teistest liikmesriikidest ning Euroopa Liidu institutsioonidega ja veendi neid ühispakkumise mõttekuses. Edule aitas muidugi kaasa ka riigi poliiti­ lise juhtkonna igakülgne toetus, ka erasektor pakkus oma tuge. Kõik see, kantuna suurepärasest ametkon­ dadevahelisest koostööst, viiski IT-agentuuri toomi­ seni Eestisse. Kogu see protsess oli tol hetkel ja on veel tänagi täiesti omalaadne kogemus Eesti ajaloos.

IT-agentuuri peakorter alustas Tallinna kesklinnas asuvas Euroopa Liidu majas tegevust 1. detsembril 2012. Tänaseks töötab seal juba 55 inimest. Suurem osa personalist on pärit teistest Euroopa Liidu riikidest – itaallased, rumeenlased, portugallased, kreeklased ja sakslased, mistõttu annab amet enda järjest suureneva panuse Tallinna kui rahvusvahelise IT-linna kuvandisse.

Siseministeeriumi sisuline koostöö ametiga on tihe ja hea. Siseministeerium nimetab Eesti esinda­ ja agentuuri haldusnõukogusse, kus arutatakse kõi­ ki olulisi ametiga seotud küsimusi. Vastavalt Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud asukohariigi lepin­ gule toetame 2018. aasta suveni ka ameti töötajate kohanemist Eestis. Üldiselt meeldib ameti töötajatele Tallinnas väga, ollakse väga rahul siinse asjaajamise efektiivsusega ning tallinlaste hea inglise keele osku­ sega. Rohkem harjumist vajavad samas nii siinne ilm kui ka talveperioodi väga lühikesed päevad.

Kalamaja uus hoone maksab 8,5 miljonit eurot 2017. aasta lõpuks kolib IT-agentuur Kalamajja Len­ nusadama kõrvale uude hoonesse. Selle ehitamiseks on Eesti riigieelarvest eraldatud 8,5 miljonit eurot.

Ameti töö alustamise ja oma majja kolimise vahele jääva viie aasta vältel hüvitame nende rendikulusid umbes 2,7 miljoni euro ulatuses. Võõrustatavale Eu­ roopa Liidu ametile ruumide pakkumine on Euroopa Liidus levinud tavapraktika.

Kui kolitakse uude majja, suureneb agentuuri per­ sonal umbes saja teenistujani. Kuid potentsiaal eda­ siseks on veelgi võimsam. IT-agentuuri praegused tööülesanded on Schengeni infosüsteemi (SIS II), vii­ sainfosüsteemi (VIS) ja varjupaigataotlejate infosüs­ teemi Eurodac sujuv haldamine.

SIS II annab liikmesriikide õiguskaitseasutustele võimaluse reaalajas terrorismi ja organiseeritud ku­ ritegevusega võitlemiseks vajalikku infot vahetada.

Viisainfosüsteem võimaldab liikmesriikidel tutvuda kolmandate riikide kodanike poolt Euroopa Liidus tehtud viisataotluste ning vastavate otsustega, aida­ tes nii võidelda viisade väärkasutusega. Eurodac on üle-euroopaline andmebaas, kuhu kogutakse kokku varjupaigataotlejate ning ebaseaduslikult piiri ületa­ nud kolmandate riikide kodanike sõrmejäljed. Lisaks on agentuurile usaldatud Euroopa Liidu e-piiride pi­ lootprojekti läbi viimine, mis peaks lähiaastatel viima välispiiride valve uuele tasemele.

IT-agentuur aitab tõsta e-Eesti mainet Kui amet saab nendega edukalt hakkama ning näitab veenvalt, et suudab luua lisandväärtust, tugevnevad argumendid pädevuste edasiseks laiendamiseks. Eesti nägemuses ei tegele amet tulevikus vaid Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahu­ liste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega, vaid ka uuri­ mis- ja arendustegevusega ning suudab majutada teisi Euroopa Liidu üle-euroopalisi IKT-süsteeme.

Kaudsemalt saab peakorter Tallinnas tuntaval mää­ ral mõjutada Eesti IKT-sektori edasist arengut ning tõsta Eesti IKT-mainet tervikuna. Loodetavasti saame aastate pärast tõdeda, et elu Eestis ja Euroopa Liidus on läinud paremaks ka tänu IT-agentuuri tormilisele arengule.

IT-agentuuri uue hoone ehitamiseks on riigieelarvest eraldatud 8,5 miljonit eurot. Foto: Riigi Kinnisvara AS.

7. PERSONAL JA ASUTUSED

95

8

96

Ressursid

Eelarvete analüüs 2008-2015

Mairi Tonsiver siseministeeriumi rahandusosakonna juhataja

Aastatel 2008–2015 rahastati siseturvalisuse vald­ konda kokku 2,27 miljardi euroga, millest 184 miljonit eurot ehk 8,1% moodustas välisabi koos riikliku kaas­ finantseeringuga. Neil aastatel tehti siseturvalisuse valdkonnas investeeringuid kokku 144 miljoni euro väärtuses, millest 90 miljonit ehk 62,5% rahastati välis­ abist ja sellega seotud riiklikust kaasfinantseeringust.

Joonis 1. Siseturvalisuse eelarve katteallikad (mEUR)

Aastatel 2008–2015 on siseministeeriumi eelarve kasvanud 282 miljonilt eurolt 338 miljoni euroni ehk 56 miljonit eurot (20%). Arvestades vahepealsetel aasta­ tel toimunud ca 15 protsendilist hindade tõusu, ei ole pilt siiski nii ilus. Siseturvalisuse eelarve reaalkasv oli neil aastatel kõigest 4,3%, kusjuures samal ajal kasvas riigieelarve reaalselt 28,7% ning Eesti sisemajanduse koguprodukt 8,5%.

Seega jääb siseturvalisuse eelarve „ostujõud“ olu­ liselt alla riigi kui terviku arengule, mis kajastub ot­ seselt valdkonna tehnika ja varustuse vananemises, sest meil pole olnud piisavalt rahalisi vahendeid nende regulaarseks uuendamiseks.

Joonis 2. Siseturvalisuse eelarve osatähtsus SKPst ja riigieelarvest 6%

350 300

5%

250 4,%

200 150

3%

100 2%

50 0

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Muud vahendid (omatulu, varade müük jm) Välisabi ja riiklik kaasfinantseering Riigitulud

1% 0%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Siseturvalisuse eelarve vs SKP Siseturvalisuse eelarve vs riigieelarve

8. RESSURSID

97

98 8. RESSURSID

”

Siseministeeriumi eelarve oli 2015. aastal 38,6 miljonit eurot, millest välisvahendid koos kaasfinantseeringutega moodustasid 23,7 miljonit eurot.

Siseturvalisuse asutuste eelarve moodustas 2008. aastal riigieelarvest 4,89% ja 2015. aastal 3,96%. Rii­ gieelarve kogumaht kasvas kiiremini kui siseturva­ lisuse eelarve ehk riik panustas aastatel 2008-2015 teistesse valdkondadesse oluliselt rohkem kui sise­ turvalisusse.

Joonis 3. Sisejulgeoleku eelarve kasv võrreldes rii­ gieelarve ja SKP kasvuga (korrigeeritud tarbijahinnain­ deksiga).

6% 5% 4% 3% 2% 1% 0%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Siseturvalisuse eelarve vs SKP Siseturvalisuse eelarve vs riigieelarve

Sisemajanduse koguproduktist moodustas sise­ turvalisuse eelarve 2008. aastal 1,71% ja 2015. aas­ tal 1,64%. Viimase seitsme aasta vältel on osakaal SKPst jäänud võrreldavale tasemele, kuid osakaal riigieelarvest vähenes ca ühe protsendipunkti võrra.

Arvestades viimaste aastate sündmusi Ukrainas ning pagulastemaatika teravnemist, on oluline mõista, et kahanevas trendis siseturvalisuse eelarvega ei ole võimalik teenuseid senises mahus tagada.

Suurima osa siseministeeriumi valitsemisala sise­ turvalisuse eelarvest moodustab politsei- ja piirival­ veameti eelarve, mis 2015. aastal oli 177,8 miljonit eu­ rot. Sellele järgneb päästeameti eelarve, mis oli mullu 59,5 miljonit eurot.

2008. aastal loodi siseministeeriumi infotehnoloo­ gia- ja arenduskeskus, et koondada valdkonna ITtead­ mised ja kogemused ühte asutusse ja pakkuda pare­ mat ja kuluefektiivsemat teenust. Alustava asutusena olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus­ keskuse 2008. aasta eelarvelised vahendid veel väga väikesed, kuid 2015. aastaks oli keskuse eelarve maht kasvanud 23,5 miljoni euroni.

2010. aastal loodi politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti baasil häirekeskus, mille eelarve kasvas 2015. aastaks 5,8 miljoni euroni.

8. RESSURSID

99

Joonis 3. Siseturvalisuse eelarve jaotus 2008 ja 2015 2008. a., mEUR

2015. a., mEUR 11.4

1.2

23.6

26.4

10.8 5.8

15.9 57.6

39.2

21.6

1.1

59.7

23.5

177.8

170.0

Siseministeerium

Häirekeskus

Kaitsepolitseiamet

Sisekaitseakadeemia

Politsei- ja piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Päästeamet

Lisaks siseturvalisuspoliitika kujundamisele ja seadusandluse väljatöötamisele on viimaste aasta­ te konsolideerimise tulemusel siseministeeriumisse koondatud mitmeid valitsemisalaüleseid tegevusi ja kulusid, sealhulgas hangete läbiviimine, finantsar­ vestuse korraldamine, arengukavade koostamine. Si­ seministeeriumi eelarve oli 2015. aastal 38,6 miljonit eurot, sisaldades muuhulgas ka suurt osa välisvahen­ deid, mis koos kaasfinantseeringutega olid kokku 23,7 miljonit eurot.

Samuti kajastuvad siseministeeriumi eelarves rii­ gieelarvelised toetused erakondadele 5,4 miljoni euro ulatuses aastas. Sellel kulul ei ole otseselt midagi te­ gemist siseturvalisuse eesmärkide täitmisega ja see paisutab ministeeriumi eelarvet kunstlikult. Ajalooli­ selt suunatakse see raha aga igal aastal siseministee­ riumisse, et anda see siis erakonnaseaduses sätesta­ tud alustel erakondadele edasi.

8. RESSURSID

100

Siseturvalisuse valdkond sai tuge Euroopa Liidu programmidelt Tairi Pallas välisvahendite osakonna juhataja

2015. aastal lõpetati Euroopa Liidu finantsperioodi 2007-2013 vahendite kasutamine. Neil aastatel jõudis Eesti siseturvalisuse valdkonda Euroopa Liidult toetu­ si üle 83 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Eestile oli kokku 1,86 miljardit eurot, millest siseturvalisuse vald­ konda jõudis läbi 36 erineva projekti 47,6 miljonit eu­ rot. Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku paran­

damise meetme kaudu rahastati sellest 38,4 miljoni euroga multifunktsionaalse reostustõrjelaeva Kindral Kurvits ning keskkonnareostuste likvideerimise tehni­ ka soetamist.

Euroopa Sotsiaalfondist sai Eesti toetust kokku 390 miljonit eurot, millest siseturvalisuse valdkonda jõudis läbi 15 erineva koolitusprojekti umbes 500 000 eurot.

Tabel 1. Iga-aastaste Euroopa Liidu eraldiste kasutamine (mEUR) Välispiirifond

Euroopa Tagasipöördumisfond

Euroopa Pagulasfond

Aasta

Eraldatud

Kasutatud

Eraldatud

Kasutatud

Eraldatud

Kasutatud

2007

2,41

2,33

0*

-

0*

-

2008

2,70

2,55

0,51

0,17

0,50

0,25

2009

3,61

3,43

0,52

0,25

0,50

0,39

2010

3,42

3,25

0,53

0,24

0,50

0,36

2011

3,45

3,37

0,54

0,34

0,50

0,37

2012

4,86

4,84

0,54

0,36

0,51

0,33

2013

6,67

6,54**

0,61

0,34**

0,51

0,46**

KOKKU

27,12

26,31

3,25

1,70

3,02

2,16

* Programmid algasid 2008. aastal ja 2007. aastaks vahendeid ei eraldatud ** Lõplikult kinnitamata summad

Raha suunati rände ja piiride haldamisse Euroopa Liidu 2007–2013 finantsperioodil loodi raam­ programm „Solidaarsus- ja rändevoogude juhtimine“, mille eesmärk oli kaasa aidata Euroopa Liidu ühise vä­ lispiiride haldamise ning varjupaiga- ja rändepoliitika finantskoormuse õiglasele jaotamisele liikmesriikide vahel. Lisaks juba varem loodud Euroopa Pagulasfon­ dile lisati raamprogrammi täiendavalt Välispiirifond, Euroopa Tagasipöördumisfond ja Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

2008. aasta märtsis määras valitsus Välispiirifondi, Euroopa Pagulasfondi ja Euroopa Tagasipöördumis­ fondi vahendite rakendamise eest vastutama sisemi­ nisteeriumi. Fonde kasutati nii kogu finantsperioodi katnud mitmeaastase programmi raames kui ka aasta­ programmide kaupa, mida liikmesriigid said rakendada kaks ja pool kalendriaastat. Euroopa Komisjon määras igale liikmesriigile iga-aastase eraldise ning siseminis­ teerium kaasfinantseeris kõiki projekte 25% ulatuses.

Välispiirifondist eraldati Eestile aastatel 2007-2013 kokku 27,1 miljonit eurot, millest 97% eest tugevdati Eu­ roopa Liidu välispiiri. See jäi sel ajavahemikul ka peami­ seks, et mitte öelda ainsaks investeeringuks välispiirile.

Euroopa Tagasipöördumisfondi rahade kasutami­ se võib tinglikult jaotada kaheks: vahendid, mis kulusid ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste vabatahtlikuks tagasipöördumiseks päritoluriiki ning sama grupi sun­ niviisilise väljasaatmise rahastamine. Tagasipöördu­ jate arv on püsnud suhteliselt väiksena – 2008–2013 toetati 109 inimese vabatahtlikku lahkumist ning riigist saadeti sunniviisiliselt välja 256 inimest. See selgitab ka suhteliselt vähest vahendite kasutamist. Tagasipöör­ dumisfondi eraldisest kasutati keskmiselt 47,8%, kuigi viimasel kolmel aastal kasvas see keskmiselt 61,6 prot­ sendini. Kogu finantsperioodil rahastati 34 projekti, mil­ lest lisaks siseministeeriumi valitsemisala asutustele toetati ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Tallinna esinduse ja Eesti Punase Risti projekte.

Euroopa Pagulasfondi vahenditest rahastati Eu­ roopa Liidu varjupaigapoliitika elluviimiseks vajalikke projekte, sealhulgas varjupaigataotlejate vastuvõtu­ tingimuste parandamist, tugiisiku teenust ja õigusabi varjupaigataotlejatele, pagulastele ja ajutise kaitse saajatele. Arendati ka varjupaigataotluste menetlemi­ sega seotud IT-vahendeid ja viidi läbi erinevaid kooli­ tusi ja uuringuid ning teavitati avalikkust.

Pagulasfondi vahendite kasutamist peegeldab taaskord varjupaigataotlejate suhteliselt väike arv – eraldisest kasutati keskmiselt 69,8%. Kasutamata jäänud vahendid liikusid tagasi Euroopa Liidu eelar­ vesse. Finantsperioodil rahastati kokku 39 projekti ning lisaks siseministeeriumi valitsemisala asutustele toetati MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse, IOMi, Eesti Punase Risti, SA Eesti Inimõiguste Keskuse, MTÜ Ees­ ti Abikeskuste ning MTÜ ProDia projekte ja telliti mit­ meid valdkondlikke uuringuid. Projektide raames said erinevaid teenuseid kokku 289 rahvusvahelise kaitse taotlejat ja saajat.

Välisraha investeeriti sisekaitseakadeemiasse ja pääste valdkonda Euroopa Liidu liikmesriikide piire ületavate projektide rahastamiseks saab kasutada ka Euroopa Komisjoni programme. Raamprogrammi „Turvalisus ja vaba­ duste kaitse“ eriprogrammist „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ sai Eesti liikmes­ riikide juhtivpartnerina toetust ca 600 000 eurot. Si­ seakadeemiasse loodi projekti „Safe and Secure – Innovation in Law Enforcement Education“ raames virtuaalsimulatsioonil põhinev koolituslabor ning koolitati üle 1200 ametnikku pääste-, politsei- ja kiir­ abiteenistustest. Praeguseks on Euroopa Liidu toel loodud laborist välja kasvanud sisekaitseakadeemia innovaatiliste haridustehnoloogiate keskus.

8. RESSURSID

101

8. RESSURSID

102

ning soetati haiglatele ja hooldekodudele tuleohu­ tusvahendeid. Projektiga „Häirekeskuste side- ja in­ fotehnoloogiasüsteemide arendamine“ loodi geoin­ fosüsteem GIS-112, mille abil leitakse täpsemalt õnnetuskoht, kiireim abiosutaja ning sündmuskohale sõitmise teekond.

Välisinvesteeringud moodustasid 62,2% Aastatel 2007-2013 moodustasid välisvahendid ja nende kaasfinantseerimine siseministeeriumi valitse­ misala investeeringutest 62,2% 2007. aastal eelarvesse planeeritud välisvahendid sisaldasid peamiselt Euroopa Liiduga liitumiseelse ja lõppeva abiprogrammi Schengen Facility väljamakseid.

Järgnevate aastate eelarvesse planeeritud summad iseloomustavad ilmekalt vahendite väljamaksete tsük­ lilisust ning arvestama peab sedagi, et väljamaksed jät­ kuvad ka pärast finantsperioodi lõppu.

Haiglatele välisvahenditest soetatud evakuatsiooni­ lohistid. Foto: Rasmus Jurkatam

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismist saadi toetust kokku umbes 1,6 miljonit eurot, et luua juhtivpartnerina Balti riikide üleujutustele ühisreagee­ rimise üksus BaltFloodCombat. Kriisireguleerimise õppuse EU Cremex 2011 läbiviimiseks saadi üle 800 000 euro.

Perioodil 2007–2012 toetas Šveitsi konföderat­ sioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut um­ bes 24 miljoni euroga, millest kahe projekti abil jõudis siseturvalisuse valdkonda ligi 2,4 miljonit eurot ehk umbes 10% programmi kogumahust. Projekti „Loo­ duskatastroofide ärahoidmine ja ohjamine – tuleo­ hutuse suurendamine hooldekodudes ja haiglates“ abil saadi ülevaade meie hoolekandeasutuste tu­ leohuriskidest, leiti lahendusi nende vähendamiseks

Joonis 1. Euroopa Liidu ja teiste välistoetuste osa siseministeeriumi valitsemisala investeeringutest 2007-2013 (mEUR) 70 60 50 40 30 20 10 0

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Investeeringud kokku Sealhulgas välisvahendid Sealhulgas välisvahendite kaasfinantseerimine

Transport ja kinnisvara on seitsme aastaga teinud arenguhüppe Raino Sepp varahalduse osakonna juhataja

Siseministeeriumi valitsemisalas on aktiivses kasu­ tuses kõige enam transpordivahendeid – 2015. aasta lõpu seisuga kokku 2067, mille hulgas on 1880 mais­ maasõidukit, 156 veesõidukit ja seitse õhusõidukit.

Perioodil 2008-2015 hangiti suuremahulist transport­ vara kokku 68,1 miljoni euro eest.

Saime juurde kolm helikopterit 2008. aastal andis keskkonnaministeerium sisemi­ nisteeriumile tasuta üle kasutatud patrullhelikopteri Enstrom ja 2009. aastal hangiti riigieelarve rahastusel teine uus piirivalve helikopter AgustaWestland AW139, mis maksis 14,4 miljonit eurot. Helikoptereid kasuta­ takse politsei- ja piirivalveameti ülesannete täitmi­ seks, sealhulgas otsingu- ja päästetöödeks. 2010. aastal hangiti Euroopa Liidu Välispiirifondi vahendite kaasabil kolmas uus sama tüüpi piirvalve helikopter, mis maksis 15,5 miljonit eurot ning mida kasutatakse ennekõike Euroopa Liidu välispiiri valvamiseks.

2012. aastal soetati Euroopa Liidu Regionaala­ rengufondi toel multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits, mille maksumus oli 32,7 miljonit eurot.

2014. aastal hangiti Euroopa Liidu Välispiirifondi va­ hendite toel 2,2 miljoni euro eest piirivalve hõljuk Ran­ napuura, mis on kasutusel politsei- ja piirivalveameti ida prefektuuri Vasknarva kordonis.

Möödunud aastal võeti kasutusele riigieelarve ra­ hastusel hangitud kuus uut päästetööde redelautot, mis maksid kokku 3,3 miljonit eurot. Nende abil on võimalik inimesi päästa kuni 32 meetri kõrgustest eluhoonetest.

Uued redelautod paigutati Jõhvi, Narva, Pärnu, Tartu ning Tallinna kesklinna ja Lilleküla komandodesse.

Järgnevatel aastatel on suuremahulisema trans­ portvara soetamiseks läbi viidud või välja kuulutatud hankeid kokku 56,5 miljoni euro ulatuses. 2015. aas­ tal korraldati hankeid päästetöödeks vajaliku 43 põ­ hiauto, 23 paakauto ja kaheksa konteinerauto ning 14 paakkonteineri soetamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuu­ luvusfondi vahendite kaasabil elluviidav projekt läheb maksma 27,8 miljonit eurot ning sõidukid võetakse kasutusele aastatel 2016-2018.

Lisaks kuulutati 2015. aastal välja hanked Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastuse toel reostustõrje võimekusega patrull-laeva ja seirelennuki soetami­ seks, mille maksumus on kokku 28,7 miljonit eurot ja mis plaanitakse kasutusele võtta aastatel 2017–2018.

Uus laev ja lennuk võimaldavad parandada kliimamuu­ tustest ja ulatuslikest reostustest tulenenud hädaolu­ kordadele reageerimist Eesti mere- ja rannikualal.

Päästeameti uued redelautod. Foto: Päästeamet

8. RESSURSID

103

8. RESSURSID

104

Multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits uues kuues. Foto: Künter Kivi

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste valdu­ ses olevate maismaa- ja veesõidukite üle arvestuse pidamiseks võeti 2014. aastal kasutusele infosüs­ teem Sõiduk. Arvestuse ja kasutajamugavuse paran­ damiseks ning finantsandmete pärimiseks on Sõiduk liidestatud majandusarvestuse tarkvaraga SAP, sa­ muti ametnikeregistriga AMR ja maanteeameti liik­ lusregistriga. Infosüsteemis sisalduvad andmed on maismaa- ja veesõidukitega seotud ülevaadete ja analüüside koostamise ning sõidukite uuendamiseks vajaliku eelarve prognoosimise alus.

2015. aastal koostati transportvara uuendamise kava aastateks 2015–2030. Seal kaardistati esma­ kordselt tervikuna maismaa-, vee- ja õhusõidukite het­ keolukord ja koostati pikaajaline vara elukaarel põhinev uuendamise prognoos. Olemasoleva transportvara või­ mekuse tagamise soetusvõlg on 54,8 miljonit eurot, mis tähendab, et 25% meie maismaatranspordist, 14% õhu­ sõidukitest ja 48% veesõidukitest on ületanud kasuliku eluea ja tuleb esimesel võimalusel välja vahetada.

Siseministeerium ja rahandusministeerium leidsid 2015. aasta lõpus ka lahenduse järgneva nelja aasta jooksul soetusvõla vähendamiseks kuni kuue miljoni euro võrra. Täiendavate rahastuslahenduste leidmi­ seks jätkub töö 2016. aastal.

Seitsme aastaga valmis 15 uut hoonet Siseministeeriumi valitsemisalas on kasutusel kokku 330 000 m² kinnisvara, mis paikneb üle terve Eesti enam kui 400 asukohas. Perioodil 2008–2015 on si­ seministeeriumi valitsemisala asutuste tarvis valmi­ nud 15 uut hoonet kogumahus 46 594 m², mis on ca 14% kogu valitsemisala kasutusel olevast pinnast.

Neist kümme uut ehitist on ühishooned, kus paik­ nevad kaks või rohkem valitsemisala asutust ning Jõgeval valminud majas on politsei- ja piirivalveamet samas hoones kohtuga.

2015. aastal paranesid oluliselt häirekeskuse töö­ tingimused, kui valmisid ühishooned Tartus ja Tallinnas Lasnamäel. Häirekeskuse töökeskkond on valitsemisala

Seitsme aasta jooksul on siseministeeriumi valitsemisala tarvis valminud 15 uut hoonet kogumahus üle 45 000 m2

asutustest kaasaegseim – kolm keskust neljast paikneb hoonetes, mis on valminud aastal 2012 või hiljem. Saja­ protsendiliselt on häirekeskuse töökeskkond uuendatud siis, kui valmib Pärnu ühishoone, mille arendus on prae­ gu projekteerimisfaasis. Lisaks koostööle Riigi Kinnis­ vara AS-iga on parandatud kinnisvara tingimusi ka näi­ teks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusega, kellega koostöös valmisid andmekeskuse ruumid.

Paralleelselt uute hoonete valmimisega oleme jär­ jekindlalt optimeerinud kasutuses olevat kinnisvara.

Viie aasta jooksul on valitsemisala kasutuses oleva kinnisvara mahtu vähendatud 47 534 m2 võrra ehk 14% – seda ennekõike kinnisvara kasutusefektiivsuse tõstmise või põhiteenuse ümberkorraldamisega. Ka

8. RESSURSID

”

105

edaspidi püüame teenistuse töötingimusi parandada, sest paljud päästeameti ning politsei- ja piirivalve­ ameti ruumid ei vasta hetkel töökeskkonnale esitata­ vatele või turvalisusnõuetele.

Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara op­ timeerimise kava aastateks 2016–2030 kaardistab esmakordselt tervikuna siseministeeriumi ja selle valitsemisala kinnisvara hetkeolukorra ja sisaldab pi­ kaajalist vara elukaarel põhinevat uuendamise prog­ noosi. Selle alusel on valitsemisala kinnisvara inves­ teeringute puudujääk üle 210 miljoni euro. Võttes arvesse ka Riigi Kinnisvara AS-ile mittekuuluvate hoo­ nete seisundit, võib puudujääk ulatuda ca 250 miljoni euroni.

Tabel 1. Aastatel 2008-2015 valminud hooned Aasta

Hoone

Kasutajad

2008

Iisaku ühishoone

PPA, PÄA

1 084

2009

Kolde pst 65 politseihoone

PPA

4 067

2010

Rakvere ühishoone

PPA, PÄA

5 970

2012

Jõhvi ühishoone

PPA, PÄA, KAPO, HK, SMIT

8 412

2012

Kuressaare ühishoone

PPA, PÄA

3 158

2012

Valga komando

PÄA (Est-Lat programm)

1 256

2013

Jõgeva ühishoone

JUM, PPA

1105

2013

Narva ühishoone

PPA, PÄA

4 792

2013

Kuressaare angaar-kordon

PPA

1 999

2014

Keila politseimaja

PPA

964

2015

Tartu ühishoone

PÄA, HK

4 291

2015

Lasnamäe ühishoone

PÄA, HK

3 512

2015

Häädemeeste ühishoone

PPA, PÄA

1 030

2015

Vormsi komando

PÄA, PPA

381

2015

Võru ühishoone

PPA, PÄA, SMIT

PPA - politsei- ja piirivalveamet, PÄA - päästeamet, HK - häirekeskus, SMIT - siseministeeriumi infotehno­loogia- ja arenduskeskus

Netopind, m²

4 573 KOKKU

46 594

8. RESSURSID

106

Infotehnoloogilised arendused Rene Vihalem infohaldusosakonna juhataja

Aastatel 2007–2015 juurutati siseministeeriumi valitse­ misalas mitmeid väga olulisi info- ja kommunikatsiooni­ tehnoloogilisi (IKT) lahendusi, millest üks olulisemaid oli siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse loomine. See oli muide ka üks esimesi riiklikke IT-asutusi.

Suure tõuke suuremahuliste IKT-süsteemide juu­ rutamisele on andnud Euroopa Liidu finantseerimisva­ hendite nagu näiteks Schengen Facility ja sisejulgeoleku struktuurfondide avanemine. Mitmete nõuete täitmise vajadus on kaasnenud ka Schengeni viisavabadusega liitumisega, eurole üleminekuga ja isikute tuvastamise­ ga biomeetria abil.

Kui suuremahulised IKT-lahendused arendati vii­ mastel aastatel paljuski välja välisabi rahastuse toel, kerkib aina teravamalt esile nende süsteemide haldus­ kulude tagamine riigieelarvelistest vahenditest. Lisaks hakkab probleemiks kujunema IKT-lahenduste aegumi­ ne ehk legacy ning vaja on leida ressursid tehnoloogiate uuendamiseks.

Operatiivraadioside võrgu ESTER juurutamine Operatiivraadioside teenus ESTER (ESTonian Emer­ gency Radio) on riiklike institutsioonide raadio- ja and­ mesidesüsteem, mille abil tagatakse Eesti julgeolekut, turvalisust, avalikku korda ning kodanike kaitset. See on siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskes­ kuse (SMIT) osutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab võrgu lõppseadmete kasutajate vaheliste rühma- ja individuaalkõnede tegemist ja sõnumite va­ hetust Eesti territooriumil.

Teenus põhineb Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standarditel ja tagab opera­ tiivsüsteemide salastatuse, häire- ja töökindluse ning sõltumatuse teistest avalikest sidesüsteemidest. Võr­ gu toimimine on kindlustatud ka eriolukordades.

ESTERi väljatöötamist alustati juba 2004. aastal ning 2005. aastal tutvustati seda valitsusele. Eesmärk oli välja ehitada operatiivraadioside võrk üle 100 tugi­ jaamaga, mis katab 99% Eesti territooriumist mobiil­ sete raadiojaamadega ja 95% käsijaamadega.

Siseministeerium alustas ESTERi juurutamist 2007. ja 2008. aastatel, mil Schengen Facility toel hangiti 6,78 miljoni euro eest üle 6000 käsijaama.

2014. aastal soetati 352 000 euro eest lisaks mitusa­ da kõrge turvalisusega käsiterminali. Hetkel on sise­ ministeeriumi valitsemisalas kasutusel ca 7000 erine­ vat terminali.

ESTERi võrk on tänaseks välja ehitatud 84% ula­ tuses ning selle kasutajaid on 9000. Neist 87% on siseministeeriumi valitsemisala asutused (politsei, pääste) ning ülejäänud kasutajad on kiirabi, maksu- ja tolliamet, vanglad, kaitsevägi, välisministeerium, kesk­ konnaministeerium ja teised elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted.

ESTERi kasutusiga on ca 15 aastat ning 2014. aas­ ta seisuga on süsteemi infrastruktuur jõudnud elukaa­ re keskele. Süsteemi tootja ja opereerimise kogemu­ sele tuginedes saab võrgu nõutaval tasemel toimimist tagada vaid kuni aastateni 2023–2025, misjärel tuleb leida uus kliente rahuldav tehniline lahendus.

Lisaks mahukatele investeeringutele süsteemi juurutamisel tuleb riigieelarvest tagada ka iga-aasta­ sed halduskulud, mis on viimastel aastatel olnud ligi 2,7 miljonit eurot.

2005. aastal alustas Euroopa Liit ühtse Schengeni viisainfosüsteemi (VIS) loomist, millega sooviti liht­ sustada viisataotluste korda ning edendada nendega seotud andmete vahetamist liikmesriikide vahel. Sa­ muti sooviti arendada võitlust viisadega äritsemise vastu, avastada pettusi nende taotlemisel ning tõhus­ tada kontrolli Schengeni välispiiri piiripunktides ja liik­ mesriikide territooriumitel. Selleks hakati viisataotluse esitajatelt võtma biomeetrilisi andmeid ehk sõrmejälgi, et hiljem oleks võimalik tuvastada, kas taotluse esitas ning Schengeni piiri ületas üks ja seesama inimene.

Euroopa Liidu poolt vastutas kogu projekti juuruta­ mise eest Euroopa Komisjon, kuid tänaseks on tehnili­ sed tegevused delegeeritud eu-LISAle. Kui algselt pidi viisainfosüsteem valmima 2007. aastal ja liikmesriiki­ des rakenduma 2009. aastal, hindas Euroopa Komis­ jon nii enda kui ka liikmesriikide võimeid selgelt üle ja kesksüsteemi loomine võttis planeeritust kauem aega.

Eesti oli SIS II juurutamise eestvedaja Alles 2011. aasta 11. oktoobril kell üheksa hommikul oldi valmis riigid viisade kesksüsteemiga ühendama ning Eesti liitus sellega probleemideta ühena esimes­ test. Eesti sisestas oma esimese viisataotluse Kairost koos taotlejalt hõivatud biomeetriaga 12. oktoobril.

Alates viisainfosüsteemiga liitumisest võtab Eesti viisataotlejatelt sõrmejälgi lisaks esindustele välisrii­ kides ka piiripunktides ning viibimisaja pikendamise taotlemisel politsei- ja piirivalveametis.

Viisainfosüsteemi kasutajad Eestis on välisminis­ teerium, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitsei ning teabeamet. Lähiajal saab Schengeni viisade kontrolli­ mise võimaluse ka maksu- ja tolliamet.

Schengeni infosüsteem (SIS) on Schengeni vii­ saruumi meede, mille eesmärk on sisepiiridel piiri­ kontrolli kadumisest tekkivate julgeolekuriskide kom­ penseerimine. Selle algne ülesanne oli tagada kõikide liikmesriikide vaheline infovahetus tagaotsitavate isi­ kute, sõidukite ja esemete kohta.

Alates 1995. aastast oli Schengeniga liitunud liik­ mesriikides kasutusel SIS I+. Esialgselt pidi SIS II ka­ sutuselevõtt võimaldama Schengeni viisaruumi laie­ nemise märtsis 2007, kuid juba 2006. aasta suvel oli selge, et ettenähtud ajakavast ei suuda Euroopa Ko­ misjon kinni pidada. Eesti liitus Schengeni viisaruumi­ ga 21. detsembril 2007 ning esialgu võetigi kasutuse­ le SIS I+ erandiarendus SISone4All. See lahendus aga ei toonud kaasa süsteemi funktsionaalsuse kasvu.

2008. aasta veebruaris pikendas Euroopa Liidu jus­ tiits- ja siseküsimuste nõukogu oma otsusega SIS II projekti tähtaega 1. septembrini 2009.

Lõplikult käivitus SIS II aga alles 2013. aasta 9. ap­ rillil ning kõikidest Schengeni liikmesriikidest oli Eesti esimeste seas, kes hakkas andmeid vahetama teise põlvkonna infosüsteemiga. Samuti oli SIS II-le ülemi­ nek siseministeeriumi haldusala suurim IT-arendus – Eestis teostati liidestus 14 erineva infosüsteemiga ning tänu tugevale meeskonnale oli Eesti paljudes üleeuroopalistes küsimustes eestvedaja.

Uuendatud SIS II on võrreldes eelmise põlvkonna infosüsteemiga suuremate võimalustega, näiteks saab sinna sisestada koopiaid Euroopa vahistamismäärus­ test ja uut tüüpi hoiatusteateid – infot varastatud paa­ tide, konteinerite või tööstustehnika kohta. SIS II on üks suurimaid infosüsteeme Euroopas, mis koosneb Strasbourgis asuvast keskinfosüsteemist, Schengeni liikmesriikide süsteemidest ning nende vahelisest si­ deinfrastruktuurist, mida haldab eu-LISA. Tänase sei­ suga on SIS II-s üle 50 miljoni hoiatusteate, mis teeb sellest suurima omataolise infosüsteemi maailmas.

8. RESSURSID

107

8. RESSURSID

108

Riigi tugiteenuste keskuse Viljandi üksuse töötajad, kes vastutavad siseministeeriumi haldusala personali- ja palgaarves­ tuse eest. Autor: Urmas Muldmaa

Siseministeeriumi varade ja raamatupidamise infosüsteemide arendused Siseministeeriumi haldusala varade ja raamatupida­ mislahenduste arendamisel on lähtutud põhimõttest võtta võimalusel kasutusele üleriiklikud IT-lahendu­ sed. 2014. aastal liituti riigi tugiteenuste tsentralisee­ rimise projektiga (TUTSE) ja kõigis siseministeeriu­ mi asutustes (välja arvatud KAPO) võeti kasutusele standardiseeritud majandustarkvara SAP. 2014. aas­ tal hakati kasutama Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) puhkuse moodulit. Veel on kasutusele võetud majandustarkvara SAP aruandluskeskkond BO ja E-Arvekeskus. Infosüsteemide liidestamine SAPiga

tagab ühed andmed kõigis süsteemides ja välistab dubleeriva andmesisestuse.

2013. aastal alustati sõidukite ja transportvara ar­ vestuseks ja halduseks infosüsteemi Sõiduk juuruta­ mist ning 2015. aastal võeti kasutusele kogu sisemi­ nisteeriumi valitsemisala hõlmav väikevara halduse ja arvestuse infosüsteem.

IT-süsteemide keskne kasutusele võtmine on loo­ nud võimaluse dubleerivate arenduste ja IT-halduse vä­ hendamiseks. Paranenud on andmete kvaliteet, keskne aruandlus ja ülevaade ressurssidest. See loob ka eeldu­ sed varade optimaalseks pikaajaliseks kasutamiseks, sest võtab arvesse ka nende kestvuse elukaare.

www.siseministeerium.ee