Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 25. veebruar 2011 | nr 8 (022)
www.tallinn2011.ee
Alar Ojastu: «Kaupluses ei puutu ostjad kokku juhatuse esimehe, vaid ikka müüjatega.» Foto: Stanislav Moshkov
RAHVUSKULTUURID IV Võitluskunsti Maailmamängudel esinevad 24.‒27. veebruarini Eesti Näituste messikeskuses ja Saku Suurhallis ka Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra lauljad ja tantsijad. Loe lk 3 KÜLALISLAHKUS Tallinn 2011 ootab teenindajaid reisilaevale Baltic Queen tasuta külalislahkuse koolitustele. Seal õpivad teenindajad märkama oma töö väärtusi ja ülemused hindama oma ettevõtte teenindajaid. Lisaks saavad kõik põhjalikult teada, mida kultuuripealinna aasta kaasa toob. Loe lk 4–5 MUUSIKA Eesti muusika kutsub kuulama nii meil kui mujal, sest selgunud on muusikafestivali Rabarock peaesinejad, Londonis toimub paljuski siinsele helikunstile keskenduv «Eesti Fest» ja filmikunstiga flirdivad nii kodumaa edukaim lauljatar Lenna kui ka Ameerikast tulnud hiphoppar Napoleon Maddox. Loe lk 6
Tallinn Music Week tutvustab tänavu 145 Eesti ja muu maailma artisti Suurim Eesti muusikat meil ja mujal tutvustav festival Tallinn Music Week annab teada esimesed artistid, kes astuvad üles 24.‒26. märtsil üle Tallinna linna toimuval muusikasündmusel. Tänavu kolmandat korda korraldatav Tallinn Music Week on ühtlasi üks Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 muusikaprogrammi tähtsündmusi.
Esimest aastat oli nii Eesti kui välisartistidel võimalus avaldada soovi festivalil üles astumiseks läbi veebipõhise taotlusvormi. Sooviavaldusi laekus 280 kollektiivilt ‒ neist 212 Eestist, 24 Soomest, 12 Lätist, 7 Leedust, 7 Venemaalt, 6 Ühendkuningriigist, 5 Kanadast, 3 Rootsist, 3 Itaaliast ja 1 Islandilt. Programmi valiti 145 artisti, kellest 122 on pärit Eestist, järgneb Soome 12 artistiga. Teiste hulgas esinevad festivalil hiljuti Eesti Laulu konkursist
osa võtnud Shirubi Ikazuchi ja Mimicry. Nagu tavaks on saanud, toimub TMW festival läbi ühe varakevadise nädalalõpu üle terve Tallinna ‒ Von Krahli Teatrist Mustpeade keldrisaalini, Rotermanni Keskusest Rock Cafe’ni, Juuksuri muusikabaarist Estonia kontserdisaali ja Telliskivi Loomelinnaku F-Hooneni. Muusikastiilidest on festivali kavasse kaasatud nii pop, rock, jazz, folk kui tantsumuusika ja
moodne klassika. Täiesti uue suunana on tänavu kavas ka klassikalise muusika öökontsert Estonia kontserdisaalis, mis toob rahvusvahelise publiku ette klassikalise muusika tipp-interpreedid. Tallinn Music Week jätkab eelmisel aastal alguse saanud toredat koostööd nüüdisheliloomingu osas festivaliga Eesti Muusika Päevad ja lööb taas käed vanade heade sõpradega Rabarock, Jazzkaar, Viljandi Folk, Maailmaküla, Hea Uus Heli, Odessa Pop, Ram-
pade Org, Hard Rock Laager, Jazzliit, Julm Records, Nailboard Records ja Plektrum Festival. Tallinn Music Week toob festivaliks Eestisse ligi 100 muusikatööstuse niiditõmbajat üle Euroopa, lisaks ulatuslikule festivalile toimub 25. ja 26. märtsil Nordic Hotel Forumis muusikatööstuse tuleviku ja oleviku üle aru pidav konverents. Piletid tulevad müügile 28. veebruaril. Vt www.tallinnmusicweek.ee
Shirubi Ikazuchi.
MUUSIKA
2
ARVAMUS
Reede, 25. veebruar 2011 KULTUUR KUTSUB
Väärtus pole raha, vaid viiulimäng Et väärtustada kultuuri senisest enam, asutati Tallinnas Eesti Kultuuri Koda. Kultuurikeskkonna ja loomingulise õhkkonna väärtustamine ühiskonna meelelaadi olulise osana. Kultuurivaldkonda puudutava seadusandluse edendamine. Oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse.»
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Maksusüsteem, mis jätab kultuuri nälga Kultuursus peaks tähendama mitmekesisust, oskust keerukamalt mõelda. Kui me vaatame Eesti maksusüsteemi, siis lajatab ta äärmiselt kultuuritu primitiivsusega. Eesti riigi maksusüsteem on niisama virtuoosne nagu olematu mänguoskusega latsekese klimberdatud koerapolka. Tänasel päeval on valimiste üheks keskseks teemaks tõusnud toidu käibemaks. Nii Keskerakond kui sotsid soovivad toidu käibemaksu alandamist, sest enamikus Euroopa riikides on toidu käibemaks kas oluliselt väiksem üldisest käibemaksumäärast (Itaalias 5,5%, Saksamaal 7%, Eestis 20%) või puudub see maks hoopis (Inglismaal ja Iirimaal 0%.) Eesti toiduainete käibemaks on üks Euroopa kõige kõrgemaid. Inglismaal põhjendatakse toidu käibemaksu puudumist asjaoluga, et toidu maksustamine on kui elusolemise maksustamine Aga kas vaimutoit pole elusolemiseks mitte niisama vajalik? Eesti ei jäta osasid inimesi tühja kõhuga mitte vaid otseses mõttes, vaid ka vaimselt. Kui vaadata kultuurivaldkonda, siis paistab ka seal silma maksusüsteemi kultuuritus omaenda kalli isamaalise kultuuri suhtes. Ajal, kui enamik Euroopa riike kehtestab lisaks toidule ka kultuuriüritustele madalama käibemaksumäära, paneb Eesti kultuurile täie rauaga makse otsa. Toome siinkohal vaid mõned näited, kust nähtub, et Euroopas on kultuuriürituste käibemaks keskmiselt kolm, mõnel juhul kuni 5 korda madalam üldisest käibemaksust. Vahekorrad on järgmised: Soome 22/8, Rootsi 25/6, Portugal 19/5, Saksamaa 16/7, Holland 19/6, Ungari 25/15, Kreeka 18/4, Belgia 21/6, Iirimaa 21/13,5, Itaalia 20/10, Austria 20/10. Samal ajal näitasid statistikaameti jaanuaris välja toodud andmed, et peamiseks põhjuseks, miks eestimaalased ei käi sagedamini teatris, kinos või kontserdil, on kõrged piletihinnad. Ka näiteks teatrijuhid möönsid pärast niigi kõrge käibemaksu veel kõrgemaks keevitamist riigi poolt, et see vähendas miljonite võrra nende omatulu; mõned asutused tõstsid ka piletihinda. Samal ajal oli ajakirjandus pea ainuke valdkond, mis suutis oma mõjuvõimuga poliitikutelt välja kaubelda maksusoodustuse. Kontserdikorraldaja Aarne Valmis on kehtiva olukorra kohta öelnud tabavad sõnad: «Poliitika, mis meil on, paneb pea valutama. Ja ma ütlen ausalt, et Eesti riik on Euroopas ainuke, kus Rahvusooperil pole sooduskäibemaksu, kollasel ajakirjandusel on. Ma utreerin veidi, aga nii see on.» Äkki oleks meil taas aeg kultuurseks maksusüsteemiks, mis eeldab esiteks, et inimesed ja maksuametnikud ei ole algharidusega ega idioodid (millest lähtuvalt maksusüsteem võib olla keerukam, täites mitmesuguseid sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone), ja teiseks, et kõik inimesed ei ole ahned, vaid paljud meist oleksid metseeni kombel valmis ühiskonna hüvanguks maksma ka suuremat ehk progressiivset üksikisiku tulumaksu.
«Meie maksusüsteem on meie enda kalli isamaalise kultuuri suhtes ülimalt kultuuritu.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Margus Mikomägi ajakirjanik
K
ultuur Eestis praegu ehk ei hääbu, küll on ta aga lahjem, mugavam, läänelikum, pealiskaudsem, linlikum, kõik on müügiks... aga on inimesi, kes ei taha sellega leppida. Kultuuri saab alati üle parda heita, öeldes, et teeme majanduse korda, siis õitsege edasi. Küsimus on, millal Eesti riigis majandus korras on. Projektipõhine kultuur on kultuuriseoste tekkimiseks, eestlaste elujõu edasi kandumiseks liiga õhuke jää, mida mööda käia. Kultuuri koja põhikirjas on eesmärgid, mille poole ühe «katuse» alla ühinenud, pühendunud, kultuuri eri tahke esindavad inimesed püüelda võiksid: «Ühendada loomingulise tausta või huvidega juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine ning parandamine. Kultuuri ja loominguga seotud küsimuste regulaarne, loomingulisi praktikaid ühendav või ületav avalik arutelu.
Miks pole lugupeetus seni mõjunud? Koja loomisele eelnes ka üks varasem kutsung, kus kirjale alla kirjutanud lugupeetud inimesed ütlesid: «Tänane Eesti ühiskond on tervikuna hädas ning kriitiliseks tunnistatakse probleemid, mis suudavad end kõige jõulisemalt tõestada. Riigil puudub terviknägemus meie tulevikust. Puudub kõiki valdkondi siduv ja inimestega arvestav tegevuskava, mida ühiselt ellu viia. Hetkel ei oska otsustajad ega üldsus näha pehmete valdkondade, sh kultuuri seoseid majanduse, õigussüsteemi, tervishoiuga ja vastupidi. Kultuur ei tähenda eelarverida teatrite kütmiseks või muuseumide ehitamiseks, vaid teistega arvestava ja ühiste eesmärkidega riigi ning rahvuse jätkumise tagamist. Et säiliks rahvus, mille üle uhkust võib tunda. Kultuur on üks olulisemaid alustalasid selle eesmärgi saavutamiseks, sest seob omavahel ülejäänud valdkonnad. Mitte miski ei eksisteeri kultuurist eraldi.» See kutsung tõi 15. jaanuaril Tallinnasse Telliskivi loomelinnakusse kokku üle 50 kultuuris kaasa kõnelda tahtva aktiivse inimese: kaks endist kultuuriministrit, hulk inimesi, kes on ennast sidunud mitmesuguste erakondadega, hulk neid, kes juhivad loo-
meliite – aktiivsed ja tunnustust leidnud kultuuriinimesed. Need, kes au ja kuulsusega ei lepi, vaid sisutusele sisu eelistavad Ja siit valus, aga paratamatu küsimus: miks ei ole see lugupeetus seni mõjunud nende parteikaaslastele ja sõpradele, ümbritsevatele valitsejatele, kes majanduse hea või halva seisu kultuurirahastamise mõõdikuks on sättinud? Kultuuri koda võiks oma eesmärkidest lähtuvalt olla poliitikutele abiks. Äkki ongi raske mõista, et kultuurita ei ole majandust. Kui riiki võrrelda tünniga, siis tünni põhi on kultuur. No ja siis see tünnilaua seaduse jutt, et kui põhja pole, kaob tünnil mõte ära. Täna paistab kahjuks kõikjalt välja, et ka suurem osa kultuuris tegutsevaid inimesi on leppinud, et teeme majanduse korda, siis saab raha ka kultuur. Ehitame põhjatut tünni.
Me tahame, et meid maailmas kiidetaks Üks Koja loomise eestvõtjatest, Peeter Jalakas, on majanduse ja kultuuri vahekorrast kõneldes pehmelt diplomaatiline: «Majanduslikult on olnud hullemaid aegu. Palju hullemaid. Kultuuri tähtsuse ja tähenduse mõistmises on olnud paremaid aegu. Palju paremaid.» Koja põhikiri sätestab, et tegu on apoliitilise ühendusega. Usun, et mitte keegi ei söanda vastu hakata tõele, et riigis mis tahes otsuseid tehes tuleb lähtuda üldisi väärtusi loovatest põhimõtetest. Sõnades ehk isegi on nii, aga reaalsetes tegudes kipub asi hoopis vastupidine olema. Otsuseid
tehakse isiklikke, sõprus-, vennas-, amet- ja erakondlikke eesmärke silmas pidades. See ei pea nii olema ometi. Kuidagi on meil Eestis nõnda läinud, et me tahame välja paista. Me soov on, et meid kiidetaks muus maailmas. Aeg on märkama hakata inimest oma maal. Me tahame ikka näida, mitte olla. Ühest küljest on inimlik, ja isegi viisakaks võib seda pidada, et me oma musta pesu ilmarahvale väljanäitusele ei vii. Teisest küljest võiks igale arukale inimesele ammu selge olla, et me välisilmale ja inimestele alles siis korda läheme ja meid armastama hakatakse, kui me ei mängi õnnelikke, vaid oleme. Ja see teadmine, et kultuur teeb inimesed õnnelikumaks, peaks olema pisut eespool kui see, et õnn peitub rahas. Kuidas teha eestlastele arusaadavaks lihtne tõde, et ainus asi, mis Eestis on teistmoodi kui mujal maailmas, on kultuur? See on väärtus. Väärtus on eesti keelt kõnelev inimene oma maal. Meie rahvuskäpikuid kuduva tehase võib majandusliku kasu saamiseks tõesti Hiinasse viia. Obinitsa laulukoor aga on väärtus just sellepärast, et ta on Obinitsas. Kujutan ette, et Eesti Kultuuri Koja kõige esimeseks ülesandeks on defineerida mõisted. Mida me mõtleme, kui räägime majandusest? Mida mõtleme, kui kõneks on kultuur? Alles siis saab kultuurikodalane kõnelda ühiskonnale arusaadavas kodalaste keeles. Koda on kindlus. 22. veebruaril 2011 Raplas
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Vanade stereofotode näituse «LinnaRuum 1900» projekti autor Meelis Piller, kust pärinevad alates 1. märtsist Coca-Cola Plazas ja Vabaduse väljaku tunneli Eksperimentaalgaleriis eksponeeritavad fotod? Esimest korda laiema avalikkuseni jõudvad, peamiselt aastatest 1905‒1935, kuid ka 1970. aastatest pärinevad Tallinna linna vaadetega ruumilised ehk stereofotode negatiivid on pärit Ajaloomuuseumist ja Eesti Filmiarhiivist. Kõige suurema stereofotode pärandi on meile jätnud fotograaf Jaan Riet, kuid näiteks Ajaloomuuseumi arhiivis olevate fotode autor on siiani tuvastamata. Näitust koosneb 25-st lõuendile trükitud anaglüüf-fotost. Ruumilise efekti nägemiseks peab neid vaatama spetsiaalsete anaglüüfprillidega. Sisuliselt tähendab see, et nende prillidega vaadates näeb üks silm sinist ja
teine punast pilti, mis näivad üksteise peal olevat. Ilma prillideta seda efekti ei näeks, pilt tundub siis udune (vt. kõrvalasuvat fotot). 9 Milline on stereofotograafia ajalugu? Kuigi stereofotograafia ehk täna tuttavama nimega 3Dfotograafia on tuntud juba aastast 1840 ning esimest 3D kinofilmi – «The Power of Love» – näidati avalikkusele Los Angeleses juba 1922, on ruumilise pildi tehnoloogia olnud pikka aega vaid väikese huvigrupi hobi ja seda eelkõige tehnoloogia keerukuse tõttu. Vanasti tehti seda tehnoloogiat kasutades postkaarte, mis pandi vastava aparaadi sisse ja mida huvilised said aparaadist ühekaupa vaadata. Nüüd piisab vaid vastavatest prillidest, mis on pealtvaatajatele tasuta nagu näituse külastaminegi.
Kust saab Kultuuripealinna lehte? Infokeskused
Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.
manni 12), Raadiomaja (Gonsiori 21 valvelaud, Kreutzwaldi 14 valvelaud), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8).
Muuseumid
Kõrgkoolid
Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14, pood avatakse kell 11), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9).
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud).
Kultuurikeskused
Hotellid ja kohvikud
Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Estonia (Estonia pst 4), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8), ETV (Faehl-
Kohvik Boheem (Kopli 18), Nordic Hotels (Viru väljak 3), Sokos Hotels (Viru väljak 4).
Tervisekeskused
Kalev SPA Veekeskus (Aia 18), Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11), Las-
namäe Tervisekeskus (Punane 61).
Linnaasutused
Tallinna linnavalitsuse teenindussaal (Vabaduse väljak 7), Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18), Tallinna volikogu (Vana-Viru 12).
mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).
Lehekastid
Pärnu mnt-l Tõnismäel, Vabaduse väljakul, Narva mnt 1 Peapostkontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.
Kaubanduskeskused
Mujal Eestis
Viru keskuse autobussiterminal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu
Haapsalus leiab Kultuuripealinna Konsumi kauplusest (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajast Grossi poest (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupadest (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupadest (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupadest (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupadest (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskusest (Aasa 1).
RAHVUSKULTUURID
Reede, 25. veebruar 2011
«Multikultuurses karussellis» keerlevad nanaid kõrvu setodega Liidia Kõlvart: «Dialoog on võimalik alles pärast mõistmist, kes sa ise oled.» Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
IV Võitluskunsti Maailmamängudel esinevad 24.‒27. veebruarini nii Eesti Näituste messikeskuses kui Saku Suurhallis ka Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra lauljad ja tantsijad. 24. veebruaril saab näha soome-ugri ja kaukaasia päritoluga esinejaid. 25. veebruaril on ida rahvuste päev. 26. veebruaril esinevad slaavlased, 27. veebruar on nimetatud Euroopa päevaks. Ida rahvuste päeval esinev korea folklooriansambel Ariran on mitmete rahvusvaheliste festivalide laureaat. Slaavi päeva esinejatest on üks tuntumaid ukraina folklooriansambel Žurba. Eestlase jaoks ehk üllatusena ‒ peaks see ju olema vaid kaugemalt tulijate ühendus? või siiski mitte? ‒ kuuluvad Lüürasse ka näiteks seto lauluselts Sõsarõ ja Kaukaasia Eestlaste Ühing.
Dajan Ahmet oli asutajaliige Lüüra loodi 1993. aastal. Kaua ‒ kuni ootamatu surmani 2006. aastal ‒ tegutses seal aktiivselt ka näitleja ja lavastaja, Eesti-Tatari kultuuriseltsi Idel toonane esimees Dajan Ahmet. Lüürat juhib Kasahstanis sündinud korealanna Liidia Kõlvart. Tema sõnul on iga rahvuse jaoks Lüüras laulmine, tantsimine, oma kultuuri ja keele õppimine tähtsad küll, kuid niisama tähtis on, et lapsed ja noo-
Esineb mitmete rahvusvaheliste festivalide laureaat, korea folklooriansambel Ariran, esiplaanil Julia Kim. red, kes seal majas käivad, õpiksid olema kodanikuühiskonna vastutustundlikud liikmed. Lüüras tegutsevad vaat et professionaalse taseme saavutanud rahvuslike spordi- ja kultuuriühenduste kõrval asjaarmastajad, noorte kõrval keskealised ja eakad. Liidia Kõlvart rõhutab, et juba Konfutsius on öelnud: kolm põlvkonda peavad
koos elama ja üksteiselt õppima. «Ühte või teise rahvusesse kuulumine ei tähenda automaatselt veel selle rahvuse kultuuri tundmist,» märgib Liidia Kõlvart. «Me tulime kõik Nõukogude Liidust ja meil oli vaja meelde tuletada, kes me tegelikult oleme. Teiste rahvustega dialoogi astuda on samuti või-
malik alles pärast mõistmist, kes sa ise oled.»
Kuidas tantsivad talõšid ja burjaadid? Lüüra on põnev, sest lisaks rahvustele, kes igaühele kohe meenuvad, on seal veel näiteks ersad, kabardiinid, turkmeenid, nanaid, lesgiinid, talõšid,
andreas.sepp@tallinn2011.ee
IV Võitluskunstide Maailmamängude sportlik osa koosneb võistlustest ja demonstratsioonesinemisest. Alad, mida näidatakse demonstratsioonesinemisel Saku Suurhallis 25. veebruaril 19.00‒22.00. Krav maga on 1930. aastate Iisraelist pärit enesekaitsetehnika ja relvastamata kontaktvõitlus, mis hõlmab mitmesuguseid löögi- ja visketehnikaid ning valuvõtteid. Põhirõhk on kaitsest vasturünnakule ülemineku kiirusel, seda õpivad eriüksused üle maailma. Sambo on suurt valikut maadlusvõtteid ja heiteid hõlmav maadlussport, mis on eriti populaarne Venemaal ja mujal endise Nõukogude Liidu aladel ning Kaukaasias ja Aasias. Wushu on traditsioonilisest Hiina võitluskunstist pärinev etendus- ja täiskontaktne spordiala, mis loodi Hiina Rahvavabariigis 1949. aastal. Võitlusel põhinev wushu koosneb kahest alast: taolu (võitlus kujuteldava vastasega) ja sanda (sparring). Real aikido on 20‒30 aastat vana aiki-jujutsu ja aikido sümbioos, mis põhineb järskudel va-
luvõtetel. Võitluskunsti lõi serblane Ljubomir Vračarević ning selle eesmärk on õpetada hädapäraseid enesekaitsevõtteid. Aikido on Jaapani võitluskunst, mille autor sensei Morihei Ueshiba ühendas võitluskunstid, filosoofia ja usulised veendumused. Aikido rõhutab, et vastase rünnakuga tuleb ühte sulanduda ja ründejõud vastase vastu pöörata. Alad, mis on kavas nii avatseremoonial kui võistlustel. Taekwondo (kavas 25.‒27. veebruaril) on Korea võitluskunst, mille lõi 1955. aastal Lõuna-Korea armee kindral Choi Hong Hi. Võitluskunst hõlmab teadmisi anatoomiast, biomehaanikast ja füsioloogiast. Võistlustel harrastatakse viit distsipliini: formaalsed kompleksharjutused, kahevõitlus, laudade purustamine, spetsiaalne hüppetehnika ja enesekaitse. Noavõitluse (kavas 25. veebruaril 9.00‒16.00) tänapäevane versioon hõlmab noa puitimitatsioonide kasutamist ja kaitsevarustust. Võitlus kujutab endast vehklemissparringut, lubatud on löögid pähe, kehasse, kätesse ja jalgadesse, käsivõitlus on keelatud. Sqay (kavas 25. veebruaril 9.00‒16.00) on umbes kuus tuhat
aastat vana võitluskunst, mille tänapäevane variant koosneb käsivõitluse ja külmrelva kasutamise kombinatsioonist. Lubatud on löögid käte, jalgade ja spetsiaalse mõõgaga, kaitsevarustusena kasutatakse kilpi, vesti ja kiivrit. Spochan (26. veebruaril 10.00‒20.00) on Jaapanis 1971. aastal Tetsundo Tanabe poolt loodud võitlusspordiala, kasutatakse traditsioonilisi Jaapani võitlusrelvi ja nende ohutuid sportlikke prototüüpe, spochan on võistlejatele täiesti turvaline. Kudo (kavas 26. veebruaril 10.00‒20.00) on 1981. aastal Jaapanis tekkinud karate harustiil, mis on tuntud ka daido juku karate-do nime all. Kudo reeglite järgi on lubatud kõik maadlusvõtted, jala- ja käelöögid kõikidesse kehaosadesse peale selja ja kukla. Lubatud on ka löögid maas ning valu- ja kägistamisvõtted. Kudo hüüdlauseks on kujunenud «Reaalsem on ainult elu ise». Muay Thai ehk Tai poks (kavas 26.‒27. veebruaril 10.00‒20.00) on üks enim reaalset heitlust meenutav võitlusspordiala, mis erineb tavalisest kikkpoksist põlveja küünarnukilöökide, haa-
rete ning püstimaadluse poolest. Selle spordiala harrastamine võimaldab minimaalse ajaga omandada edukaks võitluseks vajaliku tehnika ja taktika ning füüsilised ja psühholoogilised omadused. Karate (kavas 26.‒27. veebruaril 10.00‒20.00) on alates 1996. aastast koondunud ülemaailmse konföderatsiooni alla. Seda harrastatakse peamiselt kahes vald-
Foto: www.games2011.org
Viru tunnel avab linna Jaanuaris välja kuulutatud Gonsiori ja A. Laikmaa tn ristmiku all paikneva jalakäijate tunneli ehk nn Viru tunneli kujunduskonkursile laekunud 25 tööst valis komisjon välja võidutöö «Avame linna». Töö autor on Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri õppiv Eldar Jakubov. «Avame linna» kujutab endast seinapikkust tõmblukku, mille avamisel paljastub vaade linnamaastikele. Nagu Eldar Jakubov kirjeldab, on töö inspireeritud vanade teksade taskust, mille avamisel on lootust leida midagi põnevat, unustatut. Grunge’likus ja suurlinlikus stiilis kujutatud tunneli lähipiirkonnas asuvaid kesklinna tuntud hooned on kontekstist lahti rebituna maa alla üle kandunud. Konkursile laekus kokku 25 tööd, finaali jõudsid ka «Area 4:20» (Andreas Luigas, Alvin Järving, Rasmus Sõnajalg, Johann Kabonen) ja «Sotsiaalreklaam» (Eldar Jakubov, Aljona Tubaleva ja Andrey Kulpin). Võidutöö valmib märtsis 2011. Kolm paremat tööd on peagi http://avalikruum.linnalabor.ee galerii alamlehel. Nädala jooksul lisandub sinna näitus kõigist konkursile kvalifitseerunud töödest. Samalt lehelt ning aadressilt http://www.tallinn2011.ee leiab lähemat infot ka kogu konkursi kohta.
Foto: Albert Truuväärt
burjaadid…Juba sellepärast, et neist ja nende kultuurist pisutki teada saada, tasub võitluskunsti maailmamängudega koos toimuvat «Multikultuurset karusselli» vaatama minna. Ei jõua ju suurem osa meist kõikjale maailmas sõita. Seda enam on vahva, kui näeme killukesi kaugest kultuurist siinsamas, oma kodumaal.
Milliseid võitluskunstialasid näeme maailmamängudel? Andreas Sepp
3
konnas: formaalsed kompleksharjutused (kata) ja kahevõitlus (kumite). Tehnika võimaldab käelööke kere piirkonda, jalalööke, heiteid ja üksikuid lööke maas oleva vastase pihta. Pankraation (kavas 26.‒27. veebruaril 10.00‒20.00) on antiiksete olümpiamängude ühe alana 648. aastal eKr sündinud võitluskunst. Ilma tehnikapiiranguteta segakäsivõitlusest alguse saanud stiil on muutunud tänapäeva üheks kõige karmimaks kahevõitlusalaks, mis sisaldab lööke kõikidesse kehaosadesse, suurt hulka heiteid, kägistamisja valuvõtteid ning minimaalset kaitsevarustust. Ajalooline mõõgavõitluskunst (pildil; kavas 27. veebruaril 10.00‒20.00) kuulub traditsiooniliste Lääne võitluskunstide hulka ja on tuntud ka terminite «ajalooline Euroopa mõõgavõitlus» ja «ajalooline vehklemine» nime all. Tänapäevane sportvehklemine selle alla ei kuulu. Võitlusala kõrgajaks oli hiliskeskaeg. Tänapäeval on see üha populaarsem seoses ajaloo taaskehastamisega. Võitlusala sportlikus versioonis on mõõgad nüristatud ja võisteldakse löögipunktide peale nagu poksis.
Fotol üks võidutöö fragmente (raadiomaja).
«Objekt nr 2011» särab suves 27. veebruaril kell 20.45 avaneb Vabaduse väljakul utoopiline installatsioon «Objekt nr 2011», mis tõstab tähelepanu keskmesse kunstniku inimesena. «Objekt nr 2011» särab keset Vabaduse väljakut kuni 20. märtsini. See on omamoodi ruum, kus kontrastina väljaspool valitsevale talvele on ehe suvi. Kolme nädala jooksul veedavad selles suves järgemööda ühe tunni kuni 400 Eesti loovisikut. See kõik on alates avamise hetkest vaadeldav Vabaduse väljakul, aga ka otseülekandena internetis ja Elioni DigiTV erikanalil. «Objekt nr 2011» kodulehekülg, kus on ka esmane loetelu osalevatest kunstnikest, asub www.objekt2011.ee. Korraldajad ja läbiviijad on MTÜ Siseilm ja Allianss Arhitektid. Nende organisatsioonide taga seisavad Mart Koldits, Kaarel Oja, Iir Hermeliin, Indrek Tiigi, Kadri Tamre, Kadri Tikerpuu ja Sirli Bergström.
Kultuuripealinna meened
pood.tallinn2011.ee
4
KÜLALISLAHKUS
Reede, 25. veebruar 2011
Teenindajaid ootab sadam Ettevõtjad tänavad kultuuripealinna korraldajaid võimaluse eest muuta teenindajad sõbralikumaks. Kultuuripealinn ootab teenindajaid ja nende ülemusi tasuta koolitusele uhkel reisilaeval, et teha Tallinnast üheskoos tõeliselt külalislahke linn. Oliver Õunmaa
oliver.ounmaa@tallinnlv.ee
Kultuuripealinna algatatud külalislahkuse programm kogub üha enam tuure. Programmi raames toimuvad tasuta koolitused, mis on mõeldud kõikidele Tallinnas tegutsevatele teenindajatele, teenindusettevõtetele ja personalijuhtidele. «Ettevõtete ja teenindajate huvi koolituste vastu on suur,» kinnitas sihtasutuse Tallinn 2011 külalislahkuse üks projektijuhte Elo Aun. «Oleme saanud tublisti tagasisidet, palju on helistatud ja üle küsitud. Oleme aru saanud, et inimestel on hea meel, et lõpuks ometi on keegi külalislahkusega tegelema hakanud ja et just kultuuripealinn midagi sellist teeb. Tunda on, et asutustel ja inimestel on vajadus sellise prog-
veab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman, kelle sõnul külalislahkus on inimeseks olemise viis.
Millised on selle kutse eelised Teine külalislahkuse koolitus mõtestab teenindaja elukutse väärtusi, õpetab igapäevaste näidete varal saama oma tööst motivatsiooni ja näitab, kuidas ennast töös ja enese arengus üldse motiveerida. «Koolitusel räägitakse positiivsetest näidetest meie teeninduskultuuris,» tutvustas Guiter. Seda koolitust juhib tunnustatud koolitaja Alar Ojastu. «Tegelen ettevõtjate ja teenindajate koolitusega oma põhitöös niikuinii, ent tänu kultuuripealinna külalislahkuse programmile jõuame oma sõnumiga oluliselt suurema hulga teenindajateni. Mul on hea meel, et kultuuripealinn mind sellesse programmi kutsus,» kiitis Ojastu. Tema sõnul pole probleem selles, et Eesti teenindajad ei oskaks teenindada, vaid pigem ühiskonna üldises suhtumises. «Vähe on inimesi, kes julgeksid uhkusega öelda, et ta tahtiski saada teenindajaks,» märkis noormees. «Kahjuks suhtutakse teenindajaks õppinud inimesse kui läbikukkunusse, kes kuhugi paremale kohale ei pääsenud.» Ojastu sõnul leiab koolitustelt kolme tüüpi teenindajad. «Osade koolitusele tulnud teenindajate puhul oleksime õnnelikud, kui nad saaksid aru, et nad ei sobi teenindajaks,» ütles Ojastu. «Neil pole tahet inimestega suhelda ega vajalikku optimismi. Niisiis aitame neil leida suunda, mis neile sobilikum oleks.» Teised on teenindajad, kel on tahe olemas, kuid laiskus kallal, sest nad sooviksid märksa rohkem raha teenida. «Neile seletame, et palka ei maksa ülemus, vaid palga toob klient,» õpetas Ojastu.
«Palka ei maksa ülemus, vaid palga toob klient.» rammi järele – seda enam, et majanduslikult keerukatel aegadel ei pruugi ettevõtted endale teeninduskoolitusi lubada saada, meil on see aga tasuta.» Külalislahkuse programm pakub huvilistele kolme koolitust. «Külalislahkust saad ju Eestis tegelikult õppida – näiteks teeninduskoolides ja TÜ Pärnu kolledžis, aga reaalsus on siiski see, et enamik praegustest teenindajatest pole sellist teenindusharidust saanud,» rääkis programmi teine projektijuht Liina Guiter.
Mida tähendab külalislahkus Kultuuripealinna külalislahkuse programmi esimene koolitus seletab, mida külalislahkuse mõiste üleüldse tähendab ja kui oluline see teeninduses on. «See koolitus vaatleb külalislahkust kõige laiemalt, sest seda läheb meil ju ka teistes eluvaldkondades tarvis,» selgitas Aun. «Tegelikult tahaksime ju, et kogu ühiskond mõistaks, mis on külalislahkus.» Esimesel koolitusel saavad ettevõtete esindajad lisaks teada, mis on Euroopa kultuuripealinnade liikumise eesmärk ning mida see tänavu Tallinnale toob. Edaspidi hakkavad koolitussarjas osalevad ettevõtted saama kultuuripealinna sündmuste kohta iganädalast teavet. Eesmärk on, et koolituse läbinu oskaks vajadusel iga päev soovitada vähemalt üht kultuurpealinna aasta sündmust. «Koolitatud teenindajad on ühtaegu ju ka kultuuripealinna saadikud, sest kaasame neid oma tegemistesse,» leidis Guiter. Esimesel koolitusel võib osaleda veel kolmel ajal – 1. märtsil, 15. märtsil või 17. märtsil. Koolitust
Kuidas suhtus vormelisõitja Kolmas tüüp teenindajaid on Ojastu sõnul need, kes sobivad väga hästi sellele tööle ning kel on olemas ka vajalikud isikuomadused, ent kes arvavad, et teenindajatöö on nõme. «Nemad teevad seda tööd ainult sellepärast, et ei saanud
«Schumacher teenis praegustest vormelipilootidest rohkem, sest oskas hästi publikut teenindada.» näiteks ülikooli juurat õppima,» rääkis Ojastu. «Nad usuvad, et saavad kohe-kohe paremale töökohale. Sellistele teenindajatele
Koolitaja Alar Ojastu vestlemas Veski kõrtsi töötaja Caroliin Voorel iga. Ojastu töö ongi just teenindajate koolitamine. Külalislahkuse prog selgitame, et näiteks vormeliäss Michael Schumacher teenis võrreldes praeguse vormeli maailmameistriga rohkem just sellepärast, et oskas hästi publikut teenindada. Ehk teisisõnu, kui sa teenindajana tippu jõuda ei suuda, ei suuda sa seda ka teistel aladel.» Teisegi koolituse puhul on võimalik valida nelja toimumisaja vahel – 25. märts, 31. märts, 8. aprill ja 14. aprill. Kolmas koolitus on mõeldud ainult ettevõtte teenindus- või
personalijuhtidele ning selle eesmärk on valmistada ette tulevasi ettevõtete sisekoolitajaid, kes suudaksid jätkata uute töötajate ja hooajatöötajate, aga ka oma teiste kolleegide koolitamist. Guiteri sõnul keskendub kolmas koolitus ka teenindaja ameti suuremale väärtustamisele ühiskonnas. «Koolitus jagab konkreetseid näpunäiteid, teadmisi, oskusi ja materjale, kuidas teeninduskvaliteeti tulevikus arendada,» selgitas Guiter.
Ojastu sõnul on ettevõtte juhtide hulgas pahatihti levinud veendumus, et nende ettevõtte teenindajad on «madalama sordi» inimesed, sest kõik paremad, n-ö tegijad töötavad juba muudel erialadel.
Juhid hinnaku oma töötajaid «Nii arvavad juhid ka, et teenindajatele pole vaja korralikku palka maksta,» rõhutas Ojastu. «Seetõttu ongi vaja ka juhte koo-
litada. Üks lihtne näide: kauplusesse minnes ei puutu ostjad ju kokku juhatuse esimehe, vaid ikka müüjatega, mistõttu ettevõtte sissetulek sõltub otseselt just viimastest.» Koolitusel õpetatakse juhte töö tulemusi väärtustama ja palkama inimesi ametisobivuse ja isikuomaduste, mitte ametialase töökogemuse järgi. «Töökogemus teenindajana ei näita, kas inimesest saab hea teenindaja või mitte,» ütles Ojastu. «Selle määrab inimese iseloom.»
Reede, 25. veebruar 2011
mas sõbralikkuse laev Kp
KÜLALISLAHKUS
5
E-Looming on tulnud! Eesti vanim järjepidevalt ilmuv ajakiri Looming (asutatud 1923) hakkab nüüdsest ilmuma ka e-ajakirjana. Edaspidi on Sihtasutusel Kultuurileht kavas teha samal viisil kättesaadavaks ka Vikerkaar ning mõned teised ajakirjad.
PÄRIB
Miks osaleb teie asutus külalislahkuse programmis? Norra Frikar tantsib Tartus
Loomaaia direktor Mati Kaal Nii kui raadiost sellest võimalusest kuulsin, hakkasin kohe kinni ja mõtlesin, et meie loodushariduskeskuse töötajad võiksid küll minna. Miks mitte teenindajaid koolitusele saata, kui see on tasuta ja tuleb igati kasuks. Meie eesmärk on ju inimestele haridust anda, kuid me peame seda tegema nii, et võimalikult paljud meie haridust tahaksid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus kutsub maailmamuusika sõpru juba 10. korda Tartusse festivalile MAAjaILM, mis toimub 11. ja 12. märtsil 2011 Genialistide klubis ja Vanemuise kontserdimajas Festivali peaesineja on Norra halling-tantsu lipulaev, maailmakuulus tantsutrupp FRIKAR, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar koos lavastusega «Mjølk» taas Eesti publiku ette tuua. MAAjaILM’al on nad kohal!
Tantsupärimuse kogumine algab
Tallinna Kaubamaja koolitusjuht Mailo Tohv
grammi raames räägib Ojastu näiteks, etkui inimesel on teenindaja ameti peale annet, ei maksa seda tööd häbeneda. Kolmanda koolituse kuupäevad on täpsustamisel, osalemiseks on kohustuslik osa võtta kahest esimesest koolitusest. Kõik koolitused üllatavad ka toimumispaigaga. Need toimuvad Tallinna sadama D-terminali kai ääres seisva Tallinki laeva Baltic Queen pardal. Koolituspäev kestab ligi viis tundi. Koolitustele registreerumine lõppeb kolm päeva enne soovitud koolituspäeva. Esimesele koolitusele registreerimiseks on viimane päev 14. märtsil.
Kõik kolm koolitust läbinud ettevõte saab kultuuripealinna külalislahkuse märgi, mille iga ettevõtja saab kleepida nähtavale kohale – näiteks välisuksele või taksoaknale. «Kleebis annab külalistele märku, et kultuuripealinn tunnustab ettevõtet selle eest, et nad pööravad teeninduskultuurile teistega võrreldes rohkem tähelepanu,» lisas Aun. «Elanikule võiks see olla vihje, et asutuses tõesti tegeletakse teenindusega ja klient on seal alati teretulnud»
Kultuuripealinna sihtasutus saatis info programmi ja selle koolituste kohta 1500 firmale ning reklaamis ettevõtmist raadios ja televisioonis.
Kõik saavad märku anda «Arvasime alguses, et reklaami peale tulevad vaid hotellid ja restoranid, kuid on vahva, et registreerutud on ka Ida-Tallinna keskhaiglast, loomaaiast ja botaanikaiast,» seletas Guiter.
Ühe suurima kaubandusettevõttena on meil kohustus oma teenindust aina paremaks muuta. Kuigi meil on pädevad töötajad, ei tee kunagi paha teadmisi värskendada, koolitused hoiavad vormis. Pealegi peame olema kultuuripealinna aastal kursis, mis linna peal toimub. Peame külastajatele näitama, et kultuuripealinna teemad on meile olulised. Foto: Stanislav Moshkov
«Liitunud on juba Tallink, Rimi, Kalev Spa, Selver, Kaubamaja ja Estonian Air. Ootame endiselt väga ka taksojuhte.» Ühtlasi kutsuvad projektijuhid inimesi oma teeninduskogemustest teada andma. Kõik tähelepanekuid oodatakse kultuuripealinna külalislahkuse lehel Facebookis. Samasse saab üles riputada ka videoid või pilte teile meeldinud teenidusasutusest. Ettevõtete kaasamine kestab kogu aasta, muuhulgas loositakse Facebookis välja koolitusel osale-
vate ettevõtete pakutud priipääsmeid. «Soovime, et kultuuripealinn jätaks ühiskonnale jälje,» lausus sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. «Meie algatatud külalislahkuse programmi eesmärk on kestma jääda ka pärast kultuuripealinna aastat. Oleme sel teemal vestelnud EAS-iga ning kavandanud Tallinna külalislahkemaks muutmiseks kolmanda sektori kaasamist. Ideaalis jätkab mõni kodanikeühendus külalislahkuse märgi jagamist.»
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, nii avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadel palutakse kirjeldada igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalselt Eesti Rahvaluule Arhiivis. „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on aastatega tekkinud vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg tõdes, et Rahvaluule Arhiiv kätkeb seni pigem tantsude kirjeldusi. Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on Ingrid Rüütli eestvõttel rohkelt jäädvustatud Kihnu tantsutraditsiooni, salvestatud ingeri tantsupärimust.
6
MUUSIKA
Reede, 25. veebruar 2011
Tanel Veenre avab näituse 26. veebruaril avab ehtekunstnik Tanel Veenre galeriis MÄRZ oma värskeimat loomingut kajastava näituse «Taasleitud paradiis». «Taasleitud paradiis» on näitus, mis koosneb kahest ehtesaarest. Esimene neist koosneb ehetest ja objektidest, mis lähtuvad universaalsest ristimotiivist. Teine väljapanek tegeleb Eedeni aia temaatikaga – kaelaehted ja prossid on kui killud maailmast, kust kõik alguse sai. Neis looduse vorme jälgivates ehetes on kaotatud aja haprust ja lootust see taasleida, süütunnet ja andekspalumist. Tanel Veenre «Taasleitud paradiis» on galeriis MÄRZ (Olevimägi 7) avatud 27. veebruarist kuni 13. märtsini kell 12.00‒18.00. 11. märtsil kell 18.00 saavad kõik huvilised Peeter Lauritsa juhtimisel Tanel Veenrele küsimusi esitada.
Rapla liitus võrgustikuga 22. veebruaril Tallinna raekojas toimunud piduliku tseremooniaga sai Raplast võrgustiku «Euroopa kultuurilinnad Eestis» kahekümnes liige. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 15. mail 2009 (Tallinna päeval), kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust. Raplast sai võrgustiku 20. liige, samuti on liitumissoovi avaldanud Kohtla-Järve. Euroopa Liidu Regioonide Komitees on kultuurivõrgustik pälvinud tähelepanu, nagu ka selle algataja, Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek hõlmata samasuguse koostööga kõik Euroopa kultuuripealinnad alates 1985. aastast.
Lenna Kuurmaa osaleb filmis Filmitalgutel valmiva filmi üheks naispeaosaliseks saab hiljuti Eesti Muusikaauhindade jagamisel neli kategooriapreemiat noppinud lauljatar Lenna Kuurmaa. Noorte armastusloos maailmalõpu eel saab näha amatöörnäitlejate kõrval ka Eesti staare eesotsas Lenna Kuurmaaga, kes hakkab peatselt teleekraanile jõudva tõsielusarja žüriis endale filmipartnereid valima. Telesaade valmistatakse Filmitalgute jaoks, see tutvustab filmis näitlemise tagamaid ning selle käigus valitakse välja osatäitjad Filmitalgutel valmiva ulmelise mängufilmi rollidesse. Märtsi lõpuni on käimas stsenaariumi kirjutamine, kõigil huvilistel on võimalus oma panus anda. Lisainfot saab www.filmitalgud.ee
17. veebruaril võõrustas Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 infokeskus Eestis harva viljeldava musitseerimise viisi beatbox töötuba.
Selle viis läbi USAst pärit mitmekülgne muusik Napoleon Maddox (pildil esiplaanil), kellele see oli soojenduseks enne 19. veebruaril toimunud esinemist festivalil Tummfilmid Tõstavad Häält, mille kohta saab pilte näha
kõrvallehelt ja kus Maddox aitas heli luua festivali avafilmile «Noored Kotkad». Tasuta töötuba viidi läbi kultuuripealinna trummiorkestri Trumm-It ja Tallinna spord- ja noorsooameti ühissarjas «Talk_Trumm-It.». Maddox on teiste seas lava jaganud ka hiljuti Tallinnaski esinenud Tony Alleni ja ansambliga The Roots. Maddox oli Eestis kolmandat korda,
oma 2009. aasta külaskäigul käis ta paarikümnes koolis ja juhatas KUMU-s üle-Eestilise beatbox’i koori kontserti. «Beatbox on kõige demokraatlikum muusika tegemise viis,» ütles Maddox seekordset töötuba sisse juhatades, jagas kohaletulnud väikestesse gruppidesse ja õpetas neiile nippe, kuidas suuga mitmesuguseid hääli teha. Foto: Stanislav Moshkov
Pendulum ja Filter on Rabarocki esimesed peaesinejad
Londonis toimub Eesti kultuuri festival
Mullu toimumata jäänud suvine muusikafestival Rabarock avalikustas oma esimese peaesineja, Austraalia päritolu drum’n’bass’i ja elektroonilise rocki trio Pendulum (pildil).
21.‒26. veebruaril toimub Londoni kunstikeskuses Kings Place Eesti kultuuri tutvustav festival, mille käigus esitletakse Eesti muusikat ning korraldatakse õpitubasid ja avalikke kohtumisi tuntud eestlastega.
Bänd alustas tegevust Austraalias 2002. aastal ning bändi koosseisu kuuluvad siiani algsed liikmed Rob Swire, Gareth McGrillen ja Paul Harding. Pendulumi läbimurre oli aastal 2008 ilmunud stuudioalbum «In Silencio», mida müüdi üle maailma rohkem kui üks miljon eksemplari.Praeguseks peetakse Pendulumi üheks kõige innovatiivsemaks ja progressiivsemaks drum´n´bass’i bändiks kogu maailmas. Pendulumil on läbi aegade olnud nende oma sõnul missioon panna kokku erinevaid muusikalisi ideid ja stiile, luues seeläbi uut heli, mis nende arvetes hetkel justkui kaasaegsest muusikast puudu on. Just seetõttu ongi nende looming muutunud aasta aastalt elektroonilisemaks ning liikunud drum ‘n’ bass’ilt pigem tumemuusika suunas. Bändil on fänne nii tantsumuusika kui metal’i austajate seas ning nad on olnud tuuril koos nii DJ Tiesto kui Iron Maideniga. Teist aastat järjest esinevad nad Inglismaa suurimal metalfestivalil Download. Soome raadio YleX kuulajad hääletasid Pendulumi kontserdi mullusel Provinssirocki festivalil suve parimaks.
Pendulum on teinud remikse paljude tuntud artistide lugudest, üks populaarsemaid neist on aga The Prodigy «Voodoo People». Lisaks on nad remiksinud ja kaverdanud ka sellistest lugudest nagu Metallica «Master of Puppets», Coldplay «Violet Hill», Led Zeppelini «Immigrant Song» jpt. Äärmiselt eklektilise ja mitmetahulise muusika kõrval on Pendulum viimaste aegade üks enim kontserte andnud live-bände, kelle üllatusi täis ning suursugust lava-show’d juba sel suvel Järvakandis näha saab, seda koos täiskoosseisus bändi ja meeletute visuaalidega. Lisaks Pendulumile avalikustati hiljuti ka 17-18. juunil Järvakandis toimuva Rabarocki veel teinegi peaesineja, kelleks on USA alternatiivrocki bänd Filter.
Bändi liider on endine Nine Inch Nailsi kitarrist Richard Patrick. Rabarock on viiel suvel toonud Eesti publikuni mitmekesise valiku muusikamaailma olulistest nimedest: Sparks, The Fall, Danko Jones, Laibach, Electric Six, The Misfits, The Exploited, Therapy?, Gary Numan, Ladytron ning muidugi kodumaised rockstaarid. Spetsiaalselt Rabarockiks on lavalaudadele naasnud legendaarsed kodumaised kultuskollektiivid Rosta Aknad, Mr Lawrence, Tõnis Mägi & Muusik Seif, Silvi Vrait & Ultima Thule, Onu Bella Bänd. Senine Rabarocki publikurekord on 13 000 inimest. Rabarocki passid on müügil Piletilevi ja Statoili müügipunktides üle Eesti soodushinnaga 39 EUR. Lisainfo: www.rabarock.ee
Festivalil esinevad kontsertidega ansambel Vox Clamantis, Klaveriorkester, Weekend Guitar Trio, folkansambel Suurõ Pilvõ ja džässpianist Kristjan Randalu. Klaveriorkestri kavas osalevad Hele-Riin Uib (löökpillid), Ain Varts (kitarr), Urmas Sisask (šamaanitrumm), Mart Taniel (video); Arvo Pärdi teoseid esitab pianist Lauri Väinmaa. Kogu kava koosneb Eesti heliloojate teostest: Ülo Krigul, Urmas Sisask, Peeter Vähi ja Jaan Rääts. Festivali lõppkontserdil esinevad koos Eesti muusikutega DJ Jan Bang Norrast ning tuntud inglise vokalist Toyah Willcox. Toimuvad Weekend Guitar Trio ja Suurõ Pilvõ õpikojad. Kings Place’i kohtumiste sarjas annavad ülevaate Eestist kui IT-riigist Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi ja Inglise Rahvusooperi uue meedia direktor Roland Taylor. «Eesti Festi» kuraator on BBC Raadio 3 muusikaprodutsent, saate «Late Junction» juht Fiona Talkinton. Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine
avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast Timesi kriitiku Hilary Finchi sulest. «Eesti Festi» korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasutus Tallinn 2011 ja EAS-i Londoni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat. Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklinna kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi- ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede Guardian ja Observer toimetused. Kings Place’i peasaal on esimene uus kontserdisaal Londoni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500-aastase tamme puitu, tulemuseks suurepärane akustika. Keskuse hooajad on ühed sisukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Thomas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja terve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju. Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nelja päeva jooksul. Lisainfot saab http://www.estonia.gov.uk/eng/ newsletter/issue-2
Reede, 25. veebruar 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis
FOTO
7
Festivali «Tummfilmid tõstavad häält» avas Theodor Lutsu «Noored kotkad»
«Tummfilmid tõstavad häält» avasõnad lausus selle produtsent, SA Tallinn 2011 filmiprojektide koordinaator Ave Ungro. Festivali korraldamisel osalesid ka Helmut Jänes PÖFF-ist ja Janno Zõbin.
1927. aastal vändatud ja 2008. aastal restaureeritud linateosele lõi KUMU auditooriumis 19. veebruaril toimunud seansil helitausta korra ka varem Eestis üheskoos musitseerinud Eesti-USA duo Meelis Vind (vasakul) ja Napoleon Maddox (paremal).
Helindamine kujunes nii populaarseks, et Vind-Maddox esitasid pärast filmi lõppu ka improvisatsioonil põhinenud «lisaloo».
Fotod: Stanislav Moshkov
Tummfilmifestivalil linastus «Madu»
Michael Jacksonit etendav Britt Quentin koolitas oma tulevasi lavakaaslasi 14.–15. veebruaril külastas Tallinna vokaalansambli M-pact endine liider ja praegu Londonis West Endis Michael Jacksonile pühendatud muusikalis «Thriller» peaosa mängi Britt Quentin (esiplaanil). Quentin, kes on varem koostööd teinud selliste maailmanimedega nagu Stevie Won-der, Shrelyl Crow, Lionel Richie ja Herbie Hancock, koolitas Eestis viibides noort Eesti a capella kvintetti Estonian Voices (taamal). Üheskoos antakse detsembris Jõulujazz 2011 raames Tallinnas ka kontsert.
20. veebruaril linastus festivali «Tummfilmid tõstavad häält» raames kinos Artis maailma üks tuntuimaid tummfilme, Jaapanis valminud «Madu». See on festivali ainus film, mida ei uushelindata. See-eest osales seansil dialoogide ettelugeja ehk benshi Saito Yuko (pildil), kes varem olnud tegev Jaapani folkloorsete esitluste mizugei (vee show) ja wazuma (traditsionaalne võlukunst) etendustest ning tuuritanud mööda maailma Kagebushi Teatrikompaniiga.
Foto: Stanislav Moshkov
Foto: Sten Jõemets / Nikon
Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab
«Euroopa kultuuripealinnaks olemine annab Eesti juutide väikesele, umbes 3000 inimese suurusele kogukonnale võimaluse tähistada oma uuestisündi. Erinevalt Lätist ja Leedust ei ole Eesti juutide kogukond kunagi ületanud paari tuhandet. Juutide Tallinnasse ja Tartusse kolimine sai võimalikuks alles 1865. aastal, mil tsaar Aleksander II allkirjastas vastava käskkirja. Pärast Eesti iseseisvumist tsaarivõimu alt said juudid
alates 1925. aastast sarnaselt teistele Eestis elavatele rahvusvähemustele õiguse moodustada oma kultuuriautonoomia. Ent nende kultuuriline iseseisvus kadus pärast Teist maailmasõda, mil Eesti sattus taas võõrvõimude kätte. Eesti juudi kogukonna uuestisünnile on eelnenud uue sünagoogi valmimine 2007. aastal, mille valmimist toetasid Ameerika rahastajad ja kohalikud võimud. Modernse, valdavalt klaasist ehitatud sünagoogi arhitekt on Andrus Kõresaar, kes on muu hulgas olnud seotud ka Rotermanni kvartali ümberehitamisega. Enne uue sünagoogi valmimist oli Eesti ainus riik Euroopas, kus puudus pidevalt töötav sünagoog. Nüüdseks kasutab seda oma
usutalituste läbiviimiseks ka Tallinnaga võrreldes palju arvukam Helsingi juutide kogukond, sest nende sünagoog on praegu ümberehitamisel. Juutide kogukond jätkab edukalt kasvamist, sest sünagoogi juures tegutsevas koolis õpib praegu 12 klassis kokku umbes 270 õpilast. Koolis korraldatakse ka täiskasvanutele mõeldud kursusi ja seal tegutseb hiljuti avatud Maccabi-nimeline spordiklubi. Üle pika aja korraldatakse Tallinnas ka iga-aastast juudi kultuuri festivali Ariel, mis kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse. Novembris toimuv festival hõlmab muusika-, filmi- ja kirjandusüritusi. Festival on osaliselt pühendatud kirjanik
Sergei Dovlatovi mälestusele, kes kolis 1970. aastatel tsensuuri kartuses Peterburist Tallinnasse. Hiljem elas juudi ja Armeenia juurtega Dovlatov New Yorgis.» (The Jerusalem Post, Iisrael)
«Keskkonnasäästlikkus oli Nõukogude Liidu ajal tundmatu
teema. See kehtis ka Balti riikide puhul. Ent tänavu, mil Tallinn on koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinn, on keskkonnasäästlikkus üks võtmesõnadest. Nii näiteks valmib mais Teater NO99 juhtimisel Skoone bastionile põhust ja teistest looduslikest materjalidest põhuteater, et oktoobris jäädavalt kaduda. Teine näide Tallinn 2011 keskkonnasäästlikkusest on sõltumatu rühmituse MUSICISMOVEMENTISMAGEISMUSIC ehk MIMi lavastus, kus keskset rolli mängib inimeste ja masinate vaheline energia. Kokku kandideeris Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi rohkem kui 900 ideed ja ettepanekut, millest valituks osutus umbes 250.
Rohelisest mõtteviisist inspireerituna on valminud ka Tallinn 2011 suveniirid, näiteks 4-sentimeetrilise läbimõõduga vasknööp. Erilist tähelepanu tasuks pöörata nende nööpide tekkeloole, sest need on valmistatud 2002. aastal tulekahjus kannatada saanud Tallinna Pühavaimu kiriku vaskkiivrist, mille paigaldas kirikule 1688. aastal vasksepp David Hübner. Nööbiga tuleb kaasa tekst, mis ütleb järgmist: «See nööp on universumi väikene mudel, meie parimate mõtete peegeldus. Oma nööpi saad talletada mälestusi või soovida oma suurima soovi ning selle väikese talismani tugevate pistetega vajalikku kohta kinnitada.»» (Sonnenzeitung, Austria)
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 25. veebruar 2011
Siim Nestor soovitab: festival Heliosphere raputab müramassiividega 9 24.‒27. veebruaril Von Krahli Teatri baaris ja teatrisaalis toimuva eksperimentaalpsühhedeelse audiovisuaalse festivaliga Heliosphere pakutakse külalistele võimalust astuda korraks välja harilikust igapäevamaailmast, lasta end läbi raputada nurgelistel müramassiividel ja paitada helide võrgul. Festival on nagu meri – kord tormine ja purustavate lainetega, kord vaikne ja peegelsileda pinnaga. Esitledes sügavalt puudutavat muusikat ja mõtterännule viivaid visuaale, loob Heliosphere festivalikülastajatele sideme nende enda hingega.
Festivali üks peaesinejatest, Islandi artist Ben Frost.
Foto: Bjarni Grímsson
TALLINN 2011
23.‒27. veebruar Eesti Näituste messikeskus (Pirita tee 28a, Tallinn) rahvakultuuri festival «Multikultuurne karussell». Neli päeva kestev kultuuriprogrammis osaleb ligi 90 rahvuskollektiivi. Festivali korraldaja Lüüra on üks olulisemaid rahvusvähemustega seotud kultuuriorganisatsioone Eestis. 25.‒26. veebruar Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) festival «Tummfilmid tõstavad häält». Festivali eesmärk on hägustada piire filmi ja muusika vahel, pakkuda publikule üllatavaid ja ootamatuid lahendusi, mis lõppkokkuvõttes panevad tummfilmid meiega rääkima ainulaadses ja kõigile mõistetavas keeles. Kokku on festivalil viis kontsertlinastust ja üks loeng-linastus. Linastuvatele filmidele annavad kohapeal improvisatsioonilise muusika abil oma näo ja keele nimekad bändid ja esinejad kogu maailmast.
26. veebruar Lasnamäe Kergejõustikuhallis (Punane 45, Tallinn) TV 10 Olümpiastarti II etapp. Eesti vanim koolinoorte spordivõistlus TV 10 Olümpiastarti saab 40-aastaseks. Võistlushooaeg kestab jaanuarist juunini. 25.‒27. veebruar Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) Jõhvi Balletifestival. Balletifes-
tivali eesmärk on tutvustada tantsuhuvilistele klassikalise tantsu põnevat maailma, arendada Eesti balletiharidust ja luua uusi võimalusi koostööks. Festivalist on kujunemas traditsioon, mis võimaldab Jõhvis kohtuda nii Vene kui Euroopa tantsutraditsioonidel ja -inimestel. Sel aastal on peakülalisteks Tšehhi Rahvusballett ja balletitruppide esindajad Skandinaaviast. Laste balletigalal esinevad balletikoolide ja -stuudiote õpilased üle Eesti.
Natali Lohk, Maarika Mesipuu, Tiina Mälberg, Toomas Suuman jt. Kunstnik: Silver Vahtre
25. veebruar 19.00 Ugala teatris (Vaksali 7, Viljandi) etendus «Mee hind». Etenduse autor ja lavastaja on Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro ja Martin Mill. Kunstnik: Kaarel Eelma (külaline). Muusikaline kujundaja: Ivar Põllu (külaline). Valguskunstnik: Tiina Barbo
TEATER
25. veebruar 18.00 Steineri aias (Pühavaimu tn 8, Pärnu) etendus «Talve murdmine». Tantsustuudio Palm Projectsi abiga toob lavastaja ja moekunstnik Heili Palm-Vaikma Steineri aias rahva ette muinasjutuetenduse. See on tantsuetendus tule ja jääga, maas ja õhus ‒ eepiline lugu Eestimaa looduse teekonnast talvest kevadesse, näidates, mida loodus sellel teel sümboolselt läbi elab. Etendus toimub ehedas looduskeskkonnas, kus on esindatud lumi, jää, vesi ja tuli. Etendus on tasuta! 25. veebruar 19.00 Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) etendus «Eksperiment õhupumbaga». Etenduse autor on Shelagh Stephenson ja lavastaja Peeter Tammearu. Sajandite kirgi ja saladusi vaevad Margus Grosnõi, Lauri Kaldoja,
28. veebruar 19.00 Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) etendus «Isa». Etendus on Islandi näitekirjaniku, lavastaja, näitleja ja produtsendi Bjarni Haukur Thorssoni 2007. aastal valminud mononäidend. Mängib Jan Uuspõld või Alo Kõrve. Lavastaja Andrus Vaarik. Muusikalooja Jarek Kasar. Tõlkija Kadre Vaik 4. märts 19.00 Karksi valla kultuurikeskuses (Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia) etendus «Tuulte pöörises». August Kitzberg kirjutas etenduse 104 aastat tagasi. Lugu on endiselt värske. 1940. aasta 24. veebruaril avati etendusega Rakvere teater. Andres Noormetsa (Endla teater) lavastuses ja lavakujunduses ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.
TANTS 27. veebruar 11.00 Muuseumis Miia-Milla-Manda (L. Koidula 21C, Tallinn) tantsuteater Zick
Heliosphere on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavas ja seda korraldab kontserdiagentuur Talk Left-Handed. 24. veebruaril maksab päevapilet ukselt ostes 7, 25.‒26. veebruaril 15 ja 27. veebruaril 7 eurot. Rohkem infot: http://www. heliospherefestival.com ; http:// www.facebook.com/heliospherefestival Neljapäev, 24. veebruar 21.00 Esa Z Lesa (Tšehhi) ‒ http://www.myspace.com/ esazlesa 22.30 Edgars Rubenis (Läti) ‒ http://www.myspace.com/ edgarsrubenis 00.00 Terminal HZ (Jaapan/Austraalia) ‒ http://www. myspace.com/00kknull
Reede, 25. veebruar 21.00 Kuma (Eesti) ‒ http:// www.myspace.com/kumaband 22.00 Amenra (Belgia) ‒ http:// www.myspace.com/amenra 23.00 Tesa (Läti) ‒ http://www. myspace.com/tesaband 00.00 Circle (Soome) ‒ http:// www.myspace.com/circlefinland 01.00 Five Seconds To Leave (Tšehhi) ‒ http://www.myspace. com/fivesecondstoleave 02.00 Dark Buddha Rising (Some) ‒ http://varjotila.org/dbr/ Laupäev, 26. veebruar 21.00 Horacio Pollard (Suurbritannia) ‒ http://neighmusic. blogspot.com 22.00 V-H-S ‒ Wiracki + Suka Off/BFV (Poola) ‒ http://www.
myspace.com/wiracki 23.00 Nadja (Kanada) ‒ http:// www.myspace.com/nadjaluv 00.00 Ben Frost (Island) ‒ http://www.myspace.com/ theghostofbenfrost 01.00 MoHa! (Norra) ‒ http:// www.myspace.com/themoha 02.00 Oyaarss (Läti) ‒ http:// www.myspace.com/oyaarss Pühapäev, 27. veebruar 21.00 Manifesto (Rootsi) ‒ http://www.myspace.com/ mzetterberg 22.30 Year of No Light (Prantsusmaa) ‒ http://www.myspace. com/yearofnolight 00.30 Rovar17 (Ungari) ‒ http://www.myspace.com/ rovar17
hakkama saada. Aga ka armastus, halastus, lootus.
ja Sõltumatu Tantsu Ühendus: «Sina ja mina ja kõik, keda teame». Tantsulavastus on mõeldud lastele ja nende sõpradele alates 4. eluaastast. Koos kahe tantsijaga uurib publik sõpruse loomiseks ja hoidmiseks vajalikke tundeid, vaatab tantsu ja tantsib ise ka.
NÄITUS Kuni 26. veebruar Draakoni galeriis (Pikk 18, Tallinn) Berit Teeääre näitus «Free Belgium!». Näitusele on välja pandud Berit Teeääre tööd. test: Spies Boys. Improvisatsioonilise muusika sarjas Improtest astub üles Spies Boys Venemaalt. Spies Boys alustas oma otsinguid improvisatsioonilises muusikas aastal 1997, ansambli koosseis ulatus kahest liikmest kuni väikese orkestrini.
2. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ballett «Luikede järv». Etendub Pjotr Tšaikovski ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Lavastaja Tiit Härm. V. Begitševi ja V. Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. 3. märts 18.00 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) tantsulavastus «Made in Estonia maraton 2011». Tegemist on ühepäevase festivaliga, kus ühe pika õhtu jooksul on laval tantsu, teatrit, filmi, videot, maali, skulptuuri, performance’it, muusikat, laulu ja muid võimalikke ja võimatuid kunsttükke, mis lavale mahuvad. Kunsttükid on teostatavad lühikese tehnilise ettevalmistamise ajaga (aega lava valmis seada on ehk 2 minutit) ning ei kesta kauem kui 15 minutit. Osalevad Veronika Valk, Jane Raidma, Muusikakollektiiv Hrr!, Mihkel Ilus, Kati Juurik, Einike Leppik, Siim Tõniste, Kristina Paškevicius, eleOnora, Kaie Olmre-Hütt, Doris Feldmann, Greete Uustal, Teisi Tubin, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Jaak Sapas, Tõnu Tunnel, Liis Plato ja teised.
MUUSIKA 25. veebruar 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) Impro-
26. veebruaril 14.00 Sagadi mõisas (Sagadi küla, Vihula vald) «Eesti metsa lugu». Ansambel Hortus Musicus. Metsaelust mõisaaegses Eestis pajatab kas Samuel Golomb või Ott Sandrak. Kontsert on tasuta!
27. veebruaril 17.00 Pärnu kontserdimajas (Aida 4, Pärnu) kontsert «Rütmiallikal». Eeslaulja Liisi Koikson. Cätlin Jaago (torupill, flööt), Siim Aimla (saksofonid, flööt), Tanel Ruben (löökpillid, loop’id), DJ P. Julm (efektid, loop’id), Neidiste regilaulukvartett ja torupilliansambel. Kava ühendab rahvamuusikat, rütmimuusikat, improvisatsiooni ja džässi.
Kuni 6. märtsini Annelinna raamatukogus (Kaunase pst 23, Tartu) MD fotonäitus «Abstraktsioonid». Näitusele välja pandud piltidel püüab fotograaf teadlikult esile tuua «maalilisust», keskendudes foto formaalsetele aspektidele, eelkõige värvile. Kuni 10. aprill Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/ Valge 1, Tallinn) näitus: «Isiklik ja avalik ruum 1970. aastate eesti graafikas». Väljapanek tutvustab 1970. aastate graafikat, mis vastandas sotsiaalsetele teemadele subjektiivsuse ja sürrealistlikud suundumused.
KINO 28. veebruar 18.00 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu) mängufilm «Surnuaiavahi tütar». Katrin Lauri uus mängufilm on lugu väikestest inimestest, kes eluga kuidagi hakkama ei saa. Film puudutab teemasid, mis meid kõige valusamalt puudutavad: joomine, tööpuudus, oskamatus eluga
Kuni 17. Aprill Kondase keskuses (Pikk 8, Viljandi) William Hogarth’i ja John Kay karikatuuride näitus. Näitusele on välja pandud ajavahemikus 1792‒1850 trükitud Hogarth’i vase- ja terasgravüürid ning aastail 1837, 1842 ja 1877 editeeritud John Kay vasegravüürid.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps
TALLInn
“In Your Pocket: A cheeky, wellwritten series of guidebooks.” The New York Times
December 2010 - January 2011
Most complete guide to the city
Eur opean Capital of Culture