Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 3. juuni 2011 | nr 22 (036)
www.tallinn2011.ee
Rabarocki peaesineja Pendulum ühendab tantsumuusika metal’iga. Foto: John Wright / Chance Street Studio
TEATER
Saša Pepeljajevi «Tantsiv torn» pakub rabavaid trikke Turu Aurinkoballeti lavastus «Tantsiv torn» ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurääkijaid, tuld ja vett. Aurinkobaletti 30. sünnipäevaks valminud teos «Tantsiv torn» tõuseb Tallinna ja Turu taevasse Euroopa kultuuripealinnade aastal 2011. Kümnemeetrine torn esindab inimkonna tuuma: energiast, loovusest ja unelmatest pakatavat hinge. «Tantsiv torn» on tõeliselt unikaalne ja kujutlusvõimet ergutav kogemus, ligi kakskümmend esinejat hülgavad hirmu, turnides terastorni tippu. Rahvusvaheline suurprojekt ühendab artiste Soomest, Venemaalt, Eestist ja Ameerika Ühendriikidest. Etenduse mooto-
riks on tunnustatud geenius Saša Pepeljajev. 1981. aastal loodud Turu Aurinkobaletti on kõrgetasemeline tantsutrupp, mille repertuaaris on lavastusi nii täiskasvanuile kui ka lastele. Trupp töötab koos Raija Lehmussaari, Urmas Poolemetsa ja Saša Pepeljajeviga juba mitu aastat. Lisaks neile on Aurinkobalettis lavastanud paljud rahvusvaheliselt tuntud ja hinnatud koreograafid, näiteks Carolyn Carlson, Kilina Crémona, Boris Eifman, Virpi Pahkinen, Tommi Kitti, Marjo Kuusela, Kirsi Monni ja Arja Raatikainen. Kontseptsioon, lavastus, koreograafia, stsenograafia: Saša Pepeljajev (Venemaa). Torni konstruktsioon: Pavel Pepeljajev (USA/Venemaa). Torni ehitus: Stagecraft Management. Helilooja Ülo Krigul, kostüümikunstnik Reet Aus, valgustus-
KUNST Postkastid, parkimisautomaadid, vahepeal juba kasutusest kõrvaldatud taksofonid ja pangaautomaat hakkavad kunsti ja luule abil üle linna masu ja murede vastu võitlema. Loe lk 3 RABAROCK
Torni konstruktsiooni autor on Pavel Pepeljajev, selle ehitas Stagecraft Management.
Foto: Stanislav Moshkov
kunstnik: Timo Ollila (Soome). Esinejad on Aurinkobaletti – AB Dance Company (Soome), Appa-
ratus Theatre Group (Venemaa), insenerteater AKHE (Venemaa) ja eesti muusikud.
Etendused toimuvad 8., 9., 10. ja 11.juunil kell 19.00 kultuurikilomeetri ääres Katlas.
17.–18. juunil mattub Järvakandi pärast ühte vaheaastat taas hea rockmuusika alla, kui toimub suve suursündmus Rabarock. Kes esinevad ja mis on vahepeal muutunud? Loe lk 4–5
2
ARVAMUS/UUDIS
Reede, 3. juuni 2011 KULTUUR KUTSUB
Rotermanni väljakust saab teemapark Osavad, kuid kõhna rahakotiga kunstnikud saavad kauplemiskoha tasuta. Oliver Õunmaa Rotemanni väljak saab suvekuudeks Artlandi nimelise turu, mis ühendab endas kauplemis- ja kunstipaiga.
Anneli Sihvart, toimetaja
Kas tuvid naeratasid? Eksperimenta! ‒ Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaal ‒ kestab veel tosinajagu päevi ehk 14. juunini. Välisekspositsioonist on osa juba hävinud, siseekspositsioon Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis peab vastu ja võõrustab külastajaid. Ma ei ole sootuks mitte kindel, et kõik, kellele sel näitusel midagi öelda oleks, seal juba käinud on. Pigem olen otse vastupidises veendunud. Päeval, mil Eksperimenta! ekspositsiooni vaatamas käisin, oli minuga kaasas inimene, kes pole varem elus vist ainsalgi kunstinäitusel viibinud. Temal, kes ta on enamasti ülimalt püsimatu, oli seal huvitav. Eksperimenta! annab mõista, et see, mis teose kunstiks teeb, ei pea olema tabatav vaid võõrastele väljavalitutele, vaid võib haarata igaühte, olgu ta mis vanuses iganes. Kunstiks võib muutuda kõik, mida mõtled või tunned. Sama tõdemust saab lugeda õpetaja sunnil Eksperimentat vaatamas käinud kooliõpilaste retsensioonides internetiaadressil http://11klnaitused2010.blogspot.com. Noored märgivad, et üllatavalt läks Lauluväljakul nähtu neile korda ‒ nad said aimu, et kaasaegseks kunstiks nimetatu polegi neile võõras. «Näitusele läksin ilma igasuguste ootusteta, üldiselt pole ma eriline kunstinäitustel käija,» kirjutas näiteks Saara Mägin. «Seekord olin positiivselt üllatunud, sest paljud tööd olid lihtsalt mõistetavad, samas ka huvitavad. Siiani olen puutunud kokku kaasaegse kunstiga kui kriipsudega, mis väidetavalt väga olulist tähendust omavad, kuid mina neis peale tavaliste joonte midagi muud ei näe. Nüüd nägin ma midagi jõulist ning tundsin tõeliselt, et kõik see, mis neis ruumides asus, viis mu mõttelennu kõrgemale ja kaugemale.» Suurem osa noortest retsenseerijatest tõid nähtust esile kahte tööd ‒ Lauluväljaku esimesel korrusel vaatajaid kõnetanud ja inimese isikliku ruumi suurusele tähelepanu juhtinud Yogita Sharma «Personaalne ruum» ning Sloveeniast pärit Jus Zidari «Youth suicide». Eriti sageli oli mainitud viimast. «Minu jaoks oli üks tähendusrikkamaid teoseid Sloveeniast pärit Jus Zidari töö «Youth suicide»,» tõdes Sandra Poks. «Väljapanek koosnes mitmest osast: õpilase laud, millel oli enesetapukiri ja kontrolltööd, laes rippus köis ning telerist tuli sünge videoklipp. Kõrval oli statistikat käsitlev jutt, mis tõdes, et Sloveenias on enesetapud noorte inimeste seas vägagi hüppeliselt tõusnud ning saanud tõsiseks probleemiks.» «Autor oli välja toonud mitmeid fakte suitsiidide kohta,» märgib Anet Tammemäe. «Näiteks asub Sloveenia Euroopas noorte enesetappude poolest pingereas kohe pärast Leedut, Valgevenet, Venemaad, Ukrainat, Ungarit ja Lätit ning enne Belgiat, Soomet ja Eestit. Inimesi peab aitama, et nad tunneksid, et ei ole oma probleemiga üksi.» On see aja märk, et noored tunnevad end kõige enam puudutatud olevat enesetappe käsitlenud tööst? Mind ennast jäi sellelt näituselt saatma mälestus Läti kunstniku fotoseeriast, kus naeratav neiu kõndis tänaval plakatiga «Naerata!». Ta näitas seda mornidele vanaprouadele, süngetele meestele ja kõige lõpuks parvele tuvidelegi. Pildilt ei olnud täpselt aru saada, kas tuvid naeratasid, inimesed seda paraku igal juhul ei teinud.
«Kunstiks võib muutuda kõik, mida mõtled või tunned.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Kolmapäevast on Rotermanni väljakul avatud heategevuslik tänavakunsti- ja käsitööturg Artland. «Mõtlesime, et võiks olla Londoni Covent Gardeni moodi turg, kus kaubeldakse, kuid samas toimub alati ka midagi põnevat,» seletas turu juhataja Lauri Uustalu. «Tahtsime Tallinnasse luua Pariisi ja Londoni maailmakuulsate boheemlasturgudega sarnast väljakut, kus nii kunstiinimesed kui käsitöölised saaks näidata ja pakkuda oma loomingut.»
Andekas saab letikoha soovi korral tasuta Turu esimestel päevadel on üleval kümmekond käsitöökioskit. «Oleme arvestanud, et anname teist niisama palju tasuta kasutamiseks sotsiaalselt nõrgematele,» rääkis Uustalu. «Kui meiega kokku leppida, saab letikoha ka tasuta. Müüdav kaup peab selleks muidugi tasemel olema.» Turu teeb eriliseks igal nädalal uuenev kultuuriprogramm. «See on paik, kus näeb kindlasti tänavakunsti ‒ akrobaate, köiel-
kõndijaid, žonglööre, hiphop- ja breik- aga ka rahvatantsu. Noored lauljad nagu Marten Kuningas ja Teele Viira esinevad vaheldumisi vanade tegijatega nagu Ivo linna või Erich Krieger. Loodame, et Estoniast tulevad esinema ka balleti- ja ooperiartistid.»
Enamik ettevõtmisi on publikule tasuta Artland on paik, kuhu igaüks, kel oskusi, võib neid näitama tulla. «Teretulnud on tänavamuusikud, artistid, maalikunstnikud ja karikaturistid,» ütles Uustalu. «Turu mõte on spontaansus ja tasuta kultuur vastukaaluks kuid ette planeeritud kavale ja ette ostetud piletitele kallites kontsertsaalides.» Peale tänavaartistide näeks turul ka esimese järgu staare, kes hindavad otsest kontakti publikuga. «18. juunil on näiteks kavas võistlustantsu võistlus kuulsate tantsutähtedega,» lubas Uustalu. «Karikaturistidest on kokku lepitud Hugo Hiibusega.» Hommikuti korraldavad oma ala asjatundjad rahvale liikumise töötube. Enamik üritusi on tasuta, kuid mõned atraktsioonid ja õhtused kontserdid võivad võtta mõne euro. Avamisnädala programm on suunatud ennekõike lastele.
«Esinevad superstaarisaatest tuntud Teele Viira, Ines Karu oma trupiga, breigi-, hiphopi- ja võistlustantsugrupid, lasterühmad ning tsirkuseartistid nii Eestist kui ka välismaalt,» ütles Uustalu. Turu lastealal on ka püsivad tegevused nagu joonistamine, elektriga liikuvad autod ja suur batuut. Mudilastel hoiavad silma peal vabatahtlikud. Samuti on võimalik kõigil muusikutel, tantsijatel või ükskõik millise kauni kunsti esindajal Artlandi väljakul publikule maalida, esineda, korraldada töö-
tubasid ning saada selle eest ka mütsiraha. Artlandi tänavakunsti- ja käsitööturg on avatud Rotermanni väljakul 31. augustini. Turupäevad toimuvad teisipäevast pühapäevani kell 9‒18. Ametlikku kultuuriprogrammi saab nautida igal nädalal neljapäevast laupäevani kaheteistkümnest kolmeni. Tallinn 2011 toetas MTÜ Artlandi turgu, võttes selle kultuuripealinna ürituste hulka. Artlandi pidevalt muutuvat kava saab jälgida kodulehel www. artland.ee
Hugo Hiibus käis ka 2009. aastal Artlandil karikatuure joonistamas.
Foto: Artland
AINULT KAKS KÜSIMUST
9 Tantsuteatri Tee Kuubis projektijuht Laura Kvelstein, mis on OSLA ja millal see toimub? See on projekt, mis toob ootamatutes paikades toimuvate
performance’ite kaudu esile Tallinna kesk- ja vanalinna osadele iseloomulikke ajalooperioode. Tänavaetendused algavad 5. juunil, suur lavastus on 14. augustil.
5. juunil kella 10‒13ni ja 15‒18 etendavad kooliõpilased Laboratooriumi tänaval linnamüüri ääres 15. sajandit, Kooli tänaval 17. sajandit, Süda tänaval 19. sajandit, Raua tänaval 1930ndaid, telemaja juures 1960ndaid, ning Paberi trammipeatuses tänapäeva. Tänavaetendustes osalejatel on seljas ajastutruud kostüümid ning nad annavad edasi tolle ajastu elu. Korraldasime gümnasistidele sügisesel ja kevadisel koolivaheajal linnalaagrid, kus nad said töötubade ja tegevuste kaudu teha ajarännaku hansaajast tänapäevani. Koolinoorte juhendajad on noored teatri, tantsu, kostüümi jm vallast, nõu ja jõuga aitavad kaasa muuseumitöötajad, ajaloolased ja linnauurijad. Lõpuetendusel ühendavad professionaalsed ar-
tistid kogutud ja kogetud materjali täispikaks tantsulavastuseks. 9 Mis kunstiliigid ettevõtmisse kaasatud on? Ettevõtmine ühendab omavahel teatri, tantsu, ajaloo ja linnakeskkonna. Siia juurde käivad veel tantsufilmid, mis ilmuvad nii tänavalavastuse ajal kui ka edaspidi linnapilti. OSLA korraldaja on Tallinna Ülikooli juures tegutsev tantsuteater Tee Kuubis. Projekti nimi välja kirjutatult on Old Spaces Living Art ehk «Vanad Paigad Elav Kunst». Juba toimunust saab aimu meie blogilehelt oldspaceslivingart. wordpress.com Etenduse päeval jagatakse linnarahvale Vabaduse väljakul infovoldikuid, kus on etenduspaikadega märgistatud linnakaart.
LAULUPIDU
Laulupeo ilmasaadikuks läänes oli ETV Tütarlastekoor Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
ETV Tütarlastekoor viis saabuva laulupeo saadikuna siinset laulurõõmu Saksamaal ja Taanis toimunud folkBALTIKA festivalile. Dirigent Aarne Saluveer, milline oli ETV tütarlastekoori kava? Pearõhk oli eesti muusikal, sealhulgas Veljo Tormise loomingul. ETV Tütarlastekoor on esimene Eesti koor, kes on edukalt läbinud ülitiheda konkursisõela ja valitud Maailma Koorimuusikasümpoosioni resideeruvaks kooriks, mis tähendab, et tegemist on maailma koorimuusika tipptasemel kollektiiviga. Seetõttu oli ka publiku vastuvõtt tormiline ja kulmineerus püsti seisvate aplodeerivate täissaalidega.
Eesti muusika kvaliteet on rahvusvaheline kaubamärk, publik ei pea pettuma. Kas kohtades, kus käisite, tuntakse Eesti laulupeotava? Üha enam ja enam. Sellise fenomen toimemehhanism jahmatab ja äratab imestust, samuti on see suur tunnustus eesti koolide muusikaõpetuse õppekavale. Praegu korraldan Jaapanis workshop’e mitmetele kooridele, valmistan ette nende kontsertreise Eestisse ja tutvustan neile Eesti muusikat ning võin kinnitada, et siingi ollakse kuulnud Eesti laulupeotraditsioonist. Mäletatavasti organiseerisime ju Jaapani keisripaari Eesti visiidi ajal Lauluväljakul 2007. aasta noorte laulupeo «Ilmapuu» eel kontserdi, mida Jaapani meedia vahendas ‒ sellise sündmuse mõju on raske üle hinnata.
Maailma Koorimuusikasümpoosioni resideeruvaks kooriks saanud ETV Tütarlastekoor on tipptasemel, folkBALTIKA festivalil tervitas publik neid tormiliste ovatsioonidega. Foto: folkBALTIKA
KUNST
Reede, 3. juuni 2011
3
Igapäevatehnika hakkab tänavatel masu vastu võitlema
Tänaval saab tugitoolis istudes lisaks päikesele võtta ka säravat M-tähte. Oliver Õunmaa Taksofon seinal kuulab muresid ja pangaautomaat väljastab uuemat luulet, et inimesed tunneksid end mõnusamalt ega ahastaks nii palju. MTÜ Kirbutsirkus püstitab üle terve linna aparaadid ja esemed, mis peaksid tuju parandama ja masu järelmõjusid vähendama. Murepunktide keti nimelises ettevõtmises on tavalised tänavalt tuntud asjad leidnud uue rakenduse. Näiteks said ettevõtmise ühe eestvedaja Liina Keevalliku sõnul Elioni mahavõetud taksofonidest pihitelefonid. «Võtad toru, räägid masinale oma mure ära,» kirjeldas Keevallik. «Vastuseks saad hea nõu, mis selle murega peale hakata.»
Murepost ‒ luule sahtli asemel posti! Ühest pangaautomaadist sai uuemat luulet väljastav aparaat. «Paneme sinna võimalikult palju uusi luuletusi, lootes koostööle kirjanike liiduga, nii et sellest saaks pigem nagu omamoodi värskema luule ajakiri,» seletas Murepunktide keti teine eestvedaja Essenson. «Raha asemel annab automaat hoopis luulet välja. Ökoloogilisema variandi pooldaja ei pea seda välja printima, vaid saab endale luuletuse meilile saata. Kahjuks turvakaalutustel meile rohkem pangaautomaate ei antud ja isegi selle ühe saamist peeti imeks.» Tasub olla tähelepanelik, sest ka osad parkimisautomaadid on hoopis väikesed luuleautomaadid. «Selgus, et parkimisautomaadid on nii töös olevad esemed, et need ei jää kunagi vanaks, nagu parkimisautomaatidega tegelevad firmaesindajad meile seletasid,» rääkis Keevallik.
«Kuna me otsustasime lüüa massiga ja originaalaparaadid olid ostmiseks liiga kallid, siis kombineerisime need masinad ise, peadisaineriks Martin Pütsep, ja tulemuseks sai nagu fonoluku ja parkimisautomaadi ristand. Kolmelt nupult saab valida eesti, vene või inglise keele ja sealt tuleb juhusliku valikuna klassikalist luulet.» Eesti Postilt saadud postkastist sai murepostkast, kuhu saab panna oma murekirjad. «Aeg-ajalt me tühjendame kaste ja loeme, mida inimesed saatnud,» kinnitas Essenson. «Sinna võib postitada ka luuleridu, näiteks kas või arglik algaja luuletaja, kes muidu peidab read sahtlipõhja. Kui mõnikord võivadki sattuda postkasti päris kirjad, pole vaja muretseda, need paneme edasi pärispostkasti.» LokaalRaadio nimeline murepunkt kujutab endast kodaniku jaoks posti otsas olevat valjuhääldit. Essensoni sõnul on need aga päriselt ühendatud Raul Kelleriga koos loodud kunstiraadioga. «Seal saab teha saabunud murede lahendamise või muid päris oma saateid. Saadete vahele pakub raadio rahustavaid helisid, ka helikunsti.» AS Signaal fooridest said zenfoorid. «Valgused ei ole käskivad, nagu fooril tavaliselt, vaid rahustavad ‒ näiteks roosa, lilla ja sinine,» rääkis Keevallik. «Kui vajutad nupule, loeb foor haikusid ja annab muidu tarku juhtnööre.» Keevalliku kinnitusel ongi ettevõtmise mõte see, et kunsti teevad igapäevaelust tuttavad esemed. «Mõnda oleme natuke muutnud, sest näiteks niisugust valgusfoori ei saa igasse üles panna,
see tekitaks juba niigi närvilises liikluses ohtlikumat sorti segadust,» ütles Keevallik. «Muidu aga peaksid aparaadid olema võimalikult originaali sarnased. Meil on oma meeskond, kes esemetel silma peal hoiab, sest vandaalitsemine võib olla suur oht.» Suurem osa ettevõtetest, kes oma asju kunsti jaoks andsid, olid Essensoni kinnitusel projekti suhtes positiivselt meelestatud. «Kui rääkisime oma ideest, läks inimestel pigem ikka tuju heaks,» rõõmustas Essenson. Tavapärasest erineva esemena hakkab linnapilti ilmestama ka suur M-täht, mis meenutab Moskva metroo märki, aga on ilma ringita. «See on installatsioon, mille tähenduse võib igaüks ise endale selgeks mõelda,» ütles Keevallik. «Suur M lihtsalt särab ja kui meil lubatakse, siis ehk paneme sinna väikese tugitooli või pingi lähedale, kus saab jalga puhata ja järele mõelda, kas või selle üle, kas Tallinnale ikka on metrood vaja...» Ettevõtmine on teraapiline kunst. «Tegemist on linnaruumi paigutatud surutisevastaste meeleolude loomiseks üles seatud aparaatide võrgustikuga,» lausus Keevallik. «Lisaks võitleb kett ka lihtsalt mure vastu, mis kipub siinses kultuuriruumis isiksuse kõige ohtlikum vaenlane olema. Kui nii külmkappe kui lapsi tuleb «muretseda», on asi läinud selgelt liiale. Arvan, et ülemuretsemine on levinud eriti viimastel aastatel. Elu on raske ‒ tööpuudus, majalaenud, auto on liiga suur jne. Selle asemel, et eneseabiõpikutele raha raisata, saab linlane tänavanurgal tasuta võimalikud mure-
mõtted kõrvale juhtida ja vähemalt hetkekski aja maha võtta. Ega linn oma kiiruse ja läbikulutamisega just tervisest pakatav ühiskond ole. Meie projekt tuletab meelde, et rahu, ainult rahu, pole vaja nii palju muretseda.» Kokku saab 38 aparaati, mis jäävad 2. juunist kuni 30. septembrini üle linna üles. Murepunktide keti avamine toimub mitmes osas. Esimesena läheb 2. juunil vanalinnas Suur-Gildi platsil töösse väike luuleautomaat. Murepostkast, zen-foor ja LokaalRaadio Ruuporipost lülituvad sisse alates 13. juunist.
Võimalik, et kestab kauemgi Üks murepunkt meelitab alates 5. juunist mere äärde linnahalli, kultuurikilomeetri ja Kalasadama vahel asuva kai äärde. 13. juunil aga avatakse ülejäänud murepunktid üle linna. 17. juunil lisanduvad Von Krahli teatri baaris murepank ja pihitelefon. «Kui tavaliselt vastab pihitelefonis automaatvastaja, siis Von Krahlis võiks olla eriline telefon, kus keegi päriselt ka muret kuulab ja sellele vastab.» Essensoni sõnul Kirbutsirkus pärast projekti lõppu saadud esemeid sponsorfirmadele tagasi viima ei pea. «Kui inimestele hakkab mõni punkt meeldima, siis võib see meie poolest mõnda kohta jäädagi,» ütles Essenson. «Teiste puhul peab mõtlema, ehk korraldame oksjoni või kingime need kellelegi. Samas tuleks ettevõtmist edasi arendada ja murepunktide kett võiks olla rahvusvaheline.» Murepunktide keti loojad on Liina Keevallik, Katrin Essenson, Martin Pütsep, Andrus Aaslaid, Kalle Pruuden ja Tõnis Tammisaar. Vt www.kirbutsirkus.com
Liina Keevallik (paremal) ja Katrin Essenson (keskel) vestlemas suure M-tähe juures huvilisega 2009. aastal, mil murepunktide idee alguse sai. Tänavu tulevad murepunktid teist värvi. Foto: Stella Kurik
Lilled vestavad mereäärseid lugusid Tänavune lillefestival toob siia rekordarvu välismaa aiakujundajaid. Oliver Õunmaa Tornide väljakut kaunistavad 31 rannaküla- ja rahvusmustrites aeda. 27. mail täitus Tornide väljak põnevate aedadega ‒ juba kolmandat aastat toimub Tallinna rahvusvaheline lillefestival. Tänavuse festivali muudab eriliseks see, et lisaks kodumaistele võistkondadele osaleb suur hulk välismaalasi: Gröningen Hollandist, Moskva Venemaalt kahe meeskonnaga, Peking Hiinast, Riia Lätist, Helsingi ja Turu Soomest, Vilnius Leedust, Firenze Itaaliast, Schwerin ja Kiel Saksamaalt. Kokku rajatakse 31 iluaeda. Tänavused teemad, millest lähtudes võistkonnad oma peenraid kujundavad, on «Rannaküla aed» ja «Rahvusmustrid». Žürii valib mõlema teema töödest välja kolm parimat, lisaks on
võimalus pälvida ka eraldi äramärkimist. Mullu näiteks valiti ka parim maastikuarhitektuurne aed ja suurim üllataja. «Parimad selguvad suve lõpupoole,» rääkis Kadrioru pargi projektijuht Caspar Lootsmann. «Žürii koosneb keskkonnameti ja kommunaalameti töötajatest, linnavalitsuse liikmetest ning aianduse spetsialistidest. Eelmisel aastal oli auhinnaks klaasist lillefestivali märk, rahalisi auhindu pole tänavugi ette nähtud. Võit teeb osalevale ettevõttele või organisatsioonile au, reklaamib ning tõstab usaldusväärsust.» Oma lemmikaia saab valida ka rahvas. «Pärast jaanipäeva võivad aedu külastavad inimesed jätta sedeli oma lemmikaia numbriga lillefestivali infopunkti,» lausus Lootsmann. Huvilised võivad osaleda aiandustundides. Augustis räägivad spetsialistid teemadel «Peenraääred ja multšivalik», «Aed pulga
otsas» ja «Mõnus istumisnurk: terrassi- ja rõduhaljastus». Mõtte korraldada Tallinnas lillefestival tekkis endisel Tallinna abilinnapea Deniss Boroditšil, kui ta külastas Genti linna Belgias, mis on lillefestivale korraldanud juba üle 200 aasta. «Nüüdseks on Tallinn saanud oma festivaliga Euroopas kaardile, nagu seda on peale Genti veel näiteks Girona Hispaanias või Debrecen Ungaris,» rääkis Boroditš. «Tallinna lillefestival on aga ainus, mida saab külastada kevadest sügiseni Külastajad saavad jälgida taimede arengut idanemisest õitsemiseni, viljade ja närbumiseni ehk taimede elu sünnist surmani. Mujal Euroopas võetakse aiad tavaliselt paar nädalat pärast loomist maha.» Tallinna lillefestival lõpeb 27. augustil. Lisateavet leiab koduleheküljelt lillefestival.tallinn. ee ja Kadrioru pargi koduleheküljelt www.kadriorupark.ee
Kp
LISAB
Lillefestival Tornide väljakul
Pekingi võistkonna liige Hu Xiaoyan kujundas aia «Soojuse ja sulniduse kodu». Foto: Albert Truuväärt
9. juuli ‒ Keskaja päev 19.00 Tammsaare Teater: «Legendid vanast Tallinnast. Lathyrus Odoratus». 20.00 Keskaegsed tantsud. 21.00 Vanamuusikaansambel Rondellus. 17. juuli ‒ Väntorelifestivali lühikontsert 18.00 Esinevad väntorelimängijad nii Eestist kui välisriikidest. 5.‒6. august ‒ PÖFF lillefestivalil 22.30‒01.00 Tasuta väärtfilmide programm. 13. august ‒ Suvepäev Aianduse tunnid. 14.00 «Peenraääred ja multšivalik», 15.00 «Aed pulga otsas» ja 16.00 «Mõnus istumisnurk: terrassi- ja rõduhaljastus», maastikuarhitekt Maarja Gustavson. 17.00‒22.00 Riia lastekoor Knipas un Knauki ning Helsingi ansamblid Ability, Electric Monk ja Melrose. 19. august ‒ Öö muusika 20.00 Räägib, lööb trummi ja näitab tähistaevast helilooja Urmas Sisask. Taustaks kõlab tema loodud muusika. 27. august ‒ Lõpetamine 19.00 Lõputseremoonia. 19.30 Kaunimate Aastate Vennaskond.
4
RABAROCK
Club 2011 kolib Hollywoodi 10. juunil muunduvad Club Hollywood ja Kino Sõprus suurklubiks Club 2011, sest aset leiab Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peosarja järjekordne sündmus. Club 2011 eesmärgiks on tutvustada Euroopa kultuuripealinna aastal Tallinna klubija alternatiivmuusika elu laiemale avalikkusele. Seekordne pidu alapealkirjaga Search ...Of Sounds toob Eestisse esinema Londoni DJ, produtsendi ja vokalisti James Blake’i (pildil) ja Šotimaalt Glasgow’st pärit elektroonilise hip-hopi looja Hudson Mohawke’i. Peolistel avaneb võimalus näha ka kodumaise DJ Bert on Beats’i energilist etendust koos kahe trummari ja vokalistiga, kelleks on Austriast pärit afro electronica viljeleja Anbuley. Veel esinevad kodumaise klubimuusika paremikku kuuluvad Ajukaja, Madis Nestor, MVP, Lauri Täht ja B.L.B. Põhirõhk on muusikastiilidel nagu uk funky, global bass, hip-hop, tropical house, postdubstep ning electronica. Visuaalsete lahenduste eest vastutab VJ Karl Saluveer.
Reede, 3. juuni 2011
Koguperefestival Rabaro vaheaasta järel enesekin
Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare konkurente ei karda ning keskendub uute rockisau «Kas riik vajab ühe suure filmifestivali, ühe suure jazzifestivali ja ühe suure pärimusmuusikafestivali kõrvale ka ühte suurt rockfestivali?» mõtiskleb kuus aastat tagasi Järvakandis alguse saanud ja sellest ajast Eesti rockmuusikafestivalide visiitkaardiks tõusnud Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare. Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
Kui raske on Rabarockil võidelda publiku pärast kultuuripealinna aastal, mil pea igal nädalavahetusel toimub kusagil mõni muusikafestival?
Võrreldes aastaga 2005 on Rabarocki positsioon mitmeid kordi parem, festivalil on käinud viie aasta jooksul kümned tuhanded inimesed, meil on kindel püsipublik, kes tuleb kohale iga ilmaga ja usaldab meie programmi enne, kui ühtegi artisti oleme
jõudnud välja kuulutada. Aastane paus ei toonud Rabarocki asemele midagi analoogset, nii et comeback ei olnud meie jaoks just ülemäära keeruline. Rockmuusika jaoks on kultuuripealinna aasta olnud paraku ka kahe festivali kadumise aasta, äsja teatasid oma alarahastuse tõttu saabunud lõpust küll väikesed, aga väga olulised festivalid – Tartu Plink Plonk ja Lelle Alternatiiv. Kust tuli väga vahva mõte lasta eakad rokkarid, st pensionärid festivalile tasuta?
Pensionäride idee on ausalt öeldes maha viksitud Soome Ilosaarirockilt ja oleme seda täiendanud, lisades vanadusepensionäridele tasuta sissepääsu kõikvõimalike pensionitunnistustega. Kas või mida pakub festival kõige noorematele külalistele? Rabarockile võib tulla julgelt terve perega, kuni 8-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta, 9‒15-aastastele on kohapeal müügil eriti soodsad 8-eurosed ühepäevapiletid. Tänavu on plat-
Tallinn 2011 valis Evelyn Sepa Sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu otsustas 30. mail kinnitada juhatuse teiseks liikmeks Jaanus Mutli kõrval Evelyn Sepa. Sihtasutuse nõukogu poolt moodustatud juhatuse liikme valimiskomisjoni hinnangul on Sepal selge visioon ja arusaam Katlast, tegevusideed, kuidas sihtasutust ümber kujundada, kogemus loomemajanduses ja ettevõtluses, rahvusvaheliste koostööprojektide juhtimise kogemus, võõrkeelteoskus ning väga head esinemis- ja läbirääkimiskogemused.
Trumm-It kutsub rütmipeole Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 korraldab 11. juunil Vabaduse väljakul suure rütmipeo ja kontserdi «Trumm-It Show». Koos külalistega Šveitsist ja Inglismaalt pakutakse läbilõiget muusikamaailma muutnud rütmidest ja muusikastiilidest. Päeva erinevaid tegevusi ja esinemisi ühendab SA Tallinn 2011 ja Tallinna Noorsootöö Keskuse eestvedamisel tegutsev Eesti suurim noorte trummiorkester Trumm-It. Soovijatele avaneb võimalus mängida nii aafrika trummidel, prügist valmistatud löökpillidel kui ka improviseerida koos tuntud Eesti trummarite ja DJ-dega. «Trumm-It Show» on noorte trummarite jaoks seni suurim väljakutse, mille nimel on proovid käinud juba mitu kuud. Trumm-It-is on aasta jooksul osalenud üle 100 noore, kontserdigruppi kuulub 40 noort vanuses 10–24 aastat.
Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare kutsub lisaks lootustandvatele kodumaistele artistidele Eestisse esinema ka siinsele publikule veel nägemata kümnendi(te)taguseid staare. Foto: Erakogu
sil ka spetsiaalne lasteala mängude ja tudumispesadega.
Rõõmus, sõbralik ja hooliv publik Mida sellises suurusjärgus festivali peakorraldajatena kõige rohkem kardate? Hirmude edetabelit pole koostanud, võimetus ilmaolusid mõjutada oli selge juba esimesel aastal Muusik Seifi paduvihma ajal. Teisalt on pildid porisest platsist ja läbimärjast, aga õnnelikust publikust olnud rockfestivalide lahutamatu osa läbi aastakümnete, Rabarock on palavat päikest isegi palju saanud, oluliselt rohkem kui pilvi ja vihma. Turvalisus on loomulikult ülitähtis selliste masside juures, esimesel aastal olime puuduva kogemuse tõttu tõesti veidi murelikud. Õnneks on Rabarocki publik osutunud ideaalseks – rõõmsaks, sõbralikuks, hoolivaks. See ei tähenda, et me turvakulude pealt kokku hoiaksime. Artistide ärakukkumine viimasel minutil on korraldaja õudusunenägu. Alates venivast salvestusperioodist stuudios kuni tuhapilveni – neid põhjuseid võib olla tuhandeid, miks mingi artist ootamatult ära langeb, sinust täiesti sõltumatult. Meil on olnud kuue aasta jooksul kuus sellist juhtumit, pooltel kordadel on artistid olnud juba välja kuulutatud. Mis konkurentsi puudutab, siis samal nädalavahetusel on üle Euroopa veel mitmeid rockfestivale ja võistleme nendega põhiliselt ikkagi artistide pärast, paraku on meie võimalused teistesarnaseid honoraripakkumisi teha vägagi piiratud. Samas on Soome Provinssirockile saabuvate artistide seast tänu geograafiliselt soodsale asukohale mõned väga suured nimed õnnestunud Järvakanti meelitada, tänavu näiteks Pendulum. Kas ja mil määral soosib Eesti praegune kultuuripoliitika sellises mastaabis ürituste korraldamist? Ega ma olegi aru saanud, kas Eesti riigil üldse eksisteerib kultuuripoliitika, minu meelest mit-
Igas vanuses Eesti artiste kõigile rock Rabarockil astub tänavu üles tervelt 16 kodumaist muusikakooslust, kellest igaühe nimi peaks Eesti helimaastikul orienteeruda üritajatele kas või natukenegi tuttavlikult kõlama.
Edu laineharjal Ewert and the Two Dragons
Sarnaselt välisartistidele ulatub ka siin valik seinast seina. Lava hakkavad teiste seas jagama juba legendi staatusse tõusnud Apelsin, Singer Vinger, J.M.K.E. ja Metsatöll, noored ja vihased Abraham ja Nevesis ning kuskil nende kahe kategooria vahel paiknevad Kurjam, Aides ja Def Räädu. Nagu Rabarockil juba tavaks saanud, kutsutakse iga kord kokku mõni pikka aega varjusurmas olnud bänd või paku-
Oma verivärske teise albumiga «Good Man Down» ootamatult laialdast meediakajastust saanud Ewert and the Two Dragons toob kontsertidele isegi need muusikasõprad, kes ennast melomaanideks ei pea. Õnneks on nad jäänud kahe jalaga maa peale ja keskenduvad edu nautimise asemel hoopis uutele väljakutsetele, milleks on esmajoones ohtrad suvised (välis)esinemised. «Publiku ja kriitikute vastuvõtt
te ‒ sh «Aita mööda saata öö», «Kuidas läks sul see mäng», «Kikilips», «Kroolin, nagu jaksan», «Videvik» jpt.
takse kuulajatele mõnda unikaalset kava. Seekord täidab seda rolli oma neljandat aastakümmet käiv Rock Hotel eesotsas Ivo Linnaga, kes kannavad eksklusiivselt ette oma 1983. aastal ilmunud esikalbumi «Rock-Hotel». Niisiis on oodata ainult hit-
on tõesti olnud suurepärane ning see on meile palju rõõmu teinud. Nägime plaadiga vaeva ja on väga tore, kui see inimestele korda läheb,» rõõmustab bändi liider Ewert Sundja. Sundja sõnul on nad varemgi nii suurtel festivalidel esinenud, ta meenutab mullust ülesastumist lätlaste Positivusel, mis on Rabarockist vähemalt seni veel kraadi võrra kangemgi üritus. Eesti publikult said nad lisaks uue plaadi ilmumisele hiljuti enim tähelepanu ka sellega, et võitsid Tallinn Music Weeki peaauhinna, mille andis välja Skype. «Auhinnaraha on hetkel bändifondis, kuid kui on mõni festival või kontsert, mida kindlasti ei tohi vahele jätta, siis eks me hak-
ka sealt vähehaaval välja võtma,» on Sundjal hea meel, et auhind tuli just nüüd, esinemisrohke suve eel.
Ultima Thule ootab Rabarocki publikut Ka Ultima Thulel ilmus mõned kuud tagasi uus, nüüdseks juba auhinnatud album «Jälgede jälgedes». Bassimees Raul Vaigla sõnul keskendutaksegi Rabarockil peamiselt seal leiduvatele lugudele, kuid mängimata ei jäävat ka mõned vanad lood. Vaigla sõnul läheb Ultima Thulel praegu väga hästi, mis väljendub eelkõige tavapärasest rohkemates esinemistes. «Eelkõige ootame esinemiselt head publikut, kes on tavaliselt Rabarockil alati olnud,» toob
RABAROCK
Reede, 3. juuni 2011
ock naaseb ndlalt
uruste kasvatamisele. te. Sellises mastaabis rockfestivali korraldamist ei soosi nii väikeses ja vaeses riigis tegelikult miski, ei rahvaarv, ei piletihind, ei sponsorpanus. Aga kuna rockfestival pole ses mõttes mingi suur erand, siis arutlemise koht kultuuripoliitika tekkimisel võiks tõesti olla, kas riik vajab ühe suure filmifestivali, ühe suure jazzifestivali ja ühe suure pärimusmuusikafestivali kõrvale ka ühte suurt rockfestivali.
Festivali aluseks on hea programm Nimetage mõned märksõnad, millest lähtudes võite pärast festivali öelda, kas see on korda läinud või ebaõnnestunud. Kõige olulisem minu jaoks saab selgeks tegelikult enne festivali, see on programm. Hea artistide nimistu üle rõõmustan ma kõige rohkem. Finantsedu ja emotsionaalne õnnestumine ei pruugi sugugi käsikäes käia, tihtipeale üks kompenseerib teist. Kas sellist festivali tehes tekib ka endal soov lavale minna või eelistate praegu pigem korraldajarolli aktiivse trummari omale? Ikka tekib. Olen käinud Kosmikutega kahel korral Rabarocki laval ja üritanud tunniks ajaks korralduspoole ajust välja lülitada, suhteliselt õnnestunult. Sama kogemus on veel kolmel Rabarocki korraldajal – Danel Pandrel The Sunist, Cramil No-Big-Silence’ist ja Kõmmaril Kosmikutest. 1960. aastate muusika austajana küsiksin, kas ja millal võib festivalil näha veel tegutsevaid tolle aja suurnimesid a la Eric Clapton ja Paul McCartney? No oleks uhke muidugi tuua Rabarockile kõik artistid, kes 50 aasta jooksul Eesti NSV-sse ei jõudnud. Üritame siiski keskenduda homsete Claptonite ja McCartney’de toomisele. Jõudumööda oleme tegelikult seda põhjatut suurnimede tühimikku ka täita püüdnud, küll 1970-ndatel alustanud nimedega nagu Gary Numan, Sparks ja The Fall.
Kp
Linnamuuseum ootab näitustele
LISAB
Kas publikurekord 13 000 ületatakse?
Rabarock jäi mullu küll ära, ent naaseb tänavu selle võrra võimsamana, kuuludes ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. Festivali publikurekord on 13 000 külastajat ja see pärineb aastast 2007. Rabarock 2011 alustab reedel, 17. juunil kell 16.00 Eesti ansambliga Aides, laupäeval hakkab programm pihta kell 13.00. Rabarocki kolmest lavast, värskeim on telgilava, mis muutub sujuvalt ööklubiks ja mille programm kuulub ka festivali ametlikku programmi ning sisaldub piletihinnas. Päevapilet maksab 35 € ja festivali pass 47 €. Alaealistele on soodushinnad, kuid alla 12-aastased festivalile ilma täiskasvanuta ei pääse. Tasuta saavad festivalile aga 8-aastased lapsed (ainult koos piletiomanikust täisealise saatjaga), pensionärid (pensionitunnistuse ettenäitamisel) ja liikumispuudega külastajad. Esmakordselt on festivalil avatud ka lasteala, kus pisipõnnide eest hoolitseb sportlik taks Treks. Lisaks mängimisele õpetab ta kõiki huvilisi ka võimlema. Ööbida saab 10 euro eest telklaagris ning auto, tsikli või karavani saab lisatasu eest parkida selle vahetusse lähedusse. Kohale saab ka ühistranspordiga, sest eribussid stardivad nii Raplast, Tartust kui Tallinnast (Rotermanni 5 / Roseni 10). Tagasi Tallinnasse saab 19. juunil, piletid on 15. juunini müügil bussi väljumiskohas ehk Kultuuripealinna infokeskuses Kogu festivaliga seotud info leiab selle kodulehelelt www.rabarock.ee
kimaitsetele
Ultima Thule mängib Rabarockil nii uut kui ka vana loomingut.
Foto: Rabarock
Vaigla välja festivali kõige suurema plussi enda jaoks. Kuna bänd viibivat Rabarockil üsna lühikest aega, siis ise nad kahjuks väga
5
palju teisi artiste kuulata ei saa. Vaigla ise aga soovib võimaluse korral kuulama minna rootslaste Mustaschi.
Kultuuripealinna ja pungilaulupeo aastal tuleb siinse publiku ette punkikoon Johnny Rotten isiklikult ja seda sugugi mitte esimest korda, sest mees käis esinemas ka 1988. aasta Rock Summeril. Foto: Rabarock
Välisesinejaid pungist drum’n’bass’ini Rabarocki tänavustest välisesinejatest väärivad enim äramärkimist viis lähemalt ja kaugemalt pärinevat ansamblit. Muusikasõpradele peaks sealjuures eraldi meeldima asjaolu, et kõik nad viljelevad üksteisega võrreldes väga erinevaid muusikastiile. Seega peaks festivalil end võrdselt koduselt tundma nii pungiaustajad, elektroonilise muusika fännid kui ka metal’i mehed.
Elektroonika ja rocki kokkusegaja Festivali peaesineja on Austraalia päritolu drum’n’bass’i ja elektroonilise rocki trio Pendulum, keda praeguseks peetakse üheks kõige innovatiivsemaks ja progressiivsemaks drum’n’bass’i bändiks kogu maailmas. Nende kaubamärk on alternatiivse rockmuusika, heavy metal’i, house’i ja dubstep’i miksimine drum’n’bass’iga, luues seeläbi uut heli, mis nende arvates hetkel justkui kaasaegsest muusikast puudu on. Seetõttu ongi bändil fänne nii tantsumuusika kui metal’i austajate seas ning nad on olnud tuuril koos nii DJ Tiesto kui Iron Maideniga. Soome raadio YleX kuulajad hääletasid Pendulumi kontserdi mullusel Provinssirocki festivalil suve parimaks. Pendulum on teinud remikse ja kavereid paljude tuntud artistide lugudest, üks populaarsemaid neist on The Prodigy «Voodoo People», aga ka Metallica «Master of Puppets», Coldplay «Violet Hill», Led Zeppelini «Immigrant Song» jpt.
Johnny Rotteni naasmine Eestisse Muusikasõpradele ei vaja päris kindlasti tutvustamist ansambli Sex Pistols liider John Lydon (Johnny Rotten), kes saabub siia ansambli PiL koosseisus. Nimetatud kooslus on Eestis musitseerinud ka varem, olles 1988. aasta Rock Summeri peaesineja. Rabarocki lõoetav PiL ehk Public Image Ltd. moodustati 1978 ja see mängis segu rockist, tantsumuusikast, folgist, balletist, popist ja dub’ist. PiL-i on peetud üheks mitmekülgsemaks ja kirjumaks koosluseks post-pungi ajajärgul. 1988. aasta Rock Summeri konferansjeena tegutsenud Ivo Linna meenutab PiL-i esinemist järgmiselt: «Minu jaoks oli Public Image Ltd esinemine täiesti uuelaadne kogemus. Ma ei olnud tõelist pungi järellainetust ja sellist bändi oma elus varem näinud ning Johnny Rotteniga kohtumine võttis mu hingetuks. See, kuidas nad esinesid, jättis minu jaoks tol hetkel tunde, et nad on teiselt planeedilt ja teisest maailmast, mis meiega paralleelselt ei eksisteeri. Sellest maailmast, mida me tol korral üldse ei tundnud. Ootan põnevusega, mis juhtub sel korral.» 2009.a. taasühinenud PiL-i kontserdid pälvisid publiku ja kriitika palava vastuvõtu ning tunnistati mitme Briti väljaande poolt aasta parimaks liveesinemiseks. Nende kava sisaldab läbilõiget kogu karjäärist, sealhulgas klassikalisi hitte «Public Image», «This Is Not A Love Song», «Rise» ning «Disappointed».
Fotokuu kutsub filmivõistlusele Filter on segu Radioheadist ja Panterast.
Foto: Rabarock
kindlasti rahul, sest muidu ei oleks Filterit lihtsalt olemas! Patrick on koos Stone Temple Pilotsi põhiliikmete Dean DeLeo ja Robert DeLeoga ning Ray Luzieriga Kornist olnud California supergrupi Army of Anyone solist ja juhtfiguur. Ansambli seni suurimateks hittideks on «Hey Man, Nice Shot», «Take a Picture» ning «Where Do We Go From Here?». Filter usub, et nende publik on niisama mitmekihiline ja erivaateline kui bändi looming. Kui inimestele meeldib nii Radiohead kui Pantera, võivad nad seda samaaegselt kuulata ka ühes bändis.
Soome lemberock Sunrise Avenue Äsja Tallinnas menuka kontserdi andnud soomlaste Sunrise Avenue jaoks on Rabarock esimene üleastumine siinsetel festivalidel. «Võrreldes kontserdisaaliga on vabaõhufestivali publik tunduvalt lõõgastunum, mis tähendab meie jaoks uut väljakutset. Aga väljakutsed meile meeldivad,» on põhjanaabrite meloodiarokkarid oma esinemise eel elevil.
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse kuuluva oktoobrikuise fotokuu raames kutsutakse tänavu esmakordselt kõiki visuaalsest kunstist ja fotograafiast huvitatud inimesi ja professionaale osalema fotofilmi konkursil «Ajatu lugu». Traditsiooniline film on silmapilgupikkuste pildikeste jada. Fotofilm seevastu katkestab reaalsuse illusiooni. Kuidas tajume lugu, kui üks liikumatu filmikaader kestab 5 sekundit või hoopis 5 minutit? Milliseid lisaväärtusi annab loole väljumine stsenaariumist «24 kaadrit sekundis»? Parimaid ootavad auhinnad, filmide esitamise tähtaeg on 15. august 2011. Lisainfo www. fotokuu.ee
Mustasch on lõpuks kohal Läänenaabrite raskemuusikabänd Mustasch on Eesti rockipublikule juba vana tuttav, olles käinud esinemas festivalidel Green Christmas ja Rocktoberfest. Mustasch on pikka aega olnud publiku poolt Rabarockile enim soovitud artist ning lõpuks ometi on festivalil hea meel nad Järvakandis pealavale juhatada. Mustaschil on, mida Eestist meenutada: «Esinesime 2008. aastal Rock Café’s ja läksime seejärel striptiisiklubisse pidu pidama. Trummar jäi nii purju, et jäi järgmisel päeval oma lennukist maha. Loo moraal ‒ võrreldes Rootsiga on alkohol Eestis odav, ent juhtum näitab, et see ei pruugi alati olla hea asi.»
Killuke Nine Inch Nailsi Järvakandis USA alternatiivrocki bändi Filter liider Richard Patrick mängis veel kümnendi jagu varem kitarri niisuguses maailmanimega ansamblis nagu Nine Inch Nails. Kuid kuulajad on bändivahetusotsusega
Tallinna Linnamuuseum (Vene 17) tuletab näitusesõpradele meelde, et lisaks püsiekspositsioonile «Linn, mis kunagi valmis ei saa» on vaatajatele näha ka stalinistlikku linnaelu käsitlev näitus Püsiekspositsioon «Linn, mis kunagi valmis ei saa» hõlmab linna rajamist kuni tänapäevani ja selle muudavad põnevaks helitaust, kroonikafilmid ja videod. Näitus «Stalini päikese all» jääb avatuks novembrini ja see käsitleb pealesõjaaegse Eesti ühte masendavamat ajajärku – stalinliku isikukultuse ja terrori ajastut. Muuseum asub vanalinna ühes vanimas, 14. saj pärit hoones, aastasadu kuulus hoone nimekatele linnakodanikele - kaupmeestele ja raehärradele.
Mustasch on siinsele publikule vana tuttav.
Foto: Rabarock
Avati Eesti muusika netiraadio MTÜ Eesti Muusika Eksport koostöös Eesti Autorite Ühinguga avas 18. mail Eesti suurima muusikavalikuga internetiraadio, mille üheksal kanalil kõlab ainult Eesti muusika. Kanalid katavad muusikastiile ja meeleolusid rokist kuni jazzi ja folgini. Teoste eetris oleku ajal kuvatakse ekraanile informatsioon teose autori ja esitaja kohta, video olemasolul viidatakse sellele. Samuti on võimalik meelepärane teos soetada Muusika24 netipoest. Idee algataja Mikk Targo sõnul on raadio eesmärk tuua pinnale kõige parem muusika, mis Eestis tehtud. Raadio asub aadressil www.netiraadio.ee
6
MUUSIKA
Reede, 3. juuni 2011
Iseendaga, ilma hüsteeriata Lavastuse suurimaks väärtuseks on maailmamuusika. Heili Lindepuu tantsupraktik ja –uurija
ARVUSTUS
Korraldajad loodavad, et teist korda aset leidev Punk Laulupidu osutub vähemalt sama edukaks kui 2008. aasta avaüritus.
Fotod: Meelis Meilbaum
Maailmamuusika- ja tantsulavastus «Hea ja kurja tundmise puu», etendused 26. ja 27. mail 2011 Von Krahli Teatris Maailmaküla pärismuusika festivali raames. Lavastaja: Silver Sepp. Peaosalised: Päär Pärenson (Cabaret Rhizome), Kati Juurik. Koreograafid: Päär Pärenson, Kati Juurik, Berit Vill, Britt Kalbus. Loojad ja osalised: Jarek Kasar, J.O.C, Hele-Riin Uib, ansambel Bombillaz, Müstika Maagiline Teater. Kunstnik: Kadri Karu. Valgus: Oliver Kulpsoo (Von Krahl). Heli: Lauri Liivak. Insener: Rene Liivamägi. Keevitaja: Indrek Klaus.
Unikaalne punklaulupidu K paneb Rakvere kihama 11. juunil toimuva II Punk Laulupeo «Anarchy in the E.U!» esinejate seas on nii korrakaitsjaid kui ka kontorirotte. Kp
PÄRIB
Mida tähendab Punk Laulupidu teie jaoks? Keio Soomelt, Rakvere Kultuurikeskuse direktor
Mul neli kollektiivi, kes pungile laulma minemas. Nendest ainult üks on regulaarselt tegelev koor. Ülejäänud kolm (Tarvanpää koor, Linnavalitsuse koor ja Kärakantsi koor) on kokku tulnud spetsiaalselt sündmuse jaoks! Kuna suur osa lauljatest osales ka eelmisel korral, on repertuaariga pisut lihtsam. Mõned lood on ju samaks jäänud. Rakvere mõistes on tegemist kahtlemata aastate lõikes olulise suursündmusega. Tarva laadse märgiga, mille järgi linna teatakse. PUNK ON PÕHILINE!
Hirvo Surva, elav legend
Kõik need laulud said valitud Üllar Saaremäe poolt ning minu nõusolekul ja kaasakiitmisel. Igaüks neist on omal kombel nihutanud punkmuusika piire. Olgu siis tegemist tõeliste hittidega, uute kõlapiltidega või ootamatu ja terava sõnumiga. Tõeline pungifänn teab kõiki. Pungivõõrale olgu need laulud sissejuhatuseks sellesse muusika- ja elustiili.
Jaanus Nurmoja See oli 2007. aasta juunis Rakvere linna päevade ajal, mil Üllar Saaremäe käis keset sooja suveööd peomelus välja idee, mis mõjutas kogu järgnevat aastat ‒ korraldada punklaulupidu. Muidugi oli skeptikuid või suisa vastaseidki, kes püüdsid selgeks teha, et tegemist oli vaid kellegi veidra unenäoga. Aga võta näpust ‒ see kõik oli päriselt ja mõte teostus 2008. aasta 7. juunil! Nüüd tuleb ta uuesti, olles saanud Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peasündmuseks Rakveres. Punki panema tuleb üle 1800 laulja enam kui 80-st koorist ‒ poolproffidest kuni nendeni, kes just spetsiaalselt selleks peoks kokku tulnud. Näiteks märkame, et perestroika-ajast pärinev tõdemus «miilits ja punkar sõbralikult, näe, ulatavad teineteisele nüüd käe» on tänaseni jõus ‒ osalejate hulgas on politsei segakoor Akord...
Kultuuripealinna Segakoor paneb punki Muidugi tuleb Euroopa kultuuripealinna Segakoor, kuidas siis teisiti! Ja eks ole Rakvereski tehtud projektikoore ‒ kokku tuli viisipidavam osa Rakvere linnavolinikest ja -ametnikest, kellest mõnelegi on see elu esimene kokkupuude koorilauluga; taas on teinud koori Kära Kantsi sõbrad... Ning selge see, et kohal on Solare, Viroonia ja Rakvere Segakoor. Veebilehelt www.punklaulupidu. ee leiate kindlasti teisigi tuttavaid ja muidu huvitavaid nimesid. Rakverre tasub kindlasti tulla juba eelmisel, 10. juuni õhtul ning jääda kohale ka pühapäevaks. Nimelt on parajasti käimas Rakvere linna päevad ja linn on sündmustest kirev. Just sel reede õhtul toimub ka Eesti esimene Ööjooks, kus laulupeolisedki kaasa lööma oodatud. Start on reede õhtul kell 21.30.
Laupäeval ja pühapäeval ehk enne ja pärast seda suurt punki aga mingem kindlasti Pikale tänavale ‒ traditsiooniline käsitöölaat muudab linna vanima tänava võrreldavaks mõne Euroopa suurlinna tuiksoonega. Ostmisele-müümisele lisaks pakub Pikk tänav mitmesuguseid kontserdielamusi, olgu siis Virumaa Teataja hoovis või hoopis Kolmainu kirikus. Igaühele midagi. Ja ärgem unustagem Rakvere teatri seekordset suvelavastust «Noor Eesti» ‒ pühapäevasele etendusele (21.00) peaks veel pileteid olema.
Laulupeorongkäik viib läbi Rakvere Ent tagasi laupäeva, 11. juunisse, ja peasündmusse. Kui kell saab 18, asub kogu pungivägi läbi linna Vallimäe poole liikuma, harjad peas ja punkloosungid käes. Koorirahvas ees ja publikum järel. Kes linna päevade melust juba liiga väsinud pole, see jõuab Vallimäele ka. Mis hakkab juhtuma Vallimäel? Oskad sa, hing, kõike ette ennustada! Ent kindel, mis kindel ‒ start antakse kell 20, hümn on «Anarchy in the U.K», lauldakse eesti, inglise, soome ja vene keeles ning kuuleme lugusid, mida on laulnud The Sex Pistols, The Clash, The Stranglers, The Exploited, Joy Division, Pelle Miljoona, Ismo Alanko, Kino, Propeller, JMKE, Vennaskond, Generaator M, Velikije Luki, Onu Bella & Öörahu, Psühhoterror, PunkT... Esimene Punk Laulupidu näitas, kui põnevalt võivad kõlavad punklood kooridele ja sümfooniaorkestrile seatuna. Tõsi, ega neid millekski muuks töödelda. Ei saa pungist swingi, tangot või bossanovat. Lood on ikka punk rock oma rütmi, tempo ja harmooniaga, kuigi põnevama kõlaga. Selles on süüdi arranžeerijad peamiselt Andres Lemba, osadel lugudel on orkestriseade teinud Tiit Juurikas.
Veel teame, et Soome legend Pelle Miljoona astub koos kooridega üles, kui kõlab nende lugu «Moottoritie on kuuma» ning annab pärast laulupidu sealsamas veel kontserdigi takkapihta. Üllatusesinejaid on, muide, veelgi plaanis. Pidevalt on aga koos koorilauljatega laval Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel ning kohalikest muusikutest koosnev rockbänd.
Esipunkarid Saaremäe, Surva, Volmer ja Jaadla Olgu siinkohal loetletud veel «suured vedurid» ‒ kunstiline juht ja idee autor Üllar Saaremäe, peadirigent Hirvo Surva, kunstnik Hardi Volmer, MTÜ Punk Laulupidu ja peatoetaja Rakvere linnavalitsus, kust korraldustoimkonnas on linnapea Andres Jaadla, abilinnapea Ain Suurkaev ning arendusspetsialist Inge Peebu. Pühapäeva hommikul, kui Vallimäe kohal heljub harjumatuks muutunud vaikus, mõelgem veel kord tänuga neile, toetajatele ja muidugi lauljatele-dirigentidele. Ning mingem rahuga ‒ koju puhkama või, veel parem ‒ linna peale patseerima ja sõprade-tuttavatega eelmist õhtut meenutama. Niisiis ‒ II Punk Laulupidu «Anarchy in the E.U!» 11. juunil 2011. Pilet on 10 €, vanur ja laps saavad odavamalt läbi.
ui on laule ja muusikat, mis on täis sõnumit, siis üks meeldiv viis nende esitlemiseks on lavastusliku terviku moodustamine, kus lugudel on nii iseseisev tähendus kui ka illustreeriv ja laval hargnevat lugu toetav väärtus. Silver Sepa «Hea ja kurja tundmise puus» viiakse publik kohe alguses rütmide kaudu maailma, mis on lavalolijatele igapäevane ja loomulik. Lavastuse suurimaks väärtuseks ongi muusika, mille kaudu reisitakse eri kultuurides ja aegades ning õpitakse maailma tundma, jõudes selle läbi iseenda ja koduni. Kindlasti lisab väärtust ka asjaolu, et eri kultuuride pille mängivad inimesed, kes on neid ise vastaval maal õppimas käinud. Orgaanilisus ja harmoonia instrumendiga on muusikakaugelegi inimesele tajutav. Lavastaja soov leida lugudele laiem ja sisulisem tähendus viis selleni, et lauludele oli leitud taha narratiiv, mis jäi tegevuste ja olukordade tekstide abil võimendamisega küll liialt üheplaaniliseks ja etteaimatavaks. Iidsed lood tänapäevases maailmas on tervitatavad, kuid jäi mulje, et on mindud liiga kindlat teed ja kaotsi on läinud lavastaja käekiri koos tema enda sõnumiga. Eksperimentaalsus ja/ või lisakihtide kasvatamine baasile on jäänud tegemata. Selle kõige tõttu jäi mulje vananenud vormist. Ei, seda ei põhjustanud laulud, mitte ka igipõlised teemad, vaid vorm, kus ja kuidas tegutsetakse: hea võidab kurja, läbides katsumusi, näilise headuse taga on midagi muud (tänapäeval siis võimutsev rahamaailm), laulud-tantsud vahelduvad eksootilistega, moraalitsustega jne. Oleksin oodanud antud meeskonnalt jõulisemat dramatiseeringut, mis ei kaoks laulude ja tantsude taha ära, ja sügavamat lavastuse läbikomponeerimist.
Muusika visualiseerimine Tegu ei olnud kontserdi, vaid reklaamitult muusika- ja tantsulavastusega, kus muusika kõrval on oluline roll visuaalil. Kindlaks vahendiks ja toeks kogu lavastuse juures oli täpne ja mõjuv Oliver Kulpsoo loodud valguskujundus, mis toetas, tekitas ruumi ja andis selgepiirilisele loole lisadimensioone. Teiseks oli lisaks kuulmis- ja nägemisaistingutele kasutatud ka lõhnu, mis lisaks rütmidele publikut endaga kaasa uutesse paikadesse viia aitasid. Tutvustusest võib lugeda: «Jamaikalt pärit reggae-intonatsioonidena põimuvad Päär Pärensoni aka J.O.C-i mõtted mikrofoni kaudu Bombillaze ragga-meistri Kill Baba riimidega. Chalice’i elektroonilise muusika saatel sõnumine lisab kõigele eelnevale lepitust, viisi ja harmooniat ning maailmatants jõuab eksootilistest kaugustest meie tänapäeva välja.» Tantsu, mis tõi meieni kaugete kultuuride hõngu ja võnkeid, esitasid Müstika Maagilise Teatri tantsijad, olles vahendajad ja teejuhid peategelase (enese) otsingutel. Kaugetest maadest jõuti kaasaega, kus koreograafilist keelt vormisid ja esitasid Päär Pärenson omas headuses, usutavuses ja eripäras ning Kati Juurik, kelle ülesannete rohkus (naine kui uss, naine kui päästja jne) viis ta välisele ebakindlusele ja oli hetki, kus ta ebamäärase lavalolekuga lõhkus loodavaid kujundeid ja paisatavaid sõnumeid.
Tõde ja usk meis endis Jarek Kasari maailmarändurist kerjus (?) õpetas peategelast, sama kumab läbi kogu lavastuse ka tõdemus, et võid vahetada nahku nagu uss või püüda tagasi minna vanasse nahka, kuid seni, kuni sa pole leidnud ennast ning põhjusi olemiseks ja tegutsemiseks, ei saagi olla rahul. Pea liiva alla peitmisest pole samuti kasu ja eks õpitaksegi läbi ebaõnnestumiste ja katsetamiste. Välist hüsteeriat pole vaja, tuleb olla ja julgeda olla iseendaga. Seda sõnumit kandis lavastus suurelt ja jõuliselt ning selle vajadusele pole tarvilik vastu vaielda. Kindlasti on lavastuse trumbiks ka eelpool mainitud Päär Pärenson, Jarek Kasar ja Silver Sepp koos Bombillazega, kes kõik suudavad muusika ja sinna taha pandud sõnadega tabada midagi ürgset ja olulist. Loodetavasti jätkub neil jõudu ja aega uuteks muusikalisteks lavastusteks, kuhu enda väge jätta! «Hea ja kurja tundmise puul on igaühel oma oks, mille eest ta vastutab. Kui pole jõudu kinni hoida, lükatakse alla. Kui hoiad liiga kramplikult, jääd kinni.»
Reede, 3. juuni 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis Vanalinnapäevad algasid Maailmapäeva, vahtkujude vaatemängu ja ühisrongkäiguga
FOTO
7
Kultuurikilomeetri koristustalgud
28. mai oli kultuurijanuste linlaste jaoks üks erakordselt tihe päev. Kõigepealt toimus Vabaduse väljakul Maailmapäev, mis oli ühtlasi ka vanalinnapäevade osa. Kogupereüritusel sai muu hulgas näha Rwanda saatkonna väljapanekut (alumisel keskmisel pildil) ja joonistada Tiibeti toetuseks (all paremal). Seejärel vallutasid Vabaduse väljaku Penosili vahust tehtud kultuuritegelased (ülemisel pildil), kes liikusid linnapea Edgar Savisaare (alumisel vasakul pildil keskel) juhtimisel Raekoja platsile vanalinnapäevade ametlikule avatseremooniale. Rongkäiguga tähistati ühtlasi ka etenduskunstide festivali Treff algust. Fotod: Aleksandr Guzhov ja Andreas Sepp
Maailmaküla raames õpetati eristama head ja kurja
Von Krahl võõrustas kahel päeval festivali Maailmaküla, mille raames esines teiste seas Dagö eesotsas Lauri Saatpaluga (paremal) ja näidati etendust «Hea ja kurja tundmise puu», mille ühte peaosa mängis Chalice (vasakul).
Chaplin ja Geriljakino Lutheri kvartalis
Geriljakino ilmutas end sedakorda 26. mail Lutheri kvartali masinasaalis, kus näitamisele tuli 1936. aasta linateos «Moodsad ajad» Charlie Chapliniga peaosas.
Head(kirja)Read
Kirjandusfestival HeadRead pakkus lisaks paljudele maailmanimega kirjanike esinemistele ka meie oma kooliõpilaste omaloomingut. Pildil Lena Barbara Luhse Vanalinna Haridusgümnaasiumi Teatrikoolist, kes osales nende lavakavas «Brif, Bruf, Braf».
Kultuurikilomeetrit koristasid näiteks EIDD Design For All Europe uus juhatus (ülemisel pildil) ja SA Tallinn 2011 esindus (all vasakult triibulises Triin Männik, Andri Maimets ja Maris Hellrand).
Sportaeroobikast sai tõsieluetendus
Kunstiauhinna Köler Prize võitis Zolotko
Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumis anti 28. mail välja Köler Prize, mille võitis installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko.
Kalevi spordihallis peeti sportaeroobikavõistlust Open Tallinn, kus igas vanuses osalejate mõõduvõtmisele järgnes Mart Kangro lavastatud samanimeline tõsieluetendus (paremal). Fotod: Stanislav Moshkov ja Sten Jõemets / Nikon
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 3. juuni 2011
KOLIME KULTUURI MERE ÄÄRDE – HÜPPA RATTASADULASSE! 5. JUUNI
Vabaduse väljakul: 11.00 Rattaparaadile registreerimine 12.00 Rattaparaadi algus Kultuurikilomeetril laval: 12.30 Päevajuht Alar Haak tervitab Kalasadama lähistele jõudnud saabujaid Paraadile registreerunud ratturid saavad jäätise, joogi ja kingituse 13.05 Vokaalansambel The Fews 13.30 Kultuuripealinna eestvedajate tervitus 14.00 Eesti Disaini Maja galerii ja kohvik Oot-oot pakuvad pannkooke 14.30 MID 15.00 Murepunkti avamine linnahalli kõrval 15.15 Tasuta ekskursioonid EKKMi, Katlasse, Noblessneri kvartalisse ja Peetri sadamasse 15.45 Auhindade jagamine rattaparaadil osalenud rattakleepsu kandjatele 16.10 Saatest “Eesti otsib superstaari“ tuntud Lauri Antsovi bänd 16.35 Tasuta ekskursioonid LIFT11 installatsioonide juurde ja mööda kultuurikilomeetrit (registreerimine rsvp@tallinn2011.ee) 17.00 Ewert and the Two Dragons 18.15 DJ-d 18.30 Ökosaarel asuva näituse, kohviku ja kultuuripealinna infokeskuse avamine Kogu päeva avatud: Valvega tasuta jalgrattaparkla, liiklusohutuse ja rattakultuuri teemalised atraktsioonid, rattaturg, Ecotakso, fotojaht, purjetamiskool, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, LIFT11 installatsioonid, ökosaar Vana-Kalasadamas, Eesti Disaini Maja, Patarei kultuuripark, Katlaaed, Meremuuseumi Lennusadamkoos Lembitu ja Suure Tõlluga, Juku merereisid Aegnale, NO99 Põhuteatri kohvik, Tallinna lillefestival
TEATER 4. juuni 19.00 Skoone bastionil (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Rasmus Kaljujärve aktsioon». Rasmus Kaljujärv räägib kõik ausalt ära. 8. juuni 19.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) etendus «Ohtlikud suhted». Erootilise melodraama tegevus ja atmosfäär sobituvad suurepäraselt Vene teatri interjööriga. Laval on salakavalad intriigid, naudinguiha, seksuaalselt pikantsed meelelahutused.
li juhi kohale ja oma võimete näitamiseks pühendas ta 1680. aastal Karl XI-le ooperi «Kindlameelne Argenia», mis Tallinnas ka ette kanti. Ooper jutustab loo kahest mereäärsest riigist. Antiiksetes Traakias ja Lüükias tunneme ära Rootsi ja Taani. Lavalugu on mõistujutt sündmustest, mis reaalselt toimusid vaid pisut enne ooperi loomist: sõlmimaks liitu ja lõpetamaks sõda kahe riigi vahel, abiellusid Rootsi kuningas Karl XI ja Taani printsess Ulrike Eleonora. Loos tunneme ära veel mitu poliitikut, kes ajasid toona mereäärseid asju mitte just leebete vahenditega. Lavastaja on Thomas Wiedenhofer ja muusikajuht Toomas Siitan. Ooperi esitavad Eesti Muusikaja Teatriakadeemia ooperistuudio ja Tallinna Barokkorkester.
TANTS 9. juuni 19.00 Skoone bastionil (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Life and Times. Episode I». Nature Theater of Oklahoma (NTO) on ilma kahtlusteta Ameerika Ühendriikide üks olulisemaid kaasaegseid teatritruppe, kes viimastel aastatel on edukalt vallutanud ka Euroopa suurteatrid ja festivalid.
OOPER 3-4. juuni 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) Johann Valentin Mederi ooper «Kindlameelne Argenia». Kas teadsite, et Tallinn oli üks esimesi Põhja-Euroopa linnu, kus lavastati ooperit? Tallinna gümnaasiumi kantor Johann Valentin Meder pürgis Rootsi kuningakapel-
4. juuni 18.00 Vene Teatris (Vabaduse väljak 5) Noor Ballett Fouetté balletiõhtu lastele «Loomade Karneval & Veealune Kuningriik». Õhtu esimese vaatuse, helilooja C. SaintSaёnsi muusika järgi loodud lühiballeti «Loomade karneval» juhatab sisse loodusemees Aleksei Turovski. Teine vaatus on divertisment mitmete heliloojate muusikale. Esinevad 160 balletiõpilast vanuses 3‒17 aastat ja pedagoogid. Koreograaf-lavastaja Tõnu Veiler. 8. juuni 19.00 Kultuurikatlas (Põhja pst 27A, Tallinn) Saša Pepeljajevi tantsuetendus: «Tantsiv torn». Lavastus ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurääkijaid, tuld ja
vett. Tõeliselt unikaalne ja kujutlusvõimet ergutav kogemus, kus ligi kakskümmend esinejat hülgavad hirmu terastorni tippu turnides.
Säästva Eesti Instituut soovitab: Kultuuripealinna rattaparaad 9 5. juunil toimub Kultuuripealinnas suurejooneline rattaparaad. Jalgratas kogub linnas kasutatava liiklusvahendina üha enam populaarsust – igal aastal avatakse uusi rattateid ja tegeletakse liikluskasvatusega. Samas on tõsi seegi, et rattureid liikluses tihtipeale ei märgata ja linnas liiklemist peetakse ohtlikuks. Rattaparaadi korraldajad tahavad kaasa aidata meie mõtteviisi muutusele. «Rattaparaadi ajal on võimalik kogeda, milline on Tallinna südalinn siis, kui tänavad on rohkem jalgratturite päralt. Jalgratas annab linnaelanikule sellise liikumisvabaduse, mis erinevalt autost ei hakka piirama teiste liikumisvabadust. Oluline ongi näidata, et tänavaruumi andmine jalgratturitele mitte ei takista liiklust, vaid annab inimestele valikuvõimalusi juurde,» arvab Säästva Eesti Instituudi projektijuht Mari Jüssi, kes on üks paraadi korraldajatest. Ratastel Trumm-It trummiorkestri eestvedamisel sõidetakse üheskoos Vabaduse väljakult Katla õuele, kus ootavad liiklusohutuse teemalised atraktsioonid ja võistlused, meelelahutusprogramm ning suur rattalaat. Rattaparaad kuulub Tallinn Bicycle
KINO
10. juuni 22.00 Noblessneri valukojas (Tööstuse 48, Tallinn) Timo Steineri ooper «Kaks pead» Nargenfestivalil. Ooper räägib 1950. aastatel Vene kirurgi Vladimir Demihhovi läbi viidud eksperimentidest, mille käigus teadlane siirdas koertele lisapäid, et uurida kirurgia võimalusi inimkonna hüvanguks. 10. juuni 21.00 Von Krahli baar (Rataskaevu 10/12, Tallinn) Zahir, Shelton San, Kapitan Korsakov (Belgia), Tolmunud Mesipuu. Teist korda Tallinnas esinev flaami garage-punk trio Kapitan Korsakov Belgiast esitab seekord oma uue albumi materjali. Koos belglastega esinevad kohalikud garaažirokkarid Zahir, garage noise kollektiiv Shelton San ja garaažieksperimentalistid Tolmunud Mesipuu. Esinevad ka DJ-d Tallinnast ja Helsingist, ka on kohal üllatuskülalised visuaalidel. Ettevaatust: üritus on vali ja lärmakas!
SPORT
3. juuni 19.00 Skoone bastionil (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: rattafilmide festivali raames 1 lühifilm + «Where are you go» (Kanada 2009). Tallinna jalgrattanädala raames jõuab Eestisse kümnetes suurlinnades üle maailma toimuv ratturite kultusüritus Bicycle Film Festival. 6. juuni 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) Kumu Dokumentaal: «Põletusmatuse lapsed». Manikarnika ghat on India pühimas linnas Varanasis asuv põletusmatuste ala, kus 24 tundi ööpäevas põlevad siit ilmast lahkunute kehad.
7. juuni 23.00 Viru keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) mängufilm «Maadleja/ Wrestler» Režissöör Darren Aronofsky. 2008. aasta Veneet-
Kesklinna valitsus, kommunaalamet, transpordiamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet, CIVITAS MIMOSA projekt, Premia, algatus «Rattarikkaks» ja Säästva Eesti Instituut. Kella 10.00–11.40 oodatakse kultuuripealinna rattaparaadist osavõtjaid kogunema Vabaduse väljakule. Rattaparaadile lubatakse ainult ohutusnõudeid täitvad ratturid. Rattaparaad algab kell 12.00 – suund võetakse Pärnu maanteele, paraadi päises sõidab Trumm-It orkester. Palume tähele panna liikluskorralduse muudatusi seoses rattaparaadiga.
Foto: Age Hallen
sia filmifestivali võidufilm ja samal aastal ka PÖFF-i publiku lemmikuks valitud film on tõeline comeback-lugu, milles teeb elu rolli Mickey Rourke.
MUUSIKA 8. juuni 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ooper «Carmen». Georges Bizet ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise novelli järgi. Rahvusooper Estonias toob «Carmeni» publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega «Così fan tuttest» kujunes hooaja menutükk.
Weeki ja vanalinnapäevade programmi. «Osalema on oodatud kõik – lastest kuni vanaemadeni. Tegemist ei ole rattaralli ega võistlusega, vaid ühise rattasõiduga läbi Tallinna südalinna,» kinnitab Mari Jüssi. «Autostumine on praegu viinud selleni, et autoga kiputakse autode eest ära põgenema – linna taha põllule. Mida rohkem liigutakse linnas auto asemel jalgsi, ratta või ühistranspordiga, seda rohkem on linnas linna, sellist elukeskkonda ja kultuuri, mis hoiab inimesi linnas.» Paraadi aitavad läbi viia Tallinna
Matkale eelneb põhjalik koolitus. Piletid ja registreerimine www.360.ee
NÄITUS Kuni 5. juuni Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) näitus tuletornidest «Igal majakal oma tuli…». On raske leida ehitiste liiki, millel oleks nii palju vastandlikke tähendusi ja tõlgendusi kui tuletornidel.
Kuni 31. august Linnahalli juures Copterline’i stardikoha lähedal kajakimatkad. Juunist augustini toimuvad kolmapäeviti ja laupäeviti algajatele mõeldud eesti- ja ingliskeelsed kajakimatkad, kus räägitakse linna merepoolset lugu. Samas tutvustatakse Tallinna sadamate, merekindluste ja vaba aja rajatiste ajalugu, tänapäeva ja tulevikuplaane. Vaadeldakse kaheksat sadamat, merekindlusi, rannapromenaadi ja nauditakse Tallinna legendaarset panoraami. Taustaks päikeseloojang lahel. Maailmas pole palju linnu, kus niisugust kajakimatka korraldada saab. Tallinna geograafiline asend ja ajalugu pakuvad sellise tuuri läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. Rahulikus tempos toimuvale ja instrueeritud matkale on oodatud kõik aktiivsed inimesed, osalemiseks ei pea olema eelnevat aerutamiskogemust. Matkad algavad igal kolmapäeval kell 18 ja igal laupäeval kell 13 ja kestavad kolm-neli tundi. Sõltuvalt ilmast sõidetakse läbi ligikaudu 9 kilomeetrit.
Kuni 12. juuni Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak, Tallinn) «Jean-Charles Hue». Tänapäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kunstihoonesse kuraator Harry Liivrand. Kuni 26. juuni Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) näituseprojekt «Sõnastamata lood» keskendub LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer) liikumise probleemidele ja väljakutsetele tänapäeva Euroopas. Kuni 25. september Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlvkonna kunstnike uusi eksperimentaalseid meediapõhiseid kunstivorme.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
TALLINN
Eur opean Capital of Culture